Vaidlustus

RIIGIHANGETE VAIDLUSTUSKOMISJONILE VAIDLUSTUS Riigihange: „Sanitaarkonteinerite ja välikäimlate rendi- ja hooldusteenus“ Riigihanke viitenumber: 308754 Vaidlustaja: Kavepro Kinnisvarateenused OÜ Registrikood: 16314158 Tel 5544665 Hankija: Viimsi Vallavalitsus Registrikood: 75021250 Aadress: Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001 Viimsi vald, Harju maakond Kolmas isik: OÜ divitiae Registrikood: 14804570 I. VAIDLUSTUSE ESE Vaidlustaja vaidlustab Viimsi Vallavalitsuse 13.05.2026 korralduse nr 180 punktid 3, 4.2, 5 ja 6 osas, milles: • lükati tagasi Kavepro Kinnisvarateenused OÜ pakkumus hankeosas 2 põhjendamatult madala maksumuse tõttu; • tunnistati edukaks OÜ divitiae pakkumus hankeosas 2; • kvalifitseeriti OÜ divitiae; • volitati sõlmima hankeleping OÜ-ga divitiae. II. TAOTLUSED Vaidlustaja palub: 1. tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse 13.05.2026 korralduse nr 180 punkt 3; 2. tunnistada kehtetuks korralduse punkt 4.2 hankeosa 2 osas; 3. tunnistada kehtetuks korralduse punkt 5 hankeosa 2 osas; 4. tunnistada kehtetuks korralduse punkt 6 hankeosa 2 osas; 5. mõista riigilõiv ja menetluskulud välja hankijalt. 6. Vaidlustaja soovib asja arutamist kirjalikus menetluses. III. ASJAOLUD Vaidlustaja esitas riigihankes „Sanitaarkonteinerite ja välikäimlate rendi- ja hooldusteenus“ hankeosas 2 pakkumuse maksumusega 19 324 eurot. 23.04.2026 esitas hankija RHS § 115 alusel selgitustaotluse põhjendamatult madala maksumuse kohta. Vaidlustaja esitas tähtajaks põhjaliku kirjaliku selgituse, milles: • kirjeldas töökorraldust ja logistilist mudelit; • selgitas hooldusringide ühendamist teiste piirkondlike hooldustöödega; • esitas kulude protsentuaalse jaotuse; • esitas illustratiivse kuu lõikes kulumudeli; • kinnitas tehnilise kirjelduse nõuete täitmist; • selgitas olemasolevate ressursside kasutamist; • viitas varasemale praktilisele kogemusele avalike sanitaarruumide hooldamisel. 13.05.2026 korraldusega nr 180 lükkas hankija Vaidlustaja pakkumuse tagasi põhjendamatult madala maksumuse tõttu. Vaidlustaja ei nõustu hankija otsusega. IV. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 1. Hankija tugines ebaasjakohasele asjaolule – väidetavale tehisintellekti kasutamisele Hankija märgib otsuses, et Vaidlustaja selgituse ülesehitus ja sõnastus viitavad sellele, et vastuse koostamisel kasutati tehisintellekti abi. Selline põhjendus on õiguslikult asjakohatu. Riigihangete seadus ei keela tehisintellekti kasutamist pakkumuse selgituste koostamisel. RHS § 115 eesmärk ei ole hinnata teksti stiili ega koostamise viisi, vaid kontrollida, kas pakkuja on suuteline hankelepingut pakutud hinnaga täitma. Asjaolu, et selgitus on hästi struktureeritud või õigusterminoloogiliselt korrektne, ei saa olla aluseks selle usaldusväärsuse vähendamisele. Hankija põhjendus jätab mulje, et Vaidlustaja selgitust hinnati eelarvamuslikult juba enne selle sisulist analüüsimist. 2. Hankija muutis pärast selgituse saamist sisuliselt hindamiskriteeriume Selgitustaotluses märkis hankija sõnaselgelt: „Kulude jaotuse esitamisel ei ole vajalik detailne raamatupidamislik arvestus. Piisab sellisest üldistatud ja põhjendatud jaotusest, mille alusel hankijal on võimalik aru saada Teie hinnakujunduse loogikast.“ Vaidlustaja esitas: • tööjõukulu; • transpordikulu; • materjalikulu; • halduskulu; • kasumi; • kulude protsentuaalse jaotuse; • illustratiivse kuu lõikes rahalise jaotuse; • töökorralduse kirjelduse; • logistilise mudeli; • varasema praktilise kogemuse kirjelduse. Hilisemas otsuses hakkas hankija aga ette heitma: • detailse tööajaarvestuse puudumist; • detailse tööjõukulu puudumist; • detailse tarvikukulu puudumist; • üksikute tegevuste täpset hinnastamata jätmist. Sisuliselt nõudis hankija hiljem märksa detailsemat kalkulatsiooni kui see, mida ta selgitustaotluses vajalikuks pidas. See rikub läbipaistvuse ja õiguspärase ootuse põhimõtet. 3. Hankija moonutas Vaidlustaja tööaja hinnangut Vaidlustaja märkis: • ühe hoolduskorra kestus ca 30 minutit objekti kohta; • kahe objekti peale kokku ca 2 tundi päevas. Hankija võttis Vaidlustaja selgitusest üksnes esimese osa ning teisendas selle automaatselt 671 töötunniks, ignoreerides täielikult: • hooldusringide ühendamist; • logistika optimeerimist; • asjaolu, et teenust osutatakse koos teiste piirkondlike hooldustöödega; • asjaolu, et töö ei moodusta eraldiseisvat täistöökohta. Hankija käsitles Vaidlustaja pakkumust ekslikult nii, nagu kogu tööjõu-, transpordi- ja logistiline ressurss oleks mõeldud üksnes käesoleva hankelepingu täitmiseks. See ei vasta Vaidlustaja tegelikule selgitusele. 4. Hankija on ekslikult leidnud, et Vaidlustaja tööjõukulude arvestus ei võimalda hankelepingut täita. Hankeosa 2 kogumaksumus on 19 324 eurot ning tehnilise kirjelduse järgi tuleb kokku teostada 1342 koristuskorda. See teeb ühe koristuskorra keskmiseks hinnaks ligikaudu 14,40 eurot. Vaidlustaja selgituse kohaselt kestab üks koristuskord ligikaudu 30 minutit, mistõttu on koristustööde otsene töömaht 1342 × 0,5 h = 671 töötundi. Kui arvestada tunnitasuks ligikaudu 6 eurot ning lisada tööandja maksukulu ligikaudu 34%, kujuneb otseseks tööjõukuluks ligikaudu 5395 eurot. Vaidlustaja pakkumuses oli tööjõukuluks arvestatud ligikaudu 50% kogumaksumusest ehk ligikaudu 9662 eurot. Seega ületab pakkumuses tööjõukuluks kavandatud summa otsese koristustöö tööjõukulu enam kui 4200 euro võrra, millest on võimalik katta ka avamise, sulgemise, asenduste ja töökorralduslike lisategevustega seotud kulu. Järelikult ei ole hankija järeldus, et pakkumus ei kata tööjõukulu, põhjendatud. 5. Hankija jättis tähelepanuta Vaidlustaja praktilise kogemuse Vaidlustaja selgitas, et hinnakujundus põhineb: • avalike käimlate hooldusteenuse praktilisel kogemusel; • Põhja-Tallinna avalike käimlate hooldusel; • nn „miljonipeldiku“ hooldusel; • reaalsel tööpraktikal kujunenud kulumudelil. Hankija ei analüüsinud neid asjaolusid sisuliselt ega põhjendanud, miks nimetatud praktiline kogemus ei võimalda usaldusväärset hinnakalkulatsiooni. 5. Hankija ei tõendanud, et lepingu täitmine oleks pakutud hinnaga võimatu RHS § 115 ei anna hankijale õigust lükata pakkumus tagasi pelgalt põhjusel, et hind tundub madal või et hankija ise oleks hinnastanud teenuse kallimalt. Pakkumuse tagasilükkamiseks peab hankijal olema objektiivne alus järeldada, et: • hankelepingut ei ole võimalik nõuetekohaselt täita; või • pakkuja ei ole suuteline oma kulusid katma. Käesolevas asjas tugineb hankija otsus: • oletustele; • võimalikele lisakuludele; • hankija enda kalkulatsioonile. Hankija ei tõendanud, et Vaidlustaja logistiline mudel oleks ebareaalne või et teenuse osutamine pakutud hinnaga oleks objektiivselt võimatu. 6. Hankija rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet Hankija aktsepteeris OÜ Kemmerling selgitused hankeosas 3, kuigi need põhinesid üldistel väidetel: • spetsialiseerumine; • olemasolev kliendibaas; • hooldusringide ühendamine; • efektiivne logistika; • masinapark. Vaidlustaja esitas oluliselt detailsema selgituse: • konkreetne kulude jaotus; • kuu lõikes maksumus; • töökorralduse kirjeldus; • töömahu hinnang; • praktiline kogemus; • logistiline mudel. Hoolimata sellest kohaldas hankija Vaidlustaja suhtes oluliselt rangemat hindamisstandardit. See rikub RHS § 3 tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet. 7. Vaidlustaja pakkumuse maksumus võimaldab hankelepingut tegelikult täita Hankija on leidnud, et Vaidlustaja pakkumuse maksumus ei võimalda katta kõiki hankelepingu täitmiseks vajalikke kulusid. Vaidlustaja ei nõustu nimetatud järeldusega. Vaidlustaja pakkumuse kogumaksumus hankeosas 2 oli 19 324 eurot. Tehnilise kirjelduse kohaselt tuleb kokku teostada: • Haabneeme rannas 612 koristuskorda; • Tammede pargis 730 koristuskorda. Kokku: 1342 koristuskorda. Vaidlustaja selgituse kohaselt kestab üks hoolduskord ligikaudu 30 minutit objekti kohta. Seega kujuneb otseseks koristustöö töömahuks: 1342 × 0,5 h = 671 töötundi. Kui arvestada töötasu aluseks ligikaudu 6 eurot tunnis, kujuneb brutotöötasuks: 671 × 6 € = 4026 €. Lisades tööandja maksud ja muud tööjõukulud ligikaudu 34% ulatuses: 4026 € × 1,34 = ligikaudu 5395 €. Seega kujuneb otsese koristustöö hinnanguliseks tööjõukuluks ligikaudu 5400 eurot. Vaidlustaja arvestas pakkumuses tööjõukuluks ligikaudu 50% kogumaksumusest ehk: 19 324 € × 50% = 9662 €. See tähendab, et tööjõukulude real jääb pärast otsese koristustöö tööjõukulu katmist alles ligikaudu: 9662 € – 5395 € = 4267 €. Sellest summast on võimalik katta: • avamise ja sulgemisega seotud tööaeg; • töökorralduslikud lisategevused; • asendamised; • puhkuste ja riigipühadega seotud kulud; • vajadusel õhtuse tööga seotud lisakulu. Vaidlustaja arvestas materjalide ja tarvikute kuluks ligikaudu 15% kogumaksumusest ehk: 19 324 € × 15% = ligikaudu 2899 €. See teeb: • ligikaudu 241 eurot kuus; • ligikaudu 8 eurot päevas. Nimetatud summa võimaldab katta: • WC paberi; • kätekuivatuspaberi; • vedelseebi; • prügikotid; • puhastusvahendid; • muud tavapärased kulumaterjalid. Lisaks tuleb arvestada, et: • tarvikuid ostetakse hulgi; • tegemist on standardsete madala ühikuhinnaga kulumaterjalidega; • tehniline kirjeldus sätestab maksimaalsed võimalikud kogused, mitte vältimatu igapäevase maksimaalse tarbimise. Vaidlustaja arvestas transpordi ja kütuse kuluks ligikaudu 20% kogumaksumusest ehk: 19 324 € × 20% = ligikaudu 3865 €. See teeb ligikaudu: • 322 eurot kuus; • 10–11 eurot päevas. Arvestades, et: • objektid paiknevad samas piirkonnas; • hooldusring ühendatakse teiste piirkondlike hooldustöödega; • tegemist ei ole eraldiseisva teenindusliiniga, on nimetatud transpordi- ja kütusekulu realistlik ning piisav. Seadmete hoolduseks ja amortisatsiooniks arvestas Vaidlustaja ligikaudu: 19 324 € × 5% = ligikaudu 966 €. Haldus- ja üldkuludeks samuti ligikaudu: 966 €. Kasumiks ligikaudu: 966 €. Eeltoodust nähtub, et Vaidlustaja pakkumuse maksumus võimaldab katta: • tööjõukulu; • tarvikukulu; • transpordi- ja kütusekulu; • seadmete hoolduse; • halduskulud; • ning sisaldab ka mõistlikku kasumimarginaali. Seetõttu ei ole põhjendatud hankija järeldus, et hankelepingu täitmine Vaidlustaja pakutud hinnaga oleks objektiivselt võimatu või majanduslikult ebareaalne. 8. Hankija põhjendamatu ja kohatu viide tehisintellekti kasutamisele Eraldi tähelepanu väärib asjaolu, et hankija pidas vajalikuks oma otsuses korduvalt viidata väidetavale tehisintellekti kasutamisele Vaidlustaja selgituse koostamisel. Vaidlustaja hinnangul on tegemist äärmiselt kohatu, ebaasjakohase ning RHS § 115 kohaldamise seisukohalt sisutühja argumentatsiooniga. Riigihangete seadus ei keela tehisintellekti kasutamist: • pakkumuste koostamisel; • hinnakalkulatsioonide analüüsimisel; • dokumentide vormistamisel; • ega pakkumuse selgituste koostamisel. Kaasaegsete töövahendite kasutamine ei muuda pakkumuse sisu automaatselt ebausaldusväärseks ega vabasta hankijat kohustusest hinnata selgituse tegelikku majanduslikku põhjendatust. Hankija otsusest jääb mulje, et Vaidlustaja selgituse sisulise analüüsi asemel keskendus hankija sellele, kuidas tekst oli sõnastatud või struktureeritud. Seejuures on tähelepanuväärne, et hankija ei ole tuvastanud: • ühtegi valet fakti; • ühtegi matemaatilist vastuolu; • ühtegi võimatut arvutuskäiku; • ega ühtegi objektiivset asjaolu, mis tõendaks, et hankelepingu täitmine oleks Vaidlustaja pakutud hinnaga võimatu. Selline lähenemine ei ole õiguslikult aktsepteeritav. Vaidlustaja märgib, et hästi struktureeritud, loogiliselt üles ehitatud ja õigusterminoloogiliselt korrektne dokument ei saa olla argument selle usaldusväärsuse vastu. Vastasel juhul jõuaks absurdsesse olukorda, kus: • halvasti koostatud selgitus oleks usaldusväärsem kui hästi koostatud selgitus; • ning korrektne argumentatsioon muutuks hankija hinnangul kahtlaseks asjaoluks. Samuti väärib märkimist, et kui hankija hinnangul on tehisintellekti kasutamine probleemne, siis jääb arusaamatuks, miks hankija enda otsus sisaldab:  • matemaatilisi lihtsustusi; • spekulatiivseid eeldusi; • hüpoteetilisi maksimaalseid kulumudeleid; • ning sisuliselt hankija enda poolt konstrueeritud alternatiivset hinnapakkumust. Vaidlustaja hinnangul näitab see pigem seda, et hankija oleks pidanud: • analüüsima põhjalikumalt esitatud arvutusi; • kontrollima tegelikke sisendkulusid; • hindama praktilist töökorraldust; • ning vajadusel kasutama kaasaegseid analüütilisi töövahendeid, sealhulgas tehisintellekti abi, et vältida sisuliselt põhjendamata ja spekulatiivsete järelduste tegemist. Käesoleval juhul ei ole probleem mitte selles, kas Vaidlustaja oma selgituse koostamisel kasutas AI abi, vaid pigem selles, et hankija otsus ei sisalda piisavalt objektiivset majanduslikku analüüsi. Hankija viide tehisintellekti kasutamisele ei tugevda hankija otsust, vaid jätab pigem mulje, et Vaidlustaja selgitusse suhtuti eelarvamusega juba enne selle sisulist hindamist. Selguse huvides soovib Vaidlustaja täpsustada, et ei kasutanud selgitust koostades AI abi. Selline lähenemine ei ole kooskõlas: • objektiivsuse põhimõttega; • võrdse kohtlemise põhimõttega; • ega RHS § 115 eesmärgiga. V. KOKKUVÕTE Vaidlustaja hinnangul: • hankija tugines ebaasjakohastele kaalutlustele; • moonutas Vaidlustaja selgituste sisu; • lähtus spekulatiivsetest eeldustest; • muutis sisuliselt pärast selgituse saamist hindamiskriteeriume; • kohtles pakkujaid ebavõrdselt; • ei tõendanud, et hankelepingu täitmine oleks Vaidlustaja pakutud hinnaga objektiivselt võimatu. • Hankija ei ole Vaidlustaja selgitusi sisuliselt ümber lükanud. • Hankija koostas oma hüpoteetilise kulumudeli, lähtudes eeldusest, et Vaidlustaja töökorraldus ei saa toimida, kuid hankija ei toonud välja ühtegi objektiivset tõendit, mis sellist järeldust kinnitaks. Seetõttu on pakkumuse tagasilükkamine RHS § 115 alusel õigusvastane. Lugupidamisega Kavepro Kinnisvarateenused OÜ