Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 06.10.2023 16:04 Adressaat: <"info.fin list">; <"RAM Info"> Teema: Vs: Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Tähtsus: Kõrgeim Manused: image001.jpg; Raha HLÜ vastus.asice Tere Edastame vastuse seaduseelnõule. Lugupidamisega Raha HLÜ juhatuse esimees Alar East Tel. (+372) 58454693 Käesolev e-kiri ja selle lisad on konfidentsiaalsed. Juhul, kui Te ei ole e-kirja määratud adressaat, palume Teil sellest meile viivitamatult teada anda ja e-kiri koos lisadega kustutada. Käesoleva e-kirja loata avalikustamine, kopeerimine, levitamine või selle sisu muul viisil kasutamine on rangelt keelatud. The content of this email, including all attachments, is confidential. If you are not the intended recipient hereof, please notify us immediately and delete this email! Any unauthorized disclosure, copying, distribution or any other use of its content is strictly prohibited. Rahandusministeerium E-post: [email protected] Teie: 10.09.2023 nr 1.1-10.1/5751-1 Meie: 06.10.2023 Rahandusministeerium esitas 10.09.2023 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ning palus seisukohta nelja nädala jooksul. Raha Hoiu-Laenuühistu leiab, et „Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 2023“ eesmärk on Eesti ühiskonnas pikalt eksisteerinud tulundusühistu ühe liigi kui ettevõtlusvormi – hoiu-laenuühistu – tegevuse sundlõpetamine, selle asemel, et tegeleda sisulise probleemiga, st kaasajastada tegevuse regulatsiooni ning nõudeid. Raha Hoiu-Laenuühistu leiab, et a) hoiu-laenuühistuid puudutav regulatsioon vajab muutmist osaliselt vt. LISA1; b) osaliselt jätta hoiu-laenuühistuid puudutav regulatsioon muutmata, kuna tegemist on jätkuvalt väikesemahulise ja ühiseid majanduslikku huve teenindava ühistulise tegevusega Eesti ühiskonnas; c) näha ette, et kohustus taotleda panga või ühistupanga tegevusluba on hoiu-laenuühistul, kellel on rohkem liikmeid kui 10 000. Lisaks märgib Raha Hoiu-Laenuühistu, et ühistute tegevuse tulemusena saab riik iga-aastaselt miljonites tulumaksu. Samuti on näha Eesti ühiskonnas, et inimeste teadlikkus erinevatest investeerimisinstrumentidest kasvab, rahatarkus suureneb ning investeerimisotsuseid tehakse teadlikult, valides hoiuste, aktsiate, võlakirjade, indeksfondide jms vahel.  Hoiu-laenuühistu seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse eesmärk Käesolev seadus määrab kindlaks hoiu-laenuühistu õigusliku seisundi, tegevuse alused, asutamise ja lõpetamise korra ning kontrolli tema tegevuse üle. § 2. Seaduse kohaldamine (1) Käesolevat seadust kohaldatakse kõigile Eestis asutatavatele ja tegutsevatele hoiu-laenuühistutele. (2) Hoiu-laenuühistutele kohaldatakse tulundusühistute kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. § 3. Hoiu-laenuühistu mõiste (1) Hoiu-laenuühistu on tulundusühistu vormis tegutsev finantseerimisasutus, kelle tegevuseks on üksnes käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud teenuste osutamine. (2) Hoiu-laenuühistu peab taotlema krediidiandja tegevusluba, kui: 1) mitte ühegi hoiu-laenuühistu sõlmitava või vahendatava krediidilepingu krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra; 2) hoiu-laenuühistu liikmete arv on väiksem kui 3000. (3) Hoiu-laenuühistu peab taotlema krediidiasutuse tegevusluba, kui: 1) tema liikmete arv on suurem kui 10 000. (4) Kui hoiu-laenuühistu ei taotle käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul krediidiasutuse tegevusluba, peab ta oma tegevuse lõpetama. § 4. Hoiu-laenuühistu ärinimi (1) Hoiu-laenuühistu ärinimi peab sisaldama täiendit «hoiu-laenuühistu» ja võib sisaldada tema asukoha haldusüksuse või muud kohanime. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendi asemel võib hoiu-laenuühistu ärinimes kasutada lühendit HLÜ. (3) Muu isiku, asutuse või ühenduse nimes või nimetuses ei või kasutada sõna «hoiu-laenuühistu», samuti eksitavalt sarnase tähendusega sõnu või lühendeid eesti ega muus keeles. § 5. Hoiu-laenuühistu liikmeskonna moodustamise põhimõtted ning asukoht ja tegutsemiskoht (1) Hoiu-laenuühistu tegutseb liikmelisuse alusel ja moodustatakse arvestades käesoleva seaduse §-s 17 sätestatut. (2) Hoiu-laenuühistu asukoht peab olema Eestis ja hoiu-laenuühistu võib tegutseda üksnes Eestis. § 6. Hoiu-laenuühistu osutatavad teenused (1) Hoiu-laenuühistu peamine ja püsiv tegevus on oma liikmetele järgmiste finantsteenuste osutamine: 1) hoiustamistehingud hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks; 2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud, faktooring ja muud äriühingute finantseerimise tehingud; 3) liisingutehingud. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib hoiu-laenuühistu oma liikmetele osutada järgmisi teenuseid: 1) Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) asutatud sihtasutuste, struktuurifondide, makseagentuuride või teiste sarnaste isikute pakutavate Leht 1 / 10 tagatiste, garantiide, toetuste ja sihtotstarbeliste tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamine ning nende vahendamine; 2) tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud; 3) nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes. (3) Hoiu-laenuühistu võib liikmetele ja teistele isikutele osutada: 1) valuutavahetusteenuseid; 2) rahasiiret ning teisi makseteenuseid vastavalt makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses sätestatule. (4) Hoiu-laenuühistu ei või osutada käesolevas paragrahvis nimetatud teenuseid piiriüleselt ega välisriigis filiaali kaudu. 2. peatükk HOIU-LAENUÜHISTU ASUTAMINE § 7. Hoiu-laenuühistu asutamisleping (1) Hoiu-laenuühistu asutamiseks sõlmivad käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud tingimustele vastavad asutajad asutamislepingu. Asutajaid peab olema vähemalt 25. (2) Asutamislepingus peab lisaks tulundusühistuseaduse § 5 lõikes 2 sätestatud andmetele olema märgitud: 1) hoiu-laenuühistu liikmeskonna moodustamise põhimõte ning vastavalt sellele liikmeskonna moodustamise aluseks olev tegevus- või kutseala või milles seisneb ühine majanduslik huvi; 2) asutajate poolt tasutud sisseastumismaksu ja osamaksu jaotus asutajate vahel; 3) osamaksu ja sisseastumismaksu suurus, tasumise kord, aeg ja koht; 4) kui moodustatakse laenukomitee, selle liikmete nimed; 5) revisjonikomisjoni liikmete nimed. § 10. Hoiu-laenuühistu põhikiri (1) Hoiu-laenuühistu põhikirjas peab lisaks tulundusühistuseaduses sätestatud andmetele olema märgitud: 1) hoiu-laenuühistu liikmeskonna moodustamise põhimõte ja vastavalt sellele hoiu-laenuühistu liikmeskonna moodustamise aluseks olev tegevus- või kutseala või see, milles seisneb ühine majanduslik huvi.; 2) sisseastumismaksu suurus ja tasumise kord; 3) osamaksu suurus, tasumise tähtaeg ja kord; 4) osakapitali suurus; 5) reservkapitali ja muude reservide suurus ja moodustamise kord; 6) muud käesolevas seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused. § 11. Sisseastumismaksu ja osamaksu tasumine Hoiu-laenuühistu asutajad peavad sisseastumismaksu ja osamaksu tasuma täielikult rahas asutamislepingus nimetatud Eestis tegevusloa saanud krediidi- või makseasutuses avatud kontole enne hoiu-laenuühistu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepingus ei ole ette nähtud varasemat tähtaega. § 12. Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud (1) Enne hoiu-laenuühistu äriregistrisse kandmist võivad asutajad asutatava hoiu-laenuühistu nimel teha ainult tehinguid, mis on suunatud asutatava hoiu-laenuühistu organisatsioonilise struktuuri loomisele ja vajalike tehniliste vahendite, turvasüsteemide ning muu hoiu-laenuühistu tegevuseks vajaliku vallas- ja kinnisvara omandamisele või rentimisele. § 14. Hoiu-laenuühistu äriregistrisse kandmise avaldus Hoiu-laenuühistu äriregistrisse kandmise avalduses tuleb lisaks tulundusühistuseaduse § 7 lõikes 1 sätestatule märkida ja äriregistrisse kanda: 1) osakapitali suurus; 2) märkus üldkoosoleku pädevuse täielikult või osaliselt volinike koosolekule üleandmise kohta, kui hoiu-laenuühistu põhikirjaga on selline volitus antud.; (2) Hoiu-laenuühistu äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada Eesti krediidi- või makseasutuse teatis osakapitali sissemaksmise kohta.; 3. peatükk Leht 2 / 10  HOIU-LAENUÜHISTU LIIKMED § 16. Liikmeks vastuvõtmine (1) Iga hoiu-laenuühistu liikmeks astuja peab tasuma sisseastumismaksu põhikirjas ettenähtud korras ja summas, kuid mitte vähem kui 10 eurot. § 17. Hoiu-laenuühistu liikmeks astumise tingimused (1) Töö-, teenistus- või kutsealase või ühiste majanduslike huvide põhimõtte alusel asutatava hoiu-laenuühistu liikmeks võivad astuda: 1) füüsilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad, äriühingud ja mittetulundusühingud kes tegutsevad või töötavad samal tegevus- või kutsealal või keda seovad ühised majanduslikud huvid; (2) Hoiu-laenuühistu liikmeks ei saa olla riik, kohaliku omavalitsuse üksus ega avalik-õiguslik juriidiline isik. § 18. Hoiu-laenuühistu liikmete arv (1) Hoiu-laenuühistul peab olema vähemalt 50 liiget. (2) Hoiu-laenuühistu liikmete nimekirja tulundusühistuseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud kehtivate andmetega esitab ühistu juhatus äriregistrile koos majandusaasta aruandega. § 19. Hoiu-laenuühistust väljaastumine (1) Hoiu-laenuühistu liikmel on õigus hoiu-laenuühistust välja astuda, kui tal ei ole hoiu-laenuühistu ees täitmata kohustusi. (2) Hoiu-laenuühistu liikmel on õigus ühistust väljaastumisel või väljaarvamisel tagasi saada tasutud osamaks tulundusühistuseaduses ettenähtud korras. (3) Hoiu-laenuühistu liikmel on õigus anda oma liikmesus üle vaid isikule, kes vastab käesolevas seaduses ja ühistu põhikirjas liikme kohta sätestatud tingimustele. § 20. Hoiu-laenuühistust väljaastunud liikme õigus dividendidele Väljaastunud liige kaotab õiguse saada dividende majandusaasta selle poolaasta algusest, mille kestel ta esitas hoiu-laenuühistust väljaastumise avalduse, kuid kuni osamaksu tagastamiseni käesoleva seaduse § 19 lõike 2 alusel on tal õigus saada tasutud osamaksult intressi samadel tingimustel, nagu hoiu-laenuühistu maksab seda tähtajata hoiustelt. 4. peatükk HOIU-LAENUÜHISTU VARA § 22. Hoiu-laenuühistu vara ja osakapital (1) Hoiu-laenuühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest ja muudest maksetest, ühistu tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohalike omavalitsuste majandusabist, annetustest ja muudest laekumistest. (2) Hoiu-laenuühistu osakapital moodustatakse liikmete osamaksudest. (3) Hoiu-laenuühistu osakapital peab olema vähemalt 50 000 eurot. Hoiu-laenuühistu netovara peab tegutsemise igal ajahetkel vastama vähemalt osakapitalile. (4) Hoiu-laenuühistu liikmed või volinikud otsustavad osakapitali suuruse muutmise 12 kuu jooksul osakapitali suuruse muutmise aluseks oleva asjaolu esinemisest arvates. Hoiu-laenuühistu juhatus esitab äriregistrile viivitamata üldkoosoleku või volinike koosoleku otsuse, millega otsustatakse hoiu-laenuühistu osakapitali suuruse muutmine. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud volinike suhtes kohaldatakse tulundusühistuseaduse §-s 54 ja käesoleva seaduse § 321 lõikes 3 sätestatut. § 23. Hoiu-laenuühistu liikme osamaks (1) Hoiu-laenuühistu liikme osamaksu suurus peab olema vähemalt 50 eurot. (2) Hoiu-laenuühistu liikme osamaks tasutakse ainult rahas. (3) Hoiu-laenuühistu liige peab tasuma osamaksu ühe kuu jooksul ühistu liikmeks vastuvõtmise kohta otsuse tegemise päevast, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Leht 3 / 10 § 24. Hoiu-laenuühistu reservkapital ja muud reservid (1) Hoiu-laenuühistu kohustuste tagamiseks moodustatakse reservkapital, mille suurus peab olema vähemalt pool osakapitalist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat määra. (2) Reservkapital moodustatakse ja seda täiendatakse liikmete sisseastumismaksudest, kasumieraldistest ja reservkapitali intressidest. (3) Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 20 protsenti puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, peatatakse reservkapitali suurendamine kasumieraldiste ja intresside arvel. § 25. Hoiu-laenuühistu kasumi jaotamine (1) Hoiu-laenuühistu kasum jaotatakse üldkoosoleku otsusega kinnitatud majandusaasta aruande alusel. (2) Hoiu-laenuühistu liikmetele, kelle tasutud osamaks on majandusaastal hoiu-laenuühistu kasutada olnud vähem kui aasta, kuid rohkem kui kuus kuud, makstakse dividendi pooles suuruses. (3) Dividendide väljamaksmist alustatakse üks kuu pärast üldkoosoleku vastava otsuse vastuvõtmist. (4) Väljavõtmata dividendide pealt hoiu-laenuühistu intresse ei maksa. § 26. Hoiu-laenuühistu kahjumi katmine (1) Kui auditeeritud majandusaasta aruandest või hoiu-laenuühistu likvideerimisbilansist selgub kahjum, kaetakse see üldkoosoleku otsuse alusel reservkapitali arvel. Hoiu-laenuühistu põhikirjas ettenähtud juhtudel võib kahjumi katta muude reservide arvel. (2) Kui reservkapitalist ja teistest põhikirjas ettenähtud reservidest kahjumi katmiseks ei piisa ja hoiu- laenuühistu põhikirjaga on ette nähtud liikmete täielik isiklik vastutus või lisavastutus, otsustab üldkoosolek katmata kahjumi jaotamise hoiu-laenuühistu liikmete vahel proportsionaalselt nende lisavastutuse suurusega ja määrab tähtaja, mille jooksul liige on kohustatud tasuma kahjumi katmiseks tema kanda langeva summa. (3) Kui kahjumi katmiseks reservkapitalist ja teistest põhikirjas ettenähtud reservidest ei piisa ning kahjumi katmise tagajärjel on hoiu-laenuühistu osakapital vähenenud 1/3 võrra või kui kahjumi katmise tagajärjel jääb osakapital käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 toodud miinimumist väiksemaks, peab juhatus 15 päeva jooksul kutsuma kokku liikmete erakorralise üldkoosoleku. Üldkoosolek peab otsustama: 1) osakapitali suurendamise või 2) hoiu-laenuühistu lõpetamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. 5. peatükk HOIU-LAENUÜHISTU USALDUSVÄÄRSUSE TAGAMINE § 27. Hoiu-laenuühistu usaldusväärsuse tagamine (1) Hoiu-laenuühistu peab oma tegevuses järgima kõiki alljärgnevaid nõudeid: 1) hoiu-laenuühistu peab paigutama vähemalt viis protsenti oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena Eesti või lepinguriigi krediidiasutusse või muudesse likviidsetesse varadesse vastavalt käesoleva seaduse § 271 lõigetes 4– 6 sätestatule; 2) hoiu-laenuühistu võib omandada ainult oma peamiseks ja püsivaks tegevuseks vajalikke kinnisasju; 3) hoiu-laenuühistul on keelatud osaleda osanikuna täisühingus või täisosanikuna usaldusühingus; 4) hoiu-laenuühistu investeeringud põhivarasse, sealhulgas finantspõhivarasse ei tohi kokku olla suuremad hoiu-laenuühistu omakapitalist; 5) hoiu-laenuühistu bilansiliste nõuete summa klientide vastu ja bilansiväliste kohustuste summa kokku ei või ületada kümnekordset omakapitali summat. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatut ei kohaldata, kui hoiu-laenuühistu on omandanud kinnisasja kahjude ennetamiseks või vältimiseks ja hoiu-laenuühistu on kinnisasja kolme aasta jooksul võõrandanud. (3) Hoiu-laenuühistu ei tohi puhaskasumist teha väljamakseid, kui majandusaastal ei ole kolme kuu vältel kinni peetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatust või kui hoiu-laenuühistu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmneb, et hoiu-laenuühistu omakapital jääks väiksemaks käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 sätestatust. Leht 4 / 10 § 28. Nõuded laenudele (1) Hoiu-laenuühistu on kohustatud laenude andmisel järgima krediteerimise häid tavasid ning vastutustundliku laenamise põhimõtet, sealhulgas kontrollima laenusaaja krediidivõimelisust, usaldusväärsust ja piisava tagatise olemasolu. Hoiu-laenuühistu ei või liikmele laenu andmisel kasutada ebaausaid kauplemisvõtteid. Füüsilisest isikust liikmele laenu andmisel peab hoiulaenuühistu järgima võlaõigusseaduses sätestatud tarbijale piisavate selgituste ja teabe esitamise, tarbija krediidivõimelisuse hindamise ning muid vastutustundliku laenamise nõudeid. (2) Laenuandmise otsus peab tuginema eelnevale laenuanalüüsile. (3) Laenuandmise otsusele eelnev laenuanalüüs peab olema suunatud eelkõige laenusaaja krediidivõimelisuse hindamisele. Krediidivõimelisuse hindamisel peab hoiu-laenuühistu arvesse võtma kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada laenu tagasimaksmise tõenäosust. Laenuanalüüsi sisu ja ulatus peab sõltuma laenu suurusest, laenutootest, laenusaajast ja sellest, kui oluline mõju on analüüsitaval laenul hoiu-laenuühistule tervikuna ja kui suurt riski see laen kujutab. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud põhimõtete rakendamiseks peab hoiu-laenuühistu koguma kogu laenuperioodi jooksul informatsiooni laenusaajatelt nende laenukoormuse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid liikmete jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Nimetatud andmete säilitamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud tähtaegadest. (5) Hoiu-laenuühistu on kohustatud informeerima laenuvõtjat võimalikest riskidest laenude võtmisel. (6) Hoiu-laenuühistu üldkoosoleku otsusega määratud piirmäärast suuremate laenude andmine ja pikendamine toimub laenukomitee igakordse otsuse või üldkoosoleku otsuse alusel, kui hoiu-laenuühistus ei ole laenukomiteed moodustatud. (7) Laenu andmine hoiu-laenuühistu liikmest juhatuse, nõukogu või revisjonikomisjoni liikmele ja nendega samaväärset majanduslikku huvi omavatele isikutele võib toimuda ainult üldkoosoleku otsusega ettenähtud korras. (8) Hoiu-laenuühistu võib hüpoteegiga tagatud laene välja anda tähtajaga kuni kümme aastat ja muid laene tähtajaga kuni viis aastat. (9) Ühele hoiu-laenuühistu liikmele antud laenude summa kokku ei tohi ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui 10-kordselt. § 29. Laenukomitee moodustamine ja liikmed (1) Hoiu-laenuühistul peab olema laenukomitee, kui hoiu-laenuühistus on rohkem kui 50 liiget. (2) Laenukomitee moodustatakse hoiu-laenuühistu põhikirjas ettenähtud korras. (3) Laenukomitees on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. (4) Laenukomitee liige peab olema hoiu-laenuühistu liige. (5) Laenukomitee liikmeks ei või olla hoiu-laenuühistu juhatuse või nõukogu liige ega audiitor. Põhikirjas võib laenukomitee liikmetele ette näha muid lisanõudeid. (6) Laenukomitee liikmed valivad enda hulgast esimehe, kes korraldab laenukomitee tegevust. § 30. Laenukomitee otsused (1) Laenukomitee koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Koosoleku kutsub kokku laenukomitee esimees või teda asendav isik. (2) Laenukomitee võtab otsuseid vastu hoiu-laenuühistu põhikirjas ettenähtud korras. (3) Laenukomitee otsustab laenude väljaandmise üldkoosoleku poolt kinnitatud korra alusel ja aitab korraldada võlgade sissenõudmist. § 31. Hoiu-laenuühistu sise-eeskirjad, protseduurireeglid ja riskide juhtimise nõuded (1) Hoiu-laenuühistus peavad olema kehtestatud tema juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduurireeglid. Sise-eeskirjad ja protseduurireeglid kehtestatakse hoiu-laenuühistu tegevust reguleerivate õigusaktide ja hoiu-laenuühistu juhtimisorganite otsuste täitmise tagamiseks. (2) Hoiu-laenuühistu sise-eeskirjad ja protseduurireeglid peavad muu hulgas kindlaks määrama: 1) hoiu-laenuühistu ning hoiu-laenuühistu juhatuse ja nõukogu liikmete ning töötajate isiklike majanduslike huvide konfliktide vältimise korra; 2) hoiu-laenuühistu sisese informatsiooni ja dokumentide liikumise korra; Leht 5 / 10  3) tehingute tegemise korra hoiu-laenuühistu nimel ja arvel ning klientide nimel ja arvel; 4) rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra ning nimetatud korra täitmise kontrollimise; 5) hoiu-laenuühistu liikmete nimel ja arvel tehingute ning toimingute tegemise ja nõustamisteenuse osutamise korra, sealhulgas liikmele laenu andmisel tema krediidivõime hindamise, liikmele teabe andmise ja laenulepingu tagatiseks oleva vara hindamise korra ning krediidi kulukuse määra, sealhulgas tüüpnäite arvestamise alused ja korra; 6) liikmega vaidluste lahendamise korra. (3) Hoiu-laenuühistu nimel tegutsev isik ei või esindada hoiu-laenuühistut tehingute tegemisel ning õigusvaidluste pidamisel kolmanda isikuga, kelle suhtes hoiu-laenuühistu nimel tegutseval isikul või temaga samaväärset majanduslikku huvi omavatel isikutel on isiklikke majanduslikke huvisid. (4) Hoiu-laenuühistu ei või võtta ülemääraseid riske, mis võivad ohtu seada tema maksevõimelisuse. (5) Hoiu-laenuühistul peavad olema piisavad ja tema tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega proportsionaalsed riskide tuvastamise, mõõtmise ning juhtimise strateegiad ja protseduurid, mis tagavad riskide objektiivse kontrollimise, juhtimise ja hindamise. Hoiu-laenuühistu riskijuhtimise üldpõhimõtted kinnitab üldkoosolek ning neid vaadatakse läbi ja ajakohastatakse regulaarselt. (6) Hoiu-laenuühistu riskijuhtimise üldpõhimõtted peavad kindlaks määrama tema krediidipoliitika eesmärgid, riskide hindamise kriteeriumid, tagatiste võtmise ja hindamise printsiibid, laenu andmise ja refinantseerimise printsiibid, laenude andmise pädevuse ja vastavate otsuste tegemise korraldamise. 6. peatükk HOIU-LAENUÜHISTU JUHTIMINE § 32. Hoiu-laenuühistu üldkoosoleku pädevus (1) Lisaks tulundusühistuseaduses sätestatule kuulub hoiu-laenuühistu üldkoosoleku pädevusse: 1) majandusaasta eelarve kinnitamine; 3) liikmetele laenu andmise korra kehtestamine, sealhulgas ühele liikmele antava laenusumma piirmäära kehtestamine lähtuvalt seadusest; 4) audiitori nimetamine, tema tasustamise aluste ja korra kehtestamine; 5) laenukomitee liikmete valimine ja tagasikutsumine enne volituste tähtaja lõppemist; 7) laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine, kui hoiu-laenuühistus ei ole moodustatud nõukogu; 8) muude seaduse või põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine; 9) kooskõlas § 19 lõikes 1 sätestatuga ühistust väljaastunud või ühistust väljaarvatud liikmega lepingu lõpetamise tingimuste ja korra kehtestamine. (2)Kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 321 on hoiu-laenuühistu üldkoosoleku pädevust võimalik täielikult või osaliselt üle anda volinike koosolekule.“ § 321 . Volinike koosolek (1) Hoiu-laenuühistu põhikirjaga võib ette näha, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle volinike koosolekule. Volinikud valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul peab hoiu-laenuühistul olema vähemalt 20 volinikku. Ühe voliniku võib valida kuni 50 liikme kohta. (3) Hoiu-laenuühistu volinik peab olema hoiu-laenuühistu liige, kes ei tohi olla hoiu-laenuühistu juhatuse liige, nõukogu liige, laenukomitee liige, pankrotivõlgnik ega isik, kelle varasem tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa tühistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja. § 34. Hoiu-laenuühistu juhatus (1) Juhatuses on kaks liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. (2) Juhatuse liige ei pea olema hoiu-laenuühistu liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. § 36. Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmetele ja töötajatele esitatavad nõuded (1) Hoiu-laenuühistu juhatuse, nõukogu (edaspidi juhtorgan) või laenukomitee liikmeks ega revisjoni liikmeks ei tohi olla isik: 1) kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja; 2) kelle varasem tegevus äriühingu juhtorgani liikmena on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate 8 ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud või kelle varasem tegevus on näidanud, et ta muul mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima.“ Leht 6 / 10  (2) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kellel on laitmatu ärialane reputatsioon, hoiu-laenuühistu juhtorganis osalemiseks vajalik haridus, teadmised ja kutsealane sobivus. Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikme valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik nõusolek, millega koos esitab isik ülevaate oma hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla hoiu-laenuühistu juhtorgani liige. (3) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei tohi olla hoiu-laenuühistu nõukogu liige, hoiu-laenuühistu revisjonikomisjoni liige või hoiu-laenuühistu audiitor ega nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik. (4) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei või sõlmida teiste isikutega lepinguid, mille kohaselt on tema ülesandeks investeerimine, laenu- ja investeerimisprojektide koostamine või vahendamine või muu sarnane tegevus. (5) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei tohi olla krediidiasutuse ega teise hoiu-laenuühistu juhatuse, nõukogu, revisjonikomisjoni liige ega audiitor. (6) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmed ja töötajad, laenukomitee liikmed ja vastavuskontrolli teostajad on kohustatud seadma hoiu-laenuühistu ning selle liikmete majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest. 7. peatükk HOIU-LAENUÜHISTU TEGEVUSE KONTROLLIMINE § 37. Hoiu-laenuühistu revisjonikomisjon (1) Hoiu-laenuühistul on kolmeliikmeline revisjonikomisjon, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat liikmete arvu. (2) Revisjonikomisjoni liikmel peab olema majandusalane või juriidiline haridus või vähemalt kolmeaastane töökogemus raamatupidamise või rahanduse või äriühingu majandustegevuse revideerimisega seotud ametikohal. (3) Revisjonikomisjoni liikmeks ei tohi olla hoiu-laenuühistu juhatuse või nõukogu ega laenukomitee liige, audiitor ega raamatupidaja ega nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik. (4) Hoiu-laenuühistu majandustegevuse auditeerimine ei välista revisjonikomisjoni tegevust. § 38. Hoiu-laenuühistu revisjonikomisjoni õigused ja kohustused (1) Revisjonikomisjoni liikmel on õigus ja kohustus kontrollida hoiu-laenuühistu vara, arveldus- ja väärtpaberikontosid, raamatupidamisdokumente, laenukomitee tegevust kajastavaid dokumente ning õigus nõuda selgitusi ja kõikvõimalikku abi oma ülesannete täitmiseks. (2) Revisjonikomisjoni liikmel on õigus jälgida hoiu-laenuühistu tööd ja majandustegevust mis tahes lõigus. § 39. Hoiu-laenuühistu revisjonikomisjoni ülesanded (1) Revisjonikomisjon viib läbi ühistu majandusaasta aruande revideerimise, koostab revisjoniaruande ja esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks. (2) Revisjonikomisjon analüüsib hoiu-laenuühistu töös ja majandustegevuses avastatud puudusi, koostab neist perioodilisi ülevaateid ja esitab need olenevalt tähtsuse astmest hoiu-laenuühistu juhatusele, nõukogule või üldkoosolekule arutamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks. (3) Revisjonikomisjon jälgib pidevalt hoiu-laenuühistu poolt käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud nõuete täitmist ja esitab vastava aruande üldkoosolekule kinnitamiseks koos majandusaasta revisjoniaruandega. Leht 7 / 10 § 40. Hoiu-laenuühistu revisjonikomisjoni tegevus hoiu-laenuühistu usaldusväärsuse tagamise nõuete rikkumise korral (1) Hoiu-laenuühistu usaldusväärsuse tagamise meetmete ja laenudele esitatavate nõuete rikkumisest teatab revisjonikomisjon juhatusele. (2) Hoiu-laenuühistu juhatus on kohustatud võtma tarvitusele abinõud rikkumiste kõrvaldamiseks kahe kuu jooksul. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul rikkumisi ei kõrvaldata, kutsub revisjonikomisjon tulundusühistuseaduses määratud korras kokku hoiu-laenuühistu erakorralise üldkoosoleku. (4) Revisjonikomisjon võib teha erakorralisele üldkoosolekule ettepaneku: 1) juhatuse või nõukogu liikmete tagasikutsumiseks; 2) laenukomitee liikmete tagasikutsumiseks; 3) põhikirja muutmiseks; 4) hoiu-laenuühistu ühinemiseks teise hoiu-laenuühistuga; 5) hoiu-laenuühistu lõpetamiseks seaduses ja põhikirjas ettenähtud korras. § 41. Hoiu-laenuühistu audiitor (1) Hoiu-laenuühistul peab olema audiitor. (4) Hoiu-laenuühistu auditeerimise käigus peab audiitor kontrollima käesoleva seaduse §-des 27 ja 28 sätestatud nõuete täitmist ning esitama hoiu-laenuühistule aruande, milles avaldab arvamust nende nõuete järgimise kohta. (5) Hoiu-laenuühistu juhatus peab hoiu-laenuühistu üldkoosolekul andma ülevaate vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel tuvastatud rikkumistest ning esitama kava või ettepanekud, millal ja millisel viisil eelnimetatud rikkumised kõrvaldatakse. 7 1. peatükk Raamatupidamine, aruandlus ja avalikustatav teave § 412 . Raamatupidamise korraldamine (1) Hoiu-laenuühistu lähtub raamatupidamisarvestuse korraldamisel käesolevast seadusest, raamatupidamise seadusest, muudest õigusaktidest ning hoiu-laenuühistu põhikirjast ja raamatupidamise sise-eeskirjast. (2) Raamatupidamine peab tagama tõese teabe saamise hoiu-laenuühistu finantsseisundi ja majandustegevuse kohta. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded hoiulaenuühistute raamatupidamisarvestusele ja aruandluse korraldamisele. § 413 . Hoiu-laenuühistu kohta avalikustatav teave ja liikme õigus nõuda teavet (1) Hoiu-laenuühistu liikme nõudmisel esitab hoiu-laenuühistu juhatus hoiu-laenuühistu liikmele elektroonilises vormis auditeeritud majandusaasta aruande hiljemalt kümme päeva enne majandusaasta aruande kinnitamist otsustava üldkoosoleku toimumist. (2) Hoiu-laenuühistu liikme nõudmisel esitab hoiu-laenuühistu juhatus liikmele 30 päeva jooksul sellekohase nõude saamisest arvates järgmised dokumendid ja teabe: 1) viimane auditeeritud majandusaasta aruanne; 2) liikme hoiu-laenuühistusse hoiustatud rahaliste vahendite koguväärtus, sealhulgas liikme osamaksude ja kogunenud intresside summa teabe küsimise aja seisuga; 3) viimati koostatud audiitori arvamus vastavalt käesoleva seaduse § 41 lõikele 4; (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui hoiu-laenuühistu on teinud liikmetele nimetatud teabe ja dokumendid kättesaadavaks elektroonilise süsteemi kaudu või edastanud liikmetele vastava teabe mõnel muul viisil. (4) Hoiu-laenuühistu auditeeritud majandusaasta aruanne ja põhikiri peavad olema kättesaadavad hoiu- laenuühistu asukohas ja veebilehel selle olemasolu korral. (5) Hoiu-laenuühistu peab edastama liikme nõudmisel käesolevas paragrahvis nimetatud teabe paberkandjal ja võib selle eest küsida mõistlikku tasu.; Leht 8 / 10  8. peatükk HOIU-LAENUÜHISTU JAGUNEMINE, ÜHINEMINE JA LÕPETAMINE § 42. Hoiu-laenuühistu jagunemine ja ühinemine (1) Hoiu-laenuühistu jagunemine ei ole lubatud. (2) Hoiu-laenuühistu võib ühineda üldkoosoleku otsuse alusel. Ühinemine võib toimuda uue hoiu-laenuühistu asutamisega või hoiu-laenuühistu ühinemise teel teise hoiu-laenuühistuga. (3) Hoiu-laenuühistute ühinemine toimub äriseadustikus ettenähtud korras, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. § 43. Ühinemislepingu audiitorkontroll (1) Hoiu-laenuühistute ühinemislepingut ja kõiki ühinevaid hoiu-laenuühistuid kontrollib üks ja seesama audiitor. (2) Audiitor koostab ühinemislepingu kontrollimise kohta aruande, näidates ära, milliseid hindamismeetodeid on kasutatud osamaksude vahetussuhte määramisel, ja annab oma arvamuse usaldusväärsuse tagamise meetmete täitmise kohta ühinevates hoiu-laenuühistutes. (3) Hoiu-laenuühistute ühinemislepingut kontrollivad lisaks audiitorile ka ühinevate ühistute revisjonikomisjonid ja koostavad kontrollimise kohta kirjaliku aruande. § 44. Hoiu-laenuühistute ühinemine ühistupanga asutamiseks (1) Hoiu-laenuühistud võivad ühineda selliselt, et asutavad ühistupanga vastavalt krediidiasutuste seaduse sätetele. Ühinevad hoiu-laenuühistud loetakse sel juhul lõppenuks. (2) Ühistupanga asutamisel läheb ühinevate hoiu-laenuühistute vara üle asutatavale ühistupangale ja hoiu- laenuühistu liikmetest saavad ühistupanga liikmed. Leht 9 / 10 § 45. Hoiu-laenuühistu lõpetamine (1) Hoiu-laenuühistu lõpetatakse: 1) üldkoosoleku otsuse alusel (vabatahtlik lõpetamine); 2) kohtumääruse alusel (sundlõpetamine); 3) kui hoiu-laenuühistusse on jäänud vähem kui 25 liiget ja liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud; 4) muudel seaduse või põhikirjaga sätestatud alustel. (2) Hoiu-laenuühistu lõpetamine toimub tulundusühistuseaduses ettenähtud korras. 9. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 46. Seaduse kohaldamine asutatavatele ja tegutsevatele hoiu-laenuühistutele (1) Alates käesoleva seaduse jõustumisest saab hoiu-laenuühistuid asutada ainult käesolevas seaduses sätestatud korras ja neile hoiu-laenuühistutele kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatut. (2) Käesoleva seaduse jõustumisel tegutsevad laenu-hoiuühistud loetakse hoiu-laenuühistuteks. (3) Kolme kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, peavad jõustumise hetkel tegutsevad hoiu- laenuühistud viima oma tegevuse ja dokumendid vastavusse käesoleva seaduse nõuetega. (4) Enne 2010. aasta 1. juulit asutatud hoiu-laenuühistud peavad oma tegevuse 2010. aasta 1. juulil jõustunud käesoleva seaduse redaktsiooniga kooskõlla viima hiljemalt 2011. aasta 1. juuliks. § 47. Osakapitalile sätestatud nõude rakendamine (1) Alates käesoleva seaduse jõustumisest peab hoiu-laenuühistu osakapital olema vähemalt 200 000 krooni. (2) Alates 2001. aasta 1. juulist peab hoiu-laenuühistu osakapital olema vähemalt 300 000 krooni. (3) Alates 2002. aasta 1. juulist peab hoiu-laenuühistu osakapital vastama käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 sätestatule. (4) Kui hoiu-laenuühistu ei vii oma osakapitali suurust vastavusse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatuga, kustutab registripidaja hoiu-laenuühistu registrist või algatab selle sundlõpetamise äriregistri seaduse §-s 56 sätestatud korras. § 48. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. juulil. Leht 10 / 10