Kert Lapimaa Teie 13.03.2026
MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti
[email protected] Meie 10.04.2026 nr 18-1/26/1055-4
Vastus pöördumisele seoses tuuleparkide müra,
infraheli ja hindamismetoodikatega
Austatud Kert Lapimaa
Anname teada, et kuna Teie kirja adressaatide hulgas olid ka Sotsiaalministeerium ja Terviseamet,
on käesolev vastus koostatud koostöös nimetatud asutustega ning arvestab nende seisukohtadega.
Juhime tähelepanu, et Uppsala Ülikooli teadlaste poolt avaldatud artikkel 1 käsitleb eelkõige
madalsagedusliku heli ja infraheli leviku modelleerimist ning uue arvutusmeetodi valideerimist.
Artikkel viitab, et infraheli levik võib teatud tingimustes ulatuda pikkade vahemaadeni, kuid ei
järelda, et selline levik põhjustaks iseenesest tervisekahju. Avaliku info põhjal nähtub, et professor
Ken Mattsson on teadlane, kelle töö keskendub eelkõige füüsikaliste protsesside matemaatilisele
modelleerimisele ning numbriliste meetodite arendamisele 2 . Tema tegevus seisneb ennekõike
arvutusmeetodite arendamises, mitte keskkonnamüra regulatiivses hindamises ega tervisemõjude
määratlemises.
Uute teaduslike mudelite rakendamine eeldab nende täiendavat valideerimist, korratavust ning
võrdlemist olemasolevate meetoditega. See tähendab, et sõltumatud teadlased peavad olema
võimelised sama metoodikat kasutades jõudma võrreldavate tulemusteni, mida kinnitavad ka
helirõhutasemete mõõtmistulemused. Selleks peab meetod olema lisaks avaldamisele ka
laiapõhjaliselt valideeritud, sõltumatult korratav ning praktikas rakendatav võrreldavates
hindamisolukordades. Prof Mattsoni arvutusmeetod ei ole käesoleval ajal laialdaselt kasutusel ega
integreeritud rahvusvahelistesse standarditesse, juhendmaterjalidesse või normdokumentidesse
soovitusliku meetodina.
Müra hindamises rahvusvaheliselt aktsepteeritavad arvutusmetoodikad kujunevad laiapõhjalise
teaduskirjanduse, rahvusvaheliste standardite ning pikaajalise praktikakogemuse alusel. Eestis
kehtivate õigusaktide kohaselt loetakse müra hindamine nõuetekohaseks juhul, kui see on
teostatud asjakohaste Eesti, Euroopa või rahvusvaheliste standardite alusel 3 . Eestis kasutatavad
müra hindamise metoodikad (nt ISO 9613-2, mida kasutatakse nt tarkvaradega SoundPlan,
CadnaA ja WindPRO) on rahvusvaheliselt tunnustatud ning kooskõlas enamiku Euroopa riikide
1 https://doi.org/10.1016/j.apacoust.2025.111156
2 https://www.uu.se/en/contact-and-organisation/staff?query=N96-1629
3 Sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra - ja infraheli ohutusele elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ Lisa 2
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802 /
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
praktikaga tuuleparkide mürahinnangute koostamisel. Kliimaministeeriumi tellimusel on 2025.
aastal värskelt uuendatud ka tuuleparkide müra hindamise metoodika rakendamise põhimõtteid,
võttes arvesse rahvusvahelist praktikat ja ISO 9613-2:2024 uuendatud standardit 4 . Metoodika
alusel koostatud mürahinnangud, sealhulgas erinevate konsultantide poolt teostatud
modelleerimised, põhinevad konservatiivsel lähenemisel, mille käigus eeldatakse muuhulgas
tuulikute töötamist maksimaalsel võimsusel ning müra leviku seisukohalt ebasoodsaid ilmastiku -
ja tuuleolusid vastuvõtjate (nt elamute) suhtes, et vältida võimalike mõjude alahindamist. Seega
võib Eestis tuuleparkide müra hindamisel kasutatavat metoodikat pidada aja- ja asjakohaseks;
analoogne käsitlus on tuuleparkide müra hindamisel teistes Euroopa riikides.
Tuuleparkide mürast (ja muudest mõjudest) tulenevaid võimalikke tervisemõjusid on põhjalikult
käsitletud Tartu Ülikooli 2025. aasta ülevaateuuringus (leitav siit), mis koondab viimase 15 aasta
teaduskirjanduse. Uuring hõlmas 32 kvaliteetset teadusartiklit, sealhulgas pikaajalisi põhjuslikke
seoseid käsitlevaid uuringuid. Töös järeldati muuhulgas, et tuulikute tekitatud piirnormidesse
jääval infrahelil ei ole teadusuuringud näidanud negatiivset mõju tervisele. Terviseameti
rahvatervise labori andmetel teostatakse infraheli mõõtmisi sagedusvahemikus 0,8–20 Hz.
Lähtudes Terviseameti rahvatervise labori poolt teostatud helirõhutasemete mõõtmistest Saarde5
ja Sopi-Tootsi6 tuuleparkide ümbruses, ei fikseeritud üheski müratundlikus hoones ega hoone
juures asuvas mõõtmispunktis tulemusi, mis ulatuksid infraheli piirväärtuste lähedale, vaid jäid
neist oluliselt madalamaks. Terviseamet on kinnitanud, et nende labori müra, sealhulgas infraheli
mõõtmised on kooskõlas kehtivate õigusaktide ning rahvusvaheliselt ja Euroopa Liidu tasandil
tunnustatud standarditega.
Eeltoodust tulenevalt leiab Kliimaministeerium, et Teie kirjas esitatud seisukohti ei saa käsitleda
tõendusena, et tuuleparkide tegevus kujutaks ohtu inimeste tervisele olukorras, kus kehtivate
helirõhutasemete nõuete ületamist ei toimu, ega ka põhjendusena olemasolevate tuuleparkide
kasutuslubade peatamiseks. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole alust peatada tuuleparkide arendusi ega
kehtivaid kasutuslubasid üksikute analüüside põhjal, kui ei ole tõestatud nõuetele mittevastavus.
Samuti ei ole põhjendatud kõigi projektide mürahinnangute ümberhindamine ilma laiapõhjalise
teadusliku kinnituse ja rahvusvaheliselt tunnustatud metoodilise aluseta. Kliimaministeeriumi
hinnangul annavad tuuleparkide müra hindamisel kasutatavad üldtunnustatud arvutusmetoodikad
ning rahvusvahelistele standarditele vastavad mõõtmismeetodid usaldusväärse hinnangu
tegelikele müratasemetele ning on praktikas asjakohaselt rakendatavad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marten Kokk
kantsler
Koopia: Sotsiaalministeerium, Terviseamet
Rasmus Pruus, 6253404,
[email protected]
Lilli Tamm, 626 9133,
[email protected]
4 Kliimaministeerium, 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine.
5 https://utilitas.ee/failipank/saarde-tuulepargi-murauuring/
6 https://sopitootsipargid.ee/et/avaleht/