Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] 24.05.2026 VAIDLUSTUS hankija otsustele riigihankes nr 305569 „Diplomaatide portaali ja menetluskeskkonna (VEIS) uue digilahenduse arendustööde tellimine“ Vaidlustaja: Introduct Estonia OÜ Registrikood: 14037952 P. Süda tn 4 // Pärnu mnt 29 // 31 // 33, 10119 Tallinn Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Ahtri 6, 10151 Tallinn tel: 618 0820, faks: 618 0821 e-post: [email protected] Hankija: Välisministeerium Registrikood: 70002526 Islandi väljak 1, Tallinn 15049 e-post: [email protected] Vaidlustaja taotlused: 1. RHS § 185 lg 2 p 8 alusel tunnistada kehtetuks Välisministeeriumi koostatud hindamisotsus Introduct Estonia OÜ-le määratud arendusmeeskonna kogemus ja kompetentsid ning projektiplaani ja ajakava koondprotokollis märgitud hindepunktide osas; 2. RHS § 185 lg 2 p 7 ja § 197 lg 1 p 5 alusel tunnistada kehtetuks Välisministeeriumi 14.05.2026 koostatud edukaks tunnistamise otsus, millega otsustati riigihankes nr 305569 „Diplomaatide portaali ja menetluskeskkonna (VEIS) uue digilahenduse arendustööde tellimine“ tunnistada edukaks Red Function OÜ/Tulepaak OÜ ühispakkumus, kui majanduslikult soodsaim pakkumus; 3. RHS § 185 lg 2 p 4 ja 8, § 197 lg 1 p 5 alusel ning järgnevuse põhimõttel tunnistada kehtetuks Välisministeeriumi 14.05.2026 koostatud eduka pakkuja kvalifitseerimise ning kõrvaldamata jätmise otsuse, millega otsustati riigihankes nr 305569 „Diplomaatide portaali ja menetluskeskkonna (VEIS) uue digilahenduse arendustööde tellimine“ jätta ühispakkujad Red Function OÜ/Tulepaak OÜ ühispakkujad kvalifitseerida ja jätta kõrvaldamata; 1/10 4. RHS § 198 lg 1 alusel jätta Välisministeeriumi menetluskulud tema enda kanda ning mõista Välisministeeriumilt Introduct Estonia OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulud ja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv. 1. ASJAOLUD 1.1. Välisministeerium (edaspidi „hankija“) avaldas 19.02.2026 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Diplomaatide portaali ja menetluskeskkonna (VEIS) uue digilahenduse arendustööde tellimine“ viitenumbriga 305569 (edaspidi „riigihange“). Pakkumuste esitamise tähtajaks oli määratud 08.04.2026 kell 10:00. Tähtpäevaks esitasid pakkumuse 5 pakkujat – FINEST AS (10714404), Introduct Estonia OÜ (14037952) (edaspidi „vaidlustaja"), Aktsiaselts SPIN TEK (10098106), Askend Estonia OÜ (14133207) ja ühispakkujad Red Function OÜ (12105684) ning Tulepaak OÜ (12065884) ) (edaspidi „kolmas isik"). 1.2. 14.05.2026 tunnistas hankija edukaks kolmanda isiku pakkumuse ning tegi samal kuupäeval ka eduka pakkuja kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise otsused. Otsused edastas hankija samal päeval kõigile pakkujatele. 1.3. Otsusega tunnistati vaidlustaja pakkumus mitteedukaks koondtulemusega 86 punkti, mis jäi kolmanda isiku kui eduka pakkuja 87,12 punktist maha vaid 1,12 punktiga. Vaidlustaja on seisukohal, et hankija hindamisotsus on õigusvastane, kuna hankija on eksinud vaidlustajale hindepunktide määramisel, lisaks on hankija pakkumuste hindamisel rikkunud riigihanke seadusest (edaspidi „RHS“) tulenevaid läbipaistvuse, kontrollitavuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, tuginedes hindamismetoodikas mittesisalduvatele hindamisstandarditele, jättes hindamispõhjendused üldiseks ning koheldes pakkujaid hindamiskriteeriumide kohaldamisel ebavõrdselt. 1.4. Lähtudes eeltoodust, esitab vaidlustaja käesoleva vaidlustuse Välisministeeriumi 14.05.2026 edukaks tunnistamise otsusele. Samuti tuleb hankija otsused kolmanda isiku eduka pakkujana kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise kohta tunnistada kehtetuks RHS § 197 lg 1 p 5 alusel, otsuste järgnevuse põhimõttest lähtudes (VAKO 290-25/301585, p 9). 1.5. RHS § 189 lg 1 kohaselt tuleb vaidlustus esitada vaidlustuskomisjonile 10 päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Vaidlustaja sai edukaks tunnistamise otsusest teada 14.05.2026. Käesolev vaidlustus esitatakse 24.05.2026, mis jääb nimetatud tähtaja sisse. Vaidlustus on seega esitatud tähtaegselt. 2. VAIDLUSTAJA PÕHJENDUSED 2.1. Riigihankes nr 305569 on hankelepingu esemeks uue digilahenduse „Diplomaatide portaal“ realiseerimine ja sellega seotud infosüsteemi VEIS „Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonide ning nende isikkoosseisu andmekogu“ arendustööd ning erinevate tugiteenuste pakkumine. Riigihanke alusdokumendid nägid sealjuures ette, et riigihankesse laekunud pakkumuste hindamine toimub järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: tööde kogumaksumus ilma käibemaksuta (osakaal 30 punkti), tunnihind ilma käibemaksuta (osakaal 10 punkti), tehniline ja arhitektuurne lähenemine (osakaal 20 punkti), arendusmeeskonna kogemus ja kompetentsid (osakaal 20 punkti) ning projektiplaan ja ajakava (osakaal 20 punkti). 2.2. Vaidlustaja vaidlustab hindamisotsuse üksnes arendusmeeskonna kogemuse ja kompetentside kriteeriumi ning projektiplaani ja ajakava kriteeriumi osas. Ülejäänud hindamiskriteeriumide osas vaidlustajal etteheiteid ei ole. 2.3. Vaidlustatavate kriteeriumide valik on põhjendatud asjaoluga, et just nendes kahes kriteeriumis esineb hindamisotsuses õigusvastasusi, mis on otseselt mõjutanud koondtulemust ja seeläbi tinginud vaidlustaja pakkumuse mitteedukaks jäämise. Nende õigusvastasuste kõrvaldamine ümberhindamise tulemusel 2/10  muudaks vaidlustaja pakkumuse edukaks, mistõttu on vaidlustajal selge ja otsene huvi hindamisotsuse vaidlustamiseks. 2.4. Vaidlustaja kaebeõigus tuleneb RHS § 185 lg-st 1, mille kohaselt võib pakkuja vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et riigihanke seaduse rikkumine rikub tema õigusi või kahjustab tema huve. Sama paragrahvi lg 2 p 7 kohaselt on üheks vaidlustatavaks otsuseks pakkumuse edukaks tunnistamine. Vaidlustuspraktikas on selgitatud, et pakkujal tekib kaebeõigus eeskätt siis, kui tal on reaalne võimalus osutuda edukaks pakkujaks ja sõlmida hankijaga hankeleping (VAKO 162-21/238519, p 11.2). 2.5. Käesoleval juhul on vaidlustaja võimalus osutuda edukaks pakkujaks reaalne ja matemaatiliselt tõendatav. Nimelt on vaidlustaja pakkumuse hindamise koondtulemus 86 punkti ja eduka pakkuja oma 87,12 punkti, st vahe on vaid 1,12 punkti. Mõlemas vaidlustatavas kriteeriumis kohaldatava valemi kohaselt (pakkumuse keskmine hinne / kõrgeim keskmine hinne × 20) tähendab meeskonnakriteeriumis kasvõi ühe hindaja hinde tõus 3-lt 5-le vaidlustaja keskmise hinde tõusu 3-lt 3,5-le, mille tulemusel oleks meeskonnakriteeriumis 14 punkti praeguse 12 asemel ja kogutulemus 88 punkti, mis on rohkem kui edukaks tunnistatud pakkuja tulemus. Sama efekti annab projektiplaani kriteeriumis ühe hindaja hindemuutus, mis tõstaks vaidlustaja sealse tulemuse 14-lt 16-le ja kogupunktid samuti 88-ni. Kui ümberhindamisel loetakse vaidlustaja pakkumus mõlemas kriteeriumis 5-punktilisele tasemele vastavaks, ulatuks kogutulemus 94 punktini. Seega puudub vaidlus, et kaebeõigus olemas. 2.6. Kuna tegemist on avatud hankemenetlusega, mille eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, ei kohaldu käesolevas asjas Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-51-16 tulenev ilmselgete vigade test. Riigikohus on otsuses nr 3-20-1198 (p 16) selgitanud, et sellises menetluses on ettevõtjate õiguste riive intensiivsem ning suurem kaal on riigihanke üldpõhimõtetel. Seetõttu peab VAKO kontrollima sisuliselt hinnangute põhjendatust, sh seda, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud asjaolusid ning järgiti riigihanke alusdokumentides (edaspidi „alusdokumentides“) sätestatud hindamiskriteeriume. 2.7. Järgnevalt selgitab vaidlustaja, milles seisnevad hindamisotsuse konkreetsed õigusvastasused mõlemas vaidlustatavas kriteeriumis. A. Hindamisotsuse õigusvastasus arendusmeeskonna kogemus ja kompetentsid hindamiskriteeriumis 2.8. Hindamiskriteeriumis arendusmeeskonna kogemus ja kompetentsid on hankija kirjeldanud, et hindab kolmepallisüsteemis järgmiselt: 5 punkti - Meeskonnal on mitmekesine ja põhjalik kogemus sarnaste arendusprojektide juures. Tehnoloogilised kompetentsid (Java/Spring Boot, PostgreSQL, React jne) vastavad täielikult hankija ootustele. Kõik nõutud rollid on täidetud kogenud spetsialistidega. CV-d sisaldavad konkreetseid näiteid sarnastest projektidest. Meeskonna koosseis on tasakaalustatud. 3 punkti - Meeskonnal on piisav kogemus arendusprojektidega. Tehnoloogilised kompetentsid vastavad üldiselt hankija ootustele. Kõik nõutud rollid on täidetud. CV-d sisaldavad asjakohast infot. Esineb 1-2 väiksemat puudujääki. 1 punkt - Mõned rollid on ebapiisavalt täidetud. Kogemused on vaid osaliselt seotud sarnaste arendustega. Tehnoloogilised kompetentsid tekitavad küsimusi. CV-d on pinnapealsed. Esineb 3 või enam olulist puudujääki. 2.9. Hindamise aluseks on muu hulgas alusdokumendi osaks olev Vorm 4, mis kehtestab kuus eraldiseisvat rolli (projektijuht, arhitekt/vanemarendaja, analüütik, kaks Java arendajat, testija ja UX/UI disainer), millest igaühele on sätestatud nii kohustuslikud miinimumnõuded (nt projektijuhile vähemalt 3-aastane IT-projektijuhi kogemus, arhitektile vähemalt 6-aastane kogemus Java/Spring Boot põhiste hajusarhitektuuriliste süsteemide arendamisel) kui ka eraldiseisvad hinnatavad nõuded (nt arhitektile kogemus X-tee liidestuste ja CI/CD rakendamisel, UX/UI disainerile kogemus WCAG 2.1 AA nõuete arvestamisel). Iga rolli puhul tuleb Vormi 4 tabelis esitada varasemate projektide nimetused, teostamise aeg kuudes ning kirjeldada rolli vastavust kvalifikatsiooni- ja kompetentsinõuetele. 2.10. Tegemist on üksikasjaliku ja rollikaupa struktureeritud hindamisraamistikuga, mis loob nii pakkujatele kui hindajatele selge aluse sisulisteks rollikaupa võrdlusteks. Seda tausta arvestades on eriti oluline, et 3/10  hindamisprotokoll vastab samale täpsuse tasemele, mida alusdokumendid ise pakkujatelt nõuavad. Käesoleval juhul see nii ei ole. 2.11. Meeskonnakriteeriumiga seotud õigusvastasused seisnevad nii protokollis kasutatud ebamäärases hindamisstandardis, põhjenduste ebapiisavas konkreetsuses kui ka pakkujate ebavõrdses kohtlemises, millest igaüks iseseisvalt, kuid veelgi tugevamalt koosmõjus, annab aluse hindamisotsuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Lisaks sellele on vaidlustaja hinnangul määratud tema meeskonna kompetentsi arvestades ka liialt madalad punktid. 2.12. Alustades vaidlustaja hindamistulemusest. Vaidlustajale omistati meeskonna kriteeriumi eest 12 punkti 20-st, mis tähendab, et kõigi nelja hindaja keskmine hinne oli täpselt 3. Nimetatut kinnitab ka põhjendustega koondtabeli lahtris E26 sisalduv valem. Selle hinde aluseks on protokollipõhjendus, mille kohaselt „Arendusmeeskond vastab nõuetele ning kõik vajalikud võtmerollid on kaetud. Meeskonnal on olemas tehnoloogilised kompetentsid ja varasem kogemus tarkvaraarendusprojektides. Samas ei olnud kõikide võtmerollide kogemus ja projektinäited piisavalt võrreldavad käesoleva hanke mahu ja keerukusega ning mõnes rollis jäi kompetentside tugevus tagasihoidlikuks.“ Kui seda põhjendust kõrvutada eespool kirjeldatud hindamisraamistikuga, ilmneb, et protokoll ei vasta samale konkreetsuse tasemele, mida alusdokumendid pakkujatelt ise nõuavad. 2.13. Esiteks tuleb rõhutada, et protokoll tugineb standardile ja metoodikale, mida hankija enda hindamismetoodika ei sisalda. 2.14. Hindamismetoodika 3-punktilise taseme kirjelduse kohaselt on vastav pakkumus selline, kus meeskonnal on piisav kogemus arendusprojektidega, tehnoloogilised kompetentsid vastavad üldiselt hankija ootustele, kõik nõutud rollid on täidetud, CV-d sisaldavad asjakohast infot ning esineb 1–2 väiksemat puudujääki. 5-punktilise taseme kirjeldus nõuab mitmekesist ja põhjalikku kogemust sarnaste arendusprojektide juures, tehnoloogilised kompetentsid vastavad täielikult hankija ootustele, kõikide nõutud rollide täitmine kogenud spetsialistidega, CV-de sisaldamist konkreetsete näidetega sarnastest projektidest ning tasakaalustatud meeskonna koosseisu. 2.15. Hankija on võtmerollid on kaetud, on olemas varasem kogemus ja tehnoloogilised kompetentsid, seda on hankija põhjenduses jaatanud. Edasi on hankija sedastanud, et Samas ei olnud kõikide võtmerollide kogemus ja projektinäited piisavalt võrreldavad käesoleva hanke mahu ja keerukusega ning mõnes rollis jäi kompetentside tugevus tagasihoidlikuks. 2.16. Hindamistasemetest ei leia ühelgi tasemel standardit, et pakkuja kogemus ja kompetentsid peavad olema „piisavalt võrreldav käesoleva hanke mahu ja keerukusega". Veelgi olulisem on see, et alusdokumendi Vorm 4 defineerib iga rolli puhul täpselt ja ammendavalt, mida pakkuja CV-s tõendama peab. Vormis 4 on iga rolli tabelisse lisatud veerud, mis nõuavad projekti nimetust, teostamise aega kuudes ning rolli vastavust kvalifikatsiooni- ja kompetentsinõuetele, mitte vastavust käesoleva hanke mahule ja keerukusele. Seega on tegemist on kriteeriumiga, mida hindamismetoodika ei sisalda ning mida hankija on rakendanud pärast pakkumuste avamist. 2.17. Kohtupraktikas on selgesõnaliselt öelnud, et hankija ei või hindamiskriteeriume luua ega muuta tagantjärele, pärast pakkumuste avamist ning kaalutlusõiguse teostamine peab toimuma üksnes eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite piires, et kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasust oleks võimalik tagantjärele kontrollida (TlnHKo 3-20-1722/14, p 12; RKo 3-20-1198/58, p 19). Kuna standardi „hanke maht ja keerukus" ei esine ühelgi hindamistasemel, ei ole vaidlustajal võimalik kontrollida, milline kogemus oleks seda standardit täitnud, mis muudab hindamisotsuse kontrollimatuks ja seeläbi õigusvastaseks. 2.18. Teiseks jätab protokoll täpsustamata konkreetse rolli, milles kompetents tagasihoidlikuks jäi. Etteheide, et „mõnes rollis jäi kompetentside tugevus tagasihoidlikuks", ei nimeta ühtegi konkreetset rolli. Vorm 4 kehtestab kuus eraldiseisvat hindamisele kuuluvat rolli, millest igaühele on sätestatud konkreetsed kohustuslikud ja hinnatavad nõuded. Hindamismetoodika 3-punktiline tase seob hinnangu konkreetselt rollidega, nähes ette et kõik nõutud rollid on täidetud ning esineb 1–2 väiksemat puudujääki. Kui hindajad leidsid, et mõni roll on täidetud ebapiisavalt, pidanuks see konkreetne roll protokollis kajastuma, et 4/10  vaidlustaja saaks etteheidet kontrollida hindamismetoodika tasemekirjelduse vastu. Käesoleval juhul see nii ei ole. Vaidlustaja hinnangul ei saanudki see nii olla, sest vaidlustaja poolt esitatud meeskonna rolle täitvate isikute kompetentsid on sedavõrd tugevad, et vaidlustajale tulnuks määrata maksimaalsed hindepunktid. 2.19. Vaidlustuskomisjon on selgitanud, et minimaalse põhjendamiskohustuse täitmiseks peab olema pakkujale mõistetav, mida hankija täpselt etteheidetavaks peab (VAKO 33-23/251986, p 10.2.5.2). Kuna iga roll on Vormi 4 kohaselt eraldi defineeritud, on vaidlustaja hinnangul ka nõutav, et ka protokoll viitaks konkreetsele rollile, milles tuvastati puudujääk. Rolli nimetamata jätmine muudab etteheite sisuliselt kontrollimatuks. Riigikohus on rõhutanud, et olulised kahtlused tuleb kõrvaldada ning selleks ei piisa üldsõnalistest ja põhistamata selgitustest (RKo 3-20-1198/58, p 17). Protokolli praegusel kujul ei ole vaidlustajal võimalik tuvastada, millise rolli CV on hindajate arvates 3-punktilise, mitte 5-punktilise taseme põhjustanud. 2.20. See on ka oluline seetõttu, et Vorm 4 sisaldab iga rolli juures eraldiseisvat rubriiki „Hinnatavad nõuded", mis loetleb konkreetsed rollikaupa eristatavad aspektid, mida hindamisel eelistatakse ja arvestatakse. Projektijuhi hinnatav nõue on kogemus riigi või muu suure organisatsiooni infosüsteemide arendus- või uuendusprojektide juhtimisel, sh teenuspõhise iseteeninduse ning menetluskeskkonna koosarendamisel. Arhitekti hinnatav nõue on kogemus avaliku sektori infosüsteemide ja X-tee/X-teega sarnaste liidestustega lahenduste kavandamisel ning konteinerpõhise juurutuse ja CI/CD rakendamisel. Analüütiku hinnatav nõue on kogemus iseteeninduslahenduste analüüsimisel ning menetlusprotsesside digitaliseerimisel. Java arendajate hinnatav nõue on kogemus veebipõhiste iseteeninduslahenduste ning integratsioonidega infosüsteemide arendamisel ja automaattestide loomisel. Testija hinnatav nõue on kogemus automaattestide strateegia ja testplaanide koostamisel. UX/UI disaineri hinnatav nõue on kogemus avalike e-teenuste disainimisel ning WCAG 2.1 AA nõuete arvestamisel ning prototüüpide (nt Figma) koostamisel. Hindamiskriteeriumide tasemekirjeldused ei kajasta neist ühtegi konkreetset rolli- spetsiifilist hindamise aspekti ühelgi tasemel. Selline läbipaistmatus on eriti problemaatiline olukorras, kus hankija on ise kehtestanud rollikaupa struktureeritud hindamise aluse, mis loob pakkujale põhjendatud ootuse rolli-spetsiifiliseks tagasisideks (RKo 3-20-1198/58, p 17; TlnHKo 3-21-1811/32, p 47; VAKO 147-20/221861, p 8.4). Kõik see viitab sellele, et hindamist ei ole läbi viidud objektiivselt. 2.21. Loetletud põhjendamispuuduste kõrval kerkib hankija käitumises esile ka tõsisem probleem. Nimelt hindamiskriteeriumeid ei ole kohaldatud kõigi pakkujate suhtes ühetaoliselt ja objektiivselt hindamiskriteeriumidest lähtudes. 2.22. Hindamine rikub võrdse kohtlemise põhimõtet kahel sõltumatul alusel. Esimene vastuolu puudutab Askend Estonia OÜ-d. Askend Estonia OÜ-le omistati meeskonnakriteeriumis 20 punkti, st maksimaalne hinne. Hindamismetoodika 5-punktiline tase eeldab sõnaselgelt, et CV-d sisaldavad konkreetseid näiteid sarnastest projektidest. Hindamisprotokoll sisaldab aga Askend Estonia OÜ kohta hinnangut, et mõne rolli varasemate projektide kirjeldus jäi detailitasemelt üldiseks, mistõttu oli vastavate kompetentside sügavus ja praktiline rakenduskogemus vähem selgelt esitatud. Vorm 4 tabelis on iga rolli kohta sõnaselgelt nõutud, et esitatud andmetest peab selguma töökogemuse olemasolu, ning veerus „Roll ning vastavus kvalifikatsiooni- ja kompetentsinõuetele" tuli kirjeldada vastavust. Üldised kirjeldused, millest kompetentside sügavus ei selgu, ei täida seda nõuet. 2.23. Seega on hindajad ise protokollis tunnistanud, et Askend Estonia OÜ CVd ei vastanud 5-punktilise taseme kirjelduse nõudele konkreetsete näidete osas, kuid andnud sellele pakkumusele siiski maksimaalse hinde. Samal ajal tõid vaidlustajale väidetavalt esinevad, kuid sisuliselt sarnased puudused ainult 3 punkti. See on analoogsete asjaolude erinev hindamine, mis on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega (VAKO 100- 21/233120, p 7.8; VAKO 41-20/218566, p 10). Kohtupraktikas on selgitanud, et hankija hindamisruum ei saa ulatuda selleni, et hankija väljub hindamiskriteeriumi kohaldamisel raamidest, mille seavad talle tema enda poolt kehtestatud dokumendid (TlnHKo 3-24-3072/16, p 87). 2.24. Teine ebavõrdse kohtlemise vastuolu puudutab FINEST AS-i. FINEST AS-ile omistati meeskonnakriteeriumis 16 punkti. Hindamisprotokoll sisaldab FINEST AS-i kohta põhjendust: „Arendusmeeskond katab nõutud võtmerollid ning omab kogemust avaliku sektori arendusprojektides. Tehnoloogilised kompetentsid vastavad üldiselt hankija ootustele. Samas ei olnud kõikide võtmerollide varasem kogemus ja projektinäited piisavalt võrreldavad käesoleva hanke objekti või mahuga ning 5/10  kompetentside tugevus ei olnud kõikides rollides ühtlasel tasemel." Vaidlustaja põhjendus on sisult identne. Rollid on kaetud, kompetentsid üldiselt vastavad, aga kogemus ei olnud kõikides rollides piisavalt võrreldav. Ometi erineb tulemus 4 punkti võrra (16 vs 12). Kui kaks pakkujat saavad sisuliselt identse protokollipõhjenduse, kuid erinevad tulemused, siis on kaks loogilist võimalust, kas hindajatel oli pakkumuste kohta teavet, mida protokoll ei kajasta, või kohaldati hindamiskriteeriume ebavõrdselt. Mõlemal juhul on hankija tegutsenud õigusvastaselt. 2.25. Hindamismetoodika 3-punktiline tase lubab 1–2 väiksemat puudujääki. Protokollist ei nähtu, missugune lisapuudujääk täpselt põhjustas ühe taseme võrra madalama hinde andmise vaidlustajale võrreldes FINEST AS-iga. Vaidlustuskomisjon on leidnud, et pakkumuste hindamisel vaidlusaluste hindamiskriteeriumide alusel ei saa aritmeetilised tehted mingil juhul asendada hankija põhjendusi ega õigustada nende puudumist ning just sellistel juhtudel, kus hindamine on loomult subjektiivne, on eriliselt rõhutatud vajadust hindamise sisuliste põhjenduste väljatoomiseks (VAKO 126-21/226132, p 20). Praegusel juhul ei nähtu protokollist ühtegi sisulist asjaolu, mis õigustaks 4-punktilist erinevust. 2.26. Pakkujate vaheliste vastuolude kõrval ilmneb hindamisotsuses ka sisemine vastuolu vaidlustaja eri kriteeriumide tulemuste vahel, mis seab kahtluse alla hindamise terviklikkuse ja põhjendatuse. 2.27. Nimelt ilmneb meeskonnakriteeriumi hindamisel vastuolu tehnilist lähenemist käsitleva kriteeriumi tulemusega. Vaidlustaja pakkumus sai tehnilise ja arhitektuurse lähenemise eest maksimaalsed 20 punkti. Tehnilise lähenemise 5-punktiline tase eeldab muu hulgas, et esimese tellimuse realiseerimise plaan on detailne ja realistlik ning liidestuste realiseerimine on põhjalikult läbi mõeldud. Tehnilise lähenemise ja meeskonna kompetentsi kriteeriumid hindavad sisuliselt sama võimekust eri vaatenurkadest. Esimene seda, mida meeskond kavatseb teha, teine seda, kas meeskonnal on selleks vajalik pädevus. Tehnilise kirjelduse kohaselt peavad projekti võtmerollides osalevad isikud, sh arhitekt, arendaja ja testija, olema võimelised tegema koostööd hankija esindajatega ning vajaduse korral põhjendama tehtud tehnilisi ja arhitektuurilisi valikuid. Hankija ei ole hindamisprotokollis selgitanud, kuidas sai vaidlustaja meeskond olla tehnilise lähenemise hindamisel täielikult pädev, kuid samal ajal meeskonnakriteeriumi alusel puudulikult kompetentne. Kuna tehniline lähenemine peegeldab otseselt meeskonna pädevust ja projektikogemust, ei ole see sisuline vastuolu kahe kriteeriumi tulemuste vahel hindamisprotokollist jälgitav ega põhjendatud. 2.28. Eeltoodule lisandub veel üks puudus, mis puudutab otseselt eduka pakkuja valiku selgitamist ja mida ei saa vaidlustuse seisukohalt tähelepanuta jätta. Nimelt ei nähtu protokollist eduka pakkuja paremus. RHS § 47 lg 4 p 3 kohustab hankijat esitama edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid hankijale eelise teiste pakkumuste ees. 2.29. Tehniline kirjeldus nõuab pakkujalt Vormi 4 täitmist, kõikide meeskonnaliikmete CV-de ning kompetentsimaatriksite esitamist. See tähendab, et hindajatel oli käsutuses konkreetne, rollikaupa struktureeritud teave kõigi pakkujate meeskondade kohta. Sellisest teabest lähtudes on võimalik faktiliselt välja tuua, milles seisnes eduka pakkuja meeskonna paremus rollikaupa. Hindamisprotokoll kirjeldab vaidlustaja puudusi, kuid ei selgita faktiliselt, milles seisnes eduka pakkuja meeskonna paremus, s.o millised konkreetsed kogemused, CV-des kajastunud projektid või rollispetsiifika andsid neile eelise. Riigikohus on rõhutanud, et edukat pakkumust iseloomustavad andmed peavad olema teistele pakkujatele esitatud (RKo 3-20-1198/58, p 21). Protokollis pakkujate põhjenduste eraldi kirjutamine ilma eduka pakkuja konkreetset paremust välja toomata ei täida seda kohustust, mistõttu ei ole RHS § 47 lg 4 p 3 nõue täidetud. B. Hindamisotsuse õigusvastasus projektiplaani ja ajakava kriteeriumis 2.30. Sarnaselt meeskonnakriteeriumiga ilmnevad ka projektiplaani kriteeriumi hindamisel nii ebaõige hindamise, põhjenduste sisulise puudulikkuse kui ka pakkujate ebavõrdse kohtlemise probleemid. 2.31. Hindamiskriteeriumis projektiplaan ja ajakava on hankija kirjeldanud, et hindab kolmepallisüsteemis järgmiselt: 5 punkti – Pakkuja on läbi mõelnud, kuidas plaanitakse oodatavad tulemid nõutud ajaraamides saavutada. Projektiplaan on detailne ja realistlik. Tööetapid on selgelt struktureeritud vaheetappide ja verstapostidega. Ajakava on kooskõlas hankedokumentides toodud ootustega või parem. Ressursside 6/10  jaotus on läbimõeldud. Arendusmetoodika kirjeldus vastab hankija ootustele. Riskide analüüs on põhjalik ja sisaldab maandamismeetmeid. Hankija kaasamine on hästi planeeritud. Testimise ja kvaliteeditagamise plaan on integreeritud. 3 punkti – Projektiplaan on üldiselt hästi struktureeritud. Ajakava on realistlik, kuid mõningad detailid puuduvad. Ressursside jaotus on arusaadav. Riskide käsitlemine ja arendusmetoodika on olemas. Hankija kaasamine on kirjeldatud. Esineb 1-3 väiksemat puudujääki. 1 punkt - Projektiplaan on üldine ja puudulik. Ajakava on ebarealistlik või ebaselge. Ressursside jaotus on ebapiisav. Riskide käsitlemine puudub või on formaalne. Hankija kaasamine on ebaselgelt kirjeldatud. Esineb 4 või enam olulist puudujääki. 2.32. Pakkumuse osana tuli esitada detailne projektiplaan esimese tellimuse realiseerimiseks, mis sisaldab tegevuste jaotust, eeldatavaid ajalisi kestusi, sõltuvusi, ressursside jaotust ning riskianalüüsi koos maandamismeetmetega, sealhulgas migratsiooni ja kasutuselevõtu plaani (tehnilise kirjelduse p 13.3). 2.33. Kõrgeima hinde, s.o 5 punkti, väärivale projektiplaanile kehtestasid hindamiskriteeriumid selgelt struktureeritud tööetapid vaheetappide ja verstapostidega, alusdokumentides toodud ootustega kooskõlalise või parema ajakava, läbimõeldud ressursside jaotuse, hankija ootustele vastava arendusmetoodika kirjelduse, põhjaliku riskianalüüsi koos maandamismeetmetega, hästi planeeritud hankija kaasamise ning integreeritud testimise ja kvaliteeditagamise plaani. Tehniline kirjeldus täpsustab, et arenduses rakendatakse agiilseid tarkvaraarenduse metoodikaid (p 12.4.2) ning hankija peab olema projekti käiku kaasatud vähemalt kord nädalas (p 12.4.3). Tegemist on seega mitmemõõtmelise ja konkreetsete parameetritega hindamisraamistikuga, mis eeldab igalt hindajalt projektiplaanis esitatud elementide sisulist vastavushindamist etteantud kriteeriumide vastu ning just see on lähtepunkt, millest tuleb hinnata protokollis esitatud põhjenduste õiguspärasust. 2.34. Vaidlustajale omistati projektiplaan ja ajakava kriteeriumi eest 14 punkti 20-st. Hindamisotsus fikseerib protokollis, et „Projektiplaan on üldiselt loogilise ülesehitusega ning sisaldab peamisi tööetappe, migratsiooniplaani ja riskide kaardistust. Positiivsena hinnati tööde jaotust faasideks ning paralleelkäituse käsitlemist. Samas jäi projektiplaani tervik kohati ebaühtlaseks ning tööetappide seosed, ajakava sidusus ja riskide maandamismeetmed ei olnud kõikides osades oodatud detailsusega kirjeldatud.“ See põhjendus on õigusvastane järgmistel alustel. 2.35. Esiteks kasutab protokoll mõistet „oodatud detailsus", mis ei ole hindamismetoodika üheski tasemekirjelduses määratletud. Hindamismetoodika 3-punktilise taseme kirjeldus sätestab, et projektiplaan on üldiselt hästi struktureeritud, ajakava realistlik, kuid mõningad detailid puuduvad, ressursside jaotus on arusaadav, riskide käsitlemine ja arendusmetoodika on olemas, hankija kaasamine on kirjeldatud ning esineb 1–3 väiksemat puudujääki. 5-punktilise taseme kirjeldus nõuab detailset ja realistlikku projektiplaani, selgelt struktureeritud tööetappe vaheetappide ja verstapostidega, põhjalikku riskianalüüsi koos maandamismeetmetega, hästi planeeritud hankija kaasamist ning integreeritud testimis- ja kvaliteeditagamise plaani. 2.36. Kuna tehniline kirjeldus ja hindamismetoodika on projektiplaani nõuded eri aspektide lõikes detailselt lahti kirjutanud, on hankijal iga nõutud elemendi suhtes võimalik anda konkreetne hinnang, kas migratsiooniplaani sügavus oli piisav, kas riskianalüüs sisaldas maandamismeetmeid, kas hankija kaasamise sagedus vastas nõutud vähemalt kord nädalas toimuvale kaasamisele. Mõiste „oodatud detailsus“ ei seo etteheidet ühegi neist mõõdetavatest elementidest ja jätab vaidlustajale arusaamatuks, millises alusdokumendis nimetatud projektiplaani komponendis puudujääk esines. Ei ole selge, kas puudus esines riskianalüüsis, vaheetappide kirjelduses, hankija kaasamise plaanis või mõnes muus komponendis. Selline põhjendus ei võimalda vaidlustajal kontrollida, milline hindamistaseme element on täidetud ja milline mitte, mis on vastuolus läbipaistvuse nõudega (RKo 3-20-1198/58, p 21; VAKO 147- 20/221861, p 8.4; VAKO 128-23/265540, p 13), kuivõrd vaidlustajal ei ole sisuliselt võimalik ilma puuduseid teadmata, neile ka sisuliselt vastu vaielda. Vaidlustuskomisjon on selgitanud, et hindamiskomisjoni vabadus subjektiivseid hinnanguid anda ei saa ulatuda selleni, et hankija väljub hindamiskriteeriumi kohaldamisel raamidest, mille seavad talle tema enda poolt kehtestatud dokumendid (TlnHKo 3-24-3072/16, p 87), ning et hankija hindamisotsus oleks vastasel juhul täielikult kontrollimatu. Teisisõnu, mida täpsemalt on hankija alusdokumentides projektiplaani nõuded kirja pannud, seda 7/10  täpsemalt peab ta nende vastu ka hindama ning „oodatud detailsus“ ei ole hindamiskriteerium, vaid vastupidi näitab selle puudumist. Vaidlustaja hinnangul sisaldas tema projektiplaan kõiki nõutud detaile ning tulnuks hinnata kõrgeima võimaliku hindega. 2.37. Kui eelnev käsitleb protokolli põhjenduse abstraktsust, siis järgnev osutab konkreetsele vastuolule, kuna ühele pakkujale anti kõrgem punktisumma kui vaidlustajale, ehkki hindajad tuvastasid protokollis tema projektiplaanis sisulise puuduse. 2.38. Nimelt on Askend Estonia OÜ projektiplaani hindamine sisuliselt vastuolus hindamismetoodika tasemekirjeldusega ning kujutab endast pakkujate ebavõrdset kohtlemist. Askend Estonia OÜ-le omistati projektiplaan ja ajakava kriteeriumi eest 16 punkti. Hindamisprotokoll sisaldab Askend Estonia OÜ projektiplaani kohta hinnangut, et „planeeritud skoop ei kata arhitektuurilises lahenduses tuvastatud piirangute tõttu kõiki ärikriitilisi funktsionaalsusi (sh kasutajate ja õiguste haldus), mis mõjutab tööde terviklikkust ja vähendab plaani vastavust hankija ootustele." 2.39. See ei ole juhuslik või väike puudujääk. Tehniline kirjeldus loetleb esimese tellimuse funktsionaalse skoobina sõnaselgelt rollipõhise juurdepääsuhalduse sätestades, et rollipõhine juurdepääs hõlmab kõiki analüüsis kirjeldatud rolle ja nende õigusi (tehniline kirjeldus – esimese tellimuse p 6). Esimene tellimus hõlmab kogu diplomaatilise portaali analüüsis kirjeldatud funktsionaalsuse realiseerimist. See tähendab, et esimese tellimuse raames realiseeritakse kõik analüüsis kirjeldatud protsessid, kasutajarollid, vaated ja liidestused (tehniline kirjeldus – esimese tellimuse preambula). Seega on kasutajate ja õiguste haldus, st rollipõhine juurdepääs, tehniline kirjelduse kohaselt esimese tellimuse kohustuslik osa, millest projektiplaani koostamisel ei saanud mööda vaadata. 2.40. Askend Estonia OÜ projektiplaan, mis selle jättis katmata, ei vastanud alusdokumentides esitatud skoobile. Hindamismetoodika 5-punktilise taseme kirjeldus näeb aga ette, et ajakava on kooskõlas hankedokumentides toodud ootustega ning pakkuja on läbi mõelnud, kuidas plaanitakse oodatavad tulemid nõutud ajaraamides saavutada. 3-punktilise taseme kirjeldus lubab 1–3 väiksemat puudujääki. 1- punktilise taseme kirjeldus kirjeldab olukorda, kus projektiplaan on üldine ja puudulik ning esineb 4 või enam olulist puudujääki. Ärikriitiliste funktsionaalsuste katmata jätmine on käsitletav olulise, mitte väikese puudujäägina või detailsuse ebapiisavusena. Vaidlustuskomisjon on selgitanud, et igal kõrvalekaldel hanke tehnilistest nõuetest peavad olema tagajärjed hindepunktides ning hankija ei saa kehtestada tehnilist kirjeldust ja jätta lõpuks pakkumuste kooskõla sellega hindamata (VAKO 25- 22/242807, p 9.1). 2.41. Samal ajal hindas hindamiskomisjon vaidlustaja projektiplaani detailsus- ja sidususpuudujääke raskemaks kui Askend Estonia OÜ skoobipuudust, mille tulemusena ärikriitilised funktsionaalsused jäid katmata. Hindamisloogika, mille kohaselt katmata skoop on väiksem puudus kui ebapiisav detailsus, ei ole aga tuletav ei hindamismetoodikast ega üldisest mõistlikkusest. Tallinna Halduskohus on samasugust sisevastuolu pidanud hindamisotsuse õiguspärasust kahtluse alla seadvaks (TlnHKo 3-21-1811/32, p 46). Kuna protokoll ei selgita, miks sisuliselt ulatuslikum puudus vääris rohkem punkte kui kirjelduslik detailsuspuudus, ei ole hindamistulemus kohaldatud ühetaoliselt ega kõigi pakkujate suhtes võrdsetel alustel (RKo 3-20-1198/58, p 21; VAKO 100-21/233120, p 7.8), mistõttu on tegemist õigusvastase hindamisega. 2.42. Pakkujate vahelise hindamisvastuolu kõrval on hindamisotsus puudulik ka eduka pakkuja konkreetse paremuse selgitamise osas, mis kujutab iseseisvat õigusvastasuse alust. RHS § 47 lg 4 p 3 kohustab hankijat esitama edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid hankijale eelise teiste pakkumuste ees. 2.43. Tehniline kirjeldus loetleb projektiplaani kohustuslikud komponendid ammendavalt, sh tegevuste jaotus, ajalised kestused, sõltuvused, ressursside jaotus, riskianalüüs koos maandamismeetmetega ning migratsioon ja kasutuselevõtuplaani. Kuna need elemendid on alusdokumentides kirjas, on hankijal võimalik faktiliselt selgitada, millises konkreetses elemendis vastab eduka pakkuja projektiplaan vaidlustaja omast paremini esitatud nõuetele. Protokoll seda ei tee ega ei too välja ühtegi faktilist asjaolu, mis selgitaks missugused elemendid olid faktiliselt paremini esitatud ja kuidas. Riigikohus on nõutanud, et RHS § 117 lg 1 kohaselt peab pakkumuse edukaks tunnistamise otsus olema põhjendatud ning et protokollist peab nähtuma, millistele alustele hankija otsustused tuginevad (RKo 3-20-1198/58, p 21; 8/10  TlnHKo 3-20-1722/14, p 21.). Hindamiskriteeriumite refereerimisest ja pakkujate puuduste kirjeldamisest eraldi ei piisa, kui protokollist ei nähtu konkreetne faktiline võrdlus eduka pakkujaga. 2.44. Lõpetuseks tuleb käsitleda projektiplaani hindamise protsessuaalset läbipaistvust, mis on eraldiseisev probleem, kuid eelnevaid argumente toetav. Nimelt hindamismetoodika kohaselt hindavad komisjoni liikmed projektiplaani individuaalselt kolmepallisüsteemis (5, 3, 1) ning kriteeriumile leitakse keskmine hinne. Vaidlustaja sai 14 punkti, mis vastab keskmisele hindele 3,5. See näitab, et hindajate hinded varieerusid ning vähemalt osa hindajatest andis hindeks 5, samas kui teised andsid 3. Protokoll aga ei kajasta, milles seisnesid individuaalsete hinnete erinevused. Vaidlustuskomisjon on selgitanud, et sellistes olukordades, kus hindamine on loomult subjektiivne, on eriti vajalik hindamise sisuliste põhjenduste väljatoomine, sest aritmeetilised tehted ei anna mingit mõistetavat teavet hindamise põhjuste kohta ega õigusta põhjenduste puudumist (VAKO 126-21/226132, p 20). Praegusel juhul ei selgu protokollist, mille tõttu osa hindajaid andis 3 ja osa 5 punkti, mis muudab hindamise kui terviku läbipaistmatuks ja takistab kontrollitavust (VAKO 147-20/221861, p 8.4; TlnHKo 3-21-1811/32, p 47; TlnHKo 3-20-1722/14, p 21.) ning on seeläbi õigusvastane. 2.45. Kokkuvõtvalt on vaidlustaja seisukohal, et hankija hindamisotsus on mõlemas vaidlustatavas kriteeriumis õigusvastane kumulatiivselt mitmel sõltumatul alusel. Meeskonna kriteeriumi osas tugineb protokoll alusdokumendis mittesisalduvale standardile, jätab konkreetse puudulikuks peetud rolli nimetamata, kohtleb analoogsete põhjendustega pakkujaid erinevalt ning ei selgita eduka pakkuja konkreetset paremust. Projektiplaani kriteeriumi osas kasutab protokoll määratlemata mõistet „oodatud detailsus", tunnistab teise pakkuja projektiplaani olulist skoobipuudust, kuid hindab selle vaidlustaja pelgalt kirjelduslikust detailsuspuudusest kergemaks, ning jätab samuti eduka pakkuja faktilise parema selgitamata. Nende puuduste koosmõjus ei vasta hindamisotsus hindamiskriteeriumitele, läbipaistvuse, kontrollitavuse ega võrdse kohtlemise nõuetele, kuivõrd vaidlustaja pakkumusele on määratud ka liialt vähe hindepunkte ning tuleb tunnistada õigusvastaseks. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Vaidlustuse läbivaatamise viis. Vaidlustaja soovib vaidlustuse kirjalikku menetlemist. 3.2. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud kooskõlas RLS § 258 lg 1 p 2 vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 2560 eurot. 3.3. Esindusõigus. Vandeadvokaat Keidi Kõiv kinnitab esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 11). Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Keidi Kõiv vandeadvokaat Introduct Estonia OÜ lepinguline esindaja 9/10 10/10 Payment Order NO 1722 Remitter NAME Introduct Estonia OÜ PERSONAL CODE / REGISTRY CODE 14037952 ACCOUNT NO EE057700771004759864 REMITTER'S BANK NAME, BIC CODE AND ADDRESS AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia Beneficiary NAME Rahandusministeerium PERSONAL CODE / REGISTRY CODE ACCOUNT NO EE777700771003813400 BENEFICIARY'S BANK NAME, BIC CODE AND ADDRESS AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia Payment DATE 24.05.2026 AMOUNT 2 560.00 EUR AMOUNT IN WORDS two thousand five hundred sixty EUR DETAILS OF PAYMENT AND REFERENCE NO RV VAKO RH Vaidlustus / 2900082126 BANK'S CONFIRMATION TRANSACTION FEE 2026052448757003 According to Price List AS LHV PANK TARTU MNT 2, 10145 TALLINN 6800400 [email protected] LHV.EE