Hankija täiendav seisukoht

. TARTU LINNAVALITSUS Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 19.05.2026 Lõkke tn 5 Meie 25.05.2026 nr 4-6/RH-26-017 10122 TALLINN Vastustaja selgitused vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele Hankija: Tartu Linnavalitsus Registrikood 75006546 Raekoja plats 1a, 50089 Tartu E-post: [email protected]; [email protected] Vaidlustaja: Krausberg Eesti OÜ Registrikood (11279028) Pirita tee 102, 12011 Tallinn Esindaja Kristel Rätsep volikirja alusel E-post: [email protected] I Asjaolud 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on Krausberg Eesti OÜ (vaidlustaja) vaidlustus Tartu Linnavalitsuse (hankija) riigihanke (viitenumber: 307872) "Tartu linna haridusasutuste koristusteenuse ostmine 1.08.2026 - 31.07.2030" (edaspidi riigihange) alusdokumentide (RHAD) peale. 2. 19.05.2026 esitas vaidlustaja täiendava seisukoha. VAKO on võimaldanud sellele vastata kuni 25.05.2026. 3. Hankija jääb kõigi vaidlustuse vastuse seisukohtade juurde. Täiendavalt märgib hankija üksnes alljärgnevat. II Objekti lepingust välja arvamine (vaidlustuses mahu ühepoolne vähendamine) 4. Vaidlustaja heidab hankijale ette, et lepingu punktidesse 2.4.1.6 ja 2.4.1.7 lisatud mahupiirang tehti pärast vaidlustuse esitamist ning on vastuolus varasemate selgitustega. Täpsemalt viitab vaidlustaja täiendavates seisukohtades, et hankija selgitas 07.05.2025 (tegemist on ilmselt vaidlustaja näpuveaga, hankija vastas 07.05.2026) RHR vastuses, et "täpset ulatust ei ole võimalik ette määrata enne konkreetse olukorra selgumist", ning järeldab sellest, et hankija "ei kavatsenud lepingu tingimusi selles osas muuta". ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ Raekoja plats 1a tel 736 1111 www.tartu.ee 50089 TARTU rg-kood 75006546 [email protected] 5. Hankija selgitab, et nimetatud varasem selgitus kirjeldas objektiivset asjaolu: konkreetse tulevase olukorra (nt milline hoone, millal ja kui kauaks suletakse) täielikku faktilist ulatust ei ole võimalik ette teada. Ka tänasel päeval jääb hankija sama seisukoha juurde, sest hankijal ei ole võimalik ette näha konkreetsete asjaolude kujunemist (nt milline objekt, millal ja millises ulatuses lepingust välja arvatakse), mistõttu ei saa konkreetset mahtu ette määrata absoluutväärtusena. See aga ei välista võimalust täpsustada lepingu regulatsiooni selliselt, et see oleks pakkujatele paremini etteennustatav. 6. Hankija leiab, et ei esine vastuolu hankija varasemate selgitustega - hankelepingutesse (I osa ja II osa) lisatud mahupiiranguga (20%), kehtestati objekti lepingust välja arvamise ülempiir. Tegemist on selge piirmääraga (kuni 20% lepingu kogukuutasust), millest suuremas ulatuses ei ole tellijal võimalik lepingu mahtu ühepoolselt vähendada. 7. Hankija poolt 15.05.2026 hankelepingutesse lisatud mahupiirang (20%) on täpsustus, mis suurendab läbipaistvust ja kontrollitavust RHS § 3 mõttes, vähendades vaidlustaja poolt esitatud küsimuses tõstatatud ebaselguse riski. Selline täpsustamine ei muuda lepingu olemust, vaid vähendab võimalikke tõlgendamisriske ning on kooskõlas RHS § 3 läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega. 8. Hankija selgitab, et lepingu punktide täpsustamine alles 15.05 oli ajendatud muu hulgas riigihangete registri kasutamise tehnilisest eripärast, mille kohaselt ei olnud pakkumuste esitamise tähtpäeva pikendamise perioodil (kolmel päeval) võimalik hankedokumente vahepeal muuta ega täiendada. 9. Sõltumata nimetatud asjaolust ei ole käesolevas asjas määrav mitte täpsustuste tegemise ajastus, vaid nende sisu. Hankija poolt lepingu projektidesse lisatud muudatused kujutavad endast olemuslikult selgitavaid täpsustusi, millega sätestati lepingu mahu muutmise selge ülemmäär, suurendati tingimuste läbipaistvust ja kontrollitavust ning anti pakkujatele parem võimalus hinnata lepinguga seotud riske ning kujundada oma pakkumus teadlikult, st hinnata maksimaalset võimalikku lepingu mahu vähenemist, arvestada võimalike kuludega pakkumuse hinnas ning kujundada oma ärimudel vastavalt lepingu tingimustele. 10. Seega ei saa ainuüksi asjaolust, et täpsustused tehti pärast vaidlustuse esitamist, järeldada hankedokumentide õigusvastasust. Vastupidi, tegemist on muudatustega, mis tugevdavad RHS § 3 põhimõtete järgimist. Sellised täpsustused on hankemenetluses lubatavad ja põhjendatud, kui need suurendavad hanketingimuste selgust ega muuda hankemenetluse olemust. 11. Lisaks märgib hankija, et lepingu mahu vähendamise võimalus objektiivsetel põhjustel on teenuslepingutes tavapärane regulatsioon, arvestades teenuse vajaduse muutumist lepingu kestel. 12. Hankijate praktikas on tavapärane, et nähakse ette ühepoolselt mahu muutmise võimalus (nt Tartu linna parkide ja haljasalade hoolduse hangetes, tänavapuhastuse hangetes jne). Tartu haljasalade hooldus 2026-2029 (viitenumber: 305133): Objektide töömahtude muutumisel samaväärsete tööde korral nii objekti siseselt kui objektist kuni 100 m kaugusel +/- 10% objekti hooldustasu ei muudeta. Tartu linna tänavate aastaringne hooldus 01.11.2021-30.06.2027 (viitenumber: 231019): Töövõtulepingu mahtu hoolduspiirkondades on Tellijal õigus muuta mõlemas piirkonnas kuni ± 30% iga tööliigi kohta, millisel juhul vastavalt kas suurendatakse või vähendatakse pakutud baashinda. Tellija informeerib töövõtjat mahtude muutumisest mõistliku aja võrra ette. 13. Ka teiste hankijate praktikas on tavapärane, et hankijal on õigus muuta mahtu. Mõned näited: Keila linna parkide ja haljasalade aastaringne hooldamine 10.2023-10.2026 (viitenumber: 267334): Tellijal on õigus muuta teenuse aastast mahtu kuni 10 (kümme) protsenti (sh muuta hoolduspiirkonda jäävate objektide hulka, mille osas teenust tellitakse). 14. Hankija rõhutab, et objektide lepingust välja arvamise sätted on kehtestatud üksnes erandlike ja ettenägematute olukordade katmiseks (nt rekonstrueerimine, kasutusest välja langemine, lammutamine), mille esinemist lepingu sõlmimise hetkel ei ole võimalik ette näha. 15. Samas ei ole hankija kehtiva eelsarvestrateegia investeerimiskava kohaselt lähiaastatel (sh järgmise nelja aasta jooksul) hankes olevate haridusasutuste renoveerimist ette nähtud ning objektid on valdavalt kas hiljuti renoveeritud või stabiilses kasutuses. 16. Seetõttu on objektide lepingust välja arvamise praktiline vajadus eelduslikult vähetõenäoline ja käsitletav üksikjuhtumipõhise erandina. 17. Hankija rõhutab, et kohalik omavalitsus tegutseb avalike ülesannete täitmisel pikaajalise planeeringu alusel. Haridusvõrgu toimimine, hoonete kasutus ja investeeringud sõltuvad arengukavadest ja eelarvestrateegiast ning otsused tehakse 4-10 aasta perspektiivis. Seetõttu ei ole põhjendatud käsitleda lepingu punkti 2.4.1. kui hankija "vaba" või "meelevaldset" võimalust lepingumahtu oluliselt vähendada. Tegemist on sätetega olukordadeks, kus teenuse osutamine objektil muutub objektiivselt mittevajalikuks. 18. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidlustaja väide lepingu mahu ebamäärasusest või mahuriski olulisusest põhjendatud. Lepingu punktis 2.4.1 sätestatud regulatsioon on suunatud üksnes erandlike olukordade katmiseks ning ei kajasta lepingu tavapärast ega eeldatavat täitmist. 19. Kokkuvõttes on hankija kehtestanud selge mahupiiri ning seetõttu ei ole tegemist määratlemata ega kontrollimatute tingimustega, vaid kooskõlas RHS § 3 läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Vastupidine lähenemine, mille kohaselt peaks hankija ette määrama täpse lepingu mahu muutuse iga võimaliku olukorra jaoks, ei ole praktikas teostatav ega ka RHS § 3 nõuetest tulenev, kuna välistaks hankija võimaluse reageerida objektiivsetele muutustele lepingu täitmise kestel. Punktide 2.4.1.3 ja 2.4.1.4 koosmõju ei välista "igal juhul" kogu hüvitamist 20. Vaidlustaja leiab, et punktides 2.4.1.3 ja 2.4.1.4 välistatakse igasugune saamata jäänud tulu, kasumi, püsikulude ja muude kaudsete kahjude hüvitamine tellija poolt, samuti vältimatud ja nõuetekohaselt tõendatud otsesed kulud. Samuti väidab vaidlustaja, et p 2.4.1.4 sõnastus "kulud enne teatamist" välistab sisuliselt igasuguse hüvitamise, sest kulud tekivad tema hinnangul alati pärast teavitust. 21. Hankija leiab, et selline tõlgendus ei ole õige. Sätete eesmärk on eristada kaudne kahju vs otsesed vältimatud kulud, mitte "nullida" hüvitised. Lepingu p. 2.4.1.3 välistab kaudsed kahjud (saamata jäänud tulu, kasum, püsikulud), p 2.4.1.4 lubab hüvitada otsesed vältimatud ja tõendatud kulud teatud piirides. Seega sätted täiendavad teineteist, mitte ei ole vastuolus. 22. Vaidlustaja väide, et kulud tekivad alati pärast teate saamist, ei ole faktiliselt korrektne. Praktikas tekivad vältimatud otsesed kulud muuhulgas: juba võetud kohustustest (tööjõu planeerimine, tarnelepingud), eelnevalt hangitud vahenditest, objekti teenindamiseks tehtud ettevalmistustest. 23. Lepingu p 2.4.1.4 eesmärk on vältida olukorda, kus tellija kannaks ka selliseid kulusid, mida töövõtja saab pärast teavitust oma ettevõtlusotsustega tegelikult vältida või vähendada. Selline jaotus on kooskõlas lepingulise riskijaotuse loogikaga ega muuda tingimust iseenesest RHS § 3 mitte kooskõlas olevaks. 24. Leping on kooskõlas võlaõiguse üldpõhimõtetega - hüvitatakse otsene kahju, välistatakse kaudne kahju ning arvestatakse kahju vältimise kohustust. Tegemist on tavapärase riskijaotusega teenuslepingutes, mitte erandliku või ebamõistliku regulatsiooniga. Lepingu tingimusi ei loeta eraldiseisvatena, vaid tervikuna. 25. Vaidlustaja väidab, et lepingu punkt 2.4.1.5 on ebaselge, sest selles endas ei ole aluseid ega viiteid 2.4.1.1 ja 2.4.1.6-le. 26. Hankija nimetatud seisukohaga ei nõustu. Punkti 2.4.1.5 tuleb tõlgendada lepingu süstemaatilise tõlgendamise põhimõttel koos punktidega 2.4.1.1 (alused) ja 2.4.1.6 (ulatus), s.t lepingu osad annavad teineteisele tähenduse ning üksikpunkti ei käsitleta eraldiseisvana. 27. Lepingu punkti 2.4.1.5 sõnastus "…käesolevas punktis sätestatud alustel" viitab lepingu sama jaotise regulatsioonile tervikuna sh 2.4.1.1 ning selle konkreetseks ulatuspiiranguks lisatud p 2.4.1.6-le. Selline ülesehitus ei ole õigusvastane ega tee tingimust automaatselt RHS § 3 mõttes ebaselgeks. 28. Lepingu punkt 2.4.1.5 kinnitab, et töövõtja on arvestanud lepingu mahumuutuse võimalusega ning loobub nõuetest ulatuses, milles muudatus toimub lepinguga kooskõlas. Lisaks punkt ei välista õiguskaitsevahendeid juhul, kui hankija tegutseb õigusvastaselt, seega ei ole tegemist õiguste üldise loobumisega. 29. Vaidlustaja väide, et lepingu mahtu on võimalik vähendada kokku kuni 40% (20% lepingu mahust välja arvamise kaudu ja 20% ajutise peatamise kaudu), ei ole põhjendatud ning tuleneb lepingu sätete ebaõigest tõlgendamisest. 30. Esiteks reguleerivad lepingu punktid 2.4.1.6 ja 2.4.3.9 oma olemuselt erinevaid olukordi: punkt 2.4.1.6 käsitleb objektide lepingust välja arvamist, s.t lepingu mahu püsivat vähenemist konkreetse objekti osas ning punkt 2.4.3.9 reguleerib teenuse ajutist peatamist, s.t olukorda, kus teenuse osutamine teatud ulatuses ajutiselt katkeb. Tegemist ei ole kumuleeritavate õigustega, vaid erinevate regulatsioonidega erinevate olukordade jaoks. 31. Teiseks ei saa nimetatud piirmääri automaatselt liita, kuna nende kohaldamisobjekt ja õiguslik tagajärg on erinevad. Kui objekt arvatakse lepingust välja, ei ole selle objekti osas võimalik hiljem teenust ajutiselt peatada, kuna teenuse osutamise kohustus on selles osas lõppenud. 32. Seega ei realiseeru praktikas olukord, kus sama lepingu mahtu oleks võimalik samal ajal vähendada nii välja arvamise kui peatamise kaudu kumulatiivselt kokku 40% ulatuses. 33. Kolmandaks on lepingu punktis 2.4.1.6 sätestatud selge ülempiir lepingu mahu vähendamisele objekti lepingust välja arvamise kaudu. Täiendavalt reguleerib punkt 2.4.3.9 ajutise peatamise maksimaalset ulatust. Mõlemad sätted piiravad hankija õigusi ning suurendavad lepingu etteennustatavust ja kontrollitavust. 34. Ka juhul, kui mõlemad sätted lepingu kehtivuse jooksul eraldi rakenduvad, ei tähenda see, et töövõtjale kohaldatav risk avalduks kumulatiivselt samas ulatuses, kuna tegemist on erineva ajalisuse ja tagajärgedega olukordadega. 35. Neljandaks ei arvesta vaidlustaja, et lepingu punkt 2.4.2 võimaldab lepingu mahtu ka suurendada. Seega ei ole korrektne käsitleda lepingu regulatsiooni ainult potentsiaalse vähenemise kaudu, vaid seda tuleb hinnata tervikuna, arvestades nii võimalikke vähendamisi kui ka suurendamisi. 36. Seega lepingu süstemaatilisest tõlgendusest tuleneb, et nimetatud sätted ei anna hankijale õigust lepingu mahtu vähendada viisil, mille tulemusena ületataks ühe mehhanismi kaudu juba saavutatud vähendamise mõju teise mehhanismi abil. 37. Eeltoodu alusel ei ole võimalik lepingust tuletada järeldust, et hankijal oleks õigus vähendada lepingu mahtu kokku kuni 40% ulatuses. Vaidlustaja käsitlus põhineb sätete kunstlikul liitmisel, mis ei tulene lepingu tekstist ega selle eesmärgist. 38. Riigihangete vaidlustuspraktikas on korduvalt rõhutatud, et hankelepingu muutmise võimalused peavad olema piiritletud ja etteennustatavad, kuid see ei tähenda, et erinevaid lepingus sätestatud mehhanisme tuleks käsitleda kumulatiivsete piiridena, kui nende olemus ja eesmärk on erinevad. III Teenuse ajutine peatamine (lepingu mahu ühepoolne peatamine) 39. Vaidlustaja heidab hankijale ette, et lepingu punkt 2.4.3.9 lisati pärast vaidlustuse esitamist. Täpsemalt viitab vaidlustaja täiendavates seisukohtades, et hankija selgitas 07.05.2025 (tegemist on ilmselt vaidlustaja näpuveaga, hankija vastas 07.05.2026) RHR vastuses, et "täpset ulatust ei ole võimalik ette määrata enne konkreetse olukorra selgumist", ning järeldab sellest, et hankija "ei kavatsenud lepingu tingimusi selles osas muuta". 40. Hankija selgitab, et lepingu täpsustamine oli suunatud regulatsiooni selguse suurendamisele. Varasem hankija selgitus, et teenuse peatamise täpset ulatust ei ole võimalik ette määrata enne konkreetse olukorra selgumist, jääb kehtima ka pärast lepingusse täienduse tegemist. 41. Samas ei ole nimetatud asjaolu vastuolus punktiga 2.4.3.9. Hankija ei saa ette näha konkreetset peatamise täpset ulatust, kuid on kehtestanud selge ülempiiri (kuni 20% lepingu kogukuutasust), millest suuremas ulatuses ei ole võimalik teenust ühepoolselt peatada. 42. Asjas ei ole määrav mitte täpsustuse tegemise ajastus, vaid selle sisu. Hankija poolt lepingu projektidesse lisatud muudatus kujutab endast olemuslikult selgitavat täpsustust, millega sätestati lepingu mahu muutmise selge ülemmäär, suurendati tingimuste läbipaistvust ja kontrollitavust ning anti pakkujatele parem võimalus hinnata lepinguga seotud riske ning kujundada oma pakkumus teadlikult, st hinnata maksimaalset võimalikku lepingu mahu vähenemist, arvestada võimalike kuludega pakkumuse hinnas ning kujundada oma ärimudel vastavalt lepingu tingimustele. 43. Seega ei saa ainuüksi asjaolust, et täpsustus tehti pärast vaidlustuse esitamist, järeldada hankedokumentide õigusvastasust. Vastupidi, tegemist on muudatustega, mis tugevdavad RHS § 3 põhimõtete järgimist. Sellised täpsustused on hankemenetluses lubatavad ja põhjendatud, kui need suurendavad hanketingimuste selgust ega muuda hankemenetluse olemust. Lepingu punktid 2.4.3.4 ja 2.4.3.5 ei ole vastuolus 44. Vaidlustaja väidab, et punktid 2.4.3.4 ja 2.4.3.5 välistavad igasuguse kahju hüvitamise. 45. Hankija ei nõustu nimetatud tõlgendusega. Lepingu punkt 2.4.3.4 sätestab, et tellija ei ole kohustatud hüvitama kaudset kahju (saamata jäänud tulu, püsikulud ega muud kaudsed kulud). Punkt 2.4.3.5 seevastu näeb ette otseste vältimatute kulude hüvitamise tingimused 46. Tegemist ei ole vastuoluliste, vaid teineteist täiendavate sätetega, mille eesmärk on eristada: hüvitatavad otsesed vältimatud kulud ja mittehüvitatav ettevõtlusrisk (nt kasum, püsikulud). 47. Vaidlustaja väide, et kõik kulud tekivad alles pärast peatamist, ei ole faktiliselt põhjendatud. Teenuslepingutes võivad vältimatud otsesed kulud tuleneda ka juba võetud siduvatest kohustustest või vältimatutest ettevalmistustest, mida ei ole võimalik peatamise järgselt vältida. 48. Seega ei välista nimetatud sätted hüvitamist tervikuna, vaid kehtestavad mõistliku ja lepingutes tavapärase riskijaotuse. 49. Lepingu p 2.4.3.5 eesmärk on vältida olukorda, kus tellija kannaks ka selliseid kulusid, mida töövõtja saab pärast teavitust oma ettevõtlusotsustega tegelikult vältida või vähendada. Selline jaotus on kooskõlas lepingulise riskijaotuse loogikaga ega muuda tingimust iseenesest RHS § 3 mitte kooskõlas olevaks. 50. Leping on kooskõlas võlaõiguse üldpõhimõtetega - hüvitatakse otsene kahju, välistatakse kaudne kahju ning arvestatakse kahju vältimise kohustust. Tegemist on tavapärase riskijaotusega teenuslepingutes, mitte erandliku või ebamõistliku regulatsiooniga. 51. Oluline on, et lepingu regulatsioon ei käsitle üksnes lepingu mahu vähendamist või teenuse peatamist, vaid sisaldab ka vastupidist mehhanismi – objektide lisamist lepingu täitmise käigus. 52. Lepingu punktide 2.4.2.1–2.4.2.5 kohaselt on tellijal õigus lisada lepingusse uusi objekte kuni 10% ulatuses lepingu kogumaksumusest, kusjuures uue objekti tasu määratakse poolte kirjalikul kokkuleppel ning arvestatakse tegelikke kulusid ja tehnilisi näitajaid. 53. Seega ei ole tegemist ühepoolse töövõtja positsiooni halvendamisega, vaid tasakaalustatud regulatsiooniga, kus lepingu maht võib muutuda nii vähenemise suunas (objektide väljaarvamine, peatamine) kui ka suurenemise suunas (objektide lisamine). 54. Vaidlustaja käsitleb lepingu regulatsiooni üksnes töövõtja suhtes negatiivsete stsenaariumide kaudu, jättes arvestamata lepingu tervikloogika, mille kohaselt võib töövõtja tasu lepingu kehtivuse ajal ka suureneda objektide lisamise kaudu. 55. See tähendab, et leping ei jaota riski ühepoolselt töövõtja kahjuks, vaid annab võimaluse nii mahu vähenemiseks kui ka suurenemiseks. Selline tasakaalustatud mehhanism on kooskõlas RHS § 3 proportsionaalsuse põhimõttega. Tegemist ei ole ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimustega 56. Vaidlustaja ei ole näidanud, kuidas lepingu punktid 2.4.1–2.4.3 piiraksid tema õigust hankes osaleda või lepingut sõlmida RHS § 185 lg 1 tähenduses. Üksnes asjaolu, et lepingutingimused sisaldavad ettevõtlusriski elemente, ei tähenda nende õigusvastasust ega VÕS § 42 mõttes õigusvastast tasakaalu rikkumist. 57. Arvestades, et leping sisaldab selgelt piiritletud mahu muutmise mehhanisme, riskid on etteennustatavad, töövõtjal säilib võimalus hinnastada oma pakkumus ning lepingu maht võib ka suureneda, ei ole alust järeldada, et tegemist oleks ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimustega. 58. Vaidlustaja väidab, et punktid 2.4.3.7 ja 2.4.3.8 kohustavad töövõtjat loobuma õiguskaitsevahenditest ning aktsepteerima määratlemata ulatusega lepingu muutmist. 59. Hankija vaidlustajaga ei nõustu. 60. Täiendatud seisukohtade punktis 17 sedastab vaidlustaja: „Lisaks võib nende kahe punkti (punktid 2.4.3.7 ja 2.4.3.8) koosmõjust aru saada, et objekti lepingust välja arvamise korral, puudub töövõtjal õigus vältimatute ja nõuetekohaselt tõendatud otseste kulude, saamata jäänud tulu, kasumi, püsikulude ja muude kaudsete kahjude hüvitamisele sõltumata objekti välja arvamise ulatusest, sest vähendamise määr/ulatus ei sisaldu nimetatud punktides“. 61. Vaidlustaja eeltoodud käsitlus lepingu punktidest 2.4.3.7 ja 2.4.3.8 ei ole kooskõlas lepingu tegeliku sisuga kuna vaidlustaja analüüs on metodoloogiliselt ekslik, kuna see käsitleb teenuse ajutise peatamise regulatsiooni (punktid 2.4.3.7 ja 2.4.3.8), kuid teeb järeldusi objekti lepingust välja arvamise kohta, mida reguleerivad lepingu punktid 2.4.1. Nimetatud regulatsioonid käsitlevad erinevaid olukordi ning neid ei saa omavahel samastada. Lisaks ei käsitle nimetatud punktid otseste kulude, saamata jäänud tulu, kasumi, püsikulude ja muude kaudsete kahjude hüvitamist. 62. Seega ei ole vaidlustaja esitatud väited piisavalt selged ega kooskõlas lepingu tegeliku sisuga, mistõttu ei ole võimalik neid käsitleda hankedokumentide õigusvastasuse tõendina. 63. Lepingu punkti 2.4.3.7 tuleb tõlgendada koostoimes punktiga 2.4.3.9. Lepingu täiendamise tulemusel on teenuse peatamise ulatus üheselt määratletud (kuni 20% lepingu kogukuutasust). Seega ei ole tegemist määratlemata ulatusega tingimusega. 64. Vaidlustaja analüüs ei arvesta lepingu regulatsiooni tervikuna ning jätab välja lepingu punktis 2.4.3.9 sätestatud teenuse ajutise peatamise maksimaalse ulatuse. Sellest tulenevalt on vaidlustaja järeldused rajatud lepingu sätete osalisele ja ekslikule tõlgendamisele. 65. Punktid 2.4.3.7 ja 2.4.3.8 ei kujuta endast õiguskaitsevahenditest loobumist. Need sätestavad, et lepingu kohaselt toimuv ajutine peatamine ei ole lepingu rikkumine. See ei välista töövõtja õigust vaidlustada lepingu õigusvastast kohaldamist. 66. Vaidlustaja väidab, et lepingu punktides 2.4.3.4, 2.4.3.5, 2.4.3.7 ja 2.4.3.9 esinevad vastuolud (täiendavate seisukohtade p 12), kuid ei ole sisuliselt selgitanud, milles need vastuolud seisnevad. 67. Eelkõige ei nähtu vaidlustuse põhjendavast osast, milles seisneb lepingu punktide 2.4.3.7, 2.4.3.8. ja 2.4.3.9 omavaheline vastuolu või mitteõiguspärasus. 68. Vaidlustaja ei ole esitanud nende sätete võrdlevat analüüsi ega näidanud, kuidas need oleksid omavahel vastuolus või millist õigusnormi need rikuksid. Seetõttu põhineb vaidlustaja väide üksnes üldisel järeldusel, mis ei ole sisustatud ega võimalda teha järeldust lepingu tingimuste õigusvastasuse kohta. 69. Selline üldine ja põhjendamata väide ei ole käsitatav piisava alusena lepingu tingimuste õigusvastasuse tuvastamiseks. 70. Hankija rõhutab, et vaidlustusmenetluses lasub vaidlustajal kohustus esitada selged, põhjendatud ja konkreetsele lepingusättele vastavad väited. Vaidlustuskomisjon ei ole kohustatud vaidlustaja esitatud väiteid ümber sõnastama ega sisustama viisil, mis ei tulene vaidlustuse enda sisust, ega kõrvaldama vaidlustaja esitatud argumentatsiooni puudusi. Vastupidine lähenemine viiks olukorrani, kus vaidlustuskomisjon peaks asuma ise vaidlustaja väiteid ümber kujundama ja sisu looma, mis ei ole kooskõlas vaidlustusmenetluse olemuse ega RHS § 185 eesmärgiga. 71. Seetõttu puudub alus järeldada, et lepingu punktid 2.4.3.7, 2.4.3.8. ja 2.4.3.9 oleksid vastuolulised või õigusvastased. 72. Lisaks juhib hankija tähelepanu, et vaidlustaja ei ole esitanud lepingu punktiga 2.4.3.3 seoses ühtegi sisulist väidet ega põhjendust. Kuigi nimetatud punkt on loetletud vaidlustuse taotluses, puudub selle väidetava õigusvastasuse sisustamine täielikult. 73. Seetõttu ei vasta vaidlustaja nõue selles osas vaidlustusmenetlusele esitatavatele nõuetele ning puudub alus hinnata punkti 2.4.3.3 kooskõla RHS-iga. Vaidlustaja ei saa piirduda üksnes lepingu tingimuste loetlemisega, vaid peab näitama, milles seisneb konkreetne õigusvastasus. Vaidlustuskomisjon ei ole kohustatud vaidlustaja nõuet selles osas ise sisustama ega tuvastama võimalikke õigusrikkumisi vaidlustaja asemel. 74. Kokkuvõttes leiab hankija, et lepingu punktide 2.4.1 kuni 2.4.3 regulatsiooni tuleb hinnata tervikuna, arvestades, et tegemist on teenuslepingu dünaamilise täitmise mehhanismiga, kus teenuse vajadus võib objektiivsetel põhjustel muutuda, hankija peab suutma sellele muutusele reageerida, kuid samas peab olema tagatud pakkujale etteennustatavus. RHS § 3 kohaselt peab hankija tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Antud juhul on hankelepingus lepingu mahu muutmise alused sätestatud, muutmise ulatus on piiritletud ning muutmise kord on reguleeritud. Seega on muudatusmehhanismid läbipaistvad ja kontrollitavad. Pakkujal on võimalik hinnata maksimaalset võimalikku mahu vähenemist, arvestada riskiga pakkumuse hinnas ning arvestada ka lepingu mahu võimaliku suurenemisega. IV Hankelepingute punkt 11.3.1 (leppetrahvid) ei ole vastuolus riigihangete seadusega 75. Hankija ei nõustu vaidlustaja väidetega hankelepingu punkti 11.3.1 õigusvastasuse kohta. 76. Vaidlustaja ei ole oma täiendavates seisukohtades esitanud uusi sisulisi väiteid ega täpsustanud varasemat argumentatsiooni. Vaidlustaja piirdub üldise seisukoha kordamisega, et leppetrahvid on määratlemata rikkumiste eest ebamäärased ja vastuolus RHS § 3 põhimõtetega, ilma et oleks täpsemalt näidanud, milles konkreetne õigusvastasus seisneb. 77. Vaidlustaja väited on esitatud üldisel ja abstraktsel kujul. Vaidlustaja ei ole selgitanud, milline konkreetne regulatsioon vastaks tema hinnangul RHS § 3 nõuetele, ega esitanud alternatiivset lahendust. Samuti ei ole vaidlustaja näidanud, milliste konkreetsete rikkumiste puhul oleks leppetrahvi kohaldamine ebaproportsionaalne või põhjendamatu. 78. Seetõttu ei ole üldine viide RHS § 3 põhimõtetele käsitatav piisava alusena lepingu tingimuse õigusvastasuse tuvastamiseks. 79. Hankija rõhutab, et vaidlustusmenetluses lasub vaidlustajal kohustus näidata konkreetne vastuolu õigusnormiga ning põhjendada, kuidas vaidlustatud lepingutingimus rikub tema õigusi. Vaidlustuskomisjon ei ole kohustatud asuma vaidlustaja asemel hindama võimalikke alternatiivseid regulatsioone ega sisustama vaidlustaja väiteid. 80. Ei ole põhjendatud vaidlustaja väide, et leppetrahvid on seotud määratlemata rikkumistega. Lepingu punkt 11.3.1 ei ole iseseisev regulatsioon, vaid seda tuleb tõlgendada koostoimes lepingu teiste sätete ja lepingu lahutamatuks osaks oleva tehnilise kirjeldusega, milles on detailselt määratletud teenuse sisu, maht, ulatus ja kvaliteedinõuded ning täitmise tingimused. 81. Lepingus on konkreetselt sätestatud, mida käsitletakse lepingu rikkumisena. Näiteks lepingu punkt 8.1.6 sätestab, et tähtajaks teostamata töid ja andmete sisestamata jätmist loetakse lepingu kohustuste rikkumiseks ning tellijal on õigus rakendada punktis 11.3.1 toodud sanktsioone. Samuti sätestab lepingu punkt 11.3.1. kui töövõtja ei kõrvalda puudusi või ei teosta töid lepingus sätestatud mahus ja kvaliteediga, on tellijal õigus rakendada sanktsioone. 82. Seega on lepingus selgelt määratletud objektiivselt kontrollitavad rikkumised, mille korral on tellijal õigus rakendada sanktsioone. 83. Lepingust on üheselt tuvastatav, millal on tegemist lepingu rikkumisega – rikkumine seisneb lepingu ja tehnilise kirjelduse nõuete täitmata jätmises ehk rikkumine on tuvastatav tulemuse mittesaavutamisena. Vaidlustaja väide rikkumiste määratlematuse kohta põhineb lepingu osalisel tõlgendamisel ja lepingu terviku ignoreerimisel. 84. Samuti ei ole põhjendatud väide, et leppetrahvi kohaldamine oleks hankija „vabal valikul“ või piiramatu. Leppetrahv saab tuleneda üksnes konkreetsest rikkumisest, mille sisu on määratletud lepingus ja selle lisades. Seega ei ole hankijal võimalik määrata leppetrahvi suvaliselt või mistahes tegevuse või tegevusetuse eest, vaid üksnes lepingu nõuete rikkumise korral. 85. Ei ole põhjendatud ka vaidlustaja väide, et leppetrahvid ei ole proportsionaalsed, kuna need on "ühesugused". Vaidlustaja ei ole esitanud ühtegi konkreetset näidet, milles seisneks ebamõistlikult ühesugune sanktsioneerimine või kuidas see rikuks proportsionaalsuse põhimõtet. Üldine väide erinevate rikkumiste erineva raskusastme kohta ei ole piisav alus leppetrahvi regulatsiooni õigusvastasuse tuvastamiseks. 86. Lepingu regulatsioon näeb ette ühtse leppetrahvi mehhanismi, mis on läbipaistev, etteennustatav ja kohaldub võrdselt kõigile pakkujatele. Selline lahendus on kooskõlas RHS § 3 põhimõtetega. 87. Leppetrahvi sätte eesmärk on tagada lepingu nõuetekohane täitmine, mitte töövõtja karistamine. Pakkujal on lepingu sõlmimisel võimalik arvestada nii teenuse nõuete kui ka võimalike sanktsioonidega ning vastavalt hinnastada oma pakkumus. V Tasaarvestus (lepingu punkt 11.5) 88. Hankija ei nõustu vaidlustaja väidetega lepingu punkti 11.5 õigusvastasuse kohta. 89. Vaidlustaja ei ole oma täiendavates seisukohtades esitanud uusi sisulisi väiteid, vaid piirdub sisuliselt leppetrahvi regulatsiooni puudutava varasema argumentatsiooni kordamisega. Seetõttu ei anna vaidlustaja seisukohad alust lepingu punkti 11.5 eraldiseisvaks õigusvastaseks tunnistamiseks. 90. Vaidlustaja väide, et tasaarvestuse regulatsioon on õigusvastane põhjusel, et leppetrahvi aluseid ei ole piisavalt määratletud, ei ole põhjendatud. Nimetatud väide tugineb ekslikule eeldusele, nagu oleks leppetrahvi kohaldamise alused lepingus määratlemata. 91. Hankija on selgitanud, leppetrahvi regulatsioon ei ole eraldiseisev, vaid seda tuleb tõlgendada koostoimes lepingu ja selle lisadega, sealhulgas tehnilise kirjeldusega, milles on sätestatud töövõtja kohustused ja teenuse nõuded. Seega on ka tasaarvestuse aluseks olevad rahalised nõuded määratletud. 92. Lepingu punkt 11.5 ei loo iseseisvat rahalist kohustust, vaid reguleerib üksnes olemasolevate ja nõuetekohaselt tekkinud rahaliste nõuete tasaarvestamise viisi. Tasaarvestus toimub seadusest tulenevate põhimõtete kohaselt ning eeldab alati kehtiva ja sissenõutava nõude olemasolu. 93. Seetõttu ei ole põhjendatud väide, et töövõtja annaks lepingu sõlmimisel "määratlemata" tasaarvestuse nõusoleku. Nõusolek puudutab üksnes tasaarvestuse mehhanismi rakendamist olukorras, kus rahaline nõue on õiguspäraselt tekkinud. 94. Samuti ei ole vaidlustaja näidanud, kuidas tasaarvestuse säte iseenesest rikuks RHS § 3 põhimõtteid. Üldine väide läbipaistvuse ja kontrollitavuse puudumise kohta ei ole piisav, kui puudub konkreetne selgitus, milles väidetav rikkumine seisneb. 95. Tasaarvestuse võimalus lepingus on tavapärane ja õiguspärane viis poolte vaheliste vastastikuste rahaliste nõuete arveldamiseks ning ei sea töövõtjat ebaproportsionaalselt ebasoodsasse olukorda. Seetõttu ei ole alust järeldada, et lepingu punkt 11.5 oleks vastuolus RHS § 3 põhimõtetega või kujutaks endast VÕS § 42 tähenduses ebamõistlikult kahjustavat tüüptingimust. 96. Vaidlustaja ei saa tuletada tasaarvestuse regulatsiooni õigusvastasust üksnes leppetrahvi regulatsiooni vaidlustamisest, ilma et oleks näidanud tasaarvestuse sätte iseseisvat vastuolu õigusega. VI Menetluslikud avaldused 97. Tähtaegsus. VAKO on võimaldanud menetlusosalise täiendavatele seisukohtadele vastamist kuni 25.05.2026. Vastus on tähtaegne. 98. Esitamine. Seisukoht on esitatud VAKO-le ([email protected]) ja menetlusosalistele e-posti teel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Mölder linnasekretär Leelo Sahk-Jansen 736 1115 [email protected]