dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Küberturvalisuse seaduse muutmine EL tasandil

Rahandusministeerium · 9. oktoober 2023
Viit
13-1.1/6263-1
Registreeritud
9. oktoober 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Liisingühingute Liit MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13 FINANTSPOLIITIKA KUJUNDAMINE
Sari
13-1.1 Kirjavahetus finantsturgude ja panganduse küsimustes (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
13-1.1/2023
Vastutaja
Kristiina Kubja (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
29. oktoober 2023

Failid

  • 📎CRA (EU) 20191020 COM(2022)0454 C9-03082022 20220272(COD).msg2141 KB
  • 📎CRA eelnõu. Liisingliit 9.10.2023.asice37 KB
  • 📎E-kiri.pdf302 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Liising <[email protected]> Saaja: [email protected], RAM Info, Liisa Past Teema: CRA (EU) 2019/1020 COM(2022)0454 – C9-0308/2022 – 2022/0272(COD) Lisatud ka EL vastavad manused Tere, Käesolevaga edastan Eesti Liisingühingute Liidu ettepaneku täiendada CRA eelnõud. Lugupidamisega, Reet Hääl Tegevdirektor Kontakt: + 372 5012088 www.liisingliit.ee <http://www.liisingliit.ee> ______________________________________________________________________ _____________________________________________________________ Lp Mart Võrklaev Rahandusminister M eie: 9 .10.2023 nr 5 Lp Liisa Past Riikliku küberturvalisuse juht Rahandusministeerium Teema: K über turvalisuse seaduse muutmine EL tasandil: palve saada selgitusi mõiste “ turustaja ” kohta määruse (EU) 2019/1020 COM(2022)0454 – C9-0308/2022 – 2022/0272(COD) tähenduses ning teha Eesti poolt ettepanek muudatuseks, mis garanteeriks liisingfinantseerijate välja jätmise “ turustaja“ mõistest. 15. septembril 2022 avaldas Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu määrus digitaalsete elementidega toodete küberjulgeoleku nõuete kohta ehk Cyber Resilience Act ( edaspidi CRA), mille eesmärk on tugevdada k überturvalisuse reegleid ning tagada turvalisemad riist- ja tarkvaratooted. Eesti Liisingühingute Liit (edaspidi ELL) jälgib koos EL-i liisingufirmade liidu Leaseurope'iga suure huviga ELi seadusandlikku menetlust selle ettepaneku osas. Peagi algavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste eel juhi me koos Leaseurop ´ga teie tähelepanu liisingutööstuse jaoks võtmetähtsusega küsimusele, mida paluksime arutelude käigus arvesse võtta. Usume , et on oluline selgitada artikli 3 lõikes 21 sätestatud “ turustaja “ määratlust, selleks et vara finantseerimisteenuseid, näiteks liisinguteenuseid, osutavaid ettevõtteid ei käsitletaks “ turustajatena “ CRA mõistes, sest tegu on üksnes krediidi/finantseerimise pakkujate ga . Mis tahes ebaselgus "turustaja" määratluses võib põhjustada õiguslikku ebakindlust määruse rakendamise etapis. Selle soovimatu tagajärje hiljutine näide on meditsiiniseadmete määrus (MDR-määrus (EL) 2017/745), mida kohaldat i alates 26. maist 2021 meditsiiniliseks otstarbeks mõeldud toodete või seadmete suhtes. MDR-i (artikli 2 lõige 34) kohaselt tekitab “ turustaja” määratlus, mis on peaaegu identne määratlusega ( “i sik teeb seadme turul kättesaadavaks”), juba segadust ja arusaamatusi liikmesriikide turgudel selle kohta, kas liisinguteenuste pakkujad kuuluvad MDR-i artiklis 14 sätestatud kohustuste alla või mitte, nt. kontrollida vastavusdeklaratsiooni olemasolu jne. Pärast Leaseurope poolt probleemi ga Euroopa Komisjoni poole pöördumist sa adi kinnitus, et liisingufirmad ei tegutse mitte “ turustajatena “ ( teevad seadme turul kättesaadavaks kuni kasutuselevõtu hetkeni), vaid krediidi/finantseeri mise pakku jatena ja ei peaks kuuluma MDR-i mõistes “ turustaja ” määratluse alla. Selleks, et vältida segadust seoses muud tüüpi varadega ja vältida samasugust tõlgenduste paljusust , on vaja arutlusel oleva seaduse eelnõu teksti lisada vastav täpsustus. Liisingufirmade tegevust arvestades oleks õiglane märkida et: EL-i seadusandjad ei kavatse kübe turvalisuse seaduse reguleerimisalasse hõlmata sõltumatuid liisinguandjaid, kes pakuvad vara liising finantseerimise teenust ettevõtjatele , hõlbusta maks investeeringute tegemist. Selgitused ja põhjendused: 1. Liisingufirmad osutavad finants eerimis teenus t , omandades liisinguvõtja poolt määratud müüjalt vara ja andes selle tasu eest liisinguvõtja kasutusse, võttes seeläbi enda kanda krediidiriski. V araga seotud riske liisingu firma kandma ei peaks, kuna vara ja selle müüja valib liisinguvõtja ning liisingufirma reeglina isegi ei näe finantseeritavat vara . L iisingufirma võtab liisingulepinguga endale kohustuse anda vara liisinguvõtja käsutusse selliselt, et müüja annab vara üle otse liisinguvõtjale ning liisinguvõtja võtab vara kasutusse ning kannab ise kõik selle varaga seotud riskid 2. Liisingufirma pakub finantseerimis teenus t , et tagada klientidele juurdepääs toodetele/varadele , st liisingu fookus on varade finantseerimisel ning turul olevate digitaalsete elementidega toodete pakkumisega tegeleb üksnes tootja/turustaja 3. Liisingufirmadel puudub tehniline suutlikkus kontrollida ja garanteerida igat liiki vara nõuetekohasust, millele nad liisinguteenust osutavad . Vara ja selle müüja valib välja klient ning vara antakse müüja poolt üle otse kliendile , seega liising u firmal puudub reaalne võimalus vara nõuetekohasust kontrollida. Juhul kui seadus eelnõu kujul jõustuks, siis tooks see suure tõenäosusega liisingufirmadele kaasa ka täiendavad tegevus- ja maineriskid ning sunni ks liising u firmasid krediidi väljastamisel rakendama täiendavaid meetmeid , mis ei ole otseselt seotud finantseerimis teenuse pakkumis ega ning suurendaks l iising finantseerimise kulu si d , kui need kanda üle lõppkasutajale, oleksid liisinguteenused võrreldes muud liiki rahastamisega ebasoodsamas olukorras , seda turuosaliste eriti VKE ` de kahjuks. Lisaks tekib vajadus leida kindlustuskaitse võimalikele kohustustele, mis tulenevad digitaalsete elementidega toodetega seotud teenuste osutamisest. Ülaltoodud põhjustel teeme ettepaneku, et kavandatava CRA artikli 3 lõige 2 1 sõnasta ta ks järgmiselt: “ turustaja” on mis tahes füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud varade finantseerimisteenuse pakkuja, tootja või importija , kes teeb digitaalsete elementidega toote EL turul kättesaadavaks, ilma et see mõjutaks selle omadusi; Teise võimalusena pakume välja uue põhjenduse (14b): (14 b) Liisingu firmasid ei käsi tleta “ turustajatena “ käesoleva määruse tähenduses, ku na nad täidavad üksnes varade finantseerimisteenus e pakkuja rolli . . Oluline on t ootjate/importijate/turustajate sätestatud kohustuste säilitamine CRA kontekstis , pakkudes samal ajal õigusselgust liisingufirmade positsiooni kohta tarneahelas vastavalt nende tegevuse laadile, taga des huvide tasakaalu nii lõppkasutajate kui ka turuosaliste, eriti VKE ´ de jaoks. Eesti Liisingühingute Liit on valmis andma vajadusel täiendavaid selgitusi. Positiivsele tagasisidele ja eelpoolsega arvestamisele lootes , Lugupidamisega, Reet Hääl / Tegevdirektor /allkirjastatud dsigitaalselt __________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kontakt: +372 50 12 088 ; [email protected] ; www.liisingliit.ee Saatja: Liising <[email protected]> Saadetud: 09.10.2023 12:51 Adressaat: <"RAM Info"> Koopia: <"Liisa Past"> Teema: CRA (EU) 2019/1020 COM(2022)0454 – C9-0308/2022 – 2022/0272(COD) Manused: image001.png; CRA eelnõu. Liisingliit 9.10.2023.asice Tere, Käesolevaga edastan Eesti Liisingühingute Liidu ettepaneku täiendada CRA eelnõud. Lugupidamisega, Reet Hääl Tegevdirektor Kontakt: + 372 5012088 www.liisingliit.ee
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel