Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI 22.02.2022 nr 38 Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58 "Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas toetuse andmise tingimuste punktiga 7.4.2 teen sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Sõnastan punkti 1.2.4 järgmiselt: 1.2.4. Eelarve Summa Osakaal 1 ESFi toetus 14 207 174 85% 2 Riiklik struktuuritoetus 2 507 148 15% 3 Omafinantseering 0 0 4 Abikõlblik eelarve kokku 16 714 322 100% 5 Mitteabikõlblikud kulud 22 559 6 Kogumaksumus 16 736 881 2. Sõnastan punkti 2.1.21 teise lõigu järgmiselt: „Sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel ja koostöös sotsiaalvaldkonna teenuseosutajatega tehakse alates 01.01.2021 teenuse saamise asukohale füüsilise ligipääsu hetkeolukorra analüüs (st kas kõik inimesed pääsevad teenuseosutaja juures teenustele iseseisvalt ligi alates parkimisest, sissepääsust, majas liikumisest, tualetist jne) ning selgitatakse välja ligipääsuvajadused. Olukorrateadlikkuse saavutamiseks ja hetkeolukorra kohta tulemuste saamiseks luuakse enesehindamisvahend, mille alusel teenuseosutajad hindavad oma ligipääsetavuse komponente iga teenusekoha kohta eraldi. Enesehindamisvahendist saadavaid andmeid analüüsides on võimalik teha järeldusi ligipääsetavuse hetkeolukorra kohta ning kommunikeerida hetkeolukorda ja võimalikke lahendusi nii teenuseosutajatele kui -vajajatele.“. 3. Sõnastan punkti 2.1.3 teise lõigu punktid 1 ja 2 järgmiselt:  2 „1) sekkumismetoodikate ning rehabilitatsiooniprogrammide ja -juhiste arendamine ja rakendamine erivajadusega lastele ja tööealistele; rehabilitatsiooniprogrammide arendamine ja rakendamine eakatele (sh suure hooldusvajadusega eakad); 2) erivajadusega inimestele suunatud töö- ja tegevusvõime hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ja rakendamine (rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, puude ja tervise klassifikatsioon RFK); HAMET (tegevused lõppesid 2017. aastaga); toetatud töölerakendamine (TTR); nägemispuudega inimeste tegevus- ja töövõime hindamine (tegevused lõppesid 2017. aastaga);“. 4. Lisan punkti 2.1.7 viimase lõigu järgmises sõnastuses: „TAT tegevusena tehakse analüüs hoolduskoormusega inimestega seotud õiguslike muudatuste tegemiseks, et ühtlustada kohalike omavalitsuste praktikat. Samuti soovitakse välja töötada veebiplatvorm või muu lahendus, mille eesmärk on koondada info ja abistavad materjalid hoolduskoormusega inimesele pakutavate toetusmeetme kohta.“. 5. Sõnastan punkti 2.1.8 esimese lõigu järgmiselt: „TAT-st pakutakse kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust vanaduspensioniealistele inimestele, kelle toimetulekut teenuse saamine üldiselt parandab ning sellega välditakse inimese ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele sattumist. Samuti soodustab eakale kaugtõlketeenuse osutamine tema hoolduskoormusega lähedase tööturul osalemist. Kaugtõlketeenust osutatakse praegu Skype’i kaudu, mis aga ei ole sihtrühma ja teenuseosutajat arvestav ning vajadus on spetsiaalse, kõiki osapooli arvestava rakenduse järele. Tehakse rahvusvaheline hange, et leida rakendus, mida saaks kasutada erinevates seadmetes ning mis oleks kasutajate vajadusi arvestav.“. 6. Asendan punktis 2.3.4.2 arvu „2022“ arvuga „2023“. 7. Sõnastan punktid 2.4.1.1–2.4.1.3 järgmiselt: „2.4.1.1. Sihtrühm Avaliku ja erasektori esindajad Sotsiaalvaldkonna spetsialistid (sh kohaliku omavalitsuse ja haigla sotsiaaltöötajad, teenuseosutajad) Tervisevaldkonna spetsialistid Erivajadusega inimesed (sh kompleksvajadusega inimesed) 2.4.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.06.2016–31.12.2023 2.4.1.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium (2.4.1, 2.4.2 kuni 31.12.18, 2.4.3, 2.4.4, 2.4.5, 2.4.6) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (2.4.2 kuni 31.12.18) Sotsiaalkindlustusamet (2.4.4).“. 8. Sõnastan punkti 2.4.5 viimase lõigu järgmiselt: „Lisaks arendusprogrammile hangib Sotsiaalministeerium Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele sotsiaaltöö täiendkoolitusprogrammi, mille raames koolitatakse 2022. aastal vähemalt 32 sotsiaaltöötajat.“. 9. Sõnastan punkti 2.4.6 teise ja kolmanda lõigu järgmiselt:  3 „2020. aastal toimus konkurss, mille raames alustati kuue piirkonnaga paindliku koordinatsioonimudeli rakendamist. Perioodil 2020–2021 rakendatakse ja täpsustatakse TAT-st koordinatsioonimudelit (sh kogutakse infot koordinatsioonipiirkondade optimaalse suuruse, rahastusmudeli, sihtrühma ja üldise tulemuslikkuse kohta) ning tehakse ettevalmistusi mudeli rakendamise laiendamiseks. 2022. aastal kaasatakse täiendavalt piirkondi nii, et kokku rakendaks perioodil 2020–2023 koordinatsioonimudelit kuni 12 piirkonda. Sotsiaalministeerium korraldab tegevuse elluviimiseks avatud taotlusvooru, mille tingimused ja korra kehtestab sotsiaalkaitseminister määrusega. Koordinatsioonimudeli raames tegeletakse valdkondadeülese abi korraldamisega inimestele, kellel on kompleksvajadused (nii sotsiaal- ja tervishoiusüsteemist kui külgnevatest süsteemidest). Seejuures toetatakse üksikjuhtumeid (tervikhindamiste korraldamine, valdkondadeülese juhtumiplaani koostamine, vajaliku abi korraldamine ja juhtumite regulaarne seire), arendatakse valdkondade ja üksikjuhtumite ülest võrgustikutööd ning kaardistatakse piirkondlik teenuste ja toetuste korraldus koos kitsaskohtade ja arendusvajadustega. Juhtumikorralduse käigus suunatakse kompleksvajadusega inimesed saama teenuseid, mida rahastatakse kohaliku omavalitsuse või riigi eelarvest. Koordinatsioonimudeli peamine eesmärk on vähendada kompleksse abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas, pakkuda kompleksse abivajadusega inimestele õigeaegset ja nende vajadustele vastavat abi, toetades seeläbi võimalikult kaua koduses keskkonnas toimetulekut, ning koguda senisest paremini infot sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamise puuduste (puuduvad teenusekohad, teenuste saamise järjekorrad, regionaalsed erisused praktikas jne) ja toimiva praktika kohta.“. 10. Asendan punktis 3 arvu „3364“ arvuga „2490“, arvu „2417“ arvuga „2132“, arvu „1433“ arvuga „1498“ ja arvu „1678“ arvuga „2478“. 11. Sõnastan punkti 7.5 järgmiselt: „7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine 7.5.1. TAT elluviija esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 7.5.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu kõige hiljem 17. jaanuaril 2024. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 7.5.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.5.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.5.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.5.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.5.7. Kui TAT lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.  4 7.5.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 7.5.9. TAT aruandes kajastatav info tuleb e-toetuse keskkonna aruande vormilt. 7.5.10. TAT elluviija esitab RÜ-le vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate andmetega andmekorje vormid iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.“. 12. Asendan lisa 1 vormi A „Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2021–31.12.2022“ ja vormi B „TAT eelarve kulukohtade kaupa 01.01.2021–31.12.2022“ käesoleva käskkirja lisadega (lisatud). 13. Rakendan käskkirja alates 01.01.2022. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister  Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmise käskkirja seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tehakse muudatused sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT). TAT muudatusega vähendatakse TAT kogueelarvet tegevuse 2.1.7 eelarve vähendamise tõttu. Proportsionaalselt vähendatakse ka tegevuse väljundinäitajat. Lisaks tehakse väiksemaid täiendusi ja täpsustusi TAT tegevuskavas ja ajakavas ning korrigeeritakse eelarvet erinevate kuluridade vahel. 1.2. Muudatuse ettevalmistaja TAT muudatused on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (626 9208, [email protected]) ja hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (626 9748, [email protected]). TAT muudatuste juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (626 9128, [email protected]). TAT muudatused on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Muudatustel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. TAT muudatuste sisu Alljärgnevalt on selgitatud käesoleva käskkirjaga kinnitatavaid TAT muudatusi. Punktiga 1 muudetakse TAT punktis 1.2.4 olevat kogueelarvet. TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ eelarvet vähendatakse 1 miljoni euro võrra (sh ESFi toetus 850 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 150 000 eurot). See summa tõstetakse sama meetme avatud taotlusvooru eelarvesse. Eesmärk on korraldada avatud taotlusvoor TAT punkti 2.1.7 „Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine“ tegevuste elluviimiseks. Uus TAT kogueelarve on 16 614 322 eurot (sh riiklik kaasfinantseering 2 492 148 eurot ja toetus 14 122 174 eurot). Eelarve muudatuste selgitused TAT kogueelarvet vähendatakse 1 miljoni euro võrra (sh ESFi toetus 850 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 150 000 eurot). See summa tõstetakse sama meetme avatud taotlusvooru eelarvesse. Uus TAT abikõlblik kulu kokku on 16 614 322 eurot. Korrigeeritud on 2020. ja 2021. aasta eelarve täitmist vastavalt tegelikule täitmisele. Seoses eespool nimetatud 2021. ja 2022. aasta eelarve muudatustega, mis on tingitud tegevuste ajakavade muutumisest ning tegevuskavade täpsustumisest, on korrigeeritud ka 2022. aasta ja 2023. aasta eelarvet. Eelarverida „TAT juhtimiskulud“ on suurendatud 6564 euro võrra. Põhjuseks on TAT juhi tööaja pikendamine kuni 2023. aasta lõpuni (esialgu oli planeeritud 2023. aasta juunini). Tegevuse „Erivajadustega ja/või eakatele inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste osutamine“ eelarvet on vähendatud 1 091 575 euro võrra. 1 000 000 eurot sellest summast on kantud TAT eelarvest sama meetme avatud taotlusvooru korraldamiseks. Alategevuste eelarveid on korrigeeritud vastavalt 2021. aasta reaalsele täitmisele ning aastate 2022 ja 2023 täpsustunud plaanidele. Tegevuse „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ eelarvet on suurendatud 871 euro võrra. Tegevus lõppes juba 2019. aasta jaanuariga, aga kahjuks oli eelarves kajastatud vale summa ning muudatusega viiakse eelarve vastavusse e-toetuste andmetega. Tegevuse „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks“ eelarvet on suurendatud 245 932 euro võrra. Tervise Arengu Instituudi poolt elluviidavat tegevust on pikendatud 2022. ja 2023. aastasse. Alategevuste eelarveid on korrigeeritud vastavalt 2021. aasta reaalsele täitmisele ning aastate 2022 ja 2023 täpsustunud plaanidele. Tegevuse „Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ eelarvet on vähendatud 183 845 euro võrra. Alategevuste eelarveid on korrigeeritud vastavalt 2021. aasta reaalsele täitmisele ning aastate 2022 ja 2023 täpsustunud plaanidele. Punktiga 2 täpsustatakse TAT tegevuse 2.1.21 „Sotsiaalteenustele ligipääsu koordineerimine“ teksti, tuues välja, et luuakse enesehindamisvahend, mille alusel teenuseosutajad saavad hinnata oma teenuste ligipääsetavust ning saada infot hetkeolukorra kohta. Punktiga 3 täiendatakse TAT tegevuse 2.1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“ teksti ja sõna „standard“ asendatakse läbivalt (ka lisa 1 vormis A) sõnaga „juhis“. Sõna „standard“ asendati sõnaga „juhis“, sest see oli eri osapoolte hinnangul selgem ja vähem segadusse ajav. Lisaks on sotsiaalvaldkonnas praegu arendamisel mitu standardit, mille idee/põhimõte on TAT tegevuse 2.1.3 raames väljatöötatavast erinev, mistõttu otsustati, et juhis on asjakohasem. Samuti on tekstis muudetud RFK (rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, puude ja tervise klassifikatsioon) definitsiooni. RFK tõlgiti uuesti ja selle raames vaadati üle ka nimetus. Kuna rahvusvaheline nimetus muutus, siis muutus ka eestikeelne nimetus (sõna „vaegus“ asendati sõnaga „puue“). Punktiga 4 muudetakse TAT tegevuse 2.1.7 „Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine“ sõnastust. Täpsustunud on tegevuse elluviimise plaanid ning seoses sellega on ka TAT tegevuse teksti muudetud. Enamik TAT tegevusi otsustati ellu viia avatud taotlusvooru kaudu, kus KOVid saavad küsida toetust vastavalt oma piirkonna vajadustele omastehooldajatele tugivõrgustiku ja teenuste väljatöötamiseks. Avatud taotlusvooru määrus on praegu koostamisel ning taotlusvoor on planeeritud avada 2022. aasta esimeses kvartalis. TAT tegevusteks jääb omastehooldajatele info jagamise platvormi väljatöötamine ja alusanalüüsi koostamine hoolduskoormusega inimestega seotud õiguslike muudatuste tegemiseks. Sotsiaalministeerium on muutmas sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lõiget 4 (jõustub eeldatavalt 2022. a I või II kvartal), millega seoses täpsustatakse KOVi kohustust hinnata ka hoolduskoormusega inimese abivajadust. Täpsustusega muutub KOVide senine praktika ja eeldatavalt tekib praegusest suurem vajadus ka vastavate toetavate abimeetmete järele. Seoses sellega otsustati, et oluline on võimaldada KOVidele rahalist tuge hoolduskoormusega inimestele mõeldud abimeetmete (teenused, koolitused jne) 2 väljatöötamiseks/väljaarendamiseks. Tehniliselt on kõige mõistlikum korraldada seda avatud taotlusvooru kaudu, sest eraldi partneri leidmine ei võimalda liikuda samas ajakavas. Avatud taotlusvooru korraldamine katab samal ajal vajaduse saada kohaliku tasandi tagasisidet selle kohta, milliste eelduste loomisele peab riigi tasandil kaasa aitama ja milliste tegevuste puhul on vajalik jätta piirkondlik paindlikkus. Seega annab selline lähenemisviis Sotsiaalministeeriumile teavet selle kohta, millised on KOVide vajadused hoolduskoormusega inimestele toe pakkumisel ning ühtlasi alusandmed nii poliitika kujundamiseks (2023. a planeeritavad seadusemuudatused, mis tehakse pikaajalise hoolduse seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) alusel (VTK esitatakse VV-le 2022. a juunis) kui edaspidisteks tegevusteks (nt uuel ESFi perioodil). Avatud taotlusvooru korraldamine võimaldab kiiresti ja paindlikult avada KOVidele toetusvõimalused, selleks eraldi partneri leidmine olemasolevas ajakavas ei ole realistlik. TAT-sse jääb kaks tegevust: - omastehooldajatele info jagamise platvormi loomine; - rahvusvahelisele ja KOVide olemasolevale praktikale tugineva alusanalüüsi koostamine hoolduskoormusega inimestega seotud õiguslike muudatuste tegemiseks eesmärgiga ühtlustada KOVide praktikat. Analüüsi eesmärkideks on saada infot ja andmeid hooldajatele pakutavate toetusmeetmete, kriteeriumite ja võimaluste kohta, nt hooldajatele makstava rahalise toetuse eesmärk, millega rahaline toetus siduda, milliste tingimuste alusel ja kellele rahalist toetust maksta jms. Eesmärgipüstitus ja sisu veel täpsustub. TAT muudatusega tõstetakse sellest eelarvest 1 miljon eurot (ESF+ kaasf) avatud taotlusvooru eelarvesse, et viia TAT-sse planeeritud tegevusi ellu avatud taotlusvoorude kaudu. Punktiga 5 pikendatakse TAT tegevuse 2.1.8 „Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumine“ kestust kuni 2023. aasta lõpuni. Lisaks hakatakse alates 2022. aastast vanaduspensioniealistele inimestele pakkuma kirjutustõlketeenust, mis võimaldab teenust saada ka neil inimestel, kellele praegune kaugtõlketeenus ei sobi. Erivajadusega vähenenud töövõimega tööealistele inimestele (16-aastane kuni vanaduspensioniealine) pakutakse kirjutustõlketeenust TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“. TAT-d on täiendatud tekstiga, kus on täpsemalt välja toodud arendustegevuse selgitus. Kuna kaugtõlketeenust osutatakse praegu Skype’i kaudu, mis aga ei ole sihtrühma ja teenuseosutajat arvestav, siis on vajadus spetsiaalse rakenduse järele ning seetõttu korraldatakse rahvusvaheline hange, et leida rakendus, mida saaks kasutada erinevates seadmetes ning mis oleks kasutajate vajadusi arvestav. Punktiga 6 muudetakse TAT punkti 2.3.4.2 „Tegevuse üldajaraam“ ning pikendatakse TAT tegevuste kestust kuni 2023. aasta lõpuni. Pikenes tegevuse 2.3.1 „Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus“ raames Tervise Arengu Instituudi poolt elluviidav tegevus. Punktiga 7 muudetakse TAT punkti 2.4.1.2 „Tegevuse üldajaraam“ ning pikendatakse TAT tegevuste kestust kuni 2023. aasta lõpuni (2023. a I kvartalisse nihkuvad hoolduskoordinatsiooni projektide elluviimine ja kõrgemad sotsiaalkaitse kursused toimuvad ka 2023. a). Punktiga 8 täiendatakse TAT tegevuse 2.4.5 „Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel“ teksti ja tuuakse välja, et sotsiaaltöötajate sotsiaaltöö täiendkoolitus viiakse läbi 2022. aastal. Punktiga 9 täpsustatakse TAT tegevust 2.4.6 „Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele“. Tegevused jätkuvad kuni 2023. aasta lõpuni. Sotsiaalministeerium on kavandamas avatud taotlusvooru nii uute kui ka 3 jätkukoordinatsiooniprojektide rahastamiseks. Selleks kehtestatakse konkursitingimuste asemel määrus. Koordinatsiooniprojektides on toetuse saajaks (STS-i tähenduses lõppsaaja) KOVid, kes peavad projekti kaasama ka partnerid. Punktiga 10 täiendatakse TAT punkti 3 „Näitajad“. Tegevuse 1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine“ TAT-spetsiifilise väljundinäitaja „hoolekandeteenuste saajate arv“ 2023. aasta sihttaset on vähendatud 874 inimese võrra (omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamise tegevus viiakse ellu avatud taotlusvoorude kaudu ja teenuse osutamist TAT selle punkti all ei toimu; samuti on korrigeeritud 2020. aasta lõpus lõppenud tegevuse näitajat vastavalt tegelikule täitmisele, mille tõttu väheneb näitaja 74 teenusesaaja võrra). Uueks 2023. aasta sihttasemeks on 2490 inimest. Tegevuse 1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine“ TAT-spetsiifilise väljundinäitaja „hoolekandevaldkonna koolitustel osalenud inimeste arv“ 2023. aasta sihttase on vähenenud 285 inimese võrra (rehabilitatsioonikoolitustel osalenud inimeste arv on suurenenud 30 võrra, omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamiseks planeeritud koolitatute arv on vähenenud 280 inimese võrra, kuna see tegevus viiakse ellu avatud taotlusvoorude kaudu; samuti on korrigeeritud 2020. aasta lõpus lõppenud tegevuse näitajat vastavalt tegelikule täitmisele, mille tõttu väheneb näitaja sihttase 35 koolitatu võrra). Uueks 2023. aasta sihttasemeks on 2132 inimest. Tegevuse 4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ TAT-spetsiifilise väljundinäitaja „hoolekandeteenuste saajate arv“ 2023. aasta sihttaset on suurendatud 800 inimese võrra (vabatahtlike teenusesaajate arv suurenes 800 võrra, sest korraldati hange, millega leiti partner, kes peab kaasama 1800 teenusesaajat). Uueks 2023. aasta sihttasemeks on 2478 inimest. Tegevuse 4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ TAT-spetsiifilise väljundinäitaja „hoolekandevaldkonna koolitustel osalenud inimeste arv“ 2023. aasta sihttaset on suurendatud 65 inimese võrra (Ida-Virumaa sotsiaaltöötajate arendusprogrammis koolituste läbinute arv on suurenenud 65 inimese võrra). Uueks 2023. aasta sihttasemeks on 1498 inimest. Punktiga 11 muudetakse TAT punkti 7.5 sätteid, mis puudutavad aruannete esitamist. Kuna TAT abikõlblikkust on pikendatud 2023. aasta lõpuni, tuleb lõpparuande esitamise nõudeid täpsustada. Punktiga 12 kinnitatakse muudetud tegevuskava ja eelarve aastateks 2021–2022. Paralleelselt TAT tervikteksti muutmisega on koostatud ka TAT lisa 1 vormi A „Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus” ja lisa 1 vormi B „Toetuse andmise tingimuste finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa” 2021–2022 tegevused. 2023. aasta tegevuskava lahti kirjutatud ei ole. Seda tehakse aastal 2022. Punkti 13 kohaselt rakenduvad TAT muudatused tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2022. Kuna muudatuste tegemine nihkub 2022. aasta I kvartalisse, annab tagasiulatuv rakendumine võimaluse alustada 1. jaanuarist tegevustega, mida pikendati aastasse 2022. 3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Muudatused on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 4 Muudatuste koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. 4. TAT muudatuste mõjud TAT tegevuse 2.1.7 „Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine“ muudatuse ja kaasneva avatud taotlusvooruga toetatakse KOVe hoolduskoormusega inimeste toimetulekut toetavate teenuste osutamisel, mistõttu nad saavad pakkuda teenuseid suuremale hulgale inimestele. Teenuste osutamise toetamine annab võimaluse vähendada hoolduskoormusega inimeste koormust ja parandada nende toimetulekut ning seeläbi suunduda tööturule või jätkata tööturul või suurendada töökoormust, mis omakorda parandab leibkonna majanduslikku toimetulekut ja vähendab vaesusriski. Hoolduskoormuse vähendamist toetavate teenuste pakkumine mõjutab tööturgu, sest annab võimaluse seni hoolduskoormuse tõttu kodus olnud hoolduskoormusega inimestel tööturul osaleda. Samas on mõju ulatus keskmine, sest tööjõud tööturul küll suureneb, kuid see ei eelda osapoolte sihiteadlikku kohanemist. Täiendavate teenuste arendamise ja osutamise toetamine üle Eesti annab võrdsed võimalused kõigile KOVidele pakkuda täiendavaid hoolduskoormusega inimese toimetulekut toetavaid teenuseid. 5. TAT muudatuste jõustumine TAT muudatused jõustuvad üldises korras, kuid rakenduvad tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2022. Kuna muudatuste tegemine nihkub 2022. aasta I kvartalisse, annab tagasiulatuv rakendumine võimaluse alustada 1. jaanuarist tegevustega, mida pikendati aastasse 2022. 6. TAT muudatuste kooskõlastamine TAT muudatused saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele korraldusasutuse ja rakendusüksusena ning Kultuuriministeeriumile. TAT muudatused kooskõlastati märkusteta. 5  Sotsiaalkaitseministri 22.02.2022 käskkiri nr 38 „Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmine“ Lisa 1 Vorm A Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2021–31.12.2022 1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine 1.1. Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinevate hoolekandeteenuste arendamine (tegevused lõppesid 31.12.2018) 1.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine (tegevused on seisuga 31.12.2020 lõppenud) 1.21. Sotsiaalteenustele ligipääsu koordineerimine 2021. aastast alates hakkab Sotsiaalkindlustusamet (SKA) keskselt koordineerima füüsilist ligipääsu sotsiaalteenustele. Eesmärk on luua kõikidele sihtrühmadele ligipääs riigieelarvelistest vahenditest rahastatavatele SKA osutatavatele teenustele (sotsiaaltoetused, keskkonna ja abivahendialane nõustamine, asendushoolduse korraldamine) ning SKA lepinguliste partnerite osutatavatele teenustele (sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, kaitstud töötamise teenus, abivahendite kasutamise võimaldamine, erihoolekandeteenus). Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 3 lõike 1 punkti 6 järgi tuleb sotsiaalhoolekandeline abi tagada inimesele võimalikult kättesaadaval moel. Üheks eelduseks on muu hulgas füüsiline ligipääs teenustele. See tähendab, et SHS-i alusel osutatavate teenuste osutamise ruumid peavad olema kohandatud erivajadusega inimestele füüsiliselt ligipääsetavaks. Sealjuures ei oma tähtsust, kas tegemist on avalik-õigusliku või erasektori omandisse kuuluva asutusega. SKA eestvedamisel ja koostöös sotsiaalvaldkonna teenuseosutajatega (teenuseosutajad, kelle osutatavaid teenuseid SKA rahastab või korraldab) tehakse alates 01.01.2021 teenuse saamise asukohale füüsilise ligipääsu hetkeolukorra analüüs (st kas kõik inimesed pääsevad teenuseosutaja juures teenustele iseseisvalt ligi alates parkimisest, sissepääsust, majas liikumisest, tualetist jne), kaasates erinevate puudeliikide esindajaid (MTÜ Ligipääsetavuse Foorum, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Pimedate Ühing, Eesti Kurtide Ühing, Eesti Vaegkuuljate Liit, Õiguskantsleri Kantselei), ning selgitatakse välja ligipääsuvajadused. Olukorrateadlikkuse saavutamiseks ja hetkeolukorra kohta tulemuste saamiseks luuakse enesehindamisvahend, mille alusel teenuseosutajad hindavad oma ligipääsetavuse komponente iga teenusekoha kohta eraldi. Enesehindamisvahendist saadava andmeanalüüsi alusel antakse ligipääsetavuse hetkeolukorra kohta tagasisidet teavitustegevusega. Eesmärk on keskenduda kõige enam parandamist vajavate puudujääkide likvideerimisele, tuginedes praktilisele kliendikogemusele. Parima loovlahenduse pakkuja peab olema suuteline koostöös SKA teenuseekspertidega ning sotsiaalteenus(t)e kasutajakogemusele tuginedes: 1) avaldama artikleid kohalikes ja üleriigilises ajalehes; 2) looma teenuseosutajat kaasates temaatilise tele- ja raadiointervjuu; 3) produtseerima videoklippe ligipääsetavuse puudujääkide ja nende likvideerimisvõimaluste teemal; 4) korraldama infotunni/seminari vm uudsemas formaadis ürituse teenuseosutajaile, et anda neile tagasisidet enesehindamisvahendi abil tehtud lühiuuringu tulemuste kohta ja pakkuda lahendusettepanekuid ligipääsetavuse parandamiseks. Tabel 1. Sotsiaalteenustele ligipääsu koordineerimise tegevuste ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse üldajaraam algus- ja  2 (näidatakse lõppkuupäev periood, mille kirjeldatud jooksul nimetatud perioodil tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Sotsiaalteenustele ligipääsuga seonduv 2021–2022 2021–2022 teavitus, sh infopäevad 2 Sotsiaalteenuste osutajate paikvaatlused 2021–2022 2021–2022 3 Ligipääsetavuse enesehindamisvahend 2021 2021 teenuseosutajatele 1.3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine 2021. aastal jätkub rehabilitatsiooniprogrammi „Eakate funktsionaalse võimekuse ja ühiskonnas osalemise toetamine“ katsetamise II laine1. Katseprojekti eesmärk on toetada erinevate probleemidega (liikumispiirangud, raskused igapäevatoimingute tegemisel, kognitiivsete võimete vähenemine, emotsionaalne ebastabiilsus, motivatsiooni vähenemine, suhtlemisraskused, tõrjutus/kapseldumine ühiskonnaelust) eakatele kombineeritud teenuste osutamise kaudu nende võimalikult iseseisvat toimetulekut vähemalt ühe aasta jooksul pärast programmi lõppu, ennetada institutsionaalsele teenusele sattumist ja soodustada eaka ühiskondlikku aktiivsust. Katseprojekti tulemuste põhjal on võimalik saada alusandmed, et koostada tulevikus eakatele mõeldud juhised. Programmi koostamisel tugineti Soome multiprobleemsete eakate rehabilitatsioonistandardile. 2022. aastasse jääb ka rehabilitatsiooniprogrammi „Taastumine tööellu“ katsetamine. „Taastumine tööellu“ on esimene tööalase rehabilitatsiooni programm psüühikahäiretega inimestele. Alates 2021. aastast keskendutakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse juhiste loomisele ning TAT raames uusi rehabilitatsiooniprogramme ei arendata. Sihtrühmaspetsiifilised juhised lähtuvad inimeste funktsioneerimisvõimest ja hõlmavad suuremaid sihtrühmi kui seni koostatud programmid. Samas ei asenda juhised rehabilitatsiooniprogramme, vaid annavad raamistiku nii individuaalprogrammide kui grupiprogrammide planeerimiseks. Nüüdseks välja arendatud programmid jäävad kasutusse. Sealjuures on seni paremini rakendunud tööalase rehabilitatsiooni programmid. Teenusejuhised lähtuvad teenusesaaja eesmärkidest ning peamiselt tema tegevus- ja osaluspiirangutest, mida kodeeritakse vastavalt RFK-metoodikale (rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, puude ja tervise klassifikatsioon), jättes teenuseosutajale teenuste osutamise viisi (individuaal- vs. grupiteenus) ja rehabilitatsioonispetsialistide osutatavate teenuste mahtude valikul suurema vabaduse kui valdav osa seni kinnitatud rehabilitatsiooniprogramme. Eesmärk on lähtuda inimese piirangutest, nõrkadest ja tugevatest külgedest ning soovitud tulemustest, mitte kitsamalt diagnoosist, kuid osutada sihtrühmadele siiski samalaadseid teenuseid tõenduspõhiste metoodikate alusel nii, et saadud tulemused oleksid sihtrühmiti võrreldavad. Rehabilitatsioonijuhised annavad teenuseosutajale konkreetse inimesega tegelemiseks ette tegevuskava koostamise tõenduspõhise raamistiku, kuid ei eelda, et teenust osutatakse grupis või samal ajal ühes ruumis, nagu rehabilitatsiooniprogrammi puhul. Seega on juhiste loomine üks tegevus sotsiaalse rehabilitatsiooni kvaliteedi parandamisel ning tõenduspõhisemate teenuste poole liikumisel. Aastatel 2021–2022 on plaanis koostöös teenuseosutajatega luua kolm juhiste kogu – kaks täisealistele ja üks psüühika- ja käitumishäiretega tööealistele inimestele – ja neid katsetada. Teenusesaajate hulgas on kasvamas tööealiste osakaal ning eraldi seisundipõhiselt vaadatuna tuleb esile kiire psüühikahäiretega inimeste osakaalu kasv tööeas puudega inimeste hulgas. Viimati nimetatute puhul ei ole tegemist kitsa diagnoosipõhise sihtrühmaga, sest psüühika- ja käitumishäired on lai seisundite rühm rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versiooni (RHK-10) järgi. Juhiste loomisel tehakse koostööd vastavate valdkondade ekspertidega. Juhised arendatakse välja 1 Esialgne toimumisaeg oli planeeritud perioodi 03.–12.2020 (teenuste osutamine 9 kuu jooksul ning aruandlus), kuid eriolukorrast tingitud piirangute tõttu lükkus katseprojekti algus septembrisse 2020, mistõttu see lõpeb juunis 2021 (teenuste osutamine perioodil 09.2020–05.2021 ning aruandlus).  3 kõigile teenuseosutajatele tasuta kasutamiseks. Juhiste laiemale rakendamisele eelneb koolitus. 2021. aastal jätkuvad riigihanke „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamise metoodika väljatöötamine ja tulemuslikkuse hindamine Sotsiaalkindlustusametile“ tegevused, mis algasid juulis 2020. SKA riigihanke partneriks on Tartu Ülikool. Hanke tegevused kestavad kümme kuud. Riigihanke raames valmib sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse asjakohasuse, tulemuslikkuse ja kulutõhususe hindamise (st sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse mõjuanalüüsi) metoodika. Metoodika alusel tehakse analüüs ja esitatakse ettepanekud sotsiaalse rehabilitatsiooni korralduse, sh teenuse kvaliteedi hindamise kohta. Analüüsi lõppraport valmib septembris 2021. 2021. aastal jätkatakse rehabilitatsiooniteenuse kvaliteedi hindamise metoodika väljatöötamisega, mille eesmärk on ühtlustada rehabilitatsiooniteenuse kvaliteeti. Selleks hakatakse tegema kvaliteedi välishindamisi. Metoodika väljatöötamise raames luuakse välishindamiste tarbeks hindamisvahend. Hindamisvahend luuakse, tuginedes 2020. aasta lõpus valminud rehabilitatsiooni kvaliteedijuhisele. Lisaks kasutatakse alusena Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteedijuhtimise süsteemi2, Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteediraamistikku3, WHO poolt välja töötatud kvaliteedimudelit4 jt asjakohaseid rahvusvahelisi näiteid. Hindamisvahendi väljatöötamisse on kaasatud SKA arendusspetsialistid, valdkonna nõunik(ud), analüütik, teenuseosutajate esindajad jt olulised osapooled. 2021. aasta viimases kvartalis alustatakse väljatöötatud metoodika testimisega, hindamised tehakse vähemalt kuue sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutava teenuseosutajaga. Pärast metoodika testimist täiendatakse seda vastavalt saadud tulemustele, samuti toimuvad üleriigilist rakendamist ettevalmistavad tegevused, tutvustused ja koolitused olulistele osapooltele. 2022. aasta lõpuks on metoodika rakendamiseks valmis ning välja on töötatud ajakava, et hinnata teenuse kvaliteeti kõigi Eesti sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajate juures. Metoodika avaldatakse peale selle katsetamist SKA kodulehel. Jätkatakse RFK metoodika rakendamisega, et võimaldada abivajajate terviklikku ja proaktiivset toetamist olenemata sellest, kus toimub nende esimene kokkupuude süsteemiga (tervishoid, tööhõive, hoolekanne). Tegevustega toetatakse RFK kasutuselevõttu üle riigi. Muu hulgas kaasajastatakse RFK eestikeelne tõlge ja juhendmaterjalid, valmistatakse ette sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessi kaasajastamine ja RFK klassifikaatori integreerimine teenusesse ning korraldatakse koolitused, et toetada järkjärgulist rakendumist, samuti tehakse ärianalüüs üleriigilise tehnilise lahenduse lähteülesande paikapanekuks ning katsetused uute sihtrühmadega, et täpsustada RFK rakendamise võimalikku ulatust. Tabel 2. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumise ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse üldajaraam algus- ja (näidatakse lõppkuupäev periood, mille kirjeldatud jooksul nimetatud perioodil tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Rehabilitatsioonijuhiste arendamine ja 2021–2022 rakendamine erivajadusega täisealistele ja tööealistele ning eriolukorrast tingitud lõpetamata rehabilitatsiooniprogrammide katsetamise lõpetamine (SKA) 1.1 Rehabilitatsioonijuhiste lähteülesande 2021–2022 01.01.2021– koostamine eksperdirühma poolt 30.06.2021 1.2 Kahe rehabilitatsioonijuhiste kogu 2021–2022 2 The European Quality in Social Service-EQUASS 3 European Committee for Standardization (2010). Common Quality Framework for Social Services of General Interest 4 Maailma Terviseorganisatsioon (2012). WHO QualityRightsi töövahend. Inimõiguste ja kvaliteedistandarditele vastavuse hindamine ja parandamine vaimse tervise valdkonna ja hoolekandeasutustes  4 väljatöötamine Sihtrühm: täiskasvanud inimesed 1.2.1 Rehabilitatsioonijuhiste väljatöötamine 2021–2022 01.07.2021– täiskasvanutele. 31.12.2022 Ettevalmistavad tegevused (võtmepartnerite ja ekspertide kaasamine), sihtrühma defineerimine, juhiste kirjeldamine, juhiste katsetamine, tagasiside kogumine, jätkutegevused 1.3 Rehabilitatsioonijuhiste väljatöötamine 2021–2022 Sihtrühm: psüühikahäirega tööealised inimesed 1.3.1 Rehabilitatsioonijuhiste väljatöötamine 2021–2022 01.07.2021– psüühikahäirega tööealistele inimestele. 31.12.2022 Ettevalmistavad tegevused (võtmepartnerite ja ekspertide kaasamine), juhiste kirjeldamine, juhiste katsetamine, tagasiside kogumine, jätkutegevused 1.4 Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2021 katsetamine 1.4.1 Rehabilitatsiooniprogrammi „Eakate 2020–2021 01.01.2021– funktsionaalse võimekuse ja ühiskonnas 31.06.2021 osalemise toetamine“ katsetamise II laine 1.4.2 Rehabilitatsiooniprogrammi „Taastumine 2020–2022 01.01.2021– tööellu“ katsetamine 31.12.2022 2 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022 metoodika ja praktika väljatöötamine (SKA) 2.1 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022 metoodika väljatöötamine ja katsetamine 2.1.1 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse 2020–2021 01.01.2021– tulemuslikkuse hindamise metoodika 31.09.2021 väljatöötamine ja tulemuslikkuse hindamine Sotsiaalkindlustusametile“ lõppraporti valmimine 2.1.2 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022 01.01.2021– metoodika väljatöötamine (hindamisvahendi 30.10.2021 loomine, huvigruppide kaasamine, teenuseosutajate teavitamine, hindajate koolitamine) 2.1.3 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022 01.11.2021– metoodika katsetamine 28.02.2022 2.2 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022 metoodika rakendamine 2.2.1 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022 01.03.2021– metoodika täiendamine pärast katsetamist, 31.07.2022 tulemuste ja metoodika tagasiside analüüsimine multidistsiplinaarses meeskonnas, tulemuste esitlused huvigruppidele, rakendamiseks vajalike muudatuste tegemine Metoodika tutvustamine teenuseosutajatele, 2021–2022 01.08.2022– metoodika kasutusele võtmine 31.12.2022 3 RFK arendamine ja rakendamine (SKA ja 2015–2022 SoM) 3.1 RFK eestikeelse tõlke kaasajastamine ja 2021 01.01.2021– korrigeerimine 31.12.2021 3.2 RFK koolitajate koolitused, teenuseosutajate 2021–2022 01.01.2021– koolitused 31.12.2022  5 3.3 Ärianalüüsi hanke ettevalmistus ja hanke 2021–2022 01.01.2021– korraldamine RFK rakendamiseks 31.12.2022 valdkondadeüleselt, ärianalüüsi valmimine 3.4 Katsetused uute sihtrühmadega 2021–2022 01.07.2021– 31.12.2022 3.5 Valminud on sotsiaalse rehabilitatsiooni 2022 01.01.2022– protsessi analüüs RFK kasutuselevõtuks 31.12.2022 Tabel 3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2021 2022 Sihttas Sihttase Selgitus e kumula- kumula tiivne -tiivne (2023) (2018) Väljund Hoolekandeteenust 0 108 1026 1294 2015.–2016. a inäitaja saanud inimeste näitaja 555 ja 2017.– arv 2018. a näitaja 471 inimest, 2019.– 2020. a näitaja 160 ja 2021.–2022. a näitaja 108 inimest Tulemu Osalejad, kes 6 30% 30% 30% 30% snäitaja kuud pärast teenuse saamise algust on tööturul Tulemu Osalejate suhtarv, 15% 15% 15% 15% snäitaja kes said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenus eid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist Väljund Koolitusel osalenud 150 250 1063 1857 2015.–2016. a inäitaja inimeste arv näitaja 449 ja 2017.– 2018. a näitaja 614 inimest, 2019.– 2020. a näitaja 364 ja 2021.–2022. a näitaja 430 inimest Valminud 0 3 Valminud (koostatud, rehabilitatsioonijuhi katsetatud, ste arv täiendatud) on kolm rehabilitatsioonijuhist Valminud 0 1 Valminud (koostatud, rehabilitatsiooni katsetatud, kvaliteedi täiendatud) on hindamise vahend rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise vahend  6 Rehabilitatsiooni 0 6 Rehabilitatsiooni kvaliteedi kvaliteedi hindamise hindamise metoodika metoodika katsetamisse on katsetamisse kaasatud kuus kaasatud teenuseosutajat teenuseosutajate arv RFK eestikeelne 1 0 Kaasajastatakse tõlge RFK eestikeelne tõlge ja käsiraamat, lisades uusi (praegusest tõlkest puuduvaid, ent olulisi) koode ning parandades kehtivates versioonides olevad vead ja kitsaskohad. Tõlke ja käsiraamatu mugavamaks kasutamiseks on mõistlik luua materjalide online versioon. Tegevuseks käivitatakse tõlke ja käsiraamatu uuendamisega tegelev (tasustatud) eksperdirühm Tellitud RFK 1 0 Tellitakse ärianalüüs, arenduse et selgitada välja ärianalüüs RFK valdkondadeülese rakendamise arendusvajadused (infosüsteemid, nende ühilduvus, andmevahetusprots essid, edasised arendusvajadused ja selleks vajalik eelarve jm) ja arenduste maksumus Valminud 0 1 Kaardistatakse SRT sotsiaalse taotlemise ja teenuse rehabilitatsiooni saamise protsessi protsessi analüüs analüüs (et oleks võimalik hinnata teenuse osutamise mõju, eesmärgipärasust ja tulemust), edasised arendusvajadused 1.4. Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu (tegevused lõppesid 30.11.2018)  7 1.5. Teadlikkuse suurendamine innovaatilistest hoolekandeteenustest (tegevused lõppesid 31.12.2020) 1.6. Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverents (tegevused lõppesid 31.12.2020) 1.7. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine Omastehooldajatele (edaspidi ka hoolduskoormusega inimesed) langeb ebaproportsionaalselt suur hoolduskoormus. Pereliikmete roll oma lähedaste hooldamisel on suur nii Eestis kui mujal maailmas. Euroopa omastehooldajate ühenduse EuroCarers hinnangul on ligi 80% hoolduskoormusest Euroopa Liidus omaste ehk abikaasade, sugulaste ja sõprade kanda ning see töö on harilikult tasustamata. Sotsiaalministeerium reformib pikaajalise hoolduse korraldust eesmärgiga vähendada hoolduskoormust ning tagada hooldusvajadusega inimestele ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga integreeritud teenused ja inimesekeskne hoolduse korraldus. Hoolduskoormuse leevendamisel on oluline pakkuda omastehooldajatele senisest suuremat tuge. Sotsiaalministeerium on muutmas sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lõiget 4 (jõustub eeldatavalt 2022. a I või II kvartal), millega seoses täpsustatakse KOVi kohustust hinnata ka hoolduskoormusega inimese abivajadust. Täpsustusega muutub KOVide senine praktika ja eeldatavalt tekib praegusest suurem vajadus ka vastavate toetavate abimeetmete järele. Seoses sellega võimaldatakse KOVidel saada rahalist tuge hoolduskoormusega inimestele mõeldud abimeetmete (teenused, koolitused jne) väljatöötamiseks/väljaarendamiseks sama meetme avatud taotlusvoorus. Riigieelarvelistest vahenditest rahastatakse hoolduskoormuse hindamismetoodika ja hindamisvahendi ning selle juurde kuuluva hindamisjuhendi väljatöötamist ja testimist KOVides. Hoolekande TAT-st viiakse ellu järgmised tegevused: - omastehooldajatele info jagamise platvormi loomine; - rahvusvahelisele ja KOVide olemasolevale praktikale tugineva alusanalüüsi koostamine hoolduskoormusega inimestega seotud õiguslike muudatuste tegemiseks eesmärgiga ühtlustada KOVide praktikat. Analüüsi eesmärkideks on saada infot ja andmeid hooldajatele pakutavate toetusmeetmete, kriteeriumite ja võimaluste kohta, nt hooldajatele makstava rahalise toetuse eesmärk, millega rahaline toetus siduda, milliste tingimuste alusel ja kellele rahalist toetust maksta jms. Tabel 4. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamisega seotud ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- nr üldajaraam ja lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud periood, mille perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Omastehooldajatele info jagamise platvormi 2022–2023 01.02.2022– loomine 30.04.2022 2 Rahvusvahelisele ja KOVide praktikale 2022–2023 02.01.2022– tugineva alusanalüüsi tegemine 31.01.2022 hoolduskoormusega inimestega seotud õiguslike muudatuste tegemiseks, et ühtlustada KOVide praktikat 1.8. Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumine 2017. aastal alustati kirjutus- ja viipekeele tõlketeenuse (nii kontakt- kui kaugtõlkena) väljaarendamist ning soovituslike juhiste koostamist ja ajakohastamist. Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse parandamiseks arendati välja sissehelistamisteenusena kaugtõlketeenus.  8 Kaugtõlketeenuse eesmärk on tagada kiiresti kättesaadav teenus abivajajatele, sealhulgas kaugtõlketeenuse parem kättesaadavus äärealadel. Kaugtõlketeenust osutatakse Skype’i kaudu. Teenust osutatakse kahe aasta jooksul umbes 170 inimesele. Kuna teenuse maht ühe inimese kohta on väga väike (umbes 7 minutit üks kõne), siis rakenduskava näitajates neid inimesi ei arvestata. Sihtrühma vastavuse kontrollimiseks esitab kaugtõlketeenuse pakkuja teenusesaaja nime ja isikukoodi. TAT-st alustatakse kaugtõlketeenuse pakkumist vanaduspensioniealistele inimestele, kelle toimetulekut teenuse saamine parandab ning sellega välditakse inimese ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele sattumist. Samuti soodustab eakale kaugtõlketeenuse osutamine tema hoolduskoormusega lähedase tööturul osalemist. Korraldatakse viipekeeletõlkide koolitus ning toimuvad teavitustegevused teenuse arendamise ja osutamise kohta nii partnerorganisatsioonidele kui klientidele. Kuna praegu kasutusel olev teenuse osutamise platvorm (Skype) ei ole sihtrühma ja teenuseosutajat arvestav ning vajadus on spetsiaalse, kõiki osapooli arvestava rakenduse järele, tehakse rahvusvaheline hange, et leida rakendus, mida saaks kasutada erinevates seadmetes (mobiil, lauaarvuti, sülearvuti, tahvelarvuti) ning mis oleks kasutajate vajadusi arvestav ja võimaldaks ootejärjekorra kuvamist, hädaabikõnedega eelisjärjekorras tõlkeliinile pääsemist, isikliku telefoni numbri ühendamist rakendusega, tagasi helistamise võimalust, failide vahetust, tõlkelogide salvestust ja automaatsemat aruandlust. Erivajadusega vähenenud töövõimega tööealistele inimestele (16-aastane kuni vanaduspensioniealine) pakutakse kaugtõlketeenust TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ ning alla 16-aastastele pakutakse kaugtõlketeenust TAT-st „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“. Tabel 5. Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- nr üldajaraam ja lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud periood, mille perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Kaugtõlketeenuse pakkumine 2021–2023 01.01.2021– 31.12.2022 2 Äpi hankimine 2021–2022 01.01.2021– 31.12.2022 Tabel 6. Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumise näitajad Näitaja Näitaja 2021 2022 Sihttase Sihttase Selgitus nimetus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljundi Koolitatud 10 10 20 näitaja inimeste arv 2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele (tegevused lõppesid 31.01.2019)  9 3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks 3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult teenust osutavatele isikutele korraldatakse nende pädevust suurendavaid täienduskoolitusi (sh töötamaks erivajadustega inimestega, k.a dementsuse diagnoosiga inimesed). Dementsussündroomi käsitlevate koolituste raames koolitatakse esmalt hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes on edaspidi oma asutuse töötajate koolitajateks. Sisekoolitused võimaldavad sotsiaalvaldkonna töötajatel ja teenuseosutajatel osutada kvaliteetsemat teenust ning paremini kaasata suurema osa asutuse personalist. Sotsiaalvaldkonna töötajate kvalifikatsiooni hoidmiseks ja arendamiseks korraldatakse koolitusi, arutelusid, erialapõhiseid teema- ja praktikapäevi (hooldajatele, tegevusjuhendajatele, sotsiaaltöötajatele, võlanõustajatele jne) ning töötatakse välja juhiseid/juhendmaterjale (nt eetika käsiraamat). Üks kord aastas korraldatakse sotsiaalala aktuaalsetel teemadel laiapõhjaline konverents, mille eesmärk on parandada sotsiaaltöötaja mainet, tekitada ühiskonnas diskussiooni, tõstatada olulisi teemasid, ühendada sotsiaalvaldkonna inimesi. Samuti toimub üks kord aastas sotsiaalvaldkonna töötajate tunnustamine, mis on suunatud kõigile sotsiaalala töötajatele. Sotsiaalvaldkonna töötajaid toetatakse ka mentorlusvõimaluste pakkumisega, näiteks mentor valdkonna uutele töötajatele ja valdkonna sees eriala vahetavatele töötajatele, et kanda edasi valdkonna eetikat ja tõekspidamisi ning erialaspetsiifikast tulenevaid käitumisjuhiseid. Tegevuse juures on oluline pöörata tähelepanu mentorite väljaõppele ja seda toetada, samuti on mentorluse korraldamisel oluline toetada mentoreid ja organisatsioone. Tabel 7. Tegevuse ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse (näidatakse periood, algus- ja mille jooksul nimetatud lõppkuupäev tegevust programmi ajal kirjeldatud ellu viia planeeritakse) perioodil 1 Sotsiaalvaldkonna töötajate ja 2015–2023 01.01.2021– teenusepakkujate pädevust 31.12.2022 suurendavad koolitused (TAI) 2 Sotsiaalvaldkonna töötajatele 2021–2022 01.04.2021– teemapäevade, koolituste ja 30.11.2022 arutelude korraldamine ning juhiste koostamine (ESTA) 3 Sotsiaalvaldkonna töötajate 2021–2022 01.03.2021– tunnustusüritus (ESTA) 31.03.2022 4 Sotsiaalala aastakonverents 2021–2022 01.04.2021– (ESTA) 30.11.2022 5 Mentorlusvõimaluste pakkumine 2021–2022 01.08.2021– sotsiaalvaldkonna tööötajatele 31.12.2022 (ESTA) Tabel 8. Tegevusega 3.1 seotud näitajad Näitaja Näitaja 2021 2022 Sihttas Sihttase Selgitus nimetus e kumula- kumula tiivne -tiivne (2023) (2018) Väljundi Supervisioonis 0 0 372 434 2015.–2016. a näitaja 0, näitaja osalenud 2017.–2018. a näitaja inimeste arv 372, 2019.–2020. a  10 näitaja 62 Väljundi Koolitusel 25 28 542 661 2015.–2016. a näitaja näitaja osalenud 270 TAI, töö inimeste arv psüühikahäirega kliendiga, 2017.–2018. a näitajad 33 TAI, töö psüühikahäirega kliendiga, 12 TAI dementsuseteemaline koolitus ja 229 (SoM), 2019.–2020. a näitaja 46 (TAI), 2021.–2022. a näitaja 53, 2023.a näitaja 18 3.2. Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus Tehakse uuringud, mille eesmärk on saada teavet sotsiaalvaldkonna teenuste edasiseks korraldamiseks ja arendamiseks. Uuringutulemused annavad ülevaate erivajadusega ja hoolduskoormusega inimestele suunatud poliitikameetmete rakendamise tulemuslikkusest ja mõjust nende tööhõivele, elukvaliteedile, toimetulekule ja ühiskonnaelus osalemisele. Uuringust tulevaid andmeid kasutatakse pikaajalise hoolduse poliitika kujundamisel. Uuringutulemustele tuginedes on võimalik planeerida tegevused tööjõuvajaduse paremaks katmiseks ning pikaajalise hoolduse reformi edukaks ettevalmistamiseks ja elluviimiseks. Tabel 9. Tegevuse 3.2 ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse (näidatakse periood, algus- ja mille jooksul nimetatud lõppkuupäev tegevust programmi ajal kirjeldatud ellu viia planeeritakse) perioodil 1 Sotsiaalvaldkonna uuring(ud) 2018–2022 01.01.2021– (SoM) 31.12.2022 1.1 Hooldusvajaduse uuring (SoM) 2020–2021 01.01.2021– 30.03.2021 1.2 Elanikkonna hoolduskoormuse 2020–2022 01.01.2021– uuring (SoM) 31.12.2022 4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks 4.1. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused Jätkatakse kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste korraldamist, mis on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel toimuv iga-aastane koolitus. Koolitus annab põhjalikud teadmised sotsiaalkaitsepoliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning olemasolevatest ja tulevikulahendustest. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused korraldatakse aastal 2022. Korraldatava koolituse eesmärk on parandada sotsiaalvaldkonna eesmärkide elluviimise tõhusust, mõjusust ja kvaliteeti. Koolituse sihtrühm on KOV-ide ning riigi- ja erasektori juhid. Koolitajad on peamiselt valdkonna juhtivad teadlased ja eksperdid, samuti poliitikud, ettevõtjad ja arvamusliidrid. Tabel 10. Kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste rakendamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja nr (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud  11 jooksul nimetatud tegevust perioodil programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Kursuse toimumine 2016–2022 01.01.2022–31.12.2022 (SoM) Tabel 11. Kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste rakendamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja 2021 2022 Sihttase Sihttas Selgitus nimetus kumulatii e vne kumul (2018) atiivne (2023) Väljund Kursusel 0 80 218 530-80 2016. a osales inäitaja osalenud või 69 inimest, 2017.– inimeste pikend 2018. a osales 149 arv ame ka inimest, 2019.–2020. a 2023 ja osales 152 inimest. siis see 2021.a kursust ei jääb toimunud. 2022.–2023. a sama osaleb 160 inimest. nr 4.2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine (tegevus lõppenud seisuga 31.12.2018) 4.3. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine Vabaühenduste, KOV-ide ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö toetamiseks katsetati aastatel 2019–2020 koostöös MTÜ-ga Eesti Külaliikumine Kodukant vabatahtlikku tööd sotsiaalvaldkonnas kuues Eesti maakonnas. Aastatel 2021–2023 laiendatakse väljatöötatud vabatahtlike kaasamise koostöömudeli kasutamist üle Eesti. Vabatahtlike kaasamine hoolekandesse toetab olulisel määral inimeste iseseisvat toimetulekut oma kodus. Eesmärk on kaasata senisest enam vabatahtlikke hoolekandesüsteemi ja toetada vabatahtlike abiga eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul seni pakutavatele teenustele täiendavalt kõrvalabi, tuge või seltsi. Paindlik ja inimlik tugi parandab abivajajate elukvaliteeti, täiendab ametlikke sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning aitab edasi lükata abivajaduse süvenemist ja/või ennetada hooldusasutusse paigutamist. Tabel 12. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamise rakendamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja nr (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 2017–2020 välja 2021–2023 31.08.2021–31.12.2022 töötatud ja katsetatud vabatahtlike koostöömudeli rakendamine (SoM) Tabel 13. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamise rakendamisega seotud näitajad  12 Näitaja Näitaja nimetus 2021 2022 Sihttase Sihttase Selgitus kumula- Kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljund Vabatahtlike poolt 0 1000 0 2019.–2020. a inäitaja osutatud teenust 678 saanud inimeste arv 2478 teenusesaajat. 2023. a näitajaks on planeeritud 800 4.4. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna abistamiseks Üle Eesti ühtlaste ja kvaliteetsete sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumiseks loodi SKA juurde 2019. aastal KOV-ide nõustamise üksus. Üksus aitab sotsiaalhoolekande valdkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekandevaldkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest sotsiaalkaitsealast koostööd. Aastatel 2021–2022 on üksuse tegevused suunatud Eestis regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele sotsiaalhoolekandeteenuste korraldamisel. Üksuse eesmärgid on: 1) pakkuda riigipoolset tuge KOV-idele nende sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel; 2) ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekande abimeetmete kvaliteeti KOV-i tasandil teenuste sisulise arendamise, sealhulgas teenuste miinimumstandardite loomise ja inimeste abivajaduse hindamise vahendi loomises osalemise kaudu; 3) toetada KOV-i tugeva esmatasandil toimiva täisealiste sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamisel; 4) koondada riigi tasandil ühte ametkonda täisealiste sotsiaalhoolekande valdkonna analüüsitud info ja nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi KOV-ide tasandil täisealiste sotsiaalhoolekande poliika kujundamisel ja rakendamisel (üks tervikpildi hoidja), tehes muu hulgas riigile õigusloomet puudutavaid ettepanekuid. Nendes valdkondades tehtavate tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile – isiku, omavalitsuse, teenuseosutaja ja riiklik tasand. Eesmärgi täitmiseks tehtavad tegevused jaotuvad alljärgnevalt. I NÕUSTAMINE Nõustamistegevused jagunevad kolmeks: 1. Strateegiline nõustamine Tegemist on toega KOV-i juhtidele sotsiaalhoolekandelise tegevuse ja arengu planeerimisel. Selle raames vaadeldakse ja analüüsitakse KOV-i, et luua ühtne pilt, milles on kajastatud:  sotsiaalkaitse piirkondlik profiil;  sotsiaalteenuste õigusliku regulatsiooni õiguspärasus;  ressursside ja tööprotsesside efektiivne rakendamine KOV-i eelarves hoolekandele vajalike tegevuskulude planeerimisel. 2. Rakenduslik nõustamine Rakendusliku nõustamise eesmärk on luua tuge ning võimestada KOV-i sotsiaaltöö ametnikke ja teenuseosutajaid, töötades välja ühtsed lahendusviisid, näidis- ja juhendmaterjalid (teenuste miinimumstandardid, mille alusel peavad KOV-id inimestele abi tagama) ning hindamisvahendid inimeste abivajaduse terviklikuks hindamiseks.  13 Teenuste osutamise korraldamist toetatakse KOV-ideüleses koostöös, näiteks maakonnaülesed või mitme KOV-i koostöös tegutsevad sihtrühma- või kompetentsipõhised teenusekeskused. 3. Juhtumipõhine nõustamine Juhtumipõhise nõustamise eesmärk on toetada KOV-i ja teenuseosutajaid keerukate juhtumite lahendamisel võrgustikutöö abil, kaasates piirkonna partnereid (töötukassa, KOV, päästeamet, haiglad, politsei jt). KOV-ide abistamise ja võrgustikutöö vormide loomise kaudu tagatakse toimivad lahendused, tegevuste elluviimine ja elanikkonna kindlustatus sobivate sotsiaalteenustega. KOV-i nõustamisüksus ei võta üle juhtumikorraldaja rolli. Juhtumipõhist nõustamist pakutakse täiskasvanutele osutatavate kohustuslike sotsiaalteenuste puhul. II ANDMED JA INFO JAGAMINE (ABITEGEVUSED) Andmete analüüs ja info jagamine jaguneb kolmeks tegevuseks: 1. Kogemuste kogumine ja analüüs Omavalitsuste sotsiaaltöö ja teenuste korraldamise parimat praktikat kogutakse eesmärgiga jagada hästitoimivaid ja asjakohaseid lahendusi, et parandada sotsiaalhoolekande kvaliteeti, sealhulgas luua eeldused tõenduspõhiste ja kogutud andmetel põhinevate sekkumiste planeerimiseks. Selle tegevuse raames kogutakse SKA kodulehele parimad KOV-i sotsiaalvaldkonna/teenuseosutajate kogemused, saadetakse teenuseosutajatele/KOV-idele infot sellega tutvumiseks, samuti juhitakse KOV-ide/teenuseosutajate tähelepanu nendele kogemustele, näiteks nõustamise käigus. Parima praktika tutvustamiseks korraldatakse veebiseminare. 2. Analüüside ja ettepanekute tegemine Eesmärk on luua võrreldavad andmed, et nii riik kui KOV saaks teha teadlikumaid valikuid teenuste korraldamisel ja teenuste osutamisel ning planeerida tõhusamalt vajalikke sotsiaalkaitse meetmeid. Väga oluline on koostada KOV-i elanike statistiline profiil. KOV-ide kaupa selgitatakse välja potentsiaalsete abivajajate profiil (statistilised andmed, isikustamata andmed sihtrühmade kaupa, abivajaduse raskusastmed), mis võimaldab koostada ka tulevikuvisiooni sotsiaalhoolekande olukorrast ja elanike abivajadusest 10–20 aasta pärast (piirkondlikud trendid, vananemine, noorte ja tööealiste väljavool, töötus). Kaardistuse tulemusel selgitatakse välja, kellele on vaja teenuseid arendada ja pakkuda. Riiklik statistika, omavalitsuse profiil ja sotsiaalkaitse trendid seotuna võimaldavad KOV-ide poliitikakujundajatel selgelt jälgida KOV-i arengut ning planeerida strateegiliselt loogilisi tegevusi. Selles osas on alustatud koostööd ka volikogude sotsiaal- ja rahanduskomisjonidega. 3. Sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine Sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine SKA kodulehel võimaldab nii inimestel kui KOV-idel saada võrdlevat, ühetaolist, teatava regulaarsusega uuendatavat infot sotsiaalhoolekande olukorra kohta riigis ning iga KOV-i kohta eraldi. See võimaldab muu hulgas ka KOV-i territooriumil elavatel inimestel jälgida arengutrende piirkonnas. Lihtsasti mõistetava sotsiaalkaitsealase info esitamine tagab suurema klienditeadlikkuse, millega mõjutatakse otseselt sotsiaalteenuste kvaliteedi arengut. Teadlikum tarbija = parem teenus. KOV- ide ja teenusosutajate teadlikkuse suurendamiseks korraldatakse koolitusi ja infoseminare.  14 Tabel 14. Sotsiaalhoolekandealase nõustamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud periood, mille perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Strateegiline, rakenduslik ja juhtumipõhine 2021–2022 01.01.2021– nõustamine 31.12.2022 2 Hoolekandealase praktika seire, analüüs ja 2021–2022 01.01.2021– ettepanekute koondamine 31.12.2022 3 Hoolekandealase info kättesaadavuse 2021–2022 01.01.2021– tagamine 31.12.2022 4 Seminarid ja kohtumised 2021–2022 01.01.2021– sotsiaalhoolekande abimeetmete 31.12.2022 ühtlustamiseks ja parandamiseks 5 Teenuste miinimumstandardite loomine 2021–2022 01.01.2021– 31.12.2022 Tabel 15. Sotsiaalhoolekandealase nõustamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2021 2022 Sihttase Sihttase Selgitus kumulatii kumulatiivne vne (2023) (2018) 1 Nõustamiste 250 300 0 1050 2019. ja 2020. a (strateegiline, näitaja 500 rakenduslik, juhtumipõhine) arv kokku 2 Teenuseosutajate 20 35 0 90 2019. ja 2020. a nõustamiste arv näitaja 35 3 Koolitatute arv 100 100 0 400 2019. ja 2020. a näitaja 200 4.5. Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel Toetamaks Ida-Virumaad sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamisel, katsetab Sotsiaalministeerium 2020. aastal hangitud arendusprogrammi, mille käigus toimuvad mitmed kohtumised Ida-Virumaa KOV-ide juhtide, sotsiaaltöötajate ja sotsiaalteenuste osutajatega. Kasutades teenusedisaini töömeetodeid, toetatakse KOV-e vajalike teenuste väljatöötamisel ning nõustatakse sobilikest toetusmeetmetest, sh meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ 2021. aastal avatavast taotlusvoorust toetuse taotlemisel. Avatud taotlusvoor on KOV-idele hea võimalus kasutada lisaraha teenuste käivitamiseks ning teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks. Lisaks arendusprogrammile hangib Sotsiaalministeerium Ida-Virumaa KOV-ide sotsiaaltöötajatele sotsiaaltöö täiendkoolitusprogrammi, mille raames koolitatakse Ida-Virumaa KOV-ide sotsiaaltöötajaid. Tabel 16. Ida-Virumaa sotsiaalteenuste arendamise ja pakkumise toetamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev  15 (näidatakse kirjeldatud perioodil periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Arendusprogrammi elluviimine (SoM) 2019–2021 01.01.2021–31.12.2021 2 Ida-Virumaa KOV-ide toetamine avatud 2019–2021 01.01.2021–30.06.2021 taotlusvooru projektide koostamisel (SoM) 3 Ida-Virumaa KOV-ide toetamine 2021–2022 01.01.2021–31.12.2022 sotsiaalteenuste arendamisel (SoM) 4 Sotsiaaltöö täiendkoolitusprogrammi 2021–2022 10.10.2021–31.12.2022 elluviimine Tabel 17. Ida-Virumaa sotsiaalteenuste arendamise ja pakkumise toetamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2021 2022 Sihttase Sihttase Selgitus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) 1 KOV-ide arv, kes on 8 0 8 Kaasati kõik kaasatud Ida-Virumaal Ida-Virumaa arendusprogrammi KOVd 2 Arendusprogrammi 84 0 0 84 2020.a raames koolitatute arv näitaja 13, 2021. a näitaja 71 3 Koolitatute arv, kes on 0 34 0 34 osalenud sotsiaaltöö täiendusprogramimis 4.6. Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele Aastatel 2018–2019 viidi ellu hoolduse koordinatsiooni katseprojekt, millega paralleelselt valmistati ette üle riigi rakendatava inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli kontseptsioonidokument. Kontseptsioonidokumendi koostamise töörühma kuuluvate valdkonna spetsialistide, sihtrühmade esindajate ja (rahvusvaheliste) ekspertide töö ning hoolduse koordinatsiooni katseprojekti tulemusena jõuti arusaamale, et Eesti oludesse sobivaim lahendus on piirkondliku paindlikkusega rakendatav inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel (edaspidi koordinatsioonimudel), kus eesmärgid ja ülesanded on üle riigi kokku lepitud. See, kes ja kuidas ülesandeid täidab, lepitakse kokku piirkondades kohapeal. Koordinatsioonimudeli eesmärk on jõuda olukorrani, kus kõik abivajajad saavad neile vajaliku sotsiaalhoolekandelise ja tervishoiuabi võimalikult loogiliselt ja sujuvalt nii, et teekond abini on katkematult toetatud. 2020. aasta juunis kuulutati välja konkurss „Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“, mille raames alustati kuues piirkonnas paindliku koordinatsioonimudeli rakendamist. Projekti käigus on mitme piirkonna kogemustele tuginedes ühelt poolt võimalik olemasoleva koordinatsioonimudeli kirjeldust testida ja täiendada (sh täpsustada, milline peaks olema rahastamismudel ja selle komponendid ning millist tuge vajavad piirkonnad riigilt – nt abistavad juhendmaterjalid, praktilised tööriistad, koolitused ja täiendav analüüs) ning teisalt luua positiivseid näiteid toimivatest koordinatsioonimudelitest. Lisaks leiti 2020. aasta teises pooles koolituspartner piirkondade spetsialistide väljaõppeks ja  16 toetamiseks. 2021. aastal kuulutatakse välja taotlusvoor, et leida toetuse taotlejad, kes hakkavad 12 kuu jooksul paindlikku koordinatsioonimudelit rakendama. Toetuse taotleja saab olla KOV ning partnerina tuleb KOVil kaasata piirkonda teenindav haigla, üldarstiabi osutajad ja KOVid, kes on valmis koostöös oma piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna, aga ka teiste külgnevate valdkondade partneritega koordinatsioonimudelit ellu viima. Toetuse andmise eesmärk on jõuda olukorrani, kus kompleksse abivajadusega inimesed saavad neile vajaliku abi võimalikult loogiliselt ja sujuvalt ning teekond abini on katkematult toetatud ka juhul, kui inimene vajab tuge mitmest süsteemist korraga. 2020. aastal alustanud piirkonnad leppisid oma eripäradest ja ressurssidest lähtuvalt kokku edasise koordinatsioonimudeli rakendamise, mis eeldab ühist rollide paikapanemist, kokkulepete sõlmimist ja süsteemse (üksikjuhtumipõhise, aga ka juhtumiteülese) võrgustikutöö käivitamist, mida rakendatakse ja täiendatakse kogu perioodi vältel. 2022. aastal saavad paindliku koordinatsioonimudeli rakendamisega jätkata 2020. aastal toetust saanud piirkonnad ning liituda saavad ka uued piirkonnad. Kõikidele piirkondadele (nii uutele kui jätkajatele) pakutakse koolitustuge spetsialistide väljaõppeks ja toetamiseks. Paralleelselt tegeletakse ettevalmistatavate tegevustega koordinatsioonimudelit toetava abivajaduse hindamise vahendi väljatöötamiseks või Eesti oludele sobivaks kohandamiseks. Tabel 18. Esmatasandi hoolduskoordinatsiooni mudeli arendamise ja testimise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- nr üldajaraam ja lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud periood, mille perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Paindliku koordinatsioonimudeli 2020–2023 01.01.2021– rakendamine (SoM) 31.12.2022 2 Koolitused koordinatsioonimudeli projektis 2020–2023 01.01.2021– osalevate piirkondade spetsialistidele (SoM) 31.12.2022 3 Ettevalmistavad tegevused 2020–2023 01.01.2021– koordinatsioonimudelit toetava abivajaduse 31.12.2022 hindamise vahendi väljatöötamiseks või Eestile vastavaks kohandamiseks (SoM) Tabel 19. Esmatasandi hoolduskoordinatsiooni mudeli arendamise ja testimisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2021 2022 Sihttas Sihttase Selgitus e kumula- kumula tiivne -tiivne (2023) (2018) 1 Piirkondliku 30 22 0 68 Valdkonnaülesed võrgustikutöö (minimaalselt kohtumised hoolekanne ja tervishoid, aga sõltuvalt piirkonnast võib olla kaasatud ka teisi valdkondi, nt tööhõive, haridus, politsei) võrgustikutöö kohtumised, mis ei ole seotud konkreetse  17 klienditööga. 2020. a näitaja 16 2 Juhtumimeeskonn 50 61 0 120 Kompleksjuhtumite a kohtumised lahendamisega seotud juhtumimeeskonna kohtumiste arv. 2020. a näitaja 9 4 Koolitatud on 120 180 0 450 Koordinatsioonimudeli hoolekande- ja projektis osalevate tervishoiuvaldkonn piirkondade spetsialistid a töötajad ja on koolitatud. nendega Piirkondliku võrgustiku külgnevate juhid on läbinud erialade esindajad põhjalikuma koolitusprogrammi, ent arvestatud on, et aluskoolitusi vajab ka laiem piirkondlik võrgustik (u 30 inimest piirkonna kohta) 2020. a näitaja 150