Väljaminev kiri

Teie: 07.09.2022 nr 5-6/8700 Hr Tõnis Kõiv Volikogu esimees Meie 10.10.2022. nr 7-23/2022-003-2 Rae Vallavolikogu E-post: [email protected] Koopia Hr Indrek Lillepuu Juhatuse liige Kuldala Soojus OÜ E-post: [email protected] hr Hr Indrek Lillepuu Juhatuse liige Kuldala Soojus OÜ Meie kuupäev digiallkirjas 1- 6/8700 Soojuse ostu konkursi korraldamisest [email protected] Hr Indrek Lillepuu Juhatuse liigeTõnis Kõiv Lugupeetud Kuldala Soojus OÜ Meie kuupäev digiallkirjas 1- 6/8700 08.09.2022 registreeriti Konkurentsiametis Teie pöördumine, milles tõite välja (kokkuvõtvalt), [email protected] et Rae vallavolikogu täiendas 23. augusti 2022 otsusega Rae valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava (SMAK) aastateks 2016-2026 Peetri aleviku Kuldala kaugküttepiirkonna osas. Lisate, et tulenevalt Venemaa sõjast Ukrainas on tekkinud energiakriis ning hinnad hüppeliselt kasvanud ja mõju elanike toimetulekule märkimisväärne. Ei saa olla kahtlust vajaduses leida alternatiiv gaasiküttel kaugküttele. SMAK-i täienduse kohaselt on Kuldala kaugküttepiirkonnas võimalik kasutusele võtta pelletiküttel katlamaja ning selleks on tarvis lähiajal välja kuulutada konkurss Hr Indreksoojuse ostu vähempakkumiseks SMAK-is kirjeldatud tingimustel: Lillepuu Juhatuse liige keskmine tootmismaht 4 280 MWh; 1. Soojusenergia Kuldala Soojus OÜ Meie kuupäev digiallkirjas 1- 2. Soojuse ostu lepingu pikkus minimaalselt 12 aastat; 6/8700 3. Võrguettevõtja kohustus taotleda Konkurentsiametilt soojuse tootmise muutuvkulude (pellet, [email protected] elekter, käitluskulud) muutumisel soojuse müügihinna muutmist vastavalt muutunud sisendhindadele. Palute võrguettevõtjal koos Konkurentsiametiga ette valmistada ja läbi viia soojuse ostu vähempakkumise konkurss vastavalt Rae vallavolikogu poolt kinnitatud SMAK-ile ning võimaldada Kuldala elurajooni elanikele keskkonnasõbralikku, tarnekindlat ja taskukohast soojusenergiat. Kirjale on lisatud SMAK ja Rae vallavolikogu otsus SMAK-i täiendamise kohta. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 Muud asjaolud: 04.04.2022 avaldas võrguettevõtja Kuldala Soojus OÜ Eesti Päevalehes teate soojuse ostmise lepingu sõlmimise kavatsusest. 01.06.2022, sooviavalduste esitamise tähtajaks avaldusi ei laekunud. 17.06.2022 edastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule kirja nr 17-4/22-0066/4179-1 (lisa 1), milles juhtis tähelepanu, et Eesti gaasisüsteemis on oht gaasivarustuse katkemiseks. Vastav varajane hoiatustase kuulutati Eesti gaasisüsteemis välja kevadel. Kirjas toodi välja, et kujunenud keerulise olukorra tõttu saa välistada olukorda, et kütteperioodi alguses on kaugkütteettevõtjaid, kes ei saagi talveks gaasi tarnelepingut sõlmitud, mistõttu on leevendavaid samme astumata reaalne oht mõne kaugküttepiirkonna soojusega varustamise katkemiseks. Selle taustal on kaugkütteettevõtjatel oluline teha juba ennetavalt vajalikud ettevalmistused soojusvarustuse tagamiseks: sõlmida aegsasti gaasi tarnelepingud või selliste lepingute sõlmimise võimaluse puudumisel valmistuda alternatiivsete kütuste kasutuselevõtuks. Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtt on väljakutse kahest aspektist: administratiivsed ja tehnilised väljakutsed. Administratiivse väljakutse vaatest on oluline tagada, et kaugküttesoojust tootvate katlamajade haldajatel oleks olemas nõuetekohased keskkonnaload. Tehnilise väljakutse poolelt on oluline tagada, et soojusettevõtja katelseade oleks võimeline põlevkiviõli või kerget kütteõli kui enim levinumaid alternatiive kasutama. Paljud uuemad gaasikatlamajad ei ole võimelised uuendusteta neid alternatiivkütuseid kasutama, lisaks ei ole katlamajade territooriumil paljudel juhtudel olemas ka vedelkütuste hoiustamise võimekust. See olukord ei ole muutnud ning omab aktuaalsust ka käesoleval hetkel ning lisaks gaasihinna tõusule on ka puiduhakke ja pelletite primaarenergia hinnad lähenemas põlevkiviõli primaarenergia hinnale. 15.09.2022 on Kuldala Soojus OÜ Konkurentsimetile välja toonud (kokkuvõtvalt), et Kuldala Soojus OÜ on omalt poolt teinud kõik eeltööd, et minna üle odavamale põlevkiviõlile ning et ta on esitanud vastavasisulise taotluse keskkonnaloa muutmiseks Keskkonnaametile (taotlus lisatud). Ettevõtja usub, et saab selle lähiajal ka kinnitatud. Kuid vaatamata kõigele on Kuldala Soojus OÜ üleminek põlevkiviõlile, takerdunud. Nimelt ei ole katlamajal piisavalt maad, kuhu paigaldada põlevkiviõli mahuti (50m3) ning isik, kes vahendab soojust, et ei ole nõus Kuldala Soojus OÜ-le täiendavat maad rendile andma, ega soovi, et Kuldala Soojus läheks üle põlevkiviõli küttele. Samuti, et tänaseks on valminud ka Rae valla poolt tellitud soojamajanduse täiendav arengukava (SMAK) Kuldala kaugküttepiirkonnale, mis näeb ette, uue soojuse ostu vähempakkumise konkursi välja kuulutamise SMAK-is kirjeldatud tingimustel. Eelnevat arvesse võttes, ei saa Kuldala Soojus OÜ teha ligi 5x suuremat investeeringut teadmises, et kohalik kogukond on põlevkiviõli kasutusele vastu ja Rae vald näeb ette uue katlamaja rajamise läbi AS Elveso. KKütS § 141 lõikest 7 tulenevalt peab võrguettevõtja välja kuulutama soojuse ostmise konkursi, kui soojuse tootmine võrgupiirkonnas on majanduslikult ebaefektiivne. Tarbijate varustuskindluse tagamine on soojusettevõtja kõige olulisem ja tähtsam kohustus. Antud juhul on tekkinud olukord, kus Kuldala Soojus OÜ on asunud seda kohustust täitma ning võttes arvesse alanud kütteperioodi, on sellise kohustuse viivitamatult täitmine, s.o põlevkiviõlile ülemineku ettevalmistamine, äärmiselt põhjendatud ja vajalik. Võttes arvesse olukorra tõsidust, peaksid ameti hinnangul kogukond ja kohalik omavalitsus sellele igati kaasa aitama ja mitte tegema selleks takistusi. 2 (3) Konkurentsiamet on seisukohal, et sellises olukorras puuduvad kõik alused arvata, et Kuldala Soojus OÜ on oma tegevuses ebaefektiivne, mis võimaldaks kohustada ettevõtjat uuesti välja kuulutama soojuse ostu konkurssi. Antud juhul on oluline, et Kuldala Soojus OÜ täidab oma kohustust tagada tarbijate varustuskindlus kõige tõhusamal ja efektiivsemal moel. Alles olukorra muutumisel võib tõstatuda vajadus uue soojuse ostu konkursi läbiviimise järele ning hetkel ei saa nõuda ettevõtjalt kahte tegevust korraga: tagada tarbijate varustuskindlus põlevkiviõli kasutamise kaudu ning viia läbi soojuse ostu konkurss mh tingimustes, kus konkreetsed odavamad alternatiivsed kütteallikad võivad puududa. Amet lisab, et tal puudub oma ülesannete täitmisel, otsustamaks, kas võrguettevõtjat peab kohustama soojuse ostu konkursi läbiviimiseks või mitte, kohustus lähtuda SMAK-is sätestatust. Samuti ei pea võrguettevõtja soojuse konkursi korraldamisel lähtuma SMAK-ist, vaid tarbijate reaalsetest vajadustest soojuse tarbimiseks. Selgitame, et juhul, kui käitise väljaehitamisega kaasnevad võimalikud ülemääraseid investeeringuid, siis Konkurentsiamet neid soojuse piirhinda ei arvesta ning need jäävad ettevõtja enda kanda. Küsimuste korral palume pöörduda e-kirja aadressil [email protected] Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Piiroja regulatsiooniteenistus/õigusosakonna juhataja Tel 667 2541 E-kiri: [email protected] 3 (3)  MTÜ Eesti Linnade ja Valdade Liit MTÜ Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Meie 17.06.2022 nr 17-4/22-0066/4179-1 Kaugkütte varustuskindluse tagamisest Austatud kohalike omavalitsuse üksuste esindajad ja kaugkütteettevõtjad Venemaa sõda Ukraina vastu on seadnud maagaasituru tugeva surve alla kogu Euroopa Liidus. Näiteks on juba mitmel korral maagaasitarneid EL liikmesriikidesse vähendatud. Lisaks on nõue tasuda gaasitarnete eest rublades vastuolus Euroopa Liidus seatud sanktsioonidega Venemaa vastu, mistõttu on mitmetes liikmesriikides paiknevatele ettevõtetele Vene gaasi müük peatunud. Viimased kogused Venemaalt pärit gaasi saabusid Eestisse märtsis 2022, edaspidise gaasivarustuse on meile taganud Klaipeda LNG terminali kaudu tarnitav gaas, Läti hoidlasse varutud gaas ning kuni Venemaalt pärinevate gaasitarnete katkemiseni käesoleva aasta 21. mail ka Soomest tulnud gaas. Nende sündmuste tulemusena oleme jõudnud olukorda, kus Balti-Soome regiooni 60 TWh/a gaasinõudlus on tagatud hetkel vaid Klaipeda LNG terminali kuni 30 TWh/a võimekuse ning Läti gaasihoidlasse kogutud (15.06.2022 seisuga ca 9 TWh) gaasi abil. Sellisest kogusest ei piisa, et kogu kütteperioodi gaasitarned regioonis katta. Seetõttu on Eesti ja Soome tegemas koostöös pingutusi, et luua aasta lõpuks regiooni täiendav LNG kuni 30 TWh/a vastusvõtuvõimekus. Juhul kui see uus terminal valmib ning sinna on võimalik LNG tarneid saada, maagaasi puudust käesoleval küttehooajal regioonis ei teki. Käesoleva kirja kirjutamise hetkel pole LNG vastuvõtuvõimekus valminud, kuigi vajalikud tööd on juba käivitatud. Sellegipoolest ei ole kuni terminali reaalse käivitamise hetkeni täielikku kindlust, et vajalikud täiendavad LNG tarned regiooni jõuavad. Sellest tulenevalt on gaasimüüjad ettevaatlikud uute kohustuste võtmisel, eelkõige fikseeritud hindadega lepingute sõlmimisel. Ehkki Eesti on Euroopa Liidu riikide seas oma taastuvenergia osakaaluga soojuse tootmisel tõusnud juba teisele kohale, moodustab maagaas meie kaugküttest veel jätkuvalt ca. 20%. Enamuses kulub see gaas kaugküttes talviste tipukoormuste katmiseks, kuid on ka katlamaju, mis kasutavad kogu kütteperioodil ainult gaasi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole on pöördunud mitmed kaugkütteettevõtjad, kes ei ole praeguses turuolukorras suutnud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 hankida endale eesolevaks küttehooajaks kaugkütte nõudluse katmiseks piisavas mahus gaasi. See näitab, et gaasiturg küll toimib, kuid kõigi turuosaliste vajaduste katmiseks ei julge gaasimüüjad praeguses olukorras kohustusi võtta. Seetõttu ei saa välistada olukorda, et kütteperioodi alguses on kaugkütteettevõtjaid, kes ei saagi talveks gaasi tarnelepingut sõlmitud, mistõttu on leevendavaid samme astumata reaalne oht mõne kaugküttepiirkonna soojusega varustamise katkemiseks. Selle taustal on kaugkütteettevõtjatel oluline teha juba ennetavalt vajalikud ettevalmistused soojusvarustuse tagamiseks: sõlmida aegsasti gaasi tarnelepingud või selliste lepingute sõlmimise võimaluse puudumisel valmistuda alternatiivsete kütuste kasutuselevõtuks. Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtt on väljakutse kahest aspektist: administratiivsed ja tehnilised väljakutsed. Administratiivse väljakutse vaatest on oluline tagada, et kaugküttesoojust tootvate katlamajade haldajatel oleks olemas nõuetekohased keskkonnaload. Tehnilise väljakutse poolelt on oluline tagada, et soojusettevõtja katelseade oleks võimeline põlevkiviõli või kerget kütteõli kui enim levinumaid alternatiive kasutama. Paljud uuemad gaasikatlamajad ei ole võimelised uuendusteta neid alternatiivkütuseid kasutama, lisaks ei ole katlamajade territooriumil paljudel juhtudel olemas ka vedelkütuste hoiustamise võimekust. Tavaliselt on gaasikatlamaju käitlevate tootjate keskkonnalubades kajastatud põhikütusena gaas ja reservkütusena vedelkütus. Käesoleva kirjaga kordame veelkord käesoleva aasta 31. mai ümarlaual1 ning ka varasemalt edastatud palvet – soojusettevõtjad peavad tegelema esimesel võimalusel kütusevahetusega seotud keskkonnalubade uuendamisega enne potentsiaalset kütusevahetust. Kui loa muutmine on vajalik, et reservkütusena märgitud vedelkütust (nt. põlevõli) pikemal perioodil kasutada, tuleks loa muutmise taotlus esitada Keskkonnaametile nii kiiresti kui võimalik. Keskkonnahoid on oluline igal ajal ning seetõttu on tegemist ka praegusel ajal ajamahuka protsessiga, mida ei saa jätta viimasele hetkele. Kindlasti tuleb maagaasi asendamine vedelkütusega läbi analüüsida ka tehnilise pole pealt ning vajadusel teha vajalikke investeeringuid katelseadmetesse ja katlamaja territooriumile ning vajadusel ka heitegaaside puhastamise seadmetesse. Lisaks on oluline aegsasti sõlmida tarnelepingud sobiva vedelkütuse tarneks. Keskkonnalubade üheks lahutamatuks osaks on kohustus tagada põletusseadmete heitegaaside vastavus kehtestatud piirnormidele. Tänases olukorras, kus küttehooaeg läheneb ning tarneajad erinevatele seadmetele on pikad, ei ole välistatud, et soojusettevõtja ei jõua heitegaaside puhastamiseks vajalikke investeeringuid tehtud. Sellises olukorras võib juhtuda, et soojusettevõtjal ei ole võimalik tavaolukorras tarbijate soojusvarustust tagada samaaegselt keskkonnaloas seatud nõudeid rikkumata. Sellistes olukordades saab kasutada seadusandluses ettenähtud erandeid. Need erandite õiguslikud alused tulenevad sõltuvalt katelseadme suurusest erinevatest seadustest, kuid nende rakendamise instrument on mõlemal juhul sarnane – erandeid saab kasutada, kui nende vajalikkusest teavitada lube välja andvat Keskkonnaametit ning vajadusel ka kohaliku omavalitsuse üksust, kes võib soojusettevõtja taotlusel kuulutada välja soojusega varustamise hädaolukorra. 1 https://mkm.ee/uudised/mkm-ja-kaugkutteettevotted-valmistuvad-uueks-kutteperioodiks 2 (4) Tööstusheite seaduse2 § 78 lõigete 1-3 järgi võib aga Keskkonnaamet peatada kohustuse järgida heite piirväärtust, kui üle 50 MW soojusliku võimsusega seadme käitaja ei suuda nimetatud piirmäärasid tulenevalt kütusevahetuse vajadusest täita, kuid energiavarustuse säilitamine on hädavajalik. Ilmselgelt kaugkütte tootmine on antud kontekstis hädavajalik, selleta ei ole tarbijatel võimalik kütteperioodi normaalselt üle elada. Nimetatud paragrahvi lõigete 1-2 järgi on soojusettevõtjal kohustus teavitada Keskkonnaametit tekkinud gaasiga varustamise raskusest, millega seoses ei ole võimalik tagada keskkonnaloas toodud nõuete täiemahulist täitmist. Selleks peab soojusettevõtja esitama Keskkonnaametile asjakohase teavituse koos põhjendustega selle kohta, miks ei ole võimalik nõudeid täita. Keskkonnaamet annab olukorrale ja põhjendustele viivitamatult oma hinnangu ning teavitab otsusest esimesel võimalusel ka teavitajat. Väävelühendite heite piirväärtusest kuni kuue kuu jooksul kõrvale kaldumise võimaluse annab ka tööstusheite seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud hädaolukorra väljakuulutamine. Kaugkütte toimepidevuse tagamine on hädaolukorra seaduse3 § 36 lõike 4 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses. Kõnealune hädaolukord ehk potentsiaalne katkestus soojusega varustamisel on kohaliku ulatusega hädaolukord kohaliku omavalitsusüksuse haldusalas. See tähendab, et kui kohalikul omavalitsusüksusel on informatsioon selle kohta, et tema haldusalal ei ole võimalik kaugküttevarustust tavaolukorras täita, tuleb väävliühendite heite piirnormi erandi kasutamiseks kohaliku omavalitsuse üksusel kuulutada kaugküttevarustuse jätkamiseks välja soojusvarustuse hädaolukord. See tagab, et kohalikul tasandil on võimalik soojusvarustus tagada ka olukorras, kui soojusettevõtjal ei ole võimalik viia tootmist kooskõlla keskkonnaloas toodud nõuetega ning soojusettevõtja võib ajutiselt elutähtsa teenuse osutamiseks ületada lubatud heite piirväärtusi. Oluline on markeerida, et seaduses ei ole kohaliku omavalitsuse üksusel nähtud ette konkreetset instrumenti hädaolukorra väljakuulutamiseks4, seda saab teha näiteks kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusega. Lähtudes atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel välja antud keskkonnaministri 5. novembri 2017. a määruse nr 445 § 28 lõigetest 1-3, võib põletusseadme soojusliku võimsusega 1 MW kuni 50 MW käitaja taotleda Keskkonnaametilt vabastust heitmete piirväärtuste järgimisest kuni kuueks kuuks, kui käitaja tõendab, et tal ei ole võimalik gaasi kütusena soojuse tootmiseks soetada. Antud olukorras on mitmed soojuse tootjad olukorras, kus gaasi tarnelepinguid kogu järgmiseks küttehooajaks ei ole, mistõttu on ainus väljapääs kasutada soojuse tootmiseks alternatiivseid kütuseid. Ka siinkohal saavad kaugkütte ettevõtjad erandivajadust põhjendada näiteks gaasi tarnelepingute puudumise või kohaliku omavalitsuse üksuse vaates välja kuulutatud hädaolukorraga. Kõnealused põhjendatud investeeringud ja kulud, mis kaasnevad kütusevahetusega, kuuluvad kaugkütteseaduse6 § 8 lõike 3 kohaselt soojuse piirhinna arvestusse ehk Konkurentsiamet peab nende kuludega piirhinna kooskõlastamisel arvestama. Tuleb siiski toonitada, et kõnealused kulud 2 Tööstusheite seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/ths#para78 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/117052020003?leiaKehtiv 4 Varasemalt on hädaolukord välja kuulutatud näiteks Põltsamaa vallas - https://www.vooremaa.ee/lumesadu-toi- kaasa-elektrikatkestused-ja-suletud-koolid/ 5 Keskkonnaministri 5.11.2017 määrus nr 44 - https://www.riigiteataja.ee/akt/126052020005#para28 6 Kaugkütteseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/kk%C3%BCts 3 (4) peavad olema mõistlikud ja vajalikud, et tagad soojusvarustus kriitilises olukorras. Loodame, et meie kirjas toodud info on abiks 2022/2023 kütteperioodiks valmistumisel. Kiiresti ning ühiselt tegutsedes saame tulevaks kütteperioodiks suuremad riskid maandatud. Riskide maandamise võtmetegevusteks on soojusettevõtjate ette valmistavad tegevused kütuste tarnete tagamiseks ning vajadusel kütuse vahetuseks, taotledes selleks vajalikud load ning erandid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika ja maavarade asekantsler Lisaadressaadid: Keskkonnaamet Keskkonnaministeerium Konkurentsiamet Rein Vaks 625 6347 [email protected] 4 (4)