Teie 15.09.2023 nr 7-1.2/23-01746-2
Riigikogu Kantselei
[email protected]
Meie 09.10.2023 nr 12.4-1/5867-2
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule
küsimusele (KK 35)
Austatud härra Tšaplõgin
Täname Teid pöördumise eest! Rahandusministeerium on Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja
ettepanekust teadlik, seda arvestanud ning sellele vastanud. Tänases riigirahanduse olukorras
on tõhusus ning kokkuhoid olulised, väikeriigina tegeleme püsivalt nii personalikorralduse
tõhusa juhtimise võimalustega kui jälgime valitsussektori töötajate osakaalu kogu tööjõust.
Peab arvestama, et avalikud teenused on riigi vaates tervikprotsessid, mida toetavad
poliitikakujundamine, tugiteenused ja kaudsed teenused. Kui ühest otsast inimesed ja
tegevused ära võtta, ei ole alust arvata, et teenus teises otsas samamoodi toimima jääb. Seega
on oluline keskenduda eelkõige tegevuste ja teenuste sisulisele optimeerimisele ja
tõhustamisele, ameti- ja töökohtade vähendamise võimalus on sisukate arendustegevuste
tulemiks. Hea on tõdeda, et ehkki ootused riigile, riigi töötajatele ja kvaliteetsetele teenustele
kasvavad ning kriisiaastad suurendasid töökoormust, on asutuste sisemiste
optimeerimistegevustega suudetud ametnike ja töötajate arv hoida samal tasemel ning
mitmetes riigiasutustes ka vähendada. 2020. aastal oli Eestis 28 371, 2021. aastal 28 424 ja
2022. aastal 27 935 avalikku teenistujat.
Vastuseks konkreetsetele küsimustele:
1. Ametnike arvu elanikkonna kohta saab võrrelda sarnase suurusega, elanike arvuga
ning halduskorraldusega riikides. Nii suurtes kui väikeriikides on elanike ootused
avalikele teenustele sarnased, mistõttu on paratamatu, et väikeriikides on ametnike arv
elanike kohta kõrgem. Samuti mõjutab palju ka see, kas tegemist on tsentraalse või
detsentraalse halduskorraldusega – kui palju riigi teenustest korraldatakse regionaalsel
või kohalikul tasandil, kas meditsiini- ja haridusteenused on peamiselt era- või avaliku
sektori pakkuda jm. Saksamaa erineb Eestist oluliselt nii suuruselt, halduskorralduselt
kui ka näiteks selle poolest, et nende meditsiinisüsteem on peamiselt erasektori hallata.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Eestis on 2022. aasta andmetel (Euroopa Avaliku Halduse võrgustiku statistika) üks
avalik teenistuja 48 inimese kohta (kui kitsalt ainult ametnikke ehk avaliku teenistuse
seaduse alusel teenistuses olevaid inimesi vaadata, siis üks ametnik 70 elaniku kohta).
Kui vaadelda 5 000 000 või väiksema elanike arvuga Euroopa riike, siis 2022. aasta
andmetel on Lätis üks riigiteenistuja 29 inimese kohta, Leedus 50 inimese kohta,
Norras 31 inimese kohta. Väga väikestes riikides nagu Malta ja Luksemburg on
ametnik lausa 19 inimese kohta. Soomes on üks ametnik 71 inimese kohta, Sloveenias
67 inimese kohta. Seega, Eestis on asjakohane arutada riigiteenistujate osakaalu
küsimust, aga Eesti ei paista sarnaste riikide seas silma eristuvate näitajatega.
2. Hinnang riigi haldusaparaadi suurusele sõltub sellest, millised andmed aluseks võtta
ja kellega võrrelda.
Kui vaadata valitsussektori kulutuste osakaalu SKP-st (Eurostat, 2022), siis enamike
Euroopa riikide näitajad on Eestist (39,4%) kõrgemad. Vähem kulutavad ainult
sellised Euroopa Liidu riigid nagu Iirimaa, Leedu, Rumeenia ja Bulgaaria. Kindlasti
on ka Eestis vaja jätkuvalt valitsussektori kulutuste tõhustamisega ning eelarve
vajalikesse valdkondadesse suunamisega aktiivelt edasi tegeleda. Sellega käesolev
valitsus ka tegeleb nii nulleelarve näol kui teenuste ja tegevuste tõhustamise kaudu.
3. Ametnike arv ja lastetoetused ei ole üksteisega otseses seoses, üks otsus ei välista teist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Teadmiseks: Riigikantselei
Gerly Elbrecht 58851344
[email protected]
2