Vastus pöördumisele

Saatja: "Maia-Triin Kanarbik - SOM" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: Vastus pöördumisele seoses NETS-i eelnõuga Kuupäev: 2026-04-28 08:31 Lugupeetud pöördumise esitajad Täname Teid pöördumise eest seoses nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) eelnõuga, eeskätt alaealiste vaktsineerimise ning sellega seotud nõusoleku ja vastutuse küsimustes. Peame oluliseks selgitada eelnõu eesmärke ning täpsustada mitmeid teie poolt tõstatatud küsimusi. Seaduse eesmärk ja vaktsineerimise vabatahtlikkus NETS-i eelnõu eesmärk on ajakohastada 2003. aastast pärinev regulatsioon, arvestades muutunud nakkusohte, rahvusvahelisi kohustusi ja COVID‑19 pandeemiast saadud kogemust. Eelnõu keskne põhimõte on inimeste elu ja tervise kaitse, järgides seejuures proportsionaalsust, õigusselgust ning põhiõiguste kaitset. Vaktsineerimine jääb Eestis ka edaspidi vabatahtlikuks. Kedagi ei vaktsineerita vastu tema tahtmist ega füüsilise sunni rakendamisega. Seaduseelnõu ei muuda vaktsineerimist kohustuslikuks ega võta lapsevanematelt põhimõttelist rolli lapse tervise küsimustes. Lapsevanema roll ja teavitamisel põhinev keeldumise põhimõte Eelnõus kavandatud lahendus ei tähenda vanema õiguste kõrvalejätmist. Kui piiratud teovõimega isiku (sealhulgas alaealise) vaktsineerimine eeldab seadusliku esindaja otsust, ei toimu vaktsineerimist juhul, kui esindaja on teavituse järel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis keeldunud. Selline korraldus ei kaota lapsevanema otsustusõigust, vaid vähendab seni problemaatiliseks osutunud olukordi, kus laps jääb vaktsineerimata üksnes seetõttu, et lapsevanem on unustanud enda nõusolekust teavitada. Praktikas on see osutunud oluliseks probleemiks koolides ja hoolekandeasutustes. Kõikide osapoolte õiguste paremaks kaitseks on teavitamine mitmekanaliline, jälgitav ja dokumenteeritav. Samuti jäetakse teavitamise ja vaktsineerimise vahele piisav ajavaru otsuse tegemiseks. Lapse kaalutlusvõime hindamine Eelnõu ei anna otsustusõigust „automaat­selt lapsele“, vaid lähtub kehtivast tervishoiuõigusest: kui laps on konkreetse tervishoiuteenuse suhtes kaalutlusvõimeline, tuleb arvestada tema enda tahtest lähtuvat otsust. Sama põhimõte kehtib juba praegu kõigi teiste tervishoiuteenuste puhul. Perekonnaseaduse kohaselt on lapsevanemal kohustus kasvatada last ning kaasata last temasse puutuvate oluliste otsuste tegemisse, sh terviseküsimustes, arvestades lapse vanust ja arengutaset. NETS-i eelnõu lähtub samast põhimõttest: lapse hääl on oluline ning lapse arvamust tuleb alati ära kuulata. Last ei vaktsineerita vastu tema selgelt väljendatud tahtmist ka juhul, kui lapsevanem on nõus. Oluline on rõhutada, et kooliõed ja pereõed saavad sama õendusalase baasväljaõppe. Kooliõed ei ole vähem pädevad tervishoiutöötajad kui teistes tervishoiuasutustes töötavad õed. Lisaks läbivad vaktsineerimisega tegelevad õed ja arstid riikliku immuniseerimise baaskoolituse ning kohustuslikud täienduskoolitused, kus käsitletakse ka kaalutlusvõime hindamist. Kaalutlusvõime hindamine ei ole formaalne ega automaatne tegevus ega eelda keerulise meditsiinilise terminoloogia valdamist lapse poolt. Oluline on, et meditsiiniline info oleks lapsele eakohaselt lahti seletatud ning otsus sünniks rahulikus, toetavas ja privaatses keskkonnas. Kaalutlusvõime hindamine: * toimub ainult üksikjuhtudel, kui laps ja vanem ei ole ühel meelel või vanemat ei ole võimalik kaasata; * tugineb Õiguskantsleri juhendile ning ühtsetele hindamiskriteeriumidele; * eeldab selgitavat vestlust, mitte formaalset ega kiirustavat otsust; * on dokumenteeritud. Vastutus ja tervishoiutöötajate roll Tervishoiutöötaja vastutab oma töö professionaalse läbiviimise eest. Vastupidiselt pöördumises väljendatud murele ei jäeta vastutust tervisekahjustuste eest lapsevanema kanda. Eestis kehtib riiklik vaktsiinikindlustuse süsteem, mis hüvitab rasket tervisekahjustust juhul, kui see on tekkinud õigesti manustatud vaktsiini tagajärjel. Ravivigade puhul rakendub patsiendikindlustus. Kui tervisekahju ei ole tekkinud, kuid vanem leiab, et protseduuri või hindamist ei ole läbi viidud nõuetekohaselt, on võimalik pöörduda tervishoiuasutuse või Terviseameti poole hindamaks, kas juhiseid ja seadust on järgitud. Sunnimeetmed ja põhiõigused Tavapärane vaktsineerimine, sealhulgas koolis, ei kuulu sundravi meetmete hulka. Lisaks on eelnõus täpsustatud, et tervishoiuteenuse osutajat karistatakse NETS § 20 lõikes 2 sätestatud nõuete rikkumise eest üksnes juhul, kui rikkumisega kaasnes oht inimese elule või tervisele või nakkushaiguse levikuks. Pöördumises viidatud sundravi ja muud intensiivsed meetmed on eelnõus seotud eriti ohtlike nakkushaigustega ning nende rakendamine on rangelt piiritletud, ajutine ja seotud kohtuliku kontrolliga. Ühe isiku põhiõiguste teostamine mõjutab paratamatult teiste isikute põhiõiguste ulatust. Nakatumiste vähendamise eesmärk seisnebki nende õiguste ja kohustuste tasakaalustamises. Avalik huvi ei piirdu üksikisikute erahuvide summaga, vaid hõlmab üldist huvi tagada kõigi õiguste kaitse, riigi toimimine ja avalike teenuste kättesaadavus. Riigikohus on rõhutanud, et isikud ei või oma huvide kaitsel jätta meelevaldselt arvestamata teiste isikute õigustega. Põhiseaduse § 26 lubab riigil eraellu sekkuda tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ning põhiseaduse § 28 esimene lõik sätestab põhiõiguse tervise kaitsele. Seega on riik kohustatud looma õiglase tasakaalu nakkushaige ja veel terve inimese (põhi)õiguste vahel ning arvestatava ohu korral on riigi sekkumine tahtevastase ravi näol lubatav (teatud juhtudel isegi kohustuslik). Kokkuvõttes eelnõu ei vähenda lapsevanema rolli, ei loo sundvaktsineerimist ega jäta lapsi ilma kaitsest, vaid püüab tasakaalustada lapse õigust olla kaasatud oma terviseotsustesse, vanema vastutust ning ühiskonna kohustust kaitsta rahvatervist. Heade soovidega Maia-Triin Kanarbik nõunik [email protected] Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn www.sm.ee<https://www.sm.ee/>