3.isiku vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon 29.09.2023 Tartu mnt 85 10115 TALLINN Edastatud elektroonselt e-posti aadressile [email protected] HMPK OÜ VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihange: Riigihange „Puiduvedu 2023-2028“ Riigihanke viitenumber: 258151 Hankija: Riigimetsa Majandamise Keskus Registrikood: 70004459 Aadress: Mõisa/3, 45403 Sagadi küla, Haljala vald e-post: [email protected] Vaidlustaja: MARGO NOVIKOV Osaühing Registrikood: 11047223 Aadress: Tähe tn 13a, 45109 Tapa linn Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Veiko Viisileht Advokaadibüroo LINKLaw Telliskivi 60/2, 10412 Tallinn e-post: [email protected] Kolmas isik: HMPK OÜ Registrikood: 10348945 Aadress: Lubjaahju tn 3, 92411 Kärdla Kolmanda isiku esindajad: vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart advokaat Crislyn Piirits Advokaadibüroo COBALT Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn e-post: [email protected], [email protected] TAOTLUSED: 1 Jätta MARGO NOVIKOV Osaühingu vaidlustus täies ulatuses rahuldamata. 2 Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. 3 Mõista MARGO NOVIKOV Osaühingult HMPK OÜ kasuks välja õigusabikulud vastavalt menetluses esitatavale menetluskulude nimekirjale. Määrata õigusabikulude nimekirja esitamiseks tähtaeg. Eesti Läti Leedu +372 665 1888 +371 6720 1800 +370 5250 0800 [email protected] [email protected] [email protected] 1 FAKTILISED ASJAOLUD 1.1 Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi „RMK“ või „hankija“) algatas 02.01.2023 riigihankemenetluse viitenumbriga 258151 „Puiduvedu 2023-2028“ (edaspidi „hange“). Hange on jaotatud osadeks. Igale hanke osale seadis hankija eraldi kvalifitseerimise tingimused. Osale 5 (Hiiumaa) seadis hankija järgmise kvalifitseerimise tingimuse: „Pakkuja peab omama riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul lepingulisel alusel teenusena metsamaterjali maanteevedude teostamise kogemust vähemalt 180 000 m3.“ 1.2 HMPK OÜ (edaspidi „HMPK“) esitas hankes vaidlustuse RMK 25.04.2023 käskkirjale nr 1- 47.2689/4 ja selle lisale nr 1, taotledes viidatud dokumentide kehtetuks tunnistamist osas, milles jäeti hanke osas 5 (Hiiumaa piirkond) HMPK kvalifitseerimata ja tunnistati edukaks MARGO NOVIKOV Osaühing (edaspidi „MN“ või „vaidlustaja“). VAKO tegi 06.06.2023 otsuse, millega rahuldas vaidlustuse. Vastav VAKO otsus on käesolevaks ajaks jõustunud (edaspidi „esimene menetlus“). 1.3 Selle tulemusena tegi RMK 15.09.2023 15.09.2023 käskkirja nr 1-47.2689/24 (edaspidi „edukuse käskkiri“) ja käskkirja nr 1-47.2689/25 (edaspidi „kvalifitseerimise käskkiri“; mõlemad käskkirjad koos „käskkirjad“), millega RMK vastavalt tunnistas hankes edukaks HMPK pakkumuse ning kvalifitseeris HMPK. 1.4 25.09.2023 esitas MN vaidlustuse, milles MN taotleb tehtud käskkirjade kehtetuks tunnistamist. HMPK ei nõustu vastava vaidlustusega ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vaidlustus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata (vt all p 2). Täpsemad HMPK seisukohad on toodud alljärgnevalt. 2 VAIDLUSTUS TULEB JÄTTA RAHULDAMATA 2.1 Vaidluse põhisisu. MN väidab, et vaidlustus tuleb rahuldada, kuna hankija ei arvestanud käskkirjade tegemisel, et HMPK ei ole omandanud vajalikus mahus maanteeveo kogemust ning on omistanud enda tegevusena ebaõigesti alltöövõtjate kogemust. Seetõttu on MN-i väitel nii HMPK pakkumuse edukaks tunnistamise kui ka HMPK kvalifitseerimise käskkiri õigusvastased ning HMPK oleks tulnud hankelt kõrvaldada. HMPK ei nõustu MN-i seisukohaga, et HMPK oleks tulnud jätta kvalifitseerimata, ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kuna HMPK on õigesti kvalifitseeritud, siis puudub alus HMPK hankelt kõrvaldamiseks. 2.2 HMPK vastavus kõnealusele kvalifitseerimise tingimusele oli ka esimese menetluse esemeks, milles vaidlustaja väited ümber lükati. HMPK osutab, et juba esimeses menetluses lahendas VAKO sama küsimust, kas HMPK vastab riigihanke hanketeate III. 1.3) tehnilisele ja kutsealase suutlikkusele kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele: C: Pakkuja peab omama riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul lepingulisel alusel teenusena metsamaterjali maanteevedude teostamise kogemust vähemalt 180 000 m3. Seejuures oli hankija eelnevalt kontrollinud HMPK kvalifitseerimise tingimustele vastavust (sh maanteevedude teostamise ja vastava kogemuse arvestamise osas) ning leidnud, et HMPK ei vasta kõnealusele kvaliftseerimise tingimusele üksnes seetõttu, et hankija käsitles HMPK poolt FOB tarneklausliga teostatud maanteevedusid HMPK-le endale kuuluva kauba vedudena, mitte tellimusvedudena. Muudel põhjustel, sh et tegemist ei ole üldse maanteevedudega või et alltöövõttu ei tohi kvalifitseerimisel arvestada, kvalifitseerimata jätmiseks hankija alust ei näinud. Samuti osutab HMPK, et MN esitas ka esimeses menetluses kõnealuse vaidlustuse aluseks olevad väited, et HMPK teostatud vedude puhul ei ole üldse tegemist maanteevedudega ning et alltöövõtule tuginemine ei ole lubatud. HMPK lükkas juba esimeses menetluses kõik MN-i eeltoodud väited ümber (vt vaidlustuse lisa 5, p-d 3 ja 5.3). Samuti nähtub hankija poolt esimeses menetluses esitatud seisukohtadest üheselt, et hankija ei jaga kõnealuse kvalifitseerimistingimuse tähenduses MN-i seisukohti maanteeveo sisustamise ja alltöövõtu kohta. Vaidlustuse lahendamise tulemusena asus VAKO seisukohale, et hankija otsus vastava tingimuse alusel HMPK kvalifitseerimata 2|8  jätmise kohta on õigusvastane. Seega sisuliselt on MN-i vaidlustuse esemeks HMPK vastavus samale kvalifitseerimise tingimusele, kusjuures MN ei ole enam kahtluse alla seadnud, et HMPK vedude puhul on tegemist tellimusvedudega (so et HMPK ei vedanud iseendale kuuluvat puitu). 2.3 Vaidlustatud otsused on õiguspärased. Vaidlustaja ei ole seadnud kahtluse alla HMPK pakkumuse edukaks tunnistamise aluseid, so et HMPK pakkumus on vastavas hankeosas kõige madalama hinnakoefitsiendiga pakkumus ning vastav otsus on seega õiguspärane. Erinevalt MN-i alusetust väidetest on hankija HMPK vastavust kõnealusele kvalifitseerimise tingimusele (sh maanteevedude teostamist ja alltöövõtu arvestamist) kontrollinud juba kahel korral, so ka esimest korda kvalifitseerimist läbi viies. Esimese vaidlustusmenetluse järgselt HMPK kvalifitseerimise teistkordse kontrolli käigus on hankija jõudnud õigele järeldusele, et HMPK vastab kõigile kvalifitseerimise tingimustele, sh kõnealusele tehnilise ja kutsealase suutlikkuse osas kehtestatud tingimusele. Seega puudub HMPK kõrvaldamiseks ning MN-i vaidlustuse rahuldamiseks. 2.4 MN-i vaidlustus tuleb jätta rahuldamata, kuna erinevalt MN-i seisukohtadest on HMPK teinud nõutavas mahus maanteevedusid 2.4.1 Vaidlustaja sisustab (kitsendab) „maanteevedu“ vastuolus kvalifitseerimise tingimuse sisu ja Hankija poolt kvalifitseerimise tingimusele antud selgitusega. Puudub vaidlus selles, et Hankija 25.01.2023 selgitus kõnealuse kvalifitseerimise tingimuse arvestamisel oli järgmine: „Kvalifitseerimistingimuse kohaselt peab pakkuja omama riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul lepingulisel alusel teenusena metsamaterjali maanteevedude teostamise kogemust. Seega oma metsamaterjali vedamise kogemus ei lähe arvesse. Vedu peab olema teostatud teenusena lepingulisel alusel. Teenuse osaks ei ole mitte ainult oskus autoga ja õige loakategooriaga maanteel vms teel sõita, vaid ka sõite ja vedu korraldada vastavalt hankija logistikute tellimustele.“ (vt teabevahetus ID 713149). Eeltoodust tulenevalt tuleb ka vastavat tingimust sisustada. MN-i vaidlustuses toodud käsitlus maanteeveo sisustamise kohta (milles MN kitsendab oluliselt ja täielikult meelevaldselt maanteeveo mõistet, piirates maanteeveo mõistet vaid EhS § 92 mõistele vastaval teel toimunud veoga) kõnealuse kvalifitseerimise tingimuse sisust, mõttest ja hankija antud selgitusest ei tulene. Kõnealusest kvalifitseerimise tingimusest ei nähtu, et maanteeveona arvestatakse ainuüksi vedu, mis on toimunud EhS § 92 tähenduses maanteena käsitletaval teel, ega ka hankija soovi konkurentsi vaidlustaja soovitud viisil piirata. Nagu HMPK on juba esimeses menetluses selgitanud, puudub autoveoseaduses termin „maanteevedu“ ning autoveoseaduse § 2 lg 2 kohaselt loetakse riigisiseseks autoveoks ettevõtja poolt korraldatavat vedu Eesti territooriumil. Seega on HMPK vastavast riigisisese veoseveo reeglistikust õigesti lähtunud. Samuti nähtub hankija poolt nii esimesest kui ka teisest kvalifitseerimist puudutavast otsusest (milles hankija käsitles HMPK vedusid maanteevedudena), et ka hankija on nõustunud, et MN-i väidete kohaseks maanteeveo mõiste oluliseks kitsendamiseks puudub mis tahes alus. MN-i subjektiivne soov maanteeveo mõistet meelevaldselt sisustada (piirata) on küll MN-i vaidlustuse eesmärgist lähtuvalt arusaadav, kuid see ei saa siiski olla tingimuse sisustamise ning HMPK kvalifitseerimata jätmise aluseks. 2.4.2 Ebaõige on vaidlustaja väide, et HMPK on nentinud nõutavas mahus maanteevedude puudumist. MN väidab vaidlustuses, et „HMPK on Esimeses vaidlustusmenetluses ise nentinud, et maanteevedusid selles mahus ta teostanud ei ole, vaid osad veod, millele HMPK kvalifitseerimisnõude täitmisel on tuginenud, ei toimunud tegelikult maanteedel.“ (vt vaidlustuse p 2.1.2). Vastav seisukoht ei ole õige ning MN omistab HMPK-le seisukohti (omaksvõttu), mida HMPK ei ole esitanud. HMPK on läbivalt leidnud, et tema teostatud veod on kvalifitseerimise tingimuse tähenduses maanteeveod ning tingimuses kehtestatud metsamaterjali maanteevedude maht on HMPK-l täidetud (vt mh vaidlustuse lisa 5 – HMPK 18.05.2023. a seisukoha p 3). Esimeses menetluses HMPK esitatud alternatiivne seisukoht, et isegi kui sadama territooriumil toimunud vedusid ei saaks maanteevedudena arvestada, on kvalifitseerimise tingimuses sätestatud mahunõuded sellegipoolest täidetud, ei tähenda 3|8  HMPK poolset nentimist, et sadama territooriumil toimunud veo puhul ei ole tegemist maanteeveoga (vt ka p 2.4.5). 2.4.3 Kõnealused HMPK veod on maanteeveod. Nagu HMPK on ülal viidanud, ei piira kõnealune kvalifitseerimistingimus maanteevedu vedudega, mis on toimunud ainuüksi EhS § 92 definitsioonile vastaval teel. Selline tingimus oleks ka sisuliselt ebamõistlik, ei vastaks tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kontrollimise eesmärgile ning piiraks alusetult konkurentsi. Seega ei pea kõnealuse kvalifitseerimise tingimuse kohased veod olema teostatud ainuüksi EhS § 92 definitsioonile vastavatel teedel ning MN-i väited nõutavas mahus maanteevedude puudumise kohta on eelnevast tulenevalt täielikult asjakohatud ja meelevaldsed. HMPK veod on kvalifitseerimise tingimuse tähenduses maanteeveod, mida lisaks eelnevale kinnitavad selgelt ka tellijate kinnituskirjad, mis kinnitavad maanteevedude tellimist (Lisa 1; KONFIDENTSIAALNE). Eelnevast taganemata on HMPK esimeses menetluses täiendavalt selgitanud, et HMPK veod toimuvad peamiselt järgmiste ladude ja sadamate kaudu: - Rohuküla sadama (sadam ei mahuta piisavalt) ja Kiltsi lao vaheline kaugus 4,5 km (Lisa 2); - Heltermaa sadama (sh reisijateveo sadam, laopind puudub) ja Sarve lao vaheline kaugus 1 km (Lisa 3); - Heltermaa sadama ja Heltermaa terminaali vaheline kaugus 1,2 km (Lisa 4); - Heltermaa sadama ja Aruküla (nn Stora terminali) vaheline kaugus 3,1 km (Lisa 5); - Heltermaa sadama ja Keskterminali vaheline kaugus 21,6 km (Lisa 6); Eeltoodust nähtub, et HMPK teostas vedusid mööda Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla teed (tee nr 9), Heltermaa-Sarve-Aruküla teed (tee nr 101) ja Heltermaa-Kärdla-Luidja teed (tee nr 80). Vastavalt teeregistri väljavõtetele on kõikide vastavate teede puhul tegemist maanteedega (Lisa 7-9). Kuigi MN-i seisukohad, mille kohaselt piirab MN meelevaldselt maanteevedu vaid veoga, mis teostatakse maanteel EhS § 92 lg 2 tähenduses (vt MN-i seisukoha p 2.1.2.1 ja 2.1.2.3) on ebaõiged, nähtub eelnevast, et HPMK veod vastavad ka MN-i enda seatud kitsendavatele tingimustele. 2.4.4 MN-i väited on ebaõiged ja meelevaldsed. MN-i seisukohad, et HMPK pole esitanud tõendeid oma väidete tõendamiseks ning pole piisavalt konkreetseid väiteid esitanud, on arusaamatud ja valed. MN heidab ette HMPK-le, et HMPK on justkui markeerinud kaardil suvalised punktid ja väidab sellele tuginedes oma väiteid tõendamata, et just vastavatel trajektooridel teostati vedusid (vt vaidlustuse p 2.1.2.4). Esiteks, kuivõrd kvalifitseerimistingimus ei piira vedude arvestamist üksnes Ehs § 92 definitsioonile vastavatel teedel toimunud vedude arvestamisega, siis ei oma MN-i vaidlustuse vastavad väited asjakohasust. Teiseks, kuna vaidlustuse on esitanud MN, siis on tõendamiskoormis on MN-il ning alles siis, kui MN on tõendanud asjaolu esinemise, on tõendamiskoormus HMPK-l. MN-i enda poolt esitatud seisukohad ega tõendid ei kinnita, et HMPK pole teostanud nõutavas mahus maanteevedusid. Vastupidi – MN tegelikult leiab, et vähemalt Heltermaa terminali ja Heltermaa sadama vahel on toimunud maanteevedu (vt vaidlustuse p 2.1.2.1). Lisaks on vaidlustusele lisatud aerofotod (vt vaidlustuse lisad 2-3) täielikult asjakohatud, kuivõrd tegemist ei ole ülal p-s 2.4.3 märgitud ladudega, mille kaudu HMPK oma vedusid peamiselt teostab. Seega ei ole neist võimalik teha mistahes järeldusi p-s 2.4.3 esile toodud vedude kohta. Kuna MN ei ole seega esitanud mistahes tõendeid, millest saaks järeldada, et HMPK ei teosta maanteevedusid, siis on vaidlustus juba ainuüksi sel põhjusel alusetu ega kuulu rahuldamisele. Eeltoodust taganemata esitab HMPK MN-i ebaõigete väidete ümber lükkamiseks ka näitena lepingud, millest nähtuvalt on veod toimunud just p-s 2.4.3 nimetatud ladude ja sadamate vahel (Lisa 10 tõendab lao olemasolu Heltermaa terminalis; KONFIDENTSIAALNE) ning Lisa 11 tõendab lao olemasolu Kiltsis; KONFINDENTSIAALNE). 2.4.5 Ebaõige on ka MN-i käsitlus sadama territooriumil toimuvate vedude kohta. MN on ebaõigesti leidnud, et sadama territooriumil toimunud veod ei ole maanteeveod. Nagu HMPK on selgitanud, siis ei piira kvalifitseerimistingimus maanteeveo sisustamist vaidlustaja 4|8  soovitud viisil. Seega on MN-i vastavad seisukohad asjakohatud ning ka sadama territooriumil toimunud vedusid saab kvalifitseerimisel arvestada. Seda enam, et sadama (asula) territooriumil toimuv vedu ei erine sisuliselt maanteel toimunud vedudest ning kvalifitseerimise tingimusest ja hankija selgitusest ei nähtu, et hankija oleks soovinud selliseid vedusid välistada. MN-i vastavad seisukohad on ka täielikult paljasõnalised ega põhine ühelgi tõendil. 2.4.6 Kvalifitseerimistingimused ei sea piiranguid veo pikkusele. Ebaõiged ja asjakohatud on ka MN-i väited selle kohta, et ligi kilomeetri pikkune sõit ei saa täita kvalifitseerimistingimusi (vt vaidlustuse p 2.1.2.1). Kvalifitseerimistingimuseks oli, et hanke algatamise eelselt on teostanud pakkuja maanteevedusid minimaalselt 180 000 m3 mahus. Mistahes tingimusi arvestamisele kuuluvate veoste vahemaadele kehtestatud pole ja sellele pole tuginenud ka MN. Seega on vastavas osas MN-i väited asjakohatud ja tuleb jätta asja lahendamisel arvestamata. 2.4.7 MN-i väited kinnituskirjade ebaõigsusele on alusetud. Kõikides HMPK esitatud kinnituskirjades, kus on kinnitatud edukalt Free On Board (FOB) teenuse osutamist lisaks metsamaterjali maanteeveole, on kinnitatud ka seda, et „Tarnetingimus FOB (Incoterms 2020) sisaldab lasti käitlemise teenust alljärgnevalt: Kaile vedu – metsamaterjali maanteevedu minimaalselt 5 metsaveo autorongiga“ (vt Lisa 1; KONFIDENTSIAALNE). Seega kinnitavad ka kõnealused kinnituskirjad, et HMPK teostas maanteevedu. Arvestades, et MN on maanteevedu ise ebaõigesti ja põhjendamatult kitsendavalt sisustanud, on ebaõiged MN-i etteheited, nagu oleksid kinnituskirjad ebaõiged. HMPK osutab, et ka MN ise on nõustunud, et HMPK tegeleb maanteedel kaubaveoga (vt vaidlustuse p 2.1.3). 2.4.8 MN-i väited majandusaasta aruannete kohta on asjakohatud. MN on väitnud, justkui majandusaasta aruannetes toodu kinnitaks, et HMPK ei oma maanteeveose kogemust 180 000 m3 mahus (vt vaidlustuse p 2.1.3). Sellised MN-i väited ei oma asjakohasust, kuivõrd HMPK on hankemenetluse käigus esitanud hankijale esitanud andmed ja tõendid, mis kinnitavad kvalifitseerimise tingimuses nõutud mahus maanteevedude teostamist. HMPK ei pea asjakohaseks ega vajalikuks oma majandusaasta aruannete müügitulu jaotamise täiendavat selgitamist. Iga ühingu sisemise majandamise küsimus on see, kuidas või milliste tehingute osana oma müügitulusid fraktsioneerida ja avaldada majandusaasta aruandes, see ei oma mistahes puutumust käesoleva vaidlusega ega kinnita kuidagi MN-i väidete õigsust. 2.5 MN-i vaidlustus tuleb jätta rahuldamata ka põhjusel, et erinevalt MN-i väitest ei välista RHAD kvalifitseerimisel alltöövõtu arvestamist 2.5.1 MN-i väide, et hankija on soovinud endale lepingupartnerit, kes on ise ehk personaalselt ehk alltöövõtjaid kasutamata vedanud viimase kolme aasta jooksul 180 000 tm metsamaterjali (vt vaidlustuse p 2.2.2.1), on ebaõige. RHAD kvalifitseerimisel alltöövõtu arvestamist ei välista. HMPK on kasutanud oma lepingute täitmisel osaliselt ehk vähesel määral alltöövõttu (vt p 2.5.2), kuid selles ei ole midagi õigusvastast, nagu MN püüab oma vastuses esitleda. Esiteks, hankija ei ole riigihanke alusdokumentides sätestanud tingimust, et alltöövõtu kasutamine oleks kvalifitseerimise tingimuse arvestamisel keelatud. Vastupidi – hankija on ülal viidatud teabevahetuses selgitanud kõnealust kvalifitseerimise tingimust järgmiselt: „Teenuse osaks ei ole mitte ainult oskus autoga ja õige loakategooriaga maanteel vms teel sõita, vaid ka sõite ja vedu korraldada vastavalt hankija logistikute tellimustele.“ (vt teabevahetus ID 713149). Seega on hankija selgelt pidanud kvalifitseerimise kontekstis vedude seisukohast oluliseks sõitude ja vedude korraldamist vastavalt hankija logistikute tellimustele, mitte aga seda, et pakkuja oleks alati ise vahetu vedaja. Kui hankija oleks tahtnud mh alltöövõtu mitteomamise kaudu metsamaterjali maanteeveo kogemusele vastamist välistada, oleks tulnud see sõnaselgelt riigihanke alusdokumentides esitada. Hankija seda aga teinud ei ole, mistõttu ei saa MN-i kui täiendava pakkuja tõlgenduse alusel hakata kvalifitseerimise tingimust sisustama pärast pakkumuste esitamist viisil, mida riigihanke alusdokumentidest kirjas ei ole. Samas oleks selline klausel ka konkurentsi põhjendamatult piirav ja ebamõistlik. Lisaks sellele, et selline 5|8  tegevus on vastuolus läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega, on see vastuolus ka võrdse kohtlemise põhimõttega (RHS § 3), kuna kätkeks endas silmnähtavalt MN-i kui teise pakkuja eelisseisundisse seadmist hanketingimuse meelevaldse tõlgendamise teel, kuivõrd hanketingimustest ei nähtu mistahes piiranguid alltöövõtu kasutamise õiguse osas. MN-i meelevaldne argument alltöövõtu kasutamise keeldu puudutavas ja sellest tulenevalt ka personaliseerituse teemal on seega asjakohatud ning tuleb jätta arvestamata. Asjaolu, et HMPK on kasutanud oma referentslepingute täitmisel osaliselt alltöövõttu, ei tähenda, et HMPK on vaid teenust vahendanud ja mitte seda ise osutanud, nagu väidab vääralt ja eksitavalt MN (vt vaidlustuse p 2.2.3). HMPK rõhutab, et on alltöövõttu kasutanud osaliselt, kuid see ei välista metsamaterjali maanteeveo kvalifitseerimise tingimusele vastamist. Vastupidiselt MN-i eksitavatele väidetele alltöövõttu puudutavas, rõhutatakse nii riigihankedirektiivides (direktiivi 2014/24/EL põhjenduspunktid 78 ja 105 ning direktiivi 2014/25/EL põhjenduspunktid 87 ja 110) kui ka õigusalases kirjanduses (M. A. Simovart, A. Kase. Juridica 2018/4, lk 257265), et alltöövõtu regulatsioon RHS-is on mh ette nähtud just eesmärgiga suurendada VKE-de osalemist riigihangetel. Seega on tavapärane, et alltöövõtu kasutamine on lubatud. Järelikult puuduvad mistahes elulised põhjendused, millele tuginedes järeldada, et alltöövõtt ei olnud praegusel juhul lubatud. Sellistele põhjendustele pole tuginenud ka MN. Seega eeltoodu valguses on MN-i tõlgendus meelevaldne ja vastusolus riigihankedirektiivides, õiguskirjanduses ning seega ka RHS-is märgituga. 2.5.2 MN-i väited alltöövõtu ja autorongide kohta on ebaõiged. Kuigi eelnevast tulenevalt ei oma MN-i väited alltöövõtu arvestamise kohta asjakohasust ega muuda kvalifitseerimise otsust õigusvastaseks, on ebaõiged ka MN-i väited, et HMPK kasutas suuremas osas alltöövõttu, kuna HMPK-l on vaid kaks autorongi, kuid FOB teenuse osutamiseks on vajalik viie autorongi olemasolu (vt vaidlustuse p 2.2.1). Tegelikult kasutab HMPK lisaks enda omandis olevale kahele autorongile vedude teostamiseks ka kasutusvalduse alusel autoronge. Seega ei vasta MN-i väited suuremas osas alltöövõtu kasutamise kohta tõele. Alljärgnevalt selgitab HMPK detailsemalt, et kuigi HMPK ei kasutanud valdavas osas alltöövõttu, siis ei välista ka MN-i viited autoveoseadusele kuidagi alltöövõtu kasutamist ning selle arvestamist kvalifitseerimisel. 2.5.3 MN-i viited erinevatele autoveoseaduse nõuetele ei oma käesolevas asjas alltöövõtu lubatavuse hindamisel tähtsust ning lähtuda tuleb kvalifitseerimise tingimusest ja hankija selgitusest 2.5.3.1 Esiteks, nagu HMPK on selgitanud, peab alltöövõtu välistamine üheselt ja selgelt tulenema riigihanke alusdokumentidest, mitte aga vaidlustaja poolsest autoveoseaduse „tõlgendusest“. Samuti ei ole AutoVS sätete mõte välistada veoseveo puhul alltöövõtu võimalikkus. MN on toonud esile hulgaliselt AutoVS-i sätteid, mida tuleb MN-i hinnangul järgida ning millele tuginedes leiab MN, et alltöövõttu ei saa omistada peatöövõtjale (vt vaidlustuse p 2.2.2.2 ja 2.2.2.3). Vastavatest sätetest ei ole võimalik seda järeldada, kuna MN-i poolt viidatud sätted puudutavad üksnes veose valdkonnas tegutsemise nõuded. Mõistagi peavad asjakohased nõuded olema täidetud, kuid see ei puuduta käesoleva vaidluse eset. Samuti sätestab AutoVS § 5 lg 5 ja 6 ning § 722 selgelt, et alltöövõtt on lubatud. Seda kinnitab ka MN-i esitatud Autoettevõtete Liidu kiri: „Lisaks sätestab seadus, et alltöövõtu korras peab olema veodokumendile kantud vedu tegelikult teostav ettevõtte (AutoVS § 28 lg 4 ja 5), kellel peab olema asjakohane tegevusluba ja kasutatavatele sõidukitele väljastatud kinnitatud ärakiri.“ (vt vaidlustuse lisa 11). Seega ei ole AutoVS-i sätete mõtteks alltöövõtu välistamine ning AutoVS-i sätted ei selgita mistahes moel, kas alltöövõtja kogemust saab omistada peatöövõtjale või mitte. 2.5.3.2 Teiseks kinnitab ka Autoettevõtete Liidu nägemus, et seda, kellele saab omistada maanteevedude kogemust, tuleb hinnata lähtuvalt hanketingimustest. Kuigi Autoettevõtete Liidu vastust ei saa küsimuses, kellele omistada vedude kogemust hankemenetluses, käsitleda tõendina (sest see on õiguslik hinnang), nähtub ka Autoettevõtete Liidu kirjast, et „seega peab hankijaga täpsustama, mida kogemuse all mõeldakse" (vt vaidlustuse lisa 11). Seega on ka Autoettevõtete Liit leidnud, et AutoVS ei defineeri kuidagi, kellele tuleks omistada kogemust ning hinnata tuleb lähtuvalt hanketingimustest. Kuna aga hanke 6|8  tingimuste kohaselt ei ole alltöövõtt välistatud (vt ülal p 2.5.3.1), siis on alltöövõtule tuginemine kogemuse hindamisel hanketingimuste kohaselt lubatud. 2.5.3.3 Kolmandaks on MN leidnud ebaõigesti, et asjaolu, et arvetele ja üleandmise-vastuvõtmise aktidele on vedajana märgitud kolmandad isikud, mitte HMPK, näitab, justkui olekski vedamise kogemust omandanud vastavad kolmandad isikud. Üleandmise-vastuvõtmise aktidest ja MN-i poolt esitatud arvest järeldub ainuüksi see, et HMPK on kasutanud alltöövõtjaid. Mistahes muid järeldusi teha pole võimalik. Seega on vastavad tõendid asjakohatud ega aita mistahes moel kaasa käesolevat vaidluse lahendamisele. Veoseveo puhul korraldatakse lepingu alusel veose vedamist, mis hõlmab ka veose korraldamist (vt AutoVS § 3 lg 1, § 4, § 8). Seega omandab ka vedude organiseerimise kogemuse omandab see, kes veo organiseerib. 2.6 Kokkuvõtteks. Arvestades eelpool toodud põhjendusi tuleb vaidlustus jätta rahuldamata. HMPK on seisukohal, et HMPK on teostanud nõustavas mahus maanteevedusid ning MN-i vastupidised väited on ebaõiged ja täielikult paljasõnalised. Erinevalt MN-i ebaõigetest väidetest ei piira kvalifitseerimise tingimus vedude arvestamist ainuüksi EhS § 92 definitsioonile vastavatel teedel toimunud vedude arvestamisega ning ka muud MN-i väited maanteevedude nõutavas mahus puudumise kohta on alusetud (vt vaidlustuse p 2.4). Samuti ei välista kvaliftseerimise tingimus alltöövõttu arvestamist, mistõttu tuleb ka vastavas osas jätta vaidlustus rahuldamata (vt vaidlustuse p 2.5). Seega tuleb vaidlustus tervikuna jätta rahuldamata. 3 MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1 Esindus. HMPK nimel esitavad vaidlustuse Advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart ja advokaat Crislyn Piirits, kes kinnitavad esindusõiguse olemasolu. 3.2 Konfidentsiaalsed lisad. Vastuse lisad 1, 10 ja 11 sisaldavad HMPK ärisaladust ning HMPK taotleb nende konfidentsiaalsena hoidmist vaidlustaja eest. Lisad 1, 10 ja 11 sisaldavad HMPK jaoks tundlikku teavet ehk ärisaladust EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes. Lisa 1 sisaldab ärisaladust, kuivõrd vaidlustaja on HMPK konkurent ning lisa 1 on konfidentsiaalne dokument, milles sisalduvad HMPK tehingupartnerite tehingute sisulised andmed (mahud, hind, pooled jms). Lisad 10 ja 11 sisaldavad ärisaladust, kuna ka vastavates dokumentides sisalduvad lepingupartnerite andmed ja samuti on kaetud ärisaladusega ka lepingutingimused. Ärisaladuse kaitse kaalub üles vaidlustaja huvi tutvuda vaidlustusmenetluse dokumentidega, kuivõrd vaidlustajal on võimalik tutvuda piisaval määral HMPK väidetega ja esitada neile endapoolseid vastuväiteid. Vaidlustaja väiteid puudutavad asjaolud on vaidlustajale piisaval määral avaldatud, mistõttu puudub ülekaalukas vajadus tutvuda algdokumentidega. 3.3 Vaidlustuse läbivaatamine. HMPK soovib vaidlustuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. 3.4 Teadete ja dokumentide edastamine. HMPK palub kõik käesoleva vaidlustusmenetlusega seotud dokumendid, teated jms edastada enda volitatud esindajate e-posti aadressile [email protected] ja [email protected]. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kaidi Reiljan-Sihvart Crislyn Piirits vandeadvokaat Advokaat HMPK OÜ lepingulised esindajad 7|8 LISAD: Vaidlustaja 07.03.2023 vastus 1 kinnituskirjadega – KONFIDENTSIAALNE; Rohuküla sadama ja Kiltsi lao vaheline kaugus; Heltermaa sadama ja Heltermaa terminali vaheline kaugus; Heltermaa sadama ja Aruküla (nn Stora terminali) vaheline kaugus; Heltermaa sadama ja Keskterminali vaheline kaugus; Heltermaa sadama ja Sarve lao vaheline kaugus; VV teeregistrist tee nr 9 kohta; VV teeregistrist tee nr 80 kohta; VV teeregistrist tee nr 101 / 12101 kohta; Heltermaa lao leping – KONFIDENTSIAALNE; Kiltsi lao üürileping – KONFIDENTSIAALNE. 8|8