Eesti Audioloogia Selts Teie 06.03.2026 /
[email protected] Meie 10.04.2026 nr 4.2-3/609-2
Abivahendite reform - kuulmisabivahendid
Täname Eesti Audioloogia Seltsi pöördumise eest seoses abivahendite ja meditsiiniseadmete
reformi ning audioloogia-alase õppe korraldamisega Eestis.
Mõistame, et kuulmisabivahendite üleminek Tervisekassa rahastuse alla tõstatab mitmeid
olulisi küsimusi nii teenuse kvaliteedi, spetsialistide pädevuse kui ka kättesaadavuse osas.
Vastame teie ettepanekutele järgnevalt.
EAS-i ettepanekud:
Kuulmisabivahendi väljastajatele kehtestada määruse tasemel nõuded kompetentside
osas, mis on vastavuses EU nõuetega.
Vastus:
Sotsiaalministeeriumi jaoks on oluline, et kuulmisabivahendi vajaduse tuvastajal ja müüjal on
vastavad oskused ja kompetentsid. Mõistame, et praegune pädevuste tase ja praktikad on
valdkonnas mõnevõrra ebaühtlased ja vajaksid täiendamist. Samas tuleb arvesse võtta, et
väga spetsiifiliste ja kitsaste kompetentsinõuete kehtestamine võib olukorras, kus
kvalifitseeritud spetsialiste on juba täna piiratud hulgal, kaasa tuua abivahendite
kättesaadavuse halvenemise. Seetõttu on vajalik hoolikalt hinnata, millises ulatuses on selliste
nõuete kehtestamine proportsionaalne ning kuidas tagada samal ajal teenuse järjepidevus,
kättesaadavus ja patsientide ravivõimaluste säilimine.
Kompetentsusnõuete täitmise võimaldamiseks korraldada (riikliku tellimusena)
kuulmisspetsiifilised täiendus- ja/või tasemekoolitused.
Vastus:
Nõustume, et valdkonna arendamisel on keskne roll sihipärasel ja süsteemsel koolitusel. Täna
ei ole Eestis eraldi audioloogia-alast tasemeõpet, mis loob vajaduse nii täiendkoolituste kui ka
võimalike uute õppekavade arendamiseks. Samas on oluline rõhutada, et tervishoiuvaldkonna
tasemeõppe tellimine ja õppekavade arendamine on eeskätt Haridus- ja Teadusministeeriumi
ning kõrgkoolide vastutus, koostöös valdkonna osapooltega.
Sotsiaalministeerium näeb oma rolli eelkõige tööjõuvajaduse prognoosimisel,
kompetentsivajaduste sõnastamisel ning sisendi andmisel koolitustellimuse kujundamisse.
Oleme valmis koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, kõrgkoolide ja erialaseltsidega
kaardistama audioloogia valdkonna koolitusvajaduse ning hindama, millised lahendused (nt
täiendkoolitused, mikrokraadid või tasemeõppe arendamine) on Eesti kontekstis kõige
mõjusamad ja realistlikumad.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Lühiajalises vaates peame mõistlikuks kaaluda paindlikke täiendkoolituse lahendusi juba
tööturul olevatele spetsialistidele, et ühtlustada teenuse kvaliteeti ja liikuda samm-sammult
Euroopa praktikatele lähemale.
Audioloogide kui eriala spetsialistide staatuse küsimus (tervishoiutöötajana
käsitlemine).
Vastus:
Audioloogide käsitlemine tervishoiutöötajatena on kompleksne küsimus, mis eeldab selget
arusaama eriala rollist tervishoiusüsteemis, vastutusest raviprotsessis ning õppe ja
kompetentside ühtsest raamistikust. Täna ei ole audioloogi kutse Eestis reguleeritud
tervishoiutöötajana, mis on olnud varasemate otsuste ja süsteemi kujunemise tulemus.
Samas mõistame, et kuulmisabivahendite liikumine tervishoiusüsteemi suurendab vajadust
selgema rollijaotuse ja pädevusraamistiku järele.
Viivitada kuulmisabivahendite „üleviimisega“ Tervisekassa rahastuse alla kuni eelpool
toodud küsimused on saanud lahenduse (ülemineku III etappi).
Vastus:
Kuulmisabivahendite üleviimine Tervisekassa rahastamisse on hetkel kavandatud teise etapi
tegevusena (algse plaani järgi oli see planeeritud esimesse etappi), mis tähendab, et
kuulmisabivahendid liiguksid Tervisekassa rahastuse alla 2028. aasta alguses. Hindame
protsessi kulgu ja ettevalmistusi jooksvalt ning ei välista vajadusel täiendavate kohanduste
tegemist ajakavas.
15.jaanuaril toimus Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel kuulmisabivahendite teemaline
kohtumine, millest võtsid osa ka audioloogid. Kohtumisel kaardistasime valdkonna olulisemad
küsimused ja edasised vajadused. Lepiti kokku, et mitmetes teemades on vajalikud täiendavad
spetsiifilisemad arutelud, mille juurde tuleme tagasi selle aasta teises pooles. Seega
kinnitame, et teemade põhjalikum arutelu jätkub ning teeme seda jätkuvas koostöös.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ebe Sarapuu
tervishoiukorralduse osakonna juhataja