Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust

Saatja: Andro Roos <[email protected]> Saadetud: 06.10.2023 19:52 Adressaat: <"info.fin list"> Koopia: Finantsinspektsioon <[email protected]>; Eesti Pangaliit MTÜ <[email protected]>; FinanceEstonia MTÜ <[email protected]>; Eesti Hoiu-laenuühistute Liit MTÜ <[email protected]>; <"[email protected]">; Eesti Ühistegevuse Liit <[email protected]>; Tallinna Hoiu-laenuühistu <[email protected]>; Eestihoius HLÜ <[email protected]>; Raha Hoiu-laenuühistu <[email protected]>; Kodumaa Kapitali HLÜ <[email protected]>; Intus Hoiu-laenuühistu <[email protected]>; Kambja Hoiu-laenuühistu <[email protected]>; Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu <[email protected]>; Põlvamaa Hoiu-laenuühistu <[email protected]>; Leie Hoiu-laenuühistu <[email protected]>; Balti Hoiu-laenuühistu <[email protected]>; HLÜ Geldex Eesti <[email protected]>; Hea Koostöö Hoiu-laenuühistu <[email protected]>; Kehtna Hoiu-Laenuühistu <[email protected]>; HLÜ E-Hoius <[email protected]>; Saaremaa Hoiu-Laenuühistu <[email protected]>; Loo Hoiu-Laenuühistu <[email protected]>; Octotron Hoiu- Laenuühistu <[email protected]>; Eesti Kapital Invest Hoiu-laenuühistu <[email protected]>; Refinance Hoiu-Laenuühistu <[email protected]>; Kindel HLÜ <[email protected]>; Rahva Hoiu-Laenuühistu <[email protected]>; Märt Riiner <[email protected]>; Raigo Sõlg <[email protected]> Teema: Re: Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Manused: HLU seaduse eelnoust FIN SEPT 2023.asice Tervist! Edastan Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu, Eesti Ühistegevuse Liidu, Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu liikmesühistute ja teiste vastusega ühinenud Eesti hoiu-laenuühistute ühise vastuse, millega me ei kooskõlasta Rahandusministeeriumi esitatud eelnõu. Lugupidamisega, Andro Roos Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu juhatuse liige Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu, Eesti Ühistegevuse Liidu, Kambja Hoiu-laenuühistu, Kehtna Hoiu-laenuühistu, Loo Hoiu-laenuühistu, Leie Hoiu-laenuühistu, Põlvamaa Hoiu-laenuühistu, Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu, HLÜ Geldex Eesti, Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu, Tallinna Hoiu-laenuühistu, Raha Hoiu-laenuühistu, Eestihoius HLÜ, Saaremaa Hoiu-laenuühistu, Tartu Hoiu-laenuühistu nimel ja ülesandel.  Andro Roos | Juhatuse esimees | Finantsjuht Tartu Hoiu-laenuühistu mobiil +372 5623 9523 | e- post [email protected] üldtel +372 740 7132 | aadress Jakobi 34, Tartu www.ühistupank.ee | Eesti oma asi! Kontakt < [email protected]> kirjutas kuupäeval E, 11. september 2023 kell 08:14: Tere! Teile on Rahandusministeeriumi poolt edastatud dokument. Pealkiri: Hoiu-laenuühistu seaduse muudatuste esitamine täiendavalt kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Registreerimise kuupäev: 10.09.2023 Registreerimise number: 1.1-10.1/5751-1. Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Tel. (372) 611 3558 e-mail: [email protected] www.rahandusministeerium.ee  Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust Kõnealust eelnõu on Rahandusministeerium proovinud menetleda juba mitu korda vähemalt 2014. aastast iga vahetunud rahandusministri ajal. Hoolimata igal korral eelnõu kohta tehtud paljudest ettepanekutest ja märkustest on need kõik jäetud arvestamata ning jätkatakse oma tahte läbisurumist. Rahandusministeerium on seaduseelnõu menetlemisel jämedalt rikkunud Kaasamise head tava (https://www.riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava), millele on eelnevalt tähelepanu juhtinud ka nii Vabariigi President kui Õiguskantsler. Ka viimati, septembris 2023, kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks saadetud eelnõu erineb eelmisest, mis sooviti esitada Riigikogu eelmisele koosseisule, vaid mõningate keeleliste kohenduste tõttu, lisaks on kohati regulatsiooni veelgi karmistatud (näiteks ühistupanka puudutav osa). Hoiu-laenuühistute (HLÜ) likvideerimise idee on poliitiliselt vastutustundetu juba põhjusel, et käesoleva eelnõu seaduseks saades oleks Eesti ainuke Euroopa Liidu liikmesriik, kus HLÜ-d on keelustatud! Antud eelnõu autoritel peaks olema eelnev kohustus endid kurssi viia ühistulise finantssektori rolliga tänapäeva maailmas. WOCCU (Rahvusvaheline Hoiu-laenuühistute Liit) statistika aruannetest võib näha, kuidas HLÜ-te populaarsus kasvab igal pool, kus need on olemas. Tõsi, maades, kus nende traditsioon on pikk, on kasv küll ilmne, kuid aeglasem. Nö kolmanda maailma maades seevastu väga kiire. Viimase viieteistkümne aastaga on näiteks Aasia riikides, kus tooni annavad India, Lõuna-Korea, Indoneesia, Singapur jmt, on HLÜ-te liikmeskond suurenenud 3,3 korda, hoiuste, laenude ja varade maht aga üle kümne korra! Ladina-Ameerika (suurimad – Brasiilia, Peruu, Mehhiko) HLÜ-d on liikmete arvult suurenenud 2,4 korda, hoiuste ja varade maht aga üle 6 korra. USAs ja Kanadas, Austraalias ja Uus-Meremaal on liikmeid lisandunud samal ajal poole võrra, hoiused-laenud ja varad kasvanud aga 2-3 korda. Euroopa on selles protsessis olnud aeglasem, kuid siingi kasvab HLÜ-te roll nt Suurbritannias, Poolas, Leedus ning reas teistes maades. Suurpankade krahhe üritatakse vältida või pehmendada riikliku otsese appi ruttamisega. Selleks kasutatakse kõigi maksumaksjate raha väga väikese ja pahatihti hoopis välismaiste pangaomanike vara säästmiseks. Väheste HLÜ-te ebaõnn on üksnes põhjustatud nende omanike (liikmete) vähesest huvist oma ühistu saatuse vastu. Huvi aga ei saa tekitada seaduse sunniga, see on omanike endi otsustada. Riigi päästvale käele pole HLÜ-d ega nende omanikud kunagi lootnud. Endiselt on eelnõu eesmärk likvideerida HLÜ-d kui ühistegeline ettevõtlusvorm. Eelnõu § 1 punktis 57 pakutud regulatsiooni alusel ei tohi enam uusi HLÜ-id asutada ning senised tuleb likvideerida või peavad nad end ümber kujundama ühistupankadeks. Kuigi ühistupangaks ümberkujundamise surve võib tunduda õilis, pole esiteks mõeldav, et täna tegutsevad HLÜ-d suudaksid täita tulevikus pangana tegutsemise nõudeid (vt järgnevaid selgitusi allpool), aga samuti on eelnõus eneses HLÜ-te tegevusele nö üleminekuperioodil esitatud sellised nõuded, et tegevuse jätkamine ja ühistupangaks ümberkujundamine pole eluliselt mõeldavad ning ühistupanga tegevusloa saamise tähtajaks on kõik HLÜ-d sunnitud juba tegevuse lõpetama või pankrotistuma (sellest soovist tingituna ehk ka HLÜ-te pankroti põhjalik regulatsioon eelnõus?), sest enamiku eelnõus esitatud nõuetega peaks HLÜ-d oma tegevuse vastavusse viima juba 2025. aasta 1. jaanuariks (eelnõuga pakutud hoiu-laenuühistu seaduse § 472) . Vaid mõned näited: 1. Eelnõu kohaselt ei tohi HLÜ-d alates 1. jaanuarist 2025 omada üle kümneprotsendilist osalust teises finantseerimisasutuses. Näiteks Finantsinspektsiooni kontrollitava makseasutuse Ühisarveldused AS-i (Eesti suurim!) omanikuks on HLÜ. See makseasutus tuleks eelnõu seaduseks saades kohe likvideerida. Kelle või mille huvides? 2. Eelnõu § 1 punkti 57 regulatsiooni kohaselt ei tohi HLÜ-d pärast 2025. a 1. jaanuari vastu võtta uusi liikmeid ning pärast 2026. aasta 1. jaanuari ei tohi sõlmida ka uusi hoiuse- või  laenulepinguid ega seniste lepingute kehtivust pikendada. Seega puudub võimalus kapitali säilitada, rääkimata suurendamisest ning seega valmistada ette ühistupanga asutamist, vaid HLÜ-d muudetakse ainult olemasolevate laenude sissenõudmise inkassoühinguteks (paljude laenulepingute tähtaeg on samas kuni 10 aastat nagu näeb ette kehtiv seadus – järelikult toob uue HLÜ seaduse kehtima hakkamine automaatselt kaasa kõigi HLÜ-te vältimatu pankroti!). 3. Eelnõu § 1 punkti 36 regulatsiooni kohaselt ei tohi HLÜ-d pärast eelnõu jõustumist anda laene HLÜ-ga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatele äriühingutele. Mitmetel HLÜ-tel on tütarettevõtjaid. Toome näiteks osaühingud Eesti Ühistumets (sellele kuulub muuhulgas Baltimaade suurim eksportiv halupuudetööstus) ja Eesti Ühistuenergia (püstitas 2019. aastal Kiviõli lähedale 1000 omaniku (liikme) ühistöös 5 suure tuulikuga 10 megavatise võimsusega tuulepargi, mis toodab liikmetele omanikutulu). Need ettevõtted ühes oma töötajate, teenitava tulu, riigieelarvesse makstavate maksude ja suurele hulgale liikmetele jagatavate dividendidega on eelnõu seaduseks saades määratud hääbumisele. Seejuures on oluline märkida, et sellisel keelul pole ega saagi olla ühtegi mõistuslikku põhjendust ning veelgi olulisem on välja tuua, et kui uus seadus muudab mõne senise HLÜ ja selle tütarettevõtjate seadusekuuleka ja heas usus peetud äritegevuse ebaseaduslikuks, kaotab selline HLÜ automaatselt võimaluse muutuda ühistupangaks kuivõrd Finantsinspektsioon ei väljasta tegevusluba ühingutele, mille tegevus ei vasta seadusele. Kui juba suured HLÜ-d kaotaks seadusemuudatuse tõttu võimaluse muutuda ühistupangaks, poleks ka väikestel hoiu- laenuühistutel selleks lootust. See on järjekordne näide sellest, et eelnõu autorite eesmärk on likvideerida seadusekuulekad HLÜ-d kui kogukondlikud ühistegelised rahaasutused ja välistada finantsühistegevuse jätkumine ka ühistupankadena. 4. Teadmine, et ees ootab seadusega kohustuslikuks tehtud lõpetamine või pankrot, toob kaasa nn pangajooksu. Paraku oleme sarnaseid märke Rahandusministeeriumi kavatsuste ja meedias esitatu tõttu juba näinud, kuid mõistlikumad liikmed (meenutame taas – HLÜ omanikud, mitte kliendid!) on siiski truuks jäänud ja loodavad, et Rahandusministeeriumi ametnike hävitav plaan ei lähe läbi. 5. Tulenevalt kehtivast Tulundusühistuseadusest on kõigil tulundusühistutel, sh HLÜ-tel ja ühistupankadel, kohustus liikme avalduse alusel teha liikmetele-osanikele viimaste nõudmisel osakapitalist väljamakseid või liikmelisus-osalus sootuks lõpetada. Sellist kohustust pole aktsiaseltsidel oma aktsionäride suhtes. Finantsinspektsioon lähtub krediidiasutustele tegevusloa andmisel krediidiasutuse võimest tagada omakapitali püsivus. Aktsiaseltsidena asutatud krediidiasutusi kaitseb siinkohal kehtiv seadus, tulundusühistuna asutatud krediidiasutustel (ühistupankadel) aga selline seaduslik garantii puudub, mis on Finantsinspektsiooni jaoks automaatselt välistus ühistupangale tegevusloa andmisel. Seega – eelnõuga igasuguseks jätkamiseks tuleb eelnevalt selgelt kokku leppida Tulundusühistuseadusest tulenevad liikmete ja nende kapitalipaigutusega seonduvad õigused ja kohustused. 6. HLÜ-d, mis koondavad täna liikmetena kuni 15 000 Eesti kodanikku ja nende ettevõtteid, on edukas näide kogukondlikust ja kodanikualgatuse korras loodud ühistegevusest, mis ei vaja riigi abiraha, vaid mis toovad läbi hoiuseintresside tulumaksu ja laenavate liikmete (laenuvõtjast omanikud (liikmed) moodustavad protsentuaalselt enamuse) makstavate käibe- ja tööjõumaksude kümneid miljoneid eurosid maksuraha Eesti riigieelarvesse. HLÜ-te riiklik pankrotti ajamine tähendaks riigile maksutulu kaotust ja oleks osale ühiskonnast sotsiaalne katastroof. Eelnõuga soovitakse Eestis likvideerida pikaajalise traditsiooniga ja rahvusvaheliselt aktsepteeritud ettevõtlusvorm, tuues ajendiks paari HLÜ nime taha varjunud äriühingu pankroti, mille oleks saanud ära hoida, kui Rahapesu Andmebüroo oleks täitnud korrektselt oma seadusest tulenevaid ülesandeid. Eesti Hoiu-laenuühistute Liit, selle liikmesühistud ja teised alla kirjutanud HLÜ-d ei kooskõlasta Rahandusministeeriumi esitatud eelnõu ja nõuavad, et esitatud eelnõu ei suunataks Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks ega Riigikogule vastu võtmiseks, vaid tulenevalt Kaasamise heast tavast meie ettepanekud ja seisukohad, mida oleme aastaid tagajärjetult esitanud, võetaks Rahandusministeeriumi poolt sisuliselt ja meie osalusel arutusele ning eelnõu leiaks sellist muutmist ja täiendamist, et oleksid kaitstud nii HLÜ-d kui nende omanikud (liikmed). Lugupidamisega, Eesti Hoiu-laenuühistute Liit, selle liikmesühistud ja teised alla kirjutanud hoiu-laenuühistud