laskeinstruktorile esitatavad nõuded, tema kohustused ja tema määramise kord" eelnõu

Siseministri määruse „ Teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktorile esitatavad nõuded, tema kohustused ja tema määramise kord “ eelnõu seletuskiri Lisa Märkuste tabel Märkuse esitaja, märkuse sisu Siseministeeriumi seisukoht Justiitsministeerium Eelnõu §-s 5 sätestatakse, et määrus jõustub 1. oktoobril 2023. aastal. Eelnõu seletuskirja kohaselt on kuupäeva valikul lähtutud asjaolust, et samal kuupäeval jõustub relvaseaduse §-ga 86² kehtestatud volitusnorm. Juhime tähelepanu, et eelnõu kooskõlastamise tähtaeg eelnõude infosüsteemis on 03.10.2023 ehk hilisem kuupäev kui kavandatud jõustumine. Lisaks tuleb arvestada, et määrus ei saa haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt jõustuda varem kui kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses või määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Seega ei ole määruse jõustumine 1. oktoobril 2023 reaalne. Palume jõustumise säte määrusest välja jätta. Sel juhul jõustub määrus üldises korras . Arvestatud. Rahandusministeerium Määruse eelnõus on sätestatud, et laskeinstruktor peab olema läbinud vähemalt 80-tunnise laskeinstruktori koolituse ja olema sooritanud laskeinstruktori eksami. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, millised on koolitusele esitatavad nõuded. Seletuskirjas on viidatud Sisekaitseakadeemia täiendusõppe programmile, kuid seletuskirjast jääb mulje, et võib ka teisi koolitusi läbida, kui on täidetud 80 tunnine nõue. Sellisel juhul jääb aga ebaselgeks, kuidas on aga tagatud, et koolitaja on pädev õpetama asutuse laskeinstruktorit. Samuti ei ole arusaadav, millistele nõuetele peab vastama laskeinstruktori eksam (sealhulgas kas selle sooritamine kuulub 80-tunnise koolituse hulka või mitte). Palume eelnõus sätestada ja seletuskirjas selgitada koolitaja ja eksamiga seonduvat (millistele nõuetele koolitaja peab vastama, kas lubatav on üksnes Sisekaitseakadeemia koolitus, kes on õigustatud laskeinstruktori eksamit läbi viima, millised on eksamile esitatavad nõuded jm) Antud selgitus . Eelnõuga ei kehtestata nõudeid asutuse laskeinstruktori koolitajale ega nähta ette konkreetset koolitajat. See tähendab, et teenistusrelvi käitlevad asutused võivad ise valida, kus nad asutuse laskeinstruktoreid koolitavad. Koolitaja võib olla nii teenistusrelvi käitlev asutus ise kui ka muu koolitaja, kes pakub nõuetekohast koolitust. Eelnõu täpsustatud versioonis on loobutud laskeinstruktori eksami nõudest. Seletuskirjas on märgitud, et 80-tunnise koolituse nõue on täidetud ka juhul, kui on läbitud erinevad koolitused näiteks laskeinstruktori koolituse, esmaabikoolituse, turvataktika koolituse ja muu koolituse ning nendel koolitustel käsitletud teemad hõlmavad kokku eelnõu § 1 lõikes 3 loetletud teemasid ja nende maht on kokku vähemalt 80 tundi, võib lugeda eelnõu § 1 lõike 2 punktis 2 nimetatud koolitusnõude täidetuks. Määruses ei ole sätestatud, et 80-tunnine koolitus peab hõlmama määruse § 1 lõikes 3 nimetatud teemasid. Antud selgitus . Eelnõuga ei kehtestata nõudeid laskeinstruktori koolitusele , vaid asutuse laskeinstruktorile. Eelnõu § 1 lõike 2 p unkti 2 kohaselt peab asutuse laskeinstruktoril olema tunnistus laskeinstruktori koolituse läbimise kohta. Sama paragrahvi lõikes 5 on loetletud minimaalsed oskused , mis laskeinstruktoril olema peavad, eeldusel, et need oskused omandatakse laskeinstruktori koolituse käigus. Eelnõu §-i 1 on täiendatud lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „ (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud laskeinstruktori koolitus võib koosneda mitmest koolitusest, mille läbimise kohta peab olema väljastatud tunnistus. Koolituste kogumaht ei tohi olla vähem kui 80 tundi. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud tunnistusele peab olema märgitud koolituse aeg, koht, maht, koolitaja ja käsitletud teemad. “ Palume täiendada eelnõu § 1 lõiget 4, milles on sätestatud täienduskoolituse kohustus. Ebaselgeks jääb, kui suures mahus ja milline peab olema täiendkoolitus ning kus seda läbida. Näiteks kas see peab olema sama koolitus, mis oli vajalik laskeinstruktori loa saamiseks ehk 80-tunnine koolitus. Palume täienduskoolitusega seonduvaid nõudeid ka seletuskirjas selgitada. Antud selgitus . Eelnõuga ei kehtestata nõudeid asutuse laske-instruktori täienduskoolituse sisule , vaid teenistusrelvi käitleval asutusel on õigus otsustada see oma teenistusvajadusi arvestades ise, tagades asutuse laskeinstruktori pädevuse ajakohasuse. Täienduskoolituse läbimise regulaarsuse nõue nähakse ette, et tagada asutuse laskeinstruktori vastavus nõuetele kogu teenistusajal. Eelnõu §-i 1 on muudetud ja lisatud lõiked 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „ (6) Laskeinstruktor peab läbima üks kord kolme aasta jooksul vähemalt 16-tunnise erialase täienduskoolituse. (7) Laskeinstruktor peab kolme aasta jooksul viima läbi vähemalt 30 tundi lasketreeninguid. “ Eelnõu § 2 lõike 2 punktis 5 on sätestatud laskeinstruktori kohustus kontrollida teenistuja õigust kanda teenistuses tulirelva. Määrusest ei selgu, millistes olukordades ja kuidas seda tehakse. Maksu- ja Tolliametis tuleneb teenistuja õigus kanda tulirelva peadirektori käskkirjast ametikohale määramisel, selle ametikoha ametijuhendist ja peadirektori käskkirjast, millega teenistusrelva kinnistatakse ning relva kandmise õigus antakse. Ametiasutuses peab laskeinstruktor tagama ka ametnike vastavuse nõuetele, mis tulenevad seadusest ja muudest õigusaktidest, sh asutuse sisestest käskkirjadest ja kordadest. Teeme ettepaneku määruses sätestada, et laskeinstruktor peab kontrollima nii teenistuja õigust kanda teenistuses tulirelva kui teenistuja vastavust nõuetele. Antud selgitus . Määruse eesmärk ei ole kehtesta d a laskeinstruktorile kohustust kontrollida teenistuja õigust kanda tulirelva teenistuses ega teenistuja vastavust nõuetele. Eelnõu § 2 on muudetud ja uue sõnastuse kohaselt on laskeinstruktoril mh kohustus kontrollida laskeharjutusel või laskevõistlusel osaleja õigust osaleda lasketegevuses . Saatja: Riita Proosa <[email protected]> Saadetud: 09.10.2023 18:45 Adressaat: <[email protected]>; <"JM info Shared MB">; <"RAM Info"> Koopia: Marju Aibast <[email protected]>; <"Argo Tomingas">; Marek Saar <[email protected]>; Janek Käi <[email protected]> Teema: Siseministri määruse "Teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktorile esitatavad nõuded, tema kohustused ja tema määramise kord" eelnõu Manused: image001.png; image002.png; image003.png; 09.10.2023_Märkuste tabel.docx; EN_09.10.2023.docx; SK_09.10.2023.docx Tere! Edastan tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse „Teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktorile esitatavad nõuded, tema kohustused ja tema määramise kord“ eelnõu täiendatud versiooni. Selleks, et saaksime määruse võimalikult kiiresti jõustada, palume teie tagasiside nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 13.10.2023. Heade soovidega, Riita Proosa nõunik Siseministeerium [email protected] +372 5348 7111 EELNÕU 09 .10 . 2023 SISEMINISTER MÄÄRUS Teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktorile esitatavad nõuded, tema kohustused ja tema määramise kord Määrus kehtestatakse relva seaduse § 86 2 lõike 2 alusel . § 1. Nõuded teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktorile (1) Teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktoril (edaspidi laskeinstruktor ) peavad olema teadmised ja oskused, mis on vajalikud, et korraldada teenistusrelvast laskmise väljaõpet ja lasketegevust ning viia ohutult läbi laskeharjutust ja laskevõistlust. (2) Laskeinstruktoril peab olema: 1) teenistuses tulirelva kandmise õigus; 2) tunnistus laskeinstruktori koolituse läbimise kohta ; (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud laskeinstruktori koolitus võib koosneda mitmest koolitusest, mille läbimise kohta peab olema väljastatud tunnistus. Koolituste kogumaht ei tohi olla vähem kui 80 tundi. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud tunnistusele peab olema märgitud koolituse aeg, koht, maht, koolitaja ja käsitletud teemad. ( 5 ) Laskeinstruktoril peavad olema omandatud oskused vähemalt järg neva kohta: 1) laskeinstruktori töö olemus ja ülesanded; 2) tulirelva käitlemise ohutusnõuded ja õiguslikud alused; 3) esmaabi andmine , sealhulgas laskevigastuse korral; 4) teenistuses kasutatava tulirelva ning selle lisaseadme tehnilised andmed ja kasutusvaldkond; 5) harjutusrelva tehnilised andmed ja kasutusvaldkond ning harjutusrelva kasutamise harjutused; 6) tulirelva kasutamise intsidendi analüüs; 7) laskemoon ja selle käitlemine; 8) teenistusrelva hooldamine; 9) lasketeooria alused; 10) laskeharjutuse planeerimine ja läbiviimine; 11) praktiline tulirelvast laskmise harjutus, mis hõlmab muu hulgas tulirelva hoiet ja märgile viimist, salvevahetust, tulirelvaga liikumist, laskeasendit ja -tehnikat, tulirelva tõrget ja selle eemaldamist ning varje ja toe kasutamist; 12) märklehe analüüs; 13) laskeoskuse hindamine ja tagasisidestamine. ( 6 ) Laskeinstruktor peab läbima üks kord kolme aasta jooksul vähemalt 16-tunnise erialase täienduskoolituse . ( 7 ) Laskeinstruktor peab kolme aasta jooksul vii ma läbi vähemalt 30 tundi lasketreeninguid . § 2. Laskeinstruktori kohustused Laskeinstruktor peab: 1) tundma teenistuses kasutatavat tulirelva ning selle lisaseadet ja kasutusvaldkonda; 2) oskama planeerida, valmistada ette ja viia läbi teenistusrelvast laskmise väljaõpet ja lasketegevust ; 3 ) juhinduma oma töös kehtivatest õigusaktidest ja oskama täita ning kasutada teenistusrelvast laskmise väljaõppe dokumente ; 4) kontrollima laskeharjutusel või laskevõistlusel osaleja õigust osaleda lasketegevuses ; 5) tagama laskeharjutuse või laskevõistluse ohutu läbiviimise; 6 ) oskama juhendada laskjat , seal hulgas jälgima ja vajaduse korral suunama laskja tulirelva käitlemist , ning anda talle arendavat tagasisidet ; 7 ) võtma õnnetusjuhtumi korral tarvitusele vajalikud abinõud j a and m a esmaabi vigastuse korral. § 3. Laskeinstruktori määramine Teenistusrelvi käitleva asutuse juht või tema volitatud ametnik määrab laskeinstruktoriks teenistuja : kellel on vahetult enne laskeinstruktoriks määramis t v ähemalt kolmel aasta l olnud tulirelva kandmise õigus ; kes vastab käesoleva määruse § 1 lõike 2 nõuetele . § 4. Määruse rakendamine Laskeinstruktor, kelle on teenistusrelvi käitleva asutuse juht või tema volitatud ametnik määranud enne käesoleva määruse jõustumist, peab vastama käesoleva määruse § 1 lõike 2 punkti 2 nõudele hiljemalt 1. jaanuariks 202 5 . aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler Siseministri määruse „ Teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktorile esitatavad nõuded, tema kohustused ja tema määramise kord “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigikogu võttis 22. veebruaril 2023 . aastal vastu relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine) eelnõu 737 SE (edaspidi eelnõu 737 SE ), millega muu hulgas täiendati laskeinstruktori regulatsiooni. Relvaseadust (edaspidi RelvS ) täiendati § -ga 86 2 , mille lõike 2 kohaselt kehtestab teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktorile (edaspidi asutuse laskeinstruktor ) nõuded ja kohustused ning asutuse laskeinstruktoriks määramise kor ra valdkonna eest vastutav minist er määrusega. Eelnõuga kehtestatakse RelvS-i § 86 2 lõike 2 alusel uus siseministri määrus, milles sätestatakse miinimumnõuded asutuse laskeinstruktori teadmistele ja oskustele, et ta suudaks teenistusrelvi käitlevas asutuses korraldada tõhusalt lasketegevust, sealhulgas viia läbi laskeharjutusi ja -võistlusi, arvestades nii nõudeid teenistusrelva käitlemisele kui ka ohutusreegleid, mille järgimine on eriti tulirelva kui suurema ohuallika käitlemisel väga oluline. Kui teenistuja kasutab teenistus relva , tähendab see keerulistes elulistes olukordades ohu tõrjumist ja vajadusel inimese tulistamist. Teadma peab, millal , kelle vastu ja kuidas on õigus teenistus relva kasutada. Selleks, et kõik teenistujad, kes teenistusrelvi käsitsevad, oleksid juhendatud seda tegema ühesuguste nõuete järgi ja ohutult, on oluline kehtestada asutuse laskeinstruktorile konkreetsed nõuded. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja d Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi õigusnõunik Marju Aibast ( [email protected] ) ja nõunik Riita Proosa ( [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected] ). 1.3. Märkused Eelnõu ga rakendatakse eelnõu 737 SE. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevus programmiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga 737 SE täiendati RelvS- i s laskeinstruktor i regulatsiooni , kuna oli ebaselge, kas ja millise d laskeinstruktorile esitatava d nõu d e d laienevad asutuse laskeinstruktorile. RelvS-i § 86 2 lõike 1 kohaselt on asutuse laskeinstruktor teenistuja, kes viib teenistusrelvi käitlevas asutuses läbi laskevõistlust või laskeharjutust ja korraldab lasketegevust . Asutuse laskeinstruktori määrab teenistusrelvi käitleva asutuse juht või tema volitatud ametnik. Asutuse l askeinstruktori ülesanne on valmista da teenistujaid ette kasutama erinevates teenistusolukordades teenistus relva . Kui teenistuja kasutab teenistus relva , tähendab see keerulistes elulistes olukordades ohu tõrjumist ja vajadusel inimese tulistamist. Teadma peab, millal , kelle vastu ja kuidas on õigus teenistus relva kasutada. Asutuse l askeinstruktor on väga oluline selleks , et teenistujad oleksid asjakohaselt juhendatud, oskaksid kasutada teenistusrelva ilma end vigastamata jms. Nõuded , nagu eriettevalmistus ja täiend us koolituse regulaarne läbimine , ning kohustused , nagu lasketiiru või laskepaiga ohutusnõuetele vastavuse kontroll ning laskeharjutusest või - võistlusest osavõtjatele ohutusreeglite selgitamine ja nende täitmise tagamine , on asutuse laskeinstruktorile praegu kehtestatud teenistusrelvi käitleva asutuse sisekorras või ei ole üldse kehtestatud. Teenistusrelvade valdkonna ühetaolise praktika kujundamise huvides on näha kõigile asutuse laskeinstruktoritele ette ühetaolised nõuded ja kohustused. Teenistusrelva käsits emise hea oskuse taga on professionaalsed asutuse laskeinstruktorid. Sellest lähtudes on eelnõu eesmärk sätestada kõikidele asutuse laskeinstruktori te le ühtsed nõuded ja kohustused ning asutuse laskeinstruktoriks määramise kord . Asutused, kes praegu t eenistusrelvi käitlevad , on: Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vanglad; Kaitsepolitseiamet; Keskkonnaamet; Maksu- ja Tolliamet; Politsei- ja Piirivalveamet; Päästeamet; Sisekaitseakadeemia. Eelnõu koosneb neljast paragrahvist : paragrahvides 1 – 3 nähakse asutuse laskeinstruktorile ette nõuded ja kohustused ning sätestatakse asutuse laskeinstruktoriks määramise kord ; p aragrahvis 4 esitatakse määruse rakendamise erisus . Eelnõu § -ga 1 kehtestatakse nõuded, millele peab asutuse laskeinstruktor vastama. L õike 1 kohaselt peavad asutuse laskeinstruktoril olema teadmised ja oskused, mis on vajalikud , et korraldada teenistusrelvi käitlevas asutuses teenistusrelvast laskmise väljaõpe t ja lasketegevus t ning viia ohutu lt läbi laskeharjutus t ja - võistlus t . L õike 2 kohaselt peab asutuse laskeinstruktoril olema 1) teenistus es tuli relva kandmise õigus ning 2) tunnistus selle kohta, et ta on läbinud laskeinstruktori koolituse. Teenistuses tulirelva kandmise õigust ei anta siseministri 11. septembri 2018. aasta määruse nr 19 „ Teenistusrelvade ja nende laskemoona ning lahingumoona liigid ja teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona, tulirelva osade käitlemise ning üleandmise kord “ § 24 lõike 3 kohaselt teenistujale niisama, vaid juhul, kui ta on läbinud RelvS-i §-s 35 1 ette nähtud arstliku läbivaatuse või muus seaduses ette nähtud tervisekontrolli, tulirelva ja laskemoona ehituse, käsitsemise, kandmise, hooldamise ja kasutamise korra tundmise kontrolli ja kannatanule laskevigastuse korral esmaabi andmise oskuste kontrolli ning sooritanud laskeharjutuse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kehtestab t ulirelva ja laskemoona ehituse, käsitsemise, kandmise, hooldamise ja kasutamise korra kontrollimise ja esmaabioskuste kontrollimise ning laskeharjutuste läbiviimise korra teenistusrelvi käitleva asutuse juht või tema volitatud ametnik. Sellega rakendatakse ettevaatuse põhimõtet, sest iga relv, eriti tulirelv, võib kujutada vale käsitsemise korral ohtu nii relva käsitsejale endale kui ka teistele inimestele. Vale käsitsemine võib tulla ka oskamatusest relva käsitseda, sest seda ei ole õpetatud. Tunnistuse n õue on vajalik, et tagada asutuse laskeinstruktorile piisav ettevalmistus , et koolit ada teenistujaid teenistusrelva ohutult ja oskuslikult käitlema . Eelnõu koostamisel arvestati täiskasvanute koolituse seaduse ja selle § 9 lõike 1 alusel haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. aasta määruse ga nr 27 „ Täienduskoolituse standard “ (edaspidi haridus- ja teadusministri määrus nr 27 ) kehtestatud põhimõtteid. Haridus- ja teadusministri määruse nr 27 § 3 lõike 2 kohaselt on t unnistus täienduskoolituse lõpetamist tõendav dokument, mis väljastatakse isikule juhul, kui koolituse käigus hinnati õpiväljundite saavutatust ja isik saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid. Eelnõu ettevalmistamisel kaaluti ka tõendi nõude kehtestamist, kuid sellest loobuti, kuna haridus- ja teadusministri määruse nr 27 § 3 lõike 1 kohaselt väljastatakse tõend täienduskoolituses osalemise või selle läbimise kohta isikule juhul, kui koolituse käigus ei hinnatud õpiväljundite saavutatust või kui isik ei saavutanud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid. Laskeinstruktori koolituse läbimise puhul on aga oluline, et asutuse laskeinstruktori teadmisi ja oskusi oleks koolituse läbimisel ka asjakohaselt hinnatud. Lõike 3 kohaselt võib laskeinstruktori koolitus koosneda mitmest koolitusest, mille läbimise kohta peab olema väljastatud tunnistus. Koolituste kogumaht ei tohi olla vähem kui 80 tundi. Selle määramisel, et asutuse laskeinstruktor peab läbima vähemalt 80-tunnise laskeinstruktori koolituse, on lähtutud Sisekaitseakadeemia täiendusõppe programmi politsei turvataktika instruktori baaskoolituse ainekava relvastuse mooduli mahust. Kuna mitme teenistusrelvi käitleva asutuse sisekorras on nõutud, et asutuse laskeinstruktor läbiks selle baas koolituse, on mõistlik sätestada ka eelnõuga kohustus läbida sarnases mahus koolitus. Siinkohal rõhutame, et s elles mahus koolitus võib koosneda ka mitmest erinevast koolitusest. See tähendab, et kui asutuse laskeinstruktor on läbinud eraldi koolitustena näiteks laskeinstruktori koolituse, esmaabikoolituse, turva taktika koolituse ja muu koolituse ning nendel koolitustel käsitletud teemad hõlmavad kokku eelnõu § 1 lõikes 5 loetletud teemasid ja nende maht on kokku vähemalt 80 tundi, võib lugeda eelnõu § 1 lõike 2 punktis 2 nimetatud koolitusnõude täidetuks. Lõikes 4 nähakse ette, et laskeinstruktori koolituse tunnistusele peab olema märgitud koolituse aeg, koht, maht, koolitaja ja käsitletud teemad. L õikes 5 loetletakse, millised oskused peavad asutuse laskeinstruktoril vähemalt olema, et koolitada teenistujaid teenistusrelva oskuslikult ja ohutult käitlema. Asutuse laskeinstruktoril peavad olema teadmised järgmistes teemades : laskeinstruktori töö olemus ja ülesanded : oskab juh tida ja suuna ta laskeõppe protsessi, et hõlbustada uute teadmiste ja oskuste omandamist, lõimides teoreetilist ja praktilist õpet õpitegevuse käigus; valmistab ette laskmise treeningukava, et aidata saavutada konkreetsed eesmärgid ; a rvestab treenitava vajadusi, valib sobivad harjutused ning määrab treeningu intensiivsuse ja mahu; kasutab tulirelva kasutamise hindamisel ja harjutuste läbiviimisel eesmärgi saavutamiseks oma tegevuses mitme valdkonna teadmisi (nt meditsiin ja tehnoloogia, õigus ja psühholoogia) ; tulirelva käitlemise ohutusnõuded ja õiguslikud alused : juhindub oma töös ja tegevuses tulirelvade ohutu käitlemise nõuetest ja töökultuurist ; h oiab, kannab ja transpordib relva ja selle laskemoona ohutult ning nõuetekohaselt; jälgib, et tema tegevus oleks vastavuses relvastuse valdkonna õigusaktidega ; kasutab oma tegevuses enda ja teiste tervist säästvaid tööviise, isikukaitsevahendeid (sh ballistilist kaitset, kuulmis- ja nägemiskaitset) ; j älgib laskeharjutusel osalejate ohutustehnikanõuete järgimist; esmaabi andmine, sealhulgas laskevigastuse korral : annab inimesele esmaabi kuni kiirabi saabumiseni ; kasutab asjakohaseid tehnikaid ja vahendeid verejooksu peatamiseks ; rakendab meetodeid pulsita inimese teadvusele toomiseks; teenistuses kasutatava tulirelva ning selle lisaseadme tehnilised andmed ja kasutusvaldkond; harjutusrelva tehnilised andmed ja kasutusvaldkond ning harjutusrelva kasutamise harjutused; tulirelva kasutamise intsidendi analüüs : hindab tulirelva kasutamise sobivust juhindudes valdkonna õiguslikest nõuetest ja taktikalistest soovitustest ning teeb kaalutletud otsuse; laskemoon ja selle käitlemine; teenistusrelva hooldamine : hooldab relva, järgides asjakohaseid nõudeid, et tagada selle tõrgeteta töötamine; lasketeooria alused; laskeharjutuse planeerimine ja läbiviimine : näitab, kuidas harjutust õigesti sooritada, et saada sellest maksimaalne kasu ning vähendada vigastuse tekkimise ohtu; valmistab ette ruumi või kohandab seda nii, et see oleks treeningu läbiviimiseks sobiv ja ohutu, näiteks paigutab ruumi vajaliku varustuse; juhendab ja toetab inimesi ülesannete täitmisel ning oma võimete arendamisel; praktiline tulirelvast laskmise harjutus, mis hõlmab muu hulgas tulirelva hoiet ja märgile viimist, salvevahetust, tulirelvaga liikumist, laskeasendit ja -tehnikat, tulirelva tõrget ja selle eemaldamist ning varje ja toe kasutamist; märklehe analüüs , laskeoskuse hindamine ja tagasisidestamine. toob tasakaalukalt, põhjendatult ja selgelt välja teise tegevuse positiivsed ja negatiivsed aspektid, pakkudes välja võimalikud lahendused puudujääkide kõrvaldamiseks; jälgib treenitavat harjutuste tegemise ajal ning veendub, et tehnika ja sooritus (kehaasend, liikumisulatus, ajastus ja vorm) on ohutu ja tõhus. Soovitab vajaduse korral muudatusi ja kohandusi . L õi kes 6 nähakse ette, et asutuse laskeinstruktor peab läbima üks kord kolme aasta jooksul vähemalt 16-tunnise erialase täienduskoolituse. See on vajalik, et asutuse laskeinstruktor oleks kursis kehtivate õigusaktide ja parima praktikaga. Enese järjepidev täiendamine tagab asutuse laskeinstruktori pädevuse hoidmise ja ajakohasuse. Lõikes 7 nähakse ette, et asutuse laskeinstruktor peab kolme aasta jooksul viima läbi vähemalt 30 tundi lasketreeninguid. See on vajalik, et asutuse laskeinstruktor piisaval määral oma pädevuse säilitamiseks treeninguid tõhusalt läbi viiks. Eelnõu § -s 2 loetletakse asutuse laskeinstruktori kohustused. Laskeinstruktor peab: tundma teenistuses kasutatavat tulirelva ning selle lisaseadet ja kasutusvaldkonda; oskama planeerida, valmistada ette ja viia läbi teenistusrelvast laskmise väljaõpet ja lasketegevust; juhinduma oma töös kehtivatest õigusaktidest ja oskama täita ning kasutada teenistusrelvast laskmise väljaõppe dokumente; kontrollima laskeharjutusel või laskevõistlusel osaleja õigust osaleda lasketegevuses; tagama laskeharjutuse või laskevõistluse ohutu läbiviimise; oskama juhendada laskjat, seal hulgas jälgima ja vajaduse korral suunama laskja tulirelva käitlemist, ning anda talle arendavat tagasisidet; võtma õnnetusjuhtumi korral tarvitusele vajalikud abinõud ja andma esmaabi vigastuse korral. Need kohustused on vajalikud selleks, et tagada laskmise ohutus, aja- ja asjakohane laskmise väljaõpe, lasketegevuse korrektne dokumenteerimine ning teenistusrelva kandvate teenistujate põhjalik ettevalmistus käidelda teenistusülesannete täitmisel teenistusrelva ohutult ja oskuslikult. Eelnõu § -ga 3 sätestatakse, et asutuse laskeinstruktori määrab teenistusrelvi käitleva asutuse juht või tema volitatud ametnik. Asutuse laskeinstruktoriks määratav teenistuja l peab o lema vahetult enne laskeinstruktoriks määramist vähemalt kolmel aastal olnud tulirelva kandmise õigus ja ta peab vastama eelnõu § 1 lõike 2 nõuetele, et tagada teenistusrelvi käitlevas asutuses laskmise väljaõppe ja lasketegevuse korraldamise ohutus ja ühtne kvaliteet. Eelnõu §-s 4 sätestatakse määruse rakendamise erisus, mille kohaselt peavad praegused asutuse laskeinstruktorid vastama eelnõu § 1 lõike 2 punkti 2 nõudele 1. jaanuariks 202 5 . Erisus on vajalik, kuna kõik praegused asutuse laskeinstruktorid ei pruugi olla läbinud 80-tunnist laskeinstruktori koolitust. Erisust ei kavandata eelnõu § 1 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt peab asutuse laskeinstruktoril olema teenistuses tulirelva kandmise õigus. Selleks, et asutuse laskeinstruktor saaks viia laskmise väljaõpet läbi, peab tal olema ettevalmistus teenistuses tulirelva kasutamiseks ja selle kandmise õigus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust. 4. Määruse mõjud 4.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatused mõjutavad üksnes neid avalikku võimu teostavaid valitsusasutusi, kohaliku omavalitsuse organeid ja asutusi, kohtuid ning sisekaitselist rakenduskõrgkooli, kellel on teenistusrelvi. K ohaliku omavalitsuse organeid ja asutusi, kellel oleks teenistusrelvad, praegu ei ole. Samuti ei ole teenistusrelvi kohtu tel. Määruse jõustumisel lisandub teenistusrelvi käitlevale asutusele kohustus tagada asutuse laske instruktori vastavus määruse nõuetele. Ka praegu on teenistusrelvi käitlevad asutused kehtestanud asutuse laskeinstruktorile nõuded ettevalmistuse ja väljaõppe kohta, kuid need on kehtestatud siseaktidega . Asjaolu, et eelnõuga nähakse ette kõigile teenistusrelvi käitlevatele asutustele ühesugused nõuded, on pigem positiivne ja ühtlustab praktikat. Seetõttu on mõju ulatus ja sagedus väikesed. Negatiivne mõju puudub, kuna ühesuguste nõuete kehtestamine tagab paremini selle, et kõik asutuse laskeinstruktorid on valmistatud ühtselt ette ja oskavad juhendada teisi teenistujaid ühtmoodi. 4. 1 . 1. S ihtrühm: need avalikku võimu teostavad valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse organid ja asutused, kohtud ning sisekaitseline rakenduskõrgkool, kellel on teenistusrelvi Avalikku võimu teostavad asutused, kellel on teenistusrelvi , on : Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vanglad ; Kaitsepolitseiamet ; Keskkonnaamet ; Maksu- ja Tolliamet ; Politsei- ja Piirivalveamet ; Päästeamet ; Sisekaitseakadeemia . Eeldatavalt on enamikul nimetatud asutus test juba praegu asutuse laskeinstruktorid. Määruse jõustumisel on neil kohustu s kontrollida, kas nende asutuse laskeinstruktorid vastavad määruse nõuetele, ja vajadusel suunata nad täienduskoolitusele. Siseministeeriumile teadaolevalt on nimetatud asutustel praegu sisekorras asutuse laskeinstruktorile sarnased nõuded nagu eelnõus , mistõttu ei ole eelnõu mõju neile suur, kuid tagab ühtsema laskealase väljaõppe korraldamise ja kvaliteedi . Kuigi nii kohaliku omavalitsuse organitel ja asutustel kui ka kohtutel on teenistusrelvade käitlemise õigus, ei ole neil praegu teenistusrelvi. Samuti ei ole teada, et nad plaaniksid võtta lähitulevikus teenistusrelvi kasutusele. Eelnõuga ei kehtestata nõudeid asutuse laskeinstruktori koolitajale ega nähta ette konkreetset koolitajat. See tähendab, et teenistusrelvi käitlevad asutused võivad ise valida, kus nad asutuse laskeinstruktoreid koolitavad. Koolitaja võib olla nii teenistusrelvi käitlev asutus ise kui ka muu koolitaja, kes pakub nõuetekohast koolitust. Eelnõuga ei kehtestata ka nõudeid asutuse laske instruktori täienduskoolituse sisule , vaid teenistusrelvi käitleval asutusel on õigus otsustada see oma teenistusvajadusi arvestades ise, tagades asutuse laskeinstruktori pädevuse ajakohasuse. Täienduskoolituse läbimise regulaarsuse nõue nähakse ette, et tagada asutuse laskeinstruktori vastavus nõuetele kogu teenistusajal. Asutuse laskeinstruktorite arv on teenistusrelvi käitlevates asutustes erinev sõltuvalt sellest, kui palju on teenistujaid, kellel on õigus kanda teenistuses tulirelva. Võrreldes riigiteenistujate kogu arvuga on see väike. Eelnõuga nähakse teenistusrelvi käitlevatele asutustele üleminekuaeg , et viia enne määruse jõustumist asutuse laskeinstruktoriks määratud teenistuja kehtestatavate nõuetega vastavusse. Arvestades sihtrühma suurust, praeguste asutuse laskeinstruktorite ettevalmistust ja asjaolu, et teenistuja on mõjutatud asutuse laskeinstruktoriks määramisel ja hiljem kord kolme aasta jooksul täienduskoolituse läbimisel, võib hinnata mõju keskmi seks , kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muutused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Järeldus mõju olulisuse kohta . K una puudub keskne laskeinstruktorite koolitaja ja määrusest tulenevad kohustused peab iga asutus ise täitma ( see tähendab, et on vaja luua koolitusprogrammid, täiend us õppe läbiviimine ning leida vajalikud ressursid) või leidma selleks sobiliku koolitaja, siis võib asutustele kaasneda täiendav halduskoormus. A rvestades, et mõjutatud sihtrühm on väike, enamik praegustest asutuse laskeinstruktoritest on läbinud vajaliku koolituse ja asutuse laskeinstruktorile, kes ei vasta kehtestatavatele nõuetele, nähakse ette üleminekuaeg, võib hinnata mõju keskmise ks. E i ole tõenäoline, et kaasneb ebasoovitav mõju, kuna muudatusega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Järelikult ei ole mõju oluline. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõuga võib kaasneda teenistusrelvi käitlevatele asutustele nii ajaline kui ka rahaline kulu , sest võib olla vaja olemasolevaid asutuse laskeinstruktor eid koolita da , et tagada nende vastavus eelnõu nõuetele . Eelnõu ettevalmistamisel uuriti teenistusrelvi käitlevatelt asutustelt, millistele nõuetele peavad nende asutuse laskeinstruktorid praegu vastama. Tagasiside põhjal on pea kõigi teenistus relvi käitlevate asutuste praegused asutuse laskeinstruktorid saanud sellise väljaõppe, mis vastab eelnõule, ja täienduskoolituse vajadus on minimaalne. Kui siiski mõne praeguse asutuse laske instruktori väljaõpe ei vasta eelnõule või tuleb koolitada uusi asutuse laskeinstruktoreid, tuleb selle kulud planeerida igal teenistusrelvi käitleval asutusel oma koolituseelarvesse. Samamoodi tuleb igal teenistusrelvi käitleval asutusel planeerida oma eelarvesse raha asutuse laskeinstruktorite täienduskoolituseks. Seletuskirja punktis 2 nimetatud Sisekaitseakadeemia täiendusõppe programmi politsei turva taktika instruktori baaskoolituse näitel on eelnõu § 1 lõikele 3 vastava laskeinstruktori koolituse ligikaudne maksumus 10–14 teenistujale Sisekaitseakadeemias 2023. aastal 10 165,10 eurot. See tähendab, et kui osaleb 14 teenistujat, on laskeinstruktori koolituse hind 726,08 eurot teenistuja kohta. Kuna täienduskoolitusele eelnõuga nõudeid ei kehtestata, ei ole võimalik prognoosida selle maksumust. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määrus peab jõustuma esimesel võimalusel, arvestades eelnõuga 737 SE kehtestatud volitusnorm i jõustumist 1. oktoobril 2023. aastal . 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esita ti eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile , K liima ministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitsei ametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile ning Sisekaitseakadeemiale. Märkuste ja ettepanekutega arvestamise kohta koostatud kooskõlastustabel on seletuskirja lisas.