Otsus

0 < OTSUS Vaidlustusasja number 131-23/254499 Otsuse kuupäev 02.10.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus Ühispakkujate IDEMIA IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS, IDEMIA FRANCE SAS ja Aktsiaseltsi Hansab vaidlustus Politsei- ja Piirivalveameti võistlevas dialoogis „ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide plankide ostmine ning isikustamisteenuse ja teiste teenuste tellimine”(viitenumber 254499) IDEMIA IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS, IDEMIA FRANCE SAS ja Aktsiaseltsi Hansab pakkumuse tagasilükkamise otsusele Menetlusosalised Vaidlustajad, IDEMIA IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS, IDEMIA FRANCE SAS ja Aktsiaselts Hansab, esindajad vandeadvokaat Martin Männik, vandeadvokaat Tambet Toomela, vandeadvokaat Kaarel Berg Hankija, Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja vandeadvokaat Merit Lind Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS1 § 197 lg 1 p 4 ja § 198 lg 3alusel 1. Jätta ühispakkujate IDEMIA IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS, IDEMIA FRANCE SAS ja Aktsiaseltsi Hansab vaidlustus rahuldamata. 2. Mõista ühispakkujatelt IDEMIA IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS, IDEMIA FRANCE SAS ja Aktsiaselts Hansab Politsei- ja Piirivalveameti kasuks välja lepingulise esindaja kulud 7200 eurot (käibemaksuta). EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4). 1 Riigihangete seadus ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi Hankija) on 21.09.2022 avaldanud riigihangete registris võistleva dialoogi „ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide plankide ostmine ning isikustamisteenuse ja teiste teenuste tellimine”(viitenumber 254499), (edaspidi Riigihange) hanketeate. Taotluste esitamise tähtpäev oli 25.10.2022 kell 13.00, pakkumuste esitamise tähtpäev oli 09.05.2023 kell 13.00. 2. 01.09.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) ühispakkujate IDEMIA IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS, IDEMIA FRANCE SAS ja Aktsiaseltsi Hansab (edaspidi ka Vaidlustajad) vaidlustus Vaidlustajate pakkumuse tagasilükkamise otsusele (Hankija 21.08.2023 otsus nr 20-2.27/3-44), (edaspidi Otsus). 3. Vaidlustuskomisjon teatas 08.09.2023 kirjaga nr nr 12.2-10/131 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 13.09.2023 ja neile vastamiseks 18.09.2023. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks Hankija. Vaidlustuskomisjon andis oma 12.09.2029 kirjas Vaidlustajatele teada, et 11.09.2023 esitatud vaidlustuse täiendus ei ole lähtuvalt RHS § 191 lg-st 1 tähtaegne, Vaidlustajad esitasid 12.09.2023 uue vaidlustuse. Käesoleva juhul on tegemist olukorraga, kus menetlusosalised on esitatud dokumentides kajastanud Vaidlustajate pakutud lahendust, mis ilmselgelt sisaldab Vaidlustajate ärisaladust. RHS ei näe ette, et kogu vaidlustusmenetluse saaks kinniseks kuulutada, vaidlustuskomisjoni otsus tuleb üles laadida riigihangete registrisse. Vaidlustajate esitatud lahenduse kaitseks on vaidlustuskomisjon koostanud käesolevast otsusest kaks varianti. Riigihangete registrisse laaditakse üles otsus, milles ei ole andmeid Vaidlustajate pakutud lahenduse kohta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustajad, IDEMIA IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS, IDEMIA FRANCE SAS ja Aktsiaselts Hansab, põhjendavad taotlust järgmiselt. 4.1. Hankija on Otsuses teinud viiteid „Taotluste esitamise ettepanekule“ (edaspidi TEE) ja varasematele läbirääkimistele, kuigi Vaidlustajate poolt taotluse esitamine ning osalemine dialoogis ei saa käesoleva vaidluse lahendamisel omada mistahes tähtsust. Hankija pidas vastavalt RHS § 65 lg 6 dialoogi tema vajadustele paremini vastavate lahenduste väljaselgitamiseni, kusjuures Hankija ja Vaidlustajad on vastavalt RHS § 65 lg 7 kandnud dialoogi käigus välja töötatud lahenduse protokolli, mille mõlemad pooled ka allkirjastasid (vaidlustuse lisa 1), millest Vaidlustajad sai järeldada, et nad peavad esitama pakkumuse, mis vastab Hankijaga ühiselt välja töötatud lahendusele. Vaidlustajatele arusaamatult sisaldab „Pakkumuse esitamise ettepanek“ (edaspidi PEE) uusi tehnilisi tingimusi (mille väidetavat mittevastavust Hankija Vaidlustajatele Otsusega ette 2 (42) heidab), mis on vastuolus protokolli lisadega, mille allkirjastasid Vaidlustajad (vaidlustuse lisa 2). RHS § 66 lg 1 ja § 65 lg 7 kohaselt oleks pidanud see tehniline lahendus olema osaks kõigi pakkujatega allkirjastatavast protokollist ehk Hankija ei oleks tohtinud läbirääkimisi kõigi pakkujatega sh Vaidlustajatega lõpetada enne seda, kui oleks (teoreetiliselt) jõutud dialoogi käigus välja töötatud lahenduseni. Hankija poolt Riigihanke läbiviimine ei ole seega võistlev dialoog RHS mõttes ja selle läbiviimine ei ole kooskõlas ei RHS mõtte ega sätetega. Hankija PEE ei vastanud RHS § 65 lg 7 alusel väljatöötatud lahendusele, mis oli välja toodud Vaidlustajatega allakirjutatud protokollis (Hankija muutis peale dialoogi lõpetamist Vaidlustajatega Riigihanke tehnilist kirjeldust). Vaidlustajad leiavad, et PEE p-s 1.7. esitatud regulatsioon, et „kõik „Taotluse esitamise ettepanekus“ (edaspidi TEE) ja „Dialoogi alustamise ettepanekus“ (edaspidi DAE) hanke läbiviimist käsitlevad reeglid, nõuded ja põhimõtted kehtivad kogu hanke vältel, sh pakkumuse esitamisele ja menetlemisele, kui käesolevas PEE-s ei ole sätestatud teisiti“ on vastuolus RHS §-s 77 lg 4 sätestatuga. 4.2. Ebaõige on Hankija seisukoht, et Vaidlustajate pakkumus ei vastanud PEE p-s 3.5.6.11. sätestatud nõuetele. Sanktsioonid Venemaa ja Valgevene suhtes on kehtestatud Euroopa Liidu määrustega. Vaidlustajad on Euroopa Liidu äriühingud ning vastavalt Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artiklile 288 (2) kohaldatakse määrust üldiselt ning see on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Seetõttu ei saa olla kahtlust selles, et Vaidlustajad on kohustatud järgima ja rakendavad rahvusvahelisi sanktsioone, mh Venemaa ja Valgevene suhtes seoses olukorraga Ukrainas. Ühtlasi ei selgu PEE p-st 3.5.6.11. kuivõrd detailne pidi Hankija hinnangul pakkumuses olema esitatud informatsioon rahvusvaheliste sanktsioonide järgimise ja rakendamise kohta olukorras, kus vaidlust ei saa olla selles, et Vaidlustajad peavad niigi järgima Euroopa Liidu määrustest tulenevaid nõudeid. Õiguslikult ei ole võimalik, et Vaidlustajate praktika sanktsioonide järgimise ja rakendamise kohta oleks vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Pelgalt see, et mõni teine pakkuja võis esitada Hankijale väidetavalt detailsema või Hankijale meelepärasema dokumendi seoses PEE p-ga 3.5.6.11., ei andnud Hankijale õigust lükata tagasi Vaidlustajate pakkumust, mis vastas PEE p-s 3.5.6.11. sätestatud nõuetele. Mistahes vormi või detailseid kinnitusi, mida Hankija oleks pakkujatelt soovinud seoses PEE p-ga 3.5.6.11., riigihanke aludokumentide hulgas ei leidu. Hankija on asunud PEE p-st 3.5.6.11. tulenevat nõuet sisustama alles Otsuses. Seetõttu ei saanud ka Hankija lükata tagasi Vaidlustajate pakkumust selle väitega, et Vaidlustajad oleksid pidanud esitama pakkumuse koosseisus PEE p 3.5.6.11. kohaselt väidetavalt Hankijale mingi detailsema dokumendi, mille Vaidlustajate konkurendid väidetavalt esitasid. Hankija küsis Vaidlustajatelt teabevahetuse raames üksnes seda, kus Vaidlustajate pakkumuses on esitatud PEE p-s 3.5.6.11. nimetatud informatsioon ning Vaidlustajad selgitasidki Hankijale vastuseks, kus seda informatsiooni tema poolt esitatud pakkumuses asub, viidates mh ISO 9000 standardi järgimisele, DRIVE metodoloogia kasutamisele (vt pakkumuse p-e 12.1. ja 12.3.9.3.) ja lehele https://www.idemia.com/impact-ethics. Hankija ei ole palunud Vaidlustajatelt esitada täiendavaid dokumente rahvusvaheliste sanktsioonide järgimise ja rakendamise kohta, mida Otsuse kohaselt Hankija väidetavalt vajas, et veenduda isikut tõendavate dokumentide kõrges turvalisuse tasemes, mistõttu Vaidlustajad ei saanud 3 (42) neid dokumente ka Hankijale küsimusele vastates esitada. Vaidlustajatele jääb arusaamatuks, miks Hankija ei küsinud Vaidlustajatelt peale Vaidlustajate vastuse saamist ja enne Otsuse vastuvõtmist selgelt täiendavaid dokumente ega täpsustavaid küsimusi, et kõrvaldada väidetavad kahtlused. Lehelt https://www.idemia.com/impact-ethics võib leida viite dokumendile ja alla laadida dokumendi „Supplier Code of Conduct“ (vaidlustuse lisa 3), mille p-des 2.1. ja 2.5. on välja toodud, et Vaidlustajate tarnijad peavad mh järgima kõiki kohaldatavaid seadusi ja regulatsioone ning järgima importimisel ja eksportimisel seadusi sh EL sanktsioone. Selle alusel pidi Hankija olema veendunud, et Vaidlustajate puhul olid PEE p-s 3.5.6.11. sätestatud nõuded täidetud. Kuna Hankija ei ole Vaidlustajatelt täiendavaid dokumente küsinud, esitab Vaidlustaja kahtluste vältimiseks täiendavalt veel dokumendi, mis oli olemas enne pakkumuse esitamise tähtaega: Export Compliance Standard (vaidlustuse lisa 4). Aktsiaseltsi Hansab suhtes viidi 2023. aasta esimeses kvartalis seoses viimase enamusosaluse soetamisega BaltCap Private Equity Fund III (edaspidi Baltcap) usaldusfondi poolt läbi juriidilise-, finants-, maksu- ja kommerts audit eesmärgiga saada detailne ülevaade ettevõtte lepingutest, äritehingutest, partneritest, klientidest, varadest, juhtimisest, protseduuridest ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest. Auditite ning BaltCap grupi sisemiste kontrollimeetmete rakendamise käigus ei tuvastatud asjaolusid, mis oleks takistuseks tehingu toimumisele, sh ei tuvastatud mingisugust koostööd Venemaa ja Valgevenega seotud ettevõtetega ega mingeid sanktsioonide rikkumisi (vaidlustuse lisad 5 ja 6). Aktsiaseltsile Hansab on väljastatud sertifikaat standardile AQAP 2110:2016 vastavuse kohta (vaidlustuse lisa 7). Tegemist on standardiga, mis on võtnud aluseks ISO 9001 nõuded kvaliteedijuhtimissüsteemile, kuid täiendab seda NATO erinõuetega. Seda standardit kasutatakse NATO tarnijate hindamisel (see on NATO hankekonkursside või tarnijate hindamise süsteemides üheks hindamiskriteeriumiks). Seega on ilmselge, et kui vastatakse NATO tarnijale seatud nõuetele, siis järgib ta ka kõiki nõudeid, mis puudutab rahvusvahelisi sanktsioone. 4.3. Vaidlustajate pakkumus vastas PEE lisa 1 p-dele 6.12., 6.12.1., 6.12.2. ja 6.13. Isikut tõendavate dokumentidega seonduvad digitaalse allkirjastamise nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 910/2014, 23. juuli 2014, identimise ja e- tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (edaspidi eIDAS). eIDAS art 30 (1) sätestab, et kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendite vastavust II lisas sätestatud nõuetele sertifitseerivad liikmesriikide määratud asjakohased avalik-õiguslikud või eraõiguslikud asutused. eIDAS art 30 (3) täpsustab, et lõikes 1 osutatud sertifitseerimine põhineb ühel järgmistest võimalustest: a) turvalisuse hindamise protsess, mis on tehtud kooskõlas ühega standarditest selliste infotehnoloogiatoodete turvalisuse hindamiseks, mis on kantud kooskõlas teise lõiguga koostatud nimekirja, või b) punktis a osutatust erinev protsess, tingimusel et selles protsessis kasutatakse samaväärseid turvatasemeid ning et lõikes 1 osutatud avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus teatab sellest protsessist komisjonile. Seda protsessi võib kasutada üksnes punktis a osutatud standardite puudumisel või juhul kui käimas on punktis a osutatud turvalisuse hindamise protsess. 4 (42) Komisjon koostab rakendusaktidega punktis a osutatud infotehnoloogiatoodete turvalisuse hindamise standardite nimekirja. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas art 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. eIDAS art 39 (2) täpsustab, et kvalifitseeritud e-templi loomise vahendite sertifitseerimise suhtes kohaldatakse mutatis mutandis art 30. 25.04.2016 on võetud vastu Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/650, millega kehtestatakse kvalifitseeritud allkirja andmise ja templi loomise vahendi turvalisuse hindamise standardid vastavalt eIDAS art 30 lõikele 3 ja art 39 lõikele 2 (edaspidi Rakendusotsus). eIDAS ja Rakendusotsuse nõuete täitmine oli Vaidlustajatele vastavalt tehnilisele kirjeldusele kohustuslik, vt PEE lisa 1 p 6.2., kus oli kirjas, et vastavalt eIDAS määrusele peab Pakkuja hankima igale allkirja andmise seadmele QSCD sertifikaadi. Pakkuja säilitab iga allkirja andmise seadme kohta kehtiva QSCD sertifikaadi Lepingu kehtivuse ajal ja kuni viimase kehtiva Dokumendi kehtivusaja lõpuni. Pakkuja esitab tellijale QSCD sertifikaadi hiljemalt 6 (kuus) kuud enne Dokumentide väljastamise algust. Hankija on viinud läbi Riigihanke selliselt, et ta on ühelt poolt nõudnud, et pakkujad peavad tagama, et nende poolt pakutav tehniline lahendus vastab täielikult eIDAS ja Rakendusotsusest tulenevatele nõuetele, kuid teiselt poolt on sätestanud PEE-s tehnilisi tingimusi (nimetades seda mh innovatiivse lahenduse otsimiseks, mis oli Hankija üheks eesmärgiks), mis ei võimalda samas seda eesmärki (õiguslikult) saavutada. Seetõttu ongi Vaidlustajad olnud kimbatuses ja pidanud esitama Hankijale PEE pinnalt pakkumuse viisil, mis võimaldaks Hankijal saavutada maksimaalselt Riigihankes sätestatud eesmärki (TEE p 1.5.1. kohaselt on selleks Eesti Vabariigi poolt väljaantavate isikut tõendavate dokumentide kõrge turvalisuse tagamine), kuid samas oleks innovatiivne ning vastaks ühtlasi eIDAS, Rakendusotsusest ja SOG-IS tulenevatele nõuetele, nagu nõuab PEE lisa 1 p 6.2. Vaidlustajatele oli aru saadav, et Hankija soovib PEE lisa 1 p 6.12. kohaselt saada lahendust, millega tagatakse kaugjuhitud muudatuste, uuenduste ja parenduste rakendamine (inglise keeles: remote patching) ning PEE lisa 1 p-dele 6.12., 6.12.1, 6.12.2 , 6.13 nõuetele Vaidlustajate pakkumus ka vastab. Vaidlustajate pakutav lahendus kiibirakenduste ja/või platvormi kaugvärskendamiseks Dokumentidel on täielikult kooskõlas Hankija nõuetega: [---]. Vaidlustajate pakkumuse lisas 1 oli p 6.12.1. all kirjas: „[---].“ Vaidlustajate pakkumuse p-s 8.5. oli muuhulgas välja toodud, et „[---].“ Vaidlustajate pakkumuse lisas 1 oli p 6.12.2. all kirjas: „[---].“2 Hankija ei näi olevat mõistnud seda, et remote patching ei ole võimalik eIDAS ja Rakendusotsuse nõuete kohaselt (mis on PEE p 6.2. kohaselt kohustuslikud) mitte iga muudatuse, uuenduse või paranduse korral (isegi turvalist kanalit „tunnelit“) kasutades. Kõige markantsemaks näiteks, kui haavatavus puudutab füüsiliselt ID-kaardi kiipi (riistvara), ei ole selle kõrvaldamine mistahes viisil füüsiliselt võimalik (avaliku) interneti kaudu (tarkvara abil). See ei ole võimalik ka mõnede (oluliste) tarkvaraliste haavatavuste pinnalt. 2 Inglise keeles: [---]. 5 (42) [---], nagu on määratletud Rakendusotsuses, vastavalt eIDAS art 30 lõikele 3 ja art 39 lõikele 2. Sertifitseerimisasutuste3 tehniline konsensus seoses toote turvasertifitseerimisega, millele on tehtud värskendus (patch) keskkonnas, kus turvalisust ei ole turbe hindamise käigus auditeeritud, juhinduvad kahest reeglist, mille määratlevad: 1. SOG-IS (Senior Officers Group Information Systems Security). SOG-IS on leping, mis koondab oma riiki või riike esindavaid valitsusorganisatsioone või valitsusasutusi Euroopa Liidu või EFTA (Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni) riikidest. Osalejad võivad olla hindamistunnistuste tootjad, hindamistunnistuste tarbijad või mõlemad. Kokkuleppes osaleb Eesti riiklik asutus RIA - Riigi Infosüsteemi Amet. Lisateavet SOG-ISi kohta leiab veebisaidilt https://www.sogis.eu/. SOG-IS avaldas 2016. aastal rakenduse märkuse [AN_SOGIS] „Turvanõuded tarnejärgse koodi laadimisel” (https://www.sogis.eu/documents/cc/domains/sc/JIL-Application-note-on- security-requirements-on-code-loading-v1.0.pdf). [AN_SOGIS] on Common Criteria turvasertifikaadi jaoks kohustuslik järgmistel juhtudel: i. Saksamaa sertifitseerimisskeem (vt AIS 24 lõiget 4) https://www.bsi.bund.de/SharedDocs/Downloads/DE/BSI/Zertifizierung/Interpretatio nen/AIS_25_pdf.pdf?__blob=publicationFile&v=1); ii. Prantsuse sertifitseerimisskeem (https://www.ssi.gouv.fr/uploads/2014/11/ANSSICC-NOTE-06.2.0-Exigences-de- s%C3%A9curit%C3%A9-pour-un-chargement-decode-en-phase-dutilisation- EN.pdf). 2. BSI (Bundesamt für Sicherheit in der Informationstechnik) on Saksamaa IT-turbeagentuur, mis vastutab eelkõige ühiste kriteeriumide alusel turbesertifikaatide väljastamise eest. Lisaks on BSI ka SOG-IS lepingu osapool. BSI on 2016. aastal avaldanud Common Criteria PP konfiguratsioonimooduli [BSI_PP] masinloetavate elektrooniliste dokumentide kohta – valikulised Nachladen (valikulised emissioonijärgsed värskendused). (https://www.bsi.bund.de/SharedDocs/Downloads/DE/BSI/Zertifizierung/Reporte/ReporteP P/pp0090b_pdf.pdf?__blob=publicationFile&v=1). SOG-IS dokument [AN_SOGIS] nõuab, et kui patch laadimismehhanism on tootes pärast tarnimist saadaval, peab see vastama siin määratletud reeglitele või olema enne tarnimist deaktiveeritud (§ 1). Hankija väljendatud kaugvärskenduse nõue tähendab, et elektrooniline Dokument peab vastama sellele dokumendile (rakenduse märkusele SOG-IS) ja selles määratletud nõuetele. SOG-IS kohaselt võib patch panna keskkonnas, kus turvalisust ei ole hindamise käigus auditeeritud, kui on täidetud patch laadimismehhanismi turvanõuded. Vastupidiselt, kui haavatavus mõjutab mõnda neist turbenõuetest, ei ole Dokumendi rakendusraamistik täidetud, mis tähendab, et patch ei saa rakendada keskkonnas, kus turvalisust ei ole hindamise ajal auditeeritud. 3 Vt eIDAS artikkel 30 (1). 6 (42) SI dokument [BSI_PP] määratleb turvanõuded patch laadimismehhanismile, mis peab vastama, et patch saaks laadida tööfaasis (§ 2.3.1). Hankija väljendatud kaugvärskenduse nõue kuulub nimetatud dokumendi kohaldamisalasse (st „käitamisfaasis laaditud”). Vastupidiselt, kui haavatavus mõjutab mõnda neist turvanõuetest, ei ole dokumendi rakendusraamistik täidetud, mis tähendab, et patch ei saa tööfaasis rakendada (st keskkond, kus turvalisust ei ole hindamise ajal auditeeritud). Hankija ei teinud erinevate haavatavuse juhtude vahel vahet, samas kui paljud haavatavused võivad mõjutada paigavärskenduste laadimismehhanismi jaoks vajalikke turvanõudeid (näiteks: krüptoteeke, mälukirjutusi jne mõjutavad haavatavused). Selliste oluliste haavatavuste ilmnemisel jääb elektrooniline Dokument väljapoole sertifitseerimisasutuste tehnilise konsensuse kohaldamisala toote turvasertifikaadi kohta, millele on paigaldatud patch keskkonnas, kus turvalisust ei ole hindamise käigus auditeeritud (kirjeldatud: [AN_SOGIS] või [BSI_PP]). See tähendab automaatselt, et kui patch rakendatakse sellistel juhtudel keskkonnas, kus turvalisust ei ole hindamise ajal auditeeritud: - paigatud elektroonilisel dokumendil ei saa olla ühiste kriteeriumide (Common Criteria) alusel turvasertifikaati; - parandatud elektroonilise dokumendi QSCD-sertifikaat ei saa kehtima jääda ehk teiste sõnadega täita ei ole võimalik PEE lisa 1 p-st 6.2. tulenevat nõuet. Seda silmas pidades ja kuna Dokumentide uuendamisega seotud toiminguid peetakse väga tundlikeks, pakkusidki Vaidlustajad Hankijale pakkumuses välja ka lahenduse [---]. [---]. Erinevalt Hankija seisukohast ei tulenenud PEE p-st 6.12.2., et tagatud peab olema kaug- uuenduse lahenduse nõue, vaid nagu Hankija on ise inglise keeles õigesti märkinud, peab tehniline lahendus võimaldama turvalist uuendamist (patching) kõigil mõjutatud Dokumentidel, mis on tarnitud Hankijale ja Välisministeeriumile või juba väljastatud dokumentide kasutajatele. Sellele nõudele Vaidlustajate pakkumus vastas. Vaidlustajatele jääb arusaamatuks Hankija väide, et Vaidlustajate pakkumus ei vasta PEE lisa 1 p-le 6.13. Vaidlustaja avaldas enda pakkumuses: „[---].“ Vaidlustajad on selgitanud ka enda pakkumuses, miks pakkumus vastab PEE lisa 1 p-dest 23.2.8. ja 31.3.2. tulenevatele nõuetele ning Otsuse pinnalt ei ole aru saada, miks Hankija leiab, et Vaidlustajate pakkumus ei olnud esitatud nõuetele vastav. Vaidlustajad esitasid pakkumuse PEE ja selle lisa dokumente arvestades, mistõttu Hankija ei saa varasemaid läbirääkimisi tehnilise lahenduse leidmiseks, mis toimus võistlevas dialoogis, kasutada Vaidlustajate pakkumuse hindamisel. Erinevalt Hankija Otsuses väidetust oli [---]. Vaidlustajate pakkumuse p-s 8.5.1. oli selgelt kirjas, et „[---].“ Nagu ülal märgitud, pidi Vaidlustajate pakkumus vastama PEE-st tulenevatele nõuetele, mistõttu see, mida räägiti läbi või arutati (muuhulgas seoses võimaliku täiendava tasuga) enne PEE alusel pakkumuse tegemist, ei oma käesoleva vaidlustuse läbivaatamisel mistahes tähtsust. Erinevalt Hankija Otsusest ei ole mitte üksnes Vaidlustajate kohustuseks küsida Hankijalt küsimusi riigihanke alusdokumentide kohta, kui tal tekib küsimusi, vaid Hankijal on ka endal (hoolsus)kohustus koostada riigihanke alusdokumendid selliselt, et nad ei oleks vastuolulised 7 (42) ning nende alusel oleks võimalik esitada pakkumus. Kui vastab tõele Hankija väide, et teised pakkujad on Hankijale pakkunud näiteks kiibi kui riistvara uuendamist avaliku interneti kaudu või väidetavalt said riigihanke alusdokumentidest kuidagi „õigesti“ aru, siis see (i) seab kahtluse alla Hankija tehnilise pädevuse eIDAS ja Rakendusotsusest ning selle alusel toimivast mehhanismist arusaamisel ja/või (ii) teiste pakkujate kinnituste mittevastavuse objektiivse võimalikkusega ja vastavusega tehnilisele kirjeldusele. 4.4. Vaidlustajate pakkumus vastas PEE lisa 1 p-dele 23.2.6., 23.2.6.2., 23.2.8.3., 23.2.9, 23.2.9.1. ja lisa 1.1. p-le 2.4. Vaidlustajale ei ole aru saada, miks Hankija leiab, et Vaidlustajate pakkumus ei võimaldanud mh väljastada Dokumenti lõppkasutajale ilma turvakoodide ümbrikuta. Vaidlustajate pakkumuse p-s 10.2.1. oli selgelt kirjas: „[---].“ Vaidlustajate pakkumuse p-s 10.3. oli kirjeldatud lahendus, mis vastas PEE lisa 1 p-dele 23.2.6.2. ja 23.2.8.3. ja hõlmab [---]. See lahendus on koostatud Vaidlustajate turbe- ja eIDAS-ekspertidega, et tagada ühtlasi eIDAS-e vastavus auditi ajal enne Dokumentide kasutuselevõttu. Tagamaks, et näiteks ID-kaart jõuaks kätte ainult taotlejale (mis on eIDAS-e nõue), tegid Vaidlustajad oma pakkumisse ettepaneku [---]. Seetõttu jagasid Vaidlustajad Hankijale teabevahetuse raames tehnilisi üksikasju erinevate tarnitavate moodulite kohta ja samas ka nende moodulite kohta, mida pakkumuse raames olemasolevast identiteedikontrolli lahendusest ei tarnitaks. Vaidlustajad ei ole Hankijaga suheldes muutnud mistahes seisukohti. 22.07.2023 andisid Vaidlustajad Hankijale üksnes täiendavat ja detailsemat informatsiooni Vaidlustajate olemasolevast lahendusest, mis oleks vajalikud selleks, et vastata tehnilises kirjelduses toodud nõuetele. Vastavalt PEE lisa 1 p-le 18.5. „dokumendivaldaja andmed võivad isikustamissüsteemi jääda vaid isikustamise ajaks ning need kustutatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast vastava Dokumendi isikustamist.“ Seetõttu oli Vaidlustajate pakkumine, et [---]: [---]. Seetõttu vastas Vaidlustajate pakkumus PEE lisa 1 p-dest 23.2.9. ja 23.2.9.1. tulenevatele nõuetele. Hankija märgib Otsuses õigesti, et biomeetrilisi andmeid ei edastata digitaalsetele ID- kaartidele ega diplomaatilistele kaartidele. Seetõttu selgitasidki Vaidlustajad pakkumuse p- des 10.3.1. ja 10.3.2., et lahendus täpsustatakse edaspidi Hankijaga. Hankija ilmselt ei tea, et [---] on võimalik autentimine ka muul viisil, [---]. Hankija oleks saanud vajadusel küsida seda täpsustust, mida Vaidlustajad on käesolevas vaidlustuses esitanud, enne Otsuse tegemist, kuid ei küsinud. 4.5. Vaidlustajate pakkumus vastas PEE lisa 1 p-le 23.2.7.3. Hankija heidab Vaidlustajatele ette seda, et Vaidlustajate pakkumuse kohaselt väidetavalt [--- ]. See seisukoht ei vasta tõele. Hankija ei ole soovinud Vaidlustajate pakkumusest õigesti aru saada ega küsinud ka sellega seoses Vaidlustajatelt täpsustusi. Vaidlustajate pakkumuse p-s 10.1. on kirjas, et [---].4 4 Inglise keeles: [---] 8 (42) Seega ei tulenenud Vaidlustajate pakkumusest kuidagi, et nende aktiveerimine ei toimuks dokumentide väljastamise ajal (käigus) PPA teeninduspunktis ilma turvakoodide ümbrikuta. Vastupidi, Vaidlustajate pakkumuse kohaselt on see võimalik, kuid täiendavalt on võimalik [---]. Vaidlustajatele jääb arusaamatuks, miks Hankija ei soovinud Vaidlustajate pakkumust täpsustada ning on selle asemel heitnud Otsuses alusetult Vaidlustajatele ette, et Vaidlustajad ei küsinud Hankijalt PEE lisa 1 p 23.2.7.3. kohta selgitusi. 4.6. Vaidlustajate pakkumus vastas PEE lisa 1 p-le 28.1. Hankija sisuline etteheide seisneb selles, et Vaidlustajate pakutav seade vastab turvatase P-5 standardile, mis purustab küll osakesteks suurusega <30mm2, kuid T-5 tähistab võimekust purustada ka magnetilisi andmekandjaid, samas kui P5 taseme seadmetel on suutlikkus purustada vaid paberkandjaid jt sarnaseid andmekandjaid. Hankija leiab, et Vaidlustajate poolt esitatud purustaja kohta avaldatud veebilingil on kirjas, et toode vastab P-2, P-4 ja P-5, kuid mitte T-5 tasemele. Kokkuvõtlikult seisneb Hankija etteheide seega selles, et Vaidlustaja pakutav purustaja ei ole võimeline purustama magnetilisi andmekandjaid. See pole aga õige. Ebaõige ja eksitav Otsuses väidetu, et vastuseks Hankija 11.07.2023 päringule vastasid Vaidlustajad üksnes lakooniliselt ning tõendeid esitamata, et Vaidlustajate pakutav purustaja vastab ISO/IEC 21964 (DIN 66399) standardile. Vaidlustajad esitasid 14.07.2023 vastuses (vt registri vahendusel teabevahetust) põhjalikud selgitused ühes tõenditega selle kohta, et pakutav purusti on samaväärne T-5 turvalisuse tasandile, kuna suudab lisaks pabermaterjalile purustada ka krediitkaarte (magnetkaarte) ja floppi diske. Lisaks suudab purustaja purustada ka jämedat plastikmaterjali (näiteks CD-sid) ja metallist elemente (näiteks kirjaklambreid). Vaidlustajad lisavad pakutud purusti IDEAL 3804 CC tootekirjelduse vaidlustuse (vaidlustuse lisa 8)5, millest on näha, et antud P5 turvalisuse tasemega purusti purustab: a) osakesteks suurusega kuni 2 x 15 mm, s.o. <30mm2 ning b) on võimeline purustama ka magnetilisi andmekandjaid ja kirjaklambreid (vt tähistust): Vaidlustajad esitavad täiendavalt ka purustaja tootja IDEAL-i kinnituse, et purusti IDEAL 3804 CC vastab mõlemale nõudele (vaidlustuse lisa 9). Vaidlustajate pakutud P-5 turvalisuse taseme purusti on samaväärne Hankija nõutud T-5 turvalisuse taseme purustiga, kuna vastab mõlemale eelnevalt välja toodud kriteeriumile, nii purustatud osakeste suuruse osas kui ka võimekuse osas purustada mh krediitkaarte ja ID- kaarte, mis on mangeetilised andmekandjad käesolevas Riigihankes. Seega on sellel seadmel Hankija soovitud võimekus purustada muuhulgas ka Riigihanke esemeks olevaid magnetkandjaga dokumente (T kategooria materjalid), kuna tegemist on samaväärse seadmega kui T-5 turvalisuse taseme seade. 4.7. Vaidlustajad esitasid täiendavad seisukohad. 4.7.1. Vaidlustajatel ei olnud alust PEE-d eraldi vaidlustada, kuna Vaidlustajad hindasid, et vastuolusid oli võimalik ületada nende tõlgendamisel selliselt, et ühelt pool oleks Hankija eesmärk saavutatav ja teiselt poolt saaks Vaidlustajad Riigihankes esitada vastava pakkumuse ning Vaidlustajad saaksid vajadusel esitatud pakkumuse tehnilisi üksikasju täpsustada. 5 Kättesaadav ka internetis: https://www.ideal.de/en/document-shredders/office/3804-cc-p5 9 (42) Hankija on peale Vaidlustajate poolt PEE alusel pakkumuse esitamist üksnes esitanud Vaidlustajatele riigihangete registri vahendusel küsimusi, ega ole palunud Vaidlustajatel selgitada, piiritleda ega täpsustada esitatud pakkumust. PEE ei olnud selle lisaks olnud dialoogi raames arutatud ja protokollitud lahendusega kuidagi kooskõlas. Vaidlustajad selgitasid Hankijale korduvalt dialoogi käigus, millised oleksid majanduslikult mõistlikud ja võimalikud tehnilised lahendused ning millised Hankija soovid ei ole teostatavad. Ka Hankija ei vaidle vastu sellele, et Vaidlustajatega allakirjutatud protokollis kajastatud tehniline lahendus ei olnud kõikides detailides ammendavalt fikseeritud, mis kinnitab seda, et võistleva dialoogi tulemusena ei selgunudki Riigihankes vajalik tehniline (lõpp)lahendus, vaid selleks oli üksnes töömaterjal liikumaks Hankija vajadusi rahuldavate lahenduste suunas. 4.7.2. Vaidlustaja pakkumus sisaldas praktikaid rahvusvaheliste sanktsioonide järgimise ja rakendamise kohta. Kuivõrd sanktsioonide rikkumine on KarS § 931 kohaselt kriminaalkorras karistatav, ei saanud puudus Hankijal alus kahtlustada, et Vaidlustajate poolt hankelepingu täitmine võiks toimuda viisil, millega Vaidlustajad paneksid toime kuriteo. Vaidlustajatele jääb arusaamatuks, miks Hankija küsis Vaidlustajatelt pakkumuse kohta trikiga küsimusi seoses sanktsioonide rakendamise praktikatega, kuid ei palunud Vaidlustajatel selgelt vastavalt Direktiivi art-le 30 (6) vastavaid praktikaid täpsustada. Hankija üritab sisuliselt väita, kuigi Aktsiaselts Hansab vastab nõuetele, mis on seatud NATO tarnijatele, võib esineda siiski risk, et Aktsiaselts Hansab ei vasta sanktsioonide järgimise ja rakendamise nõuetele olukordades, kus toimub dokumentide isikustamiskeskuse igapäevane tegevus, kvalifitseeritud töötajate juhtimine, trükitellimuste täitmine ja kohaletoimetamine ning vastutamine isikustamisseadmete ja IT-süsteemide hoolduse eest. Seega, Hankijal ei ole muus osas vastuväited, et Aktsiaselts Hansab vastab nõudele sanktsioonide nõuete järgimise ja rakendamise osas, kuid nähtavasti arvab, et justnimelt nendes valdkondades esineb risk, et Aktsiaselts Hansab ei järgi sanktsioonide järgimise nõudeid. Vaidlustajad lisavad OÜ BaltCap Private Equity Management III ja AS BaltCap juhatuse liikme kinnituskirja (seisukohtade lisa 1). Vaidlustajatele jääb arusaamatuks, kuidas esineb Hankijal kahtlus ka pärast vaidlustuses esitatud täiendavate dokumentidega tutvumist. Vaidlustajad olid esitanud pakkumuses ja hankemenetluses kõik vajaliku viidatud punkti täitmiseks. Samas ei sisaldanud PEE p 3.5.6.11. mingeid konkreetseid nõudeid selle kohta, millises vormis või milliseid detailseid kinnitusi pidi antud punkti täitmiseks esitama. Hankija asus alles vaidlustatud pakkumuse tagasilükkamise otsuses antud punkti endale meelepärasel viisil täiendavalt sisustama, milline käitumine on vastuolus RHS § 114 lg-ga 2. 4.7.3. Vaidlustajate pakkumus vastas PEE lisa 1 p-dele 6.12., 6.12.1., 6.12.2. ja 6.13. Hankija ja kõik Riigihankes osalejad, sh Vaidlustajad, pidid tõlgendama PEE-s esitatud tingimusi selliselt, et Hankija soovitav lahendus oleks nii õiguslikult kui faktiliselt teostatav. 10 (42) Euroopa Kohus on kohtuasja C-309/18 p-s 20 märkinud, et võrdse kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuskohustust tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning liikmesriigi haldusasutuste või -kohtute poolt nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 31.10. 2017 lahendi haldusasjas 3-17-1639 p-s 14, et olukorras, kus on võimalikud nõude/tingimuse erinevad tõlgendused, tuleb nõuet/tingimust tõlgendada pakkujatele soodsamal ja vähem koormaval viisil. Vastavalt TEE p-le 1.5.1. oli Riigihanke tulemusena sõlmitava lepinguga taotletavaks eesmärgiks muuhulgas Eesti Vabariigi poolt väljaantavate isikut tõendavate dokumentide kõrge turvalisuse tagamine. Vaidlustajatele oli aru saadav Hankija soov säilitada QSCD sertifikaadi kehtivus ning ka soov, et temale pakutakse lahendust, mis võimaldaks kaug- uuendamist ka üle interneti ja seda olukorras, kus Dokument on juba Dokumendi kasutajale väljastatud (PEE lisa 1 p 6.12 sh alapunktid ja p 6.13.). Kauguuenduse tagamine üle interneti ei ole objektiivselt võimalik iga haavatavuse korral. On väiksemaid ja suuremaid haavatavuse tüüpe, mille vahel Hankija ei teinud vahet, mistõttu pakkusid Vaidlustajad kõige turvalisema võimaluse tagada Eesti Vabariigi poolt väljastatud isikut tõendavate dokumentide kõrge turvalisuse tase. Hankija väide, et „hankija ei ole kehtestanud nõuet, et lõppkasutajale väljasatud Dokumendi puhul peaks kaug-uuendamine üle interneti (ehk mitteturvalises keskkonnas) olema ükskõik mis juhul ja alati võimalik, ning kaug-uuendamise kasutamise võimalikkus otsustatakse juhtumipõhiselt“ ei tugine ühelegi tehnilise kirjelduse sättele. See on Hankija poolt vaidlustusmenetluse raames välja mõeldud, et püüda põhjendada tehnilise kirjelduse tingimuste vastuolusid seoses nõudega, et QSCD sertifikaat oleks alati kehtiv. Vaidlustajate pakkumus püüdis neid vastuolusid tõlgendamise teel ületada, [---]. Hankija soovis aga Otsuses Vaidlustajate pakkumuses samade vastuolude maksimaalselt kooskõlalise arvestamise tõttu Vaidlustajate pakkumuse tagasi lükata ettekäändel, et see ei vasta Riigihanke (vastuolulistele) tingimustele. Ühelt poolt Hankija väidab, et kaug-uuendamise kasutamise võimalikkus otsustatakse juhtumipõhiselt ning möönab, et võib esineda olukordi, mille puhul kaug-uuendamine üle interneti ei ole mingil põhjusel võimalik, kuid teiselt poolt kinnitab, et teised pakkujad on väitnud, et neil on võimalik üheaegselt täita nii PEE lisa 1 p-st 6.12. koos alapunktidega tulenevat nõuet, p-st 6.13. tulenevat nõuet kui ka p-st 6.2. tulenevat nõuet. Seega kinnitavad ka Hankija enda vastuses esitatud väited PEE lisa 1 vastuolusid. Lisaks ei saa eIDAS-i sertifikaati eelnevalt hankida, nagu näib arvavat Hankija, kuna see sertifikaat antakse kindlaks määratud konfiguratsioonil tehnilisel, protseduurilisel, dokumentatsioonil ja organisatsiooni tasandil, mille nii Hankija kui ka Vaidlustajad määratlevad täpselt hankelepingu täitmise käigus. Hankija ei palunud Vaidlustajatel selgitada, piiritleda ega täpsustada Vaidlustajate poolt esitatud pakkumust, vaid esitas üksnes küsimusi riigihangete registri vahendusel, kusjuures kui Hankija väidetavalt tuvastas vastuolud Vaidlustajate pakkumuses, ei küsinud Hankija selle kohta Vaidlustajatelt täiendavaid selgitusi. Hankija peab talle antud kaalutlusõigust reaalselt kasutama ja seda tuleb teha kooskõlas kaalutlusreeglitega, sh järgides proportsionaalsuse põhimõtet. 11 (42) 4.7.4. Vaidlustajate pakkumus vastas PEE lisa 1 p-dele 23.2.6., 23.2.6.2., 23.2.8.3., 23.2.9., 23.2.9.1. ja PEE lisa 1.1. p-le 2.4. Erinevalt Hankija seisukohast ei ole Vaidlustajad püüdnud Hankijale luua muljet, et nad pakuvad Hankijale piiratud osa identiteedikontrolli lahendusest. Euroopa Kohtu praktika kohaselt lubatav pakkumuse tagasilükkamine tulenevalt dokumentide tõlgendamisest ning liikmesriigi haldusasutuste või -kohtute poolt nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest. Vaidlustajad on pakkunud Hankijale lahendust, mis on osaks tema (olemasolevast) identiteedikontrolli lahendusest ning Hankija on lihtsalt soovinud lugeda Vaidlustajate pakkumusest välja selle mittevastavust tingimustele ning Vaidlustajate pakkumusest mitte aru saada. Vaidlustajad pidasid teabevahetuses Hankijaga silmas seda, et pakkumuses [---]. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et dokumendivaldaja andmed on isikuandmed, mis on Hankija valduses ning tema süsteemis CMS (Card Management System). Seda, mida PEE lisa 1 p-s 18.5. peetakse silmas dokumendivaldaja andmete all (dokumendivaldaja andmed võivad isikustamissüsteemi jääda vaid isikustamise ajaks ning need kustutatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast vastava Dokumendi isikustamist), ei ole Riigihankes täpsustatud ja samuti ei tulene Riigihankest justkui oleks olemas mingid andmed, mis töövõtjale saadetakse, mis ei olegi isikuandmed PEE lisa 1 p 18.5. mõttes. Hankija on sellise tõlgenduse loonud alles vaidlustusmenetluse raames. Seega selleks, et täita nõuet väljastada Dokumenti lõppkasutajale ilma turvakoodide ümbrikuta ning edastada veebipõhiselt PUK koodid kodanikele, peavad [---]. Hankija ei ole selgitanud ega saagi selgitada, kuidas õiguslikult ja tehniliselt on võimalik dokumendivaldaja isikuandmete töötlemine ilma CMS süsteemi kasutamata. Mis on aga kõige olulisem, PEE lisa 1 p 18.5. kohaselt ei ole erinevalt Hankija väidetust Vaidlustajatel endal õigust ega ka võimalust PUK- i hoiustada. Seetõttu pakkusidki Vaidlustajad enda pakkumuses välja täpsustada pakutava lahenduse üksikasjad lahenduse juurutusfaasis. Mis puudutab isikustamist, siis erinevalt Hankija väidetest, on Vaidlustajatel selge arusaam selle kohta, millised dokumendid on pildiga ja millised mitte. Vaidlustajad ei väidagi seda, et Hankija peaks hakkama ennustama kõiki võimalusi, kuidas pakutakse lepingut täita. Selleks oligi Hankija korraldanud Riigihanke võistleva dialoogina, et need lahendused enne pakkumuste esitamist kõigi taotlejatega protokollida. 4.7.5. Vaidlustajate pakkumus vastas PEE lisa 1 p-le 23.2.7.3. Hankija ei ole soovinud Vaidlustajate pakkumusest ning Vaidlustajate poolt esitatud vastustest aru saada ehk on taaskord otsinud kunstlikke põhjendusi Vaidlustajate pakkumuse tagasilükkamiseks. Vaidlustajate pakkumuse p-is 10.2.1. oli selgitatud, et „[---].“ Seega pakkusid Vaidlustajad Hankijale lahendust nii koos kui ka ilma turvaümbrikuta, kus aktiveerimine võiks toimuda kas PPA teenindussaalis või mujal. Vaidlustajad märkisid pakkumuse p-s 10.3.1., et Vaidlustaja saab ID-kaartide aktiveerimisega seostud asjad Hankijaga hilisemalt täpsustada. On ilmne, et hankelepingu täitmine eeldaks ka juurutusfaasi ning iga üksik hankelepingu täitmise detail ei saagi olla Riigihanke esemeks. 4.7.6. Vaidlustajate pakkumus vastas PEE lisa 1 p-le 28.1. 12 (42) Nõude sisuks oli see, et purusti osakeste ehk graanulite väljund (ehk siis nö purustatud dokumendist järgi jäänud graanulite vormis jääk) vastaks turvatasemel T-5 standardi ISO/IEC 21964 järgi või oleks sellega samaväärne. Seega ei olnud nõudeks, et purusti ise vastaks T-5 standardile, vaid et graanulite väljund sellele vastaks või oleks sellega samaväärne. Vaidlustajate purusti vastas T-5 standardi nõuetele, kuna tegemist on samaväärse seadmega, nagu T-5 nõuetele vastav seade. Samas, kuna antud nõude tingimuseks on seatud üksnes purusti osakeste ehk graanulite väljund, siis ei omagi otsustavat tähtsust purusti omadused, vaid tähtsust omab küsimus, kas purusti osakeste ehk graanulite väljund sellele vastab. Hankija on keskendutud üksnes küsimusele, kas purusti ise vastab T-5 standardile või on sellega samaväärne. Vaidlustuse lisast 9 nähtub, on purusti tootja kinnitanud, et selle osakeste ehk graanulite väljund vastab ISO/IEC 21964 standardi nõuetele. Seda ei ole ümber lükanud ka Hankija, kes on enda vastuses keskendunud asjakohatule üksnes purustile (sealjuures on ka need väited põhjendamatud). Hankija ei ole esitanud mistahes põhistatud vastuväited sellele, et Vaidlustajate purusti osakeste ehk graanulite väljund ei vasta ISO/IEC 21964 standardi nõuetele. Kuigi Vaidlustajate purusti suudab lisaks pabermaterjalidele purustada ka krediitkaarte (magnetkaarte) ja metallist elemente (näiteks kirjaklambreid), tuleneb PEE lisa 1 p-st 28.1. üksnes nõue, et purustada tuleb defektseid dokumente (Defective Documents shall be processed through a granulator with output of granules compliant with security level T-5 according to ISO/IEC 21964 or equivalent). Seega, kuna käesoleva Riigihanke esemeks on dokumendi plangid, sh plastikust ID-kaardid ja sarnased kiibiga kaardid, siis on nõude sisuks, et: a) purusti oleks võimeline neid purustama ning b) purusti osakeste ehk graanulite väljund vastaks T5 standardile ISO/IEC 21964. Seetõttu on täiesti asjakohatud (ja ka sisuliselt alusetud) Hankija esitatud väited selle kohta, et Vaidlustajate purusti ei ole suuteline purustama näiteks CDsid/DVD-sid. Kuna käesolevas Riigihanke esemeks ei olegi selliste andmekandjate valmistamine, siis nende purustamist PEE lisa 1 p-s 28.1 ei nõutagi. Vaidlustajate purusti on võimeline purustama Riigihanke esemeks olevaid dokumente (lisaks on Vaidlustajate purusti võimeline purustama ka muid andmekandjaid, mida antud nõue ei sisalda) ning purusti osakeste ehk graanulite väljund vastab turvataseme T-5 standardile ISO/IEC 21964. 5. Hankija, Politsei- ja Piirivalveamet, vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. 02.12.2022 edastas Hankija kvalifitseeritud taotlejatele, sh Vaidlustajatele, dialoogi alustamise ettepaneku (edaspidi ka DAE), lisades sellele täiendatud tehnilise kirjelduse, mis koosnes lisast 1 ja selle lisast 1.1. Hankija vastas põhjalikult kõikidele taotlejate poolt riigihangete registri kaudu lahendusele kehtestatud nõuetega seoses tekkinud ja esitatud küsimustele. Vaidlustajatega peeti dialoogi raames kohtumisi 25.01.-26.01.2023. Dialoogi raames peetud arutelud salvestati ja arutelude kohta koostati ka kokkuvõtlik protokoll koos selle lisadega, mis allkirjastati Hankija ja Vaidlustajate esindajate poolt (vastuse lisa 1). Protokolli 13 (42) eesmärgiks ei olnud olla kohtumise salvestise stenogramm, vaid märkida kokkuvõtlikult üles, milliseid teemasid ning Hankija vajadusi, hankelepingu eseme tehnilisi nõudeid ja funktsionaalsusi dialoogi käigus taotleja ja Hankija vahel arutati. Dialoogi käigus lepiti Vaidlustajatega mitme teemade osas kokku, et Vaidlustajad esitavad arutatud Hankija vajadustest lähtuvalt oma lahenduse üksikasjalikud tehnilised detailid oma lõplikus pakkumuses. Dialoogi raames protokollitud lahendused ei olnud mõeldud (ega peagi RHS-i järgi) olema lõplikud detailsed lahendused, mille osas pakkuja lõpliku pakkumuse esitamisel ühtegi täpsustust või täiendust lisada ei võiks. Dialoogi raames arutatu kanti kokkuvõtlikult protokolli ning Hankija edastas pärast kõikide kvalifitseeritud taotlejatega peetud dialoogide lõppemist 06.04.2023 taotlejatele RHS § 66 lg- te 1-2 ja § 77 lg 4 alusel koostatud pakkumuse esitamise ettepaneku (edaspidi ka PEE). PEE- le oli lisatud dialoogide käigus arutatust lähtuvalt lõplikult kindlaks määratud hankelepingu eseme tehniline kirjeldus6 (lisad 1 ja 1.1.), millest lähtuvalt pidid taotlejad oma lahenduse alusel esitama lõplikud pakkumused. Hankija vastas kõikidele taotlejate poolt riigihangete registri kaudu pakkumuse koostamisega ja lõpliku lahenduse nõuetega seoses tekkinud ja esitatud küsimustele. Pakkumuste vastavuse kontrollimise tulemusena tegi Hankija 21.08.2023 otsuse lükata Vaidlustajate pakkumus mittevastavuse tõttu tagasi (edaspidi ka Otsus, vastuse lisa 2). Otsuse põhjendused on esitatud 21.08.2023 põhjenduste protokollis nr 20-2.27/3-43 (vastuse lisa 3). 5.2. Võistlev dialoog algab hanketeate avaldamisega, kusjuures hanke alguses avaldatavad riigihanke alusdokumendid peavad sisaldama RHS § 77 lg-s 4 loetletud teavet ulatuses, milles see on võistleva dialoogi alustamise seisuga võimalik (RHS § 77 lg 5). Hankija tasakaalustas võistleva dialoogi alustamisel ühelt poolt oma eesmärki määratleda oma soove ja vajadusi ning teisalt vajadust vältida liigset jäikust.7 Antud juhtumil valis Hankija võistleva dialoogi läbiviimiseks hübriidlahenduse, mille raames kujundas ühelt poolt olemasoleva teadmise pinnalt tehniliste tingimuste ja Hankija vajaduste kindlaksmääratud raamistiku ning teiselt poolt jättis nende tingimuste osas, mille puhul Hankija oli oma vajadused kaardistanud, kuid ei olnud suuteline kindlaks määrama Hankija vajaduste rahuldamiseks täpseid lahendusi, viise ja tingimusi, nõuded (kohaldatavuse ja/või kohaldamise viisi) lahtiseks. Hankija avaldas hankemenetluse alustamisel koos hanketeatega TEE, milles esitas riigihankes olulised mõisted ja lühendid ning selgitas ulatuses, milles see oli võimalik hankemenetluse alustamise aja seisuga, järgnevat protsessi ja hankemenetluses kohaldatavaid nõudeid, sh dialoogi läbiviimise korda (TEE p 8.) ja pakkumuste esitamisega seonduvat (TEE p 9.). TEE- le oli lisatud osaline tehniline kirjeldus, mille eesmärgiks oli anda hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele piisavalt teavet, et otsustada hankemenetluses osalemise üle. Võttes arvesse, et detailsed tingimused on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks olevaks teabeks, avaldas Hankija TEE p-s 2.5., et täpsemad tehnilise kirjelduse tingimused avaldatakse kvalifitseeritud taotlejatele konfidentsiaalsusdeklaratsiooni esitamise järel koos DAE-ga. Samuti selgitas Hankija juba TEE-s, et tehnilised tingimused on jaotatavad 6 TEE, DAE ja PEE moodustavad riigihankes terviku – riigihanke alusdokumendid. 7 Simovart, M.-A., Parind, M., Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2019, lk 395, p-d 6- 7. 14 (42) kohustuslikeks ja läbiräägitavateks ning dialoogis raames kohustuslike tingimuste üle läbirääkimisi ei toimu (TEE p 8.6.12.). TEE andis raami kogu edasisele riigihanke menetlusele. Hankija teatas juba TEE p-s 8.6.11.9., et dialoogi käigus allkirjastatud protokoll ei kohusta taotlejaid pakkumust esitama, kuid kui pakkumus esitatakse, tuleb taotlejal lähtuda dialoogi käigus välja töötatud ja protokollitud lahendusest, arvestades riigihanke alusdokumentides esitatud nõudeid, sh hiljem koos PEE-ga esitatavaid tehnilise kirjelduse ning hankelepingu täitmise nõudeid. TEE p 8.6.5. sätestas, et dialoogi eesmärgiks on rääkida läbi tehnilise kirjelduse ja hankelepingu läbiräägitavate tingimuste üle ning jõuda olukorrani, kus Hankijal on võimalik koostada PEE kindlaksmääratud tehniliste ja hankelepingu täitmise nõuetega. TEE p 8.6.6. lause 2 sätestas, et Hankijal on õigus esitada ka tehnilist kirjeldust ja hankelepingu täitmise tingimusi täpsustavaid täiendavaid nõudeid. TEE p 9.3. sätestas ühtlasi selgesõnaliselt, et Hankija lisab vajalikus ulatuses pakkumuste esitamiseks PEE-le dialoogi tulemusena täiendatud ja täpsustatud riigihanke alusdokumendid. Seejuures oli pakkujatel TEE p 8.6.3.9. kohaselt kohustus tuua dialoogi raames välja kõik võimalikud riigihanke alusdokumentides esinevad lahenduse koostamist takistavad või hilisemat pakkumuse esitamist takistavad asjaolud, parameetrid, tehnilised nõuded, leitud vastuolud ja mitmeti mõistetavused, samuti soovitavad optimeerimis- ja parandusettepanekud, et Hankijal oleks võimalik neid mõistlikult arvestada dialoogi raames ning PEE ja selle lisaks olevate tehnilise kirjelduse tingimuste kindlaksmääramisel. TEE p-s 9.6.2. sätestati, et pakkuja peab pakkumuse tegemisel lähtuma riigihanke alusdokumentidest (sh PEE-st ja selle lisadest (sh tehnilisest kirjeldusest)) ning ka dialoogis välja töötatud ja protokollitud lahendusest). Dialoogi peeti DAE-s ja selle lisana esitatud tehnilise kirjelduses kehtestatud tingimuste põhjal koostatud taotlejate lahenduste üle. Seejuures olid tehnilise kirjelduse kohustuslikud (ehk mitteläbiräägitavad tingimused) tähistatud punasega ning läbiräägitavad tingimused olid tähistatud kollasega. Hankija märkis ühtlasi DAE p-s 1.7. selgesõnaliselt, et kõik TEE tingimused kehtivad kogu hankemenetluse vältel, sh dialoogi läbiviimisel, kui DAE-s või dialoogi käigus ei ole teisiti sätestatud. DAE täpsustas dialoogi läbiviimise nõudeid ja korda (sh nõuded dialoogiks lahenduse kohta teabe esitamisele) ning juhtis taotlejate ootusi edasise menetluse osas. DAE p-s 4.1. rõhutati üle, et dialoogi eesmärgiks on jõuda olukorrani, kus Hankijal on võimalik koostada PEE kindlaksmääratud tehniliste ja hankelepingu täitmise nõuetega, p-s 4.3. selgitati, et Hankijal on õigus esitada ka tehnilist kirjeldust ja muid hankelepingu tingimusi täpsustavaid ja täiendavaid nõudeid, p 4.8.9. sätestas, et pakkuja peab pakkumuse esitama oma protokollitud lahenduse alusel, arvestades riigihanke alusdokumentides esitatud nõudeid, sh koos PEE-ga esitatavaid tehnilise kirjelduse ning hankelepingu täitmise nõudeid. Lisaks sätestas DAE p 4.12., et Hankijal on õigus täpsustada tehnilise kirjelduse nõuete sõnastust, kui see on vajalik näiteks parema arusaadavuse tagamiseks. Samuti sätestas Hankija selgesõnaliselt DAE p-s 4.16.3. (lause 2) järgmist: hankija selgitab etteulatuvalt, et pakkuja võib pakkumuse koosseisus esitatavas lahenduses teha muudatusi võrreldes dialoogi käigus esitatud ja täpsustatud lahendusega, näidates lahenduses ära, milles muudatused seisnevad. Nimetatud sätte eesmärgiks oli luua pakkujatele piisavalt paindlikkust arvestada riigihankes lõpliku pakkumuse koostamisel dialoogi käigus Hankija poolt nende lahendusele antud tagasisidet ning reageerida Hankija vajaduste kohta esitatud selgitustele ning läbi arutatud nõuetele. 15 (42) Hankija pidas dialooge kõigi kolme taotlejaga, mille raames Hankija andis tagasisidet taotlejate lahendustele, esitas nende kohta küsimusi, vastas taotlejate poolt esitatud küsimustele ning selgitas oma vajadusi, nõudeid ja ootusi, samuti arutles taotlejatega nende lahenduste muutmis- ja täiendamisvõimaluste üle, et need vastaksid paremini hankija vajadustele. Hankija selgitas ka riigihanke alusdokumentides sätestatule tuginedes hankemenetluse protseduurilisi aspekte, sh asjaolu, et dialoogi lõppemisel koostab Hankija lõpliku tehnilise kirjelduse, millega taotlejad peavad pakkumustes oma lahendusi esitades arvestama. Dialoogid salvestati ning dialoogide kohta koostati kokkuvõtlikud protokollid, mis allkirjastati Hankija ja taotlejate esindajate poolt. RHS § 65 lg 6 ja § 66 lg 2 kohane Hankija vajadusi kõige paremini rahuldav lahendus võib seisneda nii iga taotleja individuaalselt pakutud lahenduses, eri taotlejate poolt pakutud lahenduste elementide kombineerimises ehk nn hübriidmudelis, aga ka taotleja(te) lahenduste ja Hankija enda määratud täiendavate nõuete kombineerimises.8 Hankija edastas kõikidele riigihankes osalevatele taotlejatele üheaegselt PEE, milles täpsustas pakkumuse esitamisele kohalduvaid nõudeid ning rõhutas ühtlasi p-s 1.7. taaskord üle, et kõik TEE-s ja DAE-s kehtestatud hankemenetluse tingimused kehtivad kogu hankemenetluse ajal, sh pakkumuse esitamisele ja menetlemisele, kui PEE-s ei ole sätestatud teisiti. PEE p-s 3.4. rõhutati üle, et pakkuja peab pakkumuse tegemisel lähtuma riigihanke alusdokumentidest, sh PEE-st ja selle lisadest (sh tehniline kirjeldus ja hankelepingu projekt). Eeltoodust lähtuvalt on Hankija kehtestanud põhjalikud reeglid riigihanke võistleva dialoogina läbiviimisele juba TEE-s (ulatuses, milles see oli hankemenetluse algatamise hetke seisuga võimalik) ning on neid reegleid läbivalt hankemenetluse läbiviimise ajal järginud. TEE, DAE ja PEE moodustavad riigihanke menetluse läbiviimise jaoks vajaliku terviku (riigihanke alusdokumendid) ning DAE ja PEE p-d 1.7. ütlevad ka selgesõnaliselt riigihankes osalevatele taotlejatele, et TEE ja DAE tingimused kuuluvad kohaldamisele ka lõplike pakkumuste esitamise ja menetlemise etapis, kui neid ei ole selgesõnaliselt PEE-ga muudetud. TEE ja DAE tingimusi ega dialoogi raames arutatut ei saa pakkumuste kontrollimise etapis kõrvale tõsta ja eirata, vaid need moodustavad osa riigihanke alusdokumentide tingimustest (TEE, DAE ega PEE tingimusi riigihankes vaidlustatud ei ole). 5.3. Hankija on DAE ja PEE p-des 1.7. selgesõnaliselt menetluse algusest peale sätestanud, et TEE ja DAE tingimused kuuluvad kohaldamisele kogu hankemenetluse vältel. TEE, DAE ja PEE moodustavad riigihanke menetluse läbiviimiseks terviku (riigihanke alusdokumnedid) ning on selle raamistikuks. Tingimusi vaidlustatud ei ole ning need on kehtivad. Võistlevas dialoogis dialoogi käigus arutatut saab ja tuleb arvestada PEE tingimuste tõlgendamisel9. Seetõttu on Hankija ka Vaidlustajate pakkumuse tagasilükkamise otsuses viidanud dialoogi raames räägitule, näitamaks et taotleja sai üheselt aru Hankija nõuetest ja vajadustest, mis dialoogides arutatu põhjal ka PEE-le lisatud täpsustatud tehnilisse kirjeldusse lisati. 5.4. Vaidlustajad esitavad ebaõige käsitluse RHS § 65 lg-test 1, 6, 7 ja § 66 lg-st 1 ning järeldavad nende koostoimele RHS § 77 lg-ga 4 viidates ebaõigesti, et Hankija on PEE koostamisel rikkunud RHS-i, sest nende arvates eksisteerib ainult üks rangelt piiritletud viis dialoogi läbiviimiseks ja lõpetamiseks, kusjuures Vaidlustajad üritavad tõsimeeli väita, et 8 Simovart, M.-A., Parind, M., Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2019, lk 404 (p 15) ja lk 407 (p 7). 9 Simovart, M.-A., Parind, M., Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2019, lk 404, p 16. 16 (42) Hankijal ei ole lubatud kujundada dialoogide tulemusena mingit arvamust selle kohta, milline lahendus tema vajadustele kõige rohkem vastab. Samuti väidavad Vaidlustajad ebaõigesti, et Hankija on PEE koostamisel läinud vastuollu dialoogide raames protokollitud lahendustega, esitades uusi tehnilisi tingimusi. RHS ei esita võistleva dialoogi läbiviimisele selliseid kitsalt piiritletud nõudeid, mida Vaidlustajad väidavad; RHS ei nõua, et dialoogi protsess oleks kindlal viisil toimunud; ning RHS ei nõua, et dialoogid saavad lõppeda üksnes juhul, kui kõik taotlejad kirjutavad dialoogi lõpus alla ühele väljatöötatud lahendusele, mis nendele kõikidele sobib. Vastupidi, Hankijal on ulatuslik diskretsioon võistleva dialoogi puhul selle protsessi kujundamisel10 ning oluline on, et Hankija järgiks seejuures enda poolt kehtestatud reegleid ning tagaks läbipaistvuse ja taotlejate võrdse kohtlemise, mida hankija ka antud juhul on teinud, kujundades ja järgides algusest peale TEE-s ja DAE-s ning hiljem ka PEE-s kehtestatud tingimusi. 5.5. Vaidlustajad ei ole esitanud mis tahes konkretiseeritud väiteid selle kohta, milles väidetav uute tingimuste kehtestamine seisnes, vaid on piirdunud formaalselt võrdlusdokumendi esitamisega, mis ei näita muudatuste sisulisust või sisuliselt uute tingimuste kehtestamist, mistõttu ei ole Hankija vastuses iga tingimuse ja selle osas tehtud muudatuse sisu üksikasjalikku käsitlust esitanud. 5.6. Hankija ja Vaidlustajate esindajate poolt allkirjastatud dialoogi kokkuvõtlikust protokollist Annex 1 osas tehnilise kirjelduse p-s 6.12. sätestatud tingimuse puhul nähtub, et 25.01.2023 on Hankija selgitanud vastuseks Vaidlustajate küsimusele oma vajadusi, seejärel on Hankija palunud Vaidlustajatel selgitada, kas nad pakuvad Hankija vajadustele vastavat lahendust, kuid Vaidlustajad selgitavad, et dialoogi raames esitatud lahendus ei võimalda Hankija vajadusi rahuldada, kuid neil on võimekus ja valmisolek esitada selle kohta detailne tehniline lahendus oma lõplikus pakkumuses. Riigihanke raames peetud dialoogi protokollist (ning dialoogi salvestisest) tuleneb selgelt, et dialoogi ja selle raames välja töötatava lahenduse oluliseks osaks on Hankija poolt tema nõuete ja vajaduste selgitamine, et taotlejatel oleks võimalik oma tehnilised lahendused nendest lähtuvalt lõplikult välja kujundada. Vaidlustajad unustavad, et Hankija ja Vaidlustajate esindajate poolt allkirjastatud protokoll ei sisalda üksnes Vaidlustajate seisukohti, vaid protokollitud on ka selgelt Hankija ootused, mis moodustavad dialoogi raames välja töötatud lahenduse osa. Seega on PEE ja selle lisaks olnud tehniline kirjeldus dialoogi raames arutatu ja protokollitud lahendustega kooskõlas ning hoopis Vaidlustajad on oma pakkumuse esitanud vastuolus mitte ainult tehnilise kirjeldusega, vaid ka nendega peetud dialoogi tulemusena allkirjastatud protokolliga, eirates Hankija antud selgitusi, vajadusi ning ka Vaidlustajate endi poolt dialoogi raames antud lubadusi esitada Hankija vajadustele vastav pakkumus. Kui taotlejaga peetud dialoogi käigus on läbi arutatud tema lahenduse muutmise vajadus või Hankija soovitud lahendus, samuti kui taotleja lubab dialoogi käigus, et ta vastavad lahenduse muudatused teeb või Hankija vajadusi arvestab, siis on ka lahenduse muutmise vajadus ja Hankija väljendatud nõuded ja vajadused saanud dialoogi raames välja töötatud lahenduse osaks ning taotleja pidi esitama pakkumuse, mis dialoogi raames arutatule vastab. Vaidlustajatega peetud dialoogi protokollist nähtub üheselt mõistetavalt, et nende protokollis kajastatud tehniline lahendus ei ole kõikides detailides ammendavalt fikseeritud, vaid mitmed 10 Simovart, M.-A., Parind, M., Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2019, lk 404, p 14 17 (42) tehnilised detailid esitatakse alles lõplikus pakkumuses, arvestades Hankija poolt dialoogi raames väljendatud nõudeid ning Vaidlustajate vajadust oma lahendust Hankija vajadustest lähtuvalt konkretiseerida. Sellises olukorras on alusetud väited justkui olnuks dialoogi raames koostatud protokollis jõutud kõikide Vaidlustajate lahenduse detailsete tingimuste kindlaksmääramiseni, mistõttu oli välistatud igasuguste täpsustuste tegemine lõplike pakkumuste esitamisel. Dialoogide raames töötati Vaidlustajate lahenduse põhjal Hankija vajadusi rahuldavate lahenduste suunas, kuid mitmete tehniliste üksikasjade lahendamine jäeti mõistlikult taotlejale, kes pidi need oma lõplikus pakkumuses kindlaks määrama, arvestades hankija nõudeid ja vajadusi. Eeltoodust lähtuvalt lubas RHS Hankijal kujundada võistleva dialoogi protsessi ja kehtestada mh TEE p-des 8.6.5., 8.6.6., 8.6.11.9., 9.3., 9.6.2. ja DAE p-des 4.1., 4.3., 4.8.9., 4.12. ja 4.16.3. teises lauses sätestatud tingimused, samuti oli RHS-iga kooskõlas PEE lisaks olnud tehnilise kirjelduse koostamine, milles Hankija täpsustas ja kohendas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse tagamiseks dialoogides arutatu ja protokollitu põhjal tehnilisi nõudeid. Hankija tegi kooskõlas RHS § 66 lg-ga 1 kõikidele dialoogis osalenud taotlejatele samaaegse ettepaneku esitada pakkumus dialoogi käigus täpsustatud lahenduste alusel, koostades kooskõlas RHS § 66 lg-ga 2 selleks dialoogide raames taotlejatelt saadud teabe ja väljendatud hankija nõuete ja vajaduste põhjal kombineeritud ühetaolised tehnilised tingimused. Hankija ei soovinud rakendada RHS § 66 lg-st 2 tulenevat õigust valida välja dialoogide tulemusena ainult ühe konkreetse taotleja lahendus ning paluda taotlejatel esitada just tema lahendusest lähtuv pakkumus, vaid võimaldas igal taotlejal esitada pakkumuse just tema enda lahenduse alusel, kuid arvestades hankija poolt dialoogi raames väljendatud vajadusi ja nõutud funktsionaalsusi. Selline tegevus on ka kooskõlas RHS § 66 lg-ga 1 ja RHS § 77 lg-ga 4, mille kohaselt tuleb lisada PEE-sse üksnes teave, mis on vajalik pakkumuste esitamiseks ning mida ei tehtud hankemenetluse algamise ajal kättesaadavaks, sest see ei olnud riigihanke olemusest tulenevalt hankemenetluse algamise ajal kindlaksmääratav. Dialoogi raames räägiti läbi läbiräägitavate tingimuste osas ning need ei olnud hanke algamise ajal kindlaks määratavad. Vastavalt RHS § 66 lg-le 1 ning § 77 lg 4 p-le 1 ja lg-le 5 tuli Hankijal seega esitada hankelepingu eseme lõplik tehniline kirjeldus koos PEE-ga. RHS § 66 lg 1 kohaselt tuleb esitada PEE-s see RHS § 77 lg-s 4 sätestatud teave, mida ei ole varem RHAD-is avaldatud. See tähendab, et kõik teave, mis on varasemalt RHAD-is avaldatud, on jätkuvalt selle osaks ning seda tuleb arvestada koos PEE-s sätestatuga. Hankija eesmärgiks DAE ja PEE p-e 1.7. kehtestamisel oli pöörata pakkujate tähelepanu sellele, et TEE ja DAE kehtivad kogu hankemenetluse vältel ning neid ei tohi pakkumuse koostamisel ära unustada. RHS ei keela selliste viitenormide kasutamist PEE-s. 5.7. Vaidlustajate pakkumus ei vasta TEE p-le 8.6.3.6 ja PEE p-lee 3.5.6.11. 5.7.1. Hankija soovis, et pakkuja näitaks oma pakkumuses, kuidas toimib rahvusvaheliste sanktsioonide järgimise ja rakendamise praktika Vaidlustajate juures, ning selleks oli Hankija kehtestanud ka vastavad pakkumuse vastavuse tingimused – Hankija informeeris taotlejaid oma soovist juba TEE-s (vt p 8.6.3.6.) ja kehtestas nõudena PEE-s (p 3.5.6.11.). Lisaks ütles PEE p 3.5.6. selgelt, et pakkuja pidi esitama dokumendid, millest sellised praktikad nähtuvad. Hankija ei suutnud Vaidlustajate pakkumusest tuvastada, et Vaidlustajad oleksid esitanud PEE p-s 3.5.6.11. sätestatud ja rahvusvahelisi sanktsioone puudutava nõude täitmiseks pakkumuse 18 (42) koosseisus mingeidki andmeid või dokumente, mistõttu oli ta sunnitud esitama Vaidlustajatele asjakohase küsimuse ja paluma Vaidlustajate abi nende pakkumusest vajaliku info üles leidmiseks. PEE p-s 3.5.6.11. sätestatud selge nõue – esitada tuli dokumendid, mis kajastaksid nõutud sisu, st kajastaks seda, kuidas Vaidlustajate juures toimub rahvusvaheliste sanktsioonide, eriti Venemaa ja Valgevene suhtes kehtestatud sanktsioonid seoses olukorraga Ukrainas. Kui Hankija nõuab dokumentide esitamist rahvusvaheliste sanktsioonide järgimise praktika toimise kohta, ei saa Vaidlustajatega võrreldav kogenud pakkuja mõistlikult eeldada, et ta ei pea pakkumuse koosseisus esitama mitte midagi sellist, millest Hankija võiks mõistlikult teha järelduse, et see on esitatud rahvusvahelisi sanktsioone käsitleva nõude täitmiseks. 5.7.2. Vaidlustajad ei esitanud pakkumuses esitanud isegi veebilinki vms, millelt oleksid kättesaadavad Vaidlustajate asjaomaseid praktikaid kajastavad dokumendid. Seda, mida Vaidlustajad on hiljem teabevahetuse käigus hankijale PEE p-s 3.5.6.11. sätestatud nõude täitmise kohta vastanud, milliseid andmeid esitanud ja mida Hankija nendest esitatud andmetest sai järeldada, on Hankija põhjalikult käsitlenud oma Otsuse 21.08.2023 põhjenduste protokollis. Hankija esitatud selgituspäring võimaldas Vaidlustajatel asjakohane teave välja tuua. Sellegipoolest ei olnud nende materjalide pinnalt, mille Vaidlustajad otsustasid Hankija küsimusele vastuseks esitada, Hankijal võimalik tuvastada Vaidlustajate asjaomaseid praktikaid. 5.7.3. Vastuseks Hankija küsimusele esitasid Vaidlustajad viite veebilehele https://www.idemia.com/impact-ethics, konkreetsemalt selle lehekülje peatükile „Export Control“ 11. Vaidlustuses on Vaidlustajad asunud väitma, et lisaks Vaidlustajate viidatud peatükiga „Export Control“ tutvumisele oleks Hankija pidanud hakkama viidatud veebilehel veel ka ise omal algatusel ringi uurima ja mingisuguseid dokumente alla laadima. Vaidlustajad on ekslikul arusaamal, nagu pidanuks Hankija Vaidlustajate asemel hoolitsema selle eest, et Vaidlustajate pakkumuse vastavust tõendada – tegelikult ei ole Hankijal sellist kohustust. Hankija ei pidanud Vaidlustajate viidatud veebilehel igaks juhuks alla laadima 26-leheküljelist dokumenti „Supplier Code of Conduct“ – dokumendi pealkirjas puudub igasugune viide sanktsioonide rakendamisele ning Hankija ei ole ka tarnija („supplier“), et ta võiks eeldada, et dokument on Hankijale suunatud. Ka ei ole Vaidlustajad esitanud andmeid selle dokumendi kohta ei pakkumuses ega ka vastusena Hankija esitatud küsimusele pärast pakkumuse esitamist, mistõttu ei pidanud Hankija ise eeldama ja uurima, kas äkki on Vaidlustajatel veel mingisuguseid sanktsioonide järgimist ja rakendamist käsitlevaid dokumente. 5.7.4. Vaidlustajad on alles vaidlustusega koos esitanud mitmeid dokumente, mis peaksid demonstreerima Vaidlustajate pakkumuse vastavust nõuetele. Vaidlustajad ei ole vaidlustuses näidanud, et nende pakkumus sisaldas kõike seda, mis oli PEE p 3.5.6.11. kohaselt nõutud, vaid on esitanud koos vaidlustusega dokumendid ja andmed, mida 11 Väljavõte Idemia 19.06.2023 vastusest hankijale: „/…/ The export control procedure includes verifying the compliance of all business conducted by IDEMIA subject to sanctions or embargoes as described in the section Export Control on IDEMIA’s website: https://www.idemia.com/impact-ethics. /…/“ 19 (42) neil oleks olnud võimalik esitada nii koos pakkumusega kui koos vastusega Hankija küsimusele. Hankija ei pea andma pakkujale võimalust puuduste kõrvaldamiseks, kui asjaolud näitavad, et ettevõtja on dokumendid või andmed jätnud esitamata teadlikult. Samuti ei ole Hankijal kohustust lubada vea parandamist juhul, kui see tooks Hankijale kaasa õigustamatut halduskoormuse tõusu – näiteks kohustuse hakata ise internetist otsima andmeid nõuetele vastavuse kohta.12 Riigikohus on selgitanud hankemenetluse läbiviimine ei tohi muutuda kontrollimise ja tõendite kogumise tõttu võimatuks või ebamõistlikult keeruliseks.13 5.8. Vaidlustajate pakkumus ei vasta PEE lisa 1 p-dele 6.12., 6.12.1., 6.12.2., 6.13. 5.8.1. Ebaõige on Vaidlustajate väide, nagu ei võimaldaks hankes kehtestatud tehnilised tingimused esitada pakkumust, mis oleks kooskõlas nii tehniliste nõuete kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 910/2014, 23.07.2014, e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (edaspidi eIDAS), Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2016/650, millega kehtestatakse kvalifitseeritud allkirja andmise ja templi loomise vahendi turvalisuse hindamise standardid vastavalt eIDAS artikli 30 lõikele 3 ja art 39 lõikele 2 (edaspidi Rakendusotsus) ja vaidlustuses viidatud standarditega. PEE p-de 6.12., 6.12.1., 6.12.2. ja 6.13. sisu on see, et lisaks sellele, et lahendus võimaldab uuendada kiibirakendusi ja/või kiibiplatvormi ka pärast Dokumentide väljaandmist ning säilitada seejuures ka QSCD sertifikaadi kehtivuse, pidi lahendus võimaldama kaug- uuendamist ka üle avaliku interneti ja seda olukorras, kus Dokument on juba Dokumendi kasutajale väljastatud (PEE lisa1 p 6.12. (sh alapunktid) ja 6.13. koosmõjus). Vaidlustusest on keeruline aru saada, kas Vaidlustajate hinnangul vastab nende pakkumus täielikult neile nõuetele või vastab nende pakkumus nõuetele üksnes osaliselt. Võttes arvesse, et vaidlustuse kohaselt oli Vaidlustajate hinnangul võimatu esitada kehtestatud tehnilistele tingimustele vastavat pakkumust, on Vaidlustajad seega nõus ja puudub vaidlus, et nende pakkumus ei vasta kõikidele riigihankes kehtestatud tingimustele, vaid vastab kehtestatud nõuetele üksnes osaliselt. 5.8.2. Kui aga vaidlustuskomisjon peaks järeldama, et Vaidlustajate hinnangul nende pakkumus siiski vastab täielikult kehtestatud nõuetele (millega Hankija ei nõustu), siis seda seisukohta Hankija ei jaga. 5.8.2.1. Hankija ei nõustu Vaidlustajaga, et Hankija soovitud viisil kaug-uuendamise teostamisel (PEE lisa 1 p-d 6.12., 6.12.1., 6.12.2. ja 6.13.) ei ole võimalik tagada PEE lisa 1 p-s 6.2. sätestatud nõude täitmine ja iga kvalifitseeritud e-allkirja andmise seadme QSCD sertifikaadi säilimine. Vaidlustajad põhjendavad oma seisukohta eIDAS art 30 lg-tega 1 ja 3, mis reguleerivad kvalifitseeritud e-allkirjade andmise vahendite sertifitseerimist, ning art 39 lg-ga 2, mis reguleerib kvalifitseeritud e-templi loomise vahendite sertifitseerimist.14 Samuti tuginevad Vaidlustajad Rakendusotsusele ja vaidlustuses viidatud standarditele. eIDAS art 30 lg 1 sätestab, et kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendite vastavust eIDAS II lisas sätestatud nõuetele sertifitseerivad (vastavussertifikaate väljastavad) liikmesriikide 12 Riigikohus kohtuasjas 3-3-1-24-13. 13 Riigikohus kohtuasjas 3-3-1-24-13, p 19. 14 E-templite regulatsioon ei ole hankija hinnangul käesoleva hanke kontekstis asjassepuutuv, sest käesolevas hanke tulemusel ei osta hankija e-templitega seotud teenuseid, mistõttu hankija ei käsitle oma vastuses eraldi e-templitega 20 (42) määratud asjakohased avalikõiguslikud või eraõiguslikud asutused, ning sertifitseerimine põhineb turvalisuse hindamise protsessil (eIDAS art 30 (3) (a)) või teatud tingimustele vastaval teistsugusel protsessil (eIDAS art 30 (3) (b)). Eestis puudub selline institutsioon, kes turvalisuse hindamist teostaks (akrediteeritud audiitor), kuid kuna eIDASe alusel on ka teistes liikmesriikides väljastatud vastavussertifikaadid (nagu näiteks QSCD sertifkaat) Eestis kehtivad, siis Eesti usaldab Euroopa Liidu liikmesriikides akrediteeritud audiitorite läbi viidud turvalisuse hindamisi ja nende väljastatud vastavussertifikaate. Hankides QSCD vahendeid, nõuab Hankija, et pakkuja esitataks mõne liikmesriigi reeglite kohaselt välja antud QSCD sertifikaadi. Turvalisuse hindamine on pidev protsess, mille käigus QSCD vahendit regulaarselt auditeeritakse ning pakkuja oma tegevusega peab tagama, et tema toode ehk QSCD vahend vastaks QSCD turvalisuse hindamise nõuetele, mis on ühtlasi ka turvanõuded. QSCD vahend tuleb täielikult auditeerida iga 5 aasta tagant, vahepealsel perioodil tuleb läbida kordusauditid ning vahepealsed muudatused tuleb samuti audiitoriga kooskõlastada. Sellises QSCD vahendi sertifitseerimise ja turvalisuse hindamise protsessis ei ole midagi uut ning Vaidlustajad kui praegused Hankija partnerid ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide (mis on ühtlasi ka kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendid ehk QSCD-d) tootmisel ja tarnimisel on pidanud neid reegleid ka ise järgima. Kui Vaidlustajate hinnangul on QSCD vahendi sertifitseerimise ja sertifikaadi säilitamise (sh auditeerimise) nõue kuidagi liigselt piirav nõue, tekib Hankijal kahtlus, kas Vaidlustajad on nõuetekohaselt taganud oma toote vastavuse QSCD ja teistele kohalduvatele (auditeeritavatele) turvanõuetele, arvestades et teised pakkujad ei leidnud, et QSCD sertifikaadi säilitamise nõuet (PEE lisa 1 p 6.2.) ei ole PEE lisa 1 p-de 6.12., 6.12.1., 6.12.2. ja 6.13. puhul võimalik täita. Vaidlustajad on eIDAS art 30 lg-d 1 ja 3 tsiteerinud, kuid vaidlustusest ei nähtu, milles konkreetselt seisneb PEE lisa 1 p-de 6.12., 6.12.1., 6.12.2. ja 6.13. vastuolu eIDASe või Rakendusotsuse sätetega või rakendamatus koos PEE lisa 1 p-ga 6.2. Vaidlustajate väited selle kohta, et PEE lisa 1 p-des 6.12., 6.12.1., 6.12.2. ja 6.13. sätestatud nõuetele vastava lahenduse puhul ei ole võimalik täita PEE lisa 1 p 6.2. nõudeid, tulenevad pigem sellest, et Vaidlustajate pakutav toode [---]. Samas ei takista eIDAS ja muud viidatud õigusaktid ja standardid seda, et Vaidlustajad esitavad auditeerimiseks ja turvalisuse hindamiseks sellise toote ja protsessi, mille puhul on ette nähtud võimalus Dokumendi kiibirakenduste ja/või kiibiplatvormi uuendamiseks üle interneti ehk mitteturvalises keskkonnas. Vaidlustuses on välja toodu, et [---], on sisuliselt õige. Samas peab sertifikaadi saamiseks ja kehtima jäämiseks [---]. 5.8.2.2. Vaidlustusest järeldub, et Vaidlustajatel ei ole PEE lisa 1 p-dele 6.12., 6.12.1., 6.12.2. ja 6.13. vastamise ning nõuetele vastava pakkumuse esitamise takistuseks saanud mitte vastuolu eIDASe, Rakendusotsuse ja muude vaidlustuses viidatud dokumentidega (SOG-IS ja BSI dokumendid) või rakendamatus koos PEE lisa 1 p-ga 6.2, vaid asjaolu, et Vaidlustajad [---]. 5.8.2.3. Vaidlustuses on ka Vaidlustajad välja toonud, et [---]. 5.8.2.4. Samamoodi viitavad Vaidlustajad vaidlustuses SOG-IS ja BSI dokumentidele, justkui tuleneks nendest dokumentidest, et PEE lisa 1 p-des 6.12., 6.12.1., 6.12.2. ja 6.1.3 sätestatud 21 (42) nõuetele vastava kaug-uuendamislahenduse puhul ei ole võimalik tagada PEE lisa 1 p 6.2. nõuete täitmine. Vaidlustajad jätavad aga mainimata, et oma toote turvaprofiili valimine ja selle kirjeldamine ja hindamisele esitamine on Vaidlustajate enda teha ja seda on võimalik teha ka SOG-IS ja BSI dokumentide raamistikus. 5.8.2.5. Hankijale on arusaadav, et konkreetsete üksikjuhtumite lõikes võib ka esineda olukordi, mille puhul kaug-uuendamine üle interneti ei ole mingil põhjusel võimalik ning Hankija ei ole kehtestanud nõuet, et lõppkasutajale väljastatud Dokumendi puhul peaks kaug- uuendamine üle interneti (ehk mitteturvalises keskkonnas) olema ükskõik mis juhul ja alati võimalik ning kaug-uuendamise kasutamise võimalikkus otsustatakse juhtumipõhiselt. Näiteks ei ole kiibi riistvarast tingitud probleemide lahendamine kaug-uuendamise teel tehniliselt võimalik ning on arusaamatu, miks on Vaidlustajad vaidlustuses sellise näite üldse toonud, kui PEE nõuded räägivad kiibirakenduste ja/või kiibiplatvormi uuendamisest. Hankija on aga kehtestanud nõude pakkuda riigihankes Hankijale kaug-uuendamise lahendus, et see oleks olemas ja kasutatav kõikide nende uuenduste tegemiseks, mida otsustatakse kaugelt teha. Vaidlustajate pakkumus [---]. 5.8.3. Vaidlustajad väidavad vaidlustuses, et pakkumuses pakutud lahendus kiibirakenduste ja/või kiibiplatvormi kaug-uuendamiseks Dokumentidel on kooskõlas PEE lisa 1 p-dega 6.12., 6.12.1., 6.12.2. ja 6.13. Samas on Vaidlustajad vaidlustuses refereerinud puudulikult Hankija soove ja nõudeid ning sellest tulenevalt ei ole õige ka Vaidlustajate järeldus, et nende lahendus on Hankija soovide ja nõuetega kooskõlas – nimelt on Vaidlustajad ära unustanud Hankija nõude, et kaug-uuendamine peab olema võimalik üle interneti (PEE lisa 1 p 6.12. ja alapunktid koosmõjus p-ga 6.13., milles öeldakse, et kaug-uuendamine toimub üle interneti15). Vaidlustajate pakkumuse [---]. Vaidlustajad on oma pakkumuse lisaks olevas PEE lisas 1 p-de 6.12.1. ja 6.12..2 juures viidanud pakkumuse p-le 8.5, millest selgub [---]16, st tegemist on Vaidlustajate sisemise regulatsiooniga. Seda, et turvalise keskkonnana on Vaidlustajad pidanud oma pakkumuses silmas mitte avalikku internetti, vaid Hankija ja Välisministeeriumi ruume, on Vaidlustajad ise Hankijale selgitanud ka oma vastustes Hankija küsimustele ning Hankija on seda kõike kajastanud oma 21.08.2023 otsuse põhjenduste protokollis. Eesmärk, mida Hankija soovis nende nõuete kehtestamisega lahendada, oli vältida kuni 1 miljoni inimese jooksutamist läbi üksikute PPA/MFA teeninduspunktide, kuid Vaidlustajate pakutud lahendus ei täidaks turvaprobleemi lahendamise puhul seda eesmärki, sest inimeste hulk on väga suur, kuid teeninduspunktide arv on inimeste hulgaga võrreldes vähene. Vaidlustuses väidavad Vaidlustajad aga hoopis üllatuslikult, et lahendus töövoogudega, mis on võimalikud ainult Hankija ja Välisministeeriumi väljastamiskohtades ja teeninduspunktides, on pakutud justkui lisaks kaug-uuenduslahendusele üle avaliku interneti, kuid nagu Hankija on tagasilükkamise otsuse põhjenduste protokollis näidanud, ei sisaldanud Vaidlustajate pakkumus tegelikult kaug-uuenduslahendust üle avaliku interneti ning seda on Vaidlustajad ka varasemalt kinnitanud. 15 PEE lisa 1 p 6.13 – “The Contractor ensures that after the personalisation process, there shall remain enough non- volatile memory in the chip for a chip platform and applications for remote updating of the chip applications and/or chip platform over the Internet.” 16 Väljavõte Idemia pakkumuse punktist 8.5.1 –„ [---].” 22 (42) Vaidlustuses väidavad Vaidlustajad, et kaug-uuendamine ebausaldusväärsetes keskkondades (st üle avaliku interneti) oli samuti Vaidlustajate pakkumuse osaks läbi selle, et Vaidlustajad pakkusid sellise teostuse üksikasju läbi arutada projekti täpsustamise käigus. Hankija on seisukohal, et võimalust arutada lahenduse teostuse üksikasju projekti täpsustamise käigus ei saa pidada lahenduse pakkumiseks pakkumuse koosseisus, seda enam, et Vaidlustajad ei pakkunud võimalust arutada teostuse üksikasju ka mitte pakkumuse koosseisus, vaid vastusena Hankija teisele küsimusele (esitatud 11.07.2023), kusjuures Hankija esimesele küsimusele (esitatud 14.06.2023) vastasid Vaidlustajad selgesõnaliselt, et pakutud lahenduses saab Dokumenti uuendada ainult Hankija ja Välisministeeriumi ruumides. Hankija küsimusi Vaidlustajatele ja Vaidlustajate vastuseid on Hankija põhjalikult käsitlenud 21.08.2023 otsuse põhjenduste protokollis. Hankijale jääb arusaamatuks vaidlustuses kirjutatud sõnamäng selle kohta, nagu ei tulenenud PEE lisa 1 p-st 6.12.2., et tagatud peab olema kaug-uuenduse lahenduse nõue, vaid et tehniline lahendus peab võimaldama turvalist uuendamist (patching) kõigil mõjutatud Dokumentidel, mis on tarnitud Hankijale ja Välisministeeriumile või juba väljastatud dokumentide kasutajatele. Vaidlustajad unustavad selle juures ära, et PEE lisa 1 p 6.12.2. on punkti 6.12. alapunkt, ning kaug-uuendamise nõue tuleneb p-st 6.12 („Chip applications and/or platforms shall be updated remotely /…/“. Samuti unustavad Vaidlustajad ära, et PEE lisa 1 p 6.13. räägib selgesõnaliselt kaug-uuendamisest üle interneti, mitte üksnes kiibi mälumahust, nagu väidavad Vaidlustajad. 5.8.4. Enne pakkumuse esitamist Vaidlustajad teadsid või vähemalt pidid teadma, mida mõistis Hankija kaug-uuendamisena üle interneti PEE lisa 1 p-de 6.12., 6.12.1., 6.12.2.. ja 6.13. nõuete tähenduses ja millised olid Hankija ootused vastava lahenduse suhtes, ning pidid pakkumuse esitamisel sellest lähtuma. Protokollitud on Vaidlustajate lahendus, sealhulgas Vaidlustajate väited oma tehnilise võimekuse kohta kaug-uuenduse lahenduse pakkumiseks ning Vaidlustajate lubadused seda Hankijale pakkumuse pakkuda, samuti on protokollitud lahenduse osaks Hankija poolt dialoogi raames selgitatud vajadused ja nõuded. Vaidlustajad on otsustanud esitada nõuetele ja ka Vaidlustajate endiga peetud dialoogi raames protokollitud lahendusele mittevastava pakkumuse ning on vaidlustuse esitamisel otsustanud ignoreerida seda, mida nad on sõnaselgelt pakkumuses ja vastuseks Hankija küsimustele kirjutanud, süüdistades oma mittevastava pakkumuse esitamises hoopis Hankijat. 5.8.5. Kui Vaidlustajad leidsid, et Hankija on kehtestanud tehnilisi nõudeid, mille täitmine ei ole õigusaktidest tulenevate nõuete tõttu võimalik, oleks Vaidlustajad pidanud sellest Hankijat teavitama, vastuoludele tähelepanu juhtima või selgitusi küsima või hankedokumendid õigeaegselt vaidlustama. Riigihanke alusdokumentide sisu vaidlustamine alles pakkumuse tagasilükkamise otsuse vaidlustamisel ei ole lubatav. 5.9. Vaidlustajate pakkumus ei vasta PEE lisa 1 p-des 23.2.6., 23.2.6.2., 23.2.8.3., 23.2.9., 23.2.9.1. ja PEE lisa 1.1. p-s 2.4. sätestatud nõuetele. 5.9.1. Vaidlustajad on vaidlustuses väitnud, justkui tõendaks Vaidlustajate pakkumuse p-s 10.2.1 olev lause „[---].“17 seda, et Vaidlustajate pakkumuses sisalduv Hankijale pakutav lahendus võimaldab väljastada Dokumenti lõppkasutajale ilma turvakoodide ümbrikuta. 17 Ingl. k. „[---].” 23 (42) Lisaks sellele, et Vaidlustajate osundatud lausel puudub iseseisev ja arusaadav sisu, käsitleb pakkumuse p 10.2.1. TEE lisa 6 „Hindamiskriteeriumid“ p-s 4. sätestatud hindamiskriteeriumi rakendamiseks vajalikku protsessikirjeldust ja Dokumentide eID funktsionaalsuse aktiveerimiseks vajalike sammude arvu, mitte eID funktsionaalsuse aktiveerimise tehnilist lahendust. Tehnilist lahendust, mille kaudu eID funktsionaalsuse aktiveerimise lahendus tegelikult toimib, käsitleb pakkumuse p 10.3. ning just selle punkti sõnastus on oluline hindamaks, mida Vaidlustajad Hankijale pakuvad või ei paku. PEE lisa 1 p 23.2.6.2. osas on Vaidlustajad oma pakkumuse lisana esitatud PEE lisas 1 viidanud, et lahenduse kirjeldus on leitav pakkumuse p-dest 10.3.1. ja 10.3.2., mistõttu kontekstivaba lause p-s 10.2.1. ei ole turvakoodide ümbrikuta lahenduse vastavuse hindamisel oluline. Olukorras kus Vaidlustajad on oma pakkumuses edaspidi sellise loosungina esitatud lause sisu oluliselt kitsendanud, ei saa sellest lugeda välja nõuetele vastava lahenduse pakkumist. Kuigi Vaidlustajad väidavad vaidlustuses, et tegid oma pakkumuses ettepaneku [---], nähtub Vaidlustajate pakkumusest selgelt, et [---] ei sisaldu pakkumuses. Seega on vale Vaidlustajate väide, nagu oleksid Vaidlustajad pakkunud oma pakkumuses osa oma [---]. Kui pakkumuses on selgesõnaliselt öeldud, et konkreetne lahendus ei sisaldu pakkumuses, aga pakkumuse järgses teabevahetuses teatavad Vaidlustajad, et mingisugused moodulid või komponendid pakkumuses siiski sisalduvad, on selgelt tegemist pakkumuse muutmisega. Pakkumuse esitamisele järgnevas teabevahetuses asusid Vaidlustajad Hankija hinnangul jätma erinevate lahenduste komponentide, moodulite, osade ja muude taoliste mõistetega Hankijale muljet, et Vaidlustajad siiski pakuvad mingisugust piiratud osa identiteedikontrolli lahendusest, kuid arvestades pakkumuse sõnastust ning Vaidlustajate vastuseid teabevahetuses, oli Hankija jaoks ilmne, et Vaidlustajad tegelikkuses ei paku Hankijale toimivat lahendust Dokumentide lõppkasutajale väljastamiseks ilma turvakoodide ümbrikuta. 5.9.2. Vaidlustuses püüavad Vaidlustajad selgitada, kuidas pakutud lahendus, kus [---], täidab PEE lisa 1 p-des 23.2.9 ja 23.2.9.1 sätestatud nõuded, et pakkuja peab pakkuma lahenduse, mis võimaldab saata PUK-koodi Dokumendi lõppkasutajale. Vaidlustajate viidatud [---]. Vaidlustuses viidatud PEE lisa 1 p 18.5., mis käsitleb dokumendivaldaja andmete kustutamist pärast Dokumendi isikustamist, ei puuduta PUK-koode, st ei käsitle PUK-koodide kustutamist isikustamissüsteemist. Seega ei saa [---]. Dokumendivaldaja andmed (ingl. k „Document holder’s data“) on andmed Dokumendi lõppkasutaja kohta, mille saadab Hankija või Välisministeerium koos Dokumendi trükitellimusega, mitte PIN- või PUK-koodid. PIN- ja PUK-koodid genereerib pakkuja ise ning need ei ole dokumendivaldaja andmed. PUK-i on võimalik Vaidlustajatel endal hoiustada. 5.9.3. Hankija asus oma 21.08.2023 otsuse põhjenduste protokollis seisukohale, et Vaidlustajate lahendus on vastuolus PEE lisa 1 p-s 23.2.9.1. ja lisa 1.1 p-s 2.4. sätestatuga (koostoimes), sest lahendus ei ole rakendatav kõikidele kaartidele. [---]. Vaidlustajad on sellega vaidlustuses (p-s 5.4.) nõustunud. Vaidlustajad on ühtlasi leidnud, et [---]. Lisaks ei nähtu Vaidlustajate pakkumuse p-s 10.3.2. olevatelt joonistelt, et Vaidlustajad [---]. Seega ei oleks Vaidlustajate poolt kirjeldatud lahendus rakendatav kõikidele Dokumentidele. 24 (42) Vaidlustuses loetlevad Vaidlustajad ka muid alternatiivseid PUK-i krüpteerimise võimalusi, mis kõik veel väidetavalt olemas võivad olla. Nii viitavad Vaidlustajad [---]. Selline viis ei pruugi kuidagi olla seotud [---] ning lisaks ei ole Vaidlustajad neid muid viise pakkumuses pakkunud ega ole nendele viidanud ka oma vastustes hankija korduvatele selgituspäringutele. Hankija on seisukohal, et Vaidlustajad loetlevad vaidlustuses suvalisi teoreetilisi võimalusi, mille pakkumist ta ei ole riigihankes kavandanud ning mida ta ei ole läbi mõelnud ja Hankijale ka pakkunud. Kui pakkumus ei vastanud nõuetele (ja pakkumus ei vasta nõuetele, kui pakkumuses kirjeldatud lahendus ei ole kohaldatav kõikidele Dokumentidele), ei pidanud Hankija hakkama Vaidlustajatelt veel täiendavalt selgitusi küsima. Vaidlustajate pakkumus pidi olema selge ja pakkumusest pidi selgelt välja tulema pakkumuse sisuline vastavus kehtestatud nõuetele. Kui Vaidlustajad on pakkunud lahenduse, mis ilmselgelt ei ole kohaldatav kõikidele kaartidele, siis fraas „lahendus täpsustatakse hankijaga“ ei tähenda, et mõistlik Hankija peab sellest aru saama nii, et tegelikult Vaidlustajad siiski pakuvad lahendust kõikidele kaartidele. 5.10. Vaidlustajate pakkumus ei vasta PEE lisa 1 p-le 23.2.7.3. Vaidlustajad on oma pakkumuse lk-l 239 (p 10.3.1) ja 14.07.2023 vastuses Hankija küsimusele selgelt väljendanud, et praegu olemasolev ja toimiv lahendus, kus isikule antakse teeninduspunktis üle juba aktiveeritud Dokument, ei sisaldu Vaidlustajate pakkumuses ja sellega ei ole arvestatud ka pakkumuse hinnastamisel, kuigi Vaidlustajatel on tehniline võimekus selleks olemas. Vaidlustajad selgitasid, et [---].18 Samas oli Hankija PEE lisa 1 p-s 23.2.7.3. kehtestanud selge nõude, et turvakoodide ümbrikuga Dokumentide väljastamisel tuleb Hankija või Välisministeeriumi teeninduspunktis või välise teenusepakkuja juures Dokumentide väljastamisel lõpetada Dokumenti kantud sertifikaatide peatatud olek19 (st sertifikaadid muudetakse aktiivseks ja inimene saab kätte toimiva, st aktiveeritud Dokumendi). Hankija küsis Vaidlustajatelt korduvalt selgitusi (Hankija küsimused 14.06.2023 ja 11.07.2023), paludes Vaidlustajatel selgitada PUK-koodi edastamise protsessi Dokumendi väljastamisel nii turvakoodide ümbrikuga kui ilma turvakoodide ümbrikuta ning Vaidlustajad andsid korduvalt (Vaidlustajad vastasid 19.06.2023 ja 14.07.2023) selgitusi dokumentide aktiveerimisprotsessi kohta. Muu hulgas selgitasid Vaidlustajad (ja Hankija on kajastanud seda oma 21.08.2023 otsuse põhjenduste protokollis), et turvakoodide ümbrik antakse kodanikule üle Hankija või Välisministeeriumi teeninduspunktis ning kodanik saab seejärel ise alustada Dokumendi aktiveerimisprotsessi nagu on kirjeldatud Vaidlustajate pakkumuse p-is 10.3.1. Vaidlustuses kirjutavad Vaidlustajad, et pakkumuse p 10.1. kohaselt on dokumente võimalik aktiveerida kahel viisil - nii Hankija, Välisministeeriumi kui ka väliste teenusepakkujate teeninduspunktides, samuti dokumentide väljastamisel ilma turvakoodide ümbrikuta. PEE lisa 1 p 23.2.7.3. nõue ei ole kehtestatud mitte dokumentide aktiveerimisele, vaid Dokumentide väljastamisele koos turvakoodide ümbrikuga. Samuti on ekslik Vaidlustajate viide pakkumuse p-s 10.2.1 sisalduvale lausele, et ID-kaardi funktsionaalsust on võimalik aktiveerida igal ajal dokumendi kehtivuse ajal, sest nõue, et eID funktsionaalsust peab olema võimalik aktiveerida 18 Väljavõte vaidlustajate 14.07.2023 vastusest hankijale (ingl. k): „[---].” 19 Ingl. k – “23.2.7.3. Suspension of the end user certificates shall be terminated during the issuance of the Document at the Contracting Authority's, MFA's or external service provider's service point.” 25 (42) igal ajal, kehtib hoopis juhul, kui dokument väljastatakse ilma turvakoodide ümbrikuta, mitte ümbrikuga lahenduse puhul. Vaidlustuses kirjeldavad Vaidlustajad aga Dokumendi aktiveerimist PPA teeninduspunktis juhul, kui Dokument väljastatakse ilma turvakoodide ümbrikuta, samas kui PEE lisa 1 p 23.2.7.3. nõue kehtib olukorras, kus Dokument väljastatakse koos turvakoodide ümbrikuga. Vaidlustajate vaidlustusest nähtub, et Vaidlustajad ei ole mõistnud PEE lisas 1 sätestatud tingimusi, ja vaidlustuses esitatud seisukohad ei tõenda kuidagi, et Vaidlustajate pakkumus vastab PEE lisa 1 p-le 23.2.7.3. 5.11. Vaidlustajate pakkumus ei vasta PEE lisa 1 p-le 28.1. Vaidlustajad ei ole pakkumuses ega vastusena Hankija esitatud küsimustele esitanud TEE p-s 2.6. sätestatud tingimustele vastavaid tõendeid oma pakutava toote samaväärsuse tõendamiseks, mistõttu ei olnud Hankijal võimalik Vaidlustajate pakutud toodet samaväärseks lugeda ja Vaidlustajate pakkumust PEE lisa 1 p-le 28.1. vastavaks tunnistada. Vastavalt TEE p-le 2.6. on samaväärsust tõendavaks dokumendiks sõltumatu audiitorühingu või akrediteeritud sertifitseerija kinnitus selle kohta, et riigihanke alusdokumentides nõutud vastava ostuallika, protsessi, kaubamärgi, tüübi, päritolu, tootmisviisi või standardi nõuded on täidetud. TEE p-s 2.6. sätestatud nõuetele vastavaid tõendeid purustaja samaväärsuse kohta ei ole Vaidlustajad esitanud ei pakkumuses, vastuseks Hankija selgituspäringutele ega ka vaidlustuses. PEE lisa 1 p-st 28.1 on selgelt välja loetav, et pakkumuses tuli esitada Dokumentide hävitamiseks mõeldud purustaja andmed ning purustaja väljund pidi olema kooskõlas ISE/IEC 21964 või sellega samaväärse standardi turvalisuse tasemega T5. Ei ole vaidlust, et Vaidlustajad nimetasid pakkumuses seadme, mis vastab DIN 32757 standardi tasemele 3 (st erinevale standardile ja turvatasemele võrreldes PEE lisa 1 p-ga 28.1.), ning kui Hankija palus, et Vaidlustajad esitaksid TEE p 2.6 alusel tõendid pakutava toote samaväärsuse tõendamiseks, soovisid Vaidlustajad esitatud seadet muuta. Vaidlustajate uus seade ei vastanud samuti PEE lisa 1 p-s 28.1. nimetatud standardi turvatasemele - nõutud turvataseme T-5 asemel pakkusid Vaidlustajad seadet, mis vastab turvatasemetele P-2, P-4 ja P-5, kusjuures tähed T ja P tähistavad teistsugust purustatavat materjali. Samuti ei selgunud Vaidlustajate esitatud andmetest, millise standardi nõuetele nende pakutud purustaja vastab. Samuti ei esitanud Vaidlustajad ikkagi TEE p-s 2.6. sätestatud tingimustele vastavaid tõendeid pakutava toote samaväärsuse kohta. Hankija esitas Vaidlustajale taas küsimusi, et selgitada välja Vaidlustajate pakutud purustaja samaväärsus. Vaidlustajad küll vastasid Hankijale, kuid Vaidlustajate selgitusi ei saa pidada piisavateks – esitatud tõenditeks väidetava samaväärsuse kohta olid üksnes veebilink masina tootja koostatud tootelehele20, ning veebilink masina tootja veebilehele, kus on võimalik selekteerida purustusmasinaid vastavalt purustatavale materjalile ja turvatasemetele21. Masina tootja tootelehe kohaselt on pakutava masina turvatasemeteks P-2, P-4 ja P-5, mitte T-5. Tootelehel olevad erinevaid purustatavaid tooteid kujutavad ikoonid võivad küll näidata, et purustaja on võimeline purustama lisaks paberile (P-tähega tähistatavad turvatasemed) ka mõningaid tugevamast materjalist tooteid, kuid ei tõenda Hankija hinnangul samaväärsust olukorras, kus 20 https://media.ideal.de/wl/?id=CEL1UZA2IxE0SBQBxoVliXuNeAseiWLx 21 https://www.ideal.de/en/document-shredders/?p=1&o=5&n=12 26 (42) Dokumentide purustamiseks mõeldud masin purustabki peaasjalikult mitte paberist tooteid. Masina tootja veebileht purustusmasinate selekteerimiseks võimaldab samuti valida üksnes P taseme purustajate vahel, st et purustajad sellel veebilehel on mõeldud paberi purustamiseks, ning purustatava materjali leiab rippmenüüst „Purustab samuti“ (ingl. k „Shreds also“) (st ei purusta põhimaterjalina, vaid „purustab põhimaterjalile lisaks“), mille kohaselt on masinad võimelised purustama lisaks oma põhimaterjalile (paber) veel nt ka kirjaklambreid, krediitkaarte ja CDsid/DVDsid – st sellist olukorda, kus põhiliselt purustab masin paberit, kuid sekka satub mõni muust materjalist toode. Seega ei tõendanud Vaidlustajad ka vastusena Hankija mitmekordsele küsimisele, et nende pakutud purustaja on samaväärne PEE lisa 1 p-s 28.1. sätestatud tootega ja vastab PEE lisa 1 p-s 28.1. sätestatud nõuetele. Vaidlustajad on koos vaidlustusega esitanud purusti tootja kinnituse (vaidlustuse lisa 9), kuid erinevalt vaidlustuses väidetust, et kinnitus kinnitab masina vastavust mõlemale kõnealusele nõudele (see tähendab nii P kui T turvatasemele), kinnitab tootja üksnes seda, et purusti näol on siiski tegemist P-5 turvatasemele vastava purustiga, mis on võimeline purustama ka krediitkaarte ja isikut tõendavaid dokumente, kuid tootja kinnitus ei kinnita, et tegemist oleks T5 turvatasemele vastava purustiga. Purusti tootja ei kinnita ka seda, et Vaidlustajate pakutud purusti IDEAL 3804 CC (turvatasemega P-2, P-4 ja P-5) on samaväärne purustiga, mis vastab turvatasemele T-5, nagu on ette nähtud PEE lisa 1 p-s 28.1. Vaidlustajate pakkumuses oli nimetatud hoopis teine purusti kui hiljem nimetatud IDEAL 3804 CC, ning kummagi puhul ei ole tõendatud vastavus PEE lisa 1 p-s 28. sätestatud nõuetele. 5.12. Hankija esitas täiendavad seisukohad. 5.12.1. Aktsiaseltsi Hansab puudutavad tõendid käivad tema kohta ega ole laiendatavad teistele ühispakkujatele. Aktsiaseltsile Hansab väljastatud AQAP sertifikaat (arvestades sertifikaadi ulatust) on kindla eesmärgiga ning ei ole laiendatav teistele ühispakkujatele. Asjaolu, et Baltcap on viinud OÜ Hansab Group suhtes läbi omandamise eelse tehinguauditi, ei tõenda vastavust riigihankes kehtestatud nõuetele. Riigihankes oli nõutud dokumentide esitamine, mis näitab Vaidlustajate praktikaid rahvusvaheliste sanktsioonide valdkonnas ning Baltcapi kinnitus ei ole käsitlev sellise dokumendi esitamisena selle kohta, milliseid praktikaid plaanitakse hankelepingu täitmisel rakendada. Baltcapi kinnitus on allkirjastatud 01.09.2023 ennelõunal – kaua enne vaidlustuse allkirjastamist ja esitamist -, mistõttu puudus Vaidlustajatel igasugune takistus selle tõendi esitamiseks koos vaidlustusega. Seega on Baltcapi kinnituse esitamine Vaidlustajate seisukohaga 13.09.2023 hilinenud ning kõnealune dokument tuleb tagastada kui asjassepuutumatu ja hilinenult esitatud tõend. Vaidlustajatel oli PEE p-des 3.5.6. ja 3.5.6.11. esitatud piisavalt juhiseid, millist teavet nõutav dokument peab vähemalt sisaldama. Vaidlustajad oleksid pidanud esitama vähemalt dokumendid, mis kätkevad endas teavet, mille esitamise kohustus pidi olema arusaadav nö keskmisele rahvusvahelist sanktsiooni rakendavale ettevõtjale – käesoleval juhul oleksid Vaidlustajad pidanud pakkumuses esitama vähemalt dokumendi, milles on kirjeldatud, kuidas toimub Vaidlustajate juures rahvusvaheliste sanktsioonide järgimine ja rakendamine, eriti Venemaa ja Valgevene suhtes kehtestatud sanktsioonid seoses olukorraga Ukrainas. 5.12.2. Vaidlustajad on kinnitanud, et nad said aru, mida nõuti –Hankija soovis, et talle pakutakse lahendust, mis võimaldaks kaug-uuendamist ka üle interneti ja seda olukorras, kus 27 (42) Dokument on juba Dokumendi kasutajale väljastatud (PEE lisa 1 p-d 6.12. sh alapunktid ja p 6.13.). Selles osas puudub järelikult vaidlus. Vaidlustajad on rõhutanud, et kaug-uuendamine ei ole võimalik iga haavatavuse korral, kuid selles puudub ka vaidlus. Hankija soovis, et pakkuja pakuks kaugelt parandamise lahendust, mis oleks olemas juhtudeks, mil seda vastavalt konkreetsetele asjaoludele (haavatavustele) saab kasutada. Seda käsitleti ka Vaidlustajatega dialoogi raames peetud arutelude käigus, millele Hankija on oma 21.08.2023 otsuse põhjenduste protokollis ka viidanud (vt 21.08.2023 protokolli joonealune märkus nr 7). Vaidlustajad ei pakkunud üle interneti kaug-uuendamise lahendust mitte ühegi haavatavuse parandamiseks (st isegi nende jaoks, mille puhul oleks Vaidlustajate endi hinnangul üle interneti parandamine võimalik). Sellise lahenduse esitamata jätmise põhjusena on Vaidlustajad toonud välja väidetava vastuolu QSCD sertifikaadi säilitamise nõudega (PEE lisa 1 p 6.2.), kuid Vaidlustajad ei ole tõendanud selliste objektiivsete vastuolude olemasolu ning tegelikkuses sellist objektiivset vastuolu ka ei esine. 5.12.3. Vaidlustajad ei vaidle vastu sellele, et algse pakkumuse kohaselt nende pakkumus identiteedikontrolli lahendust ei sisaldanud, samuti kinnitavad Vaidlustajad, et nad pakuvad Hankijale vaid piiratud osa identiteedilahendusest – Vaidlustajad selgitavad otsesõnu, et nad kirjeldasid Hankijale identiteedilahenduse mooduleid, mis küll vastaksid Hankija vajadustele ja PEE lisas 1 sätestatud nõuetele, kuid mida nad Hankijale ei tarni. Hankija etteheiteks Vaidlustajatele ongi, et Vaidlustajad ei ole pakkunud Hankijale terviklikku ja toimivat Dokumentide kaugväljastamise/-aktiveerimise lahendust ning Vaidlustajate 13.09.2023 seisukohas Vaidlustajad seda ka ise möönavad. Dokumendivaldaja andmed on vajalikud selleks, et täitja (kaarditootja) isikustaks konkreetse Dokumendi vastavalt konkreetse dokumendivaldaja andmetele. Dokumendivaldaja kohta Dokumenti kantavad isikuandmed on sätestatud isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 9 lg-s 3, mis loetleb isikuandmed, mille võib dokumendi kasutaja kohta dokumenti kanda. Nimetatud isikuandmete hulgas ei ole ei PIN ega PUK. Eelnevast nähtub, et ITDS § 9 lg 3 eristab väga selgelt dokumendivaldaja isikuandmeid ning seega on PUK-i edastamise ja hoiustamise valguses antud juhtumil täiesti asjassepuutumatu Vaidlustajate seisukoht sellest, kuidas Vaidlustajad peavad töötlema isikuandmeid ja et nad peavad need isikuandmed kustutama hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast Dokumendi isikustamist. PIN ja PUK ei kuulu kustutatavate dokumendivaldaja isikuandmete hulka. Vaidlustajate väide, et [---], on ainetu. Vastavalt PEE lisa 1 p-dele 23.2.9. ja 23.2.9.1. on pakkuja kohustatud pakkuma lahenduse, mis võimaldab saata PUK koodi dokumendi lõppkasutajale. Vaidlustajate pakutud lahendus, [---], ei vasta nimetatud nõuetele. Hankija ei pidanud iga üksiku taotlejaga kõikvõimalikke erinevaid PUK-i krüpteerimise ja edastamise viise ja võimalusi protokollima. Hankija ei näinud ette konkreetset viisi, kuidas pakkujad peavad PEE lisa 1 p-s 23.2.9. sätestatud PUK-i edastamise nõude täitmise lahendama. Seega oli Vaidlustajatel võimalik lahendada PUK-i edastamine vastavalt nende lahendusele, aga nad pidid seda tegema terviklikult ja vastavalt sätestatud nõuetele. Vaidlustajad ei pakkunud Hankijale PUK-i edastamiseks (ja üldisemalt, Dokumendi ilma turvakoodide ümbrikuta väljastamiseks) terviklikku ja riigihanke alusdokumentidele vastavat 28 (42) lahendust ning pakkumuse tagasilükkamine Hankija poolt oli õiguspärane. Hankija esitas Vaidlustajatele pärast pakkumuste esitamist kolmel (3) korral selgitustaotlusi (14.06., 11.07. ja 19.07.), paludes Vaidlustajatel oma pakkumust selgitada. Hankija ei olnud kohustatud paluma ega oleks saanud ka lubada, et Vaidlustajad saaksid pärast pakkumuse esitamist täiendada oma pakkumust [---]. Hankija hindas Vaidlustajatelt vastuseks saadud teavet ning põhjendas oma otsust 21.08.2023 otsuse põhjenduste protokollis. 5.12.4. Hankija ei nõustu Vaidlustajatega, justkui oleks Vaidlustajad Hankija nõuetele vastavat Dokumentide koos turvakoodide ümbrikuga väljastamise lahendust pakkumuse p-s 10.2.1 siiski pakkunud. PEE lisa 1 p 23.2.7.3. nõue on kehtestatud Dokumentide väljastamisele turvakoodide ümbrikuga, kuid Vaidlustajate pakkumuse p 10.2.1 käsitleb [---]. Hankija ei soovinud alternatiivset lahendust, mis kehtib vaid turvakoodide ümbrikuta väljastamise puhul alternatiivse varuvõimalusena. Hankija nõutud lahendus pidi olema iseseisev pakkumuse osa – turvakoodide ümbrikuga Dokumentide väljastamisel PPA või Välisministeeriumi teeninduspunktis või välise teenusepakkuja juures pidi see olema ainuvõimalik lahendus (vt PEE lisa 1 p 23.2.7. ja selle alapunkt 23.2.7.3.). On selge, et Vaidlustajate pakkumuse p-s 10.2.1 pakutud [---]. Pakkumuse p-s 10.3.1 esitatud [---]. Isegi kui Hankija pidanuks arvestama ka Vaidlustajate pakkumuse p-s 10.2.1 [---] kohta esitatud märkust, siis ei olnud see kooskõlas pakkumuse p-s 10.3.1 märgituga, mille kohaselt [---]. Seega, isegi juhul, kui pakkumuse p-s 10.2.1 märgitu oleks antud juhtumil olnud relevantne, esinenuks Vaidlustajate pakkumuses vastuolu. Pakkumuses sisalduva vastuolu ületamiseks olid samuti igati põhjendatud Hankija poolt Vaidlustajatele esitatud küsimused, [---]. Vaidlustajad vastasid Hankija küsimustele väga selgelt, et [---]. Seega juhul, kui Hankija sooviks tulevikus kasutada turvakoodide ümbrikuga Dokumentide väljastamise lahendust, kus isik saab teeninduspunktist kätte juba aktiveeritud Dokumendi, tähendaks selle lahenduse reaalne rakendamine Hankijale lisakulu, sest see ei sisaldunud Vaidlustajate pakkumuses. 5.12.5. Vaidlustajad ei esitanud TEE p-s 2.6. sätestatud tingimustele vastavaid tõendeid oma pakutava purustaja samaväärsuse tõendamiseks. Kui purusti enda omadustel või purustataval materjalil ei oleks tähtsust, puuduks vajadus või põhjus purustajate liigitamiseks erinevatesse kategooriatesse vastavalt purustatavale materjalile või purusti väljundi liigitamisel vastavalt purustatavale materjalile22. Nõuded purustile endale tulenevad seega just purustatavatest materjalidest ning nõue, et purustite väljund peab vastama konkreetsele turvatasemele (nt T-5, P-5 või muude materjalide tasemed, nagu nt materjalid O, E jne), tähendab tegelikult ka nõuet purustile endale (st turvataseme P- 5 saavutamiseks on vaja tagada paberi purustamine teatud suurusega tükikesteks, turvataseme T-5 saavutamiseks on vaja tagada magnetkaartide purustamine teatud suurusega tükikesteks, 22 Vt nt https://cdn3.evostore.io/documents/amdunne/kobra_security-levels_eng.pdf 29 (42) turvataseme E-523 saavutamiseks on vaja tagada elektrooniliste andmekandjate purustamine teatud suurusega tükikesteks jne)24. + Vaidlustajate seisukoht, et purustaja tootja kinnitas osakeste vastavust standardile ISO/IEC 21964 nõuetele, ei ole õige – vaidlustuse lisas 9 kinnitab tootja, et purusti väljundi suurus vastab sellele, mis on nõutud nii turvatasemete T-5 kui P-5 puhul (kuni 30 mm2), ning et purustaja on võimeline purustama ka metallist elemente nagu kirjaklambrid. Tootja ei ole aga kinnitanud, et pakutud purusti, mille väljund vastab turvatasemele P-5, purustaks magnetkaarte turvatasemel T-5 või et pakutud purusti või selle väljund oleks samaväärne hankes nõutud purustiga, mille väljund vastab turvatasemele T-5. Kui tootja hinnangul oleks Vaidlustajate pakutud purustaja või purusti väljund (tase P-5) on samaväärne Hankija nõutud T-5 tasemega, oleks tootja seda vastavalt ka oma veebilehel25 ja purustaja tootelehel märkinud26 või vaidlustuse lisas 9 olevas kinnituses kinnitanud. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 6. Kõigepealt on vaidlusaluseks küsimuseks see, millistele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele/nõuetele pidi pakkumus vastama, millistest tingimustest/nõuetest lähtuvalt pidi Hankija kontrollima Vaidlustajate pakkumuse vastavust. Võitleva dialoogi läbiviimist reguleerivad RHS §-d 63-66. RHS § 63 kohaselt võistleva dialoogi korral võib iga ettevõtja esitada hankemenetluses osalemise taotluse ning hankija peab tema poolt objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel valitud taotlejatega dialoogi vormis läbirääkimisi, et välja selgitada üks või mitu kasutusomaduste ja funktsionaalsuse poolest kõige enam tema vajaduste rahuldamiseks sobivat lahendust. RHS § 65 lg 7 kohaselt dialoogi käigus välja töötatud lahendus või lahendused kantakse protokolli, mille allkirjastavad hankija ja taotleja. RHS § 66 lg 1 kohaselt pärast oma vajadustele kõige paremini vastavate lahenduste väljaselgitamist teavitab hankija kõiki dialoogis osalevaid taotlejaid dialoogi lõpetamisest ning teeb neile samaaegselt ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku esitada pakkumus dialoogi käigus esitatud ja täpsustatud lahenduste alusel. Pakkumuse esitamise ettepanek peab sisaldama seda käesoleva seaduse § 77 lõikes 4 nimetatud teavet, mis on vajalik pakkumuste esitamiseks ja hankemenetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks ning mida ei ole tehtud hankemenetluse algamise ajal kättesaadavaks, kuna see ei olnud riigihanke olemusest tulenevalt hankemenetluse algamise ajal kindlaksmääratav. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hankija võib teha ettepaneku esitada lõplikud pakkumused iga taotleja enda pakutud lahenduse alusel või eeldusel, et taotlejad on andnud nõusoleku enda pakutud lahenduse avaldamiseks teistele taotlejatele, ühe, hankija väljavalitud lahenduse alusel. 23 Turvatase E5 on lihtsalt näide erinevate materjalide purustamise väljundite näitlikustamiseks ning hankija on teadlik, et taseme E5 puhul erinevad väljundi mõõdud T5 ja P5 mõõtudest. 24 The machines and equipment for destroying data carriers are classified according to the degree of destruction, taking the type of data carrier into consideration. Vt nt https://standards.iteh.ai/catalog/standards/iso/39bed62c-54ed-4b38- 8cb08f44fe0df795/iso-iec-21964-2-2018 25 Tootja on oma veebilehel võimaldanud sorteerida purustajaid üksnes P turvatasemete järgi – vt https://www.ideal.de/en/document-shredders/?p=1 26 Vt vaidlustuse lisa 8 ning toote andmed tootja veebilehel - https://www.ideal.de/en/document-shredders/office/3804- ccp4 30 (42) Hankija selgituste kohaselt on ta valinud RHS § 65 lg 6 ja § 66 lg 2 kohase lahenduse - Hankija kujundas ühelt poolt olemasoleva teadmise pinnalt tehniliste tingimuste ja Hankija vajaduste kindlaksmääratud raamistiku ning teiselt poolt jättis nende tingimuste osas, mille puhul Hankija oli oma vajadused kaardistanud, kuid ei olnud suuteline kindlaks määrama Hankija vajaduste rahuldamiseks täpseid lahendusi, viise ja tingimusi, nõuded (kohaldatavuse ja/või kohaldamise viisi) lahtiseks. Taotluste esitamise ettepanekus (edaspidi TEE) on mh toodud dialoogi läbiviimise kord (TEE p 8.) ja pakkumuste esitamisega seonduv (TEE p 9.). TEE-le on lisatud esialgne tehniline kirjeldus. TEE p 2.5. järgi esitatakse täpsemad tehnilise kirjelduse tingimused kvalifitseeritud taotlejatele konfidentsiaalsusdeklaratsiooni esitamise järel koos dialoogi alustamise ettepanekuga (edaspidi DAE). TEE p 8.6.12. järgi on tehnilised tingimused jaotatavad kohustuslikeks ja läbiräägitavateks, dialoogis raames kohustuslike tingimuste üle läbirääkimisi ei toimu. TEE p 8.6.5. kohaselt hankija vaatab taotlejate esitatud lahendused läbi ja alustab taotlejatega arutelusid ja kohtumisi, mille eesmärgiks on rääkida läbi tehnilise kirjelduse ja muude hankelepingu läbiräägitavate tingimuste üle ning jõuda olukorrani, kus hankijal on võimalik koostada PEE kindlaksmääratud tehniliste ja hankelepingu täitmise nõuetega. TEE p 8.6.6. kohaselt vastavalt arutelude tulemustele võib hankija paluda taotlejatel oma lahendusi selgitada ja täpsustada lähtuvalt arutelude tulemusel täpsustatud nõuetest. Hankijal on õigus esitada ka tehnilist kirjeldust ja muid hankelepingu täitmise tingimusi täpsustavaid ja täiendavaid nõudeid. TEE p 9.6.1. kohaselt pakkumuse ja selle esitamise nõudeid on hankijal õigus täiendada ja täpsustada PEE-s. TEE 9.6.2. kohaselt pakkuja peab pakkumuse tegemisel lähtuma RHAD-ist (sh PEE-st ja selle lisadest (sh tehniline kirjeldus)). Kui hankija teeb ettepaneku esitada lõplikud pakkumused iga taotleja enda pakutud lahenduse alusel, peab pakkuja pakkumuse tegemisel lähtuma ka selle pakkujaga dialoogi käigus välja töötatud ja protokollitud lahendusest. Pakkumuse esitamise ettepanekul (edaspidi PEE) on kolm lisa:  lisa 1 - hankelepingu eseme tehniline kirjeldus (inglise keeles);  lisa 1.1 – kiibi ja tarkvara spetsifikatsioon (inglise keeles) (Lisa 1.1 on Lisa 1 lahutamatu osa);  lisa 2 – hankelepingu projekt. PEE p 1.7. kohaselt kõik taotluse esitamise ettepanekus (edaspidi TEE) ja dialoogi alustamise ettepanekus (edaspidi DAE) hanke läbiviimist käsitlevad reeglid, nõuded ja põhimõtted kehtivad kogu hanke vältel, sh pakkumuse esitamisele ja menetlemisele, kui käesolevas PEE- s ei ole sätestatud teisiti. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et TEE ja DAE tingimusi ega dialoogi raames arutatut ei saa pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis kõrvale tõsta ja eirata - need (TEE, DAE, PEE) moodustavad osa riigihanke alusdokumentide tingimustest. 31 (42) Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga ka selles, et RHS § 65 lg-st 6 ning § 66 lg-test 2 ja 7 ega mujalt RHS-st ei tulene, et Hankija ei võinud pärast dialoogide lõpetamist koostada kokkuvõtlikku tehnilist kirjeldust, koondtingimusi kõikidele taotlejatele oma lõplike lahenduste (pakkumuste) esitamiseks. Seega pidi Hankija pakkumuste vastavust kontrollides lähtuma nii TEE, kui ka DAE ja PEE toodud tingimustest/nõuetest. Vaidlustajate väitel on PEE p 1.7 vastuolus RHS-ga. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et riigihanke alusdokumentide tingimuste õiguspärasuse üle ei saa ka võitleva dialoogina läbi viidavas riigihankes pärast lõplike pakkumuste esitamist enam vaielda. 7. RHS § 66 lg 3 kohaselt hankija avab kõik pakkumused ja kontrollib nende vastavust hankelepingu eseme kirjeldusele ja nõuetele, mille ta on riigihanke alusdokumentides sätestanud, [---]. Pakkumuse vastavuse kontrollimisel tuli Hankijal lähtuda RHS §-st 114. RHS § 114 lg 2 kohaselt hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. TEE p 9.8.4. ja PEE p 4.6. kordavad RHS § 114 lg-t 2. Vaidlustajate pakkumus on tagasi lükatud Hankija 21.08.2023 otsusega nr 20-2.27/3-44. Hankija 21.08.2023 protokolli nr 20-2.27/3-43 järgi on tuvastatud viis puudust Vaidlustajate pakkumuses. Kaks neist seonduvad asjaoluga, et Vaidlustajate selgituste põhjal polnud üheselt võimalik hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele (PEE p 3.5.6.11. (TEE p-is 8.6.3.6. ) ja PEE lisa 1 p 28.1.), kolm puudust on Hankija poolt tuvastatud vastuoludena riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele (PEE lisa 1 p-d 6.12, 6.12.1, 6.12.2, 6.13., PEE lisa 1 p-d 23.2.6, 23.2.6.2, 23.2.8.2, 23.2.8.3 ning 23.2.9 ja 23.2.9.1, lisa 1.1 p 2.4, PEE lisa 1 p 23.2.7.3.). Hankija on viidatud protokollis märkinud mh PEE lisa 1 p-dega 23.2.6, 23.2.6.2, 23.2.8.2, 23.2.8.3 ning 23.2.9 ja 23.2.9.1, PEE lisa 1.1 p- ga 2.4. seonduvalt, et isegi juhul kui peaks jõutama järeldusele, et ei ole võimalik lõplikult järeldada pakkumuse mittevastavust neile tingimustele, lükkab Hankija Vaidlustajate pakkumuse alternatiivselt tagasi põhjusel, et pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks märkida, et Hankija otsus lükata Vaidlustajate pakkumus tagasi on kooskõlas RHS-ga juba siis, kui Hankija kasvõi üks põhjendus Vaidlustajate pakkumust tagasi lükata on õige. 8. PEE p 3.5.6.11. kohaselt pidi pakkuja pakkumuse koosseisus esitama dokumendid, millest nähtub, kuidas toimivad pakkuja järgnevad praktikad, mida pakkuja plaanib ka käesoleva riigihanke tulemusena sõlmitava hankelepingu täitmisel rakendada: [---] 3.5.6.11. rahvusvaheliste sanktsioonide järgimine ja rakendamine, eriti Venemaa ja Valgevene suhtes kehtestatud sanktsioonid seoses olukorraga Ukrainas. Sama nõue on toodud TEE p-is 8.6.3.6. 32 (42) Õige on see Vaidlustajate väide, et PEE p-st 3.5.6.11. ei selgu esitatavate dokumentide detailsuse aste, kuid pakkujatele, sh Vaidlustajatele, pidi olema selge, et pakkumuses peab esitama dokumendi(d), kus on kirjas pakkuja praktikad rahvusvaheliste sanktsioonide järgimisel ja rakendamisel, eriti seonduvalt Venemaa ja Valgevenega. Tegemist on dokumendi nõudega, Hankija polnud mingeid tingimusi/nõudeid pakkuja poolt rakendatavatele praktikatele kehtestanud. Dokument tuli esitada ka siis, kui mingit praktikat pakkujatel siiani pole olnud – sellises juhul tuli Hankijale anda teada, kuidas pakkuja hankelepingu täitmisel rahvusvahelisi sanktsioone kavatseb järgida ja rakendada. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et dokumendiks, millest nähtub pakkuja praktika rahvusvaheliste sanktsioonide järgimisel ja rakendamisel, võis olla pakkuja kirjeldus sellest, kuidas ta õigusakte, mis sanktsioone kehtestavad, on täitnud ja kavatseb täita. Juhul, kui Hankija oleks soovinud mingit konkreetset teavet rahvusvaheliste sanktsioonide järgimise ja rakendamise praktikate kohta, oleks tulnud see tingimusena ette näha. Kuna mingit tingimust polnud kehtestatud, puudus Hankijal alus sisuliselt hinnata pakkuja esitatavat informatsiooni (näiteks asuda seisukohale, et pakkuja praktikad pole piisavad). Kuid ilma sellise dokumendi esitamiseta ei saanud Hankija pakkumust PEE p 3.5.6.11. ja TEE p-s 8.6.3.6. toodud nõudele vastavaks lugeda. Hankija hinnangul Vaidlustajate pakkumuses puudusid PEE p-s 3.5.6.11. (TEE p-s 8.6.3.6.) nõutud dokumendid. 8.1. 14.06.2023 esitas Hankija Vaidlustajatele selgitustaotluse: „According to section 3.5.6.11 the tenderer had to provide documentation demonstrating the tenderer's performance of the following practice /…/: compliance with and implementation of international sanctions, in particular those imposed on Russia and Belarus in connection with the situation in Ukraine. The Contracting Authority kindly asks you to demonstrate where in your bid you have provided the information required in section 3.5.6.11 of the ISB?“ Hankija on palunud Vaidlustajatel anda teda, kus pakkumuses on vastavad dokumendid leitavad. Vaidlustajad on 19.06.2023 vastanud järgmiselt: „During the contract duration, the Consortium will apply ISO 9000-compliant methodology called the DRIVE program management methodology described in section 12 of our proposal. The program methodology will precisely follow the quality processes, including export control procedures described in section 12.3.9.3, page 206. Export control is also applicable to our current proposal, as referred in page 3: “Export Control Clause The information contained in this document may be subject to export control laws and regulations. Accordingly, the Client shall comply with all applicable laws and regulations, including export laws and regulations of the United States and France. In particular, the Client shall not, without the prior written authorization of the appropriate governmental authority, export or re-export, through direct or indirect means, any item, technical data directly or indirectly sold or otherwise supplied by the Consortium under this proposal.” The export control procedure includes verifying the compliance of all business conducted by IDEMIA subject to sanctions or embargoes as described in the section Export Control on IDEMIA’s website: https://www.idemia.com/impact-ethics. This process, among others, includes the implementation of international sanctions imposed on different countries, including Russia and Belarus, in connection with the situation in Ukraine. No official document issued by French State proves that companies are respecting international 33 (42) sanctions at any moment. IDEMIA provides external organisations like Banks with regular status on compliance with export control, as we present below in “Sanctions and export control compliance statement – 2023”. Hansab AS operates under the laws and regulations of the Republic of Estonia and the European Union, including compliance with all the sanctions against Russia and Belarus. All business related data and transactions are collected. They are publicly available or proofs can be requested from state agencies, including the Estonian Tax and Customs Board, Police and Border Guard Board, Financial Intelligence Unit, Business Register, etc. In addition, Hansab Group (parent company of Hansab AS) has enforced and published, on March 3rd, 2022, the internal rules and guidelines to all its subsidiaries to cease all business activities with Russian and Belarusian producers. This information is publicly available on Hansab website: https://www.hansab.com/en/we- stand-with-ukraine. [--] Seega küsimusele, kus pakkumuses on PEE p-s 3.5.6.11. ja TEE p-s 8.6.3.6. nõutud dokumendid, viitasid Vaidlustajad:  ISO 9000-kohase metoodika „DRIVE program management methodology“ rakendamisele (pakkumuse (dokument pealkirjaga „Purchase of ID-1 format Identity Document Blanks, Personalisation and Related services Technical and Financial Proposal Stage 3“) p 12);  pakkumuse (dokument pealkirjaga „Purchase of ID-1 format Identity Document Blanks, Personalisation and Related services Technical and Financial Proposal Stage 3“ p-le 12.3.9.3 (lk 206)), kus on kirjeldatud ekspordikontrolli protseduure;  pakkumuse(dokument pealkirjaga „Purchase of ID-1 format Identity Document Blanks, Personalisation and Related services Technical and Financial Proposal Stage 3“) lk-le 3, kust nähtub ekspordikontrolli protseduuride täitmine hankelepingu täitmisel;  veebilehel https://www.idemia.com/impact-ethics avaldatud dokumendi peatükile „Export Control“;  pankadele seisunditeadete esitamisele;  Hansab Group koostatud ja 03.03.2022 avaldatud sise-eeskirjale, mille kohaselt ei ole lubatud teha koostööd Venemaa ja Valgevene tootjatega (veebileht https://www.hansab.com/en/we-stand-with-ukraine). Seega Vaidlustajad viitasid Hankijale vastates nii oma pakkumusele, kui ka dokumentidele/andmetele, mida pakkumuses polnud. 8.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija on antud juhul teinud kaalutlusvea sellega, et pole andnud Vaidlustajatele selgelt võimalust täiendada pakkumuses esitatud informatsiooni rahvusvaheliste sanktsioonide järgimise ja rakendamise kohta. Hankija on oma 14.06.2023 selgitustaotluses küsinud Vaidlustajatelt ainult viiteid pakkumusele ja pole eeldanud täiendava informatsiooni esitamist Vaidlustajate poolt. Kuid samas on Hankija ilma igasuguse aluseta Vaidlustajatele ette heitnud, et nad pole Hankija poolt esitatud selgitustaotlusele vastates nõutud andmeid ega dokumente esitanud. Seega on Hankija jätnud Vaidlustajatele andmata võimaluse esitada täiendavat informatsiooni praktikate kohta rahvusvaheliste sanktsioonide järgimisel ja rakendamisel. 34 (42) Hankijat rahuldava informatsiooni puudumist Vaidlustajate pakkumuses saab pidada formaalseks puuduseks, mida on võimalik pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva selgituste ja täiendavate dokumentide küsimise kaudu kõrvaldada. Selle informatsiooni tagantjärele esitamine ei too kaasa pakkumuse muutmist. Vaidlustajate poolt täiendava informatsiooni esitamise kaudu saab Hankija üksnes teavet, mille sisuliseks hindamiseks riigihanke alusdokumentides tingimused/nõuded puuduvad. 8.3. Eeltoodud alusel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija ei saanud Vaidlustajate pakkumust TEE p 9.8.4., PEE p 4.6. ning RHS § 114 lg 2 lause 1 alusel tagasi lükata seonduvalt TEE p-s 8.6.3.6. ja PEE p-s 3.5.6.11. sätestatud tingimusega. 9. PEE lisa 1 p 28.1. kohaselt Defective Documents shall be processed through a granulator with output of granules compliant with security level T-5 according to ISO/IEC 21964 or equivalent (dokumentide hävitamisel peab kasutama purustajat, mille väljund (osakesed) vastab T-5 tasemele standardi ISO/IEC 21964 järgi või on sellega samaväärne). Vaidlust pole selles, et Vaidlustajate pakkumuses (lisa 1) oli purustaja, mis vastas DIN 32757 standardi tasemele 3. Vaidlustajad on selgitanud, et DIN 32757 määrab dokumentide hävitamise turvatasemed, mis on samaväärsed ISO/IEC 21964 standardiga. TEE p 2.6. kohaselt kõik RHAD-is olevad viited ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, tüübile, päritolule, tootmisviisile või standardile tuleb lugeda klausliga „või sellega samaväärne“. Samaväärsust peab tõendama taotleja/pakkuja. Hankija loeb samaväärsust tõendavaks dokumendiks sõltumatu audiitorühingu või akrediteeritud sertifitseerija kinnituse selle kohta, et RHAD-is nõutud vastava ostuallika, protsessi, kaubamärgi, tüübi, päritolu, tootmisviisi või standardi nõuded on täidetud. Hankija nõudmisel esitab taotleja/pakkuja tõendusmaterjali samaväärse ostuallika, protsessi, kaubamärgi, tüübi, päritolu tootmisviisi või standardi nõuetele vastavuse kohta. Samaväärsust tõendavaid dokumente pakkumusele lisatud polnud. Hankija on 14.06.2023 pöördunud Vaidlustajate poole: „According to the requirement 28.1 of Annex 1 of the ISB, defective Documents shall be processed through a granulator with output of granules compliant with security level T-5 according to ISO/IEC 21964 or equivalent. In your submitted Annex 1 of the ISB you have explained that the IDEMIA shredder is able to meet the DIN 32757 class 3 standard in terms of particle size and that the DIN 32757 security standard defines security levels for document destruction that are equivalent to ISO/IEC 21964. In order to assess if DIN 32757 class 3 standard is equal to security level T-5 according to ISO/IEC 21964 in terms of particle size, please submit the relevant proof (according to clause 2.6 of the Invitation to Tender). In addition, please submit proof that the IDEMIA shredder is able to meet the DIN 32757 class 3 standard.“ Seega soovis Hankija, et Vaidlustajad tõendaksid, et pakutud purustaja DIN 32757 tase 3 on samaväärne T-5 tasemega vastavalt standardile ISO/IEC 21964. Vaidlustajad on 19.06.2023 vastanud järgmiselt: „We do confirm the shredder we will use in the personalisation site in Tallinn will comply with the Security level P-5 standard, https://www.ideal.de/en/document-shredders/office/3804-cc-p5 which shreds (cross-cut) cards into < 30mm² particule size (ISO / IEC 21964 standard T-5 is max 30 mm²), as it is already in use in the performance of the current contract. Tender documents are large, and by mistake, we have referred in the comment field of requirement 28 of Annex 1 to DIN 32757 class 3 standard shredder, which we use in production sites. We mixed up the wording while filling in the comment field.“ 35 (42) Seega soovisid Vaidlustajad pakkumuses nimetatud purustajad vahetada uue vastu (uus https://www.ideal.de/en/document-shredders/office/3804-cc-p5). kuid kuna uuel purustajal turvalisuse T-5 taset veebilehelt ei nähtunud (purustaja vastab P-2, P-4 ja P-5 tasemele, kuid mitte T-5 tasemele.), siis on Hankija 11.07.2023 pöördunud uuesti Vaidlustajate poole: „According to the requirement 28.1 of Annex 1 of the ISB, the defective Documents shall be processed through a granulator with output of granules compliant with security level T-5 according to ISO/IEC 21964 or equivalent. In your submitted Annex 1 of the ISB you wrote that IDEMIA shredder is able to meet the DIN 32757 class 3 standard in terms of particle size. In response to Contracting Authority's question you answered that you referred to DIN 32757 class 3 standard by mistake and that the shredder you will use in the personalisation site in Tallinn will comply with Security level P-5 standard. The Contracting Authority kindly asks you to explain the following: 1) Which standard will the shredder comply with? 2) If answer to question nr 1 is ISO/EIC 21964 then how will IDEMIA ensure that the shredder that complies with security level P-5 (data on paper), will comply with security level T-5 (data on magnetic carriers) and how does IDEMIA plan to ensure that the destruction of Documents (not made of paper) is continuously in compliance with security level T-5 of ISO/EIC 21964?” Vaidlustajad on 14.07.2023 vastanud järgmiselt: „The shredder used in the Hansab personalisation site complies with ISO/IEC 21964 (DIN 66399) standard. Page 5 of 5 The maximum crosscut particle size for security level P-5 and T-5 are the same (2x15mm=30mm² Micro Cross Cut), as defined in the abovementioned standards. The cross cut of P-5 30mm² is equivalent of cross cut of T-5 30mm². [---] Destruction of documents at Hansab personalisation center in Tallinn, followed by the Hansab personalisation site operators, is described in a dedicated procedure audited/checked by eIDAS, ISO, and PCI auditors. In addition to procedural checks, auditors have also checked the shredder's outcome (particles). According to the manufacturer of the IDEAL shredder, the proposed model: 3804 CC, is a heavy-duty shredder compliant with P-5 and T-5 security levels, and in addition to paper-to-paper destruction, it is also suitable for the destruction of Credit Cards, Floppy disks. Shredding mechanisms can also handle thicker plastic (like CD- s) or metallic elements (like paper clips). Please find here the link to the datasheet of IDEAL model 3804 CC: https://media.ideal.de/wl/?id=CEL1UZA2IxE0SBQBxoVliXuNeAseiWLx All IDEAL compatible shredders can be filtered out (by security level and material to be destroyed) under this link: https://www.ideal.de/en/documentshredders/?p=1&o=5&n=12&f=9%7C20%7C25%7C26 The maintenance of the shredder is carried out by Hansab Service Department, according to the machinery manual/user guide and logged in the service manual, to avoid any malfunctions. In case of serious malfunction/end of life of the shredder, the new one with at least the same security level will be installed without delay, as Hansab is a reseller of the IDEAL equipment.“ Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et see Vaidlustajate selgitus ei tõenda purustaja vastavust ISO/IEC 21964 standardile ning pildid ja toote andmelehe veebilink näitavad, et purustaja on P turvatasemega. Hankijal polnud alust lugeda purustaja samaväärseks PEE lisa 1 p-is 28.1. toodud nõuetele. Vaatamata sellele, et Hankija on aktsepteerinud pakkumuses toodud purustaja vahetamist uue vastu, ei tõendanud Vaidlustajad uue purustaja vastavust PEE lisa 1 p-s 28.1. toodud nõuetele 36 (42) (väljundi vastavus T-5, ISO/IEC 21964 või sellega samaväärne). Ja seda vaatamata Hankija kahele selgitustaotlusele. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlustusmenetluses seoses selle nõudega esitatud täiendavad dokumendid tuleb jätta tähelepanuta, sest Hankija on andnud Vaidlustajatele võimaluse pakkumuse vastavust tõendada, Vaidlustajad aga pole seda teinud. Seega on Hankija õiguspäraselt järeldanud, et esineb Vaidlustajate pakkumuse tagasilükkamise alus seonduvalt PEE lisa 1 p-ga 28.1., sest RHS § 114 lg 2 näeb ette pakkumuse tagasilükkamise siis, kui pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 10. PEE lisa 1 p-des 6.12., 6.12.1., 6.12.2 .ja 6.13. on nõuded pakutavale lahendusel sõnastatud järgmiselt: „6.12. Chip applications and/or platform shall be updated remotely in case the Documents are already issued to the document holder. 6.12.1. If the chip applications and/or platform are updated remotely, the QSCD certification shall remain valid. 6.12.2. At a minimum, the technical solution shall enable security updates (patching) to all impacted Documents delivered to the Contracting Authority and MFA or already issued to the document holders. 6.13. The Contractor ensures that after the personalisation process, there shall remain enough non-volatile memory in the chip for a chip platform and applications for remote updating of the chip applications and/or chip platform over the Internet. [--]“ PEE lisa 1 p 6.12. järgi peab Dokumendile pakutavat kiipi ja/või platvormi saama kaugelt uuendada ning seda olukorras, kus Dokument on juba väljastatud Dokumendi kasutajale. PEE lisa 1 p 6.12.1. täpsustab p-s 6.12 esitatud kaug-uuenduse lahenduse nõuet - kiibirakenduste ja/või platvormi kaug-uuendamisel peab QSCD sertifikaat jääma kehtima. PEE 1 p 6.12.2. täpsustab p-s 6.12. esitatud kaug-uuenduste lahenduse nõuet - pakutav lahendus peab minimaalselt võimaldama turvauuenduste peale panemist kõikidele mõjutatud Dokumentidele, sõltumata sellest, kas need Dokumendid on parajasti füüsiliselt Politsei- ja Piirivalveameti, Välisministeeriumi või Dokumendi kasutaja (st lõppkasutaja) käes. PEE lisa 1 p 6.13. nõuab, et pakutava lahenduse puhul säiliks pärast Dokumendi personaliseerimist kiibil piisavalt vaba mälumahtu selleks, et kiibiplatvormi ja/või kiibirakendusi saaks kaugelt üle interneti (enda asukohas) uuendada. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et PEE lisa 1 p-st 6.12.2. ei tulenenud kaug- uuenduse lahenduse nõue. PEE lisa 1 p-st 6.12. ja selle alapunktides on nõue, et lisaks Hankijale ja Välisministeeriumile peab kaug-uuendusi võimalik olla teha ka siis, kui Dokument on juba väljastatud Dokumendi kasutajale. Seega pakutav lahendus peab olema selline, et vajadusel (teatud juhtudel) saab muudatusi, uuendusi, parandusi kõikidel isikut tõendavatel dokumentidel (Dokumentidel) rakendada kaugjuhtimise teel, viies need turvalist kanalit („tunnelit“) mööda üle avaliku interneti otse lepingupartnerilt (kes vastavad uuendused, parandused, muudatused jne teeb) lõppkasutajale 37 (42) (st füüsiline isik, kellele Dokument on väljastatud ehk füüsiliselt üle antud) antud Dokumendile (näiteks tarkvaralised parandused). Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et Vaidlustajatele ei saanud PEE p-dest jääda arusaamatuks, et pakutava lahenduse järgi peab olema kaug-uuendusi võimalik teha üle avaliku interneti. Vaidlustajad ei pakkunud üle avaliku interneti kaug-uuendamise lahendust üldse. Sellise lahenduse esitamata jätmise põhjusena on Vaidlustajad toonud välja väidetava vastuolu PEE lisa 1 p-ga 6.2. 10.1. Hankija on tuvastanud, et Vaidlustajate pakkumuse (dokument pealkirjaga „Purchase of ID-1 format Identity Document Blanks, Personalisation and Related services Technical and Financial Proposal Stage 3“) p-s 8.5. pakutud lahendus ja p-des 8.5.1. ning 8.5.3. toodud informatsioon näitavad, et lõppkasutaja Dokumendi uuendamine on võimalik vaid Hankija ja Välisministeeriumi teeninduspunktides (nö turvalises keskkonnas). P 8.5.1. kohaselt [---]. Hankija on 14.06.2023 palunud Vaidlustajatel kinnitada ja selgitada seda, kas Hankija saab õigesti aru, et pakutud lahendusega ei saa kaug-uuendusi kaugelt (üle interneti) teha. Vaidlustajad on 19.06.2023 selgitanud, et kaug-uuendused on võimalikud ainult turvalises keskkonnas, st privaatses IP võrgus ning mitte üle avaliku interneti. Vaidlustajad täpsustasid, et Vaidlustajad võivad võimaldada kaug-uuenduste tegemist läbi avaliku interneti, kuid viitasid turvakaalutlustele. Hankija on veel kord (11.07.2023) palunud Vaidlustajatel kinnitada seda, kas pakutakse terviklikku täislahendust kaug-uuendusteks, mida lõppkasutajad saavad üle avaliku interneti kasutada väljaspool Hankija ja Välisministeeriumi teeninduspunkte (näiteks kodust). Vaidlustajad kinnitasid 14.07.2023, et nad pakuvad terviklikku täislahendust, mida lõppkasutajad saavad kasutada üksnes turvalises keskkonnas ja seda, et ei pakutud kaug- uuendamist avaliku interneti kaudu. Vaidlustajad on valmis seda funktsionaalsust vajadusel Hankijale pakkuma. 10.2. Vaidlustuses (p 4.15.) on Vaidlustajad selgitanud, et kuna Dokumentide uuendamisega seotud toiminguid peetakse väga tundlikeks, pakkusidki Vaidlustajad Hankijale pakkumuses välja ka lahenduse töövoogudega, mis on võimalikud ainult Hankija, Välisministeeriumi väljastamise asukohas ja teeninduspunktides, mis oleks ainukene võimalus tagada tehnilise kirjelduse lisa 1 p-st 6.2. tuleneva nõude täitmine igas olukorras. PEE lisa 1 p 6.2. kohaselt In compliance with the eIDAS regulation, the Contractor shall obtain QSCD certification for each signature creation device. The Contractor shall maintain valid QSCD certification for each signature creation device for the duration of the Contract and until the expiry of the last valid Document. The Contractor shall present a QSCD certificate to the Contracting Authority at latest 6 (six) months before the start of the issuance of Documents. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kui Vaidlustajad leidsid, et PEE lisa 1 p 6.2. ei võimalda täita PEE lisa 1 p-e 6.12., 6.12.1., 6.12.2. ja 6.13., tulnuks PEE vaidlustada. Vaidlustajad ei saanud eeldada, et võivad oma pakkumuses esitatud lahenduses PEE nõuet eirata, et 38 (42) Hankijaga saab selle nõude osas projekti täpsustamise käigus läbi rääkida. 10.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustajad on ise tunnistanud, et nende pakutav lahendus igas olukorras ei vasta PEE lisa 1 p-dele 6.12., 6.12.1., 6.12.2 .ja 6.13., mistõttu Hankija on õigesti järeldanud, et Vaidlustajate pakkumus ei vasta neile PEE tingimustele. 11. PEE lisa 1 p 23.2.6. sätestab, et pakkuja peab pakkuma Hankijale lahenduse, mis võimaldab Dokumentide väljastamist kahel viisil:27  Dokument väljastatakse lõppkasutajale PPA, VäM-i või välise teenusepakkuja teeninduspunktis koos turvakoodide ümbrikuga (PEE lisa 1 p 23.2.6.1.); ja  Dokument väljastatakse lõppkasutajale ilma turvakoodide ümbrikuta (PEE lisa 1 p 23.2.6.2.). 11.1. Hankija on Vaidlustajate pakkumusest (dokument pealkirjaga „Purchase of ID-1 format Identity Document Blanks, Personalisation and Related services Technical and Financial Proposal Stage 3“) tuvastanud, et ehkki Vaidlustajate pakutav kaugväljastuse/-aktiveerimise lahendus vajab toimimiseks [---] lahendust, ei ole seda Vaidlustajate pakkumuses. 14.06.2023 palus Hankija Vaidlustajatel selgitada pakutavat turvakoodide ümbrikuta väljastamise lahendust (PEE lisa 1 p 23.2.6.2.). Vaidlustajad vastasid Hankijale 19.06.2023, et ilma turvakoodide ümbrikuta kaugväljastuse/- aktiveerimise lahendus baseerub lõppkasutaja [---], vastavalt pakkumuses selgitatule ja seal kirjeldatud [---]. Lahenduse toimimiseks kasutavad Vaidlustajad oma [---]. Vaidlustajad selgitasid Hankijale, et kuigi [---] on pakkumusse hõlmatud, pakuvad Vaidlustajad Hankijale [---]. Hankija on teinud järelduse, et Vaidlustajad pakuvad protsessi, aga mitte töötavat lahendust. Hankija palus 11.07.2023 Vaidlustajatel täpsustada, mis kuulub Hankijale pakutava tehnilise lahenduse koosseisu (millega on pakkumuse maksumusse arvestatud). Vaidlustajad selgitasid 14.07.2023 vastuses, et [---] lahendus koosneb mitmetest komponentidest:  [---],  [---],  [---],  [---],  [---],  [---]. Kõik need komponendid ei ole pakkumuse koosseisus, kuid pakutakse [---] komponenti koos sellega seotud API-de ja infrastruktuuriga – [---]. Vaidlustajad selgitasid, et pakkumus ei sisalda ülejäänud [---] komponente, st ei sisalda:  [---],  [---],  [---], 27 PEE lisa 1 p 23.2.6: The Contractor shall enable issuance of Documents by two means:  Document issuance with a security code envelope at the Contracting Authority's, the MFA's and external service providers service points (PEE lisa 1 p 23.2.6.1);  Document issuance without a security code envelope (PEE lisa 1 p 23.2.6.2). 39 (42)   [---],  [---]. Kuna Hankija leidis, et Vaidlustajad ei paku Hankijale toimivat tehnilist kaugväljastuse/- aktiveerimise lahendust, sest pakutava lahenduse toimimiseks vajalikud komponendid on pakkumusest puudu, küsis Hankija 19.07.2023 Vaidlustajatelt, et kas ja mida peaks Hankija lisaks soetama või arendama selleks, et lahendus töötaks, arvestades Hankija eesmärke. Vaidlustajate 22.07.2023 vastuse järgi [---]. [---], peab Hankija edastama lõpp-kasutajale PUK-i tema poolt määratud elektroonilisel viisil. Hankija peab lahenduse toimimiseks tagama PUK-ide turvalise hoiustamise andmebaasi, lõppkasutajatele veebilehe teenuse kasutamiseks ning PUK-i edastamise vahendid ning tegema ka PUK-i edastamiseks vajalikud toimingud oma süsteemis. 11.2. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et isegi juhul, kui aktsepteerida Vaidlustajate soovi pakkumust täiendada ühe komponendiga ([---]), sedagi väga kitsalt üksnes PUK-i kaugedastamise jaoks, siis ei ole tegemist toimiva tehnilise lahendusega PEE lisa 1 p-de 23.2.9. ja 23.2.9.1. tähenduses – Vaidlustajate selgituste kohaselt pakutakse vaid [---]. Vaidlustajate pakkumuses [---]. PUK-i hoiustamise ja lõppkasutajale edastamisega seotud ülesanded ja vastutus, sh selleks vajalikud tehnilised lahendused, on Hankija kanda. Lisaks on Hankija selgitanud, et kui aktsepteerida Vaidlustajate seisukohta, et tingimuste täitmiseks piisab sellest, et [---] , ei vasta see lahendus PEE lisa p-s 23.2.9.1 sätestatud nõudele (koostoimes PEE lisa 1.1 p-ga 2.4.), mille kohaselt peab pakutav lahendus olema kasutatav kõikide Dokumentide puhul. Vaidlustajate kirjeldatud [---] üles ehitatud PUK-i krüpteerimise lahendus baseerub [---]. PEE lisa 1 p-s 23.2.9. pakkujalt nõutud lahendus peab olema kasutatav kõikide hanke esemesse kuuluvate Dokumentide puhul (PEE lisa 1 p 23.2.9.1). PEE lisa 1.1 p 2.4, kohaselt ei kanta kõikidele Dokumentidele personaliseerimise protsessis ICAO andmeid, [---]. 11.3. Seega – Vaidlustajate lahendus ei taga nõude, et Dokument väljastatakse lõppkasutajale ilma turvakoodide ümbrikuta (PEE lisa 1 p 23.2.6.2.), täitmist. Vaidlustajad ei vaidle vastu sellele, et algse pakkumuse kohaselt nende pakkumus [---]. 11.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija on õigesti järeldanud, et Vaidlustajate pakutav lahendus ei vasta PEE lisa 1 p-des 23.2.6., 23.2.6.2., 23.2.8.3., 23.2.9., 23.2.9.1. ja PEE lisa 1.1. p-s 2.4. sätestatud nõuetele. 12. PEE lisa 1 p 23.2.7. kohaselt pidi pakkuja pakkuma lahendust Dokumentide väljastamiseks koos turvakoodide ümbrikuga (23.2.6.1. alternatiiv). PEE lisa 1 p 23.2.7.3. kohaselt pidi pakutav lahendus28 tagama, et Dokumendi kiibile kantud sertifikaadid aktiveeritakse Dokumendi väljastamise käigus (ajal). 12.1. Hankija selgitas, et Dokumendid saadetakse tootja poolt Hankijale ja Välisministeeriumile ja välise teenusepakkuja teeninduspunkti selliselt, et Dokumentide kiibile kantud sertifikaadid on turvalisuse tagamiseks peatatud olekus (PEE lisa 1 p 23.2.3.). 28 PEE lisa 1 p 23.2.7.3: “Suspension of the end user certificates shall be terminated during the issuance of the Document at the Contracting Authority's, MFA's or external service provider's service point.” 40 (42) Dokumendi väljastamisel lõppkasutajale tuvastab ametnik väljastamise ajal lõppkasutaja isiku ning aktiveerib sertifikaadid (PEE lisa 1 p 23.2.7.3). Selle tulemusena on Dokumendi elektrooniline osa Dokumendi kättesaamisel aktiveeritud ning lõppkasutaja ei pea (ega saa) Dokumendi (koos turvakoodide ümbrikuga) teeninduspunktist väljastamisel Dokumendi elektroonilise osa aktiveerimiseks (st sertifikaatide peatatud oleku lõpetamiseks) enam midagi tegema. Hankija selgituste kohaselt on Vaidlustajate pakkumuse („Purchase of ID-1 format Identity Document Blanks, Personalisation and Related services Technical and Financial Proposal Stage 3“) p-s 10.3.1 esitatud selgituste ja jooniste pinnalt selgelt näha, et [---]. Vaidlustajad on 19.06.2023 Hankijale selgitanud, et kasutatav tehniline lahendus [---]. 12.2. Vaidlustajad leiavad, et Hankija ei ole nende pakkumusest õigesti aru saada ega küsinud ka sellega seoses Vaidlustajalt täpsustusi. Vaidlustajate pakkumuse („Purchase of ID-1 format Identity Document Blanks, Personalisation and Related services Technical and Financial Proposal Stage 3“) p-s 10.1. on kirjas, et dokumente on võimalik aktiveerida kahel viisil, nii Hankija, Välisministeeriumi kui ka väliste teenusepakkujate teeninduspunktides kui ka dokumentide väljastamisel ilma turvakoodide ümbrikuta. Pakkumuse („Purchase of ID-1 format Identity Document Blanks, Personalisation and Related services Technical and Financial Proposal Stage 3“) p-s 10.2.1. oli täpsustatud, et alternatiivselt on võimalik ID-kaarte aktiveerida teeninduspunktides. Vaidlustajad pakkumuse („Purchase of ID-1 format Identity Document Blanks, Personalisation and Related services Technical and Financial Proposal Stage 3“) p-s 10.3.2. märkinud, et saavad ID-kaartide aktiveerimisega seotud asjad Hankijaga hilisemalt täpsustada (The detailed solution will be agreed with the Contracting Authority during the technical workshops on the system definition.) Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et PEE lisa 1 p 23.2.7.3. nõue on kehtestatud Dokumentide väljastamisele turvakoodide ümbrikuga, kuid Vaidlustajate pakkumuse p 10.2.1 käsitleb [---]. Isegi, kui Vaidlustajate pakkumuses on vastuolu (eelkõige p-de 10.2.1. ja 10.3.1. vahel), siis Vaidlustajate 19.06.2023 ja 14.07.2023 selgitused selle vastuolu kõrvaldavad. Vaidlustajad selgitasid Hankijale, et:  [---];  [---]. 12.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija on õigesti järeldanud, et Vaidlustajate pakutav lahendus ei vasta PEE lisa 1 p-s 23.2.7.3. sätestatud nõudele. Hankija on õigesti järeldanud, et tegemist on vastuoluga PEE lisa 1 p 23.2.7.3. nõudega. 13. Eeltoodu alusel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus lükata Vaidlustajate pakkumus tagasi on kooskõlas RHS § 114 lg-ga 2 ja esitatud vaidlustus jääb rahuldamata. 14. Vaidlustusmenetluse kulud 41 (42) Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel vaidlustuse rahuldamata jätmisega, siis kuulub käesoleval juhul vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3. 14.1. Hankija on esitanud tähtaegselt järgmised taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks:  13.09.2023 – 8124,8 eurot (käibemaksuta), 50,78 tunni õigusabi osutamise eest (tunnitasuga 160 eurot käibemaksuta, sh K. Alliksaar 13,25 tundi);  18.09.2023 – 5592 eurot (käibemaksuta), 34,95 tunni õigusabi osutamise eest (tunnitasuga 160 eurot käibemaksuta). Seega nõuab Hankija kokku 13 716,8 euro (käibemaksuta) välja mõistmist, 85,73 tunni õigusabi osutamise eest, tunnitasuga 160 eurot (käibemaksuta). Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija esitatud taotlus kulude välja mõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Vaidluse all on Hankija otsus lükata Vaidlustajate pakkumuse tagasi. Tegemist on sisult keerulise ja mahuka vaidlusega, kuid Hankija 21.08.2023 protokollis nr 20-2.27/3-43 on 21-l leheküljel väga põhjalikult ja selgelt põhjendatud, mis Hankija hinnangul Vaidlustajate pakkumus tuli 5 tingimuse/nõudega seonduvalt tagasi lükata. Õiguslikult tuli vaidlustusmenetluses neid põhjendusi (vajadusel) täiendada lähtuvalt vaidlustusest ja selgitada läbi viidud võistleva dialoogi õiguslikke aluseid. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et selleks (koos abiga) sai Hankija esindajal kuluda 45 tundi. Mis tähendab, et vaidlustuskomisjon peab vajalikuks ja põhjendatud Hankija esindaja kuluks 7200 eurot (ilma käibemaksuta), mis tuleb Vaidlustajatelt välja mõista. 14.2. Vaidlustajate esindajate kulud ja tasutud riigilõiv jäävad Vaidlustajate kanda. . (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 42 (42)