Eelnõu kooskõlastamine

Teie 07.09.2023 nr 15.1 2/5652, Välisministeerium VÄM/23-1173/-1K [email protected] Meie 09.10.2023 nr 1.1-11/5712-2 Välisteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste uutmise seaduse eelnõu Austatud välisminister Rahandusministeerium kooskõlastab välisteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) järgmiste märkustega. 1) Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 1 punktist 22 välja sõnad „väärteomenetluse korras“. 2) Eelnõu § 1 punktiga 24 luuakse erand avaliku teenistuse seadusest (edaspidi ATS), millega endisi diplomaate saaks piiratud juhul tööle võtta ilma avaliku konkursita. Avalik konkurss annab kõigile võrdsed võimalused asuda avaliku teenistuse ametikohale. Avalike konkursside üldiseks eesmärgiks on ühest küljest kaitsta kandidaatide õigusi läbi võrdsete võimaluste andmise ning kompetentsusel põhineva valiku. Teisalt toimib avalik konkurss avaliku huvi kaitsjana tagades, et avalik haldus toimib efektiivselt ja asjatundlikult. Mööname, et avaliku konkursi keskne värbamise süsteem võib teatud hetkedel vajada paindlikkust, kuid teisalt palume selliste erandite tegemist hoolikalt kaaluda, et avalikus teenistuses säilitada väärtuseid, mida avalik konkurss kaitsma on loodud. 3) Eelnõu § 1 punktides 33 ja 54 on nimetatud kulude maksjana ainult lähetajaministeeriumi. Samas tuleb arvestada, et erialadiplomaate lähetatakse ka ministeeriumite valitsemisala asutustest, mis juhul võiks olla võimalik kulude hüvitamine ka allasutuse poolt. Palume seepärast kaaluda sõnastuse muutmist (nt sarnaselt eelnõu § 1 punkti 81 sõnastusele). 4) Selgusetuks jäävad eelnõu § 1 punktidega 43 ja 57 tehtavad muudatused välisesindusest tagasikutsumise kohta ja ka seletuskirjast ei ilmne muudatuse põhjendust. Välisteenistuse seaduse (edaspidi VäTS) 2005. aasta seletuskirja kohaselt annab punkt 8 aluse kutsuda diplomaat välisesindusest tagasi juhul, kui ta lahkub Välisministeeriumi teenistusest. See võib olla isiku enda algatatud teenistusest vabastamine või mõni muu seadusest tulenev Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  alus tema vabastamiseks. Kuivõrd muudatuse kohaselt kohaldub punktis 8 nimetatud tagasi kutsumise alus edaspidi vaid ametiasutuse algatusel teenistusest vabastamisel, jääb selgusetuks, millisel alusel kutsutakse ametnik tagasi siis, kui teenistusest vabastamise aluseks on ametniku soov. Täiendavat selgitamist vajab, kas sellisel juhul peab ametnik esitama koos teenistusest vabastamise taotlusega ka taotluse välisesindusest tagasikutsumiseks VäTS § 40 punkti 2 alusel. 5) Seletuskirja kohaselt on abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise regulatsiooni muutmise üks eesmärkidest soodustada töötamist ja seda nii kaugtööna Eestis kui ka välisriigis. Samas vähendatakse eelnõu § 1 punktiga 79 VäTS § 67 lõikes 2 tehtava muudatusega abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu üksnes juhul, kui saadud tasu on sotsiaalmaksuga maksustatav. See seab sama suurt tulu teenivad abikaasad ja registreeritud elukaaslased ebavõrdsesse olukorda tulenevalt sellest, kas tulu on teenitud Eestist või välisriigist. Seda põhjusel, et välisriigis teenitud tulult reeglina Eestis sotsiaalmaksu ei tasuta. Lisaks tuleb arvestada, et sotsiaalmaksu objektiks ei ole ainult tulu, vaid ka muud tasud (sotsiaalmaksuseaduse § 2). Seetõttu palume võtta abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu vähendamise tingimustest välja kriteerium, et abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu vähendatakse üksnes siis, kui saadud töötasu on sotsiaalmaksuga maksustatav. Lisaks tuleks lisada abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise korda reguleerivasse Vabariigi Valitsuse määrusesse (14.12.2006 nr 256) kohustus esitada andmed välisriigis teenitud tulu kohta. 6) Leiame, et eelnõu § 1 punktiga 95 lisatava paragrahvi pealkiri ei vasta selle sisule, sest sättes ei reguleerita avaliku võimu volituste peatamist. Kõnealuses paragrahvis kirjeldatakse, kuidas peab karjääridiplomaat toimima siis, kui tema avaliku võimu volituste peatumine hakkab lõppema. Arvestades, et sisuliselt on tegu vaba ametikoha täitmise regulatsiooniga, teeme ettepaneku eelnõu muuta nii, et eelnõukohane § 89¹ lisatakse VäTS §-le 86. Lisaks ei ole ka päris selge muudatuse sisuline pool. Kõnealusest sättest ja eelnõu § 1 punktiga 50 tehtavatest muudatustest tuleneb, et tähtajalise üleviimise puhul teenistuskohta ei säilitata. Ka seletuskirjas seisab, et välisteenistuse ja rotatsiooni eripärast tingituna on oluline näha VäTS-is ette erisus, et ATSi § 33 lõike 5 ja § 83 punkti 1 alusel avaliku võimu teostamise peatumise korral tuleb diplomaatilisele ametikohale uuesti asutusesisesel konkursil kandideerida, mitte olla õigustatud saama oma endist ega ka endisega võrdväärset ametikohta. Leiame, et ebaselgust loob olukord, mille kohaselt (ka erialadiplomaadi puhul) kasutatakse ATS-i sätestatud tähtajalise üleviimise alust, aga tagajärg on VäTS-i järgi täiesti teistsugune (ehk ametikohta ei säilitata). Kui ametikohta säilitada ei ole võimalik, saab ametniku teisele ametikohale üle viia tähtajatult ATS § 98 alusel, sealhulgas ka tähtajalisele ametikohale, mille puhul tähtaja saabudes ametniku teenistussuhe ametiasutusega lõppeb. ATSi kohaselt eristabki tähtajalist üleviimist tähtajatust üleviimisest peamiselt see, et tähtajalise üleviimise puhul säilitatakse ametnikule ametikoht saatvas ametiasutuses. Leiame, et eelnõuga kavandatav regulatsioon võib osutuda problemaatiliseks, sest jääb arusaamatuks, kumma seaduse sätteid ja põhimõtteid kohaldatakse. Samuti tekitab segadust juurde sätte sõnastus, mis otsesõnu ei ütle välja, et ametiasutus ei säilita ametikohta. 2 7) Eelnõu § 2 punktiga 5 täiendatakse ATS-is sätestatud koondamise aluseid. Kuigi eelnõu seletuskirjas selle kohta põhjendusi esitatud ei ole, võib eeldada, et muudatus on vajalik selleks, et eelnõukohastel juhtudel kohaldada ATS-is sätestatud koondamise reegleid ja tagajärgi. ATS on avaliku teenistuse üldseadus ja eriseadused sätestavad eriregulatsiooni spetsiifilistes valdkondades (VäTS § 1 lg 3 järgi kohaldatakse VäTS-ga reguleerimata küsimustes avaliku teenistuse seadust). Kuivõrd eelnõuga ATS § 90 lõikele 1 lisatav punkt 5 on eriseaduse spetsiifiline ja on oluliselt detailsem kehtivast ATS § 90 lõikes 1 sätestatud loetelust, teeme ettepaneku pakutud punktiga ATS-i mitte täiendada. Leiame, et lisatav lõige sisult ka osaliselt dubleerib eelnõuga tehtavaid muudatusi. Vajaduse korral võib VäTS-i täiendada sättega, mille kohaselt kohaldatakse VäTS-is sätestatud koondamisele ATS-i asjakohaseid sätteid. 8) Märgime, et eelnõu seletuskirjas on selgitused muudatuste kohta kohati liiga põgusad ja neid tuleks täiendada (nt § 2 p 1; § 5 - nt kas kehtetuks tunnistatavates sätetes nimetatud tegevväelaste abikaasade eest enam sotsiaalmaksu ei tasuta või neile hakatakse maksma abikaastasu ja sotsiaalmaksu tasutakse edaspidi sellelt ning kas SMS § 6 lg 1 p 32 puhul senise 13% asemele makstakse edaspidi sotsiaalmaksu 33% abikaasatasult ja seetõttu suurenevad nii riigi kulud kui ka isiku tagatised jne; §-d 6 ja 7). 9) Eelnõu jõustumisega seotud hinnanguline kulu Kaitseministeeriumi valitsemisalas on hindamata. Samuti on hindamata lisavajadus teiste lähetajaministeeriumide arvestuses kokku. Seletuskiri toob välja, et eelarvelist mõju ja lisavahendite jaotust lähetajaministeeriumide vahel täpsustatakse vajaduse korral eelarveprotsessis, kuid see pole korrektne lähenemine - mõju eelarvele tuleb hinnata osana eelnõu väljatöötamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Kristiina Hunt 5913 9230 [email protected] Kairi Ani 5885 1373 [email protected] Elis Ketter-Müürsepp 5304 5154 [email protected] Agnes Peterson 5885 1301 [email protected] 3