Vaidlustus

09. oktoober 2023 Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn E-post: [email protected] Vaidlustaja: EKT Teed OÜ Registrikood 12709519 Artelli 15, 10621 Tallinn E-post: [email protected] Hankija: Transpordiamet Registrikood 70001490 Valge 4, 11413 Tallinn E-post: [email protected] VAIDLUSTUS riigihanke alusdokumentide peale riigihankes nr 268083 (koos taotlusega hankemenetluse peatamiseks) I ASJAOLUD 1. Transpordiamet (Hankija) viib läbi avatud hankemenetlust „Jõgeva hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2024-2029“ (viitenumber nr 268083) (Hange). 2. 24.08.2023 Hankija avaldas riigihangete registris hanketeate (HT). HT punkti 15.1.12 kohaselt, pakkumuste esitamise tähtpäev on 17.10.2023 kell 13:00. Hankija on teinud riigihangete registris kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid. II VAIDLUSTAJA SEIUSKOHT 3. EKT Teed OÜ (Vaidlustaja) on seisukohal, et hankelepingu lisa 2 „Korrashoiutööde tehniline kirjeldus“ (TK) on õigusvastane punktide 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2, 1.18.2 ja 1.22.3 osas põhjusel, et TK ei määra kindlaks viidatud punktides töövõtjale pandavate kohustuste mahtu. TK viidatud punktid on vastuolus RHS § 88 lõikega 1 ja RHS § 3 p-dega 1 ja 2. III VAIDLUSTAJA PÕHJENDUSED 4. TK punktide 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2, 1.18.2 ja 1.22.3 osaline õigusvastasus 4.1. TK vaidlustatud punktide sisu 4.1.1. TK punkti 1.5 kohaselt, teehooldaja kohustuseks on kattega teede aukude aastaringne remontimine. TK punkt 1.5 ei määra kindlaks teehooldaja kohustuse ulatust, st remonditavate aukude mahtu. 4.1.2. TK punkti 1.6 kohaselt, teehooldaja kohustuseks on pinnatud katete ja üle 7 aasta vanuste asfaltbetoonkatete remontimine kas bituumeni või bituumenemulsiooni täisvalamise ja täitematerjali katmisega. TK punkt 1.6 ei määra kindlaks teehooldaja kohustuse ulatust, st remonditavate pinnatud katete ja üle 7 aasta vanuste asfaltbetoonkatete mahtu. 4.1.3. TK punkti 1.7.14 kohaselt, teehooldaja kohustuseks on teekatte serva remont, mis tuleb teha enne peenarde korrastamist. TK punkt 1.7.14 ei määra kindlaks teehooldaja kohustuse ulatust, st teekatte remondi mahtu. 4.1.4. TK punkti 1.8.4 kohaselt, teehooldaja kohustuseks on kergliiklusteede löökaukude parandamine, pragude ja vuukide täitmine. TK punkt 1.8.4 ei määra kindlaks teehooldaja kohustuse ulatust, st parandatavate löökaukude mahtu ega täidetavate pragude ja vuukide mahtu. 4.1.5. TK punkti 1.11.1 kohaselt, teehooldaja kohustuseks on teepeenarde maha lõikamine, tugipeenra lohkude täitmine koos planeerimise ja tihendusega. TK punkt 1.11.1 ei määra kindlaks teehooldaja kohustuse ulatust, st maha lõikamisele kuuluvate teepeenarde, täitmisele (koos planeerimise ja tihendusega) kuuluvate tugipeenra lohkude mahtu. 4.1.6. TK punkti 1.16.1 kohaselt, teehooldaja kohustuseks on teede olemis nimetatud bussiootekodade, -ooteplatvormide, -ootealade ja parklate koristamine, nende koosseisu kuuluva inventari puhastamine, parandamine ja värvimine; teemaal asuvate Hankija poolt paigaldatud prügikastide ja prügikonteinerite regulaarne tühjendamine, kui tühjendamine või rent ei ole tagatud muu lepinguga või kohaliku omavalitsuse poolt; katte puhastamine tolmust, porist, lahtise pindamiskillustiku ja libedusetõrje abrasiivmaterjalide jääkidest; prahi koristamine; löökaukude parandamine, pragude ja vuukide täitmine. TK punktide 1.16.4.1 ja 1.16.4.2 kohaselt, teehooldaja kohustuseks on teede olemis nimetatud bussiootekodade korrashoiutööd: välis- ja siseseinte ning katuse parandamine ja värvimine; ja istepinkide, klaaside ja muu ootekoja koosseisu kuuluva inventari puhastamine, parandamine ja värvimine, vajadusel asendamine. TK punkt 1.16.1 ei määra kindlaks teehooldaja kohustuse ulatust, st parandatavate löökaukude ning täidetavate pragude ja vuukide mahtu. Samuti, TK punktid 1.16.1 ning 1.16.4.1 ja 1.16.4.2 ei määra kindlaks teehooldaja kohutuse ulatust, st koristatavate bussiootekodade, -ooteplatvormide, -ootealade ja parklate mahtu ega sagedust; bussiootekodade korrashoiutööde objektiks olevate tööde ulatust; puhastamisele, parandamisele ja värvimisele ning vajadusel asendamisele kuuluvate istepinkide, klaaside ja muu ootekoja koosseisu kuuluva inventari mahtu. Ühtlasi, seoses Hankija poolt paigaldatud prügikastide ja prügikonteinerite regulaarse tühjendamisega on oluline, et TK ei erista Hankija paigaldatud prügikaste ja prügikonteinereid ega kohalike omavalitsuste paigaldatavaid prügikonteinerid. Seetõttu, pakkujad ei tea, milliste mahtudega nad peavad prügikastide ja prügikonteinerite regulaarse tühjendamise puhul arvestama. 4.1.7. TK punkti 1.18.2 kohaselt, teehooldaja kohustuseks on vigastatud ja kadunud liiklusmärkide, tähispostide, liikluspeeglite ning pimestamisvastaste vahendite asendamine. TK punkt 1.18.2 ei määra kindlaks teehooldaja kohustuse ulatust, st vigastatud ja kadunud liiklusmärkide, tähispostide, liikluspeeglite ning asendamisele kuuluvate pimestamisvastaste vahendite mahtu. 4.1.8. TK punkti 1.22.3 kohaselt, teehooldaja kohustuseks on lume ja lörtsi eemaldamine tee koosseisu kuuluvatelt ristmikelt, kiirendus- ja aeglustusradadelt, ühissõidukite peatuskohtadelt, ooteplatvormidelt, ülekäigukohtadelt ja -radadelt, parklatest, autobusside ümberpööramise kohtadelt, ning kasutusel olevatelt mahasõitudelt. TK punkt 1.22.3 ei määra kindlaks teehooldaja kohustuse ulatust, st ristmikke, kiirendus- ja aeglustusradasid, ühissõidukite peatuskohti, ülekäigukohti ja -radasid, parklaid, autobusside ümberpööramise kohti, kasutusel olevaid mahasõite. 4.2. TK vaidlustatud punktidega seonduv probleem 4.2.1. TK punktidega 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2, 1.18.2 ja 1.22.3 seonduv probleem seisneb selles, et (i) TK ega ükski teine Hanke dokument ei määra teehooldaja kohustuse mahtu (näiteks ruutmeetrites) ning (ii) HD III kululoend (Kululoend) esimese osa Tavahoole kattega teede seisunditaseme ühikuhinnad ei sisalda eraldi ühikuhinda TK punktides 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2, 1.18.2 ja 1.22.3 näidatud kohustuste täitmiseks. Oluline on, et ka Kululoendi teised osad, näiteks Remonttööd ei sisalda eraldi ühikuhinda TK punktides 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2, 1.18.2 ja 1.22.3 näidatud kohustuste täitmiseks. Sellest järeldub, et pakkuja, arvutades Hankes esitatava pakkumuse maksumust, peab pakkuma erinevaid ühikuhindu erinevate seisunditasemetega kattega tööde tarbeks Kululoendi esimese osa Tavahoole kattega teede osas ning arvestama sinna sisse määramatu summas kulusid, mis seonduvad TK punktides 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2, 1.18.2 ja 1.22.3 näidatud kohustuste täitmisega. 4.2.2. Seoses TK p-des 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1 näidatud kohustuste täitmisega on selge, et pakkujad ei saa 17. oktoobril 2023. a pakkumust esitades teada, kui palju erinevaid auke, pragusid ja vuuke peavad nad järgmise viie aasta jooksul parandama ja täitma. Aukude ja pragude tekke maht sõltub suuresti sellest, kui heas või halvas seisukorras on Hanke objektiks olevad teed täna, millises mahus kavatseb Hankija Hanke objektiks olevaid teid järgmise viie aasta jooksul remontida ja millise kvaliteediga kavatsetakse vastavat remonti teostada. Ühtlasi sõltub aukude ja pragude maht ka ilmastikust. Juhul, kui Hankija suudaks näiteks lähima kahe aasta jooksul hädavajalikemates kohtades remonti teostada, siis on selge, et ülejäänud kolme aasta jooksul esineks parandamist ja täitmist vajavaid auke ja pragusid oluliselt vähem, kui ilma Hanke objektiks olevate teede remondita. Remonti vajava või amortiseerunud või aukliku Hanke objektiks oleva tee remontimata jätmine ning selle asemel üksnes aukude parandamise ja pragude täitmisega tegelemine likvideerib probleemi ainult väga lühiajaliselt. Pärast järgmist talve võib Hanke objektiks olev tee olla veelgi hullemas seisukorras. Hankija remondiplaanide osas puudub aga Vaidlustajal ning teistel pakkujatel igasugune teadmine. See muudab aukude ja pragude eeldusliku mahu prognoosimise mistahes pakkuja jaoks väga keeruliseks. Samuti, ilmastik on faktor, mille osas ei ole arusaadavalt mitte kellelgi võimalik adekvaatseid prognoose teha. Ilmastik aga mängib aukude ja pragude tekkimisel tähtsat rolli eelkõige rolli juhul, kui  Hanke objektiks oleva tee üldine seisund on kehv. Heas olukorras olevate Hanke objektiks olevate teede puhul ilmastik niivõrd tähtsat rolli ei mängi. Arvestada tuleb ka seda, et teehooldaja ja Hankija võivad olla erineval seisukohal, kas tegemist on augu või praoga ning kas see vajab remonti või täitmist. Kuna TK punktides 1.5, 1.6, 1.17.4, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1 ei ole aukude, pragude ja vuukide remontimise ja täitmise ülempiiri kehtestatud, siis paneb see pakkujale ebamõistliku riski. Samuti, kuna erinevad pakkujad lähtuvad Hanke objektiks olevate teede aukude, pragude ja vuukide remondi ja täitmise kohustuse hindamisel erinevatest eeldustest, siis on väga võimalik, et pakkumused, täpsemalt pakkumuste maksumused ei ole omavahel võrreldavad. 4.2.3. Eelnev järeldus kehtib ka TK p-des 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2 ja 1.18.2 näidatud kohustuste täitmise kohta. Pakkujad ei saa 17. oktoobril 2023.a pakkumust esitades teada, millises mahus tuleb teostada bussiootekodade, -ooteplatvormide, -ootealade ja parklate korrashoiutöid, sh parandada välis- ja siseseinu ja katust, puhastada, parandada ja värvida ning vajadusel asendada istepinke, klaase ja muu ootekoja koosseisu inventari. Samuti, pakkujad ei saa 17. oktoobril 2023. a pakkumust esitades teada, kui palju vigastatud ja kadunud liiklusmärke, tähisposte, liikluspeegleid ning pimestamisvastaseid vahendeid tuleb asendada. Korrashoiutööde teostamise ning liiklusmärkide jms asendamise vajadus sõltub, sellest: (i) millises olukorras on bussiootekojad, -ooteplatvormid, -ootealad ja parklad, bussiootekodade inventar ning liiklusmärgid, tähispostid, liikluspeeglid ning pimestamisvastased vahendid täna; (ii) kas Hankija või kohalik omavalitsus kavatseb bussiootekodasid, -ooteplatvorme, - ootealasid ja parklaid ning liiklusmärke jms hankelepingu täitmise perioodil remontida, näiteks ise parandada ootekodade seinu ja katuseid, asfalteerida ootealasid või parklaid jne, asendada vigastatud ja kadunud liiklusmärke, tähisposte, liikluspeegleid ning pimestamisvastaseid vahendeid; (iii) kuidas on bussiootekoja inventar Hankija poolt hanketingimustes kirjeldatud (nt kas iste on disainiste või lihtsalt neljal jalal olev pink). 4.2.4. Seoses Hankija poolt paigaldatud prügikastide ja prügikonteinerite regulaarse tühjendamisega on oluline, et Hankija paigaldatud prügikastide ja prügikonteinerite hulka kuuluvad ka kohalike omavalitsuste paigaldatud prügikastid ja prügikonteinerid, mille osas Vaidlustaja ei tea, kas, millises sageduse ja millises mahus ta peab neid tühjendama. Kuna viidatud andmed ei ole teada, siis on väga võimalik, et erinevad pakkujad lähtuvad TK p-des 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2 ja 1.18.2 näidatud kohustuste hindamisel erinevatest eeldustest. Sel põhjusel on väga võimalik, et pakkumused, täpsemalt pakkumuste maksumused ei ole omavahel võrreldavad. 4.2.5. Seoses TK p-s 1.22.3 näidatud kohustuse täitmisega on oluline, et pakkujatele on teada, millistelt objektidelt (tee koosseisu kuuluvatelt ristmikelt, kiirendus- ja aeglustusradadelt, ühissõidukite peatuskohtadelt, ülekäigukohtadelt ja -radadelt, parklatest, autobusside ümberpööramise kohtadel ning kasutusel olevatel Mahasõitudelt) tuleb lund ja lörtsi eemaldada. Kuni Hankija ei ole viidatud andmeid pakkujatele avaldanud, ei saa pakkujad hinnata seda, millises mahus tuleb lume ja lörtsi eemaldamist planeerida ja sellega seotud kulusid kattuda. Sel põhjusel on väga võimalik, et pakkumused, täpsemalt pakkumuste maksumused ei ole omavahel võrreldavad. 4.3. TK punktide 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2, 1.18.2 ja 1.22.3 õigusvastasus. 4.3.1. TK punktid 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2, 1.18.2 ja 1.22.3 on osa tehnilisest kirjeldusest. RHS § 87 lg 1 sätestab, et tehniline kirjeldus käesoleva seaduse tähenduses on hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades hankija kehtestatud: 1) asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu; 2) ehitustööde hankelepingu esemeks olevate ehitustööde omaduste ja neile esitatavate tehniliste nõuete kogum. 4.3.2. RHS § 88 lg 1 näeb ette, et kui vastavas valdkonnas puudub tehniline norm, koostab hankija tehnilise kirjelduse kas hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldusena, mis võib sisaldada ka keskkonnahoidlikkuse kriteeriume ja mis peab olema piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks, või RHS § 88 lõikes 2 nimetatud viisil või neid kahte omavahel kombineerides. 4.3.3. Vaidlustaja tegutseb riigiteede korrashoiu valdkonnas ning on seetõttu valdkonnas tegutsev ettevõtja. Samas, vaidlustaja kui valdkonnas tegutsev ettevõtja ei oska hinnata Hanke objektiks olevate TK punktides 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2, 1.18.2 ja 1.22.3 näidatud kohustuste füüsilist ja rahalist ulatust. Seetõttu, TK punktid 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2, 1.18.2 ja 1.22.3 ei vasta osas, milles need ei sätesta vastavate kohustuste ulatust, RHS § 87 lõikele 1 ja § 88 lõikele 1. Seepärast ei vasta TK punktid 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2, 1.18.2 ja 1.22.3 ka RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtetele. Seda seetõttu, et TK punktides1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2, 1.18.2 ja 1.22.3 pannakse pakkujatele põhjendamatu risk, st risk, mida Hankija suhteliselt lihtsalt vältida. Seda, et TK punktid 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2, 1.18.2 ja 1.22.3 on vastuolus RHS viidatud normidega, kinnitab ka Riigihangete Vaidlustuskomisjoni praktika (vt vaidlustuskomisjoni 08. augusti 2011. a otsus nr 155-11/126583 ja vaidlustuskomisjoni 22. jaanuari 2021. a otsus nr 282-20/228027, punktid 12-19). 4.3.4. Vaidlustaja hinnangul saab TK punktide 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1 õigusvastasuse kõrvaldada seeläbi, et Hankija sätestab viidatud punktides mahu (näiteks m2), mille ulatuses peab teehooldaja näiteks aasta jooksul Hanke objektiks olevates teedes auke remontima ja pragusid täitma. Alternatiivselt: Hankija saab probleemi kõrvaldada ka seeläbi, et Hankija näeb Kululoendis ette eraldi ühikuhinna, milles pakkujad pakuvad näiteks m2 hinda Hanke objektiks olevate teede aukude, remontimise ja pragude täitmise teenuse osutamiseks. Kui Hankija tellib pärast hankelepingu sõlmimist aukude remontimist ja pragude täitmist, siis teehooldaja osutab Hankijale seda teenust teehooldaja pakutud teenusehinna alusel. Sama lahendus on asjakohane ka TK punktides 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2 ja 1.18.2 näidatud kohustuste täitmise kohta. Hankija sätestab viidatud punktides mahu (nt m2), millises ulatuses peab teehooldaja näiteks remonttöid teostama või sätestab Kululoendis ette eraldi ühikhinna remonttööde teostamiseks. 4.3.5. Kokkuvõttes: TK punktid 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2, 1.18.2 ja 1.22.3 on õigusvastased, vastuolus RHS § 3 punktidega 1 ja 2 ning § 87 lõikega 1 ja § 88 lõikega 1 osas, milles nendes ei ole määratud kindlaks nendes punktides näidatud teehooldaja kohustuste suurust/mahtu IV VAIDLUSTAJA ÕIGUSTE RIKKUMINE 5. TK vaidlustatud punktid rikuvad vaidlustaja õigust eeldada ja nõuda, et hankemenetlus viiakse läbi kooskõlas RHS-iga. Samuti rikuvad Hanke vaidlustatud tingimused vaidlustaja õigust esitada Hankes põhjendatud pakkumus ning sõlmida Hankijaga põhjendatud tingimustel hankeleping. Ühtlasi rikuvad vaidlustatud Hanke tingimused vaidlustaja põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, kuna need panevad vaidlustajale ebamõistliku riski teehooldajale pandavate kohustuste mahu/suuruse määramatuse osas ning annavad õigusvastase konkurentsieelise Hanke objektiks olevaid hooldustöid praegu tegevale ettevõtjale. V TAOTLUS HANKEMENETLUSE PEATAMISEKS 6. RHS § 193 lg 1 kohaselt, vaidlustuskomisjon võib vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. 7. Vaidlustaja on vaidlustuses seadnud kahtluse alla selle, et TK punktid 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2, 1.18.2 ja 1.22.3 määra kindlaks teehooldaja kohustuste täitmise mahtu/suurust. On selge, et vaidlustus mõjutab Hankes esitatavate pakkumuste maksumust. 8. HT punkti 5.1.12 kohaselt on pakkumuste esitamise tähtajaks märgitud 17. oktoober 2023. a kell 13:00. Seega on äärmiselt tõenäoline, et vaidlustuskomisjon ei jõua teha käesoleva vaidlustuse suhtes otsust enne Hankes pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist. Seetõttu on vajalik peatada hankemenetlus vaidlustusmenetluse ajaks. Vastupidisel juhul peavad pakkujad, sealhulgas vaidlustaja kulutama aega ja energiat selleks, et esitada pakkumus Hankes, mille tingimused, st pakkumuse maksumust mõjutavad piirnormid võivad pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva muutuda. Samuti, vaidlustuse rahuldamine võib tuua kaasa olukorra, kus Hankija peab pärast pakkumuste avamist Hanke kehtetuks tunnistama, kuna pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei ole Hanke tingimuste muutmine enam võimalik (vt RHS § 81 lg 1). Hanke kehtetuks tunnistamine ei ole kooskõlas RHS § 3 punktis 5 sätestatud mõistliku menetlusaja põhimõttega. 9. Vaidlustuskomisjon peab RHS § 193 lg 1 kohaselt lisaks arvestama ka võimalike teiste isikute huvidega, mida võidakse kahjustada. Vaidlustaja möönab, et riigiteede korrashoid on oluline avalik huvi. Samas, hankelepingu projekti punkti 5.2 kohaselt, teehooldaja alustab hankelepingu täitmist alates 01. oktoobrist 2024. a. Vaidlustaja peab väga tõenäoliseks, et vaidlustuse esitamise ja selle lahendamine ei lükka hankelepingu täitmist edasi. Seetõttu, hankemenetluse peatamine ei sea Jõgeva hooldepiirkonna riigiteede korrashoiu ohtu. 10. Vaidlustaja ei näe, et hankemenetluse viibimine võiks kahjustada teiste Hankes osalemisest huvitatud ettevõtjate huve. Vastupidi: selgus tehnilise kirjelduse osas aitab kaasa nii suuremale pakkumuste arvule kui ka pakkumuste maksumuste vähenemisele. Suurem  konkurents on ka Hankija huvides, kuna tagab avalike rahaliste vahendite säästlikuma kasutamise (vt RHS § 3 punkt 5). 11. Kokkuvõttes: arvestades eelnevat on vaidlustaja seisukohal, et esineb alus Hanke peatamiseks RHS § 193 lõike 1 alusel. VI TÄIENDAVAD KÜSIMUSED 12. Vaidlustuse esitamise tähtaegsus. Vaidlustaja on vaidlustuse esitamisel järginud RHS § 189 lg 2 punktis 2 sätestatud tähtaega, mille kohaselt peab vaidlustus riigihanke alusdokumendi peale laekuma vaidlustuskomisjonile hiljemalt viis tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. HT punkti 5.1.12 kohaselt on pakkumuste esitamise tähtajaks 17. oktoober 2023. a kell 13:00. Seega on käesolev vaidlustus esitatud tähtaegselt. 13. Riigilõivu suurus. Vaidlustaja on tasunud riigilõivu RLS § 258 lg 1 p 2 järgi 1280 eurot, mida tuleb maksta, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. 14. Kirjalik menetlus. RHS § 196 lg 1 ls 1 järgi, vaidlustuskomisjon võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui vaidlustuskomisjoni hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada istungit korraldamata. Vaidlustaja teatab, et on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. VII VAIDLUSTAJA TAOTLUSED Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes RHS sätetest palub vaidlustaja vaidlustuskomisjonil: 1. Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. 2. Rahuldada EKT Teed OÜ taotlus ja peatada hankemenetlus riigihankes nr 268083. 3. Rahuldada EKT Teed OÜ vaidlustus ning kohustada Hankijat viima riigihanke nr 268083 alusdokumendid vaidlustatud osas vastavusse õigusaktides sätestatuga. 4. Mõista vaidlustuse esitamisel EKT Teed OÜ tasutud riigilõiv välja Hankijalt. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Argo Luude juhatuse liige EKT Teed OÜ Lisa: 1. Maksekorraldus.