Teie 27.09.2023 nr 1-1/15-288/1;
Haridus- ja Teadusministeerium RIIGIKOGU/23-1281/-
[email protected] 2T
Meie 09.10.2023 nr 1.1-11/6108-2
Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse
muutmise seaduse eelnõu (288 SE)
Austatud haridus- ja teadusminister
Rahandusministeeriumile esitati seisukoha esitamiseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna
fraktsiooni 25. septembril algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse
eelnõu (288 SE) (edaspidi eelnõu). Rahandusministeerium eelnõud ei toeta ja põhjendab seda
järgmiselt.
1) Eelnõu punktiga 1 soovitakse muuta õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi
ÕÕS) reguleerimisala sätet. Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale
(edaspidi HÕNTE) loetletakse reguleerimisala sättes seaduseelnõus käsitletavad
õigusinstituudid või nimetatakse reguleeritav valdkond. Reguleerimisala sättes tuleb
konkreetselt loetleda teemad, mis on kavandatud seaduse reguleerimisesemesse.
Leiame, et ÕÕS täiendamine eelnõus pakutu kohaselt muudab sätte ebatäpseks, kuna
ÕÕS ei reguleeri perekonna loomisega ja selle toetamisega seonduvaid küsimusi.
2) Eelnõu punktiga 2 muudetakse õppelaenu saama õigustatud isikute loetelu, jättes
sellest välja Eesti Vabariigis pikaajalise elamisloa alusel viibivad isikud. Eelnõu
seletuskirjas ei ole sellist muudatust põhjendatud. Välismaalaste seaduse (edaspidi
VäMS) § 230 järgi on pikaajalise elaniku elamisluba välismaalasele antav luba Eestisse
saabumiseks ja tähtajatult Eestis elamiseks vastavalt käesolevas seaduses sätestatud ja
elamisloaga kindlaks määratud tingimustele. Luba antakse isikule, kes vastab seaduses
sätestatud tingimustele, mh on elanud Eestis elamisloa alusel vähemalt viis aastat
vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist (§ 232 lg 1 p 1). Sättega
võeti üle nõukogu direktiiv 2003/109/EÜ, 25. november 2003, pikaajalistest elanikest
kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (EÜT L 016, 23.1.2004, p.44). Direktiivist
tulenevalt asendati seni kehtinud alaline elamisluba pikaajalise elaniku elamisloaga,
et luua Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavatele kolmandate
riikide kodanikele liikmesriigi kodanikega võimalikud sarnased tingimused elamiseks
ja töötamiseks liikmesriigis. Kehtestatud regulatsioon on sarnane seni kehtinud alalise
elamisloa regulatsiooniga ning pikaajalise elaniku staatus on alaline. Viidatud
direktiivi art 11 lg 1 punkti b kohaselt tuleb pikaajalisi elanikke kohelda võrdselt
kodanikega hariduse ja kutseõppe, sh siseriikliku õiguse kohaselt antavad
õppetoetuste, valdkonnas. Seletuskirjas ei ole põhjendatud ega analüüsitud
ettepanekukohase piirangu tegemist.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
3) Eelnõu punktiga 3 soovitakse sätestada riigi tagatud õppelaenusumma maksimaalmäär
seadusega. Kehtivas seaduses on vastav otsus jäetud Vabariigi Valitsuse pädevusse ja
Vabariigi Valitsuse 29.06.2023 korraldusega nr 172 kehtestati 2023/2024. õppeaastal
riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmääraks ühe laenutaotleja kohta 3000 eurot.
Seletuskirjast ei nähtu, millistel kaalutlustel soovitakse otsuse tegemisel sellisest
paindlikkusest loobuda. Lisaks on puudu põhjalik analüüs ning sellega kaasnev
mõjuhinnang riigi rahandusele.
4) Eelnõuga soovitakse muuta õppelaenu tagamise ja tagasimaksmise tingimustega
seotud sätteid, mis eeldaks erinevate osapoolte (riik, krediidiasutused, õppurid)
huvide ja riskide põhjalikku kaalumist ja mis eelnõu seletuskirjast ei nähtu.
5) Eelnõu punktiga 8 soovitakse lisada ÕÕS-i sätted õppelaenu kustutamise kohta.
Rahandusministeerium ei saa praeguses olukorras toetada riigieelarvele pikaajaliste
lisakohustuste võtmist.
6) Eelnõu seletuskirjas on kajastatud seaduse muudatusi, mida eelnõu ei sisalda (§ 18
lõigete 2 ja 4 muutmine, eelnõu jõustumise aeg 1.01.2023. a). Lisaks on eelnõuga
pakutud muudatused läbivalt põhjendamata ja nende mõjud hindamata. HÕNTE
kohaselt peab seadus olema mõjus, sealjuures kõiki eelnõuga kaasnevaid mõjusid
tuleb teadvustada ning hinnata enne seaduseelnõu väljatöötamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Lisaadressaadid:
Riigikantselei
Agnes Peterson 5885 1301
[email protected]
Kutt Kommel 5885 1402
[email protected]
2