MINISTRI MÄÄRUS
23.02.2022 nr 23
Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule
omavalitsusele aastal 2022
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
§ 1. Kohaldamisala
Määrusega kehtestatakse kohalikule omavalitsusele vaimse tervise teenuse toetuse andmise
tingimused ja kord.
§ 2. Terminid
Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) vaimse tervise teenus – kohaliku omavalitsuse elanikele pakutav psühholoogiline ja
psühhosotsiaalne abi;
2) psühholoogiline abi – psühholoogi rakendatav inimesele või inimrühmale suunatud
professionaalne tegevus eesmärgiga leevendada düstressi ning parandada vaimset tervist ja
heaolu;
3) psühholoog – psühholoogias magistrikraadi või vähemalt samaväärset kvalifikatsiooni omav
isik, kes osutab inimestele psühholoogilist abi;
4) psühhosotsiaalne abi – inimeste psühhosotsiaalset heaolu parandavad tegevused, mida
pakuvad oma pädevuse piires selleks asjakohase ettevalmistuse saanud isikud;
5) toetuse andja – Sotsiaalministeerium;
6) toetuse saaja – toetust saav kohalik omavalitsus või selle ametiasutus, mis ei ole
linnaosavalitsus.
§ 3. Toetuse eesmärk
Toetust antakse eesmärgiga parandada kohalikul tasandil vaimse tervise teenuste pakkumist,
et seeläbi toetada Eesti elanike psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist.
§ 4. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse vaimse tervise teenuste (edaspidi ka teenus) rahastamiseks.
(2) Toetatavaid teenuseid osutatakse üldjuhul vahetul kohtumisel. Kui vahetu nõustamine ei
ole võimalik või mõistlik, võib abi osutada kaugteenusena.
§ 5. Nõuded taotlejale
(1) Taotleja saab olla kohalik omavalitsus või selle asutus, mis ei ole linnaosavalitsus.
(2) Taotlejal või tema hallataval asutusel on perioodil, mille eest toetust taotletakse, leping või
muus vormis kokkulepe vaimse tervise teenuse osutamiseks kohaliku omavalitsuse elanikele.
(3) Taotlejal ei tohi taotluse esitamise ajal olla riiklike maksude maksuvõlgasid või need peavad
olema ajatatud. Taotleja peab olema täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide
esitamise kohustuse.
(4) Taotlejal ei tohi taotluse esitamisel olla täitmata kohustusi toetuse andja ees.
§ 6. Toetatavad kulud ja toetuse suurus
(1) Toetust antakse teenusekulude katteks järgmistel tingimustel:
1) vastavalt teenuse tegelikele kuludele, kuid iga kohalikus omavalitsuses elava 7000 elaniku
kohta mitte rohkem kui 2077,91 eurot kalendrikuus, arvestamata käibemaksu;
2) kohaliku omavalitsuse elanike arvu alus on rahvastikuregistri andmed seisuga 01.01.2022;
3) toetuse summa ühe taotleja kohta ei ületa punktis 1 nimetatud summa viiekordset määra;
4) põhjendatud juhul võib toetuse andja rakendada punktis 1 nimetatud elanike arvust
väiksemat arvu ning punktis 3 nimetatud määrast suuremat määra.
(2) Toetust antakse otseselt teenuseosutamisega tekkivate kulude katmiseks.
(3) Toetust ei anta teenuseosutamisega seotud kaudsete kulude katteks ega juhul, kui abi
osutatakse üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või koolieelses lasteasutuses tugispetsialisti
tegevusena.
(4) Toetust antakse nende kulude katteks, mis tekivad perioodil 01.01.2022–31.12.2022
(edaspidi toetusperiood).
(5) Toetatava psühhosotsiaalse abi liikide loetelu on esitatud määruse lisas 1. Toetuse andja
võib põhjendatud juhul määrata toetuse ka juhul, kui osutatav psühhosotsiaalne abi ei ole
lisas 1 nimetatud.
§ 7. Toetuse taotlemine
(1) Toetuse taotlemine toimub jooksvalt alates taotlusvooru avamisest. Taotluse esitamise
hiliseim kuupäev on 15. detsember 2022.
(2) Toetuse andja avaldab taotlusvooru info enda kodulehel ja teavitab taotlusvoorust üleriigilisi
kohaliku omavalitsuse üksuste liitusid hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates määruse
jõustumisest.
(3) Toetuseks eraldatud eelarve ammendumise korral on toetuse andjal õigus taotlusvoor
ennetähtaegselt sulgeda. Sellisel juhul avaldab toetuse andja vastava info enda kodulehel ja
teavitab üleriigilisi kohaliku omavalitsuse üksuste liitusid hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates
otsuse tegemisest.
(4) Kui samal kalendrikuul esitatakse ühest kohalikust omavalitsusest mitu taotlust, liidetakse
taotlused ja neid käsitatakse ühe taotlusena.
§ 8. Taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotlus tuleb esitada määruses sätestatud nõuete ja tingimuste kohaselt.
(2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud määruses sätestatud ajaks;
2) taotlus lähtub lisas 2 sätestatud vorminõuetest ning sellele on lisatud nõutud dokumendid;
3) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav ja õige;
4) taotluse on digitaalselt allkirjastanud esindusõigust omav isik;
5) toetust taotletakse määruses sätestatud eesmärkidel ja toetatavatele tegevustele.
(3) Taotleja esitab koos taotlusega teenust vahetult osutava isiku CV, mis kajastab tema
kutsealast ja hariduslikku ettevalmistust ning töökogemust.
(4) Kui teenust ei osuta kohaliku omavalitsuse hallatav asutus, esitab taotleja koos taotlusega
teenust osutava juriidilise isiku esindaja, füüsilisest isikust ettevõtja või füüsilise isiku
allkirjastatud kinnituse või muu tõendi, mis näitab tema valmisolekut osutada toetusperioodil
kohaliku omavalitsuse elanikele vaimse tervise teenust.
§ 9. Taotluse menetlus
(1) Taotluse menetlus koosneb taotluse registreerimisest, taotluse ja taotleja nõuetele
vastavuse kontrollimisest, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata
jätmise otsuse tegemisest koos toetuse määramisega taotluse rahuldamise korral.
(2) Kalendrikuu jooksul laekunud taotluste rahuldamine otsustatakse hiljemalt järgneva
kalendrikuu 20. kuupäevaks. Toetuse andja teavitab taotlejaid tehtud otsusest taotlusvormil
märgitud e-posti aadressil hiljemalt otsuse langetamisele järgneval tööpäeval.
(3) Pärast taotluse esitamise hiliseimat kuupäeva või taotlusvooru ennetähtaegset sulgemist
saadetud taotlusi menetlusse ei võeta ja sellest informeeritakse taotlejat kolme tööpäeva
jooksul arvates taotluse esitamisest.
§ 10. Taotluse registreerimine ning taotleja ja taotluse vastavuse hindamine
(1) Toetuse andja registreerib esitatud taotlused ning kontrollib taotleja ja taotluse vastavust
määruses sätestatud nõuetele.
(2) Kui taotluses esineb puudusi, teeb toetuse andja ettepaneku puudused kõrvaldada.
Puuduste kõrvaldamiseks antakse kolm tööpäeva, mille võrra võib pikeneda toetuse taotluse
menetlemise tähtaeg.
§ 11. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord
(1) Taotluste hindamiseks kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga
taotluste hindamise kord ja moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon.
(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite järgi:
1) teenuste koosluse vastavus määruse eesmärgile;
2) teenust vahetult osutava isiku haridusliku ja kutsealase ettevalmistuse piisavus osutada
teenust;
3) teenust vahetult osutava isiku töökogemuse piisavus osutada teenust.
(3) Taotluse koondhinne on hindamiskriteeriumite järgi antud punktide summa, mis moodustub
määruse lisa 3 kohaselt antud hindepunktide alusel. Taotluse maksimaalne koondhinne on
21 punkti.
(4) Komisjonil on õigus küsida taotlejalt lisainfot, kui esitatud info on ebatäielik või ebaselge.
Taotleja on kohustatud kirjalikult vastama kolme tööpäeva jooksul arvates vastavasisulise
selgitustaotluse saamisest. Kui taotleja selgitustaotlusele nõutud tähtaja jooksul ei vasta, võib
komisjon jätta taotluse hindamata.
(5) Kui taotlus sisaldab mitut teenust või teenuseosutajat, hinnatakse lõike 2 punktides 2 ja 3
nimetatud kriteeriumite järgi iga teenuseosutajat ja teenust ning taotluse vastava kriteeriumi
hinne arvutatakse teenuseosutajate ja teenuste punktisummade aritmeetilise keskmisena.
(6) Komisjoni aruteludes määratakse komisjoni liikmete hinnangute alusel iga kriteeriumi
punktisumma. Eriarvamuste korral saab otsustavaks komisjoni esimehe hinnang.
(7) Komisjon koostab taotluste keskmiste koondhinnete alusel taotluste paremusjärjestuse,
milles esimesel kohal on kõrgeima hinde saanud taotlus. Paremusjärjestusse ei arvata taotlusi,
mille keskmine hinne on alla 11 punkti või kui taotleja on saanud mõne lõikes 2 nimetatud
hindamiskriteeriumi puhul null punkti.
(8) Võrdsete koondhinnetega taotluste korral asetatakse paremusjärjestuses kõrgemale
kohale taotlus, mis on saanud lõike 2 punktis 1 nimetatud kriteeriumi puhul kõrgema hinde.
(9) Komisjon annab oma hinnangu eelmisel kalendrikuul laekunud taotluste kohta hiljemalt
järgneva kalendrikuu viiendaks tööpäevaks.
§ 12. Toetuse määramine ja maksmine
(1) Taotlusi rahuldatakse paremusjärjestuse alusel kuni taotlusvooru eelarvevahendite
lõppemiseni. Kui taotleja vastab määruses sätestatud tingimustele ning koht
paremusjärjestuses võimaldab taotlejale toetust maksta, määrab toetuse andja toetuse,
lähtudes §-s 6 sätestatust ja taotluses esitatud andmetest. Kui taotleja määruses sätestatud
tingimustele või nõuetele ei vasta, jäetakse taotlus rahuldamata.
(2) Kui teenuseosutajat on hinnatud § 11 lõike 2 punktis 2 või 3 nimetatud kriteeriumi järgi null
punktiga, ei määrata selle teenuseosutaja tegevuse eest toetust ning taotlejale määratavat
toetusesummat vähendatakse vastavalt.
(3) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga toetuse saajad ja neile määratava
toetuse suuruse ning toetuse taotlejad, kelle taotlust ei rahuldata. Taotlejat informeeritakse
otsusest hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast käskkirja allkirjastamist.
(4) Taotlejale, kelle taotlus rahuldatakse, teeb toetuse andja ettepaneku sõlmida toetuse
kasutamise leping.
(5) Toetuse andja edastab lepingu taotleja e-posti aadressile allkirjastamiseks 30
kalendripäeva jooksul arvates käskkirja koostamisest.
(6) Kui taotleja lepingut kümne tööpäeva jooksul ei allkirjasta, loetakse, et taotleja on toetusest
loobunud.
(7) Kui edukaks osutunud taotleja loobub toetusest, tehakse ettepanek anda toetussumma
pingerea esimesele taotlejale, kelle taotlus jäeti rahuldamata eelarvevahendite lõppemise
tõttu.
(8) Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja lepingus märgitud pangakontole
kümne tööpäeva jooksul arvates lepingu allkirjastamisest.
(9) Kui kohalikust omavalitsusest esitatakse pärast toetuse määramist uus taotlus, lähtub
toetuse andja taotluse rahuldamise korral uue toetuse määramisel §-s 6 sätestatust, taotluses
esitatud andmetest ja kohalikule omavalitsusele juba määratud toetusest.
§ 13. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saaja on teenuseosutamise alustamisel kohustatud teavitama kohaliku
omavalitsuse elanikke teenustest ja nende osutamise korraldusest.
(2) Toetuse saaja peab toetuse kasutamise kohta arvestust vastavalt raamatupidamise
seadusest tulenevatele nõuetele, pidades eraldi kuluarvestust toetuse maksmise aluseks
olevate tegevuste kohta, ning eristab maksmise aluseks olevate tegevuste dokumendid
muudest dokumentidest. Elektroonsel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik
kirjalikult taasesitada.
(3) Toetuse saaja võimaldab toetuse andjal või tema volitatud isikul kontrollida toetuse
kasutamise aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude
paikapidavust, toetuse kasutamise sihipärasust ja mõjusust ning muude lepingutingimuste
täitmist, samuti annab toetuse andja nõudmisel infot teavitustegevuste kohta.
(4) Toetuse saaja on kohustatud esitama 20 päeva jooksul arvates toetusperioodi lõppemisest
toetatud teenuste aruande, lähtudes lisas 4 sätestatud vorminõuetest.
(5) Kui tegelikud kulud, mille eest toetust taotleti, on välja makstud toetusest väiksemad, on
toetuse saaja kohustatud toetuse summa ja tegeliku kulu vahe toetuse andjale tagasi maksma.
(6) Toetuse saaja täpsemad kohustused lepitakse kokku toetuse kasutamise lepingus.
§ 14. Toetuse saamist välistavad tegurid
(1) Toetust ei maksta või see nõutakse tagasi, kui teenust, mille toetamiseks raha taotletakse,
rahastatakse riigieelarvest.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks või toetus nõutakse tagasi järgmistel
juhtudel:
1) ilmnevad asjaolud, mille kohaselt taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja või teenuseosutaja on rikkunud teenuseosutamisel isikuandmete kaitse
nõudeid;
3) teenust osutatakse ebaprofessionaalselt või kutse-eetika nõudeid rikkudes;
4) teenuseosutamise korraldus ei vasta lepingus kokkulepitule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
Lisa 1 Toetatav psühhosotsiaalne abi
Lisa 2 Taotlusvorm
Lisa 3 Hindamise alused
Lisa 4 Aruandevorm
sotsiaalkaitseministri
23.02.2022 määrus nr 23
„Vaimse tervise teenuse toetus
kohalikule omavalitsusele aastal 2022“
Lisa 1
Toetatav psühhosotsiaalne abi
Toetatav psühhosotsiaalne abi on järgmine:
1) loovteraapia;
2) hingehoidlik nõustamine;
3) pereteraapia;
4) dialektiline käitumisteraapia;
5) kogemusnõustamine;
6) pere lahendusring.
sotsiaalkaitseministri
23.02.2022 määrus nr 23
„Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele aastal 2022“
Lisa 2
Taotlusvorm
1. Toetuse taotleja andmed
1.1. Ametiasutuse nimetus:
1.2. Registrikood:
1.3. Postiaadress:
1.4. Arvelduskonto (IBAN), viitenumber ja pank (toetuse saaja ja arvelduskonto omanik peavad olema samad):
1.5. Esindaja nimi ja ametikoht:
1.6. Taotleja kontaktisiku andmed (nimi, e-posti aadress, telefoni nr):
1.7. Soovitav toetuse kogusumma:
2. Teenust osutava(te) partneri(te) andmed ja teenuste maksumus
Teenuse Teenust Registrikood Postiaadress Osutatava(te) teenus(t)e Teenuse kavandatud
osutamise osutav ja e-posti nimetus(ed) maksumus
periood juriidiline isik aadress
või FIE
3. Teenuse kirjeldus (vaimse tervise teenus(ed), mille osutamiseks toetust taotletakse)
Teenuse nimetus Teenuse sekkumisloogika ja eesmärk Teenusekorralduse lühikirjeldus:
Kus teenust pakutakse (sh nt füüsiline asukoht, ligipääsetavus)?
Kuidas teavitatakse elanikke teenuse olemasolust ja võimalusest teenust
kasutada?
4. Teenust vahetult osutavate inimeste andmed*
Teenust vahetult Ettevõte või Osutatav teenus Omandatud Läbitud kutsealased Töökogemus
osutava isiku nimi asutus tasemeharidus (täiend)koolitused vastava
(haridustase ja eriala) teenuse
osutamisel
(aastates)
* taotlusele tuleb lisada inimese allkirjastatud CV koos kinnitusega valmisoleku kohta osutada toetusperioodil konkreetsele kohalikule omavalitsusele
teenust
5. Kinnitused
Käesolevaga kinnitan taotlejana, et:
1) taotleja vastab määruses sätestatud nõuetele;
2) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
3) taotleja on tutvunud isikuandmete kaitse seadusega ja Andmekaitse Inspektsiooni infomaterjalidega sellises ulatuses, mis on vajalik isikuandmete
õiguspäraseks kogumiseks, salvestamiseks ja töötlemiseks käesoleva toetusmeetme kasutamisel;
4) taotleja on teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esineb toetuse tühistamise või
tagasinõudmise alus;
5) taotleja nõustub, et teda kontrollitakse seoses toetuse kasutamisega;
6) taotleja nõustub, et otsus toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks e-posti teel.
Toetuse taotleja esindaja nimi, ametinimetus:
Allkiri (allkirjastatakse digitaalselt)
Kuupäev
sotsiaalkaitseministri
23.02.2022 määrus nr 23
„Vaimse tervise teenuse toetus
kohalikule omavalitsusele aastal 2022“
Lisa 3
Hindamise alused
1. Teenuste koosluse vastavus määruse eesmärgile
Vastavuse hindamisel loetakse teenuste kooslus määruse eesmärgile vastavaks, kui toetuse
toel osutatav abi aitab parandada kohaliku omavalitsuse elanike psühhosotsiaalset heaolu ja
vaimset tervist. Teenuste koosluse määruse eesmärgile vastavuse hindamisel kasutatakse
järgmist hindamisskaalat:
7 punkti – teenuste koosluse rakendamine parandab oluliselt kohaliku omavalitsuse
elanike ligipääsu psühholoogilisele abile või psühhosotsiaalset heaolu parandavatele
sekkumistele;
4 punkti – teenus või teenuste kooslus on üldjoontes eesmärgipärane, teenus(t)e
rakendamine kavandatud kujul on mõõduka mõjuga kohaliku omavalitsuse elanike
vaimsele tervisele;
1 punkt – teenuse või teenuste koosluse rakendamine avaldab kohaliku omavalitsuse
elanike vaimsele tervisele vähest mõju (nt on tegu kitsale sihtrühmale pakutava teenuse
või teenuste kooslusega või teenust pakutakse piiratud asukohas);
0 punkti – teenus ei avalda positiivset mõju kohaliku omavalitsuse elanike vaimsele
tervisele või soovitakse rakendada pseudoteaduslikku sekkumist.
2. Teenust vahetult osutava isiku hariduslik ja kutsealane ettevalmistus
Haridusliku ja kutsealase ettevalmistuse hindamisel loetakse isiku ettevalmistus piisavaks, kui
see loob eeldused professionaalseks ja kvaliteetseks teenuseosutamiseks. Teenust vahetult
osutava isiku haridusliku ja kutsealase ettevalmistuse hindamisel kasutatakse järgmist
hindamisskaalat:
7 punkti – teenust vahetult osutav isik on saanud täieliku ettevalmistuse (sh tasemeharidus,
täiendkoolitus, praktika), mida on loomupärane eeldada vastava teenuse osutamise korral,
nt tõendab inimese ettevalmistust kehtiv kutsetunnistus seotud kutsealal;
5 punkti – teenust vahetult osutav isik on saanud miinimumettevalmistuse (tasemeharidus,
täiendkoolitus, praktika), mida on loomupärane eeldada vastava teenuse osutamise korral,
kuid esineb väheseid puudujääke, nt sooritab inimene veel kutsealast praktikat või on kutse
omandamine lõppjärgus ning tõenäoliselt omandab isik vajaliku pädevuse toetusperioodi
vältel;
3 punkti – teenust vahetult osutav isik on saanud sellise baasettevalmistuse
(täiendkoolitus, praktika jmt), mis loob eeldused teenuseosutamiseks, kuid isik vajab
teenuse kvaliteetseks osutamiseks regulaarset juhendamist;
0 punkti – teenust vahetult osutaval isikul puudub vajalik ettevalmistus
teenuseosutamiseks, nt puudub psühholoogilise abi osutajal psühholoogiline kõrgharidus
või puudub psühhosotsiaalse abi pakkujal (v.a kogemusnõustaja) kõrgharidus.
3. Teenust vahetult osutava inimese töökogemuse piisavus
Töökogemuse hindamisel loetakse piisavaks töökogemus, mis loob eeldused, et pakkuda
tulemuslikult psühholoogilist või psühhosotsiaalset abi mitmekülgsele sihtrühmale ning tunda
ära kutsealased piirid abi osutamisel ja suunata abistatav vajaduse korral edasi ravisüsteemi
või täiendavaid sotsiaalteenuseid saam. Teenust vahetult osutava isiku teenusepakkumise
kogemuse hindamisel kasutatakse järgmist hindamisskaalat:
7 punkti – teenust vahetult osutaval isikul on enam kui 7-aastane kogemus vastava või
sarnase teenuse osutamisel;
5 punkti – teenust vahetult osutaval isikul on enam kui 5-aastane kogemus vastava või
sarnase teenuse osutamisel;
3 punkti – teenust vahetult osutaval isikul on enam kui 3-aastane kogemus vastava või
sarnase teenuse osutamisel;
1 punkt – teenust vahetult osutaval isikul on vähemalt 1-aastane kogemus vastava või
sarnase teenuse osutamisel;
0 punkti – teenust osutaval isikul puudub kogemus vastava või sarnase teenuse
osutamisel.
sotsiaalkaitseministri
23.02.2022 määrus nr 23
„Vaimse tervise teenuse toetus
kohalikule omavalitsusele aastal 2022“
Lisa 4
Aruandevorm
Periood Teenuseosutaja Kohtumisi Nõustatud inimesi Teenusekulu Täpsustus
(vajaduse
korral)
Toetuse taotleja esindaja nimi, seos taotlejaga:
Allkiri (allkirjastatakse digitaalselt)
Kuupäev
Sotsiaalkaitseministri määruse „Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele
aastal 2022“ seletuskiri
1. Taustinfo
1.1. Sissejuhatus
Määrusega kehtestatakse kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV) vaimse tervise teenuse
toetuse andmise tingimused ja kord. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2021–2023
on üks tegevuspõhimõte (punkt 1.8) pöörata pandeemia tingimustes erilist tähelepanu
tervishoiuteenuste kättesaadavusele, inimeste füüsilise ja vaimse tervise hoidmisele ning
kvaliteetse hariduse andmisele. Programmi punkti 2.4 kohaselt parandab valitsus vaimse tervise
teenuste korraldust, kättesaadavust ja kvaliteeti. Selle eesmärgi saavutamise üheks ülesandeks
oli vaimse tervise rohelise raamatu (VTRR) koostamine. Valminud VTRR-i ühe ettepaneku
kohaselt (ptk 4, ettepanek 11) tuleks tugevdada vaimse tervise teenuseid kogukonna tasandil ja
tervishoius erinevate sekkumiste ja meetmetega, et tagada inimestele elukohalähedane,
õigeaegne ja kvaliteetne abi.
COVID-19 pandeemia tingimustes on elanikkonna vaimne tervis oluliselt halvenenud –
negatiivseid sümptomeid kogenud inimeste ja abivajajate hulk on kasvanud ning paljude mõne
vaimse tervise häire all juba kannatavate inimeste olukord on halvenenud. Riigikogu eraldas 2022.
aasta riigieelarvesse 1,26 mln eurot vaimse tervise edendamise tegevusteks. Toetusmeede on jätk
2021. aastal rakendatud samasisulisele toetusmeetmele.1 Määrus kehtestatakse tulenevalt
olulistest muudatustest võrreldes 2021. aasta toetusmeetme määrusega uue terviktekstina.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja selle seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna
poliitikadisainer-analüütik Vootele Veldre (
[email protected]; tel 626 9106).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret
Eelmets (
[email protected]; tel 626 9128).
Määruse ja selle seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja (
[email protected]; tel 626 9320).
1.3. Märkused
Määrusega kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel uus rakendusakti terviktekst.
Rakendusakt ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse
tähenduses.
2. Määruse sisu
Paragrahvis 1 sätestatakse määruse kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse KOVidele vaimse
tervise teenuse toetuse andmise tingimused ja kord.
Paragrahvis 2 defineeritakse kesksed määruses kasutatavad terminid. Vaimse tervise teenus on
kahe teenuse – psühholoogilise abi ja psühhosotsiaalse abi – koondnimetus. Psühholoogiline abi
on psühholoogi rakendatav inimesele või inimrühmale suunatud professionaalne tegevus
eesmärgiga leevendada düstressi ning parandada vaimset tervist ja heaolu. Psühholoogiks
1
Sotsiaalkaitseministri 10. septembri 2021. a määrus nr 36 „Vaimse tervise teenusetoetus kohalikule
omavalitsusele"
1
loetakse selle määruse tähenduses psühholoogias magistrikraadi või vähemalt samaväärset
kvalifikatsiooni omavat isikut, kes osutab inimestele psühholoogilist abi. Psühhosotsiaalne abi on
inimeste psühhosotsiaalset heaolu parandavad tegevused, mida pakuvad oma pädevuse piires
selleks asjakohase ettevalmistuse saanud isikud. Toetuse andja on Sotsiaalministeerium. Toetuse
saaja on toetust saav KOV või selle ametiasutus, mis ei ole linnaosavalitsus. Nimetatud kitsendus
aitab kahandada riski, et KOVi allüksused esitaksid taotlusi keskselt koordineerimata.
Paragrahv 3 sätestab toetuse eesmärgi. Toetust antakse eesmärgiga parandada kohalikul
tasandil vaimse tervise teenuste pakkumist, et seeläbi toetada Eesti elanike psühhosotsiaalset
heaolu ja vaimset tervist.
Paragrahv 4 piiritleb toetatavad tegevused. Toetust antakse vaimse tervise teenuste ehk
psühholoogilise abi ja psühhosotsiaalse abi rahastamiseks. Toetatavaid teenuseid tuleb üldjuhul
osutada vahetul kohtumisel, kuid juhul, kui vahetu nõustamine ei ole võimalik või mõistlik, võib abi
osutada kaugteenusena (nt veebinõustamise või telefoniteenusena).
Paragrahv 5 sätestab nõuded taotlejale. Taotlejana kvalifitseerub vaid KOV või selle ametiasutus,
mis ei ole linnaosavalitsus. Taotlejal või tema hallataval asutusel peab perioodil, mille eest toetust
taotletakse, olema leping või muus vormis kokkulepe vaimse tervise teenuse osutamiseks KOVi
elanikele. Üksnes KOVidele on meede suunatud selleks, et soodustada paikkonna tasandil
terviklikku teenusekorraldust.
Taotlejal ei tohi taotluse esitamisel olla riiklike maksude maksuvõlgasid või need peavad olema
ajatatud. Taotleja peab olema täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide esitamise
kohustuse. Samuti ei tohi taotlejal olla taotluse esitamisel täitmata kohustusi Sotsiaalministeeriumi
ees.
Paragrahv 6 sätestab toetatavad kulud ja toetuse suuruse. Toetust antakse reaalsete otseselt
teenuseosutamisega tekkivate kulude katmiseks, kuid toetuse summa on piiratud 2077,91 euroga
kalendrikuus (arvestamata käibemaksu) iga KOVis elava 7000 elaniku kohta. Näiteks 28 000
elanikuga KOVil on õigus toetusele summas (28 000 / 7000) x 2077,91 ehk 8311,64 eurot
kalendrikuus. Toetuse piirmäära alus on Eesti keskmine brutokuupalk 2021. aasta III kvartalis koos
tööjõumaksude ja maksetega.
Et vältida olukorda, kus suure elanikkonnaga KOV kasutaks ära kogu meetme eelarve, on toetuse
summa ühe KOVi kohta piiratud toetuse summa viiekordse määraga, s.o 10 389,55 euroga
kalendrikuus. Nii rahaline piirmäär kui ka elanike arvu piir on kehtestatud piiratud eelarve tõttu.
Siiski on regulatsioonis jäetud Sotsiaalministeeriumile õigus kaalutleda ja rakendada põhjendatud
juhtudel toetuse taotleja suhtes soodsamaid lahendusi. Näiteks võib Sotsiaalministeerium
rakendada 6500 elanikuga KOVi puhul oluliste argumentide ja raha piisavuse korral toetuse
täismäära. Selline samm võib olla vajalik, et tagada piisav palgafond, mis võimaldab nt KOVi
allasutusel psühholoogi palgata. Sarnaselt on Sotsiaalministeeriumil oluliste argumentide korral ja
tingimusel, et suuremas ulatuses toetuse andmine ei kahjusta ühegi teise KOVi huve, võimalik
rakendada viiekordsest määrast suuremat määra. Taoline olukord on näiteks võimalik juhul, kui
enamik kavandatud taotlustest on teadaolevalt esitatud, kuid eelarves on jätkuvalt vaba raha ning
mõni suurem KOV soovib taotluse mahtu suurendada.
Toetuse andmise kord lubab KOV-ile maksta toetatavate teenuste eest nii vähem kui ka rohkem –
kui kavandatud kulud jäävad seatud ülempiirist madalamaks, katab toetus kogu teenusekulu. Kui
tegelikud teenusekulud ületavad nimetatud piirmäära, makstakse toetust üksnes seatud piirmäära
ulatuses. Toetus on mõeldud üksnes otseste kulude katmiseks, kaudseid kulusid ei rahastata.
KOVi elanike arvu alus on rahvastikuregistri väljavõte seisuga 01.01.2022. Toetust antakse nende
kulude katteks, mis tekivad perioodil 01.01.2022–31.12.2022 (edaspidi toetusperiood). Toetuse
andmise periood on seotud 2022. aasta riigieelarvega – seetõttu on toetus seotud üksnes vastaval
kalendriaastal toimuvate tegevustega. Toetust antakse psühholoogilise abi ja psühhosotsiaalse
abi rahastamiseks, toetatava psühhosotsiaalse abi liikide loetelu on esitatud määruse lisas 1. Siiski
annab regulatsioon Sotsiaalministeeriumile kaalutlusõiguse määrata toetus ka sellisel juhul, kui
2
osutatav teenus ei ole lisas 1 psühhosotsiaalse abi liikide loetelus nimetatud. Praktikas võib selline
otsus olla põhjendatud näiteks mõnel uudsel meetodil baseeruva sekkumise rakendamiseks raha
taotlemise korral, kui sekkumisel on potentsiaal parandada paikkonnas elanike vaimset tervist.
Toetust ei maksta teenuste osutamisega seotud kaudsete kulude katteks ega juhul, kui abi
osutatakse üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või koolieelses lasteasutuses tugispetsialisti
tegevusena. Tugispetsialistide tegevust peaks KOV koolipidajana rahastama riigieelarvest
saadavast selleks ettenähtud tulust.
Paragrahv 7 sätestab toetuse taotlemise üldised alused. Toetuse taotlemine toimub jooksvalt
alates taotlusvooru avamisest. Taotluse esitamise hiliseim kuupäev on 15. detsember 2022. Pikk
periood annab taotlejatele arvestatava ajaraami, et kaaluda taotlusvoorus osalemist. Teisalt
saavad kõik need, kes on otsustanud osaleda, juba järgmisel kuul tagasiside, kas nende taotlus
rahuldatakse või mitte. Kui samal kalendrikuul esitatakse ühest kohalikust KOVist mitu taotlust,
taotlused liidetakse ja neid käsitatakse ühe taotlusena.
Üleriigilisi KOVi üksuste liitusid teavitatakse hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates määruse
jõustumisest. Toetuseks eraldatud eelarve ammendumise korral on Sotsiaalministeeriumil õigus
taotlusvoor ennetähtaegselt sulgeda. Sellisel juhul teavitab ta üleriigilisi KOVi üksuste liitusid
hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates otsuse tegemisest.
Paragrahv 8 sätestab taotlusele esitatavad nõuded. Taotlus tuleb esitada ettenähtud ajaks ja
määruse lisas 2 sätestatud vorminõuetest lähtudes koos nõutud dokumentidega. Taotlus ja lisatud
dokumendid peavad sisaldama määruses nõutud teavet, taotlus peab olema digitaalselt
allkirjastatud. Taotlusega koos tuleb esitada teenust vahetult osutava isiku CV, mis kajastab tema
kutsealast ja hariduslikku ettevalmistust ning töökogemust. Nõue on vajalik selleks, et tagada
teenuste kvaliteet ning välistada puuduliku ettevalmistusega inimeste osutatavate teenuste
rahastamine toetusvoorust. Kuna vaimset tervist toetavaid teenuseid vajavad inimesed on
keskmisest haavatavamas olukorras, on põhjendatud rakendada võimalikult rangeid standardeid
ka väljaspool ravisüsteemi, et maandada vaimse tervise kahjustamise riske teenuseosutamisel.
Kui teenust ei osuta KOVi hallatav asutus, peab taotleja esitama koos taotlusega teenust osutava
juriidilise isiku esindaja, füüsilisest isikust ettevõtja või füüsilise isiku allkirjastatud kinnituse või muu
tõendi, millelt nähtub isiku valmisolek osutada toetusperioodil taotlejale teenuseid. Nõue on vajalik,
et välistada olukorrad, kus taotlus esitatakse sellise teenusepakkuja andmetega, kellel ei pruugi
olla kavatsust teenust osutada.
Paragrahv 9 reguleerib taotluse menetlemise protsessi. Taotluse menetlus koosneb taotluse
registreerimisest, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisest, taotluse hindamisest ning
taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest koos toetuse määramisega
taotluse rahuldamise korral. Kalendrikuu jooksul laekunud taotluste rahuldamine otsustatakse
hiljemalt järgneva kalendrikuu 20. kuupäevaks ning taotlejaid teavitatakse otsusest hiljemalt
järgmisel tööpäeval. Pärast 15. detsembrit 2022 või taotlusvooru ennetähtaegset sulgemist
saadetud taotlusi menetlusse ei võeta ja sellest informeeritakse taotlejat kolme tööpäeva jooksul
arvates taotluse esitamisest.
Paragrahv 10 sätestab taotluse registreerimise ning taotleja ja taotluse vastavuse hindamise
üldised alused. Sotsiaalministeerium registreerib esitatud taotlused ning kontrollib taotleja ja
taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele. Kui taotluses esineb puudusi, antakse taotlejale
kolm tööpäeva puuduste likvideerimiseks. Puuduste korral võib pikeneda toetuse taotluse
menetlemise tähtaeg.
Paragrahv 11 reguleerib taotluste hindamist ja selle aluseks olevaid valikukriteeriumeid ning valiku
korda. Määrus annab volitusnormi kehtestada sotsiaalkaitseministri käskkirjaga taotluste
hindamise täpsem kord ja moodustada vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon. Komisjon
hindab taotlusi kolme hindamiskriteeriumi järgi, milleks on a) teenuste koosluse vastavus määruse
eesmärgile, b) teenust vahetult osutava isiku haridusliku ja kutsealase ettevalmistuse piisavus
teenuse osutamiseks ning c) teenust vahetult osutava isiku töökogemuse piisavus teenuse
osutamiseks. Hindamise aluseks olevad täpsemad hindamiskriteeriumid esitatakse määruse
3
lisas 3. Komisjonil on õigus küsida taotlejalt lisainfot, kui esitatud info on ebatäielik või ebaselge.
Taotleja on kohustatud kirjalikult vastama kolme tööpäeva jooksul arvates vastavasisulise
selgitustaotluse saamisest. Kui taotleja selgitustaotlusele nõutud tähtaja jooksul ei vasta, võib
komisjon jätta taotluse hindamata.
Kui taotluses sisaldub mitu teenust või teenuseosutajat, hinnatakse eespool nimetatud
hindamiskriteeriumite alusel iga teenuseosutajat ja teenust. Taotluse vastava kriteeriumi hinne
arvutatakse teenuseosutajate ja teenuste punktisummade aritmeetilise keskmisena.
Komisjoni aruteludes määratakse komisjoni liikmete hinnangute alusel iga kriteeriumi
punktisumma. Eriarvamuste korral saab otsustavaks komisjoni esimehe hinnang. Komisjon
koostab taotluste keskmiste koondhinnete alusel taotluste paremusjärjestuse, milles esimesel
kohal on kõrgeima hinde saanud taotlus. Taotluse maksimaalne koondhinne on 21 punkti.
Paremusjärjestusse ei arvata taotlusi, mille keskmine hinne on alla 11 punkti või kui taotleja on
saanud mõne lõikes 2 nimetatud hindamiskriteeriumi puhul null punkti. Nagu eespool öeldud,
keskendutakse vaimse tervise teenust vahetult osutava isiku ettevalmistusele ja kogemusele, et
eelistada teenuste rahastamisel võimalikult põhjaliku ettevalmistusega teenuseosutajaid ja
välistada toetuse andmine taotlejatele, kelle ettevalmistus ei vasta ootuspärasele miinimum-
tasemele. Võrdsete koondhinnetega taotluse korral asetatakse paremusjärjestuses kõrgemale
kohale taotlus, mis on saanud lõike 2 punktis 1 nimetatud kriteeriumi puhul kõrgema hinde.
Komisjon annab oma hinnangu eelmisel kalendrikuul laekunud taotluste kohta hiljemalt järgneva
kalendrikuu viiendaks tööpäevaks.
Paragrahv 12 reguleerib toetuse määramist ja maksmist. Taotlusi rahuldatakse paremusjärjestuse
alusel kuni taotlusvooru eelarvevahendite lõppemiseni. Kui taotleja vastab määruses sätestatud
tingimustele ning koht paremusjärjestuses võimaldab taotlejale toetust maksta, määrab toetuse
andja toetuse, lähtudes §-s 6 sätestatust ja taotluses esitatud andmetest. Kui taotleja määruses
sätestatud tingimustele või nõuetele ei vasta, jäetakse taotlus rahuldamata. Toetust ei määrata
selle teenust osutava isiku tegevuse eest, keda on vähemalt ühe hinnatava kriteeriumi puhul
hinnatud null punktiga ning taotlejale määratavat toetusesummat vähendatakse vastavalt.
Toetuse saavad taotlejad ja neile määratava toetuse suuruse ning taotlejad, kelle taotlust ei
rahuldata, kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Taotlejaid informeeritakse
otsusest hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast käskkirja allkirjastamist. Taotlejale, kelle taotlus
rahuldatakse, teeb Sotsiaalministeerium ettepaneku sõlmida toetuse kasutamise leping. Kui
KOVist esitatakse pärast toetuse määramist uus taotlus, lähtub toetuse andja taotluse rahuldamise
korral uue toetuse määramisel §-s 6 sätestatust, taotluses esitatud andmetest ja KOVile juba
määratud toetusest. Paragrahvis sätestatakse ka täpsemad lepingu sõlmimise ja toetuse
maksmisega seotud tähtajad.
Paragrahvis 13 sätestatakse toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja on kohustatud
teenuseosutamise alustamisel teavitama KOVi elanikke teenustest ja nende osutamise
korraldusest. Toetuse saaja peab pidama toetuse kohta arvestust vastavalt raamatupidamise
seadusest tulenevatele nõuetele, sealhulgas eraldi kuluarvestust toetuse maksmise aluseks
olevate tegevuste kohta, ning eristama maksmise aluseks olevate tegevuste dokumendid muudest
dokumentidest. Elektroonsel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult
taasesitada.
Toetuse saaja on kohustatud võimaldama Sotsiaalministeeriumil või tema määratud isikul
kontrollida toetuse kasutamise aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude
paikapidavust, toetuse kasutamise sihipärasust ja mõjusust ning muude lepingutingimuste täitmist,
samuti andma toetuse andja nõudmisel infot teavitustegevuste kohta. Toetusperioodi lõppemise
järel peab toetuse saaja esitama teenuse osutamise aruande (esitatud määruse lisas 4).
Kui tegelikud kulud, mille eest toetust taotleti, osutuvad välja makstud toetusest väiksemaks, peab
toetuse saaja toetuse summa ja tegeliku kulu vahe toetuse andjale tagasi maksma. Toetuse saaja
täpsemad kohustused lepitakse kokku toetuse kasutamise lepingus.
4
Paragrahv 14 sätestab tegurid, mis välistavad toetuse saamise. Esiteks ei maksta toetust või see
nõutakse tagasi, kui toetatavat tegevust rahastatakse riigieelarvest. Teiseks tunnistatakse taotluse
rahuldamise otsus kehtetuks või toetus nõutakse tagasi, kui ilmnevad asjaolud, mille kohaselt
taotlust ei oleks rahuldatud, või on toetuse saaja või teenuseosutaja rikkunud teenuseosutamise
käigus isikuandmete kaitse nõudeid, teenust osutatakse ebaprofessionaalselt või kutse-eetika
nõudeid rikkudes või ei vasta teenuseosutamise korraldus lepingus kokkulepitule.
Määrusel on neli lisa. Lisas 1 sätestatakse toetatava psühhosotsiaalse abi liikide loetelu.
Loovteraapia on loovterapeudi kutsega või samaväärse ettevalmistusega isiku osutatav
põhjendatud, eesmärgipärase ja planeeritud psühhoterapeutilise abi vorm, kus selgelt kindlaks
määratud kliendi-terapeudi suhtes rakendatakse loovus- ja kunstipõhiseid meetodeid ja tehnikaid
kliendi terviseseisundist lähtuvate eesmärkide saavutamiseks. Loovteraapia alamliigid on
visuaalkunstiteraapia, muusikateraapia, draamateraapia ning tantsu- ja liikumisteraapia.
Hingehoidlik nõustamine on hingehoidja kutsega isiku nõustava iseloomuga eesmärgipärane
vestlus sihiga vähendada haigustest, õnnetustest, leinast või mõnest elusituatsioonist põhjustatud
psüühilise kriisi kahjulikke kõrval- ja järelmõjusid ning aidata inimesel mõista oma praeguse ja
tulevase seisundi tähendust oma elus kui tervikus.
Pereteraapia on pereterapeudi väljaõppega isiku rakendatav psühhoterapeutilise abi vorm, mille
eesmärk on lahendada süsteemselt probleeme, mis tekivad inimestel suhetes oma lähedaste ja
teiste oluliste inimestega. Tavapäraselt on pereteraapia fookuses pereliikmete omavaheline
suhtlemine ja suhete kvaliteet ning perekonna arengukriisid ja nendega toimetulek.
Dialektiline käitumisteraapia on vastava ettevalmistusega isiku rakendatav kognitiiv-käitumusliku
psühhoteraapia vorm, mis püüab psühhosotsiaalsetest aspektidest lähtudes tuvastada ja muuta
negatiivseid mõtlemismustreid, keskendudes positiivsete käitumisoskuste loomisele.
Kogemusnõustamine on sarnase kogemusega inimeste vahel toimuv teadmiste ja kogemuste
vahetus ja/või nõustamine, mille käigus pakutakse kogemuslikku emotsionaalset, sotsiaalset ja/või
praktilist tuge. Kogemusnõustamise toetamisel on ootuspärane nõue, et kogemusnõustaja on
saanud ettevalmistuse, mis vastab sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 68
„Kogemusnõustaja koolituskava“ sätestatud tasemele.
Pere lahendusring on probleemolukordades laste ja peredega töötamise meetod, mis põhineb
praktilisel partnerlusel perekondade ja spetsialistide vahel, et võimaldada lastele turvalist ja
hoolitsevat elukeskkonda. Pere lahendusring on otsuste tegemise koosolek, kus lapse laiem
perevõrgustik tuleb kokku, et koostada tegevusplaan lapse elu edasiseks korraldamiseks. Plaanis
sisalduvad pereliikmete kokkulepped ja tegevused, millega tagatakse lapse turvalisus ja heaolu.
Lisa 2 sätestab toetuse taotluse vorminõuded, lisa 3 taotluste hindamise kriteeriumid ja lisa 4
toetuse kasutamise aruande vorminõuded.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu (EL) õigusega. Tegemist ei ole vähese tähtsusega abi ega
riigiabi andmisega, vaid KOVi haldusülesande toetamisega riigieelarvest, tegemist ei ole
ettevõtluse ega majandustegevuse toetamisega. Eelnõuga parandatakse psühholoogilise abi ja
psühhosotsiaalse abi kättesaadavust KOVides. Meede võimaldab katta edukatest taotlejatest
KOVide kulud toetusega ja suurendada KOVide valmidust pakkuda vaimse tervise teenuseid.
Vaimse tervise teenuste pakkumine elanikele, kelle abivajadust ei ole hinnatud, on KOVide
vabatahtlik ülesanne, mida on ilma toetusmeetmeta pakkunud vaid mõned KOVid.
4. Määruse mõjud
Määruse rakendamisega mõjutatav(ad) sihtrühm(ad)
5
Määruse rakendamisel on potentsiaal mõjutada KOVe (78) ja Eesti elanikke, kaudsemalt
mõjutatakse vaimse tervise teenuseid pakkuvaid organisatsioone (teadmata hulk, suurusjärk
sadakond) ja nende personali (teadmata hulk, suurusjärk 250–600).
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Määruse rakendamise keskne eesmärk on leevendada pandeemiast tulenevat negatiivset mõju
Eesti elanike vaimsele tervisele. Selleks parandatakse psühholoogilise abi ja psühhosotsiaalse abi
kättesaadavust KOVides. Arvestades toetuse kuluga 2077,91 eurot iga 7000 elaniku kohta
kalendrikuus, võimaldab toetusmeede eelarvega 996 606 tagada teenusepakkumise võimekuse
arvestuslikult populatsioonile suurusega 279 777 elanikku (s.o (996 606 eurot / (2077,91 eurot x
12 kalendrikuud)) x 7000).
Määruse rakendumise mõju saab hinnata keskmiseks. Kuigi meetmest saavad otsest kasu vaid
mõnekümne KOVi elanikud, on meetme otsene mõju vahetutele abisaajatele väga suur.
Toetusmeetme toel luuakse toetusperioodi ajaks kogukonna tasandil kas peamine või täiendav
uks, et siseneda vaimset tervist toetavate teenuste süsteemi. Tõenäoliselt ei kaasne määruse
rakendamisega ebasoovitava mõju riski.
Mõju majandusele ja regionaalarengule
Määrus rakendamine toob vaimse tervise teenuste valdkonda 996 606 eurot ning võib aidata luua
toetusperioodiks kümneid täiendavat töökohti. Toetusmeede on disainitud toetuse ülempiiriga –
sel moel loob meede enam väärtust madala keskmise töötasuga piirkondades ja võib avaldada
positiivset mõju töökohtade loomisele peamistest tõmbekeskustest kaugemal asuvates KOVides.
Tõenäoliselt ei kaasne määruse rakendamisega ebasoovitava mõju riski.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Meetme otsene eesmärk on parandada psühholoogilise abi ja psühhosotsiaalse abi
kättesaadavust KOVides. Meede suurendab tõenäoliselt KOVide valmidust pakkuda vaimset
tervist toetavaid teenuseid. Vaimse tervise teenuste pakkumine elanikele, kelle abivajadust ei ole
hinnatud, on KOVide vabatahtlik ülesanne, mida iseseisvalt pakuvad vaid mõned KOVid.
Kogukondlike vaimse tervise teenuste arendamine võimaldab pakkuda abi elanikele, kelle vaimse
tervise olukord ei vaja veel kliinilist sekkumist, kuid kellel võib ilma õigeaegset abi saamata
kujuneda välja vaimse tervise häire.
Määruse rakendumise mõju saab hinnata keskmiseks. Kuigi meedet kasutavate KOVide osakaal
jääb tõenäoliselt alla poole (30–35 KOVi), on mõju tõenäoliselt suur neis KOVides, kus meede
rakendub. Meetme edukas rakendamine võimaldab toetusmeedet järgnevatel aastatel skaleerida
ja täpsemalt sihtida ning toetada järgnevatel aastatel vaimse tervise teenuseid, mis loovad enim
väärtust.
Valdkonnad, mida meede ei mõjuta
Määruse rakendamine ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ega elu- ja
looduskeskkonnale.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Toetust rahastatakse 2022. aasta riigieelarve seadusega Sotsiaalministeeriumile tervist toetavate
valikute programmi vaimse tervise edendamise tegevuseks eraldatud vahenditest ning
2021. aastal samasisuliseks meetmeks ettenähtud vahendite jäägist. Toetusmeetme
rahastamiseks on kavandatud 996 606 eurot.
6. Määruse jõustumine
6
Määrus jõustub üldises korras. Määruse tingimused võimaldavad taotleda toetust tagasiulatuvalt
alates 1. jaanuarist 2022. a tehtud kulude eest.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Toetusmeetme kavandamisel ja kujundamisel konsulteeriti vaimse tervise staabi liikmete, vaimse
tervise mõttekoja liikmete ja KOVide esindajatega, sh nendega, kes kasutasid sama toetusmeedet
2021. aastal. Määruse vastuvõtmise järel edastatakse määrus Eesti Linnade ja Valdade Liidule, et
tagada potentsiaalsete taotlejate informeeritus meetmest.
7