Sissetulev kiri

majandus- ja taristuministri ……….2022. a määrus nr…. „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ Lisa 4 (muudetud sõnastuses) Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend 1. peatükk Üldsätted 1. Reguleerimisala 1.1 Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhendis sätestatakse raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ning nende seadmete hoiu ja käitamise tehnilised nõuded ning raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, signalisatsiooniseadmetega seadmestamise ja liiklusohutuse tagamise nõuded. 1.2 Käesolev raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend kehtib kasutuses, ehitusjärgus ja projekteerimise staadiumis olevatele raudteeülesõidukohtadele ja -ülekäigukohtadele. 2. peatükk Raudteeületuskoha nõuded 2. Raudteeületuskoha üldnõuded 2.1 Raudteeületuskoha kate on raudbetoonist, kummist, puidust, asfaltbetoonist, betoonist või muu omavahel kombineeritud materjalist valmistatud kate, mis asub rööbaste vahel ja mõlemal pool raudteed, ulatudes minimaalselt 1 meetri kaugusele rööpa välisküljest. Teekatte välispiir peab olema rööpaga paralleelne. 2.2 Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab tagama raudteeületuskoha katte, rennide, liikluskorraldusvahendite, teljeloendurite, raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooni, tõkkepuude, gabariiditähiste, valgustuse ning tähispostide ja muude asjakohaste tehniliste ja ohutust tagavate vahendite nõuetekohase paigaldamise, korrashoiu ning punktis 7.6 toodud nõuetekohase nähtavussektori olemasolu. 2.3 Avalikult kasutatava raudteeületuskoha kate peab rööbaste vahel olema 0–25 mm rööpapea pealispinnast kõrgem ning rööbaste välisküljel 100 millimeetrit, lubatud kõrvalekaldega +/- 10 millimeetrit, ulatuses rööpast ühel tasapinnal rööpapea pealispinnaga või sellest kuni 5 mm madalam või tehtud elastsest materjalist rööpa kulumise kompenseerimiseks. 2.4 Raudteeveeremi rattapaaride vaba läbisõidu tagamiseks peab raudteeületuskoha katte ja rööpapea töötavate pindade vahel olema renn, mille laius on raudteeprojektist tulenevalt 70– 100 millimeetrit, lubatud kõrvalekalle +/- 10 millimeetrit, ja sügavus vähemalt 45 millimeetrit. 2.5 Avalikult kasutataval raudteeületuskohal ei tohi sirgel teelõigul renni laius ületada 75 mm. 2.6 Raudteeületuskoha katte keskmise osa ja rööparenni vahel ning rööpa väliskülje ja rööpa katteplaadi vahel ei tohi olla tühimikku üle 10 mm, sealhulgas raudteeületuskoha katte või pinnase deformeerumist. 1 2.7 Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab tagama, et raudtee signalisatsioonisüsteem võimaldab signaali saamise raudteeveeremilt arvestusega, et raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooni ja tõkkepuude olemasolul need õigeaegselt ja automaatselt lülituks. 2.8 Liiklusmärkide, ülesõidufooride ja kattemärgistuse (edaspidi ka liikluskorraldusvahend) ülesanne on anda liiklejatele ühetaolist teavet, korraldada liiklust ja luua tingimused ohutuks liikluseks. 2.9 Liiklusmärgid peavad olema liiklejatele nähtavad ning ei tohi olla varjatud taimestiku, ehitise, reklaamtahvli või muu esemega. 2.10 Keelatud on kasutada liikluskorraldusvahendit, mis on deformeerunud või muul viisil rikutud. Liikluskorraldusvahendid ja nende paigaldus peab vastama standardite EVS 613, EVS 614 ja EVS 615 või samaväärsetele nõuetele. 2.11 Teehooldustööd ei tohi kahjustada raudteeületuskoha katet, raudteed ja liikluskorraldusvahendeid. 2.12 2024. aasta 1. jaanuariks peavad raudteeületuskohad olema valgustatud. Valgustus peab vastama majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ sätestatud nõuetele ja linnapiirkonnas standardi EVS 843 nõuetele või olema standardiga samaväärsed. 2.13 Eelteate ajad raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooni tööle rakendamiseks peavad vastama käesoleva juhendi 5. peatüki nõuetele. 2.14 Automaatikaga raudteeületuskoht varustatakse monitooringuseadmetega, mis teatavad tõrgete või rikete olemasolust raudteeületuskoha seadmete töös. 2.15 2024. aasta 1. jaanuariks peab raudteele paigaldama raudteeületuskohast kuni 500 meetri kaugusele rongide liikumise suunas paremale poole peateed, kas rööbastee äärde või rööbasteede vahele, alalised hoiatavad signaalmärgid „Vile andmise koht“. Sõltuvalt kohalikest oludest võib signaalmärki korrata. Kui raudteeülesõidukoht ja raudteeülekäigukoht asuvad lähestikku, siis arvestatakse vile andmisel aeglasemalt reageeriva raudteeületuskoha vajadustega. 3. Raudteeületuskoha ülevaatus 3.1 Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab teostama iseseisvalt raudteeületuskoha ning selle seadmete ja liikluskorraldusvahendite kontrollimist vastavalt raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud juhendis määratud korrapärasusega, kuid mitte harvem kui raudteeületuskohtade ja seal kasutatavate seadmete ja materjalide tootjapoolsed ekspluatatsioonitingimused ette näevad. 3.2 Raudteeinfrastruktuuri majandaja korraldab regulaarselt vastavalt käitustingimustele tema omandisse või valdusesse kuuluvate avalikult kasutatavate raudteeületuskohtade ja nende seadmete ning raudteeületuskohale suubuvate teede liikluskorraldusvahendite komisjonilist ülevaatust. 3.3 Regulaarsed ülevaatuskomisjonid avalikult kasutatavatel raudteeületuskohtadel peavad toimuma vähemalt iga kolme aasta tagant. 2 3.4 Regulaarse ülevaatuskomisjoni koosseisu kaasatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja poolt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, raudteeveoettevõtja, tee omaniku või valdaja, kohaliku omavalitsuse, Politsei- ja Piirivalveameti ja Transpordiameti esindaja või muu põhjendatud huvi või kompetentsi omav isik. 3.5 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, raudteeinfrastruktuuri majandaja, raudteeveoettevõtja, tee omaniku või valdaja, kohaliku omavalitsuse, Politsei- ja Piirivalveameti või Transpordiameti esindaja või asjasse puutuva kolmanda isiku põhjendatud ettepaneku alusel moodustab raudteeinfrastruktuuri majandaja või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet erakorralise raudteeületuskoha ülevaatuskomisjoni. 3.6 Raudteeinfrastruktuuri majandaja koostab ülevaatuskomisjoni läbiviimiseks vajaliku töödokumendi, mis sisaldab muuhulgas ülevaadet raudteeületuskohale kehtestatud nõuetest, kasutatavate seadmete ja materjalide tootjapoolsetest ekspluatatsioonitingimustest ja muust teabest, mille alusel on võimlik hinnata raudteeületuskoha ohutuses. 3.7 Ülevaatuskomisjoni korraldaja vormistab komisjoni töö tulemused kirjalikult ning edastab 10 tööpäeva jooksul peale paikvaatluse lõppemist ülevaatuskomisjoni liikmetele kinnitamiseks. Erakorralise ülevaatuskomisjoni tulemuste kokkuvõte vormistatakse kirjalikult ja edastatakse komisjoni liikmetele kinnitamiseks viivitamata pärast komisjonipoolse ülevaatuse toimumist. 3.8 Ülevaatuskomisjon hindab, kas raudteeületuskoht vastab sätestatud nõuetele ning on kasutamiseks ohutu. Ülevaatuskomisjon teeb ettepanekuid ning tähelepanekuid raudteeületuskoha ja kasutatud seadmete ning raudteeülesõidukohale suubuvate teede tehnilise olukorra ja nõuetele vastavuse kohta. Kui ülevaatuskomisjoni ettepanekuid ei järgita, peab raudteeületuskoha majandaja tõendama muu tehnilise dokumentatsiooni või arvutustega, et raudteeületuskoht vastab nõuetele ja on turvaline kasutada. 3.9 Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab iga kalendriaasta kohta esitama hiljemalt järgmise aasta 31. jaanuariks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ajakohased andmed raudteeülesõidukoha ja - ülekäigukoha raudtee- ja teeliikluse intensiivsuse kohta, uuendades nimetatud andmeid raudteeliiklusregistris. 4. Raudteeületuskoha sulgemine 4.1 Raudteeületuskoha lühiajaline plaaniline sulgemine on lubatud raudteeületuskoha hooldus- või remonttöödeks ning lühiajalisteks tegevusteks, mida raudteeületuskohta sulgemata ei ole võimalik teha. 4.2 Raudteeinfrastruktuuri majandaja on kohustatud 10 tööpäeva enne raudteeületuskoha lühiajalist plaanilist sulgemist teavitama sellest kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ning esitama kooskõlastamiseks sulgemisaegse liikluskorralduse projekti, milles kirjeldatakse, kuidas tagatakse ajutisel raudteeületuskohal raudtee ületamise ohutus. Lühiajalisest sulgemisest tuleb eelnevalt teavitada ka tee omanikku või valdajat, Politsei- ja Piirivalveametit, Päästeameti ning kohaliku omavalitsust. 4.3 Raudteeületuskoha lühiajalisel sulgemisel: 4.3.1 pannakse raudteeülesõidukohale raudtee äärmisest rööpast 10 m kaugusele tee laiuselt hoiatustõkked ja liiklusmärgid 684 „Hoiatustara“ ja 331 „Sissesõidu keeld“; 3 4.3.2 paigaldatakse teave muutunud liikluskorralduse kohta ja rakendatakse majandus- ja taristuministri 13.07.2018. a määruses nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ sätestatud nõudeid; 4.3.3 jäetakse jalakäijatele nõuetekohaselt ehitatud jalgtee ja ülekäigukoht raudtee ületamiseks, kui selleks on põhjendatud vajadus; 4.3.4 lülitatakse raudteeületuskoha automaatsed foorisignalisatsiooni seadmed tööst välja. 4.4 Raudteeülesõidukoha ühe teepoole lühiajalisel sulgemisel tuleb teeliikluse korraldamiseks kasutada reguleerijat. 4.5 Kui raudteeületuskoha, raudteed ületava viadukti või raudtee alt läbimineva tee hooldus- või remontööde teostamise tõttu on teeliiklus takistatud, võib tööde teostamise ajaks suunata liikluse mööda ajutist trajektoori, kasutades selleks lähimaid teerajatisi või teisi sobivaid raudteeületuskohti. Mõistlike alternatiivide puudumise korral on lubatud ehitada hooldus- või remonttööde teostamise ajaks ajutine samatasandiline raudteeületuskoht. 4.6 Raudteeinfrastruktuuri majandaja on kohustatud teavitama raudteeületuskoha lammutamise alustamisest kirjalikult sõidutee, jalgtee või jalgrattatee omanikku või valdajat, Politsei- ja Piirivalveametit, Päästeametit ja kohalikku omavalitsust vähemalt kolm tööpäeva ette. 4.7 Raudteeületuskoha läbipääsu peab lammutamise ajaks piirama kogu ulatuses tõketega, näiteks piirdeaia või muu sellisega, mis tuleb paigaldada mitte lähemale kui 10 meetrit raudteeületuskoha äärmisest rööpast ning mille külge kinnitatakse kogu ulatuses liiklusmärk 684 „Hoiatustara“. Tõkked eemaldatakse hiljemalt kuu aja möödumisel alates raudteeületuskoha lammutamise päevast. Täiendavalt tuleb välja lülitatud foorisignalisatsiooniga raudteeületuskohale paigaldada märk 222 „Peatu ja anna teed“, kui nõuetekohast nähtavussektorit ei ole võimalik tagada. 4.8 Alatiseks suletud raudteeületuskoht tuleb lammutada ehitusseadustikus sätestatud nõuete kohaselt. Lammutamisel tuleb eemaldada raudteeületuskoha kate ning demonteerida kõik raudteeületuskoha seadmed ja liiklusmärgid. 3. peatükk Raudteeülesõidukoha nõuded 5. Raudteeülesõidukoha üldnõuded 5.1 Raudteeülesõidukohad liigitatakse kasutuse alusel järgmiselt: 5.1.1 avalikult kasutatav raudteeülesõidukoht; 5.1.2 tehnoloogiline raudteeülesõidukoht. 5.2 Tehnoloogiline raudteeülesõidukoht peab vastama katte ja liikluskorraldusvahendite osas raudteeülesõidukoha kattele ja liikluskorraldusvahenditele sätestatud nõuetele. Tehnoloogiline raudteeülesõidukoht peab olema varustatud hoiatava liiklusmärgiga 121 „Üherööpmeline raudtee”, mis hoiatab ühe rööpapaariga tõkkepuuta raudteeülesõidukohast või liiklusmärgiga 122 „Mitmerööpmeline raudtee”, mis hoiatab kahe või enama rööpapaariga tõkkepuuta raudteeülesõidukohast. Vastavalt kohalikele oludele ja raudteeülesõidukoha seadmestatusele tuleb kasutada ka liiklusmärki 111 „Tõkkepuuga raudteeülesõidukoht”, mis hoiatab lähenemisest tõkkepuuga raudteeülesõidukohale või liiklusmärki 112 „Tõkkepuuta raudteeülesõidukoht”, mis hoiatab lähenemisest tõkkepuuta raudteeülesõidukohale. 4 5.3 Raudteeülesõidukoha valdaja võib loobuda tehnoloogilise raudteeülesõidukoha märgistamisel liiklusmärkide 123–128 „Ees on raudteeülesõidukoht“ kasutamisest, kui see on piiratud ligipääsuga territooriumi mõõtmete või seal asuvate ehitiste tõttu füüsiliselt võimatu ja mittevajalik ning kasutusele on võetud muud ohutust tagavad meetmed. 5.4 Kui raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni töös esineb häireid, tuleb foorisignalisatsioon välja lülitada ja foorid kinni katta ning paigaldada kollase taustekraaniga liiklusmärk 186 „Muud ohud“ ja lisateatetahvel kakskeelse tekstiga „FOORID EI TÖÖTA“ ja „SIGNALS ARE NOT WORKING“. Vajadusel tuleb kasutada liikluse reguleerijat ja rakendatakse majandus- ja taristuministri 13.07.2018. a määruses nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ sätestatud nõudeid. 5.5 Raudteeülesõidukoht, mis on varustatud automaatikaga, peab võimaldama sulgeda raudteeülesõidukoha vastavalt 5. peatükis toodud läheneva rongi kiirusele ja lähenemispiirkonna pikkuse arvutamise nõuetele. 5.6 Kõvakattega asulavälisele sõiduteele tuleb paigaldada enne raudteeülesõidukohta teekattemärgis 979a täristi, mille ülesanne on tähistada teelõiku, kus tuleb olla eriti tähelepanelik. Eeldatakse, et täristid ja nende paigaldus on nõuetekohane, kui need vastavad standardile EVS 614 või muule samaväärsele lahendusele. 5.7 Raudteeülesõidukoha katte laius peab olema vähemalt sama lai tee kogulaiusega. 5.8 Keelatud on kasutada valgusdioodidega ülesõidufoori, kus üle 20% valgusdioodidest ei tööta. 5.9 Raudteeülesõidukoha automaatset foorisignalisatsiooni tuleb täiendada helisignaaliga, mis informeerib raudteeülesõidukoha kasutajaid lähenevast raudteeveeremist. 5.10 Raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni töö peab olema jälgitav raudteeinfrastruktuuri majandaja määratud vastutava isiku poolt. 5.11 Kui raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni töös ilmneb rike, peab raudteeinfrastruktuuri majandaja selle operatiivselt kõrvaldama. Raudteeülesõidukoha rikkest tuleb kohe informeerida asjaomaseid raudteeveeremi juhte. 5.12 Ülesõidufoorid peavad olema nähtavad kõigilt raudteeülesõidukohale suubuvatelt teedelt. Kui ülesõidufoor ei ole nähtav, tuleb kasutada lisafoori. 5.13 Tõkkepuu poom peab tõkestama sõidusuunas vähemalt poole kogu sõidutee laiusest, et vasak teepool jääb vabaks vähemalt kolme meetri ulatuses, välja arvatud IA kategooria raudteeülesõitudel. Ohutuse tagamiseks on soovitatav paigaldada tõkkepuud, mis sulgevad sõidutee kogu laiuses. 5.14 Tõkkepuude poomid peavad tõusma avatud asendisse, kui ülesõidufoorid lõpetavad keelavate signaalide andmise pärast raudteeveeremi läbisõitu raudteeülesõidukohast. 5 5.15 Raudteeülesõidukoha seadmed peavad olema kindlustatud akudelt saadava reservtoitega katkestusteta 8 tunni jooksul tingimusel, et eelneva 36 tunni jooksul ei ole olnud raudteeülesõidukoha automaatikaseadmete võrgutoite katkestust. 5.16 Mitteavalikul raudteel asuval raudteeülesõidukohal, kus lähenemispiirkonda ei ole võimalik luua elektriliste rööbasahelate või andurite abil, tuleb ülesõidufoorid sisse ja välja lülitada raudteeülesõidukoha signalisatsiooni juhtpuldist. Pärast raudteeülesõidukoha sõidukitest vabastamiseks kulunud aja möödumist peab manöövrifoori punane tuli rongi jaoks kustuma ning süttima valge signaaltuli. Raudteeülesõidukoha vabanemisel peab signalisatsiooni juhtpuldist välja lülitama ülesõidufoorid, manöövrifooris peab sel juhul kustuma valge tuli ning süttima punane. 5.17 Sõidukijuhile läheneva rongi nähtavuse tagamiseks automaatse foorisignalisatsioonita raudteeülesõidu kohal, tuleb maha raiuda kasvavad puud ja võsa ehitusseadustiku § 73 lõikes 5 sätestatud nõuete kohaselt. 5.18 Raudteeülesõidukohast mõlemas suunas paigaldatakse kolm kollaste helkuritega tähisposti ja ülejäänud tähispostide paigaldamisel kasutatakse valgeid helkureid. 5.19 Kollaste helkuritega tähispostina tuleb kasutada majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele” alusel sätestatud püstmärgiseid 991k ja 992k. Valgete helkuritega tähispostidena kasutatakse püstmärgiseid 991v ja 992v. Helkurpostide kasutamisel lähtutakse majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid” sätestatud nõuetest. 5.20 Kollaste helkuritega tähispostid paigaldatakse äärmisest rööpast 2,5 , 5 ja 10 meetri kaugusele. Valgete helkuritega tähispostid paigaldatakse sammuga 15 ja 25 meetrit, edasi vastavalt teel olevate postide sammule. 5.21 Kui ei ole võimalik enne raudteeülesõiduga seotud tähispostidele tagada vahekaugusi alates 25 meetrise sammuga, tuleb eelnevate tähispostide vahekaugusi muuta. Muutus korrigeeritakse kahe tihedamini paigaldatud tähispostiga enne ja pärast raudteeülesõiduga ette nähtud tähisposte. 5.22 Kui raudtee lõikub sõiduteega 90 kraadist erineva nurga all, mõõdetakse esimese tähisposti kaugus täisnurkselt raudteega. 5.23 Tähispostid ja nende paigaldus peab vastama EVS 614 standardis toodule või samaväärsetele nõuetele. 5.24 Tähisposte ei paigaldata valgustusega asulasisestele lõikudele, kui nendel lõikudel on äärekiviga kõnnitee ning kui teel on lubatud sõidukiirus ≤ 50 km/h.. Erandina on tähispostide paigutust lubatud muuta, kui kehtestatud parameetritest ei ole tehnilistel või otstarbekuse kaalutlustel võimalik kinni pidada. Sellisel juhul kooskõlastatakse tähispostide paigutus Tehnilise Järelevalve Ametiga. 5.25 Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab avalikule raudteeülesõidukohale paigaldama majandus- ja taristuministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ lisas 5 toodud märgi 596, millel on kuvatud informatsioon, 6 kuhu saab teavitada raudteel toimunud õnnetustest või riketest. Eeldatakse, et liikluskorraldusvahendid ja nende paigaldus on nõuetekohane, kui need vastavad standardi EVS 613 või samaväärsetele nõuetele. 5.26 Raudteeülesõidukohale paigaldatud märk 596 peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 5.26.1 raudteeülesõidukoha nimetus; 5.26.2 raudteeülesõidukoha raudteeliiklusregistri identifitseerimisnumber; 5.26.3 raudteeinfrastruktuuri majandaja telefoninumber. 6. Raudteeülesõidukoha kategooriad 6.1 Raudteeülesõidukohale määrab kategooria raudteeinfrastruktuuri majandaja lähtuvalt raudteeülesõidukohta ööpäevas maksimaalselt läbiva raudteeveeremi arvu ja raudteeülesõidukohta ööpäevas keskmiselt ületavate sõidukite arvu korrutisest ning raudteeülesõidukohta läbivate rongide maksimaalsest lubatavast kiirusest, mille on kehtestanud raudteeinfrastruktuuri majandaja. 6.2 Tehnoloogilisi raudteeülesõidukohti kategooriatesse ei jaotata. 6.3 Eritasandiline raudteeülesõidukoht ei kuulu kategooriatesse. 6.4 Kategooriasse jaotamisel ei võeta arvesse raudteeülesõidukoha läbimisi, mis tehti rongi- või manöövrikoosseisu koostamise eesmärgil. 6.5 Raudteeülesõidukoha kategooria ei muutu, kui raudteeülesõidukoht varustatakse täiendavate seadmetega. 6.6 Avalikult kasutatavad raudteeülesõidukohad jaotatakse kategooriasse (tabel 1). Tabel 1. Avalikult kasutatavate raudteeülesõidukohtade kategooriad Raudteeveeremi Alla 90 km/h 91-120 km/h 121-140 km/h 141-160 km/h maksimaalne kiirus Ületavate rongide ja sõidukite korrutis Üle 300 000 I B kategooria I B kategooria I B kategooria Eritasandiline 30 000 - 300 000 II kategooria II kategooria I B kategooria I A kategooria Alla 30 000 III kategooria II kategooria II kategooria I B kategooria 6.7 I A kategooria raudteeülesõidukoht on reguleeritud ülesõidukoht, mis peab 2024. aasta 1. jaanuariks olema minimaalselt varustatud automaatse foorisignalisatsiooni ja automaatsete tõkkepuudega, mis tõkestab liikluse kogu sõidutee laiuses, videojälgimis- ja salvestusvahenditega ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a 7 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ alusel sätestatud kohustuslike liikluskorraldusvahenditega (joonis 1 ja 2). 6.8 I B kategooria raudteeülesõidukoht on reguleeritud ülesõidukoht, mis peab 2024. aasta 1. jaanuariks olema minimaalselt varustatud automaatse foorisignalisatsiooni ja automaatsete või poolautomaatsete tõkkepuude, mis tõkestab liikluse ühe sõiduraja laiuses, videojälgimis- ja salvestusvahenditega ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ alusel sätestatud kohustuslike liikluskorraldusvahenditega (joonis 3 ja 4). 6.9 II kategooria raudteeülesõidukoht on reguleeritud raudteeülesõidukoht, mis peab olema minimaalselt varustatud raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooniga ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ alusel sätestatud kohustuslike liikluskorraldusvahenditega (joonis 5 ja 6). 6.10 III kategooria raudteeülesõidukoht on reguleerimata raudteeülesõidukoht, mis peab olema minimaalselt varustatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ alusel sätestatud kohustuslike liikluskorraldusvahenditega (joonis 7 ja 8). 7. Avalikult kasutatava raudteeülesõidukoha tehnilised nõuded vastavalt raudteeülesõidukoha kategooriale 7.1 Kui raudteeülesõidukohal muutub liikluskeskkond oluliselt ebasoodsamaks, tuleb raudteeülesõidukoht seadmestada vastavalt muutunud tingimustele. 7.2 I A ja I B kategooria raudteeülesõitude videojälgimis- ja salvestusvahendid peavad tagama vahetu pildi raudteeülesõidukohast, et oleks võimalik jälgida sõidukite liiklust, raudteeülesõidukoha seisundit ja seadmete tööd. Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab videosalvestisi säilitama vähemalt 30 kalendripäeva. 7.3 I A ja I B kategooria raudteeülesõidukohal tuleb kasutada majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ ülesõidufoori 71, 72 või 73. 7.4 Kui automaatikaga raudteeülesõidukohta ületaval teel on pärisuunas kaks või enam sõidurada, paigaldatakse raudteeülesõidukoha ette teise ja vajadusel ka järgmiste sõiduradade kohale konsool lisafooridega. 7.5 Tõkkepuuta või väljaspool jaama asuvatel II kategooria raudteeülesõidukohtadel tuleb kasutada ülesõidufoori 72 või 73. 7.6 III kategooria raudteeülesõidukohal peab olema tagatud majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ tabelis 5.15 sätestatud nähtavuskaugused (edaspidi ka nähtavussektor). 7.7 Kui III kategooria raudteeülesõidukohal ei ole tagatud nõuetekohane nähtavussektor, raudteeveeremi liikumiskiirus on suurem kui 25 km/h ja raudteeülesõidukohta läbiva raudteeveeremi ja ületavate sõidukite korrutis ööpäevas on üle 800, peab raudteeülesõidukoha seadmestama vastavalt II kategooria raudteeülesõidukohale kehtivatele nõuetele. 8 7.8 Raudteeülesõidukoha kategooria muutmine toimub raudteeinfrastruktuuri majandaja poolt vastavalt ehitusseadustikus sätestatud ehitusloa menetlusele. Vähemalt 30 kalendripäeva enne raudteeülesõidukoha kategooria muutmist paigaldatakse raudteeülesõidukoha nähtavasse kohta teatised liikluskorralduslike muudatuste kohta. Kategooria muutmise ehitustehnilised nõuded on reguleeritud ehitusseadustikus. 8. Täiendavad nõuded uue raudteeülesõidukoha projekteerimiseks ja ehitamiseks 8.1 Eritasandilise raudteeületuskoha lahendust tuleb eelistada uute raudteeületuskohtade planeerimisel ja projekteerimisel. Juhul, kui eritasandiline raudteeületuskoht ei ole tehniliselt teostatav või majanduslikult otstarbekas, tuleb samatasandilise raudteeületuskoha rajamist eelnevalt riskianalüüsi alusel hinnata. 8.2 Uue raudteeülesõidukoha projekteerimisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ nõuetest. 8.3 Keelatud on rajada uut: 8.3.1 I A, I B või II kategooria raudteeülesõidukohta; 8.3.2 III kategooria raudteeülesõidukohta üle kahe- või enamateelise raudtee. 8.4 Keelatud on rajada uut avalikult kasutatavat raudteeülesõidukohta olemasolevale avalikult kasutatavale raudteeülesõidukohale või eritasandilisele raudteeülesõidukohale lähemale kui 2 kilomeetrit, välja arvatud uue raudtee rajamisel, mis lõikub olemasoleva avalikult kasutatava sõiduteega ning kui sellise raudteeülesõidukoha rajamine on põhjendatud suure avaliku huviga väljakujunenud ühenduste tagamiseks ja selle lahendus tagab tingimused ohutuks liiklemiseks, arvestades võimalikke täiendavaid riske. 8.5 Kui avalikult kasutatavale raudteeülesõidukohale, mis ületab kahte või enamat rööbasteed, ehitatakse juurde täiendav rööbastee, siis tuleb samatasandiline raudteeülesõidukoht sulgeda ja rajada eritasandiline raudteeülesõidukoht. 8.6 Raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni ja tõkkepuude tüüp tuleb määrata ehitusprojektiga. Rööbasahelad või muud rongituvastusseadmed peavad paiknema nii, et oleks tagatud raudteeülesõidukoha optimaalne hõivatus. Raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni projekteerimisel tuleb arvestada raudteeülesõidukohale suubuvate teede liikluskorraldust. 8.7 Uuele raudteeülesõidukohale tuleb paigaldada valgusdioodidega ülesõidufoorid 72 ja 73. Kahe horisontaalselt asetseva aeglaselt vilkuva punase ja ühe aeglaselt vilkuva valge tulega (signaaliga), mille tähendus on järgmine: 8.7.1 punased tuled vilguvad kordamööda ja valge on kustunud – sõidukitel ja teistel liiklejatel on raudtee ületamine keelatud; 8.7.2 punased tuled on kustunud ja valge vilgub – sõidukid ja teised liiklejad võivad ületada raudteeülesõidukoha, olles eelnevalt veendunud selle ohutuses; 8.7.3 valge vilkuv tuli on kustunud ja punased tuled ei vilgu – raudteeülesõidukohta tuleb ületada nagu reguleerimata raudteeülesõidukohta. 8.8 Ülesõidufoorid paigaldatakse sõidukite sõidusuunas teest paremale või tee kohale. Ülesõidufooride nähtavuse suurendamiseks võib kasutada täiendavat foori, mis paigaldatakse põhifoorist eraldi kinnituskonstruktsioonile või põhifoori mastile. 9 8.9 Raudteeveeremi lähenemisel raudteeülesõidukohale peavad vilkuvad punased ülesõidufoori tuled automaatselt tööle lülituma ehitusprojektis ettenähtud tingimustel, ajavaruga, et oleks tagatud enne ülesõidufoori tulede töösse rakendumist sõitu alustanud sõidukite ohutu ülesõit raudteest enne raudteeveeremi jõudmist raudteeülesõidukohale. Ülesõidufoorid peavad katkestama signaliseerimise vilkuvate punaste tuledega vahetult pärast raudteeveeremi läbisõitu raudteeülesõidukohast, misjärel avaneb ülesõidukoht sõidukite liikluseks. 8.10 Ülesõidufoori punaste tulede vilkumise intervalli aeg peab olema 0,75 sekundit, lubatava kõikumisega +/- 0,15 sekundit. Valgete tulede vilkumise intervall peab olema 1 sekund põleb, 0,5 sekundit kustunud, lubatava kõikumisega +/- 0,15 sekundit. Ülesõidufoorituled peavad olema liiklejatele nähtavad valgel ja pimedal ajal ning ülesõidufoori tuld ei tohi varjata taimestik, valgustusmast ega muu takistus. 8.11 Ülesõidufoori 72 või 73 valge vilkuv tuli peab sisse lülituma, kui möödunud raudteeveerem on raudteeülesõidukohast kaugenenud kaheteelise vastassuunalise liikluse korral vähemalt 150 meetri kaugusele. Eelteateajad raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni tööle rakendamiseks peavad olema võimalikult optimaalse pikkusega. 8.12 Automaatselt töötavate tõkkepuude olemasolul peab tõkkepuude sulgemine toimuma pärast raudteeveeremi lähenemispiirkonda sisenemist arvestusliku aja jooksul, mis on vajalik raudteeülesõidukoha vabastamiseks sõidukitest. Tõkkepuude poomid peavad laskuma sujuvalt horisontaalasendisse. Pärast raudteeveeremi läbisõitu raudteeülesõidukohast peavad poomid tõusma vertikaalasendisse ning vahetult pärast seda peavad välja lülituma punased ülesõidufooride tuled. 8.13 Tõkkepuude juhtimisskeemides tuleb sõltuvalt maksimaalsest lubatavast sõidukiirusest ette näha 8–16 sekundi viivitus raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni sisselülitamise hetkest kuni tõkkepuude langemise alguseni. 8.14 Tõkkepuud tuleb paigaldada äärmisest rööpast vähemalt 6 meetri kaugusele, vajadusel kaugemale. 8.15 Tõkkemehhanismid ja ülesõidufoorid peavad asuma sõidutee servast 0,5–2 meetri kaugusel. Lähemale kui 0,5 meetrit jääv tõkkemehhanism või foorikonstruktsiooni osa tuleb tähistada sõidu suunas liiklusmärgiga 686b „Ohtlik koht või teeäär“. 8.16 Tõkkepuudel peavad poomide küljed olema kaetud puna-valgevöödilise vähemalt I klassi valgust peegeldava kilega või tähistatud punaste helkuritega. Tõkkepuude poomid kaetakse valgete-punaste vöötidega sõidu suunas vaadatuna kaldega 45–50° paremale. Vöötide laius peab olema 500–600 mm. Poomi otsal peab punase vöödi laius olema 250–300 mm. Poomid võivad olla ka sõidu suunas vaadatuna sama laiade vertikaalsete vöötidega. 8.17 Mehaanilised tõkkepuud peavad katma kogu sõidutee või sõidutee ühe suuna telgjooneni. 8.18 Mitteavalikule raudteele ehitataval raudteeülesõidukohal, kus lähenemispiirkonda ei ole võimalik luua elektriliste rööbasahelatega või anduritega, tuleb ülesõidufoorid sisse lülitada raudteeülesõidukoha signalisatsiooni juhtpuldist. Pärast raudteeülesõidukoha sõidukitest vabastamiseks vajamineva arvestusliku aja möödumist peab rongile kustuma manöövrifoori 10 punane tuli ning süttima valge signaaltuli. Raudteeülesõidukoha vabanemisel tuleb ülesõidufoorid välja lülitada raudteeülesõidukoha signaalpuldist ja manöövrifooris peab kustuma valge tuli ning süttima punane. 8.19 Raudteeülesõidukohal, mis asub jaamas või jaama lähistel, kus on rongi- ja manöövrimatkade valmistamisega seotud raudteeülesõidukoha automaatne foorisignalisatsioon või teatesignalisatsioon, automaatsed või poolautomaatsed tõkkepuud, nähakse ette jaamakorraldaja poolt signalisatsiooni sisselülitamine üheaegselt fooride avamisega ja matkade lukustamisega rongi asumisel lähenemispiirkonnas, seejuures vajadusel foorid avanevad viivitusega ning rongide väljasaatmisel ja manöövrikoosseisude liikumisel fooride keelavate näitudega. 8.20 Jaamas asuvatel raudteeülesõidukohtadel võib tõkkefooridena kasutada jaama rongiliikluse foore. Kui nad asuvad raudteeülesõidukohast kaugemal kui 800 meetrit või kui fooride asukohast pole vedurimeeskonna jaoks raudteeülesõidukoht nähtav, tuleb paigaldada lisaks tõkke- või manöövrifoorid, sealhulgas kääbusfoorid, mida on täiendatud punase tulega. 4. peatükk Raudteeülekäigukoha nõuded 9. Raudteeülekäigukoha üldnõuded 9.1 Raudteeülekäigukoht on jalgtee, kõnnitee või jalgrattatee ja raudtee samatasandiline lõikumiskoht jalgsi raudtee ületamiseks. Erandina on lubatud raudteeülekäigukohta sõites ületada puuetega või piiratud liikumisvõimega isikutel vastavate abivahenditega. 9.2 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab ja avalikustab oma koduleheküljel raudteeülekäigukohtade riskianalüüsi hindamise juhendi, mida raudtee-ettevõtja saab riskihindamisel aluseks võtta. 9.3 Raudteeülekäigukoha seadmestamisel tuleb kasutada ohutusmeetmeid, mis arvestab raudtee ületamise ohutust mõjutavate teguritega. 9.4 Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab iga raudteeülekäigu osas läbi viima riskianalüüsi, mille käigus tuvastab raudteeülekäigukoha ületamist mõjutavad tegurid. 9.5 Riskianalüüsi tegemine ei ole kohustuslik, kui rongide liikumiskiirust vähendatakse raudteeülekäigukohal ajutiselt ning seejärel kehtestatakse varem kehtinud rongide liikumiskiirus. 9.6 Kui riskianalüüsi käigus jõutakse tulemuseni, et riskide maandamiseks tuleb raudteeülekäigukoht ümber ehitada ja liikluskorralduslikult ümber kujundada, peab raudteeinfrastruktuuri majandaja koostama selleks projekti, mille esitab ehitusloa väljastamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. 9.7 Raudteeülekäigukohad peavad tagama raudtee ületamise liikleja jaoks võimalikult ohutult ja rööbasteede alal optimaalseimal trajektooril. 9.8 Raudteeülekäigukoht peab võimaldama sujuvat liikumist üle raudtee, arvestades raudteeülekäigukoha asukohast ning seda läbiva raudteeliikluse eripärast tulenevaid ohtusid. 11 9.9 Keelatud on rajada uut samatasandilist avaliku raudteeülekäigukohta üle nelja või enama rööbastee ja asukohtades, kus raudteeülekäigukohta läbivate rongide maksimaalne lubatud sõidukiirus on üle 121 km/h ja ületavate rongide ja liiklejate korrutis ööpäevas on üle 30 000. 9.10 Raudteeülekäigukoht peab vastama majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ sätestatud nõuetele. 9.11 Raudteejaamas ja peatuskohas paiknevad raudteeülekäigukohad peavad vastama Komisjoni määruse (EL) nr 1300/2014 nõuetele, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (PRM KTK). 9.12 Avalikult kasutatavad raudteejaamad peavad olema piiratud piirdeaedadega, mis takistavad raudtee ületamist selleks mitte-ettenähtud kohas ning suunavad liiklejat raudteed ületama selleks ette nähtud raudteeülekäigukohtades. 9.13 Jaamavahedes tuleb raudteeinfrastruktuuri majandajal riskianalüüsiga välja selgitada kohad, kus raudtee peab olema ümbritsevast keskkonnast piiratud, arvestades konkreetset asukohta läbivate rongide ja raudteed ületavate (sh mittelubatud) liiklejate arvu. 9.14 Jalgtee või jalgrattatee ja raudtee lõikumisnurk peab olema võimalikult täisnurga lähedane ja ei tohi väljuda vahemikust 70°–110°. 9.15 Projekteeritava või ehitatava raudteeülekäigukoha konstruktsioon peab tagama raudtee ballastiprisma ja mulde stabiilsuse. 9.16 Raudteeülekäigukoha lähted võivad kohalikest oludest sõltuvalt, näiteks kõrge mulde tõttu, olla kujundatud järkjärgulisena. Sel juhul peab raudteeülekäigukohale pääsemiseks olema ehitatud vähemalt ühepoolse käsipuuga varustatud trepp ja pandus. 9.17 Uute ja renoveeritavate trepi, panduse ja nende käsipuude nõuded peavad vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse nr 28 "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele" nõuetele. 10. Raudteeülekäigukoha kategooriad 10.1 Raudteeülekäigukohale määrab kategooria raudteeinfrastruktuuri majandaja lähtuvalt raudteeülekäigukohta ööpäevas maksimaalselt läbiva raudteeveeremi arvu ja raudteeülekäigukohta ööpäevas keskmiselt ületavate liiklejate arvu korrutisest ning raudteeülesõidukohta läbivate rongide maksimaalsest lubatavast kiirusest, mille on kehtestanud raudteeinfrastruktuuri majandaja (tabel 2). 10.2 Raudteeülekäigukoha kategooria muutmine toimub raudteeinfrastruktuuri majandaja poolt vastavalt ehitusseadustikus sätestatud ehitusloa menetlusele. Vähemalt 30 kalendripäeva enne raudteeülekäigukoha kategooria muutmist paigaldatakse raudteeülekäigukoha nähtavasse kohta teatised liikluskorralduslike muudatuste kohta. Kategooria muutmise ehitustehnilised aspektid on reguleeritud ehitusseadustikus. 10.3 Eritasandiline raudteeülekäigukoht ei kuulu kategooriatesse. 12 10.4 Kategooriasse jaotamisel ei võeta arvesse raudteeülekäigukoha läbimisi, mis tehti rongi- või manöövrikoosseisu koostamise eesmärgil. 10.5 Raudteeülekäigukoha kategooria ei muutu, kui raudteeülekäigukoht varustatakse täiendavate seadmetega. 10.6 Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab tuvastama raudteeülekäigukohta ületavate liiklejate arvu enne kategooria määramist. Tabel 2 Avalikult kasutatavate raudteeülekäigukohtade kategooriad Raudteeveeremi Alla 60 km/h 61-80 km/h 81-120 km/h 121-160 km/h maksimaalne kiirus Ületavate rongide ja liiklejate korrutis Üle 100 000 III kategooria II kategooria I kategooria Eritasandiline 30 000 III kategooria II kategooria I kategooria Eritasandiline -100 000 Alla 30 000 III kategooria III kategooria II kategooria I kategooria 10.7 I kategooria raudteeülekäigukoht peab 2024. aasta 1. jaanuariks olema varustatud automaatse foorisignalisatsiooni ja automaatsete tõketega ning aktiivse ja passiivse raudteeülekäigukoha märgistusega (joonis 9). 10.8 II kategooria raudteeülekäigukoht peab 2024. aasta 1. jaanuariks olema varustatud automaatse foorisignalisatsiooni, tõketega ning aktiivse ja passiivse raudteeülekäigukoha märgistusega (joonis 10). 10.9 III kategooria raudteeülekäigukoht peab 2024. aasta 1. jaanuariks olema varustatud tõketega ja passiivse raudteeülekäigukoha märgistusega (joonis 11). 11. Avalikult kasutatava raudteeülekäigukoha märgistamise nõuded vastavalt kategooriale 11.1 Avalikult kasutatava raudteeülekäigukoha märgistamise nõuded jagunevad aktiivseks ja passiivseks. 11.2 Aktiivne märgistus koosneb järgnevast: 11.2.1 raudteeülekäigukoha automaatse foorisignalisatsioon vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 35 punktile 2; 11.2.2 helisignaal, mis informeerib liiklejaid lähenevast raudteeveeremist. 11.3 Passiivne märgistus koosneb järgnevast: 11.3.1 kontrastriba, mis kantakse raudteepoolse tõkke joonele või selle puudumisel raudtee teljest minimaalselt 3,1 meetri kaugusele kõvakattega osale. Kontrastribaks on kollane joon 13 laiusega vähemalt 100 mm, mis tähistab raudtee ohutsooni piiri. Ooteplatvormi olemasolul tuleb kontrastriba kanda arvestusega, et platvormilt tulija jaoks oleks raudtee ohutsooni algus näha ja arusaadav; 11.3.2 liiklusmärk „Raudteeülekäik“ peab olema paigaldatud raudtee teljest vähemalt 3,1 meetri kaugusele. Kui raudteeülekäigukohalt saab liikuda rongide ooteplatvormile, peab ooteplatvormilt kõnnitee poole liikujate otsasuunas käigutee äärde paigaldama täiendava liiklusmärgi „Raudteeülekäik“; 11.3.3 Liiklusmärk 321 „Jalgrattaga sõidu keeld“ peab olema paigaldatud raudtee teljest vähemalt 3,1 meetri kaugusele ning kõrgusel, mis tagab liiklejale selle nähtavuse. 11.4 Passiivne raudteeülekäigukoha märgistus on ette nähtud raudteeülekäigukoha ja sellega seotud raudtee ohutsooni piiritlemiseks. Märgistus peab olema paigaldatud liiklejate jaoks nähtavale kohale ja nii, et see ei mõjuta raudtee ületamise ohutust. 11.5 I, II ja III kategooria raudteeülekäigukohale tuleb raudteeinfrastruktuuri majandajal paigaldada majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ lisas 5 toodud märgi 596, millel on kuvatud informatsioon, kuhu saab teavitada raudteel toimunud õnnetustest või riketest. Eeldatakse, et liikluskorraldusvahendid ja nende paigaldus on nõuetekohane, kui need vastavad standardi EVS 613 või samaväärsetele nõuetele. Märgid tuleb raudteeülekäigukohtadele paigaldada 2024. aasta 1. jaanuariks. 11.6 Raudteeülekäigukohale paigaldatud märk 596, peab näitama järgmisi andmeid: 11.6.1 raudteeülekäigukoha nimetus; 11.6.2 raudteeülekäigukoha raudteeliiklusregistri identifitseerimisnumber; 11.6.3 raudteeinfrastruktuuri majandaja telefoninumber. 11.7 III kategooria raudteeülekäigukohale tuleb raudteeinfrastruktuuri majandajal paigaldada ilma automaatikata tõkked või muu samaväärne lahendus, mille eesmärgiks on aeglustada liiklust enne raudteeülekäigukohale jõudmist ning suunata liikleja vaatama mõlemale poole enne raudtee ületamist. Tõkete omavaheline kaugus peab olema 1,5 – 2 meetrit ja lähima tõkke kaugus raudtee teljest minimaalselt 3,1 meetrit. Tõkete asukoht peab arvestama raudteeülekäigukoha ja juurde viivate teede eripärasid ning võimaldama sujuvat liikumist, sh piiratud liikumisvõimega liiklejatel. Tõke peab olema puna-valgevöödiline, et tagada tõkete parem nähtavus. Tõkete lahendusel peab arvestama, et tõkke alt ei oleks võimalik läbi minna. Nõuetele mittevastavad III kategooria raudteeülekäigukohad tuleb ümber ehitada 2024. aasta 1. jaanuariks. 11.8 Raudteeinfrastruktuuri majandaja võib lisaks käesolevas määrusest kehtestatule, ise vajadusepõhiselt otsustada, milliseid täiendavaid liiklusseadusega sätestatud märgistusi soovib ta ohutuse tagamiseks raudteeülekäigukohale paigaldada. 5. peatükk Juhised raudteeületuskoha automaatsignalisatsiooni projekteerimiseks 12. Raudteeületuskoha automaatsignalisatsiooni projekteerimise nõuded 12.1 Raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooni projekteerimisel ja selle rekonstrueerimisel määratakse arvutuslik teateaeg rongi lähenemisest raudteeületuskohale sõltuvalt raudteeülesõidukoha või raudteeülekäigukoha arvutuslikust pikkusest. Eelteateaeg peab olema vähemalt: 12.1.1 automaatsignalisatsiooni puhul – 30 sekundit; 14 12.1.2 teatesignalisatsiooni puhul – 40 sekundit. 12.2 Raudteeületuskoha arvutuslik pikkus on kaugemast raudteeületuskoha foorist või tõkkepuust kuni vastaspoolse äärmise rööpani. Saadud pikkusele lisatakse 2,5 meetrit. Tulemus ümardatakse kümnendikeni suurema arvu poole. 12.3 Kui raudteeülekäigu- ja raudteeülesõidukoht asuvad kõrvuti, tuleb lähtuda mõlema lähenemispiirkonna pikkuse sätestamisel pikemast eelteateajast. 13. Raudteeülesõidukoha lähenemispiirkonna pikkuse arvutamine 13.1 Raudteeülesõidukoha lähenemispiirkonna pikkus peab arvestama selles piirkonnas kehtestatud rongide maksimaalset liikumiskiirust ja sõidukite minimaalset liikumiskiirust, kuid mitte alla 8 km/h, samuti sõidukite lubatud maksimaalset pikkust, mis on kuni 24 meetrit. Vajadusel tuleb nõutud teateaja tagamiseks väljasõidu-, sissesõidu- ja manöövrifooride avamisega viivitada. 13.2 Raudteeülesõidukoha lähenemispiirkonna pikkus (Lsarv ) meetrites arvutatakse valemiga: Lsarv = Tteate s ∗ Vr , kus s Tteate – rongi raudteeülesõidukohale lähenemise eelteateaeg sekundites; Vr – antud piirkonnas kehtestatud rongide maksimaalkiirus (meeter/sekundis). 13.3 Eelteateaeg arvutatakse valemiga: s Lsü + Ls𝑎 + Lsp Tteate = +T𝑣s + Trs V𝑎s , kus s Tteate – rongi raudteeülesõidukohale lähenemise eelteateaeg sekundites; s Lü – raudteeülesõidukoha pikkus meetrites; Ls𝑎 – sõiduki pikkus, mis loetakse võrdseks autorongi maksimaalse pikkusega 24 meetrit; Lsp – sõiduki peatumiskaugus ülesõidufoorist, mis loetakse võrdseks 5 meetriga; V𝑎s – sõiduki arvestuslik liikumiskiirus raudteeülesõidukohal, mis võetakse võrdseks 2,2 meetrit sekundis; T𝑣s – varuaeg, mis loetakse võrdseks 10 sekundiga; Trs – eelteateseadmete ahelate ja raudteeülesõidukoha signalisatsiooniseadmete rakendumiseks suurim vajalik aeg, mis relee-baasil ülesõidukoha automaatikaseadmete puhul loetakse võrdseks 4 sekundiga, elektroonilise ülesõidukoha automaatikaseadmete puhul loetakse võrdseks 2 sekundiga. 13.4 Teatesignalisatsiooniga ja automaatsete tõkkepuudega varustatud raudteeülesõidukoha puhul eelteateajale lisatakse 10 sekundit. 15 13.5 Raudteeülesõidukoha pikkuseks arvestatakse kaugus ülesõidufoorist või tõkkepuust, mis on kõige kaugemal äärmisest rööpast, kuni vastaspoolse äärmise rööpani pluss 2,5 meetrit, mis on vajalik autotranspordivahendi ohutuks peatumiseks peale raudteeülesõidukoha ületamist. 14. Raudteeülekäigukoha lähenemispiirkonna pikkuse arvutamine 14.1 Raudteeülekäigukoha lähenemispiirkonna pikkus peab arvestama selles piirkonnas kehtestatud rongide maksimaalset liikumiskiirust ja raudteeülekäigukohta kasutavate liiklejate minimaalset liikumiskiirust, kuid mitte alla 3 km/h. Vajadusel tuleb nõutud teateaja tagamiseks väljasõidu-, sissesõidu- ja manöövrifooride avamisega viivitada. 14.2 Raudteeülekäigukoha lähenemispiirkonna pikkus (Lkarv ) meetrites arvutatakse valemiga: Lkarv = Tteate k ∗ Vr , kus k Tteate – rongi raudteeülekäigukohale lähenemise eelteateaeg sekundites; Vr – antud piirkonnas kehtestatud rongide maksimaalkiirus (meeter/sekundis). 14.3 Raudteeülekäigukoha pikkuseks arvestatakse kaugus raudteeülekäigufoorist, mis on kõige kaugemal äärmisest rööpast, kuni vastaspoolse äärmise rööpani, pluss 2,5 meetrit. 14.4 Eelteateaeg arvutatakse valemiga: k Lkü + L𝑘𝑎 + L𝑘p Tteate = +T𝑣𝑘 + Tr𝑘 V𝑎𝑘 , kus k Tteate – eelteateaeg sekundites; k Lü – raudteeülekäigukoha pikkus meetrites; L𝑘𝑎 – jalakäijate grupi pikkus, mis loetakse võrdseks 3 meetrit; L𝑘p – jalakäija peatumiskaugus ülekäigufoorist, mis loetakse võrdseks 5 meetriga; V𝑎𝑘 – jalakäija arvestuslik liikumiskiirus raudteeülekäigukohal, mis võetakse võrdseks 0,83 meetrit sekundis ehk 3 km/h; T𝑣𝑘 – varuaeg, mis loetakse võrdseks 10 sekundiga; Tr𝑘 – eelteateseadmete ahelate ja raudteeülekäigukoha signalisatsiooniseadmete rakendumiseks suurim vajalik aeg, mis relee-baasil automaatikaseadmete puhul loetakse võrdseks 4 sekundiga, elektroonilise automaatikaseadmete puhul loetakse võrdseks 2 sekundiga. 16 Lisa Joonised samatasandiliste raudteeületuskohtade miinimumnõuete kohta: 1. IA kategooria asulasisene raudteeülesõidukoht (joonis 1); 2. IA kategooria asulaväline raudteeülesõidukoht (joonis 2); 3. IB kategooria asulasisene raudteeülesõidukoht (joonis 3); 4. IB kategooria asulaväline raudteeülesõidukoht (joonis 4) 5. II kategooria asulasisene raudteeülesõidukoht (joonis 5); 6. II kategooria asulaväline raudteeülesõidukoht (joonis 6); 7. III kategooria asulasisene raudteeülesõidukoht (joonis 7); 8. III kategooria asulaväline raudteeülesõidukoht (joonis 8); 9. I kategooria raudteeülekäigukoht (joonis 9); 10. II kategooria raudteeülekäigukoht (joonis 10); 11. III kategooria raudteeülekäigukoht (joonis 11). 17 IA kategooria asulasisene raudteeülesõidukoht joonis 1 18 IA kategooria asulaväline raudteeülesõidukoht joonis 2 19 IB kategooria asulasisene raudteeülesõidukoht joonis 3 20 IB kategooria asulaväline raudteeülesõidukoht joonis 4 21 II kategooria asulasisene raudteeülesõidukoht joonis 5 22 II kategooria asulaväline raudteeülesõidukoht joonis 6 23 III kategooria asulasisene raudteeülesõidukoht joonis 7 24 III kategooria asulaväline raudteeülesõidukoht joonis 8 25 I kategooria raudteeülekäigukoht joonis 9 26 II kategooria raudteeülekäigukoht joonis 10 27 III kategooria raudteeülekäigukoht joonis 11 28  Siseministeerium 20.10.2022 nr 2-1/2022/6464 Raudtee tehnokasutuseeskiri Austatud Lauri Läänemets Edastame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruse nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisad: 1) eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri. Arvamuse avaldamiseks: Konkurentsiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda, AS Eesti Raudtee, AS Operail, AS Eesti Liinirongid, AS Edelaraudtee, AS Enefit Kaevandused, Eesti Raudteelaste Ametiühing, Tallinna Tehnikakõrgkool. Marko Roots 639 7656 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 06.10.2022 MÄÄRUS 20.10.2022 nr 2-1/2022/6464 Majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruse nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ muutmine Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 35 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 28 lõike 1 alusel. Majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) avalikult kasutatav raudteeülesõidukoht on raudtee samatasandiline lõikumine avalikult kasutatava sõiduteega;“; 3) paragrahvi 2 punkt 70 sõnastatakse järgmiselt: „70) raudteeülekäigukoht on jalgtee, kõnnitee või jalgrattatee ja raudtee samatasandiline lõikumiskoht;“; 4) paragrahvi 2 punkt 73 sõnastatakse järgmiselt: „73) raudteeülesõidukoht on sõidutee ja raudtee samatasandiline lõikumiskoht;“; 5) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 911 järgmises sõnastuses: „911) tehnoloogiline raudteeülesõidukoht on raudtee samatasandiline lõikumiskoht piiratud ligipääsuga territooriumil asuva või kõrvalistele isikutele kasutamiseks keelatud sõiduteega, mis on ette nähtud asjaomase ettevõtja töö kindlustamiseks;“; 6) paragrahvi 5 lõiked 1–4 ja § 9 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141–160 km/h, peab uue ja olemasoleva ooteplatvormi rekonstrueerimisel ohuala laius olema vähemalt 1,5 meetrit ning olemasolevale ooteplatvormile tuleb raudteega paralleelselt kanda punane joon ooteplatvormi raudtee poolsest servast vähemalt 1,5 meetri kaugusele.“; 8) määruse lisa 2 tunnistatakse kehtetuks; 9) määruse lisa 3 punkt 4.4.4 ja 4.4.5 sõnastatakse järgmiselt: „4.4.4 kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, lubab sõita vähendatud kiirusega, rong sõidab pöörmel kõrvalekaldumisega, järgmine foor on avatud;“; „4.4.5 kaks kollast tuld lubab sõita vähendatud kiirusega ja valmisolekuga peatumiseks, rong sõidab pöörmel kõrvalekaldumisega, järgmine foor on suletud;“; 10) määruse lisa 3 punkt 7.1.3 ja 7.1.4 sõnastatakse järgmiselt: „7.1.3 kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, lubab rongil väljuda jaamast vähendatud kiirusega, seatud matkal toimub pöörmel liikumine kõrvalekaldumisega, järgmine foor on avatud (joonis 15); Joonis 15 “; „7.1.4 kaks kollast tuld lubab rongil väljuda jaamast vähendatud kiirusega, seatud matkal toimub pöörmel liikumine kõrvalekaldumisega, järgmine foor on suletud (joonis 16); Joonis 16 “; 11) määruse lisa 3 punkt 7.2.2 sõnastatakse järgmiselt: „7.2.2 kaks kollast tuld ja üks roheline riba lubab rongil väljuda jaamast kehtestatud piirkiirusega, seatud matkal toimub pöörmel liikumine kõrvalekaldumisega, järgmine foor on suletud (joonis 19). 2  Joonis 19“; 12) määruse lisa 3 punkt 7.3.3 ja 7.3.4 sõnastatakse järgmiselt: „7.3.3 kaks kollast tuld lubab rongil väljuda jaamast vähendatud kiirusega, seatud matkal toimub pöörmel liikumine kõrvalekaldumisega, jaamavahe on vaba kuni järgmise jaamani (joonis 22); Joonis 22“; „7.3.4 kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, lubab rongil väljuda jaamast vähendatud kiirusega, seatud matkal toimub pöörmel liikumine kõrvalekaldumisega, jaamavahe on vaba kuni järgmise jaamani ja selle jaama sissesõidufoor on avatud (joonis 23). 3  Joonis 23“; 13) määruse lisa 3 täiendatakse punktiga 7.9 järgmises sõnastuses: „7.9 Rongi saatmisel automaatblokeeringuga kaheteelisel liinil vastassuunalist teed mööda, võib väljasõidufooris matkanäidiku asemel kasutada lisaks põhi signaalnäidule ka näitu „üks valge tuli“. Üks valge tuli signaliseerib antud juhul liikumist vastassuunalisele teele (joonis 251). Joonis 251“; 14) määruse lisa 3 täiendatakse punktiga 8.3 järgmises sõnastuses : „8.3 Kui matkafoorile järgnevas fooris on kiiruse vähendamist nõudev foorinäit, on matkafooris lubatud kasutada näitu „üks roheline tuli“ tingimusel, et matkafoori ja temale järgneva kiiruse vähendamist nõudva näiduga foori vahele seatud matkal toimub pöörmel liikumine kõrvalsuunas (joonis 252). 4  Joonis 252 “; 15) määruse lisa 3 punkt 30.4.2 sõnastatakse järgmiselt: „30.4.2 reisirongil või mootorrongil vaguni signaallaterna kolme punase tulega (joonis 126); Joonis 126“; 16) määruse lisa 3 punkt 30.4.3 tunnistatakse kehtetuks; 17) määruse lisa 4 asendatakse uue lisaga 4 (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ahti Kuningas transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes 5 Lisa 4 Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend 6  Majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruse „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 35 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 28 lõike 1 alusel. Määrusega ajakohastatakse nii vormiliselt kui ka sisuliselt majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määrust nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ ja selle lisades sisalduvaid nõudeid ning viiakse need vastavusse tänapäevaste vajaduste ja nõuetega. Määruse muutmise tingivad ka rongide kiiruste suurenemisest tulenevate riskide maandamine ning liiklejate ohutuse tagamine raudtee ületamise kohtadel. Määruse koostamisel on arvestatud tehniliste lahenduste arenguga, ohutust mõjutavate tegurite ja õigusaktide muutumisega ajas ja senise riikliku järelevalve praktikaga, st määruses on arvestatud ka praktilises igapäevatöös ilmnenud vajaduspõhiseid muudatusi. Eelnõu peamiseks sihtrühmaks on raudtee-ettevõtjad ning raudteel hooldus-, renoveerimis- ja ehitustöid teostavad ettevõtjad. 1.1 Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse termineid, jäetakse välja teistes õigusaktides sisalduva regulatsiooni, mille dubleerimine ei ole vajalik ning muudetakse määruse lisasid. Üheks olulisemaks muutmise vajaduseks on rongikiiruste suurenemisest tulenevate riskide maandamine ning liiklejate ohutuse tagamine raudteeületuskohtadel. Eelnõu muudatused on otseselt seotud rongiliikluse perspektiivsete kiiruste tõstmisega kuni 160 km/h ja sellega kaasneva vajadusega täiendada raudteeinfrastruktuuri ohutusmeetmeid. Eelnõuga tehakse määruses järgmised muudatused: – kehtestatakse uued raudteeülesõidu- ja raudteeülekäigukoha kategooriad; – kaotatakse ebavajalikud ja aegunud nõuded; – ühtlustatakse raudteesüsteemide nõuetele vastavuse ja terviklikkuse kontrollimist; – võimaldatakse uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist raudteel; – ühtlustatakse ja ajakohastatakse riigisisesed nõuded; – täpsustatakse ja täiendatakse sõnastust ja terminoloogiat, et tagada õigusselgus ning kooskõla teiste õigusaktidega. Eelnõu puudutab eelkõige raudtee-ettevõtjaid, mille puhul täpsustatakse nõudeid, mis peavad tagama ohutu liikluskorralduse ja tänapäevastele põhimõtetele vastava raudteeinfrastruktuuri majandamise. Ühtsete tehniliste nõuete kasutamine tagab, et raudteeinfrastruktuuri ja -veeremit kasutatakse ohutult ning eesmärgipäraselt vastavalt tootja antud suunistele ning EL-is kehtivatele õiguslikele koostalitlusvõimet tagavatele põhimõtetele. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi ka TTJA) esitas 28.01.2022. a kirjaga nr 2-3/2022/0130 ja 18.02.2022. a kirjaga nr 2-3/2022/0289 Majandus- ja 1 Kommunikatsiooniministeeriumile ettepanekud majandus-ja taristuministri 09.11.2020. a määruse „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ täiendamiseks ja muutmiseks. TTJA poolt esitatud muudatusettepanekud põhinevad raudteevaldkonda puudutavate asjaosalistega toimunud aruteludel. Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna peaspetsialist Marko Roots (tel: 639 7656, e-post: [email protected]). Juriidilise ja keelelise analüüsi ning vormistuslikke ettepanekuid tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus(tel: 639 7652, e- post: [email protected]. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi hetkel menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ tehakse järgmised muudatused: Punktis 1 tunnistatakse § 1 lõige 3 kehtetuks. Muudatus tuleneb sellest, et määruse lisa 2 sätestatud nõuded on üle viidud teistesse määruse osadesse või reguleeritud juba Euroopa Liidu otsekohalduvate määrustega (TSI-ga). Punktis 2 täiendatakse määruse § 2 punktiga 41., määratledes termini „avalikult kasutatav raudteeülesõidukoht“. Tegemist ei ole uue terminiga, vaid lisa 4-st „Raudteeülesõidukoha ja - ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend“ tuuakse olemasolev termin määruse põhiteksti, kus need on kergemini leitavad ja asuvad teiste terminitega ühes kohas. Punktis 3 muudetakse määruse § 2 punkti 70, asendades sõna „ristumiskoht“ sõnaga „lõikumiskoht“. Punktis 4 muudetakse määruse § 2 punkti 73, asendades sõna „ristumiskoht“ sõnaga „lõikumiskoht“. Punktides 3 ja 4 tehtud muudatustega ühtlustatakse terminid liiklusseaduses sätestatud terminitega. Punktis 5 täiendatakse § 2 punktiga 911. Määruse lisa 4 asendatakse uue lisaga, mistõttu määratletakse lisas kasutatav termin määruses. Punktis 6 tunnistatakse § 5 lõiked 1–4 ja § 9 lõige 5 kehtetuks, sest vastavad nõuded on kehtestatud juba majandus- ja taristuministri 27. novembri 2020. a määruses nr 80 „ Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehniliste kirjelduste kohaldamise kord, kasutusele võtmise tingimused, nende nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord ning oluliste nõuete loetelu¹“. Punktis 7 täiendatakse § 12 lõikega 4. Tegemist on kehtetuks tunnistatavas lisa 2 punktides 6.2. ja 6.3. sätestatuga, mis tuuakse määrussesse üle. Ettevõtjatele uusi nõudeid ei kehtestata. 2 Punktis 8 tunnistatakse lisa 2 kehtetuks, sest mõned lisa 2 punktid on reguleeritud juba Euroopa Liidu õigusaktidega ning osa lisa 2 sätteid viiakse üle määruse teksti või teistesse määruse lisadesse. Lisa 2 punktid 2–4 regulatsioon on sätestatud juba Komisjoni määruses (EL) nr 1299/2014, 18. november 2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „taristu” koostalitluse tehnilist kirjeldust. Lisaks on vastavad nõuded sätestatud raudteeinfrastruktuuriettevõtja tegevuseeskirja lisadokumentides. Lisa 2 punkt 5 nõuded sätestatakse eelnõuga muudetud lisa 4 „Raudteeülesõidukoha ja - ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend“ tekstis, kus kiiruse tõstmine eeldab riskianalüüsi tegemist ning piirdeaia vajaduse väljaselgitamist ning rajamist. Lisa 2 punkt 6 nõuded reisijate ooteplatvormidele tunnistatakse kehtetuks, sest vastavad nõuded on sätestatud juba Komisjoni määruses (EL) nr 454/2011, 5. mai 2011, üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „reisijateveoteenuste telemaatilised rakendused” koostalitluse tehnilise kirjeldustes. Lisa 2 punt 6.2 ja 6.3 nõuded on üle viidud eelnõuga muudetud § 12 lõikesse 4. Lisaks on valdkonda reguleerivad täiendavad nõuded sätestatud otsekohalduvas Komisjoni määruses (EL) 1300/2014, 18. november 2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis ning Komisjoni määruse (EL) nr 454/2011, 5. mai 2011, üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „reisijateveoteenuste telemaatilised rakendused” koostalitluse tehnilises kirjelduses. Lisa 2 punkt 7 nõuded turvanguseadmete kohta on sätestatud juba eelnõus ja Komisjoni määruses (EL) 2016/919, 27. mai 2016, Euroopa Liidu raudteesüsteemi juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta. Lisa 2 punkti 7.3 nõuete põhimõtted on üle viidud määrusega asendatud uude lisasse 4 „Raudteeülesõidukoha ja - ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend“, punktide sisu on ohutustehniliselt muudetud. Lisa 2 punkt 8 nõuded elektrivarustuse kohta on määruses juba sätestatud ja Komisjoni määruses (EL) nr 1301/2014, 18. november 2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning Komisjoni määruses (EL) nr 1299/2014, 18. november 2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „taristu” koostalitluse tehnilist kirjeldust. Lisa 2 punkt 9 nõue raudteeveeremi automaatsignalisatsiooni kohta on kaetud juba määruses toodud põhimõtetega (määruse lisa 3 „Raudtee signalisatsioonijuhend“). Lisa 2 punktis 10 toodud nõuded on sätestatud juba Komisjoni määrus (EL) 2019/773, 8. juuni 2015, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/757/EL. Lisaks on vastavad sätted reguleeritud raudteeinfrastruktuuriettevõtja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendites ja jaamade tehnokorraldusaktides. Lisa 2 punkt 11 ja 12 nõuded on reguleeritud juba määruse üldiste põhimõtetega ning ei vaja ettevõtjatele nii detailset ettekirjutamist. Samuti peab antud valdkond olema vastavalt raudteeinfrastruktuuri eripäradele sätestatud raudteeinfrastruktuuriettevõtja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendites, jaamade tehnokorraldusaktides ja ettevõtja tegevuseeskirja lisadokumentides. Punktis 9 muudetakse määruse lisa 3 „Raudtee signalisatsioonijuhend“ punkte 4.4.4 ja 4.4.5, asendades tekstiosa „rong sõidab kõrvalteele“ tekstiosaga „rong sõida pöörmel kõrvalekaldumisega“. Tegemist on tõlketäpsustusega. Kehtiv sõnastus tuleneb vene keelsest terminoloogiast, mida nüüd keeleliselt täpsustatakse. 3 Punktides 10–12 muudetakse määruse lisa 3 „Raudtee signalisatsioonijuhend“ punkte 7.1.3., 7.1.4., 7.2.2., 7.3.3 ja 7.3.4 asendades tekstiosa „rong sõidab kõrvale teele“ tekstiosaga „ seatud matkal toimub pöörmel liikumine kõrvalekaldumisega“. Tegemist on tõlketäpsustusega. Punktis 13 täiendatakse lisa 3 „Raudtee signalisatsioonijuhend“ punktiga 7.9, mis sätestab, et rongi saatmisel automaatblokeeringuga kaheteelisel liinil vastassuunalist teed mööda, võib väljasõidufooris matkanäidiku asemel kasutada lisaks põhi signaalnäidule ka näitu „üks valge tuli. Üks valge tuli signaliseerib antud juhul liikumist vastassuunalisele teele. Määruse lisa täiendatakse joonisega 25¹. Punktis 14 täiendatakse määruse lisa 3 „Raudtee signalisatsioonijuhend“ punktiga 8.3 ja mis sätestab, et kui matkafoorile järgnevas fooris on kiiruse vähendamist nõudev foorinäit, siis matkafooris on lubatud kasutada näitu „üks roheline tuli“ tingimusel, et matkafoori ja temale järgneva kiiruse vähendamist nõudva näiduga foori vahele seatud matkal toimub pöörmel liikumine kõrval suunas. Määruse lisa täiendatakse joonisega 252. Punktis 15 määruse lisa 3 punkt 30.4.2 muudetakse ja sõnastatakse ümber selliselt, et joonisel 126 näidatud märgistus kehtiks kõikidel reisirongidel või mootorrongidel, mitte ainult rahvusvahelistel. Tegemist on OPE TSI ja siseriiklike nõuete ühtlustamisega. Punktis 16 tunnistatakse kehtetuks määruse lisa 3 punkt 30.4.3. Tegemist on OPE TSI ja siseriiklike nõuete ühtlustamisega. Punktis 17 asendatakse majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruse nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ lisa 4 „Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend“ uue lisaga 4 järgmiselt: Lisa 4. Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend Juhendi punkt 1 sätestab reguleerimisala. Juhendis kasutatud terminid on defineeritud määruses, eesmärgiga tagada terminite parem leitavus ning eelnõu kompaktsus. Raudteeseaduses toodud termineid eelnõus ei sätestata. Juhendi punkt 2 sätestab nõuded raudteeületuskoha korrashoiu korraldamiseks. Juhendiga on sätestatud raudteeinfrastruktuuri majandaja kohustused erinevate ületuskoha elementide ja nähtavussektorite kontrolli ja korrashoiu osas. Juhendi punkt 2.1 sätestab raudteeületuskoha katte definitsiooni, mis sätestab, kui kaugele peab raudteeületuskoha kate ulatuma ning mis materjalist see koosneb. Raudteeületuskoha kate võib koosneda erinevatest materjalidest või nende kombinatsioonidest. Juhendi punkt 2.2 sätestab nõude, mida peab raudteeinfrastruktuuri majandaja tagama. Nõue on vajalik konkreetse vastutaja ja tehtavate ülesannete määratlemiseks. Juhendi punkt 2.3 sätestab nõuded raudteeületuskoha katte ja rööbaste omavahelise kõrguse suhtes. Kehtestatud nõuded lähtuvad põhimõttest, et raudteeületuskohta oleks võimalik mõistlikult hooldada ning raudteeületuskohta kasutades ei tekiks eri tasapindade kõrgustest 4 tulenevaid nö „lööke“. Tegemist on praktikast tuleneva kompromissiga, mis peab tagama raudteeületuskoha ohutu kasutamise ning mõistliku ekspluatatsiooni. Juhendi punkt 2.4 sätestab, et raudteeveeremi rattapaaride vaba läbisõidu tagamiseks peab raudteeületuskoha katte ja rööpapea töötavate pindade vahel olema renn. Eesmärgiks on tagada, et pinnase vajumine või kuhjumine ei saaks mõjutada rattapaaride vaba läbisõitu. Juhendi punkt 2.5 sätestab nõude, et avalikult kasutataval raudteeületuskohal ei tohi sirgel teelõigul renni laius ületada 75 mm. Sellega tagatakse, et raudteeületuskohast on võimalik ohutult üle sõita ka ratta või ratastooliga. Juhendi punkt 2.6 sätestab, et raudteeületuskoha katte keskmise osa ja rööparenni vahel ning rööpa väliskülje ja rööpa katteplaadi vahel ei tohi olla tühimikke üle 10 mm. Sellega tagatakse olukord, kus raudteeületuskohtadel on võimekus piiratud liikumisvõimega inimesel raudteed ületada. Samuti on praktikas mitmel pool ilmnenud olukordi, kus raudteeületuskoha katte ja kontrarööpa või rööpa vahel on ebamõistlik tühimik, mille tõttu mõjuvad sõidukite ületamisel rööbastee pealisehituse elementidele täiendavad jõud, mis kahjustavad neid. Juhendi punkt 2.7 sätestab, et raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooni ja tõkkepuude olemasolul peavad need olema seadmestatud põhimõttel, et tagatud oleksid kasutajate ohutus. Juhendi punktides 2.8–2.10 sätestatakse liiklusmärkide, raudteeülesõidufooride ja kattemärgistuse ülesanne, milleks on anda liiklejatele ühetaolist teavet, korraldada liiklust ja luua tingimused ohutuks liikluseks. Selles punktis eeldatakse, et liikluskorraldusvahendid ja nende paigaldus vastavad nõuetele, kui need vastavad standarditele EVS 613, EVS 614 ja EVS 615. Kui nimetatud standardeid ei ole järgitud, peab paigaldaja tõendama muu tehnilise dokumentatsiooni ja arvutustega, et liikluskorraldusvahend täidab püstitatud ülesannet samaväärselt. Juhendi punkt 2.11 sätestab nõude, et teehooldustöid tuleb teha selliselt, et teehooldustööd ei kahjustaks raudteeületuskoha katet, raudteed ja liikluskorraldusvahendeid. Sätte eesmärk on suunata teehooldust tegevaid ettevõtjaid arvestama mitte üksnes teehoolduseks vajalike parameetrite täitmisega, vaid ka seda, et tagatud oleksid raudteevaldkonda reguleerivate parameetrite täitmine. Näiteks, ei tohi kasutada teehooldusvahendeid, mis lõhuvad raudteeületuskoha katet, liigutavad katte asukohta ja selle parameetreid jne. Juhendi punkt 2.12 sätestab nõude, et kõik raudteeületuskohad peavad olema hiljemalt 2024. aasta 1. jaanuariks valgustatud. Valgustus peab vastama majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ sätestatud nõuetele ja linnapiirkonnas standardi EVS 843 nõuetele või olema standardiga samaväärsed. Nõudega tagatakse, et raudteeületuskoha kasutajad on pimedal ajal teadlikud ohutust puudutavatest liikluskorraldusvahenditest. Sätte rakendamine eeldab ettevõtjatele üleminekuaja kehtestamist, et nad saaksid olemasolevad raudteeületuskohad ümber ehitada. Juhendi punkt 2.13 esitab viite, et eelteate ajad raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooni tööle rakendamiseks arvutatakse 5. peatüki nõuete kohaselt. Juhendi punkt 2.14 sätestab nõude, et automaatikaga raudteeületuskohad peavad olema varustatud monitooringuseadmetega, mis teatavad tõrgete või rikete olemasolust raudteeületuskoha seadmete töös. Nõue võimaldab rikkeid puudutava informatsiooni kiiremaks 5 liikumiseks ning rikkega seotud riskide operatiivsemaks maandamiseks ja rikke lahendamiseks. Juhendi punkt 2.15 sätestab, et vileandmise signaalmärgi asukoht on toodud vahemikku kuni 500 meetrit raudteeülesõidukohast. Hiljemalt 2024. aasta 1. jaanuariks peavad nõuetele mittevastavad signaalmärgid olema ümber paigutatud. Muudatusega soovitakse tagada, et helisignaal jõuaks paremini sihtrühmadeni ning selle mõju oleks suurem ja häiriks vähem ümbritsevat keskkonda (raudteeäärseid elanikke). Kui raudteeülesõidukoht ja raudteeülekäigukoht asuvad lähestikku, siis arvestatakse vile andmisel aeglasemalt reageeriva raudteeületuskoha vajadustega. See katab ära ka teise raudteeületuskohal liiklejate informeerimise vajaduse. Kohalikest oludest sõltuvalt võib signaalmärki korrata. Sätte rakendamine eeldab ettevõtjatele üleminekuaja kehtestamist, et nad saaksid olemasolevad signaalmärgid „Vile andmise koht“ nõuetekohaselt ümber paigutada. Juhendi punkt 3 sätestab nõuded raudteeületuskoha ülevaatusele. Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab raudteeületuskohti kontrollima perioodilisusega, kuid mitte harvem kui raudteeületuskohtade ja seal kasutatavate seadmete ja materjalide tootjapoolsed ekspluatatsioonitingimused ette näevad. Nõude eesmärk on tagada, et raudteeületuskohti kontrollitakse piisava perioodilisusega, mis omakorda peab vähendama raudteeülesõidukoha seisundist tuleneva võimaliku õnnetuse toimumise tõenäosust. Sätestatakse, et komisjoniline ülevaatus tuleb teostada regulaarselt kõikidel avalikult kasutatavatel raudteeületuskohtadel. Eelnõus on sätestatud, kes peab esitama TTJA-le andmed sõidutee ja raudtee liikluse intensiivsuste kohta. Kui juhendi punkt 3.1 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri majandaja peab teostama kontrolle iseseisvalt, siis punkt 3.2 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri majandaja eestvõtmisel tuleb teostada ka komisjonilist ülevaatust, et hinnata koos kõigi asjaosalistega raudteeületuskohtade seadmestatuse ajakohastamist vastavust muutunud vajadustele ja nõuetele. Komisjonilise ülevaatuse kohustus kehtib avalikult kasutatavatel raudteeületuskohtadel, kuivõrd need on avatud liikluseks kõigile kasutajatele. Tehnoloogilise raudteeületuskoha korral reguleerib raudteeületust ning instrueerib liiklejaid vastav ettevõtja, kelle territooriumil piiratud tingimustes liikumine toimub. Alati ei ole otstarbekas selleks kokku kutsuda mitme asutuse esindajatest (TTJA, kohalik omavalitsus, politsei jne) koosnevat komisjoni. Juhendi punkt 3.3 sätestab, et regulaarsed ülevaatuskomisjonid avalikult kasutatavatel raudteeületuskohtadel peavad toimuma vähemalt iga kolme aasta tagant. Komisjoni kokkukutsumise intervall on määratletud praktikas väljakujunenud vajaduse põhiselt. Kolm aastat on üldjuhul selline aeg, millal raudteeületuskoht võib vajada ajakohastamist ja nõuete kontrollimise osas komisjonilist ülevaatamist. Juhendi punkt 3.4 sätestab, et regulaarse ülevaatuskomisjoni koosseisu, kus muuhulgas on antud võimalus kaasata ka muu põhjendatud huvi ja/või kompetentsi omavat isikut. Euroopa Liidu Raudteeameti varasemate soovituste põhjal on eelnõus säilitatud põhimõte, et kõigil asjaosalistel ja asjassepuutuvatel isikutel on õigus kiireloomulise kontrolli läbiviimiseks teha põhjendatud ettepanek (juhendi punkt 3.5 ), millega kutsutakse kokku erakorralist kontrolli teostav ülevaatuskomisjon. Üldise kõrgendatud ohuga raudteeületuskohtadel on tarvilik säilitada ohtlike puuduste esinemise korral piisavalt kiire sekkumisvõimalus. Sellest tulenevalt võivad nii TTJA kui ka teevaldaja kokku kutsuda erakorralise raudteeületuskoha ülevaatuskomisjone. TTJA-l on õigus teostada iseseisvalt erakorralist kontrolli avalikult 6 kasutatavate raudteeületuskohtade ja nende seadmete ning raudteeülesõidukohale suubuvate teede korrasoleku ja nõuetele vastavuse ning toimivuse kohta. Juhendi punkt 3.6 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri majandaja koostab ülevaatuskomisjoni läbiviimiseks vajaliku töödokumendi, mis sisaldab muuhulgas ülevaadet raudteeületuskohale kehtestatud nõuetest, kasutatavate seadmete ja materjalide tootjapoolsetest ekspluatatsioonitingimustest ja muust teabest. Nimetatud teave on vajalik ülevaatuskomisjoni efektiivseks toimimiseks. Juhendi punkt 3.7 sätestab, et erakorralise ülevaatuskomisjoni tulemuste kokkuvõte edastatakse peale paikvaatluse lõpetamist komisjoni liikmetele viivitamata. Vastav nõue tuleneb reaalsest vajadusest, et komisjonil oleks võimalik sisulisi otsuseid vastu võtta ning ülevaatuskomisjon jõuaks oma sisulise töö lõpetada kvaliteetselt ja kõiki riske arvesse võttes. Juhendi punkt 3.8 sätestab, et ülevaatuskomisjon hindab, kas raudteeületuskoht vastab sätestatud nõuetele ning on kasutamiseks ohutu. Kui raudteeinfrastruktuuri majandaja soovib rakendada muid meetmeid ohutuse tagamiseks, kui ülevaatuskomisjoni ettepanekud ette näevad, siis on raudteeületuskoha omanikul või valdajal see võimalus olemas, kui ta tõendab tehnilise dokumentatsiooni ja/või arvutustega, et raudteeületuskoht vastab nõuetele ja on turvaline kasutada, või kui ta tõendab, et nõuetekohast turvalisust on võimalik samaväärselt saavutada ka muid meetmeid rakendades. Nimetatud nõue võimaldab ettevõtjatel kasutusse võtta ka uusi (seni rakendamata) tehnoloogiaid ja meetodeid, mis on seni harvaesinevad või millest komisjoni liikmed veel teadlikud ei ole. Juhendi punkt 3.9 sätestab nõude, et raudteeinfrastruktuuri majandaja peab iga kalendriaasta kohta esitama hiljemalt järgmise aasta 31. jaanuariks TTJA-le ajakohased andmed raudteeülesõidukoha ja - ülekäigukoha raudtee- ja teeliikluse intensiivsuse kohta, uuendades nimetatud andmeid raudteeliiklusregistris. Nimetaud andmeid on vajalikud riskitasemete hindamiseks ja riiklike järelevalvetoimingute planeerimiseks. Juhendi punkt 4 sätestab raudteeületuskoha sulgemise nõuded. Juhendi punkt 4.1 sätestab, et raudteeületuskoha lühiajaline plaaniline sulgemine on lubatud ennekõike raudteeületuskoha hooldus- või remonttöödeks, kuid ka nendeks tegevusteks, mida ei ole võimalik raudteeületuskohta sulgemata teha. Mõeldud on siin näiteks ebagabariitse või ohtliku veose läbilaskmist vms iseloomuga tegevust. Juhendi punkt 4.2 sätestab, et enne raudteeületuskoha lühiajalist plaanilist sulgemist tuleb teavitada kirjalikult 10 tööpäeva ette TTJA-d ning kooskõlastamiseks tuleb esitada ka raudteeületuskoha sulgemiseaegne liikluskorralduse projekt, milles kirjeldatakse, kuidas tagatakse ajutisel raudteeületuskohal raudtee ületamise ohutus. Projektis näidatakse liikluskorraldusvahendid, liikumissuunad, kattematerjal ja selle paiknemine ning muud ohutust mõjutavad asjaolud. Lisaks peab enne lühiajalist sulgemist teavitama sellest tee omanikku või valdajat, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ning kohalikku omavalitsust. Säte on vajalik, et asjaosalised saaksid vajadusel võtta kasutusele meetmeid riskide maandamiseks. Juhendi punkt 4.3 sätestab, et raudteeületuskoha lühiajalisel sulgemisel paigaldatakse teave muutunud liikluskorralduse kohta ja tee tähistatakse majandus- ja taristuministri 13. juuli 2018. a määruse nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ ettenähtud korras. Jalakäijatele jäetakse nõuetekohaselt ehitatud jalgtee ja ülekäigukoht raudtee ületamiseks, kui selleks on põhjendatud vajadus. Põhjendatud vajadust hinnatakse selle järgi, kas jalakäijatel on antud 7 piirkonnas võimalus alternatiivseks ohutuks raudtee ületuseks. Lühiajalisel sulgemisel on soovitatav sulgeda tööde teostamise ajaks ainult pool raudteeületuskohast. Juhendi punt 4.4 sätestab nõude, et raudteeülesõidukoha ühe teepoole lühiajalisel sulgemisel tuleb teeliikluse korraldamiseks kasutada liiklusseaduses sätestatud reguleerijat. Nõue on vajalik, sest muutunud liikluskorraldus raudteeülesõidukohal võib oluliselt tõsta liiklusõnnetusesse sattumise riskitaset. Juhendi punkt 4.5 sätestab, et kui raudteeületuskoha, raudteed ületava viadukti või raudtee alt läbimineva tee hooldus- või remontööde teostamise tõttu on teeliiklus takistatud, võib tööde teostamise ajaks suunata liikluse mööda ajutist trajektoori, kasutades selleks lähimaid teerajatisi või teisi sobivaid raudteeületuskohti. Mõistlike alternatiivide puudumise korral on lubatud ehitada hooldus- või remonttööde teostamise ajaks ajutine samatasandiline raudteeületuskoht. Nõue tuleneb praktikas asetleidnud reaalsetest vajadustest, kuid siinjuures tuleb arvestada liiklejate ohutusega ning kasutusele tuleb võtta riskide maandamise meetmed (kiiruste vähendamine, sobivate liikluskorraldusvahendite kasutamine jne). Ajutise samatasandiline raudteeületuskoha all tuleb mõista ajutist ehitist ehitusseadustiku mõistes (§3). Juhendi punkt 4.6 sätestab, keda peab teavitama raudteeületuskoha lammutamise alustamisest vähemalt kolm tööpäeva ette. Nõue on vajalik, et asjaosalised saaksid vajadusel võtta kasutusele meetmed riskide maandamiseks, mida raudteeületuskoha lammutamine võib endaga kaasa tuua. Juhendi punktid 4.7 sätestab nõuded, mida tuleb järgida raudteeületuskoha lammutamise ajal. Riskide maadamiseks tuleb lammutamise ajaks piirata raudteeületuskoha läbipääs tõketega, ning kasutada asjakohaseid liikluskorraldusvahendeid. Juhendi punkt 4.8 viitab, et lammutamine peab toimuma ehitusseadustikus sätestatud korras, mille nõudeid dubleerimise vältimiseks eraldi välja ei tooda. Sätestatakse nõue, et lammutamisel tuleb eemaldada raudteeületuskoha kate ning demonteerida kõik raudteeületuskoha seadmed ja liiklusmärgid. Nõue on vajalik, et vanast harjumisest ei jätkataks samas kohas raudteeületust või ei tekiks valet arusaama raudteeületuskoha kasutatavusest. Juhendi punkt 5 hõlmab raudteeülesõidukohtade liigitamist. Täpne definitsioon on viidud terminite alla. Juhendi punkt 5.2 sätestab tehnoloogiline raudteeülesõidukoha katte ja liikluskorraldusvahendite nõuded. Nõuded lähtuvad raudteeülesõidukoha seadestatusest ning peab vastama ohu hinnangutele. Juhendi punktis 5.3 sätestatakse, et raudteeülesõidukoha valdaja võib loobuda tehnoloogilise raudteeülesõidukoha märgistamisel märkide 123 kuni 128 „Ees on raudteeülesõidukoht“ kasutamisest, kui see on piiratud ligipääsuga territooriumi mõõtmete või seal asuvate ehitiste tõttu füüsiliselt võimatu ja mittevajalik. Juhendiga antakse tehnoloogilise raudteeülesõidukoha valdajale võimalus hinnata tehnoloogilisel raudteeületuskohal kasutatavate märkide 123 kuni 128 paigaldamise reaalset vajadust ning otstarbekust. Samas jääb tehnoloogilise raudteeülesõidukoha valdajale kohustus ja vastutus tagada raudteeülesõidukoha kasutamise ohutus. Juhendi punkt 5.4 sätestab, et kui raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni töös esineb häireid, tuleb foorisignalisatsioon välja lülitada ja foorid kinni katta ning paigaldada kollase taustekraaniga liiklusmärk 186 „Muud ohud“ ja lisateatetahvel kakskeelse tekstiga „FOORID EI TÖÖTA“ ja „SIGNALS ARE NOT WORKING„. Nõue on vajalik, et 8 mittekorrektne või häiritud signaal ei eksitaks liiklejaid. Samuti on oluline, et informatsioon jõuaks arusaadaval viisil kõikide liiklejateni, sealhulgas inimesteni, kes eesti keelt ei mõista. Eesmärgiks on tagada kõigi liiklejate ohutus. Lisaks peab raudteeinfrastruktuuri majandaja hindama tõrgetega kaasnevaid riske ning vajadusel kasutama liikluse reguleerijat foorisignalisatsiooni töös esinevate häirete kõrvaldamise ajal. Liikluskorralduslike muudatuste korral, tuleb rakendada majandus- ja taristuministri 13.07.2018. a määruses nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ sätestatud nõudeid. Juhendi punkt 5.5 sätestab, et taudteeülesõidukoht, mis on varustatud automaatikaga, peab võimaldama sulgeda raudteeülesõidukoha vastavalt läheneva rongi kiirusele ja lähenemispiirkonna pikkuse arvutamise nõuetele. Täpsemad nõuded on toodud peatükis 5. Juhendi punkt 5.6 sätestab, et asulavälisel kõvakattega raudteeülesõidukohal tuleb kasutada teekattemärgist 979a täristit, vastavalt standardi EVS 614 nõuetele. Raudteeülesõidukohtade tähistamisel ja seadmestamisel tuleb asulavälisel püsi- või kergkatendiga (asfaltbetoon, betoon, pinnatud teed) teel paigaldada täristid, mille paigaldamine on vajalik seetõttu, et äratada liiklejate tähelepanu lähenevast raudteeülesõidust ning sundida neid vähendama oma sõidukiirust (näiteks: 90 km/h kuni 50km/h) ning kontsentreeruma raudteeülesõidukoha ohutule ületamisele. Kui ülalnimetatud standardit ei ole järgitud, peab tee omanik või valdaja tõendama muud moodi, et täristi või muu väljapakutud lahendus täidab liikluskorraldusvahendile sätestatud ülesandeid. Juhendi punkt 5.7 sätestab, et raudteeülesõidukoha katte laius peab olema vähemalt sama lai tee kogulaiusega. Sellega tagatakse, et liiklejate tähelepanu ei koonduks raudteeülesõidukoha ületamisel üksnes sõiduki ja tee gabariitide muutusele, vaid et liikleja tähelepanu oleks pigem ümbruse jälgimisel (lähenev rong, teised liiklejad, liikluskorraldusmärgid jms). Juhendi punkt 5.8 keelab kasutada valgusdioodidega ülesõidufoori, kus üle 20% valgusdioodidest ei tööta. Nõudega tagatakse liikluskorraldusvahendi parem nähtavus ja ohutus. Juhendi punkt 5.9 sätestab, et raudteeülesõidukoha automaatset foorisignalisatsiooni tuleb täiendada helisignaaliga, mis informeeriks raudteeülesõidukoha kasutajaid lähenevast raudteeveeremist. Kuna raudteeülesõidukohad on erinevate liikluskeskkonna karakteristikutega, siis helisignaali tugevusele ei saa ette anda ühtseid nõudeid. Raudteeülesõidu seadmestaja peab arvestama helisignaali eesmägi ja antud keskkonda puudutavaid eripärasid. Tuleb lähtuda sellest, et helisignaal informeeriks liiklejaid ohupiirkonnas, kuid ei segaks liigselt lähedalasuvaid kõrvalisi isikuid. Mõistliku helitaseme leidmisel tuleb arvestada kõikide osapoolte argumentidega ning paigaldaja peab leidma parima tasakaalustatud lahenduse. Juhendi punkt 5.10 sätestab, et raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni töö peab olema jälgitav raudteeinfrastruktuuri majandaja määratud vastutava isiku poolt. Sellega tagatakse, et rikete või häirete ilmnemisel oleks reageerimisajad ja riskid minimiseeritud. Juhendi punkt 5.11 sätestab, et kui raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni töös ilmneb rike, peab raudteeinfrastruktuuri majandaja selle operatiivselt kõrvaldama. Nõue lähtub põhimõttest, et raudteeinfrastruktuuri majandaja peab eelnevalt enesele looma vajaliku võimekuse, et ta suudaks riketele operatiivselt reageerida. Raudteeülesõidukoha rikkest tuleb kohe informeerida ka asjaomaseid raudteeveeremi juhte, et nad oleksid tavapärasemast 9 tähelepanelikumad võimalike rikete esinemise suhtes, mis võivad mingis piirkonnas esineda. Sellega tagatakse reageerimiskiiruse ning ohu vältimisvõimekuse suurenemine. Juhendi punktis 5.12 sätestatud nõue on vajalik, et ülesõidufooride paiknemisega tagatakse õigeaegne teave liiklejale ning vajaminev aeg ohule reageerida. Juhendi punktid 5.13 ja 5.14 sätestavad, et tõkkepuu poom peab tõkestama sõidusuunas vähemalt poole kogu sõidutee laiusest ning vasak teepool jääb vabaks vähemalt kolme meetri ulatuses (va IA kategooria raudteeülesõidud). Ohutuse tagamiseks on soovitatav paigaldada tõkkepuud, mis sulgevad sõidutee kogu laiuses ehk täistõkkepuu. Kohtadesse, kus liiklejad kasutavad vastassuunavööndit (nõudeid eirates) tõkkepuust möödumiseseks, on täistõkkepuu kasutamine kindlasti üheks võimalikuks lahenduseks, mida tasub kindlasti kaaluda. Lisaks peavad tõkkepuude poomid tõusma avatud asendisse, kui ülesõidufoorid lõpetavad keelavate signaalide andmise pärast raudteeveeremi läbisõitu raudteeülesõidukohast. Juhendi punkt 5.15 sätestab nõude, et raudteeülesõidukoha seadmed peavad olema varustatud reservtoitega, mis peavad töötama katkestusteta vähemalt 8 tundi, kui eelneva 36 tunni jooksul ei ole olnud raudteeülesõidukoha automaatikaseadmete võrgutoite katkestust. Nõudega maandatakse elektrikatkestustest tingitud riske. Raudteeülesõidukoha seadmete osas on tegu elektritoitel töötavate seadmetega, mistõttu on kehtestatud ohutuse suurendamiseks nõue kindlustada kõik elektrilised seadmed akudelt saadava reservtoitega. Seega töötavad raudteeülesõidukohas kasutatavad seadmed (foorisignalisatsioon, tõkkepuu jne) ka elektrivõrgus toimunud katkestuse korral. Juhendi punkt 5.16 sätestab toimingud mitteavalikul raudteel asuval raudteeülesõidukohal. Riskide maandamise ja operatiivse toimimise huvides on oluline, et kohtades, kus lähenemispiirkonda ei ole võimalik luua elektriliste rööbasahelate või andurite abil, oleks seadmestatud raudteeülesõidukoha signalisatsiooni juhtpult, millega tagatakse nõuetekohane ja liiklust suunav signaalsüsteemi toimimine. Juhendi punkt 5.17 sätestab, et automaatse foorisignalisatsioonita raudteeülesõidu kohal tuleb nõuetekohase nähtavuse tagamiseks maha raiuda kasvavad puud ja võsa ehitusseadustiku § 73 lõikes 5 sätestatud nõuete kohaselt. Juhendi punktid 5.18 – 5.24 sätestavad nõuded tähispostide paigutamiseks ning juhib infrastruktuuri majandaja tähelepanu ühtsete parameetrite kasutamisele. Avalikult kasutatava raudteeülesõidukoha kõnniteeta servale pannakse kolm tähisposti, millele kleebitakse kollased helkurid. Esimene post pannakse äärmisest rööpast 2,5 m, järgmised sammuga 5 ja 10 m. Ülejäänud postid sõidutee teepeenral märgistatakse valgete helkuritega sammuga 15, 25, 50, edasi 50 või 100 m. Tähispost pannakse teepeenra välisäärele, erandjuhul kindlustamata teepeenrale, kuid katte servast mitte lähemale kui 0,5 m. Tähispostile paigaldatud helkuri keskpunkti kõrgus sõidutee välisserva pinnast peab olema 0,9 m. Tähispostide paigaldamisel võib tähispostide paigutust muuta, kui kehtestatud parameetritest ei ole tehnilistel või otstarbekuse kaalutlustel võimalik kinni pidada. Sellisel juhul paigutatakse tähispostid viisil, mis järgib etteantud parameetreid kõige paremal moel, lähtudes seejuures tähispostide paigutamise eesmärgist – edastada liiklejale vajaminevat infot õigeaegselt ning tulemuslikult. Sellisel juhul kooskõlastatakse tähispostide paigutus TTJA-ga. Tähispostina tuleb kasutada majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele” alusel sätestatud püstmärgiseid. Helkurpostide kasutamisel lähtutakse majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruses 10 nr 106 „Tee projekteerimise normid” sätestatud nõuetest ning peavad vastama standardis EVS 614 toodule (või lähtuma samaväärsetest nõuetest). Juhendi punktid 5.25 – 5-26 sätestavad nõude, et raudteeinfrastruktuuri majandaja peab avalikule raudteeülesõidukohale paigaldama märgi 596, millel on kuvatud informatsioon, kuhu saab teavitada raudteel toimunud õnnetustest või riketest. Nõude eesmärk on muuta informatsiooni liikumist kiiremaks. Raudteeülesõidukohad tuleb varustada teabetahvlitega, millel on raudteeülesõidu nimi, nr ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja telefoninumber. Paigaldatav märk peab vastama standardis EVS 614 toodule (või lähtuma samaväärsetest nõuetest). Juhendi punkt 6 kehtestab nõuded raudteeülesõidukohtade seadmestamisele vastavalt kategooriale. Samuti kirjeldatakse täiendavate ohutust suurendavate vahendite paigaldamist sõltuvalt kategooriast. Juhendi punkt 6.1 sätestab, et raudteeülesõidukohale määrab kategooria raudteeinfrastruktuuri majandaja lähtuvalt raudteeülesõidukohta ööpäevas maksimaalselt läbiva raudteeveeremi arvu ja raudteeülesõidukohta ööpäevas keskmiselt ületavate sõidukite arvu korrutisest ning raudteeülesõidukohta läbivate rongide maksimaalsest lubatavast kiirusest, mille on kehtestanud raudteeinfrastruktuuri majandaja. Näide: kui raudteeülesõitu läbib ööpäevas keskmiselt 15 rongi ning 200 autot ja raudteeülesõidul võib kiirus olla 100 km/h, siis saame korrutiseks 300 000. Vastavalt tabelile 1 jääb selline raudteeülesõit II kategooriasse. Juhendi punkt 6.2. Tehnoloogilisi raudteeülesõite kategooriasse ei jaotata, sest sellised raudteeülesõidud asuvad üldjuhul kinnisel territooriumil, kus kiirused on väikesed ning kõrvaliste isikute juurdepääs piiratud. Juhendi punkt 6.3. Eritasandilisi raudteeülesõite kategooriasse ei jaotata, sest seal puudub raudteeveeremi ja sõidukite kokkupõrke risk, mida oleks vaja erineva seadmestamisega maandada. Juhendi punkt 6.4 sätestab, et kategooriasse jaotamisel ei võeta arvesse raudteeülesõidukoha läbimisi, mis tehti rongi- või manöövrikoosseisu koostamise eesmärgil, sest manöövritöödel on kiirused väikesed ning ohuhinnangute koostamisel ei oma nii suurt mõju kui näiteks täislastis kiirong. Juhendi punkt 6.5. Raudteeülesõidukoha kategooria ei muutu, kui raudteeülesõidukoht varustatakse täiendavate seadmetega. Raudteeülesõidukohad peavad vastama minimaalselt neile nõuetele, mis vastavad tema kategooriale. Samas on lubatud ja soovituslik seadmestada raudteeülesõidukoht kõrgema kategooria nõuetele või kasutada lisameetmeid turvalisuse tagamiseks. Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab hindama kõiki riske ning vastavalt sellele leidma kõige otstarbekama lahenduse raudteeülesõidukohtade riskitaseme maandamiseks. Juhendi punktid 6.7 – 6.10 sätestavad erinevate raudteeülesõitude kategooriatele vastavad nõuded. I A kategooria raudteeülesõidukoht peab olema varustatud automaatse foorisignalisatsiooni ja automaatsete tõkkepuudega kogu sõidutee laiuses. Lisaks varasematele nõuetele tuleb raudteeülesõit varustada ka videojälgimis- ja salvestusvahenditega. I B kategooria raudteeülesõidukoht peab olema varustatud automaatse foorisignalisatsiooni ja automaatsete või poolautomaatsete tõkkepuudega ühe sõiduraja ulatuses. Lisaks varasematele 11 nõuetele tuleb raudteeülesõit varustada ka videojälgimis- ja salvestusvahenditega. Lisaks tähistatakse IA ja IB kategooria raudteeülesõidukoht majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ alusel ettenähtud kohustuslike liikluskorraldusvahenditega. Ettevõtjatele on antud üleminekuaeg nõuetele mittevastavad I A ja I B raudteeülesõidud hiljemalt 2024. aasta 1. jaanuariks ümber ehitada. II kategooria raudteeülesõidukoht on reguleeritud raudteeülesõidukoht peab olema varustatud raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooniga ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ alusel sätestatud kohustuslike liikluskorraldusvahenditega. III kategooria raudteeülesõidukoht on reguleerimata raudteeülesõidukoht, mis tähistatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ alusel ettenähtud kohustuslike liikluskorraldusvahenditega. Juhendi punkt 7 sätestab tehnilised nõuded avalikult kasutatava raudteeülesõidukoha kategooriale. Juhendi punkt 7.1 sätestab, et kui raudteeülesõidukohale lähenemisel on muutunud liiklusolud liiklejatele ebasoodsamaks, tuleb raudteeülesõidukoha kategooria esimesel võimalusel üle vaadata ning määrata uus kategooria vastavalt muutunud karakteristikutele. Juhendi punkt 7.2 sätestab, et I A ja I B kategooria raudteeülesõitude videojälgimis- ja salvestusvahendid peavad tagama vahetu pildi raudteeülesõidukohast. Nõudega soovitakse vähendada riketest või õnnetustest tulenevat reageerimisaega, mis annaks võimaluse operatiivsemalt riske maandada. Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab looma omale võimekuse, mis võimaldaks videosalvestisi säilitada vähemalt 30 kalendripäeva. Nõue aitab tagant järgi hinnata erinevaid juhtumeid ning võtta kasutusele vajalikud meetmed õnnetuste ja rikete ennetamiseks. Juhendi punkt 7.3 sätestab, et I A ja I B kategooria raudteeülesõidukohal tuleb kasutada majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ ülesõidufoori 71, 72 või 73. Juhendi punkt 7.4 sätestab, et kui I A, I B ja II kategooria (automaatikaga) raudteeülesõidukohta ületaval teel on pärisuunas kaks või enam sõidurada, paigaldatakse raudteeülesõidukoha ette teise ja vajadusel ka järgmiste sõiduradade kohale konsool lisafooridega. Nimetatud nõue on vajalik eelkõige seetõttu, et tagada välimises (teises, kolmandas jne) sõidureas liiklevale sõidukijuhile fooritulede nähtavus olukorras, kus esimene sõidurida on hõivatud suure gabariidilise sõiduki poolt või foori nähtavussektor jääb teise jne sõidureas piiratuks. Juhendi punkt 7.5 sätestab nõude, et tõkkepuuta või väljaspool jaama asuvatel II kategooria raudteeülesõidukohtadel tuleb kasutada ülesõidufoori 72 või 73. Nõude eesmärk on, et kui tõkkepuud ei ole ja raudteeülesõit asub väljaspool jaama, siis tuleb kasutada ülesõidufoore, mis omab lisaks punastele foorituledele ka valget tuld ning on seetõttu liiklejatele paremini nähtav. Juhendi punkt 7.6 sätestab nõude, et III kategooria raudteeülesõidukoha (reguleerimata) kasutajale peab olema tagatud majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimise normid“ tabelis 5.15 sätestatud 12 nähtavuskaugused ehk nähtavussektor. Muudatusega soovitakse, et tee projekteerimise normides sätestatud ohutusalased nõuded rakenduksid parimal viisil ka praktikas. Lisaks sooviti kahe määruse („Tee projekteerimise normid“ ja „Raudtee tehnokasutuseeskiri“) nõudeid ühtlustada. Nimetatud nõudega tagatakse raudteeületuskoha kasutajale võimalus aegsasti märgata ohtu. Nähtavussektori vahemaad on määratletud selle põhjal, et liiklejal oleks võimalik lähenevale ohule reageerida. Juhendi punkt 7.7 sätestab, et kui nähtavussektorit ei ole võimalik tagada, näiteks ehitise või maastikust tuleneva eripära tõttu ja raudteeveeremi liikumiskiirus on suurem kui 25 km/h ning raudteeülesõidukohta läbiva raudteeveeremi ja ületavate sõidukite korrutis ööpäevas on üle 800, tuleb III kategooria automaatse foorisignalisatsioonita raudteeülesõidukoht seadmestada vastavalt kõrgema II kategooria ülesõidukoha nõuetele. Kõrgem raudteeülesõidu kategooria eeldab täiendavate meetmete kasutuselevõttu, mis peab kompenseerima piiratud nähtavusest tulenevate riskide maandamise muude meetmetega (näiteks automaatikaga vms). Juhendi punkt 7.8 sätestab, et raudteeülesõidukoha kategooria muutmine toimub raudteeinfrastruktuuri majandaja poolt vastavalt ehitusseadustikus sätestatud ehitusloa menetlusele. Kuna kategooria muutmine eeldab ehitustööde projekteerimist ja kooskõlastamist asjakohaste asutustega, siis bürokraatia vähendamiseks eraldi kooskõlastusringi enam vaja teha ei ole. TTJA saab vajaliku teabe kätte juba ehitusloa menetluses. Samas tuleb arvestada, et enne raudteeülesõidukoha kategooria muutmist tuleb kontrollida ja veenduda, et enne vastavasisulise otsuse vastuvõtmist on arvesse võetud kõikide põhjendatud huvi omavate isikute arvamust. Nimetatud isikute ring peab tagama, et otsustusprotsess oleks läbipaistev ja laiapõhjaline. Oluline on tagada, et enne vastavasisuliste otsuste vastuvõtmist saaksid kõik osapooled oma arvamusi ja ettepanekuid esitada. Juhendi punkt 8 sätestab nõuded uue raudteeülesõidukoha projekteerimiseks ja ehitamiseks. Juhend sätestab, et raudteeülesõidukoha projekteerimisel tuleb lähtuda tee projekteerimise normidest. Nõude eesmärk on eelkõige tagada vajalikud kalded sõidutee piki- ja ristprofiilis, tee ja raudtee lõikumisnurk ning nõuetekohane märgistus Juhendi punkt 8.1 sätestab, et eritasandilise raudteeületuskoha lahendust tuleb eelistada uute raudteeületuskohtade planeerimisel ja projekteerimisel. Kui eritasandiline raudteeületuskoht ei ole tehniliselt teostatav või majanduslikult otstarbekas, tuleb enne samatasandilise raudteeületuskoha rajamist läbi viia riskianalüüs võimalike riskide väljaselgitamiseks ning tuvastatud riskid tuleb maandada. Juhendi punkt 8.2 sätestab, et uue raudteeülesõidukoha projekteerimisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ nõuetest. Tegemist on tee ja raudtee projekteerimisnõuete ühtlustamisega. Juhendi punkt 8.3 ja 8.4 sätestab, et keelatud on rajada uut avalikult kasutatavat raudteeülesõidukohta olemasolevale avalikult kasutatavale raudteeülesõidukohale või eritasandilisele raudteeülesõidukohale lähemale kui 2 kilomeetrit, välja arvatud uue raudtee rajamisel, mis lõikub olemasoleva avalikult kasutatava sõiduteega ning kui sellise raudteeülesõidukoha rajamine on põhjendatud suure avaliku huviga väljakujunenud ühenduste tagamiseks ja selle lahendus tagab tingimused ohutuks liiklemiseks, arvestades võimalikke täiendavaid riske. Sättega soovitakse, et uusi raudteeülesõidukohti, mis asuvad teineteisele lähemal kui 2 km, ei saa rajada olemasolevale raudteetrassile, vaid ainult uuele, ja seda ka juhul, kui trass lõikab ära juba olemasolevad ja aktiivses kasutuses olevad liikumisteed. Ka uuel trassil 13 tuleb raudteeülesõidu rajamist põhjalikult kaaluda, sest iga uus raudteeülesõidukoht on potentsiaalne oht raudteeohutusele, eriti veel olukorras kus rongikiirused tõusevad. Juhendi punkt 8.5 sätestab, et kui avalikult kasutatavale raudteeülesõidukohale, mis ületab kahte või enamat rööbasteed, ehitatakse juurde täiendav rööbastee, siis tuleb samatasandiline raudteeülesõidukoht sulgeda ja rajada eritasandiline raudteeülesõidukoht. Juhendi punkt 8.6 sätestab, et raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni ja tõkkepuude tüüp tuleb määrata ehitusprojektiga. Ehitusprojekt on dokument, mille alusel saab TTJA hinnata seadmestuse ohutust ja vastavust nõuetele. Juhendi punkt 8.7 sätestab nõude, et uuele raudteeülesõidukohale tuleb paigaldada ülesõidufoorid 72 ja 73. Tegemist on valgusdioodidega ülesõidufooridega. Nimetatud nõue on tingitud asjaolust, et kolme tulega ülesõidufoor on raudteeülesõidukohale lähenemisel paremini nähtav ning seega raudteeülesõidukoht paremini tajutav. Lisaks annab see sõidukijuhile kindlustunde, et raudteeülesõidukoha automaatne foorisignalisatsioon on töökorras. Valgusdioodidega foori eeliseks on ka suurem nähtavusulatus ja valguse erksus, mis võimaldab autojuhil raudteeülesõidu hõivatust kaugemalt märgata. Nõuded ülesõidufooridele on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011. a vastu võetud määrusega nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“. Punkt 8.8 sätestab kuhu ülesõidufoorid paigaldatakse ning punkt 8.9 sätestab, mis tingimustele peab vastama ülesõidufooride seadmestatus. Juhendi punkt 8.10 sätestab ülesõidufoori vilkumise intervalli. Juhendi punkt 8.11 sätestab, et ehitusprojektis peab arvestama sellega, et rööbasahelad või muud rongituvastusseadmed peavad paiknema nii, et oleks tagatud raudteeülesõidukoha optimaalne hõivatus, ehk raudteeülesõidukoht oleks hõivat ainult nii kaua, kui on see vajalik ohutuse tagamiseks. Projekteerimisel tuleb arvestada raudteeülesõidukoha eripäradega, sh üldise liikluskorraldusega. Raudteeülesõidufoorid peavad olema nähtavad kõigilt raudteeülesõidukohale lähenevatelt teedelt. Tehnilise lahendusega tuleb tagada võimalikult optimaalne raudteeülesõidu hõivatuse aeg, mis omakorda vähendab sõidukite ooteaega raudteeülesõidukohal. See omakorda vähendab sõiduteel liiklejate rahulolematust ning seisvatest sõidukitest keskkonda erituvate heitgaaside hulka. Juhendi punkt 8.12–8.17 sätestab üldised nõuded tõkkepuude kasutamiseks. Iga raudteeülesõidukohta tuleb hinnata eraldiseisvalt ning lähtuma peab parimast lahendusest ohutuse tagamisel. Automaatselt töötavad tõkkepuud peavad avanema/sulgema liikluse pärast/enne raudteeveeremi lähenemispiirkonda sisenemist/väljumist arvestusliku aja jooksul. ning ülesõidufoorid peavad rakenduma õigeaegselt, et tagada kõigi liiklejate ohutus. Juhendi punkt 8.18 sätestab, mis tingimustel on lubatud mitteavalikule raudteele ehitataval raudteeülesõidukohal lubatud ülesõidufoorid sisse lülitada raudteeülesõidukoha signalisatsiooni juhtpuldist ja mida peab seejuures arvestama. Juhendi punkt 8.19 sätestab, et raudteeületuskohal, mis asub jaamas või jaama lähistel, nähakse ette jaamakorraldaja poolt signalisatsiooni sisselülitamine üheaegselt fooride avamisega ja matkade lukustamisega rongi asumisel lähenemispiirkonnas. Kuna arvestatav kogus raudteeülesõidukohti asub jaamas või selle vahetus läheduses ja on seotud raudteeveeremi matkadega, nähakse ette, et jaamakorraldaja lülitab signalisatsiooni sisse üheaegselt fooride avamisega ja seda ka koosseisude liikumisel keelavate näitudega. Seega tuleb saavutada raudteeülesõidukohtade minimaalne kinnioleku aeg, eriti manöövritööde puhul. Punktis 8.20 14 on sätestatud tõkkefooride kasutamise vajadus ning asjaolud, milliseid foore võib tõkkefooridena kasutada, kui raudteeülesõidukoht asub jaamas. Kehtivast määrusest on kustutatud nõuded mehitatud valvega raudteeülesõidukoha ülesõidukorraldajale ja tema tööruumile. Põhjuseks on asjaolu, et statsionaarseid mehitatud valvega raudteeülesõidukohti kasutuses enam ei ole ning vajaduse tekkimisel katab ehitusseadustik ja liiklusseadus vajaminevad ohutusalased nõuded. Juhendi 4. peatükk sätestab raudteeülekäigukoha nõuded. Juhendi punkt 9 sätestab raudteeülekäigukoha üldnõuded. Punkt 9.1 sätestab, raudteeülekäigukoht on ette nähtud jalgsi raudtee ületamiseks. Raudteeülekäigukohta on lubatud ületada jalakäijana liiklusseaduse tähenduses, st jalgratta, kergliikuri vms vahendiga raudteeülekäigukohal sõita on keelatud. Erandina on lubatud raudteeülekäigukohta sõites ületada puuetega või piiratud liikumisvõimega isikutel vastavate abivahenditega. Nõude eesmärk on sundida liiklejatel oma kiirusi vähendama ning olema tähelepanelikum raudteeülekäigukohal toimiva suhtes. Juhendi punkt 9.2 sätestab, et TTJA koostab ja avalikustab oma koduleheküljel raudteeülekäigukohtade riskianalüüsi läbiviimise juhendi. Nimetatud juhendi eesmärk on ühtlustada riskihindamise läbiviimise raamistikku ning karakteristikuid. Juhendi alusel saab raudtee-ettevõtja välja töötada oma ettevõtte jaoks parima riskihindamise töödokumendi, kartmata sealjuures, et mõned olulised karakteristikud või parameetrid on jäetud arvesse võtmata. Juhendi punkt 9.3 juhib tähelepanu asjaolule, et raudteeülekäigukoha seadmestamisel tuleb arvestada raudtee ületamise ohutust mõjutavate teguritega, milleks võivad olla näiteks raudteeülekäigukohta ületavate liiklejate arv, rongide maksimaalne liikumiskiirus, läbivate rongide arv, halb nähtavus, asukohast tingitud mõjurid (tõusud, langused, kurvid), varasem õnnetusjuhtumite arv, vahejuhtumid, ohutusasutuse tagasiside vms. Vastavalt tuvastatud teguritele, tuleb raudteeülekäigukohal kasutada ohutusmeetmeid, mis riskid minimiseeriks. Ohutusmeetmetena võib kasutada tõkkepuid, tõkkeid, liikluskorraldusvahendeid jne. Juhendi punkt 9.4 sätestab, et iga raudteeinfrastruktuuri majandaja peab iga raudteeülekäigukoha suhtes läbi viima riskianalüüsi, et tuvastada ohtlikud kohad ja mõjurid. Juhendi punkt 9.5 sätestab, et ajutisel kiiruste vähendamisel ei ole riskianalüüsi koostamine kohustuslik, kui rongide liikumiskiirus taastatakse. Kuna eelnevalt on sel liikumiskiirusel riskitasemeid juba hinnatud, siis iga kiiruse vähendamise ja uuesti samale tasemele tõstmise pärast (näiteks hooldustööde ajaks) ei ole vaja neid uuesti hinnata. Juhendi punkt 9.6 sätestab, et raudteeülekäigukoha ümberehitus ja seadmestamine eeldab projekti ning ehitusloa väljastamist TTJA poolt. Juhendi punktid 9.7 ja 9.8 sätestavad, et raudteeülekäigukohad peavad võimaldama sujuvat liikumist üle raudtee ja tagama raudtee ületamise liikleja jaoks võimalikult ohutult ja rööbasteede alal optimaalseimal trajektooril. Viimase all mõeldakse seda, et inimeste liikumine raudteel ja vahetus läheduses on võimalikult piiritletud. See eeldab raudteeülekäigukohtade sellist paiknemist, kus nad on maksimaalselt seotud olemasolevate teede võrgustikega ning seega harjumuspäraste liikumisteedega. Vajadusel tuleb muudes kohtades inimeste liikumine 15 üle raudteede tõkestada. Lisaks peab raudteeülekäigukoht olema pidevalt kasutatav, st sellel ei tohi seista raudteeveeremit. Ohutuse tagamiseks peab raudteeülekäigukoht olema ka nõuetekohaselt tähistatud ning ümbruskonnast lihtsasti eristatav, et selle kasutajad saaksid üheselt aru, milline on raudtee ületamiseks ettenähtud teekond. Juhendi punkt 9.9 sätestab, et ohutuse kaalutlusel on keelatud rajada uut samatasandilist avaliku raudteeülekäigukohta üle nelja või enama rööbastee ja asukohtades, kus raudteeülekäigukohta läbivate rongide maksimaalne lubatud sõidukiirus on üle 121 km/h ja ületavate rongide ja liiklejate korrutis ööpäevas on üle 30 000. Ohutuse tagamiseks on soovitav rajada eritasandilisi raudteeülekäigukohti ja loobuda samatasandilistest, kui võimalik. Juhendi punkt 9.10 sätestab, et raudteeülekäigukohtadele projekteeritavad ja ehitatavad teed peavad vastama majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ sätestatud nõuetele. Sellega ühtlustatakse raudteeülekäigukoha tee (kõnni- ja kergliiklustee vms ) nõuded. Juhendi punktis 9.11 viidatakse EL-i otsekohalduvale määrusele (EL) nr 1300/2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (PRM KTK). Juhendi punkt 9.12 sätestab, et avalikult kasutatavad raudteejaamad peavad olema piiratud piirdeaedadega, mis takistavad raudtee ületamist selleks mitte ettenähtud kohas ning suunavad liiklejat raudteed ületama selleks ette nähtud raudteeülekäigukohtades. Kehtestatud nõudega soovitakse, et inimesed ei ületaks raudtee selleks mitte ettenähtud kohas. Juhendi punkt 9.13 sätestab, et jaamavahedes tuleb raudteeinfrastruktuuri majandajal riskianalüüsiga välja selgitada kohad, kus raudtee peab olema ümbritsevast keskkonnast piiratud, et tagada ohutus. Kehtestatud nõudega soovitakse, et inimesed ei ületaks raudteed selleks mitte ettenähtud kohas. Juhendi punkt 9.14 sätestab, et jalgtee või jalgrattatee ja raudtee lõikumisnurk peab olema võimalikult täisnurga lähedane ja ei tohi väljuda vahemikust 70–110°. Nõudega soovitakse tagada, et veerem ei läheneks liiklejale nö „selja tagant“, mida ei ole võimalik õigeaegselt märgata ning et ratas (ratastool, jalgratas vms) ei vajuks rööpa ja raudteeülekäigukoha katte vahele. Juhendi punkt 9.15 sätestab, et projekteeritava või ehitatava raudteeülekäigukoha konstruktsioon peab tagama raudtee ballastiprisma ja mulde stabiilsuse. Nõue on vajalik, et raudteeülekäigukoha projekteerimisel ja ehitamisel lähtutakse raudteeinfrastruktuurist, kui tervikust, mitte ei lähtuta üksnes raudteeülekäigukoha nõuetest. Juhendi punktid 9.16 ja 9.17 sätestavad, et raudteeülekäigukoha lähted võivad kohalikest oludest sõltuvalt, näiteks kõrge mulde tõttu, olla kujundatud järkjärgulisena. Sel juhul peab raudteeülekäigukohale pääsemiseks olema ehitatud vähemalt ühepoolse käsipuuga varustatud trepp ja pandus. Uute ja renoveeritavate trepi, panduse ja nende käsipuude nõuded peavad vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määruse nr 28 "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele" nõuetele. 16 Juhendi punkt 10 kehtestab nõuded raudteeülekäigukohtade seadmestamisele vastavalt kategooriale. Samuti kirjeldatakse täiendavate ohutust suurendavate vahendite paigaldamist sõltuvalt kategooriast. Juhendi punkt 10.1 sätestab, et raudteeülekäigukohale määrab kategooria raudteeinfrastruktuuri majandaja lähtuvalt raudteeülekäigukohta ööpäevas maksimaalselt läbiva raudteeveeremi arvu ja keskmiselt ületavate liiklejate arvu korrutisest ning raudteeülekäigukohta läbivate rongide maksimaalsest lubatavast kiirusest. Näide: kui raudteeülekäiku läbib ööpäevas keskmiselt 10 rongi ning 150 liiklejat (jalakäijat) ja raudteeülesõidul võib kiirus olla 50 km/h, siis saame korrutiseks 75 000. Vastavalt tabelile 1 jääb selline raudteeülesõit III kategooriasse. Juhendi punkt 10.2 sätestab, et raudteeülekäigukoha kategooria muutmine toimub raudteeinfrastruktuuri majandaja poolt vastavalt ehitusseadustikus sätestatud ehitusloa menetlusele. Tuleb arvestada, et enne raudteeülekäigukoha kategooria muutmist tuleb kontrollida ja veenduda, et enne vastavasisulise otsuse vastuvõtmist on arvesse võetud kõikide põhjendatud huvi omavate isikute arvamust. Nimetatud isikute ring peab tagama, et otsustusprotsess oleks läbipaistev ja laiapõhjaline. Oluline on tagada, et enne vastavasisuliste otsuste vastuvõtmist saaksid kõik osapooled oma arvamusi ja ettepanekuid esitada. Juhendi punkt 10.3 sätestab, et eritasandilisi raudteeülekäigukohti kategooriasse ei jaotata, sest seal puudub raudteeveeremi ja liikleja kokkupõrke risk, mida oleks vaja erineva seadmestamisega maandada. Juhendi punkt 10.4 sätestab, et kategooriasse jaotamisel ei võeta arvesse raudteeülekäigukoha läbimisi, mis tehti rongi- või manöövrikoosseisu koostamise eesmärgil, sest manöövritöödel on kiirused väikesed ning ohuhinnangute koostamisel ei oma nii suurt mõju kui täislastis kiirong. Juhendi punkt 10.5 sätestab, et raudteeülesõidukoha kategooria ei muutu, kui raudteeülekäigukoht varustatakse täiendavate seadmetega. Raudteeülekäigukohad peavad vastama minimaalselt neile nõuetele, mis vastavad tema kategooriale. Samas on lubatud ja soovituslik seadmestada kõrgema kategooria nõuetele. Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab hindama kõiki riske ning vastavalt sellele leidma kõige otstarbekama lahenduse raudteeülekäigukohtade riskitaseme maandamiseks. Juhendi punkt 10.6 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri majandaja peab tuvastama raudteeülekäigukohta ületavate liiklejate arvu enne kategooria määramist. Nõude eesmärk on tagada liiklusoludele vastav kategooria ja seadmestatus. Juhendi punktid 10.7 – 10.9 sätestavad erinevate raudteeülekäigukohtade kategooriatele vastavad miinimumnõuded. Alati võib raudteeülekäigukoha seadmestada täiendavate ohutust tagavate või riske maandavate seadmetega. Uue nõudena tuleb I kategooria raudteeülekäigukohal kasutada automaatseid tõkkeid, milleks võivad olla väravad, turnikeed, tõkkepuud või muud barjäärid, mis sulguvad ja avanevad vastavalt raudteeülekäigukoha automaatikale. III kategooria raudteeülekäigukohale tuleb raudteeinfrastruktuuri majandajal paigaldada ilma automaatikata tõkked või muu samaväärne lahendus, mille eesmärgiks on aeglustada liiklust enne raudteeülekäigukohale jõudmist ning suunata liikleja vaatama mõlemale poole enne raudtee ületamist. Juhendi punkt 10.7 - 10.9 rakendamine eeldab üleminekuaja kehtestamist, et ettevõtjad saaksid raudteeülekäigukohad nõuetega vastavusse 17 viia. Ettevõtjatele on antud üleminekuaeg nõuetele mittevastavad raudteeülesõidud hiljemalt 2024. aasta 1. jaanuariks ümber ehitada. Juhendi punkt 11 sätestab avalikult kasutatava raudteeülekäigukoha märgistamise nõuded vastavalt kategooriale. Selles punktis eeldatakse, et liikluskorraldusvahendid ja nende paigaldus vastavad nõuetele, kui need vastavad standarditele EVS 613, EVS 614, EVS 843 ja EVS 615. Kui nimetatud standardeid ei ole järgitud, peab paigaldaja tõendama muu tehnilise dokumentatsiooni ja arvutustega, et liikluskorraldusvahend täidab püstitatud ülesannet samaväärselt. Juhendi punkt 11.1. Avalikult kasutatav raudteeülekäigukoha märgistus jaguneb aktiivseks ja passivseks, vastavalt sellele, mismoodi informatsioon liiklejani jõuab. Aktiivne märgis on helisignaal ning valgusel põhinev info edastamise seade. Avaliku raudteeülekäigukoha aktiivse märgistuse eesmärgiks on raudtee ületajale anda automaatne teavitus läheneva rongi saabumisest. Passiivne märgistus põhineb liiklusmärkidel ja teekattemärgistusel, mille normtehnilised nõuded ja tähendus on sätestatud liiklusseadusega või selle alamaktidega. Passiivne lahendus ei teavita liiklejat automaatselt saabuvast rongist, vaid annab püsiva hoiatuse raudtee ja selle ohutsooni olemasolust. Passiivse lahendusena võib liikluse aeglustamiseks enne raudteeülekäigukoha ohualale jõudmist kasutada näiteks raudteeülekäigukoha kurvilist juurdepääsuteed (sh tõkked), kasutades selleks reljeefset/kombatavat teekattemärgistust või muud samaväärset lahendust. Juhendi punkt 11.2 sätestab, et aktiivne märgistus on automaatse foorisignalisatsioon vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 35 punktile 2 ja helisignaal. Juhendi punkt 11.3 sätestab nõuded ja viited passiivsele märgistusele. Passiivne märgistus on kontrastriba ja liiklusmärgid. Juhendipunkt 11.4 sätestab, et passiivne raudteeülekäigukoha märgistus on ette nähtud raudteeülekäigukoha ja sellega seotud raudtee ohutsooni piiritlemiseks ning kasutatav märgistus peab olema paigaldatud liiklejate jaoks nähtavale kohale ja nii, et see ei mõjuta raudtee ületamise ohutust. Märgistus (liiklusmärk) ise ei tohi varjata vaatevälja ega olla kohas kus on sellele võimalik vastu minna jne. Juhendi punktid 11.5–11.6 sätestavad nõude, et raudteeinfrastruktuuri majandaja peab I, II ja III kategooria raudteeülekäigukohale paigaldama märgi 596, millel on kuvatud informatsioon kuhu saab teavitada raudteel toimunud õnnetustest või riketest. Nõude eesmärk on muuta informatsiooni liikumist kiiremaks. Raudteeülesõidukohad tuleb varustada märgiga, millel on raudteeülesõidu nimi, nr ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja telefoninumber. Märgi 596 mõõtmed ja paigaldus peab vastama standardis EVS 614 toodule (või lähtuma samaväärsetest nõuetest). Ettevõtjatele on antud üleminekuaeg märkide paigaldamiseks. Märgid tuleb paigaldada raudteeülekäigukohtadele hiljemalt 2024. aasta 1. jaanuariks. Juhendi punkt 11.7 sätestab, et III kategooria raudteeülekäigukoht tuleb varustada tõketega, mis takistaks liiklejatel otsesuunas raudteele liikumist. Tõkete paigaldamisel tuleb veenduda, et ka ratastooliga või kaksikute käruga liiklejatel oleks võimalik tõkkeid läbida. Tõkete paigaldamise eesmärk on tagada, et liiklejad (jalgratturid, jalakäijad, sh rulluisutajad, rulaga sõitjad jne) ei liiguks ootamatult ja ohu olemasolu kontrollimata raudteeületuskohale. Tõkete paigaldamiseks sätestatakse ühtsed nõuded, mis tagaksid parimal viisil liiklusohutuse raudteeületuskohal ega 18 võimaldaks ootamatut liikumist raudteeületuskohale. Nõuetele mittevastavad III kategooria raudteeülekäigukohad tuleb ümber ehitada hiljemalt 2024. aasta 1. jaanuariks. Juhendi punkt 11.8 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri majandaja võib vajadusepõhiselt ise otsustada, milliseid täiendavaid liiklusseadusega sätestatud märgistusi soovib ta raudteeülekäigukohale ohutuse tagamiseks paigaldada. Sättega soovitake anda raudteeinfrastruktuuri-majandajale võimalus võtta kasutusele täiendavaid meetmeid, et minimiseerida raudteeülekäigukohtadel õnnetustesse sattumise riski. Näiteks võib kasutusele võtta lisateatetahvli „Ettevaatust rong“, teavitustekstiga foori (näiteks teise järjestikuse rongi lähenemisest teavitamiseks), liiklusseaduse kohased teekattemärgised (sh täristid), reljeefsed (mummudega) katteplaadid või muud märgistused. Juhendi 5. peatükis sätestatakse juhised raudteeületuskoha automaatsignalisatsiooni projekteerimiseks. Juhendi punkt 12 sätestab nõuded raudteeületuskoha automaatsignalisatsioonile. Raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooni projekteerimisel ja selle rekonstrueerimisel määratakse arvutuslik eelteateaeg rongi lähenemisest raudteeülesõidukohale sõltuvalt raudteeülesõidukoha arvutuslikust pikkusest. Määruses toodud valemid ja seal kasutatud näitarvud on toodud miinimumnõudena ning iga raudteeületuskoha puhul tuleb projekteerijal arvestada lisaks veel konkreetsete oludega, eesmärgiga, et valemites kasutatavad näitarvud peavad tagama igasugustes tingimustes (vihma, lume, tee kaldest jne tingitud pikemate pidurdusteede, suurenenud kiiruste jms) kõigi osapoolte ohutuse kõige paremal ja mõistlikumal viisil. Juhendi punkt 13 kehtestab nõuded raudteeülesõidukoha lähenemispiirkonnale. Raudteeülesõidukoha lähenemispiirkonna pikkus peab arvestama selles piirkonnas kehtestatud rongide maksimaalset liikumiskiirust ja sõidukite minimaalset liikumiskiirust, samuti sõidukite lubatud maksimaalset pikkust. Vajadusel tuleb nõutud teateaja tagamiseks väljasõidu- ja manöövrifooride avamisega viivitada. Juhendi punkt 14 sätestab, kuidas arvutatakse raudteeülekäigukoha lähenemispiirkonna pikkust. Lähenemispiirkond arvutatakse valemiga, kus antud piirkonnas kehtestatud rongide maksimaalkiirus (km/h) korrutatakse rongi raudteeülekäigukohale lähenemise eelteate ajaga. Nimetatud valemi puhul on oluline, et sõidukile või jalakäijale arvestataks raudteeülekäigukoha ületamiseks piisavalt pikk aeg. Eelnimetatud valemi eesmärgiks on tagada, et raudteeülekäigukoha foorisignalisatsioon arvestaks rongide lähenemist piisava eelteateajaga, mis võimaldaks jalakäijatel aegsasti ja ohutult raudteeülekäigukoht ületada. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõu väljatöötamisel keskenduti õiguslike muudatuste kõrval ka eelnõu sisulistele muudatustele ning nende mõjudele. Ajakohastatud eelnõuga soovitakse parandada kontrolli ja ohutuprotsesside kvaliteeti ja läbipaistvust. Samuti aidata kaasa, et planeeritud tegevused viivad soovitud tulemusteni ilma oluliste negatiivsete kaasmõjudeta. 19 Eelnõus sätestatud muudatused on tehtud põhimõttel, et need aitaksid kaasa eelnõu paremale rakendamisele ning oleksid suunatud tegelike vajaduste täitmisele. Määruse kehtestamine korrastab õiguskorda ega too endaga kaasa liigselt korralduslikke muudatusi, mis tähendab, et kehtiva korraga võrreldes ei teki raudtee-ettevõtjatel olulisel määral uusi õigusi või kohustusi, küll aga muudab olemasolevaid protsesse läbipaistvamaks ning selgemaks. Määruse sotsiaalne, sh demograafiline mõju: Eelnõu ajakohastamine mõjutab raudteeohutuse kaudu inimeste turvalisust ja seeläbi omab ka mõningast sotsiaal-majanduslikku mõju. Turvalisem ja kiirem raudteetransport aitab populariseerida raudteetransporti ning vähendada transpordiga kaasnevaid negatiivseid välismõjusid (ummikud, liiklusõnnetused, saastatus, müra jms). Eelnõu sätestab raudtee- ettevõtjate tegevusele täpsustatud ja ajakohastatud nõuded, mis lähtuvad ennekõike praktilistest ning ohutust tagavatest vajadustest. Ohutustaseme tõstmine vähendab õnnetustesse sattumise riske, sh vigastatute ja hukkunute arvu. Eesmärgiks on liiklusõnnetustes hukkunute arvu vähendamine miinimumini. Seetõttu on oluline olemasoleva taseme säilitamiseks ja arendamiseks ajakohastada kasutusele võetavaid ohutusseadmeid ning nõudeid ohutusprotsessidele. Kiiruste suurendamine võimaldab rongide sõidugraafikut tihendada, mistõttu tekib parem ühendus tõmbekeskuste vahel, võimaldades senisest paremini kaugemal tööl või koolis käia ning tõmbekeskuste potentsiaali paremini ära kasutada. Seega saab raudteetranspordi arengu mõjusid regionaalarengule ja demograafilise olukorrale lugeda positiivseteks. Reisijaid mõjutab eelkõige reisirongide kiiruste tõstmine, tänu millele on võimalik optimaalsemalt kasutada reisirongide seni kasutamata võimalusi ning potentsiaali. Määruse mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: Otsene mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub. Määruse mõju majandusele: Uute tehnoloogiate kasutuselevõtmise soodustamine raudteesektoris parandab ühiskonna praegust kuvandit raudteeliikluse osas. Kuigi mitmete nõuete täitmine eeldab raudtee- ettevõtjate täiendavaid kulutusi, on need raudteevaldkonna arengu ja Euroopa Liidu ühiste raudteevaldkonna põhimõtete rakendamise osas vajalikud. Raudteeinfrastruktuuril tehtavad investeeringud võivad mõningal määral mõjutada raudteeinfrastruktuuri kasutustasusid, kuid eeldatav reisijate arvu kasv, raudteeliikluse tõhusam korraldamine ja ohutuse tagamine võimaldavad neid kulutusi tasakaalustada. Eelnõu eesmärgist lähtuvalt on majanduslik mõju eeldatavasti positiivne, kuivõrd raudteeinfrastruktuurile kehtestatud nõudeid ühtlustatakse vastavalt koostalitluse tehnilistele kirjeldustele, mis peaks soodustama uute raudtee-ettevõtjate turule tulekut ja seeläbi suurendama konkurentsi raudteeveoturul. Kiiremad ning ohutumad raudteeliinid on raudteevaldkonna arengu aluseks, mille poole püüelda. Reisirongide kiiruse tõstmisel vahemikku 141–160 km/h muutub reisirongide kasutamine senisest atraktiivsemaks, mis võimaldab raudteetranspordis rohkem reisijaid teenindada. Majandusliku mõju ulatust võib hinnata keskmiseks, sest raudteeinfrastruktuuri majandajad peavad raudteeohutusse panustama, kuid investeeringuid on võimalik paindlikult planeerida ja vajadusel ajas hajutada. Osade uute sätete osas on raudteeinfrastruktuuri majandajale antud ka üleminekuperiood vajalike muudatuste planeerimiseks ja elluviimiseks. Kiiruste kasv raudteel võimaldab muuta raudteeveoturu välisinvestoritele atraktiivsemaks, mis loob raudteevaldkonna arenguks täiendava potentsiaali. 20 Eelnõu raudteeinfrastruktuuri kasutustasu oluliselt ei mõjuta, kuna ühikuhind kujuneb raudteeinfrastruktuuri tehtud kulutustest ja veetud brutotonnkilomeetritest. Määruse mõju elu- ja looduskeskkonnale: Raudteetranspordi arendamine ja ohutumaks muutmine aitab kaasa raudteetranspordi populariseerimisele ja seeläbi ka väliste negatiivsete mõjude (põlengud, saastatus, ummikud, müra, liiklusõnnetused teedel jms) vähendamisele, mistõttu on eelnõu eeldatav mõju loodus- ja elukeskkonnale positiivne. Looduskeskkonna säilitamisega aidatakse kaasa inimeste elukvaliteedi tagamisele ning senise looduskeskkonna säilimisele. Eelnõu kohaselt tuleb raudteesüsteemi rajamise ja käitamise mõjusid keskkonnale arvesse võtta juba süsteemi algstaadiumis (projekteerimisel). Lisaks on rõhku pandud riskianalüüside tegemisele, mille eesmärgiks on tuvastada riskantsed kohad raudteel ning vastavalt riskianalüüsile leida ka ristaseme maandamise meetmed. Mõju regionaalarengule: Eelnõu kehtestab nõuded, mida tuleb täita, enne kui raudteeinfrastruktuuri majandaja lubab tõsta reisirongide kiirust vahemikku 141–160 km/h. Eelnõu võimaldab ettevõtjatel ette planeerida, millised kulutused ja tegevused on reisirongide kiiruste tõstmiseks vajalikud. Kiiruste tõstmine võimaldab tihendada reisirongiliiklust erinevate regionaalsete piirkondade vahel ning muuta seeläbi elukeskkonda atraktiivsemaks. Seega on kiiruste tõstmise mõju regionaalarengule positiivne ning aitab kaasa regionaalpoliitiliste eesmärkide saavutamisele. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Eelnõu puudutab riigiasutuste tööd mõnevõrra, kuna puudutab Politsei- ja Piirivalveametit, Päästeametit, Transpordiametit, TTJA-d ja kohalike omavalitsuste koostööd raudteeületuskohtade ohutuse hindamisel. Kuna riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele uusi täiendavaid nõudeid eelnõus ei sätestata (võrreldes seni kehtivate nõuetega), siis sellekohased mõjud puuduvad. Eelnõu jõustumine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi. Samuti ei muutu riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse ülesannete ega pädevuse jaotus. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu jõustumisega kaasnevad raudteeinfrastruktuuriettevõtjatele lisakulud, mis tulenevad ennekõike raudteeülesõidu- ja raudteeülekäigukohtadele uute kategooriate kehtestamisest, vastavalt kategooriale nende seadmestamisest ja nende valgustamisest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse Siseministeeriumile kooskõlastamiseks elektroonilise infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile, Transpordiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, MTÜ-le Eesti Puuetega Inimeste Koda, AS-le Eesti Raudtee, AS-le Operail, AS-le Eesti Liinirongid, AS-le Edelaraudtee, Eesti Raudteelaste Ametiühingule, Tallinna Tehnikakõrgkoolile ja 21 Eelnõu esitatakse täiendavalt veel Euroopa Liidu Raudteeametile (http://www.era.europa.eu) kooskõlastamiseks ning hinnangu andmiseks. Kuna eelnõu sisaldab tehnilisi norme, siis teavitatakse enne eelnõu vastuvõtmist veel täiendavalt ka Euroopa Komisjoni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 09. septembri 2015. aasta direktiivile (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord. 22