Teie 01.05.2026 nr 8-1/3534-1,
Justiits- ja Digiministeerium JDM/26-0510/-1K
[email protected] Meie 25.05.2026 nr 1.1-11/1947-2
Kriminaalmenetluse seadustiku ja
karistusseadustiku muutmise
seaduse eelnõu kooskõlastamine
Austatud proua Pakosta
Kooskõlastame kriminaalmenetluse seadustiku ja karistusseadustiku muutmise seaduse
eelnõu järgmiste märkustega:
1. Terminoloogiline ebaselgus: „Määrus“ versus „Tunnistus“
Eelnõu seletuskirjas ja muudetavates KrMS sätetes esineb ebaselgus sisulise otsustuse
(määrus) ja selle edastamise tehnilise vormi (tunnistus) vahel.
EL määruse artikli 3 alusel on Euroopa andmeesitamismäärus sisuline otsus, millega antakse
korraldus esitada elektroonilised tõendid ning mille on teinud või kinnitanud õigusasutus
kooskõlas artikli 4 lõigetega 1, 2, 4 ja 5. Samuti on Euroopa andmesäilitamismäärus sisuline
otsus, millega antakse korraldus säilitada elektroonilisi tõendeid ning mis on tehtud või
kinnitatud kooskõlas artikli 4 lõigetega 3, 4 ja 5.
Kuigi määruse selgituse p 55 kohaselt tuleks sisuline määrus (otsus) edastada vastava
tunnistuse vormis (lisad I ja II), kasutab eelnõu neid termineid vaheldumisi ja ebatäpselt.
Näiteks KrMS-i 2. alljaotise pealkiri räägib „määruse“ täitmisest, samas kui jaotises olev §
489⁵⁸ pealkiri räägib „tunnistuse“ täitmisest.
Tuginedes määrusele (EL) 2023/1543, on tegemist kahe eraldiseisva dokumendiga, kuid
eelnõus jääb arusaamatuks nende vahekord ja kohaldamisala. Eelnõust peab selgelt nähtuma,
kas uurimisasutus koostab KrMS-i kohase sisulise määruse kui siseriikliku alusdokumendi,
mille põhjal täidetakse EL-i tunnistus, või on tunnistus ise see otsus, mis läbib valideerimise.
2. Kinnitamise protseduuri ebaselgus
EL määrus nõuab, et kui määruse teeb uurimisasutus, peab prokurör või kohtunik selle
kinnitama (validate), kontrollides vastavust vajalikkuse ja proportsionaalsuse tingimustele.
Eelnõu § 489⁶⁰ lõige 1 ja § 489⁶¹ lõige 1 sätestavad, et uurimisasutuse tehtud tunnistuse
kinnitab prokuratuur. Eelnõu ega seletuskiri ei selgita aga, mida kinnitamine praktikas
tähendab: kas prokurör peab koostama uue siseriikliku määruse või piisab allkirjast uurija
poolt ette valmistatud EL-i standardvormil.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Veelgi keerukam on olukord sisuandmetega, kus KrMS eelnõu kohaselt annab loa kohus. EL
määrus räägib aga määruse tegemisest või kinnitamisest kohtuniku poolt. See tekitab
küsimuse, kas Eesti kohus annab loa MTA-le määruse koostamiseks või peab kohus ise
tunnistuse kinnitama.
3. Vastavalt määruse artikli 9 lõikele 4 ja selgituse punktile 55 tuleb Euroopa
andmeesitamismääruse või andmesäilitamismääruse tunnistus tõlkida ühte adressaadile
vastuvõetavasse liidu ametlikku keelde.
Eelnõu ja seletuskiri ei täpsusta, kuidas on korraldatud tunnistuste operatiivne tõlkimine. Kui
teenuseosutaja ei ole keelt määranud, tuleb tõlkida selle liikmesriigi ametlikku keelde, kus
asub esindaja. See seab uurimisasutustele (nt MTA) märkimisväärse ajalise ja rahalise surve,
eriti erakorraliste juhtumite korral (8-tunnine tähtaeg). Eelnõuga ei ole ette nähtud
täiendavaid vahendeid ega ressursse, et uurimisasutused (nt MTA) saaksid tagada
erakorralistel juhtudel 8-tunnise tõlkevalmiduse. Seletuskirjas märgitud väide, et kulusid
kaetakse olemasolevate vahendite arvelt, ei pruugi olla võimalik, arvestades operatiivtõlke
hinda. Maksu- ja Tolliametil sellise kohustuse täitmiseks vahendid puuduvad, seega palume
seletuskirja täiendada viitega, mille kohaselt JDM tagab kulude katmiseks vajalikud vahendid
või siis kas on võimalik see kohustus ära jätta?
4. Teise liikmesriigi teavitamise korra puudulikkus
Vastavalt EL määruse artiklile 8 on teatud juhtudel (sisuandmed ja liiklusandmed, kui isik ei
ela taotlevas riigis) kohustuslik teavitada ka täitva riigi asutusi.
Eelnõu § 489⁶⁰ lg 3 märgib üldsõnaliselt, et teavituse edastab „koostaja“. Puudub regulatsioon
selle kohta, kas teavitajaks on konkreetne MTA uurija, asja menetlev prokurör või
Riigiprokuratuur. Kuna teavitamine on edasilükkava toimega andmete väljastamisele, võib
ebaselge pädevus põhjustada olulisi viivitusi tõendite hankimisel.
5. IP-aadresside liigitus ja kollisioon KrMS § 90¹-ga
EL määruse 2023/1543 seletuskirja punkti 32 kohaselt on IP-aadressid, logifailid ja ajatemplid
uurimise kriitiline lähtepunkt, mida tuleb käsitada isikuandmetena ning teatavatel tingimustel
ka andmeliiklusandmetena. Kuigi määrus lubab teatud juhtudel kohaldada IP-aadressidele
abonendiandmetega sarnast korda, rõhutatakse vajadust täieliku andmekaitse järele, eriti kui
tuvastamiseks on vaja täiendavat teavet (nt CGN-tehnoloogia puhul lähtepordid ja
ajatemplid).
Siinkohal esineb vastuolu Eesti siseriikliku õigusega: KrMS § 90¹ lõige 1 loeb IP-aadressi
päringut lihtpäringuks kasutaja tuvastamiseks, millele rakendub madalam kontrollitase.
Seetõttu vajab eelnõu seletuskiri põhjalikumat selgitust ja suuniseid IP-aadresside ja
kõneeristuste liigitamise kohta, selgitades, millal on vältimatu kohtu luba ja millal piisab
prokuröri kinnitusest. See on vajalik, et vältida menetlusvigu ja tagada riive proportsionaalsus
vastavalt EL määruse rangematele nõuetele.
Lisaks on probleemne määruse artikli 4 lõike 5 rakendamine, mis lubab vahetu ohu korral
hankida andmeid ilma eelneva kinnituseta, nõudes tagantjärele valideerimist 48 tunni jooksul.
Eelnõu ja seletuskiri ei sätesta aga menetluslikku korda olukorraks, kus asjaomane asutus (nt
kohus) ei anna tagantjärele kinnitust. Õigusselguse ja andmekaitse tagamiseks on vajalik
täiendada eelnõu kohustusega koostada andmete kustutamise protokoll, et fikseerida
ebaseaduslikult saadud teabe hävitamine ja välistada selle kasutamine tõendina.
2
Kui seletuskiri ei täpsusta nende kahe normi vahekorda, võib tekkida olukord, kus uurija eksib
andmete liigitamisel ja hangib tundlikke andmeid ilma nõuetekohase kontrollita.
6. Andmekaitselised kitsaskohad ja riive proportsionaalsus
Vastavalt EL määruse artikli 4 lõikele 5 on erakorralistel juhtudel lubatud hankida
abonendiandmeid või kasutaja tuvastamise andmeid ilma eelneva õigusasutuse kinnituseta,
kui oht on vahetu. Eelnõu § 489⁶⁰ lõige 3 kordab küll määruse nõuet, et kinnituse puudumisel
48 tunni jooksul tuleb andmed kustutada, kuid siseriiklikult puudub protseduuriline kord selle
toimingu läbiviimise fikseerimiseks ja kontrollimiseks. Teeme ettepaneku täiendada eelnõud
sättega, mis kohustab menetlejat koostama andmete kustutamise akti, kui erakorralisel juhul
saadud andmetele ei anta tagantjärele kinnitust. See tagab sarnasuse KrMS §-s 126¹² sätestatud
jälitustoimingute reeglitega ning võimaldab kontrollida ebaseaduslikult saadud teabe
hävitamist.
EL määruse artikkel 13 lubab taotleval asutusel isiku teavitamist andmete kogumisest
edasi lükata ebamääraseks ajaks, kui see kahjustaks uurimist. Kuna teavitamine on eelduseks
tõhusate õiguskaitsevahendite kasutamisele (nt määruse proportsionaalsuse vaidlustamine
kohtus vastavalt artiklile 18), võib pikaajaline teavitamata jätmine muuta isiku põhiõiguste
kaitse teoreetiliseks. Eelnõus või seletuskirjas võiks olla välja toodud nõue, et prokuratuur või
kohus peab regulaarselt uuesti hindama teavitamise edasilükkamise vajalikkust, vältimaks
olukorda, kus isik jääbki oma õiguste riivest teavitamata ning ilma võimalusest pöörduda
kohtusse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Virge Aasa 5885 1493
[email protected]
Anneli Valgma 5885 1315
[email protected]
3