Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Saatja: Reelika Kivistu-Liivrand <[email protected]> Saadetud: 09.10.2023 14:27 Adressaat: <"RAM Info">; <"Kristen Leppik"> Teema: Finantsinspektsiooni kiri Manused: image001.png; Kiri 09.10.2023 nr 5-8 5194-1.asice Tere! Edastame Teile manuses Finantsinspektsiooni kirja nr 5-8/5194-1. Lugupidamisega Reelika Kivistu-Liivrand Assistent | Assistant Finantsinspektsioon + 372 668 0539 [email protected] twitter.com/FI_uudised www.fi.ee KONFIDENTSIAALSUSTEADE: Käesolev elektronkiri ja selle lisad on adresseeritud üksnes selle saajaks märgitud isikule ning on konfidentsiaalsed. Elektronkirja või selle osa avalikuks tegemine või loata kasutamine ei ole lubatud. Kiri iseseisvalt ei loo õigussuhteid ega ole käsitletav lepinguna. Juhul, kui olete saanud käesoleva teate ekslikult, siis palume teil sellest koheselt teavitada sõnumi saatjat elektronkirja teel ning kustutada elektronkiri koos kõikide selle lisadega oma arvutisüsteemist. CONFIDENTIALITY DISCLAIMER: The e-mail and its attachments are intended only for the use of the person to whom it is addressed and is confidential. Any unauthorised disclosure or dissemination, either in whole or in part, is prohibited. This e-mail does not create any legal relations nor be treated as contract. If you have received this e-mail in error, please notify the sender via e-mail and delete this e-mail and its attachments from your system. Hr Mart Võrklaev Teie 10.09.2023 nr 1.1-10.1/5751-1 Rahandusministeerium Meie 09.10.2023 nr 5-8/5194-1 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN [email protected] [email protected] Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Rahandusministeerium (edaspidi ka RM) edastas Hoiu-laenuühistu seaduse (edaspidi HLÜS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi Eelnõu) 01.02.2023 arvamuse avaldamiseks ja palus seisukohta hiljemalt 11.09.2023. Käesolevaga esitame oma seisukohad Eelnõule. Finantsinspektsiooni (edaspidi ka FI) varasem arvamus Eelnõu kohta oli edastatud Rahandusministeeriumile 03.01.2023 ja 20.02.2023. Üldised tähelepanekud 1. Eelnõu seletuskirjale on lisatud teise ja kolmanda kooskõlastusringi kohta koostatud märkuste tabel. Oleme tutvunud RM-i selgitavate kommentaaridega FI tähelepanekute osas ning soovime rõhutada, et FI põhiseisukohad ei ole muutunud võrreldes 03.01.2023 ka 20.02.2023 RM-ile edastatud arvamusega. Sellest tulenevalt käesolevas vastuses esitatud tähelepanekud täiendavad FI 03.01.2023 ja 20.02.2023 avaldatud arvamust. Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine 2. Eelnõu § 1 punkti 33 kohaselt täiendatakse HLÜS §-i 28 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, laenu andmisel peab hoiu-laenuühistu järgima oma sisekorras ning käesoleva seaduse §-s 281 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise ja tarbijale piisavate selgituste ja teabe esitamise korda ning muid vastutustundliku laenamise nõudeid, samuti kohaldama võlaõigusseaduse § 4031 lõikes 1, § 4041 lõikes 1 ning §-des 411, 412, 4141 ja 416 sätestatut.“ Eelnevat arvestades kehtestatakse hoiu-laenuühistutele (edaspidi HLÜ-d) kohustus järgida VÕS §-st § 4031 tulenevat lepingueelse teabe esitamise kohustust ning kohustus esitada teave Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel. Arvestades, et HLÜ-d sõlmivad oma liikmetega ka elamukinnisvaraga seotud lepinguid, on asjakohane järgida selliste lepingute sõlmimise eelselt VÕS §- st 4033 tulenevat ehk konkreetselt elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu lepingueelse teabe esitamise ja Euroopa standardinfo teabelehe esitamise kohustust. Teeme ettepaneku täiendada HLÜS § 28 lõike 11 järgmises sõnastuses: „(11) Füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, laenu andmisel peab hoiu-laenuühistu järgima oma sisekorras ning käesoleva seaduse §-s 281 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise ja tarbijale piisavate  selgituste ja teabe esitamise korda ning muid vastutustundliku laenamise nõudeid, samuti kohaldama võlaõigusseaduse § 4031 lõikes 1, § 4033 lõigetes 1 ja 2, § 4041 lõikes 1 ning §-des 411, 412, 4141 ja 416 sätestatut.“ 3. Kehtiva HLÜS § 28 lõike 4 kohaselt samas paragrahvis sätestatud põhimõtete rakendamiseks peavad HLÜ-d koguma kogu laenuperioodi jooksul informatsiooni laenusaajatelt nende laenukoormuse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid liikmete jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Nimetatud andmete säilitamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud tähtaegadest. Viidatud lõikes on sätestatud HLÜ-dele üksnes üldine kohustus säilitada andmeid laenukoormuse ning maksekohustuste täitmise kohta. Võttes muuhulgas arvesse, et kavandatava Eelnõuga plaanitakse HLÜS-i täiendada §-ga 281 (Eelnõu § 1 punkt 37), mis sätestab konkreetsed nõuded füüsilisest isikust liikme krediidivõimelisuse hindamiseks, teeme ettepaneku luua HLÜS-i ka reeglistik liikme krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil kogutud vajalike andmete ja dokumentide pidamise ning säilitamise kohta analoogselt krediidiandjate ja – vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) §-le 48, tagamaks, et krediiditoimik annab kontrolliülesannetega seotud isikutele informatsiooni kliendisuhte teenindamise kohta. 4. Kuivõrd HLÜ-del on õigus oma liikmetele pakkuda muuhulgas kinnisvara tagatisel laene, teeme ettepaneku vastutustundliku laenamise põhimõtete paremaks järgmiseks kehtestada Eelnõuga ka KAVS § 49 lõikega 7 sarnanev regulatsioon, mille kohaselt ei tohi hüpoteekkrediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel tugineda üksnes asjaolule, et tagatiseks oleva kinnisvara väärtus ületab krediidi summat, või eeldusele, et kinnisvara väärtus tõuseb, välja arvatud juhul, kui krediidilepingu eesmärk on kinnisvara ehitamine või renoveerimine. 5. Eelnõu § 1 punkti 44 kohaselt täiendatakse HLÜS-i §-dega 321–325. Kavandatava § 325 lõike 4 kohaselt ei või nõukogu liikmeks olla HLÜ juhatuse liige, prokurist, audiitor ega laenukomitee liige, samuti krediidiasutuse ega teise finantseerimisasutuse, välja arvatud ühistupanga, juhatuse või nõukogu liige. Põhikirjas võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks. Võttes arvesse, et Eelnõu § 324 lõike 3 loogikat, mille kohaselt HLÜ volinik peab olema HLÜ liige, kes ei tohi olla HLÜ juhatuse liige, nõukogu liige, laenukomitee liige, audiitor, pankrotivõlgnik ega isik, kelle varasem tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa tühistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja, tuleks ka § 325 lõikes 4 määratleda, et nõukogu liikmeks ei saa olla HLÜ volinik. 6. Eelnõu § 1 punktiga 52 muudetakse HLÜS § 41 lõiget 4. Teeme ettepaneku kustutada viide standardile ISA 800 ja sõnastada HLÜS § 41 lõige 1 järgmiselt: „(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule korraldab hoiu-laenuühistu käesoleva seaduse §-s 27, § 271 lõikes 4 ja §-s 28 sätestatud nõuete täitmise audiitorkontrolli (edaspidi eritöö). Käesoleva seaduse §-s 27, 28 ja § 271 lõikes 4 sätestatud nõude puhul viiakse eritöö läbi vastavalt vandeaudiitori kutsetegevuse standardile ISAE 3000 piiratud kindlustunnet andvana.“ Selgitame, et ISA 800 käsitleb audiitori kohustusi eriotstarbelise raamistikuga kooskõlas koostatud finantsaruannete auditite puhul. ISA 800 käsib audiitoril teha aruande, mis algab järgmiselt: “Oleme auditeerinud ettevõtte ABC (edaspidi „ettevõte”) finantsaruandeid, mis sisaldavad bilanssi seisuga 31. detsember 20X1, ning kasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ning finantsaruannete lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspoliitikate kokkuvõtet…” HLÜS §-d 27 ja 28 käsitlevad HLÜ usaldusväärsuse tagamise nõudeid ja nõudeid laenudele, aga mitte finantsaruandeid. Seega nõue audiitorile, teha nende sätete kontrolliks eritöö kooskõlas ISA 800 nõuetega, ei ole asjakohane. Seoses sellega pöörame tähelepanu ka Eelnõu § 3 punktile 5 millega krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) §-i 131 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Ühistupanga puhul tuleb tegevusloa 2/5  saamiseks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele esitada ka audiitorettevõtja koostatud varade kvaliteedi hindamise aruanne, kui ühistupanga tegevusloa taotleja on tegutsev äriühing, kes osutab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teenuseid. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud aruanne peab sisaldama audiitorettevõtja arvamust krediidiasutuse tegevusloa taotleja laenuportfellile kehtestatud nõuete täitmise kohta. Nimetatud aruande puhul viiakse hindamine läbi vastavalt vandeaudiitori kutsetegevuse standardile ISA 800.” Palume selgitada, miks antud juhul on viide standardile ISA 800 asjakohane. 7. Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse HLÜS-i § 17 lõikega 5. Palume vastavat normi täiendada osaga, mis keelab hoiu-laenuühistu (edaspidi HLÜ) liikmeks saada juriidilisel isikul, mille omanik on või mida kontrollib HLÜ juhatuse või nõukogu liige. RM on seisukohal, et HLÜ liikmeks astumise täielik keelamine juriidilistel isikutel, kes on HLÜ juhatuse või nõukogu liikmega seotud, oleks ebaproportsionaalne ettevõtlusvabaduse piiramine. Rahandusministeeriumi hinnangul tekib huvide konflikt mitte juhtorgani liikmega seotud juriidilise isiku HLÜ liikmeks astumisel, vaid nimetatud seotud isikule teenuseid osutades (eeskätt viidatud isikule laenu andmisel). Sellest tulenevalt on Eelnõus muudetud HLÜS § 28 lõike 7 sõnastust, et laenu andmise piirang hõlmaks ka juhtorgani liikmega seotud juriidilisi isikuid. Pöörame tähelepanu, et küsimus ei ole ainult laenu andmises. Kui HLÜ liikmeteks saavad olla juriidilised isikud, mille omanikud on või mida kontrollib HLÜ juhatuse või nõukogu liige, siis vastaval HLÜ juhatuse või nõukogu liikmel võib tekkida võimalus teostada valitsevat mõju või teostada muul viisil kontrolli HLÜ üle. Sellest tulenevalt uuesti palume täiendada HLÜS § 17 lõiget 5 selliselt, et HLÜ liikmeks ei tohi saada juriidiline isik, mille omanik on või mida kontrollib HLÜ juhatuse või nõukogu liige. Krediidiasutuste seaduse muutmine 8. Eelnõu § 3 punkti 7 kohaselt ühistupanga asutamisel, tegutsemisel ja lõpetamisel kohaldatakse KAS-i sätteid. Kehtiv KAS § 39 lõige 2 näeb ette, et ühistupanga asutamisel kohaldatakse KAS §-s 25 sätestatut. Arvestades KAS § 38 uut sõnastust, mille järgi ühistupanga asutamisele laienevad KAS-i sätted, siis jääb arusaamatuks, et miks ei tunnistata KAS § 39 lõiget 2 kehtetuks ja vajalik on selle normi säilitamine. 9. Eelnõu § 3 punkt 14 reguleerib ühistupanga liikmesuse lõppemise ja osamakse tagasimaksmisega seonduvat. Kehtiv KAS kohustab ühistupanka ühistu liikme väljaastumisel tagasi maksma talle osamaks. Üks peamisi riske, mis osamakse tagastamise puhul võib tekkida, et selline tagasimakse võib omada olulist mõju panga kapitaliseeritusele ja normatiivide täitmisele. Seda eriti olukorras, kus korraga astub ühistust välja mitu liiget või ka juhul, kui ühe liikme osamaks on märkimisväärselt suur. Määruse 575/2013 (edaspidi CRR) artikkel 29 ning määruse 2014/214 artikkel 10 sätestavad muuhulgas nõuded ja piirangud kapitaliinstrumentide tagasivõtmisele. Täpsemalt määruse 2014/241 artikli 10 punktid 1 ja 2 kehtestavad, et - Krediidiasutus võib emiteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente tagasivõtmise võimalusega üksnes juhul, kui kõnealune võimalus on ette nähtud kohaldatava siseriikliku õigusega. - Krediidiasutuse õigus piirata tagasivõtmist kapitaliinstrumente reguleerivate sätete alusel, nagu osutatud CRR artikli 29 lõike 2 punktis b ja artikli 78 lõikes 3, peab hõlmama nii õigust keelduda tagasivõtmisest kui ka õigust piirata tagasivõetavat summat. Krediidiasutusel peab olema õigus keelduda tagasivõtmisest või piirata tagasivõetavat summat piiramata ajaks vastavalt lõikele 3. Eeltoodust tulenevalt palume analüüsida: i) muudatusettepanekuga viie aastase perioodi kehtestamise kooskõla CRR-i ja määrusega 2014/241. Meie hinnangul ei ole see vastavuses määruse 2014/241 artikliga 10; ii) kas üldkoosolek on pädev organ otsustama tagasimaksmisega seonduvat ülaltoodud õigusaktide tähenduses; 3/5  iii) kas täna kehtiv mudel liikme osamaksest kui tagasivõtmise võimalusega instrumendist on sobiv ja jätkusuutlik ka panga kapitali ning omavahendite vaatest, sh võiks kaaluda osamakse käsitlemist kui tagasivõtmise võimaluseta instrumendina. 10. Eelnõu § 3 punktiga 16 muudetakse KAS §-i 44. KAS § 44 lõike 1 kohaselt võib ühistupanga osakapital erinevalt KAS § 35 lõigetes 1 ja 2 sätestatust olla vähemalt üks miljon eurot, kui ühistupank ei osuta väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuseid ega KAS § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid. Et oleks üheselt arusaadav, et KAS § 44 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuste osutamise piirang on absoluutne ega hõlma vaid välisriigis investeerimisteenuste osutamist, teeme ettepaneku sõnastada KAS § 44 lõige 1 ümber järgnevalt: „Ühistupanga osakapital võib erinevalt käesoleva seaduse § 35 lõigetes 1 ja 2 sätestatust olla vähemalt üks miljon eurot, kui ühistupank ei osuta käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid, ega väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuseid.“ 11. Eelnõu § 3 punktiga 17 täiendatakse KAS-i §-ga 441. KAS § 441 lõike 2 kohaselt teavitab ühistupank FI-d, kui ta soovib alustada sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuste osutamist või KAS § 6 lõikes 1 nimetatud finantsteenuste osutamist välisriigis. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on FI-l õigus keelata ühistupangal investeerimisteenuste osutamine või teenuste osutamine välisriigis, kui ühistupanga osakapitali määr langeb alla viie miljoni euro. Oleme varasemalt teinud ettepaneku, et ka KAS-is tuleb kehtestada piirang, et ühistupank ei või piiriüleselt ega filiaali kaudu teenuseid välisriigis osutada ning tegevuskoht peab asuma Eestis. RM-i selgituste kohaselt tekib HLÜ-de õigus välisriigis teenuste osutamiseks alles krediidiasutuse tegevusloa saamisel. Pärast tegevusloa saamist on FI-l õigus ettekirjutusega keelata ka ühistupangal välisriigis teenuste osutamist üldiste krediidiasutustele kohaldatavate sätete alusel, st kui esinevad seaduses toodud õiguslikud alused, või kui ühistupanga osakapital langeb alla 5 miljoni euro. Muus osas ei leia RM, et ühistupanga teenuste osutamise kohta oleks mõistlik või proportsionaalne piirata Eestiga. Kui RM ei arvesta FI ettepanekuga kehtestada ühistupangale piirang välisriigis teenuste osutamiseks, palume kustutada Eelnõu § 3 punktiga 17 pakutud KAS § 441 lõiked 2 ja 3 ning täiendada Eelnõu järgmiselt: 1) Tegevusloa taotluse esitamisel peab taotleja teavitama FI-d, kas ta soovib osutada investeerimisteenuseid või mitte. Juba tegevusloa saamise hetkel peab olema selgus, et kas investeerimisteenuseid osutataks või mitte, kuna sellest oleneb ka ühistupanga osakapitali määr. Kui ühistupank soovib pärast tegevusloa saamist osutada investeerimisteenuseid, siis ei piisa teavitusest nagu Eelnõus on välja pakutud, vaid rakenduma peab tegevusloa menetluse kord, sest küsimus on osutatavate teenuste laiendamises ning olemuslikult on tegemist tegevusloa muutmisega. Investeerimisteenuse osutamine eeldab täiendavaid teadmisi ja kompetentsi, protseduuride ja süsteemide loomist ning rakendamist. Lisaks on vajalik ka osakapitali suurendamine vähemalt viie miljoni euroni. Samuti rõhutame, et FI-l peab olema õigus keelata ühistupangal investeerimisteenuste osutamist mitte ainult juhul, kui ühistupanga osakapitali määr langeb alla viie miljoni euro, vaid ka siis kui esinevad muud asjakohased alused keeldumiseks ning tegemist peab olema kindlasti loamenetlusega. Kui osakpaitali määr langeb alla viie miljoni, peaks sellega kaasnema pigem kohene automaatne keeld teenuste osutamisele, mitte pakutud lahendus, kus rikkumise aktsepteerimine jäetakse FI otsustada. 2) Kui ühistupank soovib osutada KAS § 6 lõikes 1 nimetatud finantsteenused välisriigis, siis peab taotleja teavitama FI-d oma soovist tegevusloa taotluse esitamisel. Kui ühistupank otsustab hiljem, et ta soovib nimetatud teenuseid välisriigis osutada, siis taotleb ta FI-lt vastava loa. Eelnõus tuleb kehtestada ka nõue, et sellisel juhul peab ühistupank tõstma osakapitali vähemalt viie miljoni euroni enne vastava 4/5  taotluse FI-le esitamist. Rõhutame, et FI-l peab olema õigus keelata ühistupangal välisriigis teenuste osutamist mitte ainult juhul, kui ühistupanga osakapitali määr langeb alla viie miljoni euro, vaid ka siis kui esinevad muud asjakohased alused keeldumiseks ning tegemist peab olema kindlasti loamenetlusega. Kui osakpaitali määr langeb alla viie miljoni, peaks sellega kaasnema pigem kohene automaatne keeld teenuste osutamisele, mitte pakutud lahendus, kus rikkumise aktsepteerimine jäetakse FI otsustada. Kokkuvõtlikult teeme ettepaneku täiendada Eelnõu selles osas sarnaselt KAVS 12. peatükis sätestatud regulatsioonile või teha viited KAS-i asjakohastele sätetele. Kui ühistupank on rikkumises seoses investeerimisteenuste osutamisega või finantsteenuste osutamisega välisriigis, siis kohaldub KAS-i vastutuse peatükk, FI õigus teha ettekirjutus ja kõik muud rakendatavad meetmed analoogselt krediidiasutuste regulatsioonile. 12. Oleme varasemalt teinud mitmeid tähelepanekuid KAS-is sisalduvate vastutussätete kohta. RM-i selgituste kohta on tähelepanek arvestatud ning Eelnõusse on lisatud § 3 p 23. Juhime tähelepanu et Eelnõu § 3 punkt 23 ega Eelnõu tervikuna ei sisalda pakutud regulatsiooni. Palume uuesti kaaluda vastutussätete muutmist käesoleva Eelnõu raames, et vältida puudulikust õiguslikust regulatsioonist tulenevaid probleeme. 13. Oleme varasemalt palunud arvestada, et FI tegevust finantseeritakse finantsjärelevalve subjektide poolt, mistõttu peaks järelevalve olema kulupõhine ja lähtuma eesmärgist, et ühed subjektid ei peaks teisi subsideerima. FI hinnangul, vähemalt esimesel aastal, peaks ette nägema täiendava mehhanismi, millega ühistupangad ise tasuksid oma menetluskulu ja seda ei peaks subsideerima teised järelevalve subjektid. RM selgitas, et ta on põhimõtteliselt nõus, et üldiselt ei peaks ühed järelevalvesubjektid teisi subsideerima. Samas aga on järelevalvetasude ülevaatamine kavas eraldi eelnõuga, kuivõrd järelevalvetasud tuleb üle vaadata finantssektori üleselt, mis vajab omakorda eraldi hinnangut, et leida konkreetsed ja proportsionaalsed menetlustasude summad. FI hinnangul tuleks ettepanekus tõstetud probleem lahendada käesoleva Eelnõu raames, et regulatsioon oleks selge ja arusaadav Eelnõu jõustumisel. Sellest tulenevalt palume uuesti ette näha täiendava mehhanismi, vähemalt esimesel aastal, millega ühistupangad ise tasuksid oma menetluskulu ja seda ei peaks subsideerima teised järelevalve subjektid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Tammer juhatuse liige Kristina Zorin [email protected] 5/5