Eestihoius HLÜ arvamus

Lugupeetud Rahandusministeerium! 05.10.2023a. Käesolevaga esitab Eestihoius HLÜ (edaspidi ka kui Eestihoius) oma seisukohad 2023. a septembris Rahandusministeeriumi koostatud ja avaldatud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (edaspidi ka Eelnõu). Saame nõustuda sellega, et hoiu-laenuühistute (edaspidi HLÜ) tegevust reguleeriv õigusraamistik on osaliselt vananenud ning see vajab uuendamist, kuna HLÜ-de tegutsemist reguleerib käesoleval ajal peamiselt 09.02.1999. a vastu võetud ja 01.07.1999. a. jõustunud hoiu-laenuühistu seadus (edaspidi ka HLÜS), mistõttu on mõistetav, et kohalduvad normid vajaks ajakohastamist. Plaanitavad seadusemuudatused kehtivas õiguskorras on meie hinnangul siiski õiguspoliitiliselt läbimõtlemata, õigusriiklikult ja finantsturu toimimise seisukohalt põhjendamatud ja ebaproportsionaalsed. Lisaks moonutavad Eelnõus sätestatud piirangud finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete vahelist konkurentsi. Plaanitava seaduse vastuvõtmisel ei koheldaks finantsteenuseid pakkuvaid ettevõtteid võrdselt, kuna uue õigusaktiga piiratakse vaid ühe finantssektori osalise, s.o HLÜ-de tegevust ja seatakse neile täiendavaid nõudeid ja aastaks 2029 likvideeritakse HLÜ-d kui ettevõtlusvorm täielikult. Alates 01.01.2029. a tunnistatakse HLÜS kehtetuks, mis ei võimalda sisuliselt HLÜ-na tegutsemist pärast seaduse kehtetuks tunnistamist. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 31 kaitseb HLÜ-desse koondumise õigust.1 Eestis tegutsevad lisaks HLÜ-dele näiteks põllumajandusühistud ja tarbijaühistud, mille tegevus ei ole eraldiseisvate õigusaktidega reguleeritud, kuid mille osas täiendavate piirangute kehtestamiseks vajadust ei nähta. HLÜS-i muutmise eesmärk peaks olema finantsteenuste inimestele kättesaadavamaks ja ligipääsetavamaks muutmine, mitte HLÜ-de poolt osutatavate teenuste sisuline lõpetamine. HLÜ-de roll Eesti finantsturul oma pika ajalooga finantssektori osalistena on kasvamas. Rangemate reeglite kehtestamise soov paistab eelnõu kohaselt olevat tingitud peamiselt kahest negatiivsest näitest HLÜ-dega seonduvast turupraktikast. Kahetsusväärsete juhtumite tõttu on aset leidnud ühistuliikmete raha kuritarvitamine ja selle tõttu on omakorda HLÜ kui sektori maine kahjustada saanud. Samas tuleb nentida, et kuigi esimesed hoiu-laenuühistud tekkisid 1990. aastatel, siis suuremad meediakajastust leidnud probleemid tekkisid alles lähiaastatel, mis on olnud aga erakordsed ja mille sarnased juhtumid oleks võinud leida aset ka teistes sektorites. Seega on HLÜ-de näol tegemist pika ajaloo ja hästitoimiva ettevõtlusvormiga ning seda ka juhul, kui HLÜ-de suhtes on senini kohaldunud vaid minimaalsed nõuded võrdluses teiste finantssektori osalistele kohalduvate nõuetega, s.o näiteks krediidiasutustele või investeerimisühingutele seatud nõuetega. Esimene näide negatiivsest turupraktikast seondub HLÜ-ga, kellega seotud isikutele esitati süüdistused 1 Põhiseaduse kommenteeritud vlj. § 31. Punkt 17 1 investeerimiskelmuses ja omastamises, st esines teadlik kuritegelik tahe ühistuliikmete raha kuritarvitamiseks, mille ilmnemist ei saa välistada ka teiste finantssektorite osaliste puhul. Teine näide on seotud investeerimispettusega, mille puhul HLÜ-d juhtis üksi isik, kes ei olnud selleks sobiv ja kellel puudus varasem finantsalane juhtimiskogemus. Eeltoodud näited ei tähenda, et usaldusväärsusel põhineva HLÜ-de süsteemi peaks tervikuna kaotama, kuna Eestis on hästi toimiv ning pikaajaline ühistuline tegevus. Seega ei saa Eestihoius Eelnõus esitatud muudatusettepanekutega nõustuda. Käesolevaga esitame omapoolsed arvamused ning ettepanekud, mis on kooskõlas turupraktika ja Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega ning mis arvestavad rohkem HLÜ-de õiguste, huvide, tegevuse spetsiifikaga ja võimaldavad turuosalistel ka edaspidi oma tegevust jätkata ning teenuseid osutada. Seisukohad I etapis plaanitavate muudatuste osas • Reklaamiseaduse muudatused Reklaamiseaduse (edaspidi RekS) §-i 29 plaanitakse täiendada lõikega 37, mille kohaselt ei tohi HLÜ reklaam sisaldada pakutava hoiuseintressi määra. Eelnõu koostajad on seda põhjendanud asjaoluga, et HLÜ-ga liituja ei tohiks liitumisel lähtuda üksnes HLÜ poolt makstavast hoiuse- või muust intressist. Eelnimetatud RekS-i muudatus jõustub 01.04.2024. a, mistõttu peaksid HLÜ-d sellest ajast alates olema valmis, et seesugune reklaam lõpetada. Eeltoodud piirang kahjustab HLÜ-sid võrdluses teiste finantssektori teenuste osutajatega, kuna RekS § 29, mis sätestab nõuded finantsteenuse reklaamile, mis on seotud finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete teenustega, ei sea sellist piirangut ühelegi teisele finantsteenust pakkuvale ettevõtjale. Näiteks ei seata piirangut krediidiasutuse pakutava hoiuseintressi reklaamile, mis on viimasel ajal populaarsust koguv finantstoode ja mille reklaamimine on samuti suurenenud tulenevalt krediidiasutuste hoiuseintressimäärade märgatavast tõusust. Seega piiratakse plaanitava muudatusega HLÜ-de põhiseadusega tagatud õigust ettevõtlusvabadusele ja võrdsele kohtlemisele. Riigikohus on ettevõtlusvabaduse piiranguks lugenud ettevõtja poolt pakutava kauba reklaamile piirangute seadmise (vt RKHKo 21.06.2012, 3-3-1-26-12, p 13). Eelnõu koostajad ei ole aga selgelt põhjendanud seda, miks plaanitav reklaamipiirang RekS §-s 29 täidab oma eesmärki ja miks on piirang põhjendatud ega kahjusta konkurentsi finantsturul. Meie hinnangul koheldakse HLÜ-sid ebavõrdselt võrdluses teiste finantssektori osalistega ja seeläbi kahjustatakse finantsteenuse osutajate vahelist konkurentsi. Seega peaks muudatus reklaamipiirangutes puudutama kõiki turuosalisi, vastasel juhul ei ole muudatuse vastuvõtmine põhjendatud ega proportsionaalne. Eelnõu koostajate hinnangul on mõne HLÜ hoiuseintressi reklaam väidetavalt agressiivne ja oma majandusliku sisu poolest eksitav (isikutele jääb reklaamist tunne, et tegemist on pangaga). Näiteid selle kohta Eelnõus toodud ei ole. Esiteks ei aitaks reklaamikeeld seda probleemi lahendada, vaid selle asemel võiks HLÜ-del olla selge kohustus anda hoiustajatele täpset teavet hoiust saava HLÜ ning hoiuse tingimuste kohta, et võimaldada hoiustajatele piisvalt teavet, mille pinnalt oma otsus langetada. Teiseks on põhjendamatu Eelnõu koostajate arvamus, et igasugune reklaam, mida täna erinevate meediumite kaudu tehakse, on üldjuhul alati avalikkusele suunatud, mistõttu tekib kehtivas praktikas paradoksaalne vastuolu selles, et HLÜ-d võivad avalikkusele suunatud hoiuseintresside reklaami teha, kuid seadusega on keelatud avalikkuselt hoiuste kaasamine. Kolmandaks peavad Eelnõu koostajad osa HLÜ-de hoiuseintressi reklaami ka seetõttu eksitavaks, et see loob avalikkusele 2 kuvandi, et ka HLÜ-de kaasatud hoiuseid käsitatakse võrdsetel alustel krediidiasutustesse paigutatud hoiustega ja need on riikliku tagatisskeemi poolt tagatud tagatisfondi seaduse alusel. Reklaami ja teenuse osutamist hoiuste kaasamise näol ei saa võrdsustada, mistõttu ei saa reklaami hoiuseintressi määra avaldamisele automaatselt mõista kui avalikkuselt hoiuste kaasamisega seotud toimingut, kuna HLÜ-l ei ole seadusest tulenevalt õigust avalikkuselt hoiuseid kaasata. Reklaamikeeld ei aitaks suurendada isikute teadlikkust sellest, et HLÜ-de pakutavate hoiuste puhul ei rakendu tagatisfondiseadusest tulenev kaitse ja hoiuse hüvitamiskohustus 100 000 euro ulatuses ühe hoiustaja kohta. Eelnõus ei ole esitatud põhjendusi või viiteid mõjuanalüüsidele, kui suurel määral eksitab või on eksitanud hoiuse reklaamis hoiuseintressi määra sisaldumine isikuid, millest ajendatuna soovitakse piirangut kehtestada. Seega ei saa Eelnõus esitatud selgitusi reklaamipiirangu vajalikkuse kohta lugeda piisavalt põhjendatuks ning vajalikuks. Reklaamipiirangu kehtestamise asemel on seadusandjal võimalik rakendada ka proportsionaalsemaid meetmeid oma eesmärgi täitmiseks. Näiteks oleks HLÜ-de jaoks vähem koormavaks meetmeks see, kui hoiuseintressi määra reklaamis tuua eraldi välja tingimus, et hoiused ei ole tagatisskeemi poolt riiklikult tagatud. See annaks avalikkusele selge sõnumi, millised on teenusega kaasnevad tingimused ja riskid ning aitaks vältida reklaami valesti tõlgendamist. Seejuures on erinevate reklaamipiirangute puhul tavapärane, et reklaamile on seatud lisatingimused, näiteks võib finantsteenuste reklaami puhul leida RekS § 29 lg-st 2 kohustuse, mille kohaselt peab finantsteenuse reklaam sisaldama üleskutset tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga. Seega on täiendava piirangu kehtestamise asemel võimalik reklaamile lisatingimuste seadmise abil täita soovitud eesmärke ja tagada avalikkuse informeeritus pakutavast teenusest. • Sisseastumismaksu ja osamaksu määra muutmine Eelnõu § 23 lg-s 1 on esitatud muudatusettepanek, millega suurendatakse liikme osamaksu suurust (30 eurolt 50 eurole), ning § 16 lg-s 1 on esitatud muudatusettepanek, millega suurendatakse liikme sisseastumismaksu suurust (6 eurolt 40 euroni). Eelnõu koostajate hinnangul on sisseastumismaksu miinimummäära tõstmise eesmärk soosida HLÜ-de liikmeks astujate senisest suuremat aktiivsust ning tõsta nimetatud liikmeks astujate huvi HLÜ tegemiste vastu ehk omavastutust. Meie hinnangul on plaanitavad muudatused põhjendamatud, kuna puudub vajadus sisseastumismaksu ja osamaksu määra tõstmiseks. Lisaks rikutakse muudatustega taas kord finantsteenuste osutajate võrdse kohtlemise põhimõtet tulenevalt põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabaduse ning õigusriikluse printsiipidest. Krediidiasutuse kliendid ei pea krediidiasutuses konto avamiseks maksma tasusid, vaid konto avamine on neile tasuta, mistõttu ei ole põhjendatud osamaksu ja sisseastumismaksu määrade suurendamine. Lisaks võivad täiendavad määrad olla takistuseks väiksema sissetulekuga isikute jaoks, kes sooviks HLÜ-de liikmeks astuda ja seeläbi HLÜ teenustest osa saada, mis vähendaks HLÜ- de liikmete arvu ja HLÜ-dega liitumise atraktiivsust. Piisavalt põhjendamata on selgitus, mille kohaselt sisseastumismaksu määra tõstmine aitab soosida liikmeks astujate suuremat aktiivsust. Meie hinnangul innustab madalam sisseastumismaksu määr rohkem inimesi HLÜ-de liikmeks astuma, kuid olenemata sisseastumismaksu määra suurusest ei taga maks seda, et liikmed oleksid rohkem aktiivsed ja ühistu tegevustesse kaasatud. Seega pärsib muudatusettepanek ligipääsu finantsteenustele, mida ei paku vaid krediidiasutused, ja muudab Eesti finantsturu veelgi enam panganduskeskseks. Samuti vajab meie hinnangul sisseastumismaksu ja osamaksu määra tõstmine põhjalikumat analüüsi. Sisseastumismakse ja osamakse määr võiks olla iga HLÜ enda otsustada või jääda tasemele, nagu on kehtivas regulatsioonis ette nähtud. 3  • Keeld moodustada seaduse jõustumisel uusi HLÜ-sid Eelnõu § 471 lg 1 alusel ei või tulundusühistut hoiu-laenuühistuna moodustada ega teda sellisel kujul äriregistrisse kanda alates 01.04.2024. a. Seega saab HLÜ eelnimetatud ajast alates tegutseda ühistulises vormis edasi vaid tulundusühisu või ühistupangana. Tegemist on selgelt ja otseselt isikute ettevõtlusvabadust liigselt piirava meetmega, millele tuleks leida vähem koormavaid alternatiive. Eesti kodanikel on PS § 31 alusel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Riigikohus on oma otsuses avaldanud seisukoha, et ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse (RKPJKo 28.04.2000, 3- 4-1-6-00). Samuti on leitud, et ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud juba siis, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt – nt halvendatakse varem kehtinud õigusraamistikku või kehtestatakse tegutsemisloa kohustus.2 Ettevõtlusvabaduse ja tulundusühingutesse koondumise vabaduse piiramine on lubatud vaid juhul, kui on täidetud proportsionaalsuse kriteeriumid tulenevalt PS §-st 11. Eelnõuga likvideeritakse 2029. aastaks HLÜ-d kui ettevõtlusvorm, st et kodanikel ei ole enam sellises vormis ettevõtlusega võimalik tegeleda, ja juba 01.04.2024. aastast alates sätestatakse keeld moodustada uusi HLÜ-sid. Seega otsustatakse piirata isikute ettevõtlusvabadust liiga lühikese etteteatamise ajaga, kuivõrd peale 01.04.2024. a saavad HLÜ-dena (kuni 01.01.2029. a) tegutseda vaid varasemalt tegevust alustanud HLÜ-d. Seega alates eelnimetatud kuupäevast ei ole Eesti kodanikele lubatud uute HLÜ-de moodustamine, mis selgelt takistab isikutel soovi korral ettevõtlusega tegeleda. Eelnõuga halvendatakse ka kehtivat regulatsiooni, kuna HLÜ-dele seatakse täiendavad nõuded teenuste osutamiseks ning seejuures ei arvestata HLÜ-de eripärasid finantsteenuste osutamisel. Teenuse osutamiseks karmima reeglistiku kehtestamine ei ole küll keelatud meede, kuid täiendavate nõuete lisandumisel peavad need olema proportsionaalsed ja arvestama PS §-st 31 tulenevat ettevõtlusvabaduse printsiipi. Sätestatud meede ei ole vajalik, sest HLÜ-de kui ettevõtlusvormi täieliku kaotamise asemel on võimalik leida abinõusid, mis oleks vähem isikute põhiõigusi piiravamad. Seega ei ole keeld, mis ei luba alates 01.04.2024. a moodustada uusi HLÜ-sid, põhjendatud, vaid rikub ebaproportsionaalselt isikute põhiseadusega tagatud ettevõtlusvabadust ja PS §-st 11 tulenevat printsiipi, mille kohaselt on põhiõiguste piirang kooskõlas põhiseadusega juhul, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega moonuta piiratavate õiguste ja vabaduste olemust ning riive peab selle saavutamiseks olema proportsionaalne. • Ühistu liikme täiendavad õigused teabe saamise osas Eelnõu kohaselt tuleb HLÜ-l alates 01.04. 2024. a tagada, et HLÜ liige saaks kogu talle vajaliku informatsiooni – teabe nii tema hoiuse seisu ja kogunenud intressitulu kohta, samuti ka selle kohta, kellele HLÜ tema raha välja laenab. Seega saab Eelnõu kohaselt HLÜ liige küsida teavet väljastatud laenude kohta laenusaajate lõikes, s.t. infot selle kohta, kellele HLÜ on raha välja laenanud. Selline kavandatud muudatusettepanek on vastuolus isikuandmete kaitse üldmäärusega (edaspidi IKÜM). Laenusaaja kohta info avaldamine on laenusaaja (andmesubjekt) isikuandmete töötlemine IKÜM artikkel 4 toodud definitsiooni tähenduses. Isikuandmete avaldamiseks peab alati olema õiguslik alus IKÜM järgi. Õiguslikud alused, mille alusel võib isikuandmeid töödelda sh edastada kolmandale isikule, on sätestatud IKÜM artiklis 6. Isikuandmete töötlemiseks on õiguslik alus, kui: - andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil (IKÜM artikkel 6 lg 1 p a) või 2 Põhiseaduse kommenteeritud vlj. § 31. Punkt 23 4  - isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele (IKÜM artikkel 6 lg 1 punkt b) või - isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks (IKÜM artikkel 6 lg 1 punkt c) või - isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks (IKÜM artikkel 6 lg 1 punkt d) või - isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks (IKÜM artikkel 6 lg 1 punkt e) või - isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta Isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps (IKÜM artikkel 6 lg 1 punkt f). HLÜ liikmele laenusaaja isikuandmete edastamiseks ei esine ühtegi loetletud õiguslikku alust alljärgnevatel põhjustel: - IKÜM artikkel 6 lg 1 p a toodud alus ei ole olemas, sest andmesubjekt ei ole andnud nõusolekut HLÜ liikmele enda isikuandmete avaldamiseks. Ka poleks nõusoleku küsimine sobiv lahendus. Nõusolekule kui kehtivale õiguslikule alusele tuginemiseks, peab vastama IKÜM artikkel 7 toodud tingimustele. IKÜM artikkel 7 lg 2 kohaselt, kui andmesubjekt annab nõusoleku kirjaliku kinnitusena, mis puudutab ka muid küsimusi, tuleb esitada nõusoleku taotlus viisil, mis on muudest küsimustest selgelt eristatav, ning arusaadaval ja lihtsasti kättesaadaval kujul, kasutades selget ja lihtsat keelt. See tähendab, et nõusolekut ei ole võimalik võtta laenulepingut allkirjastades üldtingimuste osana, vaid nõusolek peab olema laenulepingust ja selle üldtingimustest eraldiseisev ja selgelt eristatav. Nõusolek peab olema antud vabatahtlikult. IKÜM artikkel 7 lg 4 juhindudes ei oleks vabatahtlikkuse kriteerium täidetud näiteks juhul, kui laenulepingu sõlmimise eelduseks on seatud eelnev nõusoleku andmine andmesubjekti poolt. Andmesubjekt võib nõusoleku ka igal ajal tagasi võtta. Seega, nõusolekule tuginemise korral tekiks olukord, kus osade laenusaajate andmeid justkui võiks HLÜ liikmetele edastada, aga osade andmeid mitte (nende laenusaajate andmeid, kes ei ole nõusolekut andnud või kes on nõusoleku tagasi võtnud). Ühtlasi ei oleks nõusoleku küsimine praktikas toimiv lahendus, sest (i) andmesubjekt ei ole kohustatud nõusolekut andma; (ii) andmesubjektil on õigus nõusolek igal ajal tagasi võtta (IKÜM artikkel 7 lg 3) ning (iii) isikuandmete töötleja peab tõendama nõusoleku olemasolu (IKÜM artikkel 7 lg 1), mis tähendab, et nõusolekule tuginedes kaasneb märkimisväärne halduskoormus nõusolekute kogumise ja säilitamisega seoses. - IKÜM artikkel 6 lg 1 p b toodud alus ei ole olemas, sest laenusaaja kohta andmete edastamine ei ole vajalik laenulepingu täitmise või sõlmimise eesmärgil. - IKÜM artikkel 6 lg 1 p c toodud alus ei ole olemas, sest puudub õigusnorm, mis kohustaks isikuandmeid edastama. Muudatusettepanekuga sellise normi loomine oleks vastuolus IKÜM teiste sätetega. IKÜM järgi peab igasugune isikuandmete töötlemine olema kooskõlas isikuandmete töötlemise põhimõtetega IKÜM artikkel 5 alusel. Sellisteks põhimõteteks on mh eesmärgi piirang (IKÜM artikkel 5 lg 1 punkt b) ning minimaalsuse põhimõte (IKÜM artikkel 5 lg 1 punkt c). Laenusaajate kohta isikuandmete avaldamine oleks vastuolus eelkõige eesmärgi piirangu ja minimaalsuse põhimõttega. Eesmärgipärasuse põhimõte tähendab, et isikuandmete töötlemine peab olema seotud mingi eesmärgiga, eesmärk peab olema 5  õiguspärane. On küsitav, miks on laenulepingu sõlmimise jaoks vajalik andmete edastamine HLÜ liikmetele laenusaaja põhiselt. Kindlasti on isikuandmete avaldamine vastuolus minimaalsuse põhimõttega. Minimaalsuse põhimõtte järgi tuleb isikuandmeid töödelda ja koguda nii vähe kui võimalik eesmärgi saavutamiseks. Laenusaajaga laenulepingu sõlmimise eesmärgil ei ole vajalik laenusaaja andmete edastamine HLÜ liikmele. Kui andmete edastamise eesmärk on anda HLÜ liikmele ülevaade tema raha kasutamise kohta, siis ei ole vajalik ega kooskõlas minimaalsuse põhimõttega edastada andmeid isikupõhiselt. Ülevaate saamiseks piisab, kui HLÜ liikmele antakse infot sõlmitud laenulepingute kohta üldisemalt – nt info laenulepingute tähtaegade, summade, intressimäärade, jne kohta, aga mitte info selle kohta, kellele on laenu isikuliselt antud. - IKÜM artikkel 6 lg 1 p d toodud alus ei ole olemas, sest isikuandmete töötlemine ei seondu eluliste huvide kaitsmisega. - IKÜM artikkel 6 lg 1 p e toodud alus ei ole olemas, sest isikuandmete töötlemine ei seondu avalike ülesannete täitmisega. - IKÜM artikkel 6 lg 1 p f toodud alus ei ole olemas, sest isikuandmete edastamine ei oleks proportsionaalne. Juhindudes Andmekaitse Inspektsiooni ja Euroopa Andmekaitsenõukogu juhistest, tuleb õigustatud huvi olemasolu hinnata kolmeastmeliselt. IKÜM artikkel 6 lg 1 p- s f on ette nähtud kolm tingimust, mis kõik peavad täidetud olema, et isikuandmete töötlemine õigustatud huvile tuginedes IKÜM artikkel 6 lg 1 p f järgi oleks lubatud: 1) vastutaval töötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on õigustatud huvi, 2) isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks, 3) vastutaval töötleja või andmeid saava kolmanda isiku huve ei kaalu üles kaitstava andmesubjekti põhiõigused ja – vabadused. Kuivõrd isikuandete edastamine ei oleks kooskõlas eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetega (vt eelpooltoodud selgitused), oleks õigustatud huvi analüüsi lõplik hinnang eelduslikult see, et isikuandmete edastamiseks ei ole õiguslikku alust IKÜM artikkel 6 lg 1 p f järgi. Seisukohad II etapis plaanitavate muudatuste osas • Keeld võtta vastu uusi liikmeid Eelnõu § 47 1 lg 2 kohaselt enne 01.04.2024. a asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistu ei või enam uusi liikmeid pärast 01.01.2025. a vastu võtta. Meie hinnangul jääb plaanitavate muudatuste puhul ebaselgeks see, kuidas peaks HLÜ seaduse jõustumisel teenuseid edasi osutama, kui uue reeglistiku alusel ei ole võimalik HLÜ-l uusi liikmeid ühistusse vastu võtta. Lisaks tekitab seaduse vastuvõtmine nn pangajooksu, kui on vastu võetud otsus, mille kohaselt HLÜ-d uue seaduse alusel likvideeritakse ja mille tõttu lakkab Eestis kuue aasta pärast ühistuline tegevus, mistõttu on loogiline ja iseenesestmõistetav, et HLÜ-d kaotavad oma liikmed, kes hakkavad oma varasid hoiustama HLÜ-de asemel krediidiasutuses. Sellest tulenevalt võib tekkida risk HLÜ-de likviidsusele, kui korraga on vaja tagasi maksta suurema hulga liikmete hoiustatud raha. Sellisel juhul tekitavad plaanitud muudatused olukorra, kus alates 2025. a HLÜ-del uusi liikmeid vastu võtta ei ole lubatud ning olemasolevad liikmed sunnitakse ühistutest lahkuma, kuna neile on teada, et tegemist ei ole finantsteenust pakkuva ettevõtjaga, kes saaks tulevikus neile üldsegi HLÜ-na teenust osutada. Hiljemalt 01.01.2027. a peab HLÜ ära otsustama, kas ta jätkab edaspidi oma tegevust krediidiasutusena ja kas ta soovib Finantsinspektsioonile (edaspidi ka kui FI) tegevusloa taotluse esitada tulenevalt Eelnõu §-st 472 . Eelnõus ei ole aga kajastatud seda, kuidas peaks HLÜ tegevust 6 jätkama, kuniks Finantsinspektsioon väljastab HLÜ-le krediidiasutuse tegevusloa, sh detailsemad juhised HLÜ-de likvideerimise protsessi osas on Eelnõust puudu. Tulenevalt Eelnõu § 471 lg-st 3 ei või enne 01.04.2024. a asutatud ja tegutsenud HLÜ-d alates 01.01.2026. a uusi hoiuse- või laenulepinguid sõlmida ega olemasolevate hoiuse- või laenulepingute kehtivust pikendada. Seejuures ei nähtu Eelnõust, milline peaks olema HLÜ-de ümberkujundamise protsess, kuivõrd krediidiasutuse tegevusloa taotlemine on aeganõudev protsess ja seejuures tekib küsimus, kuidas tagada teenuse osutamine selle aja vältel, kui toimub tegevusloa taotlemine, ja maksejõuetuse olukorra tekkimise vältimine, kui hoiuse- või laenulepingute pikendamine ega sõlmimine ei ole lubatud. Eeltoodust tulenevalt juhul, kui meie seisukohti ja muudatusettepanekuid ei ole võimalik arvesse võtta, palume Eelnõu koostajatel esitada ka selge HLÜ-de likvideerimisplaan hiljemalt 01.01.2027. aastaks. Nagu nähtub Eelnõu mõju-analüüsist, siis „Peale seaduse järk-järgulist rakendumist võivad mitmed käesoleval hetkel tegutsevad ühistud oma tegevuse lõpetada tulevalt täiendavatest nõuetest, mis tõstavad HLÜ-de halduskoormust.“3 Tegevuse ümberkorraldamise ja tegevuse likvideerimise osas on vaja seadusandja täpseid juhiseid, kuivõrd juba 01.01.2025. aastal nn II etapis rakenduvad uued nõuded võivad olla väiksemate HLÜ-de jaoks liiga koormavad, mistõttu võib tekkida olukord, kui on vaja oma tegevus lõpetada. Seisukohad III etapis plaanitavate muudatuste osas • Tegevusloa taotlemise kohustus või senise tegevuse lõpetamine Hiljemalt 01.01.2027. a peab HLÜ ära otsustama, kas ta jätkab edaspidi oma tegevust krediidiasutusena ja kas ta soovib FI-le tegevusloa taotluse esitada. Eelnõu § 473 lg-te 1-2 alusel on alates 01.01.2029. algusest hoiu-laenuühistutel kolm võimalust, kuidas teenuste osutamist jätkata: 1) kui HLÜ-l soov on kaasata jätkuvalt hoiuseid, siis võib ta edasi tegutseda üksnes tavalise panga või ühistupanga vormis krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) alusel Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusloa alusel; 2) kui HLÜ-l soov on pakkuda makseteenuseid või tarbijatele laene, siis saab ta edasi tegutseda kas makseasutuse või krediidiandjana, vastavalt makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse või krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) alusel Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusloa alusel; 3) kui HLÜ-l soov ei ole eelnimetatud finantsteenuseid osutada, võib ta jätkata ka tavalise tulundusühistuna, st ilma hoiuseid kaasamata. Järgnevalt esitab Eestihoius oma arvamuse punktides 1-3 nimetatud teenuse osutamise viiside osas. Punktis 1 nimetatud võimalus, mille kohaselt peaks HLÜ taotlema krediidiasutuse tegevusloa, on HLÜ-de jaoks üle jõu käiv ning liiga piirav meede, mida rakendada. Finantsinspektsioon ei ole KAS alusel ühistupangana tegutsemiseks tegevusluba väljastanud seni ühelegi finantsettevõttele, mistõttu ei ole seda praktikas katsetatud ja ühistupangale kehtestatud regulatsioon ei tööta sellisel kujul. Meile ei ole teada ka, et Euroopa Keskpank oleks teistes liikmesriikides andnud viimase 10 aasta jooksul märkimisväärsele arvule taotlejatele ühistupanga tegevusloa. FI praktika pigem osutab sellele, et kehtiva reeglistiku alusel ei ole olnud Finantsinspektsioonil võimalik ettevõtjale tegevusluba ühistupangana tegutsemiseks anda ja seda juba praktilistel kaalutlustel – on ilmne, et reeglistik on 3 Eelnõu lk 53 7 vana, ei ole läbi mõeldud n-ö töötama koos tänapäevaste EL-i reeglitega (CRR4, BRRD5 jne). Eelnõus esitatud ühistupangana tegutsemise temaatika läbi mõtlemata ja ei täida oma eesmärki, sellise muudatusettepaneku tegemine eeldanuks esmalt ühistupankade reeglistiku sisest reformi. Praegusel kujul reeglistikku kohaldades ei ole ühegi HLÜ poolt edukas ühistupanga tegevusloa taotlus reaalne. Eelnõu koostajad nendivad samuti Eelnõu mõjuanalüüsis, et vaid ühistud, kelle hoiuste maht on üle 5 mln euro, on tõenäoliselt ainukesed, kes on võimelised krediidiasutuse tegevusluba taotlema. 2023. a. juuni lõpu seisuga on selliseid HLÜ-sid Eestis Eelnõu andmetel 4. Kokku tegutseb Eesti Panga andmetel Eestis 21 HLÜ-d. Seega on HLÜ-de puhul, kelle hoiuste maht on väiksem kui 5 mln eurot, tõenäosus krediidiasutuse tegevusloa saamiseks pigem olematu ning ainus võimalus on jätkata tegevust ülaltoodud punktides 2-3 nimetatud viisil. Seega tekib olukord, kui seadusemuudatuse tõttu sunnitakse üle 75% Eestis tegutsevatest HLÜ-dest oma tegevust, mis võimaldas neil liikmetelt hoiuseid kaasata, lõpetama. Meie hinnangul on võimalik krediidiasutuseks hakkamise kohustuse kehtestamise asemel rakendada vähem HLÜ-sid koormavamaid alternatiive. Eelnõu § 44 lõikes 1 toodud muudatustega võimaldatakse ühistupanga algkapitali määra sätestada minimaalselt vähemalt üks (1) miljon eurot, kuid ühistupangale kohalduvad siiski üldist krediidiasutuste suhtes kehtivat raamistikku, mille kohaselt peab krediidiasutuse omakapital olema vastavuses tegevuse ulatuse ja sellest tulenevate riskidega. Eelnõus esitatud analüüs ei puuduta seda, kuidas tagada HLÜ-de kasumlikkus peale krediidiasutusena tegutsemiseks tegevusloa taotlemist, sh kas nende hallatavate varade maht, kapitalisatsiooni tase ning põhitegevus võimaldaks säilitada nõutavat tegevuskulude taset. Kui ühistupankade loomise idee on kantud väikepankade tegevuse elavdamise eesmärgil, siis tuleb seejuures arvesse võtta aspekti, et HLÜ-de kui eraldiseisva ettevõtlusvormi täielikule likvideerimisele on alternatiivseid ja HLÜ-de liikmete õigusi vähem piiravamaid meetmeid eesmärgi saavutamiseks. Punktis 2 esitatud võimalusega on Eestihoius nõus, st me oleme valmis vajadusel taotlema krediidiandjana tegutsemiseks, s.o tarbijatele laenude väljastamise raames, FI-lt tegevusloa KAVS § 10 lg 1 alusel ja täitma KAVS-is krediidiandjatele sätestatud nõudeid. Nii oleks tagatud, et HLÜ tegevuse üle teostab FI järelevalvet ning sh saaks täidetud Eelnõus nimetatud eesmärk allutada finantsteenuseid osutav ettevõte järelevalve kontrolli alla. Sellest tulenevalt peaks HLÜ oma tegevuse viima kooskõlla KAVS-i nõuetega ning esitama krediidiandjana perioodiliselt oma tegevuse ja juhtimise osas aruandeid FI-le, vajadusel ka Eesti Pangale ja Rahandusministeeriumile. Nõustume sellega, et finantsjärelevalve kontrolli lisandumine teenuse osutamise üle aitaks tagada HLÜ liikmete / krediidiandja klientide tõhusamat kaitset. Eelnõu kohaselt ei ole krediidiandja tegevuslubasid Finantsinspektsioon seni ühistutele väljastanud, kuid meie hinnangul oleks HLÜ-de tegevuse ümberkujundamine selliselt, et see vastaks krediidiandja tegevusele seatud nõuetele loogiline ning mõistlik lahendus, mis praktikas töötaks ja täidaks Eelnõuga taotletud eesmärke, sh allutaks teenuste osutamise finantsjärelevalve kontrolli alla, mis aitaks ühtlustada ka HLÜ-de turupraktikat teenuste osutamisel. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 8 Punktis 3 nimetatud võimaluse rakendamine tekitab meie hinnangul nn pangajooksu, kui ühistutel ei ole võimalik enam liikmetelt hoiuseid kaasata, kuna ühistu liikmed soovivad astuda krediidiasutuste klientideks põhjusel, et uus regulatsioon tekitab ebakindlust ühistu liikmete vara säilimise ning selle kasutamise osas. Tavalise tulundusühistuna tegevuse jätkamine ilma õiguseta kaasata hoiuseid ja anda välja tarbijakrediiti ei ole eesmärk, milleks HLÜ-d on asutatud ja miks liikmed ühistulises tegevuses osaleda soovivad. • Hoiuste kaitse krediidiasutusena tegutsedes Tagatisfondi seaduse § 25 lg 1 alusel tagatakse ja hüvitatakse hoiuste tagamise osafondi arvel vaid Eestis asutatud ja tegevusloa saanud krediidiasutuse hoiustajate hoiused. Seega ei tulene tagatisfondi seadusest täiendavat kaitset ühelegi teisele finantssektori asutusele, sh ei tagata HLÜ-de hoiuseid. Eelnõu kohaselt saavad need HLÜ-d, kes saavad panga või ühistupanga tegevusloa, ka tagatisfondi kaitse (ei moodustata eraldi osafondi, vaid ühistupangad liituvad juba olemasoleva hoiuste tagamise osafondiga ja neile kohalduvad seejuures samad tingimused nagu juba olemasolevate pankade puhul – tagatise määr, osamaksed osafondi jm). Seega kehtib ka ühistupankadele kohustus teha osamakseid tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi koos täna juba sinna osamakseid tegevate teiste krediidiasutustega. Nõustume Eelnõu koostajate seisukohaga, et HLÜ-de tegevuse ümberkorraldamine ühistupankadeks on kulukas ja toob kaasa olulise administratiivse koormuse ja suurendab HLÜ-de kulusid muuhulgas ka tagatisfondi ühekordse ja perioodiliste osamaksete tasumisega. • Hoiuste kaitse ilma krediidiasutuse tegevusloata tegutsedes Juhul, kui HLÜ krediidiasutuse, sh ühistupanga, tegevusluba ei taotle ei ole tema hoiuste puhul kehtiva õiguse kohaselt tagatisfondist tulenevat hoiuste tagamise ja hüvitamise kaitset. Meie hinnangul, kui HLÜ-dele sätestatakse kohustus näiteks omandada krediidiandja tegevusluba KAVS- i alusel, siis peaks kaaluma, kas krediidiandja tegevusega kaasneva riski tõttu peaks ka krediidiandjana tegutsev HLÜ olema hõlmatud tagatisfondi kaitsega või on mõistlik ette näha krediidiandjatele eraldi tüüpi kindlustus, mis aitaks kaitsta krediidivõtjate huve krediidiandja maksejõuetuse korral. Võimalik lahendus oleks ka see, kui sätestada õigusaktis kohustus, et hoiustatavad varad tuleks tagatisagendi kasuks pantida, kes on kohustatud varasid hindama, koostades selleks näiteks kord aastas aruande enne majandusaasta aruande esitamist, milles oleks avaldatud ka tagatisagendi arvamus varade seisu kohta. Juhul, kui ettevõtte tegevuses tekivad probleemid, oleks tagatisagent kohustatud HLÜ hoiustajatele hüvitamiseks nõudeid ja muid varasid maha müüma. Eelnõu §-ga 455 sätestatakse erinorm pankrotiseaduse § 153 suhtes, mille eesmärk on kaitsta hoiustajate huve pankrotimenetluses nõuete rahuldamisel tulenevalt sellest, etHLÜ-desse paigutatud hoiused ei ole tagatud tagatisfondi poolt ja neile ei laiene tagatisfondi seadusest tulenev kaitse. Seejuures nõustume Eelnõu koostajatega, et isikute hoiused peaksid olema ka pankroti korral suuremas ulatuses kaitstud, kui muude võlausaldajate nõuded, kuid sellel eesmärgil plaanitav muudatus §-s 455 ei ole meie hinnangul piisav. HLÜ-dele või krediidiandja tegevusloa taotlemisel krediidiandjatele peaks rakenduma täiendav regulatsioon, mis tagaks nende liikmete või klientide huvide kaitse HLÜ või krediidiandja maksejõuetuse korral. 9 Muud ettepanekud ja kokkuvõte HLÜS § 28 lg 9 alusel ei tohi ühele HLÜ liikmele antud laenude summa kokku ei tohi ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui 20-kordselt ega 20 protsenti HLÜ omakapitalist. Eelnõu koostajad plaanivad § 28 lõiget 9 muuta ja sõnastada järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetamata hoiu-laenuühistu liikmele antud laenude puhul ei tohi laenude summa kokku ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui 20-kordselt ega 20 protsenti hoiu-laenuühistu omakapitalist.“ Meie hinnangul on selline piirang ebavajalik ning ettevõtlusvabaduse printsiibist lähtuvalt võiks osamakse suuruse protsendimäär jääda HLÜ enda otsustuspädevusse, mitte olema määratletud õigusaktiga. Kui seadusandja tungiv soov on HLÜ-de tegevuse osas Finantsinspektsiooni järelevalve rakendamine ja tegevusloa omandamise kohustuse sätestamine, siis ei pea Finantsinspektsiooni järelevalve alla allutamiseks HLÜ-dele tingimata panema kohustust omandada krediidiasutuse tegevusluba, sh ei peaks HLÜ end edaspidi ühistupangaks ümber kujundama. Krediidiasutuse tegevusloa taotlemine ja krediidiasutusele kohalduvate nõuete rakendamine HLÜ-de tegevusele ei ole mõeldav, kuna HLÜ-d on kordades väiksemad, sh väiksema kapitalimahuga, kui krediidiasutused. Meie hinnangul võiks HLÜ-d krediidiasutuse tegevusloa asemel omandada näiteks krediidiandjana tegevusloa, mis võimaldaks neil tarbijatele krediiti väljastada, kuid mis ei paneks neile kohustust krediidiasutuste tegevusloa omandamiseks, mis on ebaproportsionaalne arvestades HLÜ-d senist tegevust, kapitalimahte ja võimekust täita kõiki õigusaktides krediidiasutustele seatud rangeid nõudeid. Meie hinnangul käivad nõuded krediidiasutuse tegevusloa taotlemisele HLÜ-dele üle jõu ning krediidiasutuse tegevusloa omandamise kohustuse alternatiiviks on HLÜ-de ja nende liikmete õigusi vähem piiravamaid ja proportsionaalsemaid meetmeid. Eeltoodule tuginevalt ei saa me nõustuda Rahandusministeeriumi Eelnõuga, mis toob kaasa Eesti ühe vanima oma liikmetel tugineva ettevõtlusvormi likvideerimise. Eelnõuga HLÜ-dele seatud kohustused piiravad HLÜ-de õigusi ebaproportsionaalselt ja osaliselt on Eelnõu muudatusettepanekud põhjendamatud ja vajavad detailsemat analüüsi. Lisaks ei ole õigustatud ega proportsionaalne HLÜ-sid kohustada oma tegevuse ümberkujundamiseks, sh Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusluba taotlemiseks, kuivõrd krediidiasutusele õigusaktidega seatud nõudeid ei ole väikse tegevusmahuga HLÜ-d võimelised täitma. Tegevusloa kohustuse sätestamisele või ultimaatumina tegutsemise lõpetamise kohustuse seadmisel ei arvesta HLÜ-de põhiseadusega tagatud õigustega, kuivõrd krediidiasutuse tegevusloa taotlemise asemel on võimalik leida HLÜ-de õigusi vähem piiravaid alternatiive. HLÜ-de tegevust reguleerivate õigusaktide kaasajastamine on vajalik, kuid seda tehes tuleb arvestada finantssektori osaliste võrdse kohtlemise printsiibiga, et muudatustest ei tuleneks konkurentsimoonutust finantsteenuste turul. Vähem koormava meetmena juhul, kui seadusandja tungiv soov on HLÜ-de ühistuline ettevõtlusvorm täielikult kaotada, on ka krediidiandja tegevusloa taotlemine, kuid ühistupanga või nn tavalise krediidiasutuse tegevusloa taotlemine ei ole suuremale osale HLÜ-dest reaalne lahendus, mida kinnitasid ka Eelnõu koostajate seisukohad (vt Eelnõu Tabel 9, lk 54). Saame nõustuda seisukohaga, et HLÜ-de tegevuse võiks allutada finantsjärelevalve alla, kuid seda mitte krediidiasutusena tegutsemise eeldusel. Negatiivsed näited HLÜ-de turupraktikast ei peaks olema aluseks, et nn karistada kõiki teisi turuosalisi, kelle tegevus on olnud kehtivate õigusaktidega kooskõlas ja kes oleks ka nõus täiendavate nõuete kehtestamisega HLÜ-de tegevusele tingimusel, et HLÜ-sid kui pika tegevusajalooga finantssektori osalisi ei 10 kaotataks. Juhul, kui meie muudatusettepanekuid ei ole võimalik arvesse võtta, palume Eelnõu koostajatel lisada seadusesse sätted HLÜ-de likvideerimisplaani osas hiljemalt 01.01.2027. aastaks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Širokov juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Jekaterina Semjonova juhatuse liige 11 Saatja: Eestihoius HLÜ <[email protected]> Saadetud: 05.10.2023 14:14 Adressaat: <"info.fin list"> Teema: Re: Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Manused: o0qkhBYa4KE4uC2r.png; Eestihoius HLÜ_seisukoht_05.10.2023.asice Tere Käesolevaga edastame Teile Eestihoius HLÜ arvamuse, mille leiate kirja manusest. -- Parimate soovidega, Jekaterina Semjonova Juhatuse liige + 372 6 230 230 / [email protected] Pronksi 3, Tallinn / www.eestihoius.ee KONFIDENTSIAALSUSTEADE: Käesolev e-posti sõnum ja selle manused on adresseeritud üksnes ülalmärgitud isikutele ja võivad sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni või informatsiooni, mille avaldamine on seadusega piiratud. Juhul, kui olete saanud käesoleva teate ekslikult või te pole selle nimetatud saaja, palume teil viivitamatult teavitada sellest sõnumi saatjat ja kustutada käesoleva e-posti sõnumi koos kõigi selle manustega oma arvutisüsteemist. On 9/11/2023 8:14 AM, [email protected] wrote: Tere! Teile on Rahandusministeeriumi poolt edastatud dokument. Pealkiri: Hoiu-laenuühistu seaduse muudatuste esitamine täiendavalt kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Registreerimise kuupäev: 10.09.2023 Registreerimise number: 1.1-10.1/5751-1.  Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Tel. (372) 611 3558 e-mail: [email protected] www.rahandusministeerium.ee  Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. --