Teie 20.09.2023 nr 1-4/23/4336;
Kliimaministeerium KLIM/23-1230/-1K
[email protected] Meie 09.10.2023 nr 1.1-11/5949-2
Energiamajanduse korralduse
seaduse muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamine
Austatud härra kliimaminister
Kooskõlastame energiamajanduse korralduse seaduse (edaspidi EnKS) muutmise seaduse
eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel:
1. Nõukogu määruse 2022/2577 artikkel 3 sätestab ülekaalukaks avalikuks huviks ka nende
taastuvenergiajaamade ja -seadmete ehitamist ja käitamist, mille planeerimist loetakse
ülekaalukaks avalikuks huviks. Eelnõuga lisatava § 3211 lõige 1 annab ülekaaluka avaliku
huvi staatuse vaid taastuvenergia tehnoloogiate jaoks vajalike ehitiste ning nendega seotud
võrguühenduste ja salvestusseadmete planeerimisele ja tegevuslubade menetlustele.
Avalikuks huviks ei loeta planeeritud seadmete ehitamist ega nende seadmete abil
taastuvenergia tootmist.
Et planeerimisel ja loamenetluses ülekaaluka avaliku huvi staatuses olevatest taastuvenergia
projektidest oleks reaalselt kasu, tuleks Eestis sätestada ülekaaluga avaliku huviga tegevuseks
ka planeeritud seadmete ehitamine ning nende seadmete abil taastuvenergia tootmine,
edastamine ja salvestamine nii nagu seda võimaldab määruse artikkel 3:
„taastuvenergiajaamade ja -seadmete planeerimine, ehitamine ja käitamine, nende
võrguühendused, seotud võrk ise ning salvestusvahendid pakuvad ülekaalukat avalikku huvi
ning edendavad rahva tervist ja ohutust.“
2. Eelnõuga muudetakse taastuvenergia projektide arendamine teistest tegevusvaldkondadest
riskantsemaks, sest ainult taastuvenergia projektidele tekib võimalus peale ehitamist esitada
lisanõudmisi § 3213 lõike 6 alusel. See on otseses vastuolus ülevõetava määruse eesmärgiga.
Märgime, et eelnõu § 3212 lõike 1 punktiga 1 tagatakse projekti keskkonnamõju hindamine
kas detailplaneeringuga või eriplaneeringu detailse lahenduse etapi raames. Seega teeme
ettepaneku jätta eelnõust välja § 3212 lõike 1 punkt 1 või siis §-d 3213 ja 3214.
3. Eelnõu § 3214 lõige 3 sätestab hüvitusmeetmete põhjendamatult piirava mõju. Lõige 3
koosmõjus lõikega 8 lubab anda tegevusloa alles peale hüvitusmeetmete eluviimist. Näiteks,
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
kui hüvitusmeetmeks määrtakse ümbruses oleva raba või metsa taastamine, siis võtab sellise
meetme elluviimine aastaid. Puudub igasugune vajadus välistada sellised hüvitusmeetmed,
mida on võimalik ellu viia kas koos ehitamise või hilisema seadmete kasutamisega. Seega
teeme ettepaneku jätta eelnõust § 3212 lõiked 3 ja 8 välja.
4. Juhime tähelepanu, et hüvitusmeetmete hindamisel eelnõu § 3214 lõike 6 ja lõike 7 punkti 2
alusel peab hüvitusmeede tagama kaitsealuse liigi või looduslikult esineva linnuliigi seisundi
säilimise ja aitama kaasa liigi soodsa seisundi säilimisele või parandamisele.
Looduskaitseseaduse § 54 sätestab, et liigi elutingimuste sihipärane parandamine on lubatud
vaid sellekohase kaitsekorralduskava alusel. Seejuures ei pea hüvitusmeede olema seotud
konkreetse projekti põhjustatud mõju kõrvaldamisega. Leiame, et eelnõu tekitab olukorra, kus
ühe konkreetse taastuvenergia projekti arendaja saab panna vastutama riikliku
kaitsekorralduskava elluviimise eest ja kui ühe taastuvenergia projekti poolt rakendatud
hüvitusmeetmed ei garanteeri kaitsealuse liigi säilimist kogu Eestis või ei too kaasa liigi
seisukorra paranemist, on õigus keelduda sellele konkreetsele taastuvenergia projektile loa
andmisest. Kuivõrd sellise kohustuse panemine arendajale on ülemäärane ja põhjendamatu,
teeme ettepaneku § 3214 lõige 6 ja lõike 7 punkt 2 eelnõust välja jätta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Virge Aasa 5885 1493
[email protected]
Kaupo Raag 5885 1386
[email protected]
2