3. isiku täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

29.09.2023 KOLMANDA ISIKU TÄIENDAV SEISUKOHT riigihanke „ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide plankide ostmine ning isikustamisteenuse ja teiste teenuste tellimine“ (vr 254499) vaidlustusmenetluses Kolmas isik: Thales DIS Finland Oy Soome registrikood: 0826277-7 Myllynkivenkuja 4, 01620 Vantaa Kolmanda isiku esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Priit Lätt, vandeadvokaat Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal Tatari 1, 10141 Tallinn E-post [email protected] Vaidlustaja: HID CID LIMITED Ühendkuningriigi registrikood: 12027509 Maplewood Crockford Lane, Chineham Business Park, Basingstoke, United Kingdom, RG24 8YB Vaidlustaja esindajad: Kaidi Reiljan-Sihvart, vandeadvokaat Advokaadibüroo COBALT E-post [email protected] Kadri Matteus, vandeadvokaat Advokaadibüroo Matteus E-post [email protected] Hankija: Politsei- ja Piirivalveamet Registrikood 70008747 Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn Hankija esindaja: Merit Lind, vandeadvokaat Advokaadibüroo FORT E-post [email protected] TAOTLUSED 1. Mõista HID CID LIMITEDilt Thales DIS Finland Oy kasuks välja täiendav lepingulise esindaja kulu summas 2280 eurot. Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ, Tatari 1, 10141 Tallinn T: 614 1858, [email protected], www.pwclegal.ee ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on HID CID LIMITED (vaidlustaja) vaidlustus Politsei- ja Piirivalveameti (hankija) riigihankes „ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide plankide ostmine ning isikustamisteenuse ja teiste teenuste tellimine“ (vr 254499) (riigihange) tehtud otsuse peale tunnistada Thales DIS Finland Oy (kolmas isik) pakkumus vastavaks ja edukaks. 2. 26.09.2023 esitas vaidlustaja täiendava seisukoha. VAKO on määranud täiendavatele seisukohtadele vastamise tähtpäevaks 29.09.2023. PÕHJENDUSED (I) Kolmas isik ei riku sisemise ristsubsideerimise keeldu 3. Kolmas isik on vaidlustuse vastuse ptk-s I selgitanud, et hankija on põhjalikult kontrollinud ristsubsideerimist ja kolmas isik on omakorda andnud hankija küsimustele põhjalikud selgitused. Hankija on kontrollinud täpselt neid etteheiteid, mis on vaidlustaja vaidlustuses esitanud. Kõik vaidlustuses esitatud etteheited sisemise ristsubsideerimise kohta on alusetud, nagu on ka kõik vaidlustaja täiendavad etteheited. 4. Vaidlustaja väidab, et PEE p 3.5.9.1 järgi ei tohi dokumentide kulusid sisemiselt ristsubsideerida ja dokumendil „peab olema seega õiglane hind, mis kajastab selle dokumendi tootmise kulu“.1 Vaidlustaja eksib. 5. Pakkujal ei olnud kohustust pakkuda „õiglast hinda,“ mis „kajastab dokumendi tootmise kulu“. Riigihankes ei ole hindadele sätestatud piirmäära. VAKO on selgitanud, et riigihanke üldpõhimõtetest (RHS § 3) tulenevalt tuleb riigihanke hind saavutada riigihanke tulemusel, mis VAKO arvates tähendab seda, et hankija ei saa maksimaalselt lubatud hindu riigihanke alusdokumentides ise kindlaks määrata. Hankemenetluses puudub hankijal õigus kehtestada piirhindu, millest kõrgema maksumusega pakkumust pakkujad esitada ei tohi.2 PEE p-st 3.5.9.1 tuleneb vaid sisemise ristsubsideerimise keeld, s.t ühe dokumendi kahjumit ei tohi katta teise dokumendi tulust. Kolmas isik ei tooda mitte ühtegi dokumenti kahjuga, seega ei toimu dokumentide vahelist ristsubsideerimist. 6. Vaidlustaja väidab, et kolmanda isiku pakutud hinnad kajastavad „ilmselget manipulatsiooni hindamise kriteeriumidega“.3 Niinimetatud „hindamise kriteeriumidega manipuleerimine“ on vaidlustaja seisukohas läbiv ja korduv teema.4 Vaidlustaja seisukoht on rajatud eeldusele, mis on alusetu ja asjakohatu. 7. Ükski RHAD-i ega RHS säte ei keela pakkujal teenida hankelepingu täitmisel kasumit, maksimeerides samas hankelepingule konkureerides oma eduperspektiivi. Tegemist ei ole hindamise kriteeriumidega manipuleerimisega, vaid tavapärase hinnastamise küsimusega. Muul viisil hinnakonkurents riigihangetes ei toimugi. Mitte kusagilt RHAD-st ei tulene nõuet, mille kohaselt ühikuhindadele lisanduv kasumimarginaal peaks olema kõigil kaartidel samasugune. Kasumimarginaali suurus on loomulik hinnakonkurentsi osa. VAKO ei anna hinnanguid pakkujate hinnakujundusele, vaid kontrollib hankija otsuste õiguspärasust. Kolmas isik rõhutab: igast dokumendist saadav tulu katab dokumendi kulu. 1 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p 2.3.1. 2 VAKO 34-19/206183, p 7. 3 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p 2.3.3. 4 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p-d 2.4.6 ja 2.4.8. 2/5 8. Vaidlustaja väidab meelevaldselt, et kolmanda isiku kulu elamisloa kaardi tootmisel on ca 3 korda kõrgem kui isikutunnistuse tootmisel ning ca 7 korda kõrgem kui kõikide muude dokumentide tootmisel, ning palub VAKO-l selgitada, kas „selline väide on usutavalt põhistatud“.5 Kolmas isik ei ole esitanud väidet, mille õigsust vaidlustaja palub VAKO-l kontrollida. Kolmas isik on vaidlustuse vastuse p-s 18 selgitanud, et hind ei ole samastatav kuluga – selle üle ei saa pooltel olla mõistlikku vaidlust. RHADist ei tulene kohustust esitada dokumentide hindasid proportsionaalselt dokumentide kuludega. Mitte kusagilt RHADist ei tulene hindade piirmäärasid ega kasumimarginaali maksimaalset suurust. 9. On ilmselgelt vale väita, et kulud kaardi tootmisel on 3 (või 7) korda kõrgemad, kui vaidlustaja ei tea tootmiskulude suurust. Seega on vaidlustaja täiendava seisukoha p-s 2.3.4 esitatud suurusjärgud täiesti suvalised ja tuleb jätta tähelepanuta. Käesolevas vaidluses on oluline see, kas toimub sisemine ristsubsideerimine ehk kas kolmas isik toodab dokumenti kahjumiga ning katab kahjumi teise dokumendi tulu arvelt. Seda olukorda ei esine ja sisulisi põhjendusi kahtluste hajutamiseks on hankija saanud kontrollimenetluses hinnata. 10. Vaidlustaja ei ole vaidlustuses ega täiendavas seisukohas millegagi põhistanud ega tõendanud, et kolmas isik toodab dokumente kahjumiga. Vaidlustaja on üle 30-aastase kogemusega valdkonna professionaal ning omab – nii nagu kolmas isik – väga häid teadmisi riigihankes hangitavate dokumentide tootmise kulust. Kui vaidlustaja tegelikult arvaks, et kolmas isik toodab ühtegi dokumenti kahjumiga, oleks ta oma seisukohtades vähemalt põhistanud, et iga dokumendi kulu ei saa olla kaetav hindadest, mis kolmas isik on dokumentidele määranud. Vaidlustaja ei ole seda teinud. Selle asemel räägib vaidlustaja „hindamise kriteeriumidega manipuleerimisest“, „ebaõiglastest“ hindadest ja dokumentide kulude „proportsioonist“, mis on ristsubsideerimise keelu juures täiesti asjakohatud. (II) Hankija ei pidanud kontrollima konkurentsi moonutamist 11. Vaidlustaja viited kohtupraktikale, mille kohaselt peab ristsubsideerimise korral kontrollima ka konkurentsi moonutamist,6 on ilmselgelt asjassepuutumatud. 12. Kolmas isik ei ristsubsideeri hindu, mistõttu langeb konkurentsi moonutamise kontrollimata jätmise etteheide ära. Konkurentsi moonutamise kahtlust ei saa tekkida, kui kolmas isik on esitanud hinnad, mis katavad ära iga üksiku dokumendi kulu. Hankija ei pidanud seega konkurentsi moonutamist kontrollima, kuna ta on teinud kindlaks, et ristsubsideerimist ei esine. (III) Vaidlustaja oli teadlik hindamise kriteeriumide sisust 13. Vaidlustaja väidab, et „hankija ei ole loonud hindamise kriteeriume, mille tulemusel selguks majanduslikult soodsaim pakkumus“.7 Lisaks väidab vaidlustaja, et „kuigi hankija tuvastas, et hindamise tulemusel ei osutu edukaks majanduslikult soodsaim pakkumus,“ otsustas ta „üldpõhimõtteid eirata ja tunnistada vastavaks konkurentsi moonutava pakkumuse“. 8 Vaidlustaja väited ei ole õiged. 14. Pakkumuse majanduslik soodsus tehakse kindlaks hindamise kriteeriumide alusel (RHS § 117 lg 1 ls 2). Vaidlustaja ei esitanud majanduslikult soodsaimat pakkumust. Hankijal ei ole õiguslikku alust eirata hindamise kriteeriume ja oma suva järgi otsustada, et edukaks peaks 5 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p 2.3.4. 6 Vaidlustaja täiendav seisukoht, ptk 2.4. 7 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p 2.4.5. 8 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p 2.4.7. 3/5  osutuma hoopis teine pakkuja, kes kehtivate hindamise kriteeriumide järgi kõige rohkem punkte ei saa – s.t kes tegelikult majanduslikult soodsaimat pakkumust ei ole esitanud. Vaidlustaja väide, et vaid nii tehes käituks hankija riigihangete üldpõhimõtetega kooskõlaliselt, ei ole tõsiseltvõetav. 15. Kui vaidlustaja pidas hindamise kriteeriume õigusvastaseks, oleks ta pidanud neid vaidlustama. Kehtivad hanketingimused on siduvad nii pakkujatele kui ka hankijale.9 Vaidlustaja viitab eVigilo lahendile10, mille järgi saab tõesti erandkorras hindamise kriteeriume vaidlustada ka pärast pakkumuste esitamist, kui hindamise kriteeriumide sisust oli pakkujal võimalik aru saada alles siis, kui hankija pakkumusi hindas.11 Sellist olukorda praegu aga ei esine. 16. Vaidlustaja viidatud eVigilo kaasus praegusel juhul ei kohaldu. eVigilo kaasuses määratles hankija „väga abstraktselt majanduslikult soodsaima pakkumuse hindamise kriteeriumid, eelkõige kriteeriumi „vastavus hankija vajadustele”, mis mõjutas pakkujate pakkumusi ja nende hindamist hankija poolt“. Ettevõtja ei saanud hindamise kriteeriumidest aru enne, kui hankija oli talle edastanud põhjused selle kohta, miks tema pakkumust edukaks ei tunnistatud.12 eVigilo lahendis selgus niisiis hindamise kriteeriumi sisu alles siis, kui hankija oli põhjendanud hindepunktide andmist. 17. Hindamise kriteerium „Dokumendi maksumus“ ei sisalda subjektiivseid elemente ega ole ebamäärane. Tegemist on maksumuse kriteeriumiga, mitte kvaliteedikriteeriumiga. Ainult subjektiivne kvaliteedikriteerium (mis on ebaselgelt ja mitmeti mõistetavalt sõnastatud) on selline, mille sisust võib pakkuja aru saada alles pärast pakkumuste esitamist. Maksumuse kriteeriumis arvutatakse punktid valemi alusel, mis oli vaidlustajale ja kõigile teistele pakkujale teada. Valemiga kriteeriumi puhul on juba olemuselt välistatud, et pakkuja saab selle sisust aru alles siis, kui hankija pakkumusi hindama hakkab. Hankija rakendas hindamise kriteeriumit „Dokumendi maksumus“ täpselt nii, nagu see kogu aeg sätestatud on olnud. Vaidlustaja pidi mõistma (ja ilmselgelt mõistis) selle sisu. (IV) Vaidlustuse aluse täiendamine ei ole enam võimalik 18. Vaidlustaja väidab, et hankija on jätnud kontrollimata pakkumuse esitamise ettepaneku (PEE) p-s 3.5.10 nõutud omahinnad.13 See väide on praeguses vaidluses sisuliselt asjassepuutumatu. Vaidlustaja teab seda tegelikult ka ise, sest oleks vaidlustuse aluse täiendamisega seotud väited vastasel korral esitanud tähtaegselt. 19. RHS § 191 lg 1 ls 2 kohaselt on vaidlustuse aluse muutmine või täiendamine võimalik 2 tööpäeva enne täiendavate seisukohtade esitamise tähtpäeva. RHS § 190 lg 6 kohaselt on vaidlustuse alus põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Praeguse vaidluse kontekstis: vaidlustuse aluseks on argumendid, millega seoses põhistatakse kolmanda isiku pakkumuse mittevastavust. 20. Vaidlustaja ei tuginenud vaidlustuses kahtlusele, et hankija ei ole kontrollinud kolmanda isiku pakkumuse vastavust PEE p-le 3.5.10. Vaidlustaja ei ole vaidlustuses mitte midagi väitnud omahindade kontrollimise kohta. Vaidlustaja oleks uue argumendi pidanud esitama hiljemalt 22.09.2023, s.o 2 tööpäeva enne täiendavate seisukohtade esitamise tähtpäeva (26.09.2023 on teisipäev). 9 RKHKo 3-3-1-24-13, p 25; RKHKo 3-3-1-50-15, p 14.2. 10 EKo C-538/13. 11 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p 2.4.6. 12 EKo C-538/13, p 27. 13 Vaidlustaja täiendav seisukoht, ptk 2.2. 4/5 21. Riigihanke vaidlustusmenetlus on kiireloomuline, kus menetlusosalistel ei saa olla võimalust pidevalt ja endale sobival ajal esitada uusi seisukohti ja tõendeid.14 Kuna vaidlustaja on hilinenud vaidlustuse aluse täiendamisega, tuleb vaidlustaja täiendava seisukoha ptk 2.2 jätta tähelepanuta. MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 22. Kolmas isik on seoses täiendava seisukohaga kandnud täiendavaid menetluskulusid: 1) lepingulise esindaja kulu, mis ei sisalda käibemaksu. Lepingulise esindaja tunnihind on 190 eurot (käibemaksuta) ning ajakulu nähtub ajaaruandest: Kuupäev Tegevus Ajakulu (h) 27.09.2023 Vaidlustaja täiendava seisukohaga tutvumine ja analüüs. 2 Kliendiga suhtlus. 28.09.2023 Täiendava seisukoha koostamine. 4,5 29.09.2023 Täiendava seisukoha koostamine. Kliendiga suhtlemine ja 5,5 kooskõlastamine. Menetluskulude nimekirja koostamine. Allkirjastamine ja VAKO-le edastamine. Kokku (h) 12 Kokku (EUR) 2280 MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 23. Menetlusdokumendi edastamine. Seisukoht on edastatud adressaadile [email protected] ja poolte esindajatele e-posti teel. 24. Tähtaegsus. VAKO määras täiendavatele seisukohtadele vastamiseks tähtpäeva 29.09.2023. Seisukoht on tähtaegne. Austusega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Erki Fels, vandeadvokaat Priit Lätt, vandeadvokaat 14 VAKO 207-20/223606, p 16; TlnHKo 3-17-2269, p 20. 5/5