Arvamus hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Mart Võrklaev rahandusminister Teie 10.09.2023 nr 1.1-10.1/5751-1 Rahandusministeerium Meie 09.10.2023 nr 17.1/359-1 [email protected] Arvamus hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Täname võimaluse eest avaldada arvamust hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi „eelnõu“) kohta. Eesti Pank toetab eelnõu vastuvõtmist ning jätkuvalt oleme arvamusel, et kuna hoiu-laenuühistud (edaspidi „HLÜ“) tegelevad avalikkuselt hoiuste kaasamisega, siis peaks järelevalvet nende tegevuse üle tugevdama. Täiendavalt arvame, et seda protsessi peaks kiirendama, sest kahanemistrendi jätkavad nii hoiuste maht, hoiustajate arv kui ka kapitali- ja likviidsuspuhvrid. Juhtimisvead ja puudulik järelevalve on viinud ka juba mõnede HLÜde tõsiste makseraskusteni. HLÜdega seotud riskid jätkavad kuhjumist ning kõikide HLÜde kapitali- ja likviidsuspuhvrid ei pruugi olla enam piisavad. Keskmiselt ulatub HLÜde omakapitali osakaal koguvarades ligikaudu 20%ni, kuid mitme HLÜ puhul jääb see alla 10%, mis ei pruugi olla piisav võimalike laenukahjumite katmiseks ega kooskõlas kehtiva HLÜ seaduse nõuetega. Samuti on osadel HLÜdel piiratud likviidsed vahendid hoiustajatele kiirete väljamaksete tegemiseks. HLÜde sularaha ning nõuded keskpangale ja kommertspankadele moodustavad keskmiselt ligikaudu 5% koguvaradest (võrdluseks: kommertspankade sarnane näitaja on ca 25%); sealhulgas ei täida osad HLÜd juba praegu HLÜSiga kehtestatud likviidsusnõuet hoida vähemalt 5% hoiuste summast nõudmiseni hoiusena Eesti või mõne lepinguriigi krediidiasutuses. Samuti on üks HLÜ 2023. aasta jooksul rikkunud kehtivat kohustusliku reservi nõuet. Toetudes ülaltoodule leiame, et eelnõus väljapakutud üleminekuperiood on liiga pikk. Tegutsevatele HLÜdele antakse kolm aastat – st kuni 01.01.2027 aega otsustada, kas ja millises vormis oma tegevust jätkata. See tähendab, et praktiliselt saavad HLÜd oma senist tegevust jätkata vähemalt kolm aastat. Tulenevalt HLÜdega seotud riskidest teeme ettepaneku üleminekuaega oluliselt lühendada – HLÜd annaksid oma tegevuse jätkamisest teada hiljemalt 31.12.2024, taotleksid vajadusel Finantsinspektsioonilt oma tegevuseks sobivat (krediidiasutuse või ühistupanga) tegevusluba hiljemalt 31.12.2025 ning tegevusloa tingimuste täitmisel saaksid selle hiljemalt 31.12.2026. Sellega väldime tahtlikku juhtimisotsuste edasilükkamist ja hoiustajate huvide võimalikku kahjustamist. Estonia pst 13 Telefon 668 0719 [email protected] 15095 TALLINN Faks 668 0836 eestipank.ee Ülaltooduga seotult peame ülioluliseks ja toetame eelnõus §27 kirjeldatud likviidsusnõuete kehtestamist. Samuti toetame täiendavate hoolsuskohustuste kehtestamist HLÜ juhatuse liikmetele ning laenupiiranguid neile ja nendega seotud ettevõtetele. Olulised on panganduses rakendatavate „tunne-oma-klienti“ ja vastutustundliku laenamise põhimõtete rakendamine laenutegevuses (eelnõu §28 ja §281) ning omanikujärelevalve juhtorgani liikmete suhtes. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Müller president Indrek Saapar 6680 996 [email protected] 2/2 Mart Võrklaev rahandusminister Teie 10.09.2023 nr 1.1-10.1/5751-1 Rahandusministeerium Meie 09.10.2023 nr 17.1/359-1 [email protected] Arvamus hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Täname võimaluse eest avaldada arvamust hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi „eelnõu“) kohta. Eesti Pank toetab eelnõu vastuvõtmist ning jätkuvalt oleme arvamusel, et kuna hoiu-laenuühistud (edaspidi „HLÜ“) tegelevad avalikkuselt hoiuste kaasamisega, siis peaks järelevalvet nende tegevuse üle tugevdama. Täiendavalt arvame, et seda protsessi peaks kiirendama, sest kahanemistrendi jätkavad nii hoiuste maht, hoiustajate arv kui ka kapitali- ja likviidsuspuhvrid. Juhtimisvead ja puudulik järelevalve on viinud ka juba mõnede HLÜde tõsiste makseraskusteni. HLÜdega seotud riskid jätkavad kuhjumist ning kõikide HLÜde kapitali- ja likviidsuspuhvrid ei pruugi olla enam piisavad. Keskmiselt ulatub HLÜde omakapitali osakaal koguvarades ligikaudu 20%ni, kuid mitme HLÜ puhul jääb see alla 10%, mis ei pruugi olla piisav võimalike laenukahjumite katmiseks ega kooskõlas kehtiva HLÜ seaduse nõuetega. Samuti on osadel HLÜdel piiratud likviidsed vahendid hoiustajatele kiirete väljamaksete tegemiseks. HLÜde sularaha ning nõuded keskpangale ja kommertspankadele moodustavad keskmiselt ligikaudu 5% koguvaradest (võrdluseks: kommertspankade sarnane näitaja on ca 25%); sealhulgas ei täida osad HLÜd juba praegu HLÜSiga kehtestatud likviidsusnõuet hoida vähemalt 5% hoiuste summast nõudmiseni hoiusena Eesti või mõne lepinguriigi krediidiasutuses. Samuti on üks HLÜ 2023. aasta jooksul rikkunud kehtivat kohustusliku reservi nõuet. Toetudes ülaltoodule leiame, et eelnõus väljapakutud üleminekuperiood on liiga pikk. Tegutsevatele HLÜdele antakse kolm aastat – st kuni 01.01.2027 aega otsustada, kas ja millises vormis oma tegevust jätkata. See tähendab, et praktiliselt saavad HLÜd oma senist tegevust jätkata vähemalt kolm aastat. Tulenevalt HLÜdega seotud riskidest teeme ettepaneku üleminekuaega oluliselt lühendada – HLÜd annaksid oma tegevuse jätkamisest teada hiljemalt 31.12.2024, taotleksid vajadusel Finantsinspektsioonilt oma tegevuseks sobivat (krediidiasutuse või ühistupanga) tegevusluba hiljemalt 31.12.2025 ning tegevusloa tingimuste täitmisel saaksid selle hiljemalt 31.12.2026. Sellega väldime tahtlikku juhtimisotsuste edasilükkamist ja hoiustajate huvide võimalikku kahjustamist. Estonia pst 13 Telefon 668 0719 [email protected] 15095 TALLINN Faks 668 0836 eestipank.ee Ülaltooduga seotult peame ülioluliseks ja toetame eelnõus §27 kirjeldatud likviidsusnõuete kehtestamist. Samuti toetame täiendavate hoolsuskohustuste kehtestamist HLÜ juhatuse liikmetele ning laenupiiranguid neile ja nendega seotud ettevõtetele. Olulised on panganduses rakendatavate „tunne-oma-klienti“ ja vastutustundliku laenamise põhimõtete rakendamine laenutegevuses (eelnõu §28 ja §281) ning omanikujärelevalve juhtorgani liikmete suhtes. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Müller president Indrek Saapar 6680 996 [email protected] 2/2