Tagasiside

Aive Telling Teie 14.01.2022 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 21.02.2022 nr 1-14/21/6171-16 Tagasiside keskkonnavaldkonna arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programmi kohta esitatud ettepanekutele Austatud proua Telling Esitasite Keskkonnaministeeriumile (edaspidi KeM) keskkonnavaldkonna arengukava (edaspidi KEVAD) keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi avalikustamise raames ettepanekuid KSH programmi kohta. Täname tehtud ettepanekute eest. Vastame koostöös KEVADe KSH programmi juhteksperdi ja eksperdirühmaga Teile alljärgnevalt. 1. KSH programmi lk 4 on märgitud: „Välja kujunenud praktikas on KSH ülesanne keskenduda looduskeskkonnale avalduvale mõjule ja looduskeskkonna poolt avalduvale mõjule. Seda põhimõtet kinnitab ka KSH käsiraamat.“ KSH käsiraamatule on viidatud lingiga, aga link kahjuks ei toimi. Ettepanekuga on arvestatud. Uuendasime lingi. 2. 4.5 Maavarade kestliku uurimise, kasutamise ja kaitse korraldamise tegevussuund võiks käsitleda ka (nt põlevkivi) kaevandamise ja kasutamise mõjusid tervisele. Kaetud on küll põhjaveevarude vähenemise ja keemilise seisundi halvenemise teemad põlevkivisektoris, aga näiteks õhusaaste on jätkuvalt probleem. Kuigi Ida-Virumaal on tootmise vähenemise, parima võimaliku tehnoloogia kasutuselevõtmise ja keskkonnaseadusandluse rangemate nõuete tõttu õhusaasteainete heitkogused põlevkivitööstuses alates 1990. aastatest pidevalt vähenenud, on probleem jätkuv (tavapärastele saasteainetele lisaks on probleemiks pm2.5, pm10, PAH-d, benseen, formaldehüüd, fenool jt). Vt nt: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Keskkonnatervis/Biomonitooringu_l%C3%A4bivii mine_p%C3%B5levkivi_sektoriga_kokku_puutuva_elanikkonna_seas.pdf ja https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Keskkonnatervis/metrak_lopparuanne.pdf Tervisemõjusid võiks ära märkida ka tuleviku kontekstis (nt võimalik fosforiidi kaevandamine ja kasutamine). Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime peatükki 4.5 järgmise lause: „Põlevkivisektori (mitte ainult kaevandamine) mõjusid tervisele on erinevate meetoditega uuritud ning tehtud ettevalmistavaid töid jätku uuringuteks.“ 3. Punktis 4.9 „Vee kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise tegevussuund“ oleks paslik viidata uuele joogivee direktiivile: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184, 16. detsember 2020, olmevee kvaliteedi kohta. Ühtlasi võiks punktis kahe lausega kirjeldada joogivee ja selle kaitse väljakutseid: Joogivee direktiivist 2020/2184 tulenevalt on vaja edaspidi ellu viia riskipõhine joogivee kvaliteedi järelevalve (hinnata ja ohjata riske joogiveele alates veevõtu valgalast, veevarustussüsteemist kuni kraanini), parandada juurdepääsu joogiveele ja edendada kraanivee kasutamist (et vähendada pudelivee tarbimist), eraldi regulatsioon tuleb ka joogiveega kokkupuutuvatele kontaktmaterjalidele ja tähelepanu pööratakse mikroplasti, PFAS (nn igaveste kemikaalide) jm uutele ilmnevatele ohtudele joogivee tarbimisega seoses. Suureks väljakutseks Eestile on ka vee-ettevõtete konsolideerimine, mis aitaks tõsta teenuse kvaliteeti ja vältida suuri veehinna kõikumisi. Ettepanekuga on arvestatud. Uuendasime viidet joogiveedirektiivile. Lisasime peatükki 4.9 lõppu lõigu: „Joogivee direktiivist 2020/2184 tulenevalt on vaja edaspidi ellu viia riskipõhine joogivee kvaliteedi järelevalve (hinnata ja ohjata riske joogiveele alates veevõtu valgalast, veevarustussüsteemist kuni kraanini), parandada juurdepääsu joogiveele ja edendada kraanivee kasutamist (et vähendada pudelivee tarbimist), eraldi regulatsioon tuleb ka joogiveega kokkupuutuvatele kontaktmaterjalidele ja tähelepanu pööratakse mikroplasti, PFAS (nn igaveste kemikaalide) jm uutele ilmnevatele ohtudele joogivee tarbimisega seoses. Suureks väljakutseks Eestile on ka vee-ettevõtete konsolideerimine, mis aitaks tõsta teenuse kvaliteeti ja vältida suuri veehinna kõikumisi.“ 4. Punktis 4.6 „Välisõhu kaitse tegevussuund“ on täielikult käsitlemata keskkonnamüra, mille ohjamine vajab süstemaatilist lähenemist ja lahendamist, seda nii mürarikastes linnades ja asulates kui ka väljaspool tiheasustusi vaiksete piirkondade säilitamisel. Viimastel andmetel kannatab Eestis kõrgete müratasemete käes üle 300 000 inimese, mis on üle 22% (iga viies inimene) kogu elanikkonnast (allikas: EEA). Euroopa Keskkonnaagentuuri viimase hinnangu kohaselt on müra tervisemõjusid varasemalt pigem alahinnatud (Allika: EEA) Palume keskkonnamüra ja selle tervisemõjud ka punktis 4.6 käsitleda. Arvestatud. Täiendasime peatükki 4.6 keskkonnamüra alajaotisega. Anname teada, et KEVADe koostamise järgmine etapp on avalikustamine ja avalik arutelu, mille raames on veel võimalik tähelepanekuid ja ettepanekuid esitada KSH programmi eelnõule. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Pirso Eelarve- ja strateegiaosakonna juhataja asekantsleri ülesannetes Krista Tõnisson, 626 0727 [email protected]