Otsus

ÄRAKIRI Ärisaladused ja isikuandmed välja jäetud OTSUS 19.10.2022 nr 5-5/2022-063 Koondumisele nr 42/2022 Osaühing Benefit Keila Ravikeskus / Assets Club OÜ loa andmine 1. Koondumine Konkurentsiamet sai 23.09.2022 koondumise teate, mille kohaselt sõlmisid OÜ MARUHAHU (registrikood 16559896) ja Osaühing Benefit Keila Ravikeskus (registrikood 10623593) 21.09.2022 äriühingu Assets Club OÜ (registrikood 12140775) osa müügilepingu. Lepingu kohaselt müüb OÜ MARUHAHU 100% Assets Club OÜ osadest Osaühingule Benefit Keila Ravikeskus. Tehingu tulemusena kuulub Assets Club OÜ äriühingu Osaühing Benefit Keila Ravikeskus valitseva mõju alla konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 2 lg 4 tähenduses ning antud juhul on tegemist koondumisega KonkS § 19 lg 1 punktis 2 sätestatud viisil. Konkurentsiamet avaldas 23.09.2022 ülalnimetatud koondumise teate saamise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjast huvitatud isikud nimetatud koondumise kohta arvamusi ja vastuväiteid ei esitanud. 2. Koondumise osalised KonkS § 20 p 2 kohaselt on koondumise osaliseks füüsiline isik või ettevõtja, kes omandab valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle. KonkS § 20 punkti 4 järgi on koondumise osaliseks ettevõtja, kelle üle või kelle osa üle valitsev mõju omandatakse. Seega on käesoleva koondumise osalisteks Osaühing Benefit Keila Ravikeskus ja Assets Club OÜ. Osaühing Benefit Keila Ravikeskus on äriühing, mille põhitegevuseks on ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine ning millel on kaks osanikku: Van gent OÜ (50%) ja OÜ Benefit Holding (50%). Van gent OÜ osanikud on Gaza OÜ (50%) ja PKP Holdings OÜ (50%). Gaza OÜ kuulub 100% füüsilisele isikule U.M. (isikukood […]) ja PKP Holdings OÜ kuulub 100% füüsilisele isikule P.-K.P. (isikukood […]). OÜ Benefit Holding kuulub 100% füüsilisele isikule L.P. (isikukood […]). L.P. omab omakorda valitsevat mõju äriühingute OÜ Trigon Ehitus, Keila Haigla Koolitus- ja Koduõenduskeskus OÜ ning TEK Holding OÜ kaudu Tallinna Eriarstikeskus OÜ üle. Osaühing Benefit Keila Ravikeskus omab valitsevat mõju Sihtasutuse Keila Haigla üle, millel on omakorda tütarettevõtjad AKTSIASELTS KALLAVERE HAIGLA1 ja PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis). Sihtasutus Keila Haigla asub Keila linnas ja pakub tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, sh statsionaarse õendusabiteenust vastavalt Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingutele. Samuti osutab Sihtasutus Keila Haigla väikeses mahus tasulist statsionaarset õendusabiteenust, mille teenuse sisu on sama kui ravi rahastamise lepingute alusel osutatud teenusel, erinevus seisneb rahastamise viisis. Lisaks pakub Sihtasutus Keila Haigla väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust (edaspidi ka hooldekoduteenust). Hooldekodu- teenust ei osutata ravi rahastamise lepingu alusel, teenust finantseeritakse põhiliselt inimeste endi ja/või nende ülalpidamiskohustusega pereliikmete ja/või osaliselt kohalike omavalitsuste poolt. Täiendavalt pakub Sihtasutus Keila Haigla tasulist röntgenteenust. Sihtasutusega Keila Haigla valitseva mõju kaudu seotud Keila Haigla Koolitus- ja Koduõenduskeskus OÜ osutab riiklikult rahastatud õendusteenust ning koolitusteenuseid. Sihtasutusega Keila Haigla valitseva mõju kaudu seotud Tallinna Eriarstikeskus OÜ osutab tasulist röntgenteenust, eriarstiteenuseid ja tervishoiuteenuseid toetavaid teenuseid nagu jalaraviõe teenus ning labori- ja ultraheliuuringud. AKTSIASELTS KALLAVERE HAIGLA pakub peamiselt statsionaarset õendusabiteenust vastavalt Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingutele, samuti tasulist statsionaarset õendusabiteenust, tasulist röntgen- teenust ning tasulist kurgu-nina-kõrvaarsti teenust. Assets Club OÜ kuulub koondumise eelselt valdusäriühingu OÜ MARUHAHU valitseva mõju alla, mille osanikud on füüsilised isikud K.M. (isikukood […]; osalus 59,62%), U.M. (osalus 20,19%) ja P.-K.P. (osalus 20,19%). Assets Club OÜ-l on tütarettevõtja Sihtasutus Hiiu Ravikeskus, mis pakub tervishoiuteenustest statsionaarset õendusabiteenust vastavalt Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingutele ning tasulist statsionaarset õendusabiteenust. Sotsiaalteenustest pakub Sihtasutus Hiiu Ravikeskus tasulist hooldekoduteenust ning riiklikult rahastatud õendusteenust. 3. Õiguslik hinnang 3.1 Koondumise kontrolli kohaldamine KonkS § 21 lg 1 kohaselt kontrollitakse koondumist, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot. 1 Konkurentsiameti 08.07.2022 otsus nr 5-5/2022-041 Sihtasutus Keila Haigla / AKTSIASELTS KALLAVERE HAIGLA 2 Koondumise osaliste eelmise majandusaasta käive Eestis oli kokku üle 6 000 000 euro ja koondumise osaliste Eesti käive eraldi ületas nimetatud perioodil 2 000 000 eurot, mistõttu kuulub nimetatud koondumine KonkS § 21 lõike 1 kohaselt kontrollimisele. 3.2 Kaubaturud KonkS § 3 lg 1 kohaselt on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.07.2006 määruse nr 69 Koondumise teate esitamise juhendi (edaspidi juhend) § 8 lg 3 punkti 1 kohaselt on horisontaalselt mõjutatud kaubaturuks selline kaubaturg, kus tegutseb vähemalt kaks koondumise osalist või nendega samasse kontserni kuuluvat ettevõtjat ja koondumine tekitab vähemalt 15-protsendilise ühise turuosa. Sama paragrahvi lõike 3 punkti 2 kohaselt on vertikaalselt mõjutatud kaubaturuks iga kaubaturg, kus tegutseb üks või mitu koondumise osalist või nendega samasse kontserni kuuluvat ettevõtjat, mis eelneb või järgneb kaubaturule, kus tegutseb mõni teine koondumise osaline või temaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja, ning kus mõne osalise individuaalne turuosa või osaliste ühine turuosa on vähemalt 25 protsenti, olenemata sellest, kas nad on tegelikult müüja ja ostja suhetes või mitte. Koondumise osalistega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad tegutsevad tervishoiu valdkonnas tervishoiuteenuste osutajatena. Nende tegevus on suuremas jaos põhjalikult ja üksikasjalikult õigusaktidega reguleeritud ning suur osa nende poolt osutatavatest tervishoiuteenustest tasustatakse Haigekassa kaudu ja on seega riiklikult rahastatud (ravi rahastamise lepingute kaudu). Samuti osutavad mõlemad koondumise osalised ka tasulisi tervishoiuteenuseid. Lisaks tegelevad koondumise osalistega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad sotsiaalteenuse osutajatena, st pakutakse tasulist hooldekoduteenust, mille raames osutatakse ka riiklikult rahastatud õendusabiteenust. Kaubaturgude piiritlemisel juhindub Konkurentsiamet varasemast praktikast2, eristades patsientide seisukohast lähtudes Haigekassa poolt tasustatavaid tervishoiuteenuseid ja tasulisi tervishoiuteenuseid. Koondumise teate kohaselt tekivad käesoleva koondumise puhul koondumise osaliste ja nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjate tegevustes horisontaalsed kattuvused alljärgnevatel tegevusaladel: • riiklikult rahastatud statsionaarne õendusabiteenus; • tasuline statsionaarne õendusabiteenus; • tasuline hooldekoduteenus; • riiklikult rahastatud õendusteenus. 2 Nt Konkurentsiameti 27.01.2016 otsus nr 5.1-5/16-003 - SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Läänemaa Haigla ja SA Raplamaa Haigla loa andmine; Konkurentsiameti 12.01.2018 otsus nr 5-5/2018-005 - SA Põhja-Eesti Regionaal- haigla ja SA Hiiumaa Haigla loa andmine; 14.04.2022 nr 5-5/2022-017 - Confido Healthcare Group OÜ / Aktsiaselts Ortopeedia Arstid; Konkurentsiameti 08.07.2022 otsus nr 5-5/2022-041 - Sihtasutus Keila Haigla / AKTSIASELTS KALLAVERE HAIGLA 3 Riiklikult rahastatud statsionaarne õendusabiteenus Koondumise osalistega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad (Sihtasutus Keila Haigla, AKTSIASELTS KALLAVERE HAIGLA ning Sihtasutus Hiiu Ravikeskus) osutavad riiklikult rahastatud statsionaarset õendusabiteenust. Statsionaarne õendusabi (varasem termin hooldusravi) osutamine haiglas on mõeldud stabiilses seisundis patsiendile, kes ei vaja pidevat arstiabi, kuid kes vajab abi ja raviprotseduure mahus, mis ületab koduõenduse võimalused. Patsient võib sellist abi vajada pärast traumat või rasket haigust, kroonilise haiguse ägenedes, aga ka raskest haigusest tingitud vaevuste leevendamiseks. Tegemist on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1 kohase tervishoiuteenusega, mille eesmärk on säilitada ja võimaluse korral parandada patsiendi tervislikku seisundit ning toimetulekuvõimet, ravida ja toetada stabiilses seisundis patsienti ning vajaduse korral leevendada tema vaevusi. Riiklikult rahastatud statsionaarse õendusabiteenuse rahastamiseks sõlmitakse Haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vahel haldusleping (nimetatud kui ravi rahastamise leping), millega võtab Haigekassa kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu tervishoiuteenuse osutamise eest vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud tingimustele (so vastavalt ravikindlustuse seaduse § 35 lg-le 1). Sihtasutus Keila Haigla, AKTSIASELTS KALLAVERE HAIGLA ega Sihtasutus Hiiu Ravikeskus ei kuulu Haiglavõrgu arengukava (edaspidi HVA) haiglavõrku kuuluvate haiglate nimekirja3. Samas jagab riik lisaks HVA haiglatele riikliku rahastamise mahte hanke teel, võimaldades HVA haiglate nimekirja mittekuuluvatel haiglatel pakkuda riiklikult rahastatud tervishoiuteenuseid. Kuna Sihtasutus Keila Haigla, AKTSIASELTS KALLAVERE HAIGLA ja Sihtasutus Hiiu Ravikeskus on sõlminud Haigekassaga ravi rahastamise lepingud sarnaselt HVA haiglatele, osutavad nad riiklikult rahastatud tervishoiuteenuseid täpselt samadel alustel HVA haiglatega. Eestis osutab riiklikult rahastatud statsionaarseid õendusabiteenuseid 17 HVA haiglat ja 21 hankepartnerit, st 38 tervishoiuteenuste osutajat4. Haigekassa andmete kohaselt oli 2021. aastal riiklikult rahastatud tervishoiuteenuste osas ravijuhtumite kogukäive 34 129 057 eurot ning ravijuhtumite koguarv 17 400. Sihtasutuse Keila Haigla käive riiklikult rahastatud statsionaarse õendusabiteenuse osutamisel 2021. aastal oli […] eurot, ravijuhtumite arv […]; AKTSIASELTSi KALLAVERE HAIGLA vastav käive oli […] eurot, ravijuhtumite arv […]; ning Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus vastav käive oli […] eurot, ravijuhtumite arv […]. Seega oli nimetatud ettevõtjate käivete põhjal nende arvestatud ühine turuosa riiklikult rahastatud statsionaarse õendusabiteenuse kaubaturul Eestis 2021. aastal kokku ligikaudu [10-20]%. Kuna koondumise osalistega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjate ühine turuosa riiklikult rahastatud statsionaarse õendusabiteenuse pakkumisel moodustas 2021. aastal üle 15%, on tegemist horisontaalselt mõjutatud kaubaturuga juhendi tähenduses. Geograafiliselt vaadeldakse konkurentsiolukorda riiklikult rahastatud statsionaarse õendusabiteenuse pakkumise kaubaturul Eestis. 3 Vabariigi Valitsuse 02.04.2003 määrus nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“, leitav internetis: https://www.riigiteataja.ee/akt/111072015003?leiaKehtiv. 4 https://www.haigekassa.ee/inimesele/arsti-ja-oendusabi/haigekassa-lepingupartnerid/oendusabi 4 Tasuline statsionaarne õendusabiteenus Samuti osutavad Sihtasutus Keila Haigla, AKTSIASELTS KALLAVERE HAIGLA ja Sihtasutus Hiiu Ravikeskus tasulist statsionaarset õendusabiteenust. Tasuline statsionaarne õendusabiteenus on oma sisult sama teenus nagu riiklikult rahastatud statsionaarne õendusabiteenus ning ka nõuded teenuse kvaliteedile on kehtestatud samades õigusaktides. Erinevus kahe teenuse vahel seisneb vaid rahastuse viisis, st tasulise statsionaarse õendusabiteenuse eest tasub patsient täies ulatuses ise. Tasulist õendusabi- teenust osutatakse näiteks olukorras, kus patsiendil puudub ravikindlustus. Samas on koondumise teate kohaselt vähendanud haiglad alates 2019. aastast oluliselt tasulise statsionaarse õendusabiteenuse pakkumist, sest ei suuda konkureerida riiklikult rahastatud statsionaarse õendusabiteenusega, mis on patsiendi jaoks odavam. Seega on koondumise osalistega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjate tegevus tasulise statsionaarse õendusabiteenuse kaubaturul suhteliselt väike. Sihtasutuse Keila Haigla käive tasulise statsionaarse õendusabiteenuse osutamisel 2021. aastal oli […] eurot, ravijuhtumite arv […]; AKTSIASELTSi KALLAVERE HAIGLA vastav käive oli […] eurot, ravijuhtumite arv […]; ning Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus vastav käive oli […] eurot, ravijuhtumite arv […]. Võrdluseks, 2022. aasta esimeses kvartalis on Sihtasutuse Keila Haigla ravijuhtumite arv olnud […], AKTSIASELTSi KALLAVERE HAIGLA ravijuhtumite arv […] ning Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus ravijuhtumite arv […]. Eelnevalt kirjeldatu põhjal nõustub Konkurentsiamet koondumise teate esitaja seisukohaga, et koondumise osaliste osatähtsus tasulise statsionaarse õendusabiteenuse kaubaturul on suhteliselt väike, samuti suureneb koondumise osaliste ühine turuosa niivõrd vähesel määral, et see ei mõjuta antud koondumise puhul koondumisele antavat hinnangut. Tasuline hooldekoduteenus Koondumise osalistega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad tegutsevad ka sotsiaalteenuse osutajatena, kuna nii Sihtasutus Keila Haigla kui Sihtasutus Hiiu Ravikeskus pakuvad mõlemad tasulist hooldekoduteenust. Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 20 lg 1 kohaselt on väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (st hooldekoduteenuse) eesmärgiks turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. Hooldekoduteenus ei ole asendatav mistahes muu teenusega. Hooldekodude omanikud ehk teenuseosutajad võivad olla nii kohalikud omavalitsused kui ka eraõiguslikud isikud, kes vastavad SHS §-s 22 sätestatud nõutele. Ettevõtjate tegevus hooldekoduteenuse osutamisel on suuremas jaos õigusaktidega reguleeritud (sh on hooldekodu pidamiseks vajalik tegevusluba) ning teenuse osutamisele sätestatud tingimused kehtivad kõigi teenuse osutajate kohta ühtemoodi, küll aga ei ole eraldi reguleeritud hooldekodude rahastamine ja hinnastamine, seega on kõik hooldekodud vabad teenuse hinnastamisel, konkureerides seeläbi üksteisega. Hooldekodu koha eest tasub isik või tema lähedased kas osaliselt või täielikult ise. Kui isikul ei ole hooldekoduteenuse eest tasumine majanduslikult võimalik ning lähedased ei ole võimelised klienti sotsiaalteenuse 5 eest tasumisel abistama, peab kohalik omavalitsus teenuse osutamise inimesele igal juhul tagama ning võtma teenuse eest tasumise osaliselt enda kanda. Tasulise hooldekoduteenuste kaubaturu kohta ei ole andmed avalikult kättesaadavad. Koondumise teate kohaselt ja tuginedes portaali eesti.ee andmetele5 on Eestis umbes 149 hooldekodu. Kuivõrd hooldekodu klientide arv on seotud hooldekodus olemasolevate voodikohtade arvuga, hindab koondumise teate esitaja hooldekodudes voodikohtade üldarvuks Eestis ligikaudu 9000. Kuna koondumise teate kohaselt on Sihtasutuse Keila Haigla voodikohtade arv […] ning Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus voodikohtade arv […], siis kujuneb nimetatud ettevõtjate turuosaks tasulise hooldekoduteenuste kaubaturul hinnanguliselt [0-5]%. Riiklikult rahastatud õendusteenus Koondumise osalistega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad (Keila Haigla Koolitus- ja Koduõenduskeskus OÜ, Sihtasutus Hiiu Ravikeskus) osutavad tasulise hooldekoduteenuse raames ka riiklikult rahastatud õendusteenust6. Riiklikult rahastatud õendusteenus on oma sisult lisateenus tasulisele hooldekoduteenusele ning selle osutamine ei ole hooldekodudele kohustuslik. Hooldekoduteenuse raames osutatav õendusteenus rahastatakse Haigekassa kaudu ning teenuse osutaja ja Haigekassa vahel sõlmitakse vastavasisuline leping. Keila Haigla Koolitus- ja Koduõenduskeskus OÜ pakub õendusteenust hooldekoduteenuse raames üksnes Sihtasutusele Keila Haigla. Sihtasutus Hiiu Ravikeskus osutab enda hooldekodu klientidele õendusabi ise. Sihtasutus Hiiu Ravikeskus ei paku riiklikult rahastatud õendusteenust teistele hooldekodudele. Hooldekodudes tegutsevad õed tegelevad patsientidega, kelle vajadus tervishoiuteenuse järgi on vähene või mõõdukas, näiteks võrreldes statsionaarse õendusabi patsientidega. Õde tegeleb hooldekodudes väikeste või mõõdukate tervisemuredega ehk ta ei lahenda tõsiseid terviseprobleeme ega ravi raskelt haigeid. Hooldekodus pakutava õendusteenuse puhul jälgitakse patsientide tervislikku seisu (nt aitab õde tablettide manustamisel, mõõdab kehatemperatuuri, vererõhku, teeb uriini- ja vereanalüüse ning muid vajalikke õendus- toiminguid), kuid statsionaarne õendusabiteenus sisaldab ka näiteks uuringute läbiviimist ravi eesmärgil. Peamine erinevus statsionaarse õendusabiteenuse ja riiklikult rahastatud õendusteenusel on seega teenuse osutamise tasemes. Koondumise teate kohaselt ei olnud täpsed andmed riiklikult rahastatud õendusteenuse kohta avalikult kättesaadavad, kuivõrd õendusteenuse osutamine hooldekoduteenuse raames ei ole kohustuslik, vaid pigem soovituslik. Seepärast tuginesid koondumise osalised valdkonnas tegutseva kolme suurema ettevõtja majandusaasta aruannetes kajastatud 2021. aasta müügituludele, mis oli kokku ligikaudu 8,1 miljonit eurot. Keila Haigla Koolitus- ja Koduõenduskeskus OÜ käive oli 2021. aastal ligikaudu […] miljonit eurot ning Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus käive ligikaudu […] miljonit eurot. Seega, isegi omamata teavet kaubaturu kogumahu kohta, jäi koondumise osalistega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjate turuosaks ka väheste ettevõtjate arvestuses ligikaudu [0-5]%, mistõttu ei ole tegemist horisontaalselt mõjutatud kaubaturuga juhendi tähenduses. 5 https://www.eesti.ee/et/asutuste-kontaktid/hoolekandeasutused/hooldekodud 6 https://www.haigekassa.ee/oendusabi 6 3.3 Hinnang koondumisele KonkS § 22 lg 3 kohaselt keelab Konkurentsiamet koondumise, kui see oluliselt kahjustab konkurentsi kaubaturul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu. KonkS § 13 lg 1 järgi omab turgu valitsevat seisundit ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi olemasolu eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. Riiklikult rahastatud statsionaarse õendusabiteenuse kaubaturul konkurentsi klassikalises mõttes ei toimu, sest ravi rahastamise lepingut omavad hankepartnerid pakuvad teenust riigile, st täidavad halduslepingut. Hange ise toimub riigihangete seaduse alusel, kus hankes osalejad konkureerivad. Hanke tingimused sätestab igakordselt Haigekassa. Kuna Haigekassa hüvitab ravi rahastamise lepingu alusel ravikulud, siis tagab riik seeläbi ravi rahastamise lepingu sõlminud haiglale piisava mahu klientidest. Koondumise osalistega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjate osakaal 2021. aastal riiklikult rahastatud statsionaarse õendusabiteenuse pakkumisel moodustas ligikaudu […]%, samas on tegemist nn riikliku tellimusega, mitte klassikalises mõttes konkureerides saavutatud turuosaga. Riiklikult rahastatud statsionaarse õendusabiteenuse kaubaturul on mitmeid konkurente, koondumise osalised on nimetanud eelkõige HVA haiglaid nagu Lääne-Tallinna Keskhaigla AS, Ida-Tallinna Keskhaigla AS, SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Tasulise statsionaarse õendusabiteenuse osutamisel on koondumise osalistega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjate osatähtsus suhteliselt väike, samuti on koondumise tulemusel lisanduv turuosa marginaalne. Lisaks on koondumise teates esitatud andmete kohaselt kaubaturg kahanemistrendis. Kaubaturul tegutseb mitmeid ettevõtjaid, koondumise teates on suuremate konkurentidena nimetatud Lääne-Tallinna Keskhaigla AS, Ida-Tallinna Keskhaigla AS, SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Tasulise hooldekoduteenuse kaubaturul tegutseb mitmeid konkurente, kaubaturg on paljude turuosaliste vahel killustunud ning keegi ei oma kõrget turuosa. Koondumise osalistega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjate osakaal kaubaturul on ligikaudu […]%. Peamised konkurendid tasulise hooldekoduteenuse kaubaturul Eestis on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hallatav Iru Hooldekodu (334 voodikohta), Südamekodud AS (so Südamekodude kett, nt Pirita Südamekodu - 255 voodikohta, Merivälja Südamekodu - 134 voodikohta, Valkla Südamekodu - 70 voodikohta), Viru Haigla Aktsiaselts (so Pihlakodude kett, nt Tabasalu hooldekodu - 190 voodikohta, Viimsi hooldekodu - 129 voodikohta, Tapa hooldekodu - 123 voodikohta). Riiklikult rahastatud õendusteenust osutatakse tasulise hooldekoduteenuse raames. Koondumise teates on suuremate konkurentidena nimetatud Eldred OÜ, Osaühing TNP KONSULTATSIOONID, OÜ Koduõde. Eeltoodut arvestades on Konkurentsiamet seisukohal, et käesoleva koondumise tulemusena ei muutu oluliselt konkurentsiolukord riiklikult rahastatud statsionaarse õendusabiteenuse, tasulise statsionaarse õendusabiteenuse, tasulise hooldekoduteenuse ega riiklikult rahastatud 7 õendusteenuse pakkumisel ega muutu kaubaturu struktuur sellisel viisil, mis kahjustaks oluliselt konkurentsi. Samuti ei tekita ega tugevda käesolev koondumine turgu valitsevat seisundit KonkS § 13 lg 1 tähenduses. Seega ei esine käesoleva koondumise puhul KonkS § 22 lg 3 nimetatud asjaolusid, mis tingiksid koondumise keelamise. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KonkS § 27 lg 1 p 1 otsustab Konkurentsiamet anda loa Osaühing Benefit Keila Ravikeskus ja Assets Club OÜ koondumisele. Otsuse peale võib esitada vaide Konkurentsiameti peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest. KonkS § 27 lg 61 kohaselt peavad koondumise osalised koondumise jõustama kuue kuu jooksul koondumiseks loa andmise otsuse kehtima hakkamisest arvates. Konkurentsiamet võib koondumise osalise põhjendatud taotluse alusel seda tähtaega ühe korra pikendada kuni ühe aastani. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Rõõmusaar Konkurentsiteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja Konkurentsiameti 19.10.2022 otsuse nr 5-5/2022-063 ärakiri on samane originaaliga. Ärakirjast on välja jäetud ärisaladused ja isikuandmed, vastavad kohad on tekstis tähistatud nurksulgudega. /Kairi Kaasik-Aaslav/ 31.10.2022 8