dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused) eelnõu kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 25. mai 2026
Viit
1.1-11/1719-2
Registreeritud
25. mai 2026
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2026
Vastutaja
Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)

Failid

  • 📎1.1-111719-2 25.05.2026 Väljaminev kiri.asice349 KB

Sisu (failidest)

Teie 17.04.2026 nr 1.2-2/35-1; Sotsiaalministeerium SOM/26-0442/-1K [email protected] Meie 25.05.2026 nr 1.1-11/1719-2 Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused) eelnõu kooskõlastamine Austatud proua Joller Rahandusministeerium kooskõlastab rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused) eelnõu järgmiste märkustega: 1. Käesoleval ajal on 3 sarnast teenust (teenust osutavad enamasti ühed ja samad isikud): 1) Taastusravi – rahastab Tervisekassa 2) Sotsiaalne rehabilitatsioon – Sotsiaalkindlustusamet 3) Tööalane rehabilitatsioon -Töötukassa. Eelnõust ei selgu, mis saab tööalasest rehabilitatsioonist. Üheselt mõistetavus on oluline, kuivõrd see puudutab käibemaksu. Kehtiva korra kohaselt on sotsiaalne rehabilitatsioon ja taastusravi maksuvaba, samas on tööalane rehabilitatsioon maksustatav ja selle osas erandit ei ole. Eelnõus tuleb sõnaselgelt välistada, et see ei hõlma tööalast rehabilitatsiooni. Seaduse eelnõu § 6 kohaselt tühistatakse sotsiaalhoolekande seaduses rehabilitatsiooni teenuse osa, kus on tööalase rehabilitatsiooniteenuse välistus olemas. Ka on ebaselge, mis saab pärast 2029. aastat, kui tööhõiveprogramm 2024–2029 lõpeb. Tööhõveprogrammis 2024–2029 on ära toodud tööalane rehabilitatsioon ja viidatakse sotsaalhoolekandeseaduse § 57 toodud teenustele, ehk siis samadele teenustele, mida osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni käigus. Vahe seisneb selles, et sotsiaalse rehabilitatsioonile on kehtestatud hinnad ja tööalasel rehabilitatsioonil on hinnad vabad. 2. Eelnõu kohaselt täiendatakse käibemaksuseaduse § 16 lõike 1 punkti 2 pärast sõna „tähenduses“ tekstiosaga „, rahvatervishoiu seaduse §-s 136 sätestatud rehabilitatsiooniteenus“; Kui eelnõu kohaselt saab teenust osutada vaid isik, kes on tervishoiuteenuse osutaja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse mõistes ning omab vastavat registreeringut, siis Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 käibemaksuseaduses seda muudatust ei ole vaja teha. Maksuvabastus rakendub sarnaselt nagu praegu taastusravile. 3. Eelnõu § 1310 lõike 1 kohaselt rahastatakse rehabilitatsiooniteenust ja selle korraldamist riigieelarvest Tervisekassa kaudu riigieelarveliste võimaluste piires. Seletuskirjas on märgitud, et alates Tervisekassa poolt teenuse osutamisest (01.10.2027) finantseeritakse tegevuskulusid Sotsiaalministeeriumi sihtotstarbelisest toetusest. Palume seletuskirjas selgitada, millisel õiguslikul alusel toetust antakse. 4. Eelnõu seletuskirja kohaselt antakse rehabilitatsiooni teenuse eelarve Sotsiaalministeeriumi poolt Tervisekassale sihtotstarbelise toetusena, kus on iga-aastaselt alates 2029 aastast sisse arvestatud 5%-line tööjõukulude kasv. Seletuskirjas ei ole märgitud, millistest vahenditest see tööjõukulude kasv kaetakse. Kas Sotsiaalministeerium on valmis enda eelarvest leidma iga- aastaselt 5% kasvuks vahendid juhul, kui ei eelarve ja eelarvestrateegia läbirääkimistel lisavahendeid ei eraldata? Eelnõu seletuskirjas ei ole selle kohta selgitust. 5. Palume täiendada seletuskirja peatükki 7 IT arenduskulude lõiku lausega: „Vahendite mitteeraldamise korral kaetakse kulud TEHIKu olemasolevast baaseelarvest, vaadates ümber sisemised prioriteedid.“. Ühtlasi on oluline jälgida, et eelnõu muudatustega kaasnevad eelarvete ümbertõstmised on planeeritud õiges perioodis õigele asutusele, et ei tekiks olukordi, kus õigel asutusel (Sotsiaalkindlustusametil/ Sotsiaalministeeriumil/ Tervisekassal) puuduvad tegevusteks vahendid. 6. Kuivõrd eelnõuga kavandatud tegevused ja ka kaasnevad kulud on vahetult seotud rahvatervishoiu seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostöö) eelnõuga tehtavate muudatustega (TERVIKute, terviseteejuhtide ametikohtade ja koostöökogude loomine), ei ole võimalik eelnõuga kaasnevate kulude osas lõplikku arvamust kujundada. Samuti oleme seisukohal, et kuna Tervisekassa eelarveline olukord on pingeline, tuleb igasugused suuremaid kulusid kaasa toovad reformid äärmiselt põhjalikult läbi mõelda ning leida kuluoptimaalseimad lahendused, et vähendada survet Tervisekassa eelarvele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Virge Aasa 58851493 [email protected] Kairi Jürgenson 5982 5041 [email protected] Sirje Pulk 5885 1469 2 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel