Sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määruse nr 62 „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS 06.04.2026 nr 16 Sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määruse nr 62 „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“ muutmine Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 21 lõike 3, sotsiaalhoolekande seaduse § 107 lõike 3 ja ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel. Sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määruses nr 62 „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja asjakohaste valgustuse standardite nõuetele vastav“; 2) paragrahvi 9 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna „neli“ sõnaga „kolm“; 3) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Määruse § 9 lõiget 2 rakendatakse alates 1. juunist 2026. a, kui tegevusloa taotlus või selle muutmise taotlus uue teenusekoha lisamiseks on esitatud alates 1. juunist 2026. a, ja alates 1. jaanuarist 2027. a kõigile teenusekohtadele.“. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määruse nr 62 „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“ muutmise seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse muudatusega vähendatakse ööpäevaringse erihoolekandeteenuse puhul suurimat lubatud magamistoa täituvust neljalt kolmele. Muudatuse eesmärk on parandada teenusesaajate elukvaliteeti, suurendada nende privaatsust ja inimväärikust ning vähendada ühiskasutuses olevatest magamistubadest tulenevat psühhosotsiaalset pinget ja sensoorse ülekoormuse riski. Muudatus ei mõjuta teenuse muid aspekte. Muudatuse rakendumine sõltub sellest, kas tegemist on juba olemasoleva teenusekohaga või mitte. Olemasolevate teenusekohtade puhul rakendatakse üleminekuaega kuni 2027. aasta 1. jaanuarini, et teenuseosutajad jõuaksid muuta olemasolevad nelja teenusesaajaga magamistoad maksimaalselt kolme teenusesaajaga magamistubadeks. Uued teenusosutajad, aga ka need, kes teenust juba osutavad, kuid soovivad saada juurde uusi teenusekohti, peavad arvestama asjaoluga, et neile rakendub muudatus juba 2026. aasta 1. juunist. Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse tähelepanekut arvestades jäetakse määrusest välja kohustus järgida teenuse osutamise ruumides asjakohaste valgustuse standardite nõudeid. Kohustuslik viide standardile ei ole antud juhul põhjendatud, kuna vastav kohustus ei tulene Eestile siduvast rahvusvahelisest õigusest ega Euroopa Liidu õigusaktidest. Seejuures ei muudeta sisulist eesmärki tagada teenuse osutamise ruumides küllaldane loomulik valgustus, arvestades ruumi kasutusotstarvet. Standardite järgimine jääb soovituslikuks. Muudatustest tulenev halduskoormuse suurenemine erihoolekandeteenuse osutajatele on elukeskkonna nõuete osas vähene, kuna mõju on korralduslikku laadi, puudutab piiratud arvu teenuseosutajaid ja selle leevendamiseks on ette nähtud üleminekuaeg. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Kristjan Siilak ([email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]) ning mõjude hindamise Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakonna analüütikud Priit Laanoja ([email protected]) ja Evelin Tähtväli ([email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse rahvatervishoiu seaduse § 21 lõike 3, sotsiaalhoolekande seaduse § 107 lõike 3 ja ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määrust nr 62 „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“. Määrus ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse koosneb kolmest punktist. Punktiga 1 muudetakse määruse § 4 lõike 1 sõnastust osas, mis puudutab teenuse osutamise ruumides kohustust järgida asjakohaste valgustuse standardite nõudeid. Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse hinnangul on tegemist riigisisese kohustusliku standardiviitega. Toote nõuetele vastavuse seaduse § 42 lõike 61 kohaselt on tehnilises normis lubatud standardile kohustuslikku viidet sätestada üksnes Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste täitmisel. Siiski on soovituslik lähtuda asjakohastest standarditest sobiva valguslahenduse kujundamisel. Loomuliku valgustuse puhul on asjakohane lähtuda standardist EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“. Kunstliku valgustuse ehk tehisvalgustuse valgusallika paigaldamisel on sobiv lähtuda standardist EVS-EN 12464-1 „Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad“. Punktiga 2 muudetakse määruse § 9 lõikes 2 erandjuhul lubatud teenusesaajate maksimaalset arvu ühes magamistoas neljalt kolmele. Muudatus on vajalik, et paraneks teenusesaajate elukvaliteet ja suureneks privaatsus. Üldine suund on siiski luua ühe- ja kahekohalised magamistoad. Erandjuhtude üle otsustab teenuseosutaja, kuid igal juhul tuleb arvestada inimese enda nõusolekuga. Punktiga 3 nähakse ette üleminekuaeg punktis 1 nimetatud muudatustele. Muudatus rakendub uutele teenusepakkujatele ja uutele loodavatele teenusekohtadele 1. juunist 2026. a. Enne 1. juunit 2026. a loodud teenusekohtadele rakendatakse üleminekuaega – neile rakendub muudatus alates 1. jaanuarist 2027. a, et teenusepakkujad saaksid viia ühes magamistoas elavate teenusesaajate arv muudetud nõudega vastavusse. Tegevusloaga teenuseosutaja peab teenusekoha lisamiseks esitama tegevusloa muutmise taotluse. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 154 punkti 1 kohaselt lisatakse tegevusloale kõrvaltingimusena maksimaalne teenusesaajate arv (sisuliselt teenusekohade arv), kellele on lubatud samal ajal teenust osutada. Uued teenusekohad peavad taotluse esitamise ajal muu hulgas vastama kehtivatele rahvatervishoiu seaduse ja selle alusel kehtestatud elukeskkonna nõuetele (SHS § 153 punkt 3). 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse muutmine ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatusega täpsustatakse nõudeid elukeskkonnale erihoolekandeteenuse osutamisel, vähendades erandjuhul maksimaalselt ühes magamistoas lubatud teenusesaajate arvu neljalt kolmele. Muudatuse eesmärk on parandada teenusesaajate elukvaliteeti, suurendada nende privaatsust ja inimväärikust ning vähendada ühiskasutuses olevatest magamistubadest tulenevat psühhosotsiaalset pinget ja sensoorse ülekoormuse riski. Muudatus haakub laiemate erihoolekande arengusuundadega, mille kujundamiseks on koostöös valdkonna osapooltega koostamisel pikaajaline erihoolekande tegevuskava. Tegevuskava eesmärk on tagada teenuste kvaliteet, vajaduspõhisus ja kättesaadavus ning toetada teenusesaajate inimväärikust ja privaatsust, mis loob eeldused ka käesoleva muudatuse mõjude järkjärguliseks ja juhitavaks rakendamiseks. Muudatuse peamine oodatav mõju avaldub teenusesaajate igapäevase elukeskkonna paranemises ning on teenusesaaja seisukohalt valdavalt positiivne. Samas võib muudatus teenuseosutajatele kaasa tuua vajaduse teenusesaajate ümberpaigutamiseks ning üksikjuhtudel ka ruumilahenduste või teenuse korralduse kohandamiseks. Selleks on määratud üleminekuaeg. 1 Toote nõuetele vastavuse seadus (2025). RT I, 11.03.2025, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt//111032025003. Mõjude olulisuse hindamisel lähtuti mõju ulatusest, avaldumise sagedusest, mõjutatud sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist. Analüüs tugineb määruse sisule ja selle praktilisele rakendumisele ning kasutab Sotsiaalkindlustusameti andmeid. Mõjuanalüüsis käsitletakse mõju teenusesaajatele, teenuseosutajatele ja Terviseametile kui järelevalveasutusele. Mõju tuvastati kolmes valdkonnas: sotsiaalne mõju, mõju majandusele ning mõju riigivalitsemisele ja halduskoormusele. Teistes mõjuvaldkondades määruse sisulisi mõjusid ei avalda. Mõjusid on analüüsitud mõjuvaldkondade ja sihtrühmade kaupa. Sotsiaalne mõju Sihtrühm 1: erihoolekandeteenuse saajad Muudatus mõjutab neid erihoolekandeteenuse saajaid, kes elavad neljakohalistes magamistubades, kus määruse rakendumise järel on üldreeglina ette nähtud kuni kahe samast soost teenusesaaja majutamine ning erandjuhul on lubatud kuni kolme teenusesaaja majutamine. Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 31.12.2025 seisuga üheksa neljakohalist magamistuba, kuhu oli kokku paigutatud 36 teenusesaajat: 16 päeva- ja nädalahoiuteenuse ning 20 ööpäevaringse erihoolduse raames.2 Päeva- ja nädalahoiuteenused on valdavalt ajutised ning sageli ilma ööbimiseta3, mistõttu on muudatuse otsene mõju nende teenuste saajatele piiratud. 31.12.2025 seisuga oli Eestis päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamiseks loodud 16 kohta neljakohalises magamistoas. Kui teenust saadakse ööbimisega, tuleb tagada määrusega kehtestatud magamistingimused ja privaatsus.2 Muudatus mõjutab enim ööpäevaringse erihooldusteenuse saajaid, kelle puhul võib olla vajalik majutustingimused ümber korraldada. 31.12.2025 seisuga oli Eestis ööpäevaringse erihooldusteenuse raames kokku hinnanguliselt 37 vaba kohta: ühekohalistes magamistubades 23 ja kahekohalistes magamistubades 14 kohta. Andmete kogumise perioodil oli 20 ööpäevaringse erihooldusteenuse saajat paigutatud neljakohalistesse magamistubadesse. Arvestades, et muudatusega vähendatakse erandjuhul suurimat lubatud magamistoa täituvust neljalt kolmele ning muudatus ei mõjuta teenuse sisu, võib negatiivse mõju riski sihtrühmale hinnata väikeseks, arvestusega, et muudatus mõjutab kuni viit teenusesaajat, kelle majutustingimused vajavad ümberkorraldamist. Siiski tuleb arvestada, et teenusevajajaid on mõnes piirkonnas rohkem kui teenusekohti4, mistõttu võib muudatus piirkonniti mõjutada uute isikute teenuse saamist. Muudatusega ette nähtud üleminekuaeg toetab teenuse järjepidevust ning võimaldab teenuseosutajatel, teenusesaajatel ja nende lähedastel leida sobivaimad lahendused teenuse jätkumiseks, arvestades teenusesaajate individuaalseid vajadusi ja heaolu. Kokkuvõtvalt, arvestades puudutatud sihtrühma suhteliselt väikest suurust ja üleminekuaja olemasolu, võib muudatuse sotsiaalset mõju hinnata väikeseks. Mõju majandusele ja riigivalitsemisele Sihtrühm 1: erihoolekandeteenuse osutajad 2 Andmepäring Sotsiaalkindlustusametist. 3 Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel (2025). RT I, 14.11.2025, 17. https://www.riigiteataja.ee/akt/114112025017. 4 Sotsiaalkindlustusamet (2025). Erihoolekanne. https://sotsiaalkindlustusamet.ee/puue-ja- hoolekanne/erihoolekanne#kellele. Ööpäevaringset erihoolekandeteenust neljakohalistes magamistubades osutas 31.12.2025 seisuga kokku neli teenuseosutajat, kes paiknesid kolmes maakonnas. Muudatuse rakendamine võib ajutiselt suurendada teenuseosutajate haldus- ja töökoormust seoses majutustingimuste ümberkorraldamise, kooskõlastuste tegemise ja dokumentatsiooni uuendamisega. Nende tegevuste maht sõltub teenuseosutaja ruumilahendustest ja teenusesaajate arvust. Muudatus ei too kaasa uusi aruandlusnõudeid ega püsivaid regulaarseid kohustusi. Kui mõju tekib, on see ajas hajutatav ning teenusesaajale tervikuna positiivne, sest elamistingimused paranevad. Näiteks SA Jõhvi Haiglas on üks neljakohaline tuba, aga kuna tegemist on piisavalt suure magamistoaga, on võimalus ehitada vahesein, et neljakohaline tuba kolmekohaliseks ehitada. Üks neljakohaline magamistuba on ka MTÜ-s Paju Pansionaadid, aga seal suunatakse üks teenusesaaja alates maikuust saama väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust, mille järel muudab teenusepakkuja voodikohtade arvu tubades maksimaalselt kolmekohalisteks. AS Lihula Südamekodus ja AS Valga Haiglas on võimalik vastavalt üks ja kaks teenusesaajat suunata uue suunamisotsusega inimesele sobivasse hoolekandeasutusse.5 Error! Reference source not found. annab ülevaate teenusesaajate ümberpaigutamise võimalustest maakonna piires. Tabel 1. Maakondlik ülevaade ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajate ümberpaigutamise võimalustest 31.12.2025 seisuga Inimesi 4-kohalistes Vabu kohti 1–2-kohalistes Maakond tubades tubades Ida-Viru maakond 4 2 Pärnu maakond 4 3 Tartu maakond 0 5 Valga maakond 12 0 Võru maakond 0 10 Kokku 20 20 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Tabelist nähtub, et ümberpaigutamise võimalused erinevad piirkonniti ning osades maakondades on kohene ümberpaigutamine piiratud. Muudatusega ette nähtud üleminekuaeg võimaldab teenuseosutajatel muudatusega järk-järgult kohaneda ning vähendab rakendamisega seotud riske. Kokkuvõttes on muudatuse mõju erihoolekandeteenuse osutajatele valdavalt korralduslikku laadi ja seda võib hinnata väikeseks, kuna muudatus puudutab piiratud arvu teenuseosutajaid ning selle leevendamiseks on ette nähtud üleminekuaeg. Sihtrühm 2: Terviseamet Terviseametil on määruse täitmise üle järelevalve tegemise roll.6 Muudatus, millega vähendatakse erihoolekandeteenuse osutamisel ühes magamistoas lubatud teenusesaajate suurimat arvu, ei muuda järelevalve üldist sisu ega korraldust, vaid täpsustab kontrollitavat nõuet. Järelevalve tegemine jätkub senises mahus ja korras, lisamata täiendavat halduskoormust. 5 Sotsiaalkindlustusameti poolne avalikustamata info. (2026). 6 Terviseamet (2025). Sotsiaalasutuste järelevalve. Sotsiaalasutuste järelevalve | Terviseamet. Muudatuse mõju Terviseametile võib hinnata väikeseks, kuna järelevalve maht ja sagedus ei suurene ning uusi järelevalvemeetodeid ei lisandu. Ebasoovitavate mõjude risk on väike ning võimalik kohanemisvajadus seondub eelkõige muudatuse rakendamise algusperioodiga. Kokkuvõttes ei too muudatus Terviseametile kaasa täiendavat halduskoormust. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Muudatuse mõju erihoolekandeteenuse osutajatele on valdavalt korralduslikku laadi ja seda võib hinnata väikeseks, kuna muudatus puudutab piiratud arvu teenuseosutajaid ning selle leevendamiseks on ette nähtud üleminekuaeg. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Terviseametile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonile, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule ja Eesti Hoolekandeasutuste Liidule. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon ja Eesti Hoolekandeasutuste Liit kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Arvamuse eelnõu kohta esitasid Eesti Standardimis- ja Akrediteerimisekeskus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Terviseamet, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Puuetega Inimeste Koda ning Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit. Kooskõlastustabel on lisatud seletuskirjale.  Seletuskirja Lisa Kooskõlastustabel Avalikult kooskõlastusringilt laekunud tagasiside Esitaja ja märkuse sisu SOMi vastus 1. Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 1.1 Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus Arvestatud. on tutvunud Sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määruse nr 62 „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“ muutmise määruse eelnõu ja seletuskirja ning on andnud oma kommentaari. Kommentaar puudutab määruse kehtiva redaktsiooni § 4 lõiget 1, mille kohaselt on teenuse osutamise ruumides kohustus järgida asjakohaste valgustuse standardite nõudeid. EVS-i hinnangul on tegemist riigisisese kohustusliku standardiviitega. § 42 lg 6 kohaselt on tehnilises normis lubatud standardile kohustuslikku viidet sätestada üksnes Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste täitmisel. Samuti on õiguskantsler toonud oma 2012. a arvamuses välja, et kohustuslik standardile viitamine on vastuolus põhiseadusega. Seetõttu tuleks standardite järgimisele viidata soovituslikult või kaaluda selle välja jätmist eelnõu tekstist ning lisada soovitus lähtuda asjakohastest standarditest seletuskirja. Ühe võimaliku ettepanekuna võib eelnõu § 4 lõikes 1 kasutada järgmist sõnastust: (1) Teenuse osutamise ruumides tagatakse küllaldane loomulik valgustus arvestades ruumi kasutusotstarvet. 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2.1 Majandus- ja Selgitame. § 3 lg 2 on üldine, selle sisu Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on on kaetud vastavate ehitusnormidega, tutvunud Sotsiaalministri 12. novembri sõltuvalt tegevusloa ja ehitusloa ajast. 2025. a määruse nr 62 „Nõuded Kuna § 3 lg 2 tänapäeva nõue eeldab lifti ja muid mugavusi, siis ei eeldata elukeskkonnale sotsiaalteenuste ega kohustata, et varasema ehitus- osutamisel“ muutmise määruse eelnõu ja 1  Esitaja ja märkuse sisu SOMi vastus seletuskirja ning on andnud oma /tegevusloa taotluse alusel olev ehitis kommentaari. MKM tahab teada, kas § 3 lg vastaks november 2025 kehtivatele 2 ja § 14 lg 1 ligipääsetavuse nõue üldse ehitusnõuetele ja väärtustele. See aga juba olemasolevatele hoolekandeasutustele ei välista senise ehitise ja ruumide kaasaja nõuetele vastavaks viimist ei kehti, sh mitte ainult ruumidele, vaid ka vabatahtlikult. sisustusele. 3. Terviseamet 3.1 Terviseamet on tutvunud Sotsiaalministri Mittearvestatud. Terviseameti 12. novembri 2025. a määruse nr 62 ettepanek on sõnastuslikku „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste laadi, mis ei anna praktilist osutamisel“ muutmise määruse eelnõu ja lisaväärtust. See, et tegemist seletuskirja ning on andnud oma peab olema veega wc-potiga kommentaari. Terviseamet palub kaaluda tuleneb § 5 lõike 4 üldnõudest, määruses sõna „tualett“ vastavas käändes et (4) Teenusesaajale tuleb asendamist sõnaga „vesiklosett“. Muudatus tagada hügieeniline ja ohutu puudutaks määruse § 5 lõike 4 esimest tualeti kasutamise võimalus lauset, § 7 lõiget 4 ning § 12 lõiget 5. ning sooja vee ja sobivate pesemisvahenditega hügieenitoimingute tegemise võimalus. 3.2 Määruse § 5 lg 4 esimene lause Mittearvestatud. kehtestatakse sõnastuses: „Teenusesaajale Vt samasisulise p 3.1 tuleb tagada hügieeniline ja ohutu kommentaari vastust. vesikloseti kasutamise võimalus ning sooja vee ja sobivate pesemisvahenditega hügieenitoimingute võimalus“. 3.3 Määruse § 7 lõige 4 kehtestatakse Mittearvestatud. sõnastuses: „Eraldusruumis tuleb tagada Vt samasisulise p 3.1 privaatne ja hügieeniline vesikloseti kommentaari vastust. kasutamise võimalus“. 3.4 Määruse § 12 lõige 5 kehtestatakse Mittearvestatud. sõnastuses: „Teenuseosutaja peab tagama Vt samasisulise p 3.1 vähemalt ühe pesemiskoha kuni kümne kommentaari vastust. teenusesaaja kohta ja vähemalt ühe Mis puudutab täiendavaid vesiklosettpoti kuni viie teenusesaaja nõudeid kuivkloseti või kohta“. teisaldatava bio-tualettpoti osas, Antud muudatus tagaks vajaliku siis määruse § 5 lõikes 4 on õigusselguse ning välistaks teenuse osutaja veega wc-poti nõue olemas, aga poolt tualettruumi sisustamisel kuivkloseti täiendatavate lahenduste või teisaldatava bio-tualettpoti või muu kasutamise kitsendamist ei pea sarnase ehituslikult ja majanduslikult me mõistlikuks ehk kui odavama lahenduse kasutamise, vältides minimaalne nõue wc-pottide seeläbi ka asjatuid pikaajalisi vaidlusi osas on täidetud, siis teenuseosutajatega. Kuna tegu on täiendavate lahenduste haavatava sihtrühmaga, kellele osutatav pakkumise osas kitsendusteks teenus peaks võimaldama nii kaasaegseid põhjust pole. hügieenitingimusi kui ka väärikat kohtlemist, siis ameti hinnangul peaks antud nõue 2  Esitaja ja märkuse sisu SOMi vastus sellise teenuse osutamisel 21. sajandil olema elementaarne. Muudatus ei tooks ameti hinnangul endaga kaasa varasemast rangemaid nõudeid. Ka määruse enda seletuskirjas on üldhooldusteenuse puhul selgitatud, et tegu ei ole uue nõudega, vaid varasemalt kehtinud sotsiaalministri määrusest nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ üle võetud sättega. Antud määruse § 8 lg 2 sätestas seni selge nõudena vähemalt kahe WC-poti ehk vesiklosettpoti nõude kümne voodikoha kohta ning ameti praktikas kuni 31.08.2025 sellise nõude täitmine raskusi teenuse osutajatele ei valmistanud. Praeguse kehtiva määruse sõnastus on aga antud probleemi selguse vajaduse tõstatanud. 3.5 Terviseamet palub kaaluda määruse § 14 lg Selgitame. 1 rakendussätte vajalikkust või sätte Tegevuskohale kohalduvad täpsustamist. Antud lõike kohaselt reeglina selle ehitusloa nõuded. kohaldatakse määruse § 3 lõikes 2 Määrus ei näe ette juba sätestatud hoolekandeasutustele, mille tegutsevatele teenuse ehitusloa taotlus esitatakse pärast osutamise kohtadele uusi käesoleva määruse jõustumist. Määruse § nõudeid, va kui rakendussättes 3 lg 2 sätestab, et ruumid ja nende sisustus on teisiti. Kuna § 3 lg 2 peavad olema ligipääsetavad ja ohutud ning tänapäeva nõue eeldab lifti ja vastama nii ruumide funktsioonile kui ka kaasaegseid lahendusi, siis ei teenusesaajate vajadustele, huvidele ja eeldata ega kohustata, et eelistustele. Varjupaigateenuse puhul varasema ehitus- /tegevusloa lähtutakse ruumide sisustamisel üksnes taotluse alusel olev ehitis teenusesaajate põhjendatud vajadustest. vastaks november 2025 Ehkki ka RTHSI § 21 lg 1 sätestab kehtivatele ehitusnõuetele ja üldnõudena, et sotsiaalteenust saama väärtustele. See aga ei välista õigustatud isiku kasutusse antud ruumides senise ehitise ja ruumide ja maa-alal, kus osutatakse sotsiaalteenust kaasaja nõuetele vastavaks ja mille puhul on sotsiaalhoolekande viimist vabatahtlikult. seaduses või selle alusel kehtestatud määruses viidatud käesolevale seadusele, peab elukeskkond olema neis viibivate inimeste tervisele ohutu ja tervist toetav, siis ülaltoodud rakendussäte tekitab määrust lugedes arusaama, et nii ruumide kui sisustuse ligipääsetavuse ja ohutuse nõuded kehtivad üksnes uutele hoolekandeasutustele, mille ehitusloa taotlus on esitatud peale 01.09.2025.a. Amet palub antud rakendussätet täpsustada. 3  Esitaja ja märkuse sisu SOMi vastus 4. Sotsiaalkindlustusamet 4.1 Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tutvus Mittearvestatud. Riigi eelnõuga ja esitab selle kohta järgmise pikaajaline reformisuund on arvamuse. liikuda elukaare ülesehitusele 1. Määruse muudatusega vähendatakse põhinevale teenusele, mis ööpäevaringse erihoolekandeteenuse arvestab maksimaalselt teenuse suurimat lubatud magamistoa täituvust saaja vajadusi, samas neljalt kolmele. Sellega omakorda arvestades riigi rahalisi vähendatakse teenusekohtade koguarvu, võimalusi. Olemasolevate kuna tänastel teenuseosutajatel ei ole teenusekohtade puhul lubatud edaspidi samades ruumides samale rakendatakse üleminekuaega hulgale klientidele teenust pakkuda. kuni 2027. aasta 1. jaanuarini, et Eelnõus on küll olemasolevate teenuseosutajad jõuaksid teenusekohtade osas ette nähtud muuta olemasolevad nelja üleminekuaeg kuni 1.01.2027, kuid teenusesaajaga magamistoad arvestades kehtivaid suunamisotsuseid, maksimaalselt kolme teeme ettepaneku pikendada tänastes teenusesaajaga tingimustes teenuse osutamise võimalust magamistubadeks. kuni suunamisotsuste kehtivusaja lõpuni. Muudatustest tulenev Vastasel juhul eeldab kavandatud muudatus halduskoormuse suurenemine osade suunamisotsuste muutmist, s.h erihoolekandeteenuse vajadusel nende kehtetuks tunnistamist kui osutajatele on elukeskkonna klientidele ei õnnestu neile sobilikku nõuete osas vähene, kuna mõju alternatiivset teenusekohta pakkuda. on korralduslikku laadi, puudutab piiratud arvu teenuseosutajaid ja selle leevendamiseks on ette nähtud üleminekuaeg. Muudatus puudutab 4 teenuseosutajat- SA Jõhvi Haiglas on üks neljakohaline tuba, aga kuna tegemist on piisavalt suure magamistoaga, on võimalus ehitada vahesein, et neljakohaline tuba kolmekohaliseks ehitada. Üks neljakohaline magamistuba on ka MTÜ-s Paju Pansionaadid, aga seal suunatakse üks teenusesaaja alates maikuust saama väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust, mille järel muudab teenusepakkuja voodikohtade arvu tubades maksimaalselt kolmekohalisteks. AS Lihula Südamekodus ja AS Valga Haiglas on võimalik vastavalt üks ja kaks teenusesaajat 4  Esitaja ja märkuse sisu SOMi vastus suunata uue suunamisotsusega inimesele sobivasse hoolekandeasutusse. Sellest tulenevalt on meie hinnangul üleminekuaeg 2027. aasta 1. jaanuarini piisav. 5. Eesti Puuetega Inimeste Koda 5.1 Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) Selgitame. Erandjuhtude toetab muudatuse eesmärki suurendada otsustamisel lähtutakse alati erihoolekandeteenuste saajate privaatust jainimese vabatahtlikust ja inimväärikust. Samas leiab, et eelnõu ei teadlikust nõusolekust. Selle taga ööpäevaringsetel teenustel elavatele tagamiseks esitab inimestele õigust privaatsusele, rahulikuleSotsiaalkindlustusameti omaette puhkamisajale, üldisele peaspetsialist inimesele väärikusele. konkreetse teenuskoha Punktiga 1 muudetakse määruse § 9 lõikes pakkumise koos selge ja 2 erandjuhul lubatud teenusesaajate arusaadava infoga: kus maksimaalset arvu ühes magamistoas teenuskoht asub, selle neljalt kolmele. Muudatus on vajalik, et kirjeldus, mitu kohta on toas, paraneks teenusesaajate elukvaliteet ja millisel korrusel tuba asub ning suureneks privaatsus. Üldine suund on milline on teenuse omaosalus. siiski luua ühe- ja kahekohalisedInimesel on võimalus magamistoad. Erandjuhtude üle otsustab teenuskohaga tutvuda enne teenuseosutaja, kuid igal juhul tuleb otsuse tegemist. Teenuskoha arvestada inimese enda nõusolekuga. vastuvõtmine on vabatahtlik Kuidas tagatakse, et nõusolek on ning inimene teeb otsuse ilma vabatahtlik, teadlik, informeeritud? surveta. Kolmekohaline majutus ei tohi kujuneda Kui inimesel on eestkostja ja ta vaikimisi praktikaks ega olla põhjendatud on teenusele asumise üksnes teenusekorralduslike või ruumiliste küsimuses piiratud teovõimega, kaalutlustega edastatakse kogu teave nii inimesele kui ka eestkostjale. Eestkostja annab otsuse inimese huvidest lähtuvalt. Võimalusel kaasatakse ka inimene ise: talle selgitatakse teenuskoha tingimusi ja võimaldatakse teenuskohaga tutvuda. Inimese arvamust kuulatakse ning arvestatakse ulatuses, mis on kooskõlas tema väljendusvõimega. Eestkostja peab tegutsema heas usus ning tagama, et otsus toetab inimese turvatunnet, vajadusi ja heaolu. 5.2 Mõistame, et olemasolevate Mittearvestatud. Riigi teenuseosutajate puhul võib 1-2 kohaliste pikaajaline reformisuund on tubade nõude täitmine olla ajamahukas ning liikuda elukaare ülesehitusele 5  Esitaja ja märkuse sisu SOMi vastus vajada üleminekuaega. Oleme varasemalt põhinevale teenusele, mis teinud ettepaneku anda olemasolevatele arvestab maksimaalselt teenuse teenuseosutajatele kuni 7-aastane saaja vajadusi, samas üleminekuaeg 1–2 kohaliste tubade nõude arvestades riigi rahalisi täitmiseks, mis on EPIKoja seisukohta võimalusi. Seoses arvestades niigi maksimaalne võimalik aeg, erihoolekandereformiga on mille jooksul üleminek korraldada. üldine suund 1-2 kohaliste Rõhutame, et ei ole põhjendatud lubada tubade rajamisel, aga uutel teenuseosutajatel turule siseneda 3- praeguses määruses nii suurt kohaliste magamistubadega. See saadab muutust ei saa kohaldada. turule eksitava sõnumi, et riigi vaatest on Olemasolevate teenusekohtade sobilik majutada ühte tuppa mitu suure abi- puhul rakendatakse ja toetusvajadusega inimest. Riigi üleminekuaega kuni 2027. strateegilised dokumendid ja erihoolekande aasta 1. jaanuarini, et reformisuund on üle kümne aasta liikunud teenuseosutajad jõuaksid väiksemate, peresarnaste üksuste ja muuta olemasolevad nelja ühekohaliste magamistubade suunas. teenusesaajaga magamistoad Kehtivate, oluliselt madalamate nõuetega maksimaalselt kolme loob riik vastuolulise signaali ning pidurdab teenusesaajaga tegelikku reformi. Palume lisada magamistubadeks. Rõhutame üleminekuajad eelnõu juurde ning taaskord, et kolm teenusesaajat eemaldada määrusest võimalus uutel magamistoas on erandjuhul teenuseosutajatel turule tulla, kui tagatud ei lubatud arv. Muudatuse ole 1-2 kohaliste magamistubade nõue. eesmärk on parandada teenusesaajate elukvaliteeti, suurendada nende privaatsust ja inimväärikust ning vähendada ühiskasutuses olevatest magamistubadest tulenevat psühhosotsiaalset pinget ja sensoorse ülekoormuse riski. 6. Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit 6.1 MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit on Selgitame. Riigi pikaajaline nimetatud määruse eelnõuga tutvunud ja reformisuund on liikuda toetab seisukohta, et magamistubade elukaare ülesehitusele kohtade arvu vähendamine on privaatsuse põhinevale teenusele, mis ja inimväärikuse tagamiseks oluline samm. arvestab maksimaalselt teenuse Samas leiame, et protsessi tuleks jätkata saaja vajadusi, samas järjepidevalt ja sihipäraselt – soovitame arvestades riigi rahalisi tulevikus magamistubade kohtade arvu võimalusi. Muudatuse eesmärk veelgi vähendada ning seada eesmärgiks, on parandada teenusesaajate et kõik uued teenusekohad rajatakse elukvaliteeti, suurendada nende edaspidi sõltumata teenuse liigist ühe- või privaatsust ja inimväärikust ning kahekohaliste tubadena. vähendada ühiskasutuses olevatest magamistubadest tulenevat psühhosotsiaalset pinget ja sensoorse ülekoormuse riski. 6