Sotsiaalministri
07.04.2026 määrus nr 17
„Väheintensiivsete psühholoogiliste
sekkumiste toetus“
Lisa
Taotluste hindamise kriteeriumid ja kord
Hindamiskriteeriumid
1. VIPS-i ja rakendusmudeli vastavus määruses sätestatud eesmärgile
(maksimaalselt 5 punkti)
Hinnatakse, mil määral aitab kavandatav sekkumine kaasa VIPS-ide mitmekesistamisele ja
nende pakkumise võimekuse suurendamisele Eestis ning toetab kättesaadavuse paranemist
erinevates sihtrühmades ja piirkondades.
Hindamisel arvestatakse:
sekkumise metoodilise kirjelduse selgust ja struktureeritust;
sekkumise tõenduspõhisust või teaduslikku põhjendatust. Tõenduspõhisuse hindamisel
arvestatakse TAI ennetuse teadusnõukogu hinnangut. Kui selline hinnang puudub,
lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud tõenduspõhisuse hindamise põhimõtetest ja TAI
ennetustegevuste tõendatuse taseme hindamisraamistikust;
sekkumise lisandväärtust riikliku VIPS-ide valiku mitmekesistamisel (metoodika, sihtrühma
või piirkondliku fookuse kaudu);
sekkumise potentsiaali parandada kättesaadavust ja laiendada sihtrühmade või
piirkondade hõlmatust.
Hindamisskaala
5 punkti: sekkumise metoodikat on selgelt ja struktureeritult kirjeldatud ning selle
tõenduspõhisust on veenvalt põhjendatud. Sekkumine lisab riiklikku VIPS-ide valikusse selgelt
eristuva metoodilise, sihtrühma või piirkondliku mõõtme ning panustab märkimisväärselt
kättesaadavuse parandamisse ja hõlmatuse laiendamisse.
4 punkti: sekkumise metoodikat ja tõenduspõhisust on hästi kirjeldatud. Sekkumine
mitmekesistab VIPS-ide valikut ja parandab kättesaadavust, kuid lisandväärtus ei ole süsteemi
tasandil täielikult eristuv.
3 punkti: sekkumine vastab üldjoontes määruses sätestatud eesmärgile. Metoodikat ja
tõenduspõhisust on kirjeldatud, kuid lisandväärtus riikliku mitmekesistamise või
kättesaadavuse seisukohalt on piiratud või osaliselt põhjendatud.
2 punkti: sekkumise metoodiline kirjeldus või tõenduspõhisus vajab täpsustamist. Panus
mitmekesistamisse või kättesaadavuse parandamisse on ebaselge või vähene.
1 punkt: sekkumise seos määruses sätestatud eesmärgiga on nõrgalt põhjendatud.
Metoodiline kirjeldus on puudulik ning lisandväärtus riiklikus vaates on minimaalne.
0 punkti: sekkumine ei vasta määruses sätestatud eesmärgile ega toeta VIPS-ide valiku
mitmekesistamist või kättesaadavuse parandamist.
2. Kavandatud mahu ja korraldusmudeli põhjendatus (maksimaalselt 5 punkti)
Hinnatakse taotleja suutlikkust rakendada VIPS-i kavandatud mahus ja kvaliteediga kogu
toetusperioodi vältel.
Hindamisel arvestatakse:
vähemalt viiest VIPS-spetsialistist koosneva meeskonna olemasolu ja rollijaotuse selgust;
meeskonna pädevust ja varasemat kogemust VIPS-i rakendamisel;
supervisiooni korraldust ja regulaarsust;
riskijuhtimise plaani olemasolu ja teenuse järjepidevuse tagamise mehhanisme;
sihtrühmani jõudmise ja teavitamise korraldust.
Hindamisskaala
5 punkti: kavandatud mahtu ja korraldusmudelit on selgelt ja põhjendatult kirjeldatud.
Seansside ja teenusesaajate arv on realistlik ning loogiliselt seotud valitud formaadi ja
sihtrühmaga. Koolitus- ja arendustegevused on otseselt seotud sekkumise pakkumise mahuga
ning nende maht on põhjendatud.
4 punkti: kavandatud maht ja korraldusmudel on hästi põhjendatud ning üldjoontes realistlikud.
Koolitus- ja arendustegevused on seotud sekkumise rakendamisega, kuid mõni aspekt (nt
mahu täpne põhjendus) vajab täpsustamist.
3 punkti: kavandatud maht on üldjoontes arusaadav ja teostatav, kuid põhjendused ei ole
täielikult veenvad. Koolitus- või arendustegevuste seos rakendusmahuga on olemas, kuid ei
ole piisavalt põhjendatud.
2 punkti: kavandatud maht või korraldusmudel sisaldab olulisi ebaselgusi või puudusi.
Seansside arv, teenusesaajate arv või koolituste ulatus ei ole piisavalt põhjendatud.
1 punkt: kavandatud maht on nõrgalt põhjendatud või sisemiselt vastuoluline. Koolitus- ja
arendustegevuste maht ei ole selgelt seotud kavandatud sekkumise rakendamisega.
0 punkti: kavandatud mahu ja korraldusmudeli loogika puudub või ei võimalda hinnata
sekkumise realistlikku rakendamist.
3. Ühe seansi maksumuse optimaalsus
Hinnatakse, kas taotletav toetus ja ühe seansi maksumus on läbipaistvad ja põhjendatud ning
kavandatud sekkumise mahu ja sisuga kooskõlas.
Hindamisel arvestatakse:
eelarve struktuuri selgust ja kulukomponentide kirjeldust;
ühe seansi maksumust ja keskmist kulu ühe teenusesaaja kohta kogu sekkumise vältel;
koolituskulude osakaalu (kuni 25% projekti eelarvest) ja nende põhjendatust sekkumise
pakkumise mahuga võrreldes;
kulude vastavust kavandatud mahule ja valitud formaadile (individuaalne või
grupisekkumine).
Hindamisskaala
5 punkti: ühe seansi maksumus on ammendavalt lahti kirjutatud, täielikult läbipaistev ja
kulutõhus. Kõik kulukomponendid (sh koolituskulud, mis jäävad lubatud piiridesse) on rangelt
põhjendatud ning sekkumise sisu ja mahuga tasakaalus.
4 punkti: ühe seansi maksumust on selgelt kirjeldatud ja see on optimaalne. Keskmine kulu
teenusesaaja kohta ja koolituskulud on nõuetekohased, hästi põhjendatud ja
proportsionaalsed.
3 punkti: maksumus on arusaadav ja üldjoontes optimaalne. Kulude struktuur on selge ja
koolituskulud ei ületa lubatud piiri, kuid mõni detail võiks olla paremini põhjendatud.
2 punkti: ühe seansi maksumus on esitatud, kuid mõne olulise kulukomponendi suurus,
optimaalsus või seos kavandatud mahuga vajab täpsustamist. Eelarve läbipaistvuses esineb
puudusi.
1 punkt: taotletav toetussumma on liiga suur võrreldes seansside arvuga või kulude seos
sekkumise mahuga ei ole piisavalt põhjendatud. Maksumuse struktuur on ebaselge.
0 punkti: ühe seansi maksumus ei ole läbipaistev, loogiline ega põhjendatud.
4. Taotleja võimekus sekkumist terviklikult rakendada
Hinnatakse taotleja valmisolekut ja võimekust rakendada VIPS-i järjepidevalt, kvaliteetselt ja
kavandatud mahus kogu toetusperioodi vältel.
Hindamisel arvestatakse:
vähemalt viiest VIPS-spetsialistist koosneva meeskonna olemasolu;
meeskonna pädevust ja rollijaotust;
taotleja õigust kasutada metoodikat;
sekkumise eelnevat praktikas rakendamist ja testimist;
supervisiooni korraldust ja regulaarsust;
riskijuhtimise plaani olemasolu ja VIPS-i pakkumise püsivuse tagamist;
sihtrühmani jõudmise ja teavitamise viise.
Hindamisskaala
5 punkti: taotlejal on tugev ja selgelt struktureeritud meeskond, mille rollid ja töökoormus on
läbimõeldult jaotatud. Supervisioon on süsteemne ja regulaarselt korraldatud. Riskijuhtimise
plaan on konkreetne ja realistlik. Sihtrühmani jõudmise mehhanismid on selged ja teostatavad.
Rakendusvõimekus on veenvalt tõendatud.
4 punkti: taotlejal on nõuetele vastav meeskond ja toimiv supervisioonisüsteem. Riskide
maandamist ja teenuse järjepidevuse tagamist on kirjeldatud ning see on üldjoontes realistlik.
Rakendusvõimekus on realistlik.
3 punkti: taotlejal on olemas nõutav meeskond ja supervisiooniprotsess. Riskijuhtimine ja
sihtrühmani jõudmine on üldjoontes arusaadavad, kuid detailid vajavad täpsustamist.
2 punkti: meeskonna töökorraldust, supervisiooni või riskijuhtimist on kirjeldatud ebapiisavalt.
Esineb selgeid küsitavusi kavandatud mahu elluviimises.
1 punkt: rakendusvõimekus on nõrgalt põhjendatud. Meeskonna tööjaotus, supervisioon või
teenuse järjepidevus ei ole piisavalt läbi mõeldud.
0 punkti: taotleja ei tõenda suutlikkust sekkumist kavandatud mahus ja kvaliteediga rakendada.
Hindamiskord
1. Iga nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust ja selles kirjeldatud sekkumist või sekkumisi
hindab määruse §-s 11 nimetatud komisjon käesolevas lisas sätestatud
hindamiskriteeriumite alusel.
2. Iga komisjoni liige hindab taotlust ja selles kirjeldatud sekkumist või sekkumisi iseseisvalt,
andes iga hindamiskriteeriumi eest 0–5 punkti vastavalt käesolevas lisas kirjeldatud
hindamisskaalale.
3. Sekkumise lõplik punktisumma kujuneb komisjoni liikmete antud punktide aritmeetilise
keskmisena. Punktisumma ümardatakse kahe komakohani pärast koma.
4. Maksimaalne võimalik punktisumma on 20 punkti. Toetuse määramise eelduseks on, et
taotlus saab vähemalt 12 punkti maksimaalsest 20 võimalikust punktist.
5. Kui komisjoni liikmete hinnangud erinevad oluliselt, arutatakse antud hinnanguid komisjoni
koosolekul enne lõpliku punktisumma kinnitamist.
6. Iga taotlust hinnatakse eraldi ning selle kohta kujuneb koondpunktisumma. Taotluse
rahuldamise otsus tehakse määruses sätestatud korras, arvestades hindamistulemusi ja
paremusjärjestust.
7. Võrdse koondpunktisumma korral eelistatakse sekkumist, mis on saanud suurema
punktisumma kriteeriumis 1 „VIPS-i ja rakendusmudeli vastavus määruses sätestatud
eesmärgile“. Kui ka see on võrdne, eelistakse madalama seansihinnaga (kriteerium 3) või
suurema mahuga taotlust.
8. Toetuse andmise ettepanek tehakse VIPS-ide kaupa paremusjärjestuse alusel, arvestades
taotlusvooru eelarvelisi vahendeid ja määruses sätestatud võimalust taotlus osaliselt
rahuldada.
MINISTRI MÄÄRUS
07.04.2026 nr 17
Väheintensiivsete psühholoogiliste
sekkumiste toetus
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
§ 1. Kohaldamisala
Määrusega kehtestatakse toetuse andmise tingimused ja kord väheintensiivsete
psühholoogiliste sekkumiste (edaspidi VIPS) rakendamise võimekuse suurendamiseks.
§ 2. Toetuse eesmärk
(1) Toetust antakse eesmärgiga:
1) rakendada juba pakutavaid VIPS-e, mis on mõeldud vaimse tervise probleemide varajaseks
märkamiseks ja leevendamiseks, ning suurendada nende rakendamise võimekust;
2) kujundada riigi tasandil skaleeritav ja jätkusuutlik võimekus VIPS-ide kättesaadavuse
parandamiseks, et leevendada meeleolulanguse ja ärevuse sümptomeid ning ennetada nende
kujunemist, pakkudes kergete juhtude korral esmast abi või rakendades näidustatud ennetust
sekundaarse ennetuse kontekstis.
3) tagada VIPS-ide terviklik rakendamine ning piisava arvu väljaõpetatud spetsialistide
(edaspidi VIPS-spetsialist) ja superviisorite olemasolu.
(2) VIPS peab vastama järgmistele kriteeriumitele:
1) selle eesmärk on tuvastada varakult 15–64-aastaste inimeste meeleolulanguse ja ärevuse
sümptomid, hinnata nende abivajadust ja abistada neid tõenduspõhiselt;
2) on tõenduspõhine, tugineb juhendile ning võimaldab teenusesaajal omandada ja harjutada
toimetuleku- ja enesejuhtimisoskusi VIPS-spetsialisti minimaalsel toel;
3) VIPS-spetsialist toetab teenusesaajat VIPS-i käigus, annab tagasisidet, jälgib ja
dokumenteerib VIPS-i protsessi ja tulemusi ning rakendab VIPS-i supervisiooni all;
4) on ajaliselt piiritletud ja väheintensiivne;
5) seansside arv ja kestus – kolm kuni kümme seanssi kestusega kuni 60 minutit individuaalse
tegevuse puhul ja kuni 90 minutit grupitegevuse puhul – on VIPS-i eesmärgi suhtes ja
sihtrühma puhul põhjendatud;
6) toimub individuaal- või grupiformaadis vahetult või sidevahendi teel;
7) rakendatakse VIPS-i tõhususe ja kvaliteedi tagamise mehhanisme, mis võimaldavad
regulaarselt hinnata protsessi ja tulemusi;
8) rakendamisel tagatakse teenusesaajale võimalus esitada tagasisidet VIPS-i kvaliteedi ja
korralduse kohta.
(2) VIPS-i peab rakendama spetsiaalse väljaõppe saanud inimene, kes vastab järgmistele
nõuetele:
2
1) on omandanud vähemalt rakenduskõrghariduse või bakalaureusekraadi või sellele vastava
kvalifikatsiooni;
2) omab teadmisi vaimse tervise häiretest, psühholoogilisest traumast, suitsiidiriskist, stressi-
ja elustiiliteguritest ning nende mõjust inimese igapäevaelule;
3) oskab hinnata punktis 2 nimetatud häireid, tegureid ja riske, koostada ohutusplaane ning
suunata inimene sobivat abi saama;
4) oskab rakendada nõustamise baastehnikaid, toetada ja motiveerida inimest eesmärkide
seadmisel, probleemide lahendamisel ja enesejuhitud muutuste protsessis;
5) järgib andmekaitse ja eetilisi põhimõtteid, austab isiku õigusi, hoiab professionaalseid piire,
dokumenteerib tegevusi, kasutab digitehnoloogiaid ning tagab enda ja teenusesaaja vaimse
tervise hoidmise ja professionaalse arengu.
§ 3. Toetatavad tegevused
Toetust antakse perioodiks 1. jaanuar – 31. detsember (edaspidi toetusperiood) järgmisteks
tegevusteks:
1) VIPS-spetsialistide ja superviisorite koolitamine, juhul kui taotletakse toetust ka punktis 2
sätestatud tegevuseks;
2) sihtrühmale VIPS-i tasuta rakendamine, tagades teenuse kättesaadavuse eesti keeles.
§ 4. Abikõlblikud kulud
(1) Abikõlblikud on järgmised kulud, mis on põhjendatud ning vajalikud §-s 2 nimetatud
eesmärkide saavutamiseks ja §-s 3 nimetatud tegevusteks:
1) koolitamise ja VIPS-i pakkumisega seotud kulud, sealhulgas spetsialisti töötasu,
supervisiooni, koordineerimise, litsentsi- ja platvormitasud ning sihtrühmani jõudmiseks
vajalikud teavitustegevused;
2) VIPS-i rakendamisega seotud kaudsed kulud kuni 7% kogu § 5 lõike 1 alusel arvestatud
toetuse summast.
(2) Projekti kaudseteks kuludeks loetakse halduskulud ja projekti administreerimisega seotud
kulud, välja arvatud juhul, kui projektis loetakse kulu selgelt otseseks kuluks, järgmiselt:
1) raamatupidamiskulu;
2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu;
3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning
serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud ning infotehnoloogiline
tugitegevus;
4) kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud;
5) ruumide rendikulud;
6) valveteenuse kulud;
7) pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu.
(3) Kulu on abikõlblik, kui see on:
1) tekkinud toetusperioodil ja aruande esitamise ajaks tasutud;
2) tasutud toetuse saaja arvelduskontolt;
3) tõendatav algdokumentiga ja ülekannete tegemist tõendava maksedokumendiga;
4) vastav kohaldatavatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja toetuse saaja
raamatupidamise sise-eeskirjale;
5) selgelt eristatavalt kirjeldatud raamatupidamises ja kontrollitav.
(4) Toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskiri ja auditeerimise kord peavad võimaldama
projekti finantsaruandes esitatud kulude otsest võrdlust asjakohaste
raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega.
§ 5. Toetuse suurus
3
(1) Toetuse suurus taotleja kohta määratakse:
1) paragrahvi 3 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul kuni 25% lõikes 2 nimetatud toetuse
maksimaalsest suurusest;
2) paragrahvi 3 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul taotluses nimetatud toetatava VIPS-i ühe
seansi otsese kulu ja toetusperioodil kavandatud seansside arvu alusel, eristades individuaal-
ja grupiformaadis tegevusi.
(2) Toetuse maksimaalne suurus VIPS-i kohta on 90 000 eurot.
(3) Põhjendatud juhul võib toetus olla lõikes 2 nimetatud maksimumsummast suurem.
§ 6. Riigiabi
Määruse raames antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1
tähenduses.
§ 7. Nõuded taotlejale
Toetust võib taotleda juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja:
1) kes tagab vähemalt viiest VIPS-spetsialistist koosneva meeskonna VIPS-i järjepidevaks
rakendamiseks;
2) kes omab õigust rakendada taotluses kirjeldatud VIPS-i ja vastutab selle metoodika
kasutamise eest;
3) kelle taotluses kirjeldatud VIPS-i on enne taotluse esitamist Eestis rakendatud;
4) kellel ei ole taotluse esitamise ajal riiklike maksude maksuvõlga või see on ajatatud;
5) kes on täitnud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
6) kellel ei ole taotluse esitamise ajal täitmata kohustusi toetuse andja ees.
§ 8. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud Sotsiaalministeeriumi veebilehel avaldatud vormil;
2) taotlus sisaldab taotletavat summat;
3) taotlus hõlmab §-s 3 nimetatud mõlemat tegevust või § 3 punktis 2 nimetatud tegevust;
4) paragrahvi 3 punktis 1 nimetatud tegevusele toetuse taotlemise korral sisaldab taotlus
koolituse mahtu ja selle tulemusena toetusperioodil rakendatavat VIPS-i mahtu;
5) paragrahvi 3 punktis 2 nimetatud tegevusele toetuse taotlemise korral sisaldab taotlus VIPS-
i kirjeldust, sihtrühma ja toetusperioodil kavandatud seansside arvu, ühe seansi maksumust,
sihtrühmani jõudmise ja teavitamise viisi ning riskijuhtimise kirjeldust;
6) partneri kaasamise korral sisaldab taotlus sellekohast teavet;
7) taotlus sisaldab tegevuste väljund- ja tulemusnäitajaid;
8) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav ja õige;
9) taotluse on digitaalselt allkirjastanud esindusõigust omav isik.
(2) Taotluses nimetatud VIPS-i ühe seansi maksumus peab sisaldama kõiki VIPS-i terviklikuks
rakendamiseks vajalikke otseseid kulusid, sealhulgas spetsialisti töötasu, supervisioon,
ruumide kasutamine ja tegevuste koordineerimine.
(3) Taotlus võib sisaldada mitut VIPS-i.
(4) Toetusest ei rahastata tegevust ega selle osa, mille katteks on juba toetust eraldatud või
makstud välisvahenditest, teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku sektori
vahenditest.
§ 9. Taotlusvooru avamine ja toetuse taotlemine
4
(1) Taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab
toetuse andja oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamisel.
(2) Toetuse taotlemine toimub alates taotlusvooru avamisest kuni taotlusvooru avamise teates
nimetatud tähtpäevani.
(3) Täiendava eelarve lisandumise korral on toetuse andjal õigus avada uus taotlusvoor,
lähtudes lõigetes 1 ja 2 sätestatust.
(4) Toetuse taotleja esitab taotluse taotlusvooru avamise teates nimetatud tähtajaks.
§ 10. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine koosneb taotluse vastavuse kontrollimisest, taotluse hindamisest ja
taotluse rahuldamise otsuse tegemisest koos toetuse määramisega või taotluse rahuldamata
jätmise otsuse tegemisest.
(2) Kui taotluses esineb puudusi, annab toetuse andja taotluse esitajale kolm tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks. Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib toetuse
andja jätta taotluse rahuldamata.
(3) Väljaspool avatud taotlusvooru esitatud taotlusi menetlusse ei võeta ning sellest
teavitatakse taotlejat kolme tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
(4) Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse kümne tööpäeva jooksul
komisjoni ettepaneku saamisest arvates.
§ 11. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord
(1) Valdkonna eest vastutav minister moodustab käskkirjaga taotluste hindamiseks vähemalt
kolmeliikmelise hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon).
(2) Komisjon hindab taotlusi järgmiste hindamiskriteeriumite järgi:
1) VIPS-i vastavus määruses sätestatud eesmärgile;
2) VIPS-i kavandatud mahu ja ülesehituse põhjendatus;
3) ühe seansi maksumuse optimaalsus;
4) taotleja võimekus VIPS-i terviklikult rakendada.
(3) Taotlusi hinnatakse lisas sätestatud hindamiskriteeriumite ja korra alusel. Kui komisjon ei
saavuta konsensust, otsustab punktisumma komisjoni esimees.
(4) Kui taotlus sisaldab mitut VIPS-i, hinnatakse iga sekkumist eraldi.
(5) Komisjonil on õigus küsida taotlejalt lisateavet, kui esitatud teave ei ole täielik või on
ebaselge.
(6) Komisjon kujundab hinnangu laekunud taotluste rahastamise kohta kümne tööpäeva
jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates.
§ 12. Toetuse määramine ja maksmine
(1) Sotsiaalministeerium lähtub toetuse määramisel taotluses sisalduvatest andmetest,
määruses sätestatud tingimustest ja komisjoni ettepanekust.
(2) Toetuse määramisel rahuldatakse taotlus täielikult või osaliselt.
5
(3) Toetust ei määrata:
1) kui taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele;
2) kui esitatud taotlus on puudustega, mida ei kõrvaldata ja mis ei võimalda toetust määrata;
3) kui taotluse koondhinne on hindamise tulemusel väiksem kui 12 punkti või mõne
hindamiskriteeriumi puhul 0 punkti;
4) taotlusvooru eelarveliste vahendite lõppemise korral;
5) tegevuse eest, mida juba rahastatakse § 8 lõikes 4 nimetatud vahenditest.
(4) Hindamiskriteeriumite alusel antud punktisummadest lähtuvalt moodustatakse taotluste
suhtes paremusjärjestus, alustades suurima punktisumma saanud taotlusest.
(5) Võrdsete koondhinnetega taotluste korral asetatakse paremusjärjestuses kõrgemale
kohale taotlus, mis on saanud § 11 lõike 2 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi alusel
kõrgema hinde. Kui ka see hinne on võrdne, teeb komisjon ettepaneku, lähtudes sekkumise
mõjust VIPS-ide kättesaadavuse ja mitmekesistamise seisukohalt.
(6) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga toetuse saajad, neile määratava
toetuse suuruse ja toetuse andmise tingimused ning toetuse taotlejad, kelle taotlust ei
rahuldata. Taotlejat teavitatakse otsusest hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast käskkirja
allkirjastamist.
(7) Toetuse andja maksab toetuse välja taotluses märgitud pangakontole kümne tööpäeva
jooksul lõikes 6 nimetatud käskkirja allkirjastamisest arvates.
§ 13. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saaja kasutab toetust määruse, taotluse ja toetuse andmise käskkirja kohaselt.
(2) Toetuse saaja teavitab Sotsiaalministeeriumi, kui asjaolud, mille alusel toetus määrati,
oluliselt muutuvad. Toetuse saaja võib projekti toetusperioodil toetuse määramise aluseks
olevaid tegevusi ja nende mahtu muuta üksnes Sotsiaalministeeriumi kirjalikul nõusolekul.
(3) Toetuse saaja tagab tegevuste elluviimisel minimaalse ökoloogilise jalajälje, sealhulgas
lähtub keskkonnasõbraliku sündmuse põhimõtetest ürituste korraldamisel, vähendab
ühekordsete pakendite kasutamist, digiprügi ja paberdokumentide hulka, trükiste tellimisel
väldib tarbetut trükkimist, eelistab digitaalsel kujul materjale ning tagab võimaluse korral
sündmusel osalemise veebi vahendusel.
(4) Toetuse saaja lähtub teenuste ja toodete, sealhulgas mööbli, puhastustoodete,
kontoritarvete ja IT-seadmete hankimisel keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määruses nr 35
„Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende
kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ sätestatud põhimõtetest.
(5) Toetuse saaja peab arvestust toetuse kasutamise kohta vastavalt raamatupidamise
seadusest tulenevatele nõuetele, pidades eraldi kuluarvestust toetuse maksmise aluseks
olevate tegevuste kohta, ja eristab maksmise aluseks olevate tegevuste dokumendid muudest
dokumentidest. Elektroonsel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult
taasesitada.
(6) Toetuse saaja peab arvestust VIPS-i seansside toimumise aja ja kordade kohta.
(7) Toetuse saaja võimaldab toetuse andjal või tema volitatud isikul kontrollida toetuse
taotlemise ja kasutamisega seotud asjaolude paikapidavust.
6
(8) Toetuse saaja esitab 15 tööpäeva jooksul toetusperioodi lõppemisest arvates aruande, mis
sisaldab teavet tegevuste elluviimise ja iga VIPS-i tulemuste kohta ning tegelike kulude
kokkuvõtet vastavalt Sotsiaalministeeriumi veebilehel avaldatud vormile.
(9) Toetuse saaja vastutab VIPS-i rakendavate spetsialistide ja superviisoritega sõlmitud
lepingute ning nende töö korralduse ja kvaliteedi eest.
§ 14. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse tagasinõudmine
(1) Toetuse tagasinõudmisel ja maksmisel kohaldatakse riigieelarve seaduse § 55 lõiget 3 ja
§ 551, sealhulgas tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ja toetus nõutakse
osaliselt või täielikult tagasi järgmistel juhtudel:
1) ilmnevad asjaolud, mille kohaselt taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja on tegevuse korraldamisel rikkunud isikuandmete kaitse nõudeid;
3) tegevust viiakse ellu ebaprofessionaalselt;
4) tegevuse korraldus või maht ei vasta taotluses kirjeldatule;
5) toetuse saaja loobub toetusest;
6) toetuse saaja ei esita aruannet tähtajaks või esitab selles ebatõeseid andmeid;
7) toetuse saaja ei tagasta vabatahtlikult tagastamisele kuuluvat kasutamata jäänud toetust.
(2) Kui aruande kohased tegelikud kulud on välja makstud toetusest väiksemad, maksab
toetuse saaja toetuse summa ja tegeliku kulu vahe toetuse andjale tagasi kümne tööpäeva
jooksul aruande esitamise tähtpäevast arvates.
§ 15. Otsuse ja toimingu vaidlustamine
Sotsiaalministeeriumi otsust või toimingut on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.
§ 16. Määruse rakendamine
Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. aprillist 2026. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
Lisa. Taotluste hindamise kriteeriumid ja kord
Sotsiaalministri määruse „Väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste
toetus“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse eesmärk on suurendada olemasolevate tõenduspõhiste väheintensiivsete
psühholoogiliste sekkumiste (edaspidi VIPS) pakkumise võimekust riigi tasandil, parandades
nende kättesaadavust ja laiendades eri piirkondade hõlmatust. Selleks toetatakse VIPS-ide
terviklikku rakendamist, sealhulgas spetsialistide ettevalmistust ja supervisiooni korraldust,
ning kogutakse rakendamise käigus teavet VIPS-ide mahu ja rakendamise korralduslike
aspektide kohta.
Eestis tugineb riiklik vaimse tervise teenuste pakkumine jätkuvalt suurel määral arstiabile –
perearstid ja psühhiaatrid. Samas viitavad rahvastiku vaimse tervise uuringud vaimse tervise
probleemide laialdasele levikule ning kasvavale vajadusele varajase ja vähem intensiivse abi
järele. 2021. aasta uuringu kohaselt esineb depressioonirisk igal neljandal ja ärevushäire risk
igal viiendal täiskasvanul. Eriti suur on risk noorte seas. Praeguses süsteemis on eriarstiabi
järjekorrad pikad ja inimressurss piiratud. Kergemate kuni mõõdukate sümptomite korral ei ole
eriarstiabi sageli optimaalne ega kulutõhus lahendus.
Vaimse tervise astmelise abi tegevuskava 2024–2027 kohaselt on üheks prioriteediks toetatud
väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste (teine aste) süsteemne arendamine ja
rakendamine. Astmelise abi mudeli kohaselt pakutakse esmalt väiksema intensiivsusega
tõenduspõhiseid sekkumisi ning vajaduspõhiselt liigutakse edasi intensiivsemate teenusteni.
Teise astme sekkumised on suunatud eeskätt meeleolulanguse ja ärevuse sümptomitega
inimestele ning nende eesmärk on mõjutada konkreetseid häiret alalhoidvaid mehhanisme
struktureeritud ja ajaliselt piiritletud sekkumiste kaudu.
2023. aastal valminud analüüs toob välja, et Eestis on kasutusel mitmeid VIPS-e, kuid nende
rakendamise maht, kvaliteedistandardid ja spetsialistide ettevalmistus ei ole ühtlaselt tagatud.
Samuti rõhutatakse vajadust süsteemse supervisiooni, kvaliteedihindamise ja oskuste
õpetamisele suunatud juhendatud eneseabi sekkumiste järele.
Määrus on suunatud olemasolevate tõenduspõhiste sekkumiste süsteemsele rakendamisele,
et parandada VIPS-ide kättesaadavust ning kujundada riigi tasandil piisav ja jätkusuutlik
võimekus pakkuda VIPS-e astmelise abi raamistikus. VIPS-ide rakendamise võimekuse
olemasolu on vajalik ka astmelise abi mudeli piloteerimiseks.
Määrus mõjutab toetuse taotlejate ja saajate halduskoormust. Täpsem kirjeldus
halduskoormuse muutustest on esitatud seletuskirja punktis 4.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Toetusmeetme kavandamisel ja kujundamisel on konsulteeritud VIPS-e pakkuvate
organisatsioonidega. Määruse ja selle seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi vaimse
tervise osakonna ekspert Aire Mill (
[email protected]) koostöös vaimse tervise osakonnaga.
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja
isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (
[email protected]). Määruse on keeletoimetanud
Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge
Tammaru (
[email protected]).
1
1.3. Märkused
Määrusega kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel toetuse andmise tingimused
ja kord VIPS-ide rakendamise võimekuse suurendamiseks. Tegemist on uue terviktekstiga1,
mis keskendub olemasolevate VIPS-ide süsteemsele rakendamisele ja mahu suurendamisele.
Määrus ei ole seotud teiste menetluses olevate määrustega ega rakenda Euroopa Liidu õigust.
Määrus ei too kaasa olulist mõju isikuandmete töötlemisel.
Määrus on küll seotud isikuandmete töötlemisega, kuivõrd VIPS-ide rakendamisel töödeldakse
vaimse tervise andmeid, kuid sellega ei kehtestata uusi isikuandmete töötlemise aluseid.
Samuti ei muudeta andmete koosseisu, töötlemise viisi ega andmete töötlejaid. Seetõttu ei
kaasne määrusega olulisi muudatusi isikuandmete töötlemises.
Toetuse saaja kogub ja töötleb VIPS-i elluviimise käigus teenusesaajate isikuandmeid
vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja oma tegevusvaldkonna regulatsioonile. Käesolev määrus
ei kehtesta uusi andmetöötluse aluseid ega määra uusi andmetöötlejaid, vaid sätestab üksnes
toetuse andmise tingimused.
Toetuse andjale esitatavad aruandlusandmed on koondandmed (nt osalenud isikute arv,
seansside arv, lõpetatud juhtumite arv, katkestatud juhtumite arv) ega hõlma tuvastatavaid
isikuandmeid.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määruse §-s 1 sätestatakse määruse kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse toetuse
andmise tingimused ja kord VIPS-ide rakendamise võimekuse suurendamiseks. Määruse
eesmärk on süsteemselt rakendada olemasolevaid tõenduspõhiseid VIPS-e ja suurendada
nende rakendamise mahtu astmelise abi põhimõtetest lähtudes.
Määruse §-s 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid, kriteeriumid, millele VIPS peab
vastama, ja nõuded VIPS-spetsialistile. Need lähtuvad vaimse tervise astmelise abi
tegevuskava põhimõtetest, mille kohaselt pakutakse kergemate ja mõõdukate sümptomite
korral esmalt väheintensiivseid, ajaliselt piiritletud ja struktureeritud sekkumisi. Käesoleva
taotlusvooru fookuses on eeskätt meeleolulanguse ja ärevuse sümptomitega inimesed, kelle
puhul on varajane ja sihipärane sekkumine tõenduspõhiselt efektiivne ning aitab ennetada
seisundi süvenemist. Määruses sätestatud fookus on seotud konkreetse taotlusvooru
eesmärgiga, st määrus ei käsitle kõiki VIPS-tüüpi sekkumisi.
Toetuse andmise peamine eesmärk on kujundada riigi tasandil piisav valik erineva
metoodikaga VIPS-e ning tagada nende terviklik ja kvaliteetne elluviimine. Meetme kaudu
toetatakse VIPS-i pakkujate võimekuse suurendamist ja metoodika süsteemset rakendamist,
et kujuneks püsiv ja jätkusuutlik VIPS-ide pakkumise võimekus.
Teine eesmärk on suurendada olemasolevate VIPS-ide rakendamise võimekust ja parandada
nende kättesaadavust teise astme sekkumistena. VIPS-ide kättesaadavus on praegu piiratud
ning nende süsteemne pakkumine erinevatele sihtrühmadele ei ole ühtlaselt tagatud. Varajane
ja sihipärane sekkumine meeleolulanguse ja ärevuse sümptomite korral aitab ennetada
seisundi süvenemist ning vähendada hilisema intensiivse ravi vajadust.
Kolmas eesmärk on suurendada VIPS-e rakendavate spetsialistide ja superviisorite arvu ja
kättesaadavust. Oluline on tagada, et VIPS-e rakendavate spetsialistide ja superviisorite hulk
vastab VIPS-ide kavandatud mahule ja piirkondlikule vajadusele. Samuti on oluline, et VIPS-e
oleks võimalik pakkuda piisavas mahus ja erinevates keskkondades, sealhulgas haridus-,
1
Kehtetu samasisuline määrus: Väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste arendamise toetus.
2
sotsiaal- ja kogukonnapõhiste teenuste osutamisel. Spetsialistide ettevalmistus ja regulaarne
supervisioon loovad eeldused VIPS-ide kvaliteetseks ja järjepidevaks rakendamiseks.
Toetus on suunatud olemasolevate tõenduspõhiste sekkumiste rakendamisele ja
tugevdamisele, mitte uute sekkumiste arendamisele ega juhendite väljatöötamisele. Selline
lähenemine võimaldab liikuda üksikutelt projektidelt süsteemsema ja laiemalt kättesaadava
teise astme toe suunas astmelise abi põhimõtetest lähtudes.
VIPS on struktureeritud ja juhendil põhinev sekkumine, mille keskmes on inimese aktiivne roll
ning konkreetsete toimetuleku- ja enesejuhtimisoskuste omandamine ja harjutamine. Erinevalt
pikaajalisest teraapiast on VIPS ajaliselt piiritletud ning selle tulemuslikkus põhineb selgelt
määratletud metoodikal, mis võimaldab spetsialisti juhendamisel toetada inimese iseseisvat
probleemilahendust ja sümptomite vähendamist.
VIPS-e rakendavad asjakohase väljaõppe saanud spetsialistid. VIPS-ide kvaliteedi
tagamiseks kasutatakse praktikas regulaarset supervisiooni. VIPS-spetsialist ei pea olema
tervishoiutöötaja ega kutsega psühholoog, kuid tema töö kvaliteet eeldab asjakohast
ettevalmistust, juhendamist ja järelevalvet. Selline lähenemine võimaldab laiendada abi
kättesaadavust eri valdkondades, säilitades samal ajal professionaalsuse ja sekkumiste
kvaliteedi.
Tõenduspõhisuse käsitlus lähtub põhimõttest, et sekkumise mõju peab olema hinnatud või see
peab tuginema rahvusvaheliselt tunnustatud ja teaduslikult põhjendatud metoodikale. Eestis
on tõenduspõhisust hinnanud Tervise Arengu Instituudi ennetuse teadusnõukogu. 2023. aasta
uuring „Eestis kasutatavate väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste ülevaade“ näitab,
et Eestis kasutusel olevate sekkumiste küpsusaste ja dokumenteeritus on erinev ning kõik
sekkumised ei ole veel läbinud tõenduspõhisuse hindamise protsessi. Seetõttu ei piira
käesolev määrus toetuse andmist üksnes VIPS-idega, mis on hindamisprotsessi läbinud, vaid
võimaldab taotlusvoorus tõendada VIPS-i teaduslikku alust ja metoodilist põhjendatust muul
asjakohasel viisil, tingimusel et VIPS vastab määruses sätestatud kvaliteedi- ja
struktuurinõuetele.
Määruses sätestatud kriteeriumid – tuginemine juhendile, ajaliselt piiritletud seansside arv,
spetsialisti selgelt määratletud roll, regulaarne supervisioon ning protsessi ja tulemuste
hindamine – loovad kvaliteediraamistiku, mis tagab VIPS-ide ühtlase rakendamise,
võrreldavuse ja skaleeritavuse riigi tasandil.
Määruses sätestatud vanusevahemik (15–64 aastat) lähtub vaimse tervise astmelise abi
mudelist ja meetme eesmärgist toetada töö- ja noorukiealise elanikkonna meeleolulanguse ja
ärevuse sümptomite ilmnemise korral varajast sekkumist. Valik arvestab nii rahvastiku vaimse
tervise uuringute tulemusi kui ka teenuste süsteemset ülesehitust, kus laste ja eakate
teenused on korraldatud eraldi meetmete ja süsteemide kaudu.
VIPS-i ajaliselt piiritletud iseloom – kolm kuni kümme seanssi kestusega kuni 60 minutit
individuaalse tegevuse puhul ja kuni 90 minutit grupitegevuse puhul – tuleneb VIPS-ide
rahvusvahelisest praktikast. Selline struktuur võimaldab keskenduda konkreetsetele
sümptomitele ja toimetulekuoskuste arendamisele, säilitades VIPS-i lühiajalise ja
fokusseeritud iseloomu ning eristades seda kõrgema astme sekkumistest.
Määruses sätestatud tagasiside kogumise nõue võimaldab süsteemselt hinnata VIPS-i
kvaliteeti, kasutajakogemust ja korralduslikku toimivust. Teenusesaajate tagasiside kogumine
loob aluse VIPS-i pidevaks arendamiseks, toetab kvaliteedijuhtimist ja aitab varakult tuvastada
võimalikke kitsaskohti nii metoodika rakendamises kui ka teenuse korralduses. Tagasiside
kogumine on oluline ka VIPS-ide võrreldavuse ja edasise arendamise seisukohalt.
3
Käesoleva meetme raames toetatav VIPS peab olema rakendusvalmis, st selle metoodika,
juhendmaterjalid ja väljaõpetatud spetsialistid on olemas ning seda on enne taotluse esitamist
praktikas rakendatud ja testitud. Toetuse eesmärk on rakendada süsteemselt ja kvaliteetselt
olemasolevat VIPS-i ning suurendada VIPS-i rakendamise võimekust, mitte arendada
metoodikat.
Määruse § 3 sätestab toetatavad tegevused, milleks on:
1) VIPS-i rakendavate spetsialistide ja superviisorite koolitamine (rakendamiseks vajalikus
ulatuses);
2) sihtrühmale VIPS-i tasuta rakendamine, tagades teenuse kättesaadavuse eesti keeles.
Vastavalt taotlusele esitatud nõuetele võib taotleda toetust üksnes VIPS-i rakendamiseks või
nii VIPS-i rakendamiseks kui ka spetsialistide koolitamiseks. Üksnes koolitustegevusteks
toetust ei anta.
Pakutav VIPS peab olema teenusesaajale tasuta ning kättesaadav eesti keeles. Tasuta
pakkumise nõue tuleneb meetme eesmärgist parandada varajase abi kättesaadavust ja
vähendada võimalikke rahalisi barjääre vaimse tervise toe kasutamisel. Avaliku rahastuse
kasutamisel on põhjendatud tagada, et teenusesaaja ei peaks VIPS-i eest täiendavalt tasuma.
Nõue tagada teenuse kättesaadavus eesti keeles on vajalik riikliku kättesaadavuse põhimõtte
tagamiseks ning tuleneb avaliku teenuse osutamise üldpõhimõtetest. See ei välista VIPS-i
pakkumist ka teistes keeltes, kuid tagab, et teenus on kättesaadav riigikeeles.
Määruse § 4 sätestab abikõlblikud kulud. VIPS-i terviklikuks elluviimiseks võivad abikõlblikud
olla ka teenuse koordineerimise ja projektijuhtimise kulud, litsentsi- ja platvormitasud ning
sekkumise tutvustamise ja sihtrühmani jõudmisega seotud teavitustegevused, kui need on
otseselt seotud konkreetse VIPS-i rakendamisega ning on proportsionaalsed kavandatud
sekkumise mahu ja eesmärgiga. Nimetatud kulud peavad sisalduma VIPS-i maksumuses ega
tohi kujuneda iseseisvaks arendus- või organisatsioonitoetuseks.
VIPS-i rakendamine hõlmab terviklikku sekkumise rakendamise protsessi, sealhulgas
seansside läbiviimist ja supervisiooni korraldamist. Toetuse eesmärk on suurendada VIPS-ide
mahtu ning tagada nende kvaliteetne ja metoodikale vastav elluviimine.
Määruse § 5 sätestab toetuse suuruse kujunemise põhimõtted.
VIPS-i rakendamise (§ 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevus) toetus määratakse taotluses
esitatud VIPS-i ühe seansi maksumuse ja toetusperioodil kavandatud seansside arvu alusel,
eristades seejuures individuaalseid ja grupitegevusi. Seega esitab taotleja ise oma taotluses
ühe seansi hinna, eristades individuaalseid ja grupiseansse. Taotluses nimetatud ühe seansi
maksumus hõlmab VIPS-i rakendamisega seotud otseseid kulusid, sealhulgas spetsialisti
töötasu, supervisiooni, ruumide kasutamist ja tegevuste koordineerimist. Planeeritud
seansside mahuga korrutamine seob toetuse otseselt tegeliku rakendusmahuga ning
võimaldab võrrelda erinevaid sekkumisi nende kulutõhususe ja mõju ulatuse alusel.
Toetuse andja võib taotluse rahuldada osaliselt, sealhulgas vähendada toetatavate seansside
arvu või toetuse summat, arvestades taotluste hindamise tulemusi, eelarve mahtu, kavandatud
ühe seansi maksumuse põhjendatust ja VIPS-i strateegilist olulisust. Vajaduse korral võib
toetuse andja teha taotlejale ettepaneku muuta kavandatud mahtu enne toetuse määramist.
Selline paindlik lähenemine võimaldab ühelt poolt soodustada kulutõhusaid ja suurema
mõjuga VIPS-e, teisalt aga tagada konkreetsetele sihtrühmadele suunatud metoodikate
kättesaadavus. Määruse § 5 lõikes 2 sätestatud toetuse maksimaalne suurus VIPS-i kohta (90
000 eurot) on kehtestatud eesmärgiga tagada toetuse vahendite tasakaalustatud jaotus ning
võimaldada toetada mitut erinevat VIPS-i ja rakendusmudelit ühe taotlusvooru raames.
4
Toetuse maksimaalne suurus VIPS-i kohta on kujundatud selliselt, et see võimaldab toetada
mitmest spetsialistist koosneva meeskonna tööd, tagada regulaarse supervisiooni ja pakkuda
arvestatavas mahus VIPS-e toetusperioodi jooksul. Ülempiiri määramisel on arvestatud VIPS-
ide kulutasemega ja vajadusega tagada toetuse vahendite tasakaalustatud jaotus mitme VIPS-
i vahel. Ülempiir aitab vältida olukorda, kus kogu eelarve koondub ühe taotleja kätte, ja toetab
mitmekesise VIPS-portfelli kujunemist riigi tasandil. Ühtlasi võimaldab ülempiir kavandada
VIPS-ide mahtu realistlikult ja proportsionaalselt, arvestades toetusperioodi kestust ning nõuet
tagada mitmest spetsialistist koosnev meeskond ja regulaarne supervisioon.
Toetuse andja võib põhjendatud ja erandlikel juhtudel maksta lõikes 2 sätestatud
maksimumsummast suuremat toetust, kui näiteks VIPS-i eripära, kavandatud maht või
sihtrühma vajadused eeldavad tavapärasest suuremat rahastust ning see on vajalik meetme
eesmärkide saavutamiseks.
Koolitustegevuse osakaal on piiratud kuni 25%-ga toetuse maksimaalsest suurusest (§ 5
lõike 1 punkt 1). Piirangu eesmärk on tagada, et toetuse põhirõhk oleks VIPS-ide tegelikul
rakendamisel, mitte üksnes ettevalmistavatel tegevustel. Koolituse saanud spetsialist peab
asuma VIPS-i rakendama sama toetusperioodi jooksul, et tagada koolituse vahetu seotus
teenuse pakkumisega ja toetuse vahendite sihipärane kasutamine.
Määruse § 6 sätestab, et määruse raames antav toetus ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu
artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi (vt täpsemalt seletuskirja punkt 3).
Määruse § 7 sätestab nõuded taotlejale. Toetust võivad taotleda juriidilised isikud ja füüsilisest
isikust ettevõtjad (edaspidi taotlejad). Määruse § 7 punktis 1 sätestatud nõue tagada vähemalt
viiest VIPS-spetsialistist koosnev meeskond on suunatud organisatsioonilise ja jätkusuutliku
rakendusvõimekuse tagamisele. Nõude eesmärk on vältida olukorda, kus VIPS-i pakkumine
sõltub üksikust spetsialistist, ning tagada teenuse järjepidevus, asendatavus ja supervisiooni
toimimine. Mitmest spetsialistist koosnev meeskond võimaldab töökoormuse paindlikku
jaotamist ja riski hajutamist (nt haigestumise või töölt lahkumise korral) ning loob eeldused
kvaliteedijuhtimise ja supervisiooni süsteemseks rakendamiseks. Nõue toetab meetme
eesmärki kujundada riigi tasandil skaleeritav ja jätkusuutlik VIPS-i rakendamise võimekus,
mitte üksikpraktikupõhine teenuseosutamise mudel. Kui toetust taotletakse ka koolituskulude
katteks, peab taotleja taotluses kinnitama, et tal on vähemalt 5-liikmeline VIPS-i
rakendamiseks koolitatud meeskond juba olemas. Nimetatud nõuet ei ole võimalik täita
taotlusvooru raames koolitatavate spetsialistidega. VIPS-spetsialistide arvu nõue ei eelda
täiskoormusega töötamist, vaid eesmärk on tagada sekkumise järjepidev rakendamine
kavandatud mahus.
Nõue, et taotleja omab õigust rakendada taotluses kirjeldatud VIPS-i ja vastutab selle
metoodika kasutamise eest, on suunatud autoriõiguse ja metoodika kasutusõiguse selguse
tagamisele. See välistab olukorra, kus toetuse vahenditest rakendatakse metoodikat ilma selle
õiguspärase kasutusõiguseta või ilma metoodika omaniku nõusolekuta.
Määruse § 8 sätestab nõuded taotlusele. Taotlus tuleb esitada Sotsiaalministeeriumi
veebilehel avaldatud vormil, esitades selles nõutud teabe. Taotluses võib taotleda toetust
üksnes VIPS-i rakendamiseks või nii VIPS-i rakendamiseks kui ka spetsialistide koolitamiseks.
Taotluses sisalduv teave peab olema asjakohane, täielik ja õige ning taotluse peab olema
digitaalselt allkirjastanud esindusõigust omav isik. Samuti on sätestatud, et samade kulude
katteks ei tohi juba olla saadud toetust Euroopa Liidu fondidest, riigieelarvest või muudest
avaliku sektori vahenditest. See nõue välistab topelt rahastamise ning tagab avalike vahendite
sihipärase ja läbipaistva kasutamise.
Määruse § 9 sätestab taotlusvooru avamise ja toetuse taotlemise korra. Toetust saab taotleda
taotlusvooru jooksul alates selle avamisest kuni määratud tähtpäevani. Taotlusvooru avamise,
taotluste esitamise tähtaja ja taotlusvooru eelarve kohta avaldab toetuse andja teabe oma
5
veebilehel ning võib vajaduse korral teavitada potentsiaalseid taotlejaid ka muude asjakohaste
kanalite kaudu. Taotlused esitatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel avaldatud vormil, mis
ühtlustab esitatavat teavet ja võimaldab taotlusi võrreldavalt hinnata. Taotleja võib ühes
taotluses esitada ühe või mitu VIPS-i. Kui taotlus sisaldab mitut VIPS-i, hinnatakse iga
sekkumist eraldi. See aitab vältida sama sekkumise puhul mitmekordset toetuse taotlemist
ning tagab selge ja võrreldava hindamise.
Määruse § 10 sätestab taotluste menetlemise korra. Menetlus hõlmab taotluse vastavuse
kontrolli ja otsuse tegemist taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Puuduste
ilmnemise korral antakse taotlejale tähtaeg nende kõrvaldamiseks. Kui puudusi tähtajaks ei
kõrvaldata, võib toetuse andja jätta taotluse rahuldamata. Väljaspool avatud taotlusvooru
esitatud taotlusi menetlusse ei võeta. Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise
kohta tehakse määruses sätestatud tähtaja jooksul, lähtudes hindamiskomisjoni ettepanekust.
Määruse § 11 sätestab taotluste hindamise põhimõtted, valikukriteeriumid ja valiku korra.
Taotluste hindamiseks moodustatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga
hindamiskomisjon ning taotlusi hinnatakse määruse lisas sätestatud hindamiskriteeriumide ja
korra alusel.
Taotlusi hinnatakse määruses sätestatud nelja kriteeriumi alusel: 1) VIPS-i vastavus määruses
sätestatud eesmärgile, 2) VIPS-i kavandatud mahu ja ülesehituse põhjendatus, 3) ühe seansi
maksumuse optimaalsus ja 4) taotleja võimekus VIPS-i terviklikult rakendada. Kriteeriumide
eesmärk on tagada toetuse sihipärane ja kulutõhus kasutamine ning võrreldavate lahenduste
objektiivne hindamine.
Hindamise tulemusena kujuneb iga taotluse (taotlusi, mis on esitatud mitme VIPS-i kohta,
käsitletakse ühe VIPS-i põhiselt eraldi taotlustena, vt § 11 lõige 4) kohta punktisumma, mille
alusel kujundab hindamiskomisjon paremusjärjestuse koos ettepanekuga toetus määrata või
jätta määramata. Komisjonil on õigus küsida taotlejalt lisateavet, kui esitatud andmed on
puudulikud või ebaselged. Taotluste hindamine toimub määruses sätestatud
hindamiskriteeriumide alusel, et tagada tegevuste vastavus meetme eesmärgile ja
kulutõhususe põhimõttele.
Määruse § 12 sätestab toetuse määramise ja maksmise korra. Toetus määratakse, lähtudes
taotluses esitatud andmetest, määruses sätestatud tingimustest ja hindamiskomisjoni
ettepanekust. Taotlus võidakse rahuldada täielikult või osaliselt, sealhulgas ühe või mitme
taotluses nimetatud VIPS-i puhul.
Toetust ei määrata, kui taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele, taotluses
esinevaid puudusi ei kõrvaldata tähtajaks, taotluse koondhinne on alla 12 punkti või mõne
hindamiskriteeriumi puhul on saadud 0 punkti või toetatavat tegevust rahastatakse juba
Euroopa Liidu fondidest, riigieelarvest või muudest avaliku sektori vahenditest.
Kui toetuse eelarve ei võimalda rahuldada kõiki nõuetele vastavaid taotlusi, tehakse toetuse
määramise otsused taotluste hindamistulemuste alusel, arvestades määruses sätestatud
tingimusi ja taotlusvooru eelarve mahtu. Toetuse saajad, toetuse suurus ja toetuse andmise
tingimused kinnitatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. Otsusest teavitatakse
taotlejat määruses sätestatud korras ning toetus makstakse välja määruses sätestatud tähtaja
jooksul pärast käskkirja allkirjastamist.
Määruse § 13 sätestab toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja on kohustatud kasutama
toetust taotluses ja toetuse andmise käskkirjas sätestatud tingimustel ning teavitama
Sotsiaalministeeriumi olulistest muudatustest, mis võivad mõjutada toetuse andmise
eesmärkide täitmist. Tegevuste mahtu on lubatud muuta üksnes ministeeriumi kirjalikul
nõusolekul. Toetuse saaja peab tegevuste elluviimisel arvestama ka keskkonnahoidlike
põhimõtetega, sealhulgas vähendama võimaluse korral paberdokumentide kasutamist,
6
digiprügi ja ühekordsete materjalide kasutamist ning lähtuma keskkonnahoidlike hangete
põhimõtetest.
Toetuse saaja peab pidama arvestust toetuse alusel elluviidud koolituste ja VIPS-i seansside
toimumise aja ja kordade ning toetuse kasutamisega seotud kulude üle, samuti võimaldama
toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamise tingimuste täitmist.
Aruandevorm näeb ette ka kuludokumentide loetelu esitamise, mis võimaldab toetuse andjal
vajaduse korral kontrollida toetuse kasutamise vastavust määruses sätestatud tingimustele,
ilma et aruandega kaasneks kohustus esitada kõiki algdokumente.
Toetuse saaja esitab aruande 15 tööpäeva jooksul pärast toetusperioodi lõppu. Kui toetuse
saaja tegevuse maht ei vasta taotluses kirjeldatule või toetust kasutatakse määrusega
vastuolus, võib toetuse rahuldamise otsus tunnistada kehtetuks ning toetus osaliselt või
täielikult tagasi nõuda vastavalt määruse §-le 14.
Andmete kogumise nõue võimaldab hinnata meetme rakendusmahtu, täielikult ellu viidud
juhtumite ja katkestatud juhtumite määra ning koguda sisendit VIPS-ide edasiseks
kujundamiseks astmelise abi süsteemis. Aruandlus toimub koondandmete tasemel ega hõlma
tuvastatavaid isikuandmeid.
Määruse § 14 sätestab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse
tagasinõudmise alused. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks ja toetus
nõutakse osaliselt või täielikult tagasi juhul, kui ilmnevad asjaolud, mille korral ei oleks taotlust
rahuldatud, või kui toetuse saaja rikub toetuse andmise tingimusi.
Tagasinõudmise aluseks võib olla eelkõige taotluses kirjeldatule mittevastav tegevus või VIPS-
i maht, aruande esitamata jätmine või ebatõeste andmete esitamine. Tagasinõudmise aluseks
võib olla ka isikuandmete kaitse nõuete rikkumine VIPS-i elluviimisel.
Samuti kuulub toetus tagasinõudmisele, kui toetuse saaja loobub toetusest või ei täida
määrusest tulenevaid kohustusi. Nimetatud sätted on vajalikud avalike vahendite õiguspärase
ja sihipärase kasutamise tagamiseks.
Ebaprofessionaalse elluviimise alus on vajalik VIPS-i kvaliteedi ja teenusesaajate turvalisuse
tagamiseks. VIPS-id puudutavad vaimse tervise valdkonda ning eeldavad professionaalsete
standardite järgimist, sealhulgas riskihindamist, suunamist kõrgema astme abi saama ja
eetiliste põhimõtete järgimist. Ebaprofessionaalse tegevusena käsitatakse muu hulgas
olukordi, kus VIPS viiakse ellu metoodikast kõrvalekalduvalt, ei ole tagatud nõutud
supervisioon või ei täideta dokumenteerimiskohustust.
Toetuse tagasinõudmisel ja tagasimaksmisel on aluseks eelkõige riigieelarve seaduse § 55
lõige 3 ja § 551. Määruses on välja toodud peamised tagasinõudmise alused kooskõlas
eelviidatud sättega.
Määruse § 15 sätestab otsuse ja toimingu vaidlustamise korra. Sotsiaalministeeriumi otsust
või toimingut on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
tingimustel ja korras.
Määruse §-ga 16 nähakse ette määruse tagasiulatuv rakendamine alates 01.04.2026. Toetus
võib üldjuhul katta tegevusi, mida on tehtud perioodil 1. jaanuar – 31. detsember. Aastal 2026,
kui määrus kehtestatakse, saab tegevusi katta alates 01.04.2026. Sellise piiratud
tagasiulatuva kohaldamise eesmärk on tagada toetuse saajatele selge ja ette teadaolev
rakendusperiood ning võimaldada viia VIPS-e ellu alates 01.04.2026.
Määruse lisas on sätestatud taotluste hindamise kriteeriumid ja kord.
7
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmisega ega muuda Eesti õigust ELi
õigusega kooskõlla viimiseks. Määruse reguleerimisala ei tulene otseselt ühestki konkreetsest
Euroopa Liidu määrusest ega direktiivist.
Riigiabi andmise analüüs
Määruse puhul on arvestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 107 sätestatud riigiabi
reeglistikuga.
Riigiabiga on tegemist järgmiste tingimuste korral:
1) toetus antakse riigi vahenditest;
2) toetus annab ettevõtjale majandusliku eelise;
3) toetus on valikuline;
4) toetus moonutab või võib moonutada konkurentsi ja võib mõjutada liikmesriikidevahelist
kaubandust.
Toetust rahastatakse riigieelarvest ning see on suunatud konkreetsetele taotlejatele. Riigi
vahendite kasutamise tingimus on seega täidetud. Toetuse eesmärk ei ole toetada turupõhist
majandustegevust ega anda ettevõtjale konkurentsieelist, vaid tagada avalikes huvides
pakutavate VIPS-ide rakendamine vaimse tervise astmelise abi süsteemis. VIPS-id on
teenusesaajale tasuta ning neid rakendatakse riigi tervishoiu- ja sotsiaalpoliitika eesmärkide
täitmiseks. Meetme mõju on olemuselt kohalik ega ole suunatud piiriülese teenusturu
mõjutamisele. Toetuse andmine ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust ega moonuta
konkurentsi Euroopa Liidu siseturul. Eeltoodust tulenevalt ei ole meetme raames antav toetus
käsitatav riigiabina ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.
4. Määruse mõjud
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Määruse rakendamine parandab kergemate ja mõõdukate vaimse tervise sümptomitega
inimeste ligipääsu varajasele ja sobiva raskusastmega abile. VIPS-ide laiem rakendamine
aitab ennetada probleemide süvenemist ja toetab inimeste toimetulekut ning võib vähendada
töövõimetuse, õpingute katkestamise ja sotsiaalse tõrjutuse riski. Demograafiline mõju
avaldub eeskätt noorte ja tööealiste inimeste paremas vaimses heaolus, kuid määrus ei mõjuta
otseselt rahvastiku koosseisu ega rändeprotsesse.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Määrusel puudub otsene mõju riigi julgeolekule või välissuhetele.
Majanduslik mõju
Määruse rakendamine toetab kulutõhusamate sekkumiste kasutuselevõttu vaimse tervise
valdkonnas. Varajane ja väiksema intensiivsusega abi võib vähendada vajadust kulukamate
tervishoiuteenuste järele ning seeläbi aidata kaasa avalike vahendite efektiivsemale
kasutamisele. Kaudselt võib paraneda tööealiste inimeste töövõime ja tootlikkus, kui vaimse
tervise mured lahendatakse varases staadiumis.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Määrusel puudub otsene või kaudne mõju elu- ja looduskeskkonnale.
Mõju regionaalarengule
8
Toetuse andmine avatud taotlusvooru kaudu võimaldab sekkumiste pakkumist erinevates
Eesti piirkondades. See võib parandada vaimse tervise toe kättesaadavust ka väljaspool
suuremaid linnu ning vähendada regionaalseid erinevusi teenuste kättesaadavuses.
Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Määrus ei too kaasa muudatusi riigi või kohaliku omavalitsuse struktuuris ega ülesannetes.
Mõju avaldub olemasoleva vaimse tervise süsteemi täiendamises ja koormuse paremas
jaotumises astmelise abi põhimõtete alusel.
Muud otsesed ja kaudsed mõjud
Määrus toetab vaimse tervise astmelise abi põhimõtete rakendamist ning võib kaasa aidata
teenuste kvaliteedi ühtlustamisele juhendipõhiste ja superviseeritud sekkumiste rakendamise
näol.
Olulisi negatiivseid mõjusid ei ole tuvastatud.
Mõju halduskoormusele
Taotlejate (juriidilised isikud ja FIE-d) jaoks on halduskoormus prognoositav ja mõõdukas,
piirdudes toetuse taotlemiseks ja aruandluseks vajaliku infokohustuse täitmisega. Kasutusel
on standardsed taotlus- ja aruandevormid, mis on analoogsed teiste sarnaste
toetusmeetmetega, mistõttu ei kaasne taotlejatele ebatavalist või täiendavat administratiivset
koormust võrreldes tavapärase toetuse taotlemise protsessiga.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks korraldab Sotsiaalministeerium avatud taotlusvooru
väljakuulutamise, taotluste menetlemise, hindamiskomisjoni moodustamise, toetuse
määramise otsuste ettevalmistamise ja väljamaksmise korraldamise ning toetuse kasutamise
järelevalve ja aruandluse. Tegemist on ministeeriumi tavapäraste toetuse andmisega seotud
tegevustega.
2026. aasta taotlusvooru vahendid summas 278 370 eurot eraldatakse tervist toetavate
valikute programmi tegevuse „Vaimse tervise edendamine“ eelarvest.
Toetuse maksmisega seotud kulud on ühekordsed ja seotud konkreetse taotlusvooru
perioodiga. Halduskulud kaetakse Sotsiaalministeeriumi olemasolevate ressursside arvelt
ning täiendavate püsikulude tekkimist ei ole ette näha.
Määrus ei too kaasa otseseid kulusid kohalike omavalitsuste eelarvetele. Kaudselt võib
sekkumiste laiem kättesaadavus vähendada kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna
koormust, kui varajane sekkumine aitab ennetada probleemide süvenemist.
Määruse rakendamisega ei kaasne riigile otseseid tulusid. Kaudne positiivne majanduslik mõju
võib avalduda tervishoiu- ja sotsiaalkulude võimalikus vähenemises pikemas perspektiivis,
kuid seda ei ole võimalik käesoleva määruse raames kvantitatiivselt prognoosida.
Toetuse rakendamisega kaasnev haldusmõju on väheoluline. Sotsiaalministeeriumi jaoks
piirdub see ajutise töömahu kasvuga taotlusvooru ajal, mis lahendatakse olemasoleva
personaliga. Taotlejate halduskoormus püsib tavapärase toetuse taotlemise protsessi
tasemel.
9
Määruse rakendamine ei ole seotud Euroopa Liidu vahendite kasutamisega.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
Määruse rakendamisel tagasiulatuvalt alates 01.04.2026 on arvestatud sellega, et
taotlusvooru avamine, taotluste menetlemine ja hindamine nõuavad ettevalmistusaega,
sealhulgas hindamiskomisjoni moodustamist ja vajalike korralduslike tegevuste elluviimist.
Määruse jõustumine üldises korras tagab, et osapooltel on võimalik normidega tutvuda ja
valmistuda taotluste esitamiseks.
Toetusperiood algab 2026. aastal seoses tagasiulatuva rakendamisega 1. aprillist, seega
loetakse abikõlblikeks ka tegevusi, mis on ellu viidud alates 1. aprillist 2026, sõltumata
määruse jõustumise kuupäevast. Tagasiulatuva kohaldamise eesmärk on tagada toetuse
saajatele ette teadaolev ja ühtne rakendusperiood ning võimaldada sekkumisi järjepidevalt ellu
viia.
Tagasiulatuv kohaldamine on isikule soodne, kuna võimaldab toetuse arvestamist varasemast
kuupäevast alates ning ei too kaasa uusi kohustusi ega piiranguid. Seetõttu ei ole tagasiulatuv
rakendamine vastuolus õiguskindluse põhimõttega.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse
avaldamiseks Tervise Arengu Instituudile, Tervisekassale ja Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu
Koalitsioonile (VATEK). Samuti edastati eelnõu arvamuse avaldamiseks asjaomastele
erialaseltsidele ning infotunnis osalenud ja täiendavat huvi üles näidanud VIPS-ide
pakkujatele.
10