dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Prokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse 25231751038 lõpetamise määrus

Prokuratuur · 18. juuni 2025
Viit
RP-6-15/25/7011
Registreeritud
18. juuni 2025
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
RP-6 Prokuratuuri põhitegevus
Sari
RP-6-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
RP-6-15/2025
Vastutaja
Annika Vanatoa (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Kolmas osakond (alaealised,lähisuhted))

Failid

  • 📎kriminaalmenetluse 25231751038 lõpetamise määrus.pdf146 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 17.06.2025, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Annika Vanatoa Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 25231751038 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx (ik xxx) Kriminaalmenetlus on alustatud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 alusel selle kohta, et xxx, ajavahemikul 20.01.2022.a kuni 20.01.2023.a aadressil xxx vald xxx küla xxx tee kägistas oma tütart xxx (ik xxx) kahe käega selliselt, et xxx ei saanud hingata. Sellise tegevusega xxx tekitas xxx füüsilist valu. Samuti tema, ajavahemikul 20.01.2023 kuni 02.04.2025.a aadressil xxx vald xxx küla xxx tee on korduvalt löönud nii rusika kui lahtise käega oma tütart xxx istmikupiirkonda. Sellise tegevusega xxx tekitas xxx füüsilist valu. Samuti tema, menetluse käigus tuvastamata ajast kuni 02.04.2025.a aadressil xxx vald xxx küla xxx tee on korduvalt löönud käega vastu sõrmi ja käsivart oma tütart xxx (ik xxx) ning samuti väänanud xxx sõrmi ning käsi randmete piirkonnast. Sellise tegevusega xxx tekitas xxx füüsilist valu. Samuti tema, ajavahemikul 20.03.2025.a kuni 21.03.2025.a hommikuni aadressil xxx vald xxx küla xxx tee lükkas oma tütre xxx diivanilt alla ning seejärel xxx lõi maas lamavat last jalaga korduvalt peapiirkonda. Sellise tegevusega xxx tekitas xxx füüsilist valu ja tervisekahjustused: punetused ja marrastused näole. Kannatanu xxx kirjeldas, kuidas ema teda rusika ja lahtise käega lööb, kui ta pahandust teeb. Ema on talle korduvalt pepu peale lakse teinud siis, kui ta oli 5, 6 ja 7 aastane. xxx soovitas emale, et kui too tahab teda kõvasti lüüa, siis hoopis ema läheb nurka rahunema. Ema oli sellega nõus aga ütles, et vahepeal see ei aita ja siis ta lööb iseennast. Kui ema ennast lööb, on xxx halb tunne. Ema on ka xxx pepu pele löönud. Ema on xxx ka pepule laksu teinud. Ta on näinud, kuidas ema ühe korra xxx lööb ja vähemalt viis korda xxx lööb, kuid usub, et neid kordi on olnud rohkem. Isa pole talle kunagi haiget teinud. xxx lisab, et kui ta oli 5-aastane, siis ema kägistas teda kahe käega. Ta tundis sellal halba tunnet ja ei saanud hingata. Otsmikule sai ta haiget nii, et ema lükkas ta diivanilt maha. Ema sai tookord kurjaks, kuna xxx valetas. Kui xxx oli maas, lõi ema xxx jalaga vastu kukla piirkonda. xxx hakkas kõvasti nutma, sest tal oli nii valus. Samuti hakkas tal otsmikult verd jooksma. Ema rahustas siis teda ja ütles, et xxx võib ema rusikaga otsmikule lüüa, aga xxx ei tahtnud. Ema enam nii ei tee – nüüd ta läheb kas nurka või lööb iseennast. Kannatanu xxx kirjeldas, kuidas ema saab väga kurjaks ja annab pepu või käte peale lakse, kui lapsed pahandusi teevad. Isa teeb ka laksu, kui xxx teda ei kuula või pahandusi teeb. Isa ei ole xxx ega xxx laksu andnud. Isa on xxx vähemalt 5 korda löönud. Isa lööb käte või mänguasjadega. Näiteks lõi isa xxx mänguasjaga ja ütles, et kas on hea, kui õele haiget teed. Isa pole xxx kunagi haiget teinud. Kui xxx teeb pahandusi, nt valetab, saab ema kurjaks ja lööb teda. Ema lööb näiteks vastu näppe ja käsivart, samuti väänab ta sõrmi, mis on väga valus. Ema teeb xxx samu asju. Laste isa xxx andis ütlusi selle kohta, kuidas tema nägi 21.03.2025 tütre xxx näol vigastusi. Laps andis vigastuste kohta selgitusi, mida ta ei uskunud, kuna vigastustest oli näha, et nende tekkimiseks oli tarvis jõudu. Tema sõnul on xxx väga emotsionaalne ja kipub laste peale häält tõstma. Kuna xxx on ka teda igasuguste asjadega tülide käigus loopinud, usub ta, et xxx võib ka laste suhtes füüsiliselt vägivaldseks muutuda. Lastest ei ole keegi kurtnud, et ema neile haiget teeks. Samas ta usub, et lapsed ei pruugi aru saada, et ema ei tohiks neile haiget teha. xxx on ise mõned korrad lahtise käega laste tähelepanu juhtimiseks kergelt vastu nende istmikku löönud. Tema soovib, et xxx saaks spetsialistidelt abi. xxx Valla lapse heaolu spetsialist kirjeldas, kuidas laps on lasteaiarühma õpetajale rääkinud, et ema lööb ja kägistab teda. Samuti oli lapse otsmiku vigastustele pandud jumestuskreemi. Edastati ka fotod, millelt on näha xxx otsmikul horisontaalset triibulist marrastust. Tunnistajana ütlusi andnud lasteaiarühma õpetaja xxx kinnitas, et xxx tuli 21.03.2025 hommikul rühma ja tüdruku otsmikul olid triibulised aukudega punetused. Vigastustele oli määritud jumestuskreemi. Lapse käitumisest oli aru saada, et tal on halb olla. xxx andis talle erinevaid selgitusi selle kohta, kus tema ema too hetk oli, kui see vigastus tekkis. Peale selle rääkis üks rühma poiss õpetajale, et xxx ema xxx kägistas xxx seetõttu, et xxx rääkis xxx, et xxx teeb talle haiget. xxx rääkis veel õpetajale, et tema soovitas emale nurka minna ja seal rahuneda. Ema on pakkunud talle, et ta võib teda vastu lüüa, kuid xxx ei taha. Laps lisas, et ema keelas tal nendest asjadest rääkida. Rühmas olles xxx tardub, kui teda korrale kutsutakse. Teised lapsed nii ei reageeri. 8. aprillil 2025 tunnistas xxx, et ema lükkas ta diivanilt maha, keelas tal tõusta ja lõi korduvalt jalaga näkku. Vigastuse tekitas silmadele vajunud peavõru. Otsmikult tuli palju verd ja ema pidi talle mitu plaastrit panema. Ema väänab ka xxxa kätt ja see on valus. xxx Vallavalitsusel puudusid enne 21.03.2025 toimunud juhtumit xxx perekonnaga kokkupuuted. 09.04.2025 lapse heaolu spetsialistiga vesteldes tunnistas xxx, et on lapsi tutistanud ja neile laksu andnud, kui nood ei kuuletu. Kahtlustatav xxx selgitas, et kui xxx teda ei kuula, on ta tütrelt kahe või ühe käega kaelast kinni võtnud. See on olnud lapse tähelepanu saamiseks. Samuti on ta korduvalt xxx lahtise käega vastu peput löönud. Ta tunnistab, et laps on ilmselt löökide tagajärjel valu tundnud. xxx on ta vastu näppe löönud, kui xxx teiste asju võtab. xxx on ta ka lahtise käega vastu peput löönud. xxx võis löökidest valu tunda. Tema eesmärk ei ole kunagi lastele haiget teha vaid neid korrale kutsuda. xxx sõrmi ega randmeid ta väänanud ei ole. Tookord, kui xxx otsaette vigastused sai, koperdas xxx diivanil ning kukkus ise sealt alla ja vigastas enda nägu. xxx on ta kergelt lahtise käega pepule lööke andnud. Tema on huvitatud ja valmis osalema programmis, mis õpetab lastega paremini hakkama saamist. Ta kahetseb tehtut. xxx ei ole karistusregistrisse kantud. Seega on xxx kahtlustatav KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, milleks on teise inimese tervise kahjustamine või valu tekitanud kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes. Tutvunud kriminaalmenetluse materjalidega leian, et antud menetluse saab lõpetada lähtuvalt KrMS § 202 sätetest. Materjalide pinnalt saab teha järeldusi, et vigastused lastele ei olnud rasked ning pigem on vaja toetada vanemlikke kasvatusoskusi ja teadmisi, kuidas konfliktolukordi vägivallatute kasvatusmeetoditega lahendada. Kriminaalmenetlus lõpetatakse KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava teo suhtes, kuivõrd tegemist on teise astme kuriteoga, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub selles osas avalik menetlushuvi, süü ei ole suur, varalist kahju ei ole tekkinud. Tulenevalt ülaltoodust leian, et xxx suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus, pannes talle KrMS § 202 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel kohustuse. Juhindudes KrMS § 202 lg 2, 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231751038 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik: - läbida vanemluse programm Imelised aastad (peale edukat läbimist esitada kirjalik tõend e-posti aadressil [email protected]) Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: 31.12.2025 Tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 468,48 eurot tähtajaga: 17.12.2025 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde: • 1 DVD-plaat kannatanu xxx ülekuulamise videosalvestisega /tl 8/; • 1 DVD-plaat kannatanu xxx ülekuulamise videosalvestisega /tl 13/; • 1 DVD-plaat tunnistaja xxx ülekuulamise videosalvestisega /tl 16/; • Tunnistaja xxx isikuandmed /toimiku tagakaanel ümbrikus/. 5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: hüvitatakse kahtlustatava poolt 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: alaealiste kannatanute seadusliku esindaja (isa) xxx e-posti aadressile xxx, kahtlustatava xxx e-posti aadressile xxx, kaitsja Ahto Sirendi e-posti aadressile [email protected]. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4, Tallinn. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Annika Vanatoa abiprokurör …………………… Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus. Määratud kohustuse mittetäitmise tagajärjed on mulle arusaadavad. Olen kätte saanud määruse koopia: Xxx Ahto Sirendi kahtlustatav …………………… kaitsja ……………………
Allikas: Prokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel