Vaidlustaja täiendav seisukoht ja taotlused

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 06.10.2023 Seisukoht on edastatud e-posti aadressidele: ▪ [email protected] ▪ [email protected] ▪ [email protected] ▪ [email protected] Riigihange nr 258151 Vaidlustaja: MARGO NOVIKOV Osaühing Registrikood 11047223 Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Tapa linn, Tähe tn 13a, 45109 Esindaja: vandeadvokaat Veiko Viisileht Advokaadibüroo LINKLaw Telliskivi 60/2, 10412 Tallinn E-post: [email protected] Hankija: Riigimetsa Majandamise Keskus Registrikood 70004459 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Mõisa/3, 45403 E-post : [email protected] Esindaja: vandeadvokaat Aarne Akerberg Advokaadibüroo Lillo & Partnerid E-post: [email protected] Kolmas isik: HMPK OÜ Registrikood: 10348945 Lubjaahju 3, Kärdla, 92411 Hiiumaa VAIDLUSTAJA SEISUKOHT hankija ja kolmanda isiku vastustele ja TAOTLUSED dokumentide väljanõudmiseks, kulude kindlaksmääramiseks Vaidlustaja taotlused: 1. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Riigimetsa Majandamise Keskuse 15.09.2023. a käskkiri nr 1-47.2689/24 osas, millega tunnistati riigihankes nr 258151 edukaks HMPK OÜ (10348945) pakkumus. 2. Tunnistada kehtetuks Riigimetsa Majandamise Keskuse 15.09.2023. a käskkiri nr 1- Advokaadibüroo LINKLaw OÜ Telliskivi 60/2, Tallinn 10412 +372 600 4490 [email protected] Reg. 12818349 +372 600 4366 www.linklaw.ee  47.2689/25, millega jäeti kõrvaldamata ja kvalifitseeriti riigihanke nr 258151 menetluses HMPK OÜ (10348945). 3. Mõista Riigimetsa Majandamise Keskuselt Margo Novikov Osaühingu kasuks välja vaidlustuse esitamiselt tasutud riigilõiv 1280 eurot ja õigusabikulud summas 3990 eurot, kokku 5270 eurot. 4. Nõuda Riigimetsa Majandamise Keskuselt välja informatsioon (või kui see on VAKO’le nähtav, siis palun VAKO’l tuvastada), milline isik/pakkuja esitas teabevahetuses küsimuse ID 713149 viitega, et ta on vedanud vaid enda metsamaterjali ja soovib sellele pakkumust esitades tugineda. 5. Nõuda HMPK OÜ’lt välja 3 erinevat metsamaterjali müügilepingut, kus teostati FOB- vedusid ja millele HMPK enda kvalifitseerumisel tugineb, kust nähtuks omandi ülemineku aeg ja koht (st kas omand läks üle enne materjali vedu laevale või pärast seda, st laevale tõstmisega). 6. Nõuda HMPK OÜ’lt välja ja esitada vaidlustajale (või vajadusel kontrollida vaidlustuskomisjonil ise) kõik veoselehed e-veoselehe metsavedude registri ehk EVR’i väljavõtte alusel kokkuvõtlikult/summeeritult, millelt nähtub ajavahemikul 01.01.2020-31.12.2022 maanteetranspordi teenuse osutamine HMPK OÜ poolt, millele HMPK riigihankes nr 258151 enda kogemusena kvalifitseerimistingimuste täitmiseks tugineb. Sealjuures peab kokkuvõttest nähtuma vähemalt vedaja ning materjali peale- ja mahalaadimise koht. Või alternatiivselt, nõuda HMPK OÜ’lt välja ja esitada vaidlustajale (või vajadusel kontrollida vaidlustuskomisjonil ise) kõik veoselehed e- veoselehe metsavedude registri ehk EVR’i väljavõtte alusel kokkuvõtlikult/summeeritult, millelt nähtub ajavahemikul 01.01.2020-31.12.2022 maanteetranspordi teenuse osutamine HMPK OÜ poolt sihtkohaga Heltermaa sadam, millele HMPK riigihankes nr 258151 enda kogemusena kvalifitseerimistingimuste täitmiseks tugineb. Sealjuures peab kokkuvõttest nähtuma vähemalt vedaja ning materjali peale- ja mahalaadimise koht. I Senine menetlus 1.1 Margo Novikov Osaühing (edaspidi MN või vaidlustaja) esitas riigihankemenetluses viitenumbriga 258151 „Puiduvedu 2023-2028“ (edaspidi nimetatud Hange) vaidlustuse Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK või hankija) 15.09.2023. a käskkirjale nr 1-47.2689/24 (edaspidi Edukuse käskkiri) ja käskkirjale nr 1-47.2689/25 (edaspidi Kvalifitseerimise käskkiri), millega RMK vastavalt tunnistas Hankes edukaks HMPK OÜ (edaspidi HMPK või kolmas isik) pakkumuse ning jättis kõrvaldamata ja kvalifitseeris HMPK. 1.2 RMK ja HMPK esitasid vaidlustusele vastused (vastavalt RMK vastus ja HMPK vastus), mille VAKO edastas MN’ile 02.10.2023. a. VAKO otsustas menetleda asja kirjalikus menetluses ja andis tähtajad järgnevalt: menetlusosalistel on võimalik esitada vaidlustuskomisjonile täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi, kuni 06.10.2023. Selleks tähtajaks laekunud seisukohtadele on teistel menetlusosalistel võimalik vastata kuni 11.10.2023. a. Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg on 20.10.2023. 1.3 Vaidlustaja esitab siinses menetlusdokumendis seisukoha RMK vastusele ja HMPK vastusele. Kuna HMPK seisukohad on vastuolulised ja isik ilmselgelt hämab (et mitte öelda valetab VAKO’le ja 2 menetlusosalistele), siis on tõendamise seisukohalt oluline dokumentide väljanõudmine HMPK’lt, mis kas tõendaksid või lükkaksid ümber HMPK väited tema kvalifitseerimisnõuetele vastavuse osas. Samuti esitab MN menetluskulude nimekirja ja taotluse kulude hankijalt väljanõudmiseks. 1.4 Vaidlustaja jääb täies ulatuses ka enda 25.09.2023. a vaidlustuses esitatud põhjenduste ja tõendite juurde. II Vaidlustaja seisukoht RMK ja HMPK vastustele FOB-teenuse käsitlus ja taotlus 2.1 RMK vastuse kümnest leheküljest kaheksa (kuni punktini 6.20, k.a) on pühendatud asjakohatule teemale: kuidas hankija on küsinud HMPK’lt selgitusi ja kinnitusi selle kohta, kas HMPK poolt enda klientidele puidu müüki (FOB klausliga) saab käsitleda veoteenusena või mitte (st aspektist, kas HMPK vedas enda kaupa, mida ta kliendile müüs; või vedas ta juba kliendi kaupa, mis oli juba kliendile müüdud – ehk küsimus on omandi ülemineku ajas ja kas selles aspektist lähtuvalt saab veetud koguseid käsitleda enda kauba veona või teenusena kauba veona). Selle üle puudub vaidlus, et hankija neid asjaolusid HMPK’lt üle küsis ja et HMPK selle asjaolu kohta enda klientide kinnituskirjad esitas. Vastab tõele, et vaidlustaja ei nõustu põhimõtteliselt sellega, et nö FOB-teenus, kus HMPK müüb enda klientidele puitu ja tarnib selle laevale, saaks olla käsitletav teenusena metsamaterjali maanteeveo osutamisena. Seda on MN rõhutanud ka vaidlustuse punktis 2.2.4. Esineb põhjendatud kahtlus kauba omandi ülemineku ajas, kusjuures HMPK on tõendamiseks esitanud vaid enda klientide paljasõnalised kinnitused, kuid mitte ühtegi dokumenti (lepingut), mis omandi ülemineku aega päriselt tõendaks. 2.2 HMPK klientide kinnitused, mille teksti on HMPK klientidele ilmselgelt ise ette andnud ja nõudnud allkirjastamist, on ebausaldusväärsed juba ainuüksi seetõttu, et HMPK ise on eelmises vaidlustusmenetluses samas riigihankes nentinud, et tegelikult ei vasta veetud kogused sellele, mis kinnituskirjadest nähtub (vt vaidlustuse p 2.2.2), kuna osa vedusid (milline osa, pole teada) toimusid sadamasiseselt ja asulasiseselt. Lisaks, ilmselgelt HMPK kliendid ei orienteeru selles, et asjaõiguslik küsimus omandi ülemineku hetkest on selles asjas keskse tähtsusega – veelgi enam, kliendid, saades sellise kinnituskirja, ei hakka süvenema sellesse, millisel hetkel kaup kellelegi kuulus ja millal omandi üleminek toimus. Kliendid loogiliselt kontrollivad maksimaalselt vaid seda, et kogus, mis nad HMPK’lt on ostnud, on õige. 2.3 Eelnevast tulenevalt on asja õigeks ja õiglaseks lahendamises vajalik koguda järgnevaid tõendeid, mida vaidlustaja ise koguda ei saa, vaidlustuskomisjoni kaasabil: 1. Nõuda HMPK’lt välja kolm erinevat metsamaterjali müügilepingut, kus teostati FOB-vedusid ja millele HMPK enda kvalifitseerumisel tugineb, kust nähtuks omandi ülemineku aeg ja koht (st kas omand läks üle enne materjali vedu laevale või pärast seda, st laevale tõstmisega). 2. Nõuda hankijalt välja info (või kui see on VAKO’le nähtav, siis palun VAKO’l tuvastada), milline isik/pakkuja esitas teabevahetuses küsimuse ID 713149 viitega, et ta on vedanud vaid enda metsamaterjali ja soovib sellele pakkumust esitades tugineda. Vaidlustajal on põhjendatud kahtlus, et tegemist võis olla HMPK OÜ küsimusega. 3 Vedude kogemus maanteedel või asulasisestel teedel 2.4 Edasine RMK käsitlus (punkt 7) ühtib HMPK vastuses esitatud käsitlusega seoses faktilise asjaoluga, kas vedusid teostati maanteedel või mitte. Nii RMK kui HMPK üritavad enda positsioonilt eirata kvalifitseerimistingimuse sisu – et vajalikus mahus vedusid peab olema pakkuja teostanud maanteedel! Hankija on selgesõnaliselt üritanud taganeda iseenda poolt seatud ja talle endale kohustuslikust kvalifitseerimistingimusest (vt RMK vastuse p 7.4), asudes väitma, et hankija eesmärk ikkagi ei olnud välistada kvalifitseerimise tingimusest asulasisest vedu. See asjaolu nähtuvat ka teabevahetuse käigus antud selgitusest ja hankija seisukoha järgi: „Maanteed“ tuleks antud juhul defineerida selliselt nagu metsavedude tellijad ja osutajad on seda mõistnud. 2.5 Vaidlustaja ei ole hankija sellise käsitlusega põhimõtteliselt nõus. Seda, milline tee on käsitletav maanteena, ei saa defineerida suvaliselt ja subjektiivselt (nagu hankija väidab), vaid vastav legaaldefinitsioon tuleb seadusest ning sellest lähtumine on seega kohustuslik. Samuti peab kvalifitseerimistingimust, mis sisaldab legaaldefinitsiooni, mõistma vastavalt legaaldefinitsioonile. Siin ei ole mingit tagantjärgi tõlgendamisruumi! Maantee on ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 2 kohaselt väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Autoveoseaduse § 2 lg 1 p 1 järgi: „Autovedu on veose kohaletoimetamine auto või autorongiga ja selle veoga seotud tühisõit (edaspidi ka veosevedu)“. 2.6 Järelikult, kui hankija seadis Hankes kvalifitseerimistingimuseks, et pakkujad peavad olema teostanud 180 000 tm mahus teenusena metsamaterjali maanteevedusid, siis ei ole mõistliku objektiivse isiku (st pakkujate) arusaama järgi kuidagi võimalik jõuda järeldusele, et tegelikult ikkagi ei pea pakkujad olema teostanud neid vedusid maanteedel, vaid piisab ka metsamaterjali sõidutamisest linnades, alevites ja alevikes paiknevatel teedel – või veelgi enam, konkreetse sadama territooriumil. Vaidlustaja ei nõustu HMPK väitega, et vaidlustaja üritab kvalifitseerimistingimust kitsendada. Vastupidi, vaidlustaja soovib konkreetsest kvalifitseerimistingimusest lähtuda. RMK ja HMPK üritavad aga vastuolus RHS’i, EhS ning AvS’iga kvalifitseerimistingimust meelevaldselt laiendada. 2.7 Selline tagantjärgi esitatud RMK ja HMPK käsitlus / tõlgendus on otsitud ja pahauskne ning sisuliselt tähendaks see, et hankija on hankemenetluse käigus pakkujaid eksitanud. Vaidlustaja hinnangul ei tulene ega saagi tuleneda hankemenetluse käigus selgituse küsimisest ja vastusest (24.01.2023. a küsimus, 25.01.2023. a vastus, ID 713149) seda, mida RMK ja HMPK väita üritavad – et selle teabevahetuse muudeti kvalifitseerimistingimuse sisu ning et kõik pakkujad pidid järgnevalt mõistma, et maanteevedude kogemust selles mahus ikkagi vaja pole, vaid piisab ka asulasisestest vedudest. Lisan juurde, et: 1. Küsimus käis selle kohta, kas pakkuja saab arvestada kogemusena ka enda metsamaterjali vedu. Vastus oli, et ei saa. Küsimusel oli teine kontekst ja küsimus ega vastus ei olnud selle kohta, kas kogemusena läheb arvesse vedu maanteedel või ka muudel teedel. 2. Lisaks märkis hankija hoopis teises kontekstis (põhjendamaks, miks on vajalik kogemus teenusena, st teisele isikule osutatuna), et: „Teenuse osaks ei ole mitte ainult oskus autoga ja õige loakategooriaga maanteel vms teel sõita, vaid ka sõite ja vedu korraldada vastavalt hankija logistikute tellimustele.“ 3. Viide „vms teel“ ei anna siinkohal, olles esitatud hoopis muus kontekstis, kuidagi alust eeldada, et see selgitus muudab kvalifitseerimistingimuse (nõutud kogemuse koha – maanteedel) sisu. Ühest asukohast kohast teise (nt asulas asuvast terminalist järgmises asulas asuvasse sadamasse) vedu loomulikult sisaldabki nii vedu maanteel kui ka muul teel. Veelkord, küsimusel oli teine kontekst ja küsimus ei käinud selle kohta, kas kogemusena läheb arvesse 4  vedu maanteedel või ka muudel teedel. Ammugi ei saa eeldada, et kõik pakkujad sellisest kontekstivälisest viitest selliselt aru said, et see muudab oluliselt kvalifitseerumisvõimalusi võrreldes konkreetse kvalifitseerimistingimuse tekstiga! 2.8 Eelnevast nähtub, et RMK ja HMPK viited teabevahetusele ei ole asjakohased. Kõik pakkujad said ja pidid saama kvalifitseerimistingimusest aru vastavalt selle sõnastusele ja kehtivale õigusele. Kogemust nõuti konkreetse mahu vedamise kohta maanteedel. Asulasisesed veod ei saa kogemusena arvesse minna. Ka HD p 1.3 klassifitseerib Hanke järgnevalt: „1.3.Klassifikatsioon: 60100000-9 Maanteetransporditeenused“. Maanteetransporditeenustele ja maanteevedudele viitab korduvalt nii HD kui ka hankepass. Raamlepingu vormi Lisa 9/1 „RMK ümarpuidu koormate veose kinnituse juhis“ sätestab punktis 1.2, et: „Nõuded maanteetranspordil veoseohutuse tagamiseks põhinevad Euroopa standardil EN 12195-1:2010“. Sealjuures on valdkonnas orienteeruvatele isikutele hästi teada, et metsamaterjali maanteeveod erinevad asulasisestest vedudest (veelgi enam laeva laadimise vedudest ühe sadama piires). Hankijal ei oleks asulasiseste vedudega kogenud pakkuja puhul mingit kindlust, et see vajalikus mahus ka maanteevedudega hakkama saab. Erinevad on nt kauba kinnitamine, asjasse puutuvad kiirused / füüsika, logistika, jne. Seega, ükski mõistlik pakkuja ei saanud vaidlustaja hinnangul seda teises kontekstis toimunud teabevahetust mõista nii nagu HMPK ja RMK nüüd tagantjärgi väidavad. 2.9 Kui lähtuda RMK ja HMPK väitest, et nemad said teabevahetuse tulemusena aru, et maanteedel vedude kogemus ei ole enam nõutav, siis on hankija ilmselgelt tekitanud hankemenetluses segaduse ja pakkujaid eksitanud. Järelikult on erinevad huvitatud isikud ja potentsiaalsed pakkujad saanud kvalifitseerimistingimusest erinevalt aru ja selle olukorra on tekitanud kahetsusväärselt hankija ise. Kuna see puudus ei ole tagantjärgi kõrvaldatav ja hankija on rikkunud RHS § 3 punkte 1, 2, 3 ja 5, peaks RMK tunnistama Hanke vastavas osas kehtetuks. HMPK’l ei ole nõutud mahus maanteevedude kogemust, kontekstivälised kinnituskirjad ei ole selle kohta aktsepteeritav tõend 2.10 HMPK käsitlus seoses maanteedel veetud mahtudega on retooriline ja puiklev. See on HMPK vastusest nähtuvalt ilmselge, et tegemist on HMPK jaoks ebamugava teemaga. Sellesse ei taha süveneda ka RMK, kes ei ole, probleemist juba mitmeid kuid teadlik olles, siiski antud küsimust enne uute otsuste tegemist absoluutselt analüüsinud ega neid asjaolusid tuvastanud. 2.11 HMPK väidab, et MN’i viited mahtude osas on ebaõiged, kuid samas ei tõenda, et nad on ka tegelikult selliseid mahtusid maanteedel vedanud. Varasemas vaidlustusmenetluses nentis HMPK selgesõnaliselt, et osad veod on teostatud asulasiseselt ja sadamate territooriumitel (sh esitas HMPK ise lakoonilise väite, et kui neid mahte mitte arvestada, tuleks nõutud kogemus ikkagi kokku – kuid sellele väitele mingit tõendusmaterjali esitatud ei ole). Olen seda küsimust põhjalikult käsitlenud vaidlustuse punktis 2.1.2 ja selle alapunktides 1 – 5. 2.12 HMPK vastuses esitatud seisukohad ja dokumendi lisad ei tõenda maanteedel veetud mahtusid ning võimalik ei ole tuvastada, kui suurt mahtu sellest kogusest, mida HMPK on kasutanud kvalifitseerimiseks, on päriselt veetud teenusena maanteedel. • Lisana 2 esitatud viide Kiltsi sõjaväelennuväljale ei ole asjakohane ega tõenda midagi, kui vaidlustajale ei näidata lisana 11 esitatud väidetavat tõendit selle kohta, et HMPK’l on ladu Kiltsis. Palun VAKO’l tõendit põhjalikult analüüsida ja tuvastada, kas HMPK’l ka päriselt Kiltsis ladu on, milleks ta seda kasutab ja kas ta transpordib sealt metsamaterjali sadamasse. • Samuti viitab HMPK jälle Rohuküla sadama osas ka ise, et „sadam ei mahuta piisavalt“ – järelikult ta nendib, et terminal asub Rohukülas sadama territooriumil (nagu vaidlustaja 5  tõendas) ja et ta seda kasutab, st mingid mahud liiguvad vaid sadama territooriumil. Kui suur see maht on, on lahtine küsimus, millele HMPK arusaadavalt vastata ei soovi. • Lisadena 3 – 6 esitatu viitab Heltermaa sadama vs teadmata asukohtade (Volmeri, Aruküla, Keskterminali, Sarve lao) vahelistele kaugustele. Dokumentidel puudub tõendusväärtus, need ei tõenda isegi seda, et viidatud ja kaardile markeeritud asukohtades üldse midagi asuks – ja kui, siis mis need on, mis seal asub ja kas HMPK’l on üldse õigus (ja mis tõendatud alusel) neid kohti kasutada. Ainuke, mille kohta lisana 11 on tõend esitatud (mida palun VAKO’l hinnata), on nö Heltermaa terminal. Kõik muud viited ja kaardid on juba elementaarselt asjakohatud. • Kuivõrd HMPK mõistis, et rääkis end varasemas vaidlustusmenetluses Virtsu sadama osas nö sisse (nentides, et Virtsus toimub vedu ainult sadama territooriumilt ehk maanteevedusid seal üldse ei toimu), siis oma seekordses vastuses on HMPK „Virtsu küsimust“ üldse ignoreerinud. Ka see viitab üheselt, et HMPK mõistab ja üritab maha vaikida enda probleemi, et kui arvestada tegelikud sadama- ja asulasisesed veod maha tema poolt väidetud maanteevedude mahust (204 400 tm), jääb alles vähem kui kvalifitseerimistingimuses nõutud 180 000 tm. 2.13 Seega saab HMPK enda nentimisest järeldada, et kinnituskirjades toodud mahud, millele HMPK tugineb ja millest RMK lähtub, on ebaõiged. Isegi RMK vastuses on märgitud, et „maanteed“ tuleks antud juhul defineerida selliselt nagu metsavedude tellijad ja osutajad on seda mõistnud. Seega, RMK mõistab, et esineb sisuline probleem. Eirab RMK aga ülal punktis punktides 2.2 kuni 2.8 märgitut ja seda, et nt vaidlustaja, kes on pikaajalise kogemusega metsavedude teenuse osutaja, defineeris „maanteed“ loogiliselt enda jaoks nii nagu see on defineeritud seaduses, mitte nagu RMK ja HMPK tahaks seda nüüd tagantjärgi subjektiivselt sisustada. 2.14 Kinnituskirjade puhul saab eluliselt usutavalt eeldada, et sama ebaõiget loogikat seoses maanteedega, mida HMPK esitab käesolevas vaidlustusmenetluses, on HMPK väitnud ka enda klientidele, kellel on palunud kinnituskirjad allkirjastada. Sealjuures on HMPK ise nentinud, et ei ole lähtunud EhS’is toodud maantee definitsioonist ega olnud sellest definitsioonist isegi teadlik. Kõik Virtsu sadamat ja Rohuküla sadama territooriumil asuvat terminali puudutavad kinnituskirjad ja vastavad mahud on automaatselt ebaõiged (nagu ka HMPK ise kaudselt nendib) ja tuleb kogemusest maha arvata. See tähendab, et püsima jääks isegi teoreetiliselt vaid Hiiumaa (Heltermaa) sadama maht, mis ei saa loogiliselt / matemaatiliselt olla piisav, et kvalifitseerimisnõue täita. Seega, kinnituskirjad on ebausaldusväärsed vähemalt põhjendatud kahtluse määras ning asjas tuleb välja selgitada, kas HMPK on ka tegelikult vedanud maanteedel teenusena metsamaterjali nõutud koguses või mitte. 2.15 Eraldi väärib rõhutamist, et HMPK vastuse lisadena 7 – 9 esitatud kaardiväljavõtted on tehtud sobivalt nii, et ei oleks näha asjaolu, et maanteed sadamate territooriumile ei ulatu. HMPK vastuses väidetakse, et ka sadamasisene vedu läheb arvesse maanteeveona, kuid tegelikult nähtub teeregistri väljavõtetest selgelt (eriti kui vaadata ortofotosid), et maanteed lõppevad sadama territooriumi piiril. Esitan selle kohta kolm väljavõtet teeregistrist, fokusseerituna sadamate piirile (lisa 1, 2 ja 3). Taotlus tõendite väljanõudmiseks HMPK’lt 2.16 Tartu Halduskohus on oma 04.10.2022 otsuses haldusasjas 3-22-1773 (p 17) leidnud, et kohtu arvates võiks hankija suurem kontrollikohustus seoses pakkuja netokäibega kõne alla tulla näiteks siis, kui asjaolud viitavad sellele, et nii suures ulatuses netokäibe tekkimine ei saa olla eluliselt usutav (nt pole pakkujal nii palju töötajaid või seadmeid jne). VAKO oli oma 21.04.2023. a otsuses vaidlustusasjas nr 40-23/258151 (st vaidlusaluse riigihankemenetluse varasem vaidlus) arvamusel, et sama seisukoht kohaldub ka kogemuse nõude täitmise kontrollile seoses maanteedel lepingulise alusel veetud 6 metsamaterjali mahuga. 2.17 Kuna arusaadavalt ei soovi HMPK enda poolt tegelikult maanteedel veetud mahte kuidagi muudmoodi peale lakooniliste ja tema enda poolt ettevalmistatud tekstiga kinnituskirjade tõendada ning kuna vaidlustajal ei ole seda võimalik muudmoodi tõendada; kuid samas viitavad asjaolud sellele, et sellise kogemuse olemasolu ei saa olla HMPK’l eluliselt usutav (arvestades kvalifitseerimistingimuse sisu, terminalide paiknemist, jm), taotleb vaidlustaja vaidlustuskomisjonilt järgnevat: 1. Nõuda HMPK OÜ’lt välja ja esitada vaidlustajale (või vajadusel kontrollida vaidlustuskomisjonil ise) kõik veoselehed e-veoselehe metsavedude registri ehk EVR’i väljavõtte alusel kokkuvõtlikult/summeeritult, millelt nähtub ajavahemikul 01.01.2020- 31.12.2022 maanteetranspordi teenuse osutamine HMPK OÜ poolt, millele HMPK riigihankes nr 258151 enda kogemusena kvalifitseerimistingimuste täitmiseks tugineb. Sealjuures peab kokkuvõttest nähtuma vähemalt vedaja ning materjali peale- ja mahalaadimise koht. 2. Või alternatiivselt, nõuda HMPK OÜ’lt välja ja esitada vaidlustajale (või vajadusel kontrollida vaidlustuskomisjonil ise) kõik veoselehed e-veoselehe metsavedude registri ehk EVR’i väljavõtte alusel kokkuvõtlikult/summeeritult, millelt nähtub ajavahemikul 01.01.2020- 31.12.2022 maanteetranspordi teenuse osutamine HMPK OÜ poolt sihtkohaga Heltermaa sadam, millele HMPK riigihankes nr 258151 enda kogemusena kvalifitseerimistingimuste täitmiseks tugineb. Sealjuures peab kokkuvõttest nähtuma vähemalt vedaja ning materjali peale- ja mahalaadimise koht. 2.18 Rõhutan siinkohal, et veoselehtede maht ei ole probleem, sest veoselehed käivad läbi EMPL’i (Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit) hallatava portaali (EVR ehk e-veoselehe register). Seal on võimalik kiirelt ja efektiivselt filtreerida soovitud andmeid, sh näha veoselehe täpsusega ning ka kokkuvõttes veetud mahte, läbitud km, vedajat, veoki numbrit, kauba omanikku, lähtekohta, sihtkohta, saaja nime, jne. Päringuid saab kohendada ja tulemused saada vaid mõne minutiga. Mingit vajadust veoselehtede ükshaaval läbitöötamiseks ei eksisteeri. Seega ei ole vastavate tõendite kogumine mahukas ega aeganõudev. Alltöövõtu ja kogemuse omaja küsimus 2.19 Vaidlustaja jääb täies ulatuses oma seisukoha juurde seoses asjaoluga, et HMPK on suuremas osas kasutanud FOB-vedude (millele ta kvalifitseerumiseks tugineb) teostamiseks alltöövõttu, mida ei ole autoveospetsiifika tõttu võimalik arvestada HMPK enda kogemusena, kui seda pole teostatud tema enda tegevusloa alusel ja tema enda sõidukite (või endale renditud sõidukite) tegevusloa ärakirja alusel. Seda kinnitab üheselt autoveoseaduse regulatsioon. Sellest tulenevalt on asjakohatud ka viited nt ehitushangetele ja seal alltöövõtu kasutamisele, mille RMK esile tõi. 2.20 HMPK ja RMK väited ja viited sellele, et alltöövõtu kasutamine ei ole ega saagi olla keelatud, ei ole asjakohased. Vaidlustaja on loomulikult nõus, et alltöövõtu kasutamine ei ole keelatud. Samamoodi ei ole alltöövõtu korras vedamine vastuolus autoveoseadusega. Küsimus on aga selles, kellele saab omistada hilisemalt vastavat kogemust ja referentsi. Autoveoseaduse tähenduses saab vastava kogemuse omistada vaid sellele ettevõtjale, kes reaalselt veod teostas (ehk kelle tegevusloa ja tegevusloa ärakirja alusel vedusid teostati). Nagu RMK on ise teabevahetuse raames (ID 713149) rõhutanud, siis tema eesmärk on saada endale koostööpartner, kellel on oskus autoga ja õige loakategooriaga maanteel sõita ning kes oskab ka sõite ja vedusid korraldada vastavalt hankija logistikute tellimustele. Kõigile nendele tingimustele kogumis, st kumulatiivselt, vastab vaid 7 ettevõtja, kes vedusid päriselt teostab, mitte vaid vahendab. III Menetluskulude kindlaksmääramise ja väljanõudmise taotlus 3.1 Vaidlustaja on kandnud vaidlustusmenetluses seni menetluskulusid summas 5270 eurot, käibemaksuta. Menetluskulud koosnevad riigilõivust 1280 eurot (vaidlustuse lisa 15) ning õigusabikuludest summas 3990 eurot. Tunnihind on 210 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajakulu on olnud 19 h (19 x 210 = 3990). Õigusabikulu kannete täpne koosseis, kus on toodud kuupäev, töö sisu ja kulunud aeg, on lisas 4. 2.2 Vaidlustaja kinnitab, et kõik kulud on seotud käesoleva vaidlustusmenetlusega. Vaidlustaja taotleb enda menetluskulude väljamõistmist hankijalt kokku summas 5270 eurot. Kulu palun mõista välja käibemaksuta summana, kuna vaidlustaja on käibemaksukohuslane. Lugupidamisega MARGO NOVIKOV Osaühingu lepingulise esindajana /allkirjastatud digitaalselt/ ______________________ Veiko Viisileht Vandeadvokaat Lisad: 1. Tee nr 80 väljavõte teeregistrist. 2. Tee nr 9 väljavõte teeregistrist. 3. Tee nr 12101 väljavõte teeregistrist. 4. Õigusabikulu kannete koosseis / tööaruanne. 8