Hankija täiendav vastus ja menetluskulude nimekiri

Lp Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Registrikood: 12984303 Tallinn Estonia pst 9, Solaris keskus 10. oktoober 2023 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Veiko Vaske Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Kristjan Tamm Maret Kruus Allkirjastatud digitaalselt Veikko Puolakainen Heili Püümann Laura Raadik Mari Past Indrek Niklus Kristiina Koll Sten Tikerpe Liis Kikas ESITATUD E-POSTI TEEL Mart Parind Madis Abel HA N KI J A T ÄI E N D AVA D S E I S UKO H AD & TÄI E N DAV ME NE TL US K U LU DE NI ME K I R I Vaidlustusasja nr: 145-23/258071 Riigihange: „Eesti Panga 2. korruse saali ümberehitus“ (viitenr 251986) Vaidlustaja: AS Oma Ehitaja Registrikood 11146149 Pärnu mnt 105, 11312 Tallinn Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaadid Triin Kaurov ja Liisa Levandi Advokaadibüroo TGS Baltic e-post [email protected]; [email protected] Hankija: Eesti Pank Registrikood 74000174 Estonia pst 13, 15095 Tallinna linn Hankija esindaja: Advokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Kolmas isik: Tarrest LT OÜ Registrikood 11988463 Kopli 72d, 10412 Tallinn  NOVE - 2/7 - I VAIDLUSTUSMENETLUSE SENINE KÄIK 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) menetluses on vaidlustusasi nr 145-23/ 258071: AS Oma Ehitaja („Vaidlustaja“) vs Eesti Pank („Hankija“). Menetlusse on kolmanda isikuna kaasatud ka Tarrest LT OÜ („Kolmas isik“). 2. 25.09.2023 esitas Vaidlustaja VAKO-le vaidlustuse. 3. 29.09.2023 vastas Hankija vaidlustusele. Kolmas isik vaidlustusele ei vastanud. 4. 02.10.2023 määras VAKO asja kirjalikku menetlusse ning andis menetlusosalistele järgmised menetluslikud tähtajad: (1) kuni 05.10.2023, et esitada oma täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirjad; (2) kuni 10.10.2023, et vastata teiste menetlusosaliste poolt eelmiseks menetlustähtajaks esitatud materjalidele. 5. 05.10.2023 esitas Vaidlustaja oma täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja. Samal päeval esitas ka Hankija oma menetluskulude nimekirja. 6. Käesolevaga kasutab Hankija VAKO antud võimalust vastata Vaidlustaja 05.10.2023 täiendavatele seisukohtadele („Seisukoht“). II VASTUVÄITED VAIDLUSTAJA SEISUKOHTADELE 7. Sissejuhatava remargina osutab Hankija, et Vaidlustaja on oma Seisukohas läbivalt kasutanud sõna „allhankija“ vales tähenduses. Täpsemalt on Vaidlustaja allhankijaks nime- tanud alltöövõtjat. Allhankija – nagu sõna „hankija“ viitab – on allhankesuhtes see, kes hangib midagi. Alltöövõtja on seevastu aga see, kes allhankesuhtes pakub midagi. Antud juhul on Kolmas isik kui riigihankes pakkumuse esitanu allhankija ning AS Ecomatic („Ecomatic“) on tema alltöövõtja. 8. Kuna tegemist on ilmse keelelise eksimusega, loeb Hankija, et kõikjal, kus Seisukohas on nimetatud allhankijat, on tegelikult silmas peetud hoopis alltöövõtjat (Ecomaticut). II.a Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus 9. Vaidlustaja on oma Seisukohas jäänud teesi juurde, et Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus on õigusvastane. Hankija jätkuvalt ei nõustu sellega. Hankija hinnangul ei lükka Seisu- kohas avaldatu ümber Hankija vastuses vaidlustusele öeldut. Hankija ei pea tarvilikuks ega õigeks enda varasemaid seletusi siin korrata – vastus vaidlustusele sisaldab Hankija terviklikku ja igakülgset õiguslikku käsitlust vaidlusalustest asjaoludest. Selguse huvides toonitame, et Hankija jääb kõigiti enda varasemate seisukohtade juurde. Küll aga vastab Hankija allpool lühidalt Seisukohas sisaldunud Vaidlustaja uutele käsitlustele ja õigusväidetele, samuti adresserime mõningaid olulisemaid eksikäsitlusi, mis on Seisukohas jätkuvalt esindatud. 10. Esiteks, Vaidlustaja on jätkuvalt eksimuses selles osas, mis puudutab tingimuse „Allhanke osakaal“ õiguslikku olemust ja tähendust (vt Seisukoht läbivalt). On tõsi – ja Hankija on seda ka möönnud –, et kõnealune tingimus on esitatud hankepassi kvalifitseerimis- tingimuste sektsioonis, kuid see ei muuda seda tingimust automaatselt kvalifitseerimise tingi- museks. Tingimuse õiguslik olemus tuleb määrata lähtuvalt sisust, mitte vormist (vt täpsemalt Hankija vastus vaidlustusele, p 10–13). Eelnevast lähtuvalt palub Hankija VAKO-l mitte saada eksitatud Vaidlustaja õiguslikku tegelikkust moonutavast sõnakasutusest, mis viitab, justkui oleks tingimus „Allhanke osakaal“ seatud kvalifitseerimise tingimusena. 11. Teiseks, alusetu on Vaidlustaja loodud konstruktsioon nagu laieneks mõnedes VAKO lahendites esitatud mõte, et riigihanke alusdokumentide tingimusi tuleb sisustada lähtuvalt nende sisust, mitte vormist, üksnes pakkumuste esitamise eelsele ja mitte järgnevale ajale (Seisukoha p 2.2). Sellist käitlust ei toeta Hankijale teadaolevalt mitte ükski VAKO või kohtu- lahend ega autoriteetne õigusteaduslik töö – Vaidlustaja ei ole ühelegi sellisele allikale ka  NOVE - 3/7 - viidanud. Vaidlustaja viide VAKO otsusele asjas nr 41-23/258347 on eksitav, sest tolles lahendis ei öelnud VAKO, et teatav tingimus on pakkumuse vastavustingimus ja mitte kvalifitseerimise tingimus lähtuvalt mingitest formaalsetest asjaoludest nagu nt millise peal- kirjaga alajaotises see tingimus oli esitatud. VAKO võttis viidatud lahendis sisulise seisukoha, st VAKO pidas vaidlusalust hanketingimust teatud liiki olevaks erinevatel sisulistel põhjustel. See üksnes kinnitab Hankija argumentatsiooni ja tegelikult kummutab Vaidlustaja käsitluse. 12. Vaidlustaja käsitlus on ebaloogiline ja ekslik. Nimelt, sõltumata sellest, millises riigihanke etapis on tehtud üks või teine lahend, mis räägib vajadusest läheneda hanketingimustele sisuliselt, mitte vormiliselt, on ilmne, et asjaomase doktriini teravik on suunatud just pakku- muste esitamise järgsesse aega. Hanketingimused omandavad praktilise toime pakkumuste menetlemisel ja hankelepingu täitmisel. Pakkumuste esitamise eel ei ole hanketingimustel prakilist väljundit, st hankija ei saa selles menetlusetapis rakendada mitte ühtegi tingimust ei kvalifitseerimise tingimusena, pakkumuse vastavustingimusena, kõrvaldamise alusena ega hankelepingu tingimusena. Ka ei ole sisuliselt mitte millegagi põhjendatud teha hanketingi- muste sisustamise aluspõhimõtetes pärast pakkumuste esitamist kannapööre, et asuda varasema „sisu üle vormi“ põhimõtte asemel rakendama diametraalselt vastupidist põhimõtet „vorm üle sisu“. 13. Kinnitamaks eelöeldut ja pareerimaks Vaidlustaja iseenesest alusetut etteheidet, et Hankija viitas oma vastuses vaidlustusele vaid lahenditele, mis on tehtud riigihanke alusdoku- mentide peale esitatud vaidlustes, viitab Hankija nüüd ka sellistele VAKO ja kohtulahenditele, mis niisamuti toonitavad vajadust sisustada ja liigitada hanketingimusi lähtuvalt nende sisust, mitte vormist, kuid mis on tehtud pärast pakkumuste esitamist hankija otsus(t)e peale esitatud vaidlustes (vt viited joone all).1 Praeguse vaidluse kontekstis iseäranis kõnekaks võib pidada VAKO otsust asjas nr 186-20/213197, kus VAKO leidis, et teatavaid hankeeseme tehnilises kirjelduses esitatud sätteid (tehnilise kirjelduse tingimused on reeglina olemuslikult pakkumuse vastavustingimused2) ei saa nende sisust tulenevalt pidada vastavustingimusteks ning nõnda ei ole võimalik ka nende kohaldamine vastavustingimustena.3 Analoogiliselt asus VAKO vaidlustusasjas nr 87-21/233412 seisukohale, et ehkki ettevõtja, kelle vahenditele kvalifitseeri- mise tingimuse täitmiseks tuginetakse, nõusoleku esitamise nõue oli esitatud alusdokumendis pealkirjaga „Vastavustingimused“, siis kuivõrd tegu on pakkuja kvalifikatsiooni kontrolli puudu- tava dokumendiga, ei ole selle dokumendinõude näol tegu pakkumuse vastavustingimusega. Teatavat nõuet ei muuda pakkumuse vastavustingimuseks pelk fakt, et see on esitatud alus- dokumendis pealkirjaga „Vastavustingimused“.4 Need järeldused on mutatis mutandis ülekan- tavad ka käesolevale vaidlusele. 14. Kolmandaks, asjatu on Vaidlustaja mure, nagu kaoks riigihankest läbipaistvus, kui hankija saab hanke käigus ümber mõelda, millisena ta mingit tingimust kontrollib (Seisukoha p 2.2). Kuigi abstraktsel ja teoreetilisel tasemel võib selle väljaütlemisega mõistagi nõustuda, siis käesoleva vaidluse faktidega sel puutumust ei ole. Hankija ei ole ühegi tingimuse osas menetluse keskel „ümber mõelnud“, ka ei saa Hankija poolt varem juba selgitatud asjaoludel väita, et ta seadis tingimuse „Allhanke osakaal“ „algselt“ kvalifitseerimise tingimusena. Nimetatud tingimus ei ole ühelgi ajahetkel olnud kvalifitseerimise tingimus. Õieti ei saagi hanketingimuse õiguslik klassifikatsioon hankemenetluse käigus kuidagi jooksvalt muutuda. Nõnda ei ole Hankija enda seatud tingimusi „valikuliselt kohaldanud“, nagu heidab ette Vaidlustaja. 1 Nt VAKOo 96-20/219424, p 14; TlnHKo 3-20-1400, p 17.1. 2 VAKOo 24-22/243491, p 9. 3 VAKOo 186-20/213197, p 14–16. 4 VAKOo 87-21/233412, p 15.  NOVE - 4/7 - 15. Neljandaks, Vaidlustaja etteheited ja mõistmatus selles osas, miks peaks õiguslikud tagajärjed olema erinevad sõltuvalt sellest, kas teisele isikule tuginetakse kvalifitseerimise või pakkumuse vastavustingimuse täitmiseks, on tegelikult kriitika seadusandja, mitte Hankija aadressil (Seisukoha p 2.3). Tegemist ei ole Hankija loodud vaheteoga, vaid niimoodi sätestab seadus (vt täpsemalt Hankija vastus vaidlustusele, p 14 jj). VAKO on varem juba leidnud, et vaidlustusmenetluses on asjakohatud etteheited, mis seisnevad rahulolematuses seadusega ja sellega, mida tuleb seaduse korrektseks täitmiseks teha.5 16. Seoses eelöelduga peab Hankija vajalikuks toonitada, et eksitav on Seisukoha p-s 2.3 kasutatud sõnastus, et Ecomaticu hankepass on jäänud „esitamata“. Selline sõnastus jätab väära mulje, nagu olnuks Ecomaticu hankepassi esitamine nõutav, aga see jäeti tegemata. Nagu Hankija on põhjalikult selgitanud oma vastuses vaidlustusele, ei pidanudki Kolmanda isiku pakkumus sisaldama Ecomaticu hankepassi. Niisamuti ei pea paika Seisukoha p-s 2.3 esitatud väide, et hankepassi esitamise kohustus kehtis sõltumata sellest, kas teisele isikule tuginetakse kvalifitseerimise või pakkumuse vastavustingimuse täitmiseks. Korrates: teise isiku hankepass tuli seadusest tulenevalt esitada vaid siis, kui sellele isikule tugineti kvalifit- seerimise tingimuse täitmiseks. Hankepassi ei tulnud aga esitada sellise isiku kohta, keda pakkuja on lubanud kaasata seoses teatava vastavustingimusega. 17. Viiendaks, Vaidlustaja on püüdnud oma argumentatsiooni toetada väitega, et Hankija „soov“ oli kontrollida kõiki kõrvaldamise aluseid kõigi pakkujaga seotud ettevõtjate puhul (Seisukoha p 2.4). Selline väide on spekulatiivne ega vasta tõele. Vaidlustaja ei ole positsioonis, et rääkida sellest, mida Hankija soovis – seda saab teha vaid Hankija ise. Hankija kinnitab, et tema soovid ja Vaidlustaja argumendid ei lange kokku. Hankija õiguslik käsitlus (tinglikult ka tema „soovid“ hanketingimuste koostamisel) on väljendatud Hankija vastuses vaidlustusele. 18. Kuuendaks, mõistmatuks jääb Vaidlustaja väide, et Hankija on asunud samastama alltöövõtjate kontrolli (RHS § 122) ja teise isiku vahenditele tuginemise (RHS § 103 ja 104) regulatsioone (Seisukoha p 2.7). Vastupidi, Hankija püüdis oma vastuses vaidlustusele kõigiti selgitada, et tegemist on erinevate regulatsioonidega, mida ei tohi omavahel samastada ega segi ajada. Taasesitame mõttekäigu vastusest vaidlustusele, p 17: „Seega, RHS § 104 lg 4 ning tingimuse „Allhanke osakaal“ (ja viimasega seotud RHS § 122) kohaldamisalad ei kattu, või kui, siis ainult osaliselt. Igal juhul on tegemist erineva reguleerimisesemega normistikega, mida ei tohi omavahel samastada ega segi ajada.“ Nõnda ongi Hankija Ecomaticu suhtes – kuivõrd tegemist ei ole isikuga, kelle vahenditele oleks Kolmas isik tuginenud mõne kvalifi- tseerimise tingimuse täitmiseks, vaid kes on planeeritav alltöövõtja seoses teatava vastavus- tingimusega – kohaldanud justnimelt RHS §-i 122 ja sellega külgnevaid norme, mitte RHS § 103 reeglistikku. Õieti ei olnud Hankijal muud valikut, see on Hankijale seadusega ette kirjutatud menetluskord, mitte Hankija enda vaba valik (vt Hankija vastus vaidlustusele, p 21). 19. Seitsmendaks, seaduslikku, kohtupraktikast tulenevat ega õigusteoreetilist alust ei ole Vaidlustaja väitel, et olukorda, kus teist isikut mainitakse pakkumuses alltöövõtjana, kelle vahenditele ei tugineta mõne kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks, tuleks käsitada analoogi- liselt sellele, kui teisele isikule tuginetakse mõne kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks (Seisu- koha p 2.7). Tegelik õiguslik olukord on vastupidine, mainitud olukordi tuleb käsitada erinevalt. Hankija möönab, et asjaomane regulatsioon on keeruline ja raskesti jälgitav, kuid nagu Hankija on juba mitmel puhul selgitanud, teeb RHS vahet, mida pakkujalt nõutakse siis, kui ta tugineb teisele isikule mõne kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks ja siis, kui ta viitab teisele isikule mõne vastavustingimuse täitmise eesmärgil. 5 VAKOo 92-20/215323, p 45.  NOVE - 5/7 - 20. Kaheksandaks, vaidluse eset arvestades on asjakohatu Vaidlustaja viide RHRi loodud alltöövõtjate kontrollimise alamlehele (Seisukoha p 2.7). Nimelt, nagu Vaidlustaja tegelikult ka ise viitab, siis kõnealune alamleht puudutab alltöövõtjate kontrollimist ja asjaomaseid tingimusi hankelepingu täitmise faasis. Tsitaat RHRist: „NB Need on tingimused vaid hankelepingu sõlminud ettevõtjale lepingu käigus planeeritavate alltöövõtjate osas!“ Sealsamas on viidatud RHS § 122 lg-le 2, mis lihtsustatult näeb ette eduka pakkuja kohustuse esitada hiljemalt hanke- lepingu täitmise ajaks teabe enda alltöövõtjate kohta. RHS § 122 lg-ga 2 on seotud ka sama paragrahvi lg 4, mis näeb mh ette alltöövõtjate kõrvaldamise aluste kontrollimise hankelepingu täitmise käigus. Praegune vaidlus aga ei puuduta alltöövõtjate kontrollimist hankelepingu täitmise faasis, vaid hankemenetluse faasis. Järelikult on RHS § 122 lg 2 ja 4 hetkel asjasse puutumatud (lg 4 täpsemini siiski osas, mis on mõtteliselt seotud lg-ga 2). Käesolevas asjas kohalduvad RHS § 122 need sätted, mis seonduvad alltöövõtjate kontrollimisega hanke- menetluse käigus (eeskätt lg 1, 5 ja 6). 21. Üheksandaks ja viimaseks, nõustuda ei saa Vaidlustaja väitega, et „[RHRis] on pakku- jatel edukalt võimalik esitada hankepass ka all[töövõtja] kohta, kelle suutlikkusele tuginetakse, isegi kui suutlikkusele tuginemine seondub vastavustingimusega“. Laskumata siinkohal semantilisse vaidlusesse selle üle, kas teise isiku alltöövõtjana kaasamist teatava vastavus- tingimuse täitmiseks saab nimetada selle teise isiku „suutlikkusele tuginemiseks“, juhib Hankija tähelepanu, et RHRi kasutajajuhendis „Juhend pakkujale“6 on 56. leheküljel otsesõnu öeldud, et „NB! Alltöövõtja, kelle näitajatele ei tugineta, ei saa registris hankepassi täita.“ 22. Kokkuvõttes on Vaidlustaja mõistnud RHS-i regulatsiooni, hanketingimusi ja Hankija tegevust vääralt ning teinud sellest ebaõiged järeldused. Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus ei ole Ecomaticu hankepassi puudumise tõttu õigusvastane. Hankija otsus on õigus- pärane. II.b Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsus 23. Vaidlustaja on oma Seisukohas jäänud ka teesi juurde, et Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus on õigusvastane. Hankija jätkuvalt ei nõustu sellega. Hankija leiab selleski episoodis, et Seisukohas avaldatu ei lükka ümber Hankija vastuses vaidlustusele öeldut. Hankija ei hakka oma vastust vaidlustusele siinkohal tarbetult kordma, vaid kinnitab, et jääb kõigiti enda varasemate seisukohtade juurde. Allpool vastab Hankija lühidalt Seisukohas sisalduvatele Vaidlustaja uutele käsitlustele ja õigusväidetele, samuti adresserime mõningaid olulisemaid eksikäsitlusi, mis on Seisukohas jätkuvalt esindatud. 24. Esiteks, Vaidlustaja on ka kõrvaldamise aluste kontrolli episoodis spekuleerinud Hankija „soovide“ teemal (Seisukoha p 2.9). Hankija viitab eespool juba öeldule ja resümeerib, et Hankija soovid ei ole pakkuja hinnata ja öelda. Hankija kinnitab, et tema soovid ei lange kokku Vaidlustaja käsitlusega, vaid on täismahus avaldatud Hankija vastuses vaidlustusele. 25. Teiseks, ebaõige on Vaidlustaja üks juhtiv argument, et Hankija pidi Ecomaticu puhul kontrollima kõiki kõrvaldamise aluseid (Seisukoha p 2.9). Nagu Hankija on oma vastuses vaidlustusele juba selgitanud (vt p 21 jj), siis RHS § 122 lg 5 alusel pidi Hankija Ecomaticu puhul kontrollima – ja kontrolliski – vaid RHS § 95 lg-s 1 loetletud nn kohustuslike kõrvaldamise aluste puudumist. 26. Kolmandaks, eksitav on Vaidlustaja viide sellele, et Hankija on Kolmanda isiku teiste alltöövõtjate ehk IM Elekter OÜ ja Wallenium OÜ puhul kontrollinud kõiki kõrvaldamise aluseid. Faktiliselt on see viide küll korrektne, kuid eksitav on see põhjusel, et nendele alltöövõtjatele tugines Kolmas isik kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks. Ecomaticu puhul see nii ei ole. Isiku 6 Kättesaadav: https://fin.ee/media/9205/download  NOVE - 6/7 - puhul, kelle vahenditele tuginetakse kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks, peab hankija tõesti kontrollima kõiki kõrvaldamise aluseid (RHS § 103 lg 5). Seda Hankija IM Elekter OÜ ja Wallenium OÜ puhul ka tegi. Ecomaticu olukorras alltöövõtja puhul näeb RHS ette vaid kohustuslike kõrvaldamise aluste kontrolli (RHS § 122 lg 5). 27. Neljandaks, Vaidlustaja argument, et ei ole põhjendatud eristada ühelt poolt reegleid, mis kohalduvad isikutele, kellele tuginetakse mõne kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks, ja teiselt poolt reegleid, mis kohalduvad isikutele, kes kaasatakse alltöövõtjana seoses mõne vastavustingimusega (Seisukoha p 2.10), on taaskord tegelikult kriitika seadusandluse, mitte Hankija tegevuse aadressil. Hankija pelgalt täidab kehtivat seadust (vt mutatis mutandis ka eespool p 15). 28. Viiendaks, ebaõige on Vaidlustaja väide, justkui toetaks või praktiseeriks Hankija sellist lahendust, kus tal puudub vastavustingimuse täitmiseks kaasatud alltöövõtja osas kontrolli- kohustus täielikult (Seisukoha p 2.10). Selline väide on otseses vastuolus nii RHS § 122 lg-ga 5, Hankija seletustega vastuses vaidlustusele (vt p 21 jj) kui ka tegelikult Vaidlustaja enda mõnede seisukohtade ja väidetega, kus ta möönab, et Hankija on Ecomaticu puhul kohustus- likke kõrvaldamise aluseid ikkagi kontrollinud (nt vaidlustuse p 1.5). 29. Kuuendaks, väär ja tegelikkust moonutav on Vaidlustaja väide, et Hankija ei olnud enne Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsuse vastuvõtmist Ecomaticu kõrvaldamise aluste kontrolli täies mahus teostanud (siin Vaidlustaja poolt ilmselt tähenduses, et Hankija polnud tolleks ajaks kontrollinud ka kõiki kohustuslikke kõrvaldamise aluseid, vt Seisukoha p 2.11). Nii see ei ole. Nagu Hankija selgitas juba oma vastuses vaidlustusele, siis Kolmanda isiku pakkumus sisaldas Ecomaticu kohustuslike kõrvaldamise aluste osas kõiki seadusega nõutavaid dokumente ja kinnitusi, samuti viis Hankija enne Kolmanda isiku kui eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise otsuse tegemist Ecomaticu suhtes läbi kõik seadusega minimaalselt nõutavad kontrolliprotseduurid (vt seal iseäranis p 25). Tõik, et Hankija on vaidluse tekkides n-ö täiendava kaitse tarbeks teinud lisatoiminguid, mis RHS-i vaatest tegelikult vajalikud ei ole, ei tähenda kuidagi seda, et Hankija varasem tegevus olnuks õigusvastane. Hankija on lihtsalt kogunud lisatõendeid, näitamaks, et varasemad otsused olid igal juhul õiged. 30. Seitsmendaks ja viimaseks peab Hankija vajalikuks veel kord alla kriipsutada tõsiasja, et RHS § 122 lg 7 järgi peab hankija, kui ta tuvastab pakkuja alltöövõtjal, kelle vahenditele ei tugineta mõne kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks, mõne RHS § 95 lg-s 1 sätestatud kõrval- damise aluse, esmalt nõudma pakkujalt selle alltöövõtja asendamist, ning juhul, kui seda ei tehta, siis asjaomase pakkuja pakkumuse tagasi lükkama. Seega ei saa võimalikud problee- mid seoses niisuguse alltöövõtja kõrvaldamise alustega mitte ühelgi juhul päädida asjaomase pakkuja kõrvaldamisega. See muudab menetlusõiguslikult juba eos ja põhimõtteliselt võima- tuks käsitluse, et Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus on vaidlustuses käsitletud asja- oludel õigusvastane. Seega on Vaidlustaja seda otsust vaidlustanud protseduurilises mõttes ekslikult. 31. Kokkuvõttes on Vaidlustaja etteheiteid Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsuse aadressil alusetud. Nimetatud otsus on õiguspärane ja vaidlustus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.  NOVE - 7/7 - III TÄIENDAV MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 32. Hankijal on pärast seda, kui ta esitas 05.10.2023 VAKO-le oma menetluskulude nime- kirja, tekkinud täiendavaid menetluskulusid. Seetõttu esitab Hankija käesolevaga VAKO-le oma täiendava menetluskulude nimekirja. 33. Hankija täiendavad menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest summas 1215 eurot (käibemaksuta). Nimelt on Hankijale seoses Vaidlustaja täiendavate seisukohta- dega tutvumisega, nende analüüsimisega ja nendele vastuse koostamisega osutatud õigusabi 6 tunni ja 45 minuti ulatuses tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta). Kulude täpsem koosseis on esitatud alljärgnevas tabelis (kõik summad esitatud eurodes ja käibemaksuta). Kuupäev Töö / toiming Kestus Summa 06.10.2023 Vaidlustaja täiendavate seisukohtadega tutvumine ja 1h15m 225 nende esmane analüüs, selgitused kliendile 06.10.2023 Vastuse koostamine vaidlustaja täiendavatele seisu- 15m 45 kohtadele 09.10.2023 Vastuse koostamine vaidlustaja täiendavatele seisu- 5h15m 945 kohtadele, menetluskulude nimekirja koostamine KOKKU: 6h45m 1215 34. Seega, võttes arvesse ka Hankija esimest menetluskulude nimekirja, taotleb Hankija kokkuvõttes, et VAKO mõistaks Vaidlustajalt välja Hankija lepingulise esindaja kulud summas 3285 eurot (käibemaksuta). Lugupidamisega Mart Parind Advokaat