Pöördumine

MEMO KELLELE: Vabariigi Valitsus, Riigikogu ESITAJA: Sotsiaalministeerium TEEMA: Töö- ja sotsiaalministrite ametlik kohtumine (EPSCO) 14. märts 2022 KUUPÄEV: 22. veebruar 2022 Prantsusmaa eesistumise esimene ametlik töö- ja sotsiaalministrite nõukogu koguneb 14. märtsil Brüsselis. Kohtumisel on plaanis kinnitada börsil noteeritud äriühingute juhtorganite soolise tasakaalu parandamise direktiivi eelnõu üldine lähenemisviis. Lisaks on kavas heaks kiita Euroopa poolaasta raames nõukogu järeldused 2022. aasta majanduskasvu analüüsi ja ühise tööhõivearuande 2022 kohta, ning võtta vastu järeldused Euroopa Kontrollikoja aruande kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu (edaspidi EL) pikaajalist töötust. Poliitilised mõttevahetused toimuvad kahel teemal - diskrimineerimisvastastest meetmetest tööturul ja vanemaealiste väljakutsetest tööturul. Eestit esindab kohtumisel sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. TÖÖ- JA SOTSIAALMINISTRITE KOHTUMINE 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu börsil noteeritud ettevõtete juhtorganite soolise tasakaalu parandamiseks ja sellega seotud meetmete rakendamiseks Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: üldise lähenemisviisi heakskiitmine Komisjon avaldas eelnõu 14. novembril 2012. Algselt oli eelnõu eesmärgiks saavutada aastaks 2020 suurtes1 börsiettevõtetes alaesindatud soo vähemalt 40%-line osakaal tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorganite liikmete seas ning selleks nähti ette kohustuslikud protseduurid juhtorganite liikmete valimiseks nendes börsil noteeritud äriühingutes, kus naiste või meeste osakaal nõukogus jääb alla 40%. Liikmesriigid pidid eelnõu kohaselt ette nägema sanktsioonid protseduuride mittetäitmise korral. Läbirääkimiste käigus tehti mitmeid muudatusi, mis on eelnõu muutnud paindlikumaks. Võrreldes algse eelnõuga on üldise lähenemisviisi kinnitamiseks esitatud eelnõus antud võimalus valida kahe eesmärgi vahel: 40%-line alaesindatud soo osakaal tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorganite liikmete seas või 33%-line alaesindatud soo osakaal kõikide juhtorganite liikmete hulgas. Proovitud on ka lahendada riikide muresid seoses aktsionäride sõltumatu otsustusõiguse arvestamise 1 Ettepaneku kohaldamisalast on väljas väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted (äriühingud, kus on vähem kui 250 töötajat ja mille ülemaailmne aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või aastane bilansimaht 43 miljonit eurot). Eestis laieneksid direktiivi nõuded 11 börsiettevõttele. 1 vajadusega. Selleks tuleks aktsionäridele hääletamiseks ette anda juba sooliselt võimalikult tasakaalustatud kandidaatide loetelu. Kandidaadid peavad olema valitud eelnõus kirjeldatud protseduuride alusel (selged, neutraalselt sõnastatud ja üheselt mõistetavad kriteeriumid kvalifikatsiooni hindamiseks) ja vastama teatud tunnustele (võimalikult võrdse sobivuse, pädevuse ja ametialase suutlikkusega isikud). Alaesindatud soost kandidaati tuleb eelistada vaid juhul, kui nende tunnuste alusel võrdsete kandidaatide osas puuduvad muud objektiivsed asjaolud, miks langetada otsus vastaskandidaadi kasuks. Muudetud eelnõu näeb ette ka võimaluse mitte rakendada protseduure juhul, kui riik suudab tõendada, et siseriiklike meetmetega on eelnõus seatud eesmärgid võrdväärselt täidetud. Selleks on toodud 3 näidet, millal direktiivi protseduurid võib peatada: 1) siseriiklik õigus näeb ette vähemalt 30% nõude alaesindatud soost tegevjuhtkonda mittekuuluvatele juhtorgani liikmetele VÕI 25% nõude tegevjuhtkonda mittekuuluvatele JA tegevjuhtkonna juhtorgani liikmetele; 2) direktiivi rakendamise tähtajaks on alaesindatud soost vähemalt 30% kõikidest tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest VÕI 25% nii tegevjuhtkonna KUI tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest; 3) direktiivi rakendamise tähtajaks on alaesindatud soost kõikidest tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest vähemalt 25% VÕI tegevjuhtkonda mittekuuluvatest JA tegevjuhtkonna juhtorgani liikmetest 20% NING viimase 5a jooksul on see näitaja tõusnud 7,5%. Selliste erandite võimaluse pakkumine on ajendatud soovist vastu tulla nendele riikidele, kes on tõstatanud subsidiaarsusargumendi. Eelnõu sisaldab ka täiendavat kohustust, nö paindlikku kvooti (juhul kui on valitud 40% eesmärk), et äriühingud kehtestaksid endale iseregulatsiooni eesmärgid mõlema soo esindatuse kohta tegevjuhtkonna liikmete seas. Ühtlasi, andmaks riikidele aega siseriiklike meetmete välja töötamiseks, on rakendamistähtaega pikendatud ühe aasta võrra (3 aastat peale vastuvõtmist). Direktiiv on ajutine meede, eelnõu esialgses versioonis plaaniti kehtivuse lõpuks 31.12.2028, nüüd on direktiivi kehtivus pikendatud kuni 31.12.2038. Ettepaneku kohaldamisalasse jäävad ettevõtted, kes ületavad järgnevast kolmest kriteeriumist kahte: töötajate arv vähemalt 250; aastane bilansimaht vähemalt 43 miljonit eurot; aastane käive vähemalt 50 miljonit eurot. Seega on kohaldamisalast väljas väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted. Tallinna Börsi põhinimekirjas olevast 18 ettevõttest ületaksid neid direktiivis toodud kriteeriume 2020. a. andmete põhjal 13 ettevõtet (vt allpool tabelit). Nõukogu Juhatuse liikmed liikmed Nõukogu + juhatus 2020. aastaaruannete andmed kokku sh naisi % kokku sh naisi kokku sh naisi % 1 LHV Group 7 1 14,3 1 0 8 1 12,5 2 Tallink Grupp 7 1 14,3 5 2 12 3 25,0 2 3 Coop Pank 6 0 0,0 5 1 11 1 9,1 4 Enefit Green 5 1 20,0 4 0 9 1 11,1 5 Tallinna Sadam 8 1 12,5 3 0 11 1 9,1 6 Tallinna Kaubamaja 5 0 0,0 1 0 6 0 0,0 7 Merko Ehitus 3 0 0,0 2 0 5 0 0,0 8 Tallinna Vesi 9 1 11,1 3 1 12 2 16,7 9 Nordecon 5 0 0,0 3 0 8 0 0,0 10 Harju Elekter 5 1 20,0 2 0 7 1 14,3 11 Ekspress Grupp 4 0 0,0 3 2 7 2 28,6 12 AS PRFoods 6 0 0,0 1 0 7 0 0,0 13 Baltika 4 1 25,0 2 1 6 2 33,3 Läbirääkimiste käigus on peamisteks arutelukohtadeks olnud ühelt poolt paindlikkuse andmine liikmesriikidele (läbi sama tõhusate siseriiklike meetmete kehtestamise), ning teisalt õigusselguse säilitamine. Prantsusmaa eesistumise ajal on eelnõu teemal toimunud üks töögrupp 21. veebruaril, kus tutvustati eelnõu ajakohastamiseks tehtud tehnilisi uuendusi. Arvestades, et kokkuleppe kinnitamiseks on eesistujal hääled koos, soovib eesistuja jõuda 14.03 EPSCO-l riikide vahel kokkuleppele, alustamaks kiirelt Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi. Euroopa Parlament (EP) võttis eelnõu kohta seisukoha vastu täiskogu 20. novembri 2013. aasta istungil toimunud hääletusel. EP toetas komisjoni algatust tugeva häälteenamusega. Osad fraktsioonid soovisid näha oluliselt tugevamat eelnõu, kuid selleks, et kiirendada direktiivi vastuvõtmist, oldi valmis komisjoni täielikult toetama. Peamiste muudatusettepanekutena võib välja tuua: eemaldada säte, mille puhul võivad liikmesriigid ette näha, et juhul kui alaesindatud soost töötajaid on alla 10% töötajaskonnast, ei pea asjaomane äriühing käesolevas direktiivis sätestatud eesmärki täitma; liikmesriikidel peaks olema võimalik rakendada rangemaid sanktsioone kui on ette nähtud eelnõus ning muu hulgas ka kohaldada tõsiste ja korduvate rikkumiste korral pädeva kohtuorgani poolt nõutud äriühingu sundlaialisaatmist, mis on täielikult kooskõlas nõuetekohaste menetluslike kaitsemeetmetega. Lisaks komisjoni ettepanekus nimetatud meetmetele peab EP oluliseks, et börsil noteeritud ettevõtted töötaksid välja soolist võrdõiguslikkust edendavad meetmed (gender policy), koolitus- ja mentorlusprogrammid jms. EP muudatusettepanekud rõhutasid ka töö- ja pereelu ühitamise olulisust ning otsustusprotsesside läbipaistvuse tähtsust. Siiski on oluline märkida, et EP ettepanekud on koostatud võrdlusena komisjoni esialgne eelnõuga, st need ei võta arvesse nõukogu kompromisstekstis olevaid paindlikkuse elemente. Vastavalt varasematele VV seisukohtadele ei ole Eesti seni eelnõu toetanud, vaid on leidnud, et äriühingute juhtkondades soolise tasakaalu eesmärkide seadmine peaks jääma riigi tasandil 3 otsustamiseks ning seetõttu oleme EL tasandil eelistanud soovituslikke instrumente, mis riivaksid vähem ettevõtlusvabadust. Samas ei saa ka öelda, et Eesti börsiettevõtete juhtkonnad sooliselt tasakaalus oleksid või et mõni eelnõu eesmärk täidetud oleks. Vastavalt Eesti EL poliitika 2022-2023 prioriteetidele peab Eesti oluliseks EL-üleselt võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamist läbivalt kõigis poliitikavaldkondades. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) soolise võrdõiguslikkuse indeks näitab, et võrreldes muude soolise võrdõiguslikkuse näitajatega on Eestis soolised lõhed kõige suuremad poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse võimu valdkonnas, sh majandusliku võimu soolist tasakaalu mõõtev indeksi alanäitaja oli Eestis 2021. aastal kõigest 27,5 punkti 100-st ning naiste osakaal suurimate börsil noteeritud ettevõtete juhtorganites 9%. Eelnevat arvesse võttes ja arvestades, et sõltumata Eesti vastuseisust eelnõule, on eesistujal kokkuleppe kinnitamiseks hääled koos, võiks Eesti jääda nõukogus hääletusest kõrvale. Eesti seisukohad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse istungil 13.12.2012 ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis 25.01.2013 ning täiendatud 11.12.2014 EPSCO seisukohtade raames, mis kinnitati Vabariigi Valitsuse istungil 04.12.2014 ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis 08.12.2014. Eesti seisukoht Eesti nõustub lähenemisega, et kõikides liikmesriikides tuleb naistele ja meestele tagada võrdsed võimalused töötamaks juhtivatel ametikohtadel. Toetame põhimõtteliselt ka komisjoni üldeesmärki tagada naiste ja meeste tasakaalustatum esindatus börsil noteeritud äriühingute juhtorgani(te) liikmete seas. Samas Eesti ei toeta Euroopa Liidu tasemel kohustusliku kvantitatiivse eesmärgi kehtestamist börsil noteeritud äriühingute juhtorganite soolise jaotuse kohta. Eelistame pigem vähem ettevõtlusvabadust riivavaid soovituslikke instrumente. Eesti jääb üldise lähenemisviisi hääletusel hääletusest kõrvale. 2. Euroopa Semester 2022 a) Nõukogu järeldused 2022. aasta majanduskasvu analüüsi ja ühise tööhõivearuande kohta Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: järelduste heakskiitmine Käesolev pandeemia on näidanud, et keerulistes tööturu olukordades on rohkem mõjutatud haavatavamad grupid, sh näiteks noored, kes alles alustavad oma tööelu. Pandeemiast taastumine on esile toonud pikaajalised väljakutsed tööturul, sealjuures kasvava tööjõupuuduse teatud sektorites ja samas vajalike oskuste puuduse. Lisaks avaldab käimasolev pandeemia jätkuvat survet tervishoiu ja pikaajalise hoolduse jätkusuutlikkusele. Seetõttu tervitab nõukogu Euroopa Liidu reageerimist pandeemiale, mille raames võimaldatakse liikmesriikidel kasutada erinevaid rahastusinstrumente töötusriskide maandamisel. Muuhulgas on endiselt oluline lõimida taaste- ja vastupidavusrahastu tihedamalt Euroopa poolaasta uude tsüklisse, mille raames on juba planeeritud meetmeid pandeemia ohjamiseks ja sellest väljumiseks. Samuti nõustub nõukogu komisjoni plaaniga avaldada riigipõhised raportid ja soovitused 2022. a kevadel. Euroopa poolaasta jääb endiselt ELi kõikehõlmavaks 4 majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise raamistikuks, mis muu hulgas arvestab jätkusuutliku konkurentsivõime põhimõtete ning Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkidega. Tõhusalt tuleb toetada juurdepääsu kvaliteetsele tööhõivele, pakkudes eelkõige individuaalset tööotsinguabi ning paindlikke õppekavasid, mis ühtlasi toetavad digitaalsete ja rohepöördeks vajalike oskuste täiendamist. Vajalik ümberõpe ja oskused toetavad omakorda tööalaseid üleminekuid. Seetõttu on oluline tagada kõigile juurdepääs kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele. Oluline on tugevdada noorte, naiste ja teiste alaesindatud rühmade, sh puuetega inimeste, osalust tööturul. Kriisiga toimetulekul on võtmetähtsusega ka sotsiaalkaitsesüsteemide võimekus. Seetõttu tuleb tagada kvaliteetsete, taskukohaste ja kättesaadavate sotsiaal-, tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste pakkumine ning jätkusuutlik rahastamine. Sellest lähtuvalt kutsutakse liikmesriike üles integreerima iga-aastase majanduskasvuanalüüsi prioriteete ja ühise tööhõivearuande järeldusi riiklikes reformikavades ning suurendama pingutusi Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete ellu viimisel. Siinkohal on oluline pidevalt kaasata sotsiaalpartnereid ja muid olulisi sidusrühmi õigeaegselt Euroopa poolaasta kõigis etappides. Et teha kindlaks peamised väljakutsed EL-is, liikmesriikides eraldi ja koostada selleks vastavad riigipõhised raportid ja soovitused, peaks komisjon lisaks riigipõhistele analüüsidele tuginema ka ühisele tööhõivearuandele ja sotsiaalnäitajate tulemustabelile. Euroopa poolaasta raames tuleks jälgida ka digitaalsest ja rohelisest üleminekust tingitud mõjusid töö- ja sotsiaalvaldkondades. Samuti on oluline, et Euroopa tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee jätkaksid oma senist tööd nii riigipõhiste soovituste kui ka tööhõive ja sotsiaalsete väljakutsete seirel. Järelduste eelnõu on esitatud viisil nagu seda arutati tööhõive- ja sotsiaalkaitsekomiteedes, üleskutsed riikidele, komisjonile ja komiteedele on esitatud eelnõu punktides 14-22. Järelduste eelnõu kinnitati tööhõive- ja sotsiaalkaitsekomiteede ühiskohtumisel 07.02.22., misjärel arutatakse eelnõud sotsiaalküsimuste töögrupis. b) 2022. a ühine tööhõivearuanne Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: järelduste heakskiitmine Ühine tööhõivearuanne kinnitab tööturu taastumist kriisieelsele tasemele. Kui tööhõivemäära madalpunkt oli 71,5% 2020. a teises kvartalis, siis 2021. a kolmandas kvartalis oli tööhõivemäär 73,5% vanuserühmas 20-64 aastat (kriisieelne tase 2019.a neljandas kvartalis 73,3%). Siiski ei ole töötundide arv võrreldes kriisieelse tasemega täielikult taastunud. COVID-19 kriis mõjutas eelkõige noori, ebatüüpiliste tööde tegijaid, füüsilisest isikust ettevõtjaid ja kolmandate riikide kodanikke. Samuti tõi pandeemia esile juba olemasolevad väljakutsed naiste tööhõives. Näiteks kaotasid naised pandeemia ajal rohkem töötunde kui mehed, samuti oli naistel kaugtööd tehes suurem vastutus koduste kohustuste eest kui meestel, mis raskendas naistel kaugtöö tegemist oluliselt rohkem. Samas on suure nõudlusega sektorites tekkinud tööjõupuudus. Rohe- ja digipöörde käigus tõenäoliselt osad töökohad kaovad, teisalt luuakse neid ka juurde. 2020. a teisest kvartalist on toimunud kõige suurem tööhõivemäära tõus ehitus- ja infotehnoloogiasektorites. Kõige tagasihoidlikum tõus hõivatuses on endiselt jae- ja hulgimüügisektoris, meelelahutuses ja põllumajanduses. Selles kontekstis omandab erilise tähtsuse aktiivne tööturupoliitika ja eriti tööalaste üleminekute toetamine. Täiskasvanuhariduses osalemine on kõikjal ELis endiselt kõike muud kui tavapärane ja pandeemia on seda mõjutanud, kusjuures liikmesriikide vahel on märkimisväärsed erinevused. Seega on jätkuvalt 5 raske tagada, et inimestel on tuleviku tööturu vajadustele vastavad oskused. Siinkohal on ümberõpe ja täiendõpe tööhõive taastamisel ääretult olulised meetmed. Nagu ka käesolev pandeemia on näidanud, siis keerulistes tööturu olukordades on rohkem mõjutatud noored ja naised. Seega tuleb poliitikate kavandamisel pöörata muu hulgas suuremat tähelepanu sotsiaalkaitsesüsteemide tõhustamisele, lastehoiu teenuse kättesaadavamaks muutmisele ja pikaajalise hoolduse paremale korraldusele, et toetada naiste osalemist tööturul. Noorte puhul tuleb rohkem panustada rohepöördeks vajalikke oskusi andva kutsehariduse ja -õppe edendamisse. Sotsiaalkaitsesüsteemid aitasid COVID-19 kriisi leevendada nii, et märkimisväärselt ei suurenenud ei vaesusrisk ega sissetulekute ebavõrdsus. Samuti oli suuremas vaesusriskis need töötavad inimesed, kel puudus püsiv tööleping ja kes olid madalama kvalifikatsiooniga. Esile on tõusmas energiavaesus, mis mõjutab täna ligi 34 miljonit inimest ELis. Siiski püsivad paljudes riikides sotsiaalkaitselüngad, eriti ebatüüpiliste tööde tegijate ja füüsilisest isikust ettevõtjate puhul. 2022. aasta ühise tööhõivearuande analüüs tugineb läbivaadatud sotsiaalnäitajate tulemustabelile, mis nüüd võimaldab teha järelevalvet Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõttest 18 üle. Kooskõlas tööhõivesuunistega kutsutakse liikmesriike üles väljuma kriisist ja keskenduma taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvatele taastumismeetmetele, soodustades töökohtade loomist, hõlbustades üleminekut töötusest tööhõivesse sektorite üleselt ning võttes arvesse digi- ja rohepööret. Samuti ei tohi unustada aastaks 2030 seatud eesmärke tööhõive, oskuste, tervise ja sotsiaalkaitse valdkonnas. Ühise tööhõivearuande eelnõud arutati tööhõive- ja sotsiaalkaitsekomiteedes ning kinnitati vastavate komiteede ühiskohtumisel 07.02.22. Eesti lähtub Vabariigi Valitsuse 08.11.2018 ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 07.12.2018 istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest EL ühtekuuluvuspoliitika raamistiku ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, Varjupaiga ja Rändefondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi ühissätete kohta perioodil 2021-2027; Vabariigi Valitsuses 22.04.2021 ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 07.05.2021 istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Komisjoni teatise Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava kohta; Heaolu arengukavast 2016-2023. Eesti seisukoht Eesti toetab nõukogu järeldusi 2022. a majanduskasvu analüüsi ja ühise tööhõive aruande kohta ning 2022. a ühise tööhõive aruande heakskiitmist. Eesti nõustub, et oluline roll kriisist väljumisel ning ka digi- ja rohepöördega kohanemisel on tööturumeetmetel, toetades ümber- ja täiendõpet sektorite üleselt, digioskuste arendamist, uute töövormide lülitamist sotsiaalkaitseskeemidesse. 3. Järeldused Euroopa Kontrollikoja aruande kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu pikaajalist töötust Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: järelduste heakskiitmine Euroopa Kontrollikoja aruande kohaselt oli 2014. a EL tööturul 11% (22,8 mln) töötuid ja 50% nendest olid olnud töötud üle aasta. 2020. a oli endiselt töötuid 15 mln, kellest 35% olid pikaajalised töötud. 6 Samal ajal oli Eestis pikaajaliste töötute osakaal vaid 17%. Pikaajaline töötus on mureks paljudele liikmesriikidele, kuigi olukord võib riigiti olla väga erinev. On teada, et pikalt tööta olnud inimene kaotab motivatsiooni, enesekindluse, oskused ning tööandjad ei ole enam huvitatud nende palkamisest. Kaasneb vaesusrisk, sotsiaalne tõrjutus ja terviseprobleemid. Samal ajal on pikaajalisel töötusel negatiivne mõju majanduskasvule ja riigi rahandusele. Euroopa Liidu Sotsiaalfond (edaspidi ESF+) on peamine vahend, millega EL toetab liikmesriikide tööturumeetmeid. Perioodil 2014-2020 eraldati ca 11 mld eurot pikaajaliste töötute ja teiste haavatavate tööturu gruppidega seotud investeerimisprioriteedi raames. Kontrollikoja hinnangu kohaselt ei kasutanud liikmesriigid alati ESF+-st rahastatavaid meetmeid otseselt pikaajalise töötusega tegelemiseks, vaid need olid fokusseeritud töötusele laiemalt. Kuigi pikaajalise töötusega tegelemisel on oluline personaalne lähenemine, ei olnud võimalik alati täheldada seost ESF+ meetmete ja pikaajalise töötuse vahel. Programmiperioodiks 2021–2027 soovitab kontrollikoda, et komisjon peaks: - nõudma, et liikmesriigid rakendaksid konkreetselt pikaajalistele töötutele suunatud meetmeid ESF+ vahenditest, kui pikaajalise töötuse määr on suur; - nõudma, et liikmesriigid rakendaksid personaalset lähenemist kõigi pikaajaliste töötute suhtes; - hindama pikaajaliste töötute tööhõivele juurdepääsu meetmete tõhusust. Komisjon on nõustunud eelpool toodud soovitustega. Euroopa Kontrollikoja aruannet ja nõukogu järeldusi selle kohta on arutatud sotsiaalküsimuste töögrupis ning järelduste eelnõu on saanud üldise heakskiidu. Liikmesriigid on lisanud mõned korrastavad ettepanekud, tuues muu hulgas sisse soolise aspekti ja viited pandeemia mõjudele. Lisaks täpsustas eesistuja teksti struktuuri, et selgelt oleks eristatud komisjonile ja riikidele suunatud tegevused. Eesti lähtub Vabariigi Valitsuses 22.04.2021 ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 07.05.2021 istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Komisjoni teatise Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava kohta ja Heaolu arengukavast 2016-2023. Eesti seisukoht Eesti nõustub Euroopa Kontrollikoja aruande ja nõukogu järeldustega selle kohta. Pikaajalise töötusega tuleb tegeleda ning kasutada tõhusaid meetmeid selle vähendamiseks. Eesti rakendab juba praegu individuaalset tööotsinguabi kõigile töötutele, pakkudes sealhulgas vajalikke ümberõppe ja koolituskavu. 4. Diskrimineerimisvastased meetmed tööturul Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: poliitiline mõttevahetus Arutelu aluspaber ei ole veel laekunud. 5. Vanemaealiste väljakutsed tööturul Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: poliitiline mõttevahetus Arutelu aluspaber ei ole veel laekunud. 7 Koostajad: Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna nõunikud Agni Aav, 6269 281, [email protected] ja Helen Sõber, 6269 122, [email protected]. 8  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja märts 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijaküsimuste nõukogu (EPSCO) 14. märtsi 2022. a istungil Kiita heaks järgmised sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijaküsimuste nõukogu 14. märtsi 2022. a istungil: 1. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (COM(2012) 614): 1.1. Eesti nõustub lähenemisega, et kõikides liikmesriikides tuleb naistele ja meestele tagada võrdsed võimalused töötamaks juhtivatel ametikohtadel. Toetame põhimõtteliselt ka komisjoni üldeesmärki tagada naiste ja meeste tasakaalustatum esindatus börsil noteeritud äriühingute juhtorgani(te) liikmete seas. 1.2. Samas Eesti ei toeta Euroopa Liidu tasemel kohustusliku kvantitatiivse eesmärgi kehtestamist börsil noteeritud äriühingute juhtorganite soolise jaotuse kohta. Eelistame pigem vähem ettevõtlusvabadust riivavaid soovituslikke instrumente. 1.3. Eesti jääb üldise lähenemisviisi hääletusel hääletusest kõrvale. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Riigikantselei Meie 23.02.2022 nr 1.4-1.1/712-1 Eesti seisukohad töö- ja sotsiaalministrite ametlikul kohtumisel (EPSCO) 14. märtsil 2022 Esitame Vabariigi Valitsuse 03.03.2022. a. istungile Eesti seisukohad töö- ja sotsiaalministrite ametlikul kohtumisel (EPSCO) 14. märtsil 2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisad: 1. Kaaskiri. 2. POE EPSCO 14.03.2022. 3. Seletuskiri EPSCO 14.03.2022. Agni Aav 6269 281 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952