KÄSKKIRI /kuupäev digiallkirjas/ nr 59
Välisministeeriumi seisukohad ja aruanne asutajaõiguste teostamise
kohta 2025. aastal
Riigivaraseaduse § 98 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 196 „Välisministeeriumi
põhimäärus“ § 20 punkti 1 alusel ning kooskõlas rahandusministri 10. juuni 2022. a määruse nr 24
„Täpsemad nõuded riigi osaluse valitseja ning asutaja- ja liikmeõiguste teostaja seisukohtade ja teabe
esitamisele“ §-ga 5:
1. Kinnitan Välisministeeriumi seisukohad ja aruande asutajaõiguste teostamise kohta 2025. aastal
Sihtasutuses Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (lisatud).
2. Avalike suhete osakonnal avaldada seisukohad ja aruanne ministeeriumi veebilehel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Tsahkna
minister
Lisa: Välisministeeriumi seisukohad ja aruanne asutajaõiguste teostamise kohta 2025. aastal
Sihtasutuses Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus
Kairi Saar-Isop, 637 7517,
[email protected]
Välisministri /kuupäev digiallkirjas/ käskkirja nr 59
„Välisministeeriumi seisukohad ja aruanne asutajaõiguste teostamise kohta 2025. aastal“
lisa
Välisministeeriumi seisukohad ja aruanne asutajaõiguste teostamise kohta 2025. aastal
Sihtasutuses Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus
Sihtasutus Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (edaspidi Keskus) on ainus sihtasutus,
mille osas Välisministeerium teostas 2025. aastal asutajaõigusi.
Keskus asutati 23. aprillil 2021 vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele 05.04.2021 nr 139
„Volitus Sihtasutuse Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus asutamiseks ja Sihtasutuse
Eesti Idapartnerluse Keskus ühendamiseks“. 2025. a oli Keskuse viies majandusaasta.
Keskuse eesmärk on tugevdada Eesti arengukoostööd keskendudes strateegiliste, laiaulatuslike
ja sidusate projektide elluviimisele välispoliitiliselt prioriteetsetes sihtriikides ja regioonides
ning olulistes valdkondades nagu demokraatia areng, haridus või rohe- ja digipööre. 2025.
aastal esitas asutaja Keskusele pikaajalised ootused, milles täpsustati Keskuselt oodatavaid
tegevusi arengukoostöö teostamisel.
Keskusel on viieliikmeline nõukogu ja üheliikmeline juhatus. Nõukogu liikmed nimetab
välisministeerium. Aastatel 2021-2025 oli kolm nõukogu liiget välisministeeriumist, üks
rahandusministeeriumist ja üks kolmandast sektorist. 2025. aastal juhtis Keskust juhatuse
liikmena Klen Jäärats.
Hinnang tegevusele
Tegevust iseloomustavad suhtarvud 2025/2024
Finantsnäitajad 2025 2024
Käibevarad kokku 7 531 267 6 927 221
Põhivarad kokku 43 472 50 245
Lühiajalised kohustised kokku 7 028 976 6 410 181
Netovara kokku 545 763 567 285
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 1,07 1,08
Toetused kokku 22 913 431 16 807 231
Toetuse muutus 36,3% 13,3%
Keskuse tegevus 2025. aastal oli väga edukas. Viie tegutsemisaasta jooksul on Keskus loonud
laialdase kontaktvõrgustiku ning on paljudele doonorriikidele tunnustatud arengukoostöö
projektide teostamise partneriks. Seda kinnitab Keskuse kaasatud välisrahastuse maht: 2025.
aastal viis Keskus välisrahastuse toel ellu projekte 6,7 miljoni euro ulatuses. Arvestades
sõlmitud lepingute mahtu on oodata, et 2026. aastal ületab välisrahastus Keskuse eelarves
riigisisese rahastuse. 2025. aastal läbis Keskus edukalt Euroopa Liidu vastavushindamise (nn
sambahindamise), mis võimaldab Keskusel otse rakendada Euroopa Liidu finantseeritavaid
projekte ning asetab Keskuse samasse positsiooni Saksa, Prantsuse või Belgia arengukoostöö
agentuuridega.
Arengukoostöö strateegia kohaselt tegutseb Keskus valdkondades, kus Eesti ekspertiis on
tuntud ning kus on lisaks globaalselt suur nõudlus (näiteks haridus, digi ja küber). Selleks, et
Keskus saaks Eesti ekspertiisi rakendada laiemalt ja arvestades, et Euroopa Liidu
arengukoostöö on regionaalne, mitte üksikute riikide põhine, uuendas välisministeerium 2025.
aasta lõpus arengukoostöö geograafilisi prioriteete. Muudatuste mõju on juba näha – Keskuse
pakutava ekspertiisi vastu on tuntud huvi näiteks Sambias, kuhu Euroopa Liit on suunanud ka
arvestatavalt vahendeid.
Keskuse töö fookuseks on endiselt Ukraina. Jätkus Eesti rahastusel projektide teostamine, kuid
mitmed Ukrainat toetavad riigid, sealhulgas Rootsi, Norra, Itaalia, Suurbritannia ja Iirimaa,
pöördusid Keskuse poole rahastusettepanekuga, et tagada oma projektide edukas elluviimine.
Lisaks e-valitsemise ja küberturvalisuse valdkonnale laienes doonorite tähelepanu ka tervishoiu
ja hariduse sektoritesse.
Edukas oli ka töö muudes arengukoostöö prioriteetriikides (Moldova, Armeenia, partnerriigid
Aafrika regioonis). Laienes Keskuse kohalolu sihtriikides, 2025. aastal alustasid tööd Keskuse
esindaja Kiievis, Ukrainas ning Eestist lähetatud projektide rakenduskeskuse juht Nairobis,
Keenias.
Taotlusvoorude läbiviimist ning koostööd Eesti-siseste partneritega hõlbustas
kultuuriministeeriumi digitaalse platvormi toetused.kul.ee kasutuselevõtt. Selle kaudu saab
projektivooru taotlused esitada elektrooniliselt, mis muudab nende käitlemise ja haldamise
mugavamaks nii taotlejatele kui Keskusele.
2026. aastal jätkab Keskus tegevust, olulisemateks võib pidada järgmisi suundi:
• Kaasatud välisrahastuse edukas rakendamine ning organisatsiooni struktuuri
tugevdamine tagamaks rakendustegevuse kvaliteet;
• Uue arengukoostöö rakenduskava koostamine tuues kokku erinevad Eesti
arengukoostöö osapooled. See annab võimaluse kaasavateks aruteludeks ning
Keskuse töö parendamiseks;
• Ukraina toetamise jätkamine ning Eesti arengukoostöö teostamine lähtudes
uuendatud arengukoostöö prioriteetidest.
Ülevaade sihtasutuses läbi viidud erikontrollidest, näidates ära kontrollitava valdkonna
ja olulisemad tähelepanekud
Keskuse 2025. aasta majandusaasta aruanne on auditeeritud – audiitoril selle kohta märkusi ei
olnud. Keskuse Nõukogu poolt on majandusaasta aruanne kinnitatud ning see on esitatud
registrile.
Keskuses ei ole aastatel 2021–2025 läbi viidud erikontrolle.
Seisukoht sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kohta
Välisministeerium on seisukohal, et Keskuse tegevuse jätkumine sihtasutuse vormis seatud
põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Keskuse tegevused kõikidel
toimimisaastatel aastal on lähtunud Keskuse loomise pikaajalistest eesmärkidest ning nende
saavutamiseks on tegevused vajalikud ka 2026. aastal.