Sissetulev kiri

Rimi Eesti Food AS Selver AS Coop Eesti Keskühistu Meie: 06.10.2022 nr 9.2-2/821 Maxima Eesti OÜ Lidl Eesti OÜ Prisma Peremarket AS OG Elektra AS Pöördumine Austatud koostööpartner Eelmise aasta 1. novembril jõustus põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus (PTEKS), mille eesmärk on korrastada ettevõtjatevahelisi kaubandussuhteid toidu teekonnal tootja juurest poeletile. Seaduses on sätestatud ebaausate kaubandustavadena tehingud ja teod, mis on seotud maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega ning mis on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ostja ja müüja vahel keelatud. Seaduse ühe olulisema ja üldsust puudutava positiivse mõjuna nähti märkimisväärset mõju elanikkonna jaoks toidu tagamisele ehk toidujulgeolekule. Toidujulgeolek tähendab, et toiduga varustatus on stabiilne ja toit on kõigile kättesaadav. Seega on Teie tegevuse roll Eesti toidujulgeolekus märkimisväärne. Samas on arusaadavalt Teie tegevuseks vaja ka tarnijat – põllumajandussaaduste esmatootjat ja töötlejat. Mida rikkalikum on kodumaise toodangu valik Teie kaupluste lettidel, seda enam panustate Eesti toidutootmise jätkusuutlikkusse ning toidujulgeolekusse. PTEKSiga loodud alused ebaausate kaubandustavade kasutamise tõkestamiseks panustavad toidujulgeoleku tagamisse seeläbi, et põllumajandustoote ja toidu esmatootjale ning töötlejale tagatakse stabiilsem majanduskeskkond, milles on neil võimalik oma rahakäivet ning tegevust tõhusamalt prognoosida ja ellu viia. Euroopa Liidu üks eesmärke Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt on kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase. PTEKSi aluseks oleva Euroopa Liidu direktiiviga kehtestati ebaausate kaubandustavade vastase kaitse miinimumstandard ja seda eelkõige selleks, et vähendada selliste tavade esinemist, mis tõenäoliselt mõjutavad negatiivselt põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa elatustaset. See negatiivne mõju võib olla kas otsene või kaudne. Otsene võib see olla seepärast, et puudutab nii põllumajandustootjaid, töötlejaid ja nende organisatsioone kui ka tarnijaid. Kaudne mõju avaldub põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas kasutatavate ebaausate kaubandustavade tagajärjel nn doominoefektina viisil, mis mõjutab negatiivselt toidutarneahela esmatootjaid. Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101 / [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 PTEKSi aluseks oleva Euroopa Liidu direktiivi preambulas on selgitatud, et direktiiviga pakutav kaitse peaks tooma kasu põllumajandusega tegelevatele isikutele ehk tarnijatele just seetõttu, et nemad on ebaausate kaubandustavade suhtes eriti haavatavad ja neil on kõige vähem võimalusi nende tavadega toime tulla ilma, et see mõjutaks negatiivselt nende majanduslikku elujõulisust. Põllumajanduse esmatootja ja töötleja majanduslik elujõulisus on aga nii toidutarneahela toimimise kui ka toidujulgeoleku tagamiseks elulise tähtsusega! Ebaausad kaubandustavad põllumajandustootjate hulgas või ebaausatest kaubandustavadest põhjustatud kahju suunamine tarneahelas tagasi põllumajandustootjani võib panna ettevõtja sissetulekud surve alla, mille tulemuseks võib olla ressursside ümberpaigutamine ning isegi elujõuliste ja konkurentsivõimeliste turuosaliste kõrvaldamine ettevõtlusest. Sellise olukorra tekkimist tuleks aga igal juhul vältida ning selles on oluline ka Teie panus, austatud koostööpartner. Teatavasti võivad mõned äritavad olla ilmselgelt ebaausad isegi siis, kui mõlemad pooled on nendega nõus. Ka sellised tavad on sätestatud PTEKSis. Seejuures võivad mõned äritavad olla küll PTEKSiga kooskõlas, kuid oma sisult on need siiski ebaausad. Näiteks PTEKSist tulenev kuni 30-päevane maksetähtaeg kehtib iga põllumajandustoote ja toidu puhul. PTEKSis 30-päevase maksetähtaja sätestamisel nähti positiivset majanduslikku mõju põllumajandustoote ja toidu müüja rahakäibele. Kui enne PTEKSi jõustumist kokku lepitud 30- päevasest maksetähtajast pikema maksetähtaja tõttu ei olnud põllumajandustoote ja toidu müüja rahakäive kuigi stabiilne, siis kuni 30-päevase maksetähtaja tõttu muutub rahakäive stabiilsemaks. Eriti mõjutab see väiketootjaid, kellel ei ole piisavalt raha, et teha investeeringuid või osta tootmiseks vajalikke sisendeid enne tarnitud põllumajandustoote või toidu eest tasu laekumist. Ebamõistlikult pikk maksetähtaeg põllumajandustoodete ja toidu, sealhulgas riknevate toodete eest mõjutab negatiivselt müüja majanduslikku elujõulisust, ilma et sellel oleks ostjale otsene majanduslik kasu. Küll aga avaldub sellest eespool kirjeldatud negatiivne mõju nii müüja majanduslikus toimetulekus kui ka Eesti toidujulgeolekus. Viimase aasta kriiside valguses on toidu tootmine ning selle julgeolek meie kõigi ühine prioriteet, mille tõttu on senisest veelgi olulisem usaldus ja koostöö toidutarneahelas toimivates ärisuhetes. Enne PTEKSi jõustumist sõlmitud põllumajandustoote ja toidu müügilepingud tuli seadusega kooskõlla viia 12 kuu jooksul alates seaduse avaldamisest Riigi Teatajas ehk selle aasta 21. septembriks. Loodame, et müügilepingute seadusega kooskõlla viimise käigus säilis senine hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuv koostöö ning ärisuhetes müüjate lepingutingimused varasemaga võrreldes ei halvenenud. Näiteks ei muutunud 30-päevaseks ka varem tavapärane lühem tarneperiood või arvete esitamise tähtaeg1 üksnes sel põhjusel, et rakendada PTEKSiga 1 Nagu on selgitatud PTEKSi seletuskirjas, lepivad endiselt tarneperioodi pikkuse pooled omavahel kokku ja see võib olla vabalt lühem kui 30 päeva ning seda on kinnitanud ka komisjon, kes rõhutas, et direktiiv (EL) 2019/633 ei reguleeri tarneperioodi kui sellist. Tarneperioodi on pooled vabad ise kokku leppima, kuid tasumise eesmärgil ei saa kokkulepitud tarneperiood olla pikem kui üks kuu. Seega arvutatakse maksetähtpäev, liites kuni ühe kuu 2 (4) lubatud pikimat 30-päevast maksetähtaega või arvete esitamise tähtaega. Seda eriti korrapärase ja varem väljakujunenud lühikese tarneperioodiga toodete puhul, nagu näiteks toorpiim, puuviljad, juurviljad jmt. PTEKSi selline rakendamine kõige haavatavamate, samas toidutarneahela ja ka toidujulgeoleku tagamiseks eluliselt kõige olulisemate isikute, st põllumajandustoote ja toidu müüjate, suhtes, oleks küll PTEKSiga kooskõlas, kuid sisuliselt ebaaus tegevus. Kui see siiski nii juhtus, siis kutsun Teid üles, hea koostööpartner, vaatama enda põllumajandustoote ja toidu müügilepingute need sätted veelkord üle ning tegema neis muudatusi, mis tagaksid vastastikustes ärisuhetes mõlemale poolele ka majanduslikult mõistliku koostöö. Eespool käsitletud teemaga haakub tihedalt samadel põhjustel ka põllumajandustoote ja toidu müügilepingutes sisalduvate leppetrahvide teema. PTEKSi ettevalmistamise ajal oli ebamõistlike leppetrahvide reguleerimise vajadus põllumajandustoote ja toidu valdkonnas teravalt päevakorral. Samas puudus täpsem ülevaade selle probleemi olemusest: kas ebamõistlikud leppetrahvid sisalduvad lepingute tüüptingimustes või räägitakse küll eraldi läbi ja lepitakse kokku, aga nende suurus ja õigus neid sisse nõuda ka lepingu rikkumise vabandatavuse ehk vääramatu jõu olukorras surutakse müüjale peale vmt. Arvestades asjakohase direktiivi ülevõtmise ajakava, jäi leppetrahvide teema PTEKSis reguleerimata. See ei tähenda aga seda, et selle teemaga ei ole enam vaja tegeleda − vastupidi − põhjused selleks on samad, mis on eespool välja toodud. Nagu on selgitatud PTEKSi seletuskirjas, on leppetrahvide küsimuses võimalik kavandada mitu muudatust, mis aga tõenäoliselt probleemi täpset olemust teadmata olukorda ei lahenda, vaid tekitab juurde pigem uusi probleeme. Leppetrahvide lepingutes põllumajandustoote ja toiduga seotud majandus- või kutsetegevuse tehingute puhul täielik keelamine oleks liiga üldine ja ostjate suhtes ebavõrdne meede. Samasuguse ebavõrdse tulemuseni võib viia see, kui muuta praegu kehtivat võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 160 sätestatud nõuet nii, et kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ei või leppetrahvi nõuda ka siis, kui lepinguga on nii ette nähtud. Seda seetõttu, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise vabandatavusena käsitatava vääramatu jõu asjaoluni (§ 103 lg 1) on põllumajanduse valdkonnas võimalik jõuda väga paljudel juhtudel, kuigi seda võimalust ei kasutata. Seega seni, kuni PTEKS seda küsimust ei reguleeri, tuleb rakendada VÕS-i, mis lepingulisi suhteid reguleerib, ja lähtuda seejuures hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Maaeluministeerium on PTEKSi seletuskirjas julgustanud müüjate esindusorganisatsioone oma liikmete õiguste kaitset paremini oma organisatsioonide kaudu korraldama. Eelkõige saaks nii astuda samme lepingute tüüptingimustes sisalduvate ebamõistlikult suurte leppetrahvide maksmise kohustust sisaldavate sätete kasutamise vastu konkreetset tüüptingimust kasutava isiku puhul, samuti tehes koostööd ostjate esindusorganisatsioonidega. Seda seetõttu, et VÕS-i § 45 lõige 2 võimaldab esitada nõude ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamiseks sellise tingimuse kasutajale ka sellisel mittetulundusühingul, kelle põhikirjaline eesmärk on ettevõtjate või kutsetegevusega tegelevate isikute õiguste kaitse ja kes oma tegevuse korralduse ja rahastuse tõttu on võimeline neid huve ka tegelikult kaitsma. Selleks peaks oma pikkusele tarneperioodile 30 päeva, nagu on seaduses ette nähtud. Komisjon rõhutas, et pooled võivad alati kokku leppida tasumise eesmärgil ühest kalendrikuust lühemas tarneperioodis, näiteks 14-päevase tarneperioodi. Sellisel juhul arvutatakse maksetähtpäev liites 14 päevale 30 päeva, nagu on seaduses ette nähtud. 3 (4) liikmetele vajaliku asjatundliku õigusteenuse korraldamine olema müüjate esindusorganisatsioonidele jõukohane. Koostöö ostjate esindusorganisatsioonidega aitaks kaasa üldisele teadlikkuse kasvule ja levinud tava muutmisele. Nimelt võib müüjal olla väga raske tõendada leppetrahvi ebamõistlikku kahjustavust ka kohtu kaudu, kuna kohtupraktika järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingus ettenähtud leppetrahvi või hüvitise suurust hinnates arvesse võtta asjaomaseid tavasid ja pooltevahelist varasemat tava, millele tuginedes on võimalik tõendada tingimuse põhjendatust ja vastavust õiguspärastele ootustele. Maaeluministeeriumile PTEKSi väljatöötamise ajal teatavaks saanud tüüptingimuste ja nende rakendamise tava kohta toodud näited kinnitavad, et põllumajandustoote ja toidu müügilepingute puhul vajavad paljud leppetrahvi käsitlevad klauslid või nende rakendamise tava otsustavat ja ulatuslikku muutmist, et tagada põllumajandustoote ja toidu tarneahelas mõlemale poolele nii majanduslikult kui ka üldiselt mõistlik ning hea usu põhimõtet arvestav majandussuhe. Seega tuleks parima tulemuse saavutamiseks põllumajandustoote ja toidu tarneahelas seni tavapärasena käsitletavate leppetrahvi sisaldavate tüüptingimuste ja nende rakendamise tava muutmiseks kasutada eri võimalusi, millest seaduse muutmine oleks viimane variant. Põllumajandustoote ja toidu ostjate ning müüjate vahelist hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvat koostööd saab aga pidada esimeseks ja tõhusaimaks võimaluseks praeguse olukorra muutmiseks. Loodan Teie mõistvale suhtumisele ja soovile leida koostöös kõikidele osapooltele sobivaid majanduslikult mõistlikke lahendusi ka praeguses keerulises olukorras, et tagada riigi toidujulgeolek. Ja seda ilma PTEKSi muutmata. See võiks olla meie ühine eesmärk. Maaeluministeerium on alati valmis PTEKSi sätteid selgitama. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Teadmiseks: Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Konkurentsiamet Ingrid Raidme, 625 6163 [email protected] Janeli Tikk, 625 6299 [email protected] 4 (4)