Riigikantselei Teie 08.04.2026 nr 2-5/26-00738,
[email protected] RIIGIKOGU/26-
Rahukohtu 3 0413/-2T/
Tallinn, 15161, Harju maakond Meie 23.04.2026 nr 1.2-3/969-2
Ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks
perehüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu
kohta (869 SE)
Lugupeetud Heili Tõnisson
Vastavalt Riigikantselei 08.04.2026 resolutsioonile 2-5/26-00738 esitame
Sotsiaalministeeriumi seisukoha perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu (869 SE) kohta.
Eelnõu eesmärk on toetada sündimust, vähendada majanduslikke motiive järgmiste laste
sünni edasi lükkamiseks ning parandada väikelastega perede toimetulekut ja heaolu.
Sotsiaalministeerium peab laste ja perede heaolu, sündimuse toetamist ning vanemate
majanduslikku kindlust väga oluliseks. Tegemist ei ole üksnes ühe hüvitise tehnilise
küsimusega, vaid laiemalt sellega, millise kindlustunde riik peredele loob. Otsus saada laps
või kasvatada peres rohkem kui üks laps on sügavalt isiklik, kuid riigil on siin selge vastutus:
pered peavad teadma, et nad ei jää lapse sünni tõttu majanduslikult haavatavamasse
olukorda, et pere- ja tööelu ühitamine on sisuliselt toetatud ning et riigi süsteemid on
arusaadavad, õiglaselt kujundatud ja usaldusväärsed.
Eesti teadlaste analüüsid näitavad, et vanemahüvitisel on Eestis olnud positiivne ja mõõdetav
mõju sündimusele, suurendades eeskätt teise ja kolmanda lapse sünni tõenäosust.
Vanemahüvitis aitab säilitada vanema sissetuleku ajal, mil ta on tööturult ajutiselt eemal lapse
kasvatamise tõttu. Sama oluline on, et pered saaksid oma otsuseid teha võimalikult stabiilses
ja etteaimatavas keskkonnas. Perepoliitika peab andma kindlust, mitte tekitama täiendavat
ebakindlust. Seetõttu suhtub ministeerium tõsiselt kõikidesse ettepanekutesse, mis
puudutavad järjestikuseid sünde, vanemahüvitise suurust ja väikelastega perede toimetulekut.
Samas ei ole võimalik eelnõu esitatud kujul toetada järgnevatel põhjustel.
Esiteks ei arvesta pakutud muudatus sellega, et suurel osal sihtrühmast kasvab vanemahüvitis
järjestikuste sündide korral juba praegu automaatselt. See puudutab inimesi, kellele
määratakse vanemahüvitis alampalgamääras, vanemahüvitise määras või ülempiiri määras.
Kuna alampalk kasvab igal aastal ning ajas muutub ka keskmine palk, on nende inimeste
vanemahüvitis sisuliselt juba seotud üldise palga kasvuga. Seetõttu ei ole põhjendatud
kehtestada samale sihtrühmale täiendavat automaatset suurendamist veel teise mehhanismi
kaudu. Sama eesmärgi saavutamiseks ei ole põhjendatud rakendada korraga kaht soodustust.
Teiseks ei ole eelnõus kavandatud jõustumisaeg realistlik. Muudatuse jõustumine 1. juulil 2026
ei ole võimalik, kuna praegu käib SKAISi mahukas arendus, mis hõlmab muu hulgas ka
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
maksemoodulit. Uute lahenduste lisamine poolelioleva arenduse käigus seaks ohtu kogu
süsteemi töökindluse ning selle kaudu ka teiste hüvitiste ja toetuste õigeaegse maksmise,
sealhulgas pensionide ja sotsiaaltoetuste väljamaksmise.
Kolmandaks tuleb arvestada, et ka juhul, kui käimasolevat SKAISi arendust ei oleks, ei ole
füüsiliselt võimalik nii lühikese ajaga välja töötada, testida ja turvaliselt kasutusele võtta
lahendust, mis võrdleks omavahel vanemahüvitisi, keskmise palga muutust ning indekseeriks
selle põhjal automaatselt uued hüvitised. Tegemist on tehniliselt keeruka arendusvajadusega,
mida ei saa ellu viia lühikese ettevalmistusajaga ilma oluliste rakendusriskideta.
Neljandaks ei ole seda muudatust võimalik rakendada käsimenetluses. Vanemahüvitise
suuruse määramine sellisel viisil eeldab vältimatult infosüsteemi arendusi. Käsitsi menetlemine
ei tagaks piisavat õiguskindlust, ühetaolist kohtlemist ega menetluse töökindlust ning tooks
kaasa väga suure veaohu.
Viiendaks ei piirdu muudatuse mõju ainult vanemahüvitisega. Vanemahüvitis on aluseks ka
töövõimetushüvitise arvutamisel pärast vanemapuhkuselt naasmist. Seega tooks kavandatav
indekseerimine kaasa lisamõju ja lisakulud ka Tervisekassale.
Samuti ei kooskõlasta eelnõu Rahandusministeerium. Muudatusega kaasnevate lisakuludega
ei ole riigieelarves arvestatud. Rahaliste otsuste tegemine toimub riigi eelarvestrateegia ja
riigieelarve protsessis.
Eeltoodust tulenevalt teeb Sotsiaalministeerium ettepaneku kujundada Vabariigi Valitsuse
seisukoht, et perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu ei toetata. See ei tähenda, et
järjestikuste sündide kaitse või väikelastega perede toimetulek ei oleks oluline. Vastupidi,
ministeerium peab väga tähtsaks, et perede toetamise lahendused oleksid sisuliselt
põhjendatud, õiglaselt sihitatud, tehniliselt rakendatavad ja riigi jaoks kestlikud. Just sellisel
viisil on võimalik kujundada süsteem, mis päriselt aitab peresid ja mille toimimises inimesed
saavad olla kindlad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
Gerli Baida
[email protected]
Artur Panov
[email protected]