Saatja: Siiri Suutre </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=1993485922C14683AA408683E0026214-SIIRI SUUTRE>
Saaja:
[email protected]
Teema: Vastused
Tere
Saadan lubatud vastused.
1.Kuidas kommenteeriksite väidet, et tähtajalise hoiusele kehtestatud tulumaks vähendab inimeste tuleviku ostujõudu ja võib suunata raha kohesesse äratarbimisse, mitte aga pikaajalisse säästmisse? 2. Kuidas näeb rahandusministeerium tähtajalise hoiuse tulumaksu rolli rahva rikkuse taseme hoidmisel ning kas seda peetakse tõhusaks vahendiks säästmiskäitumise kujundamisel?
V: Statistika kohaselt hoiab suur osa Eesti inimesi oma raha pangakontodel nn nõudmiseni hoiustel, mille pealt pangad üldiselt arvestatavat intressi ei maksa. Ka tähtajaliste hoiuste maht on viimasel ajal koos intressi tõstmisega taas kasvama hakanud. Selle aasta augustis ulatus eraisikute hoiuste maht 11,4 miljardi euroni, millest umbes veerand olid tähtajalised hoiused. Seega on hoiuste näol jätkuvalt tegemist ühe populaarseima raha hoidmise/kogumise viisiga. Riik ei saa siin küll kuidagi ette kirjutada, kuidas inimesed oma raha hoidma peaks ja milline on mõistlikum säästude kogumise viis. Igaüks teeb need valikud oma soovidest, vajadustest ja riskitundlikkusest lähtudes. Pankades raha hoiustamise kasuks räägib selle turvalisus, pangad on allutatud rangele järelevalvele ja sealsed hoiused on
koos intressidega riigi poolt panga maksejõuetuse korral tagatud üldjuhul kuni 100 000 euro ulatuses (teatud juhtudel isegi suuremas summas). Ehk see inimene, kes riski väga ei talu, saab rahuliku südamega magada, kui ta nn investeering on tehtud tähtajalise hoiusena.
3. Milline on rahandusministeeriumi seisukoht investeerimiskontode süsteemi mõju kohta tähtajaliste hoiuste alternatiivina ja rahva rikkuse kasvu soodustajana?
V: Esiteks ei ole investeerimiskonto mingi asi iseeneses, vaid investeeringutulu maksustamise edasilükkamise vahend. Raha investeerimiskontol hoidmine seda iseenesest ei kasvata (v.a sellelt kui nõudmisena hoiuselt makstav sümboolne intress). Õigem küsimuse püstitus oleks seega pigem „investeerimine hoiustamise alternatiivina“, aga miks need üldse peaksid alternatiivsed tegevused olema? Kummalgi on oma roll, olenevalt inimese käsutuses oleva „vaba raha“ hulgast, selle hoidmise/kasvatamise ajahorisondist, riskitaluvusest jne. Tähtajaline hoius suhestub investeerimiskontoga nii palju, et tähtajaliselt hoiuselt saadud intressi maksustamist on samuti võimalik investeerimiskontot kasutades edasi lükata ja seda uue hoiuse avamiseks või investeerimiseks kasutada. Investeerimine (investeerimiskonto kaudu või muul viisil) eeldatavasti rikkuse kasvu kindlasti soodustab, aga mis tahes investeeringute puhul on alati võimalik ka rahast sootuks ilma jääda.
4. Kas rahandusministeerium näeb võimalust maksuvabastuste kaudu motiveerida eraisikuid rohkem investeerima, eriti väärtpaberitesse? 5. Millised oleksid peamised argumendid tähtajalise hoiuse tulumaksu säilitamiseks või selle kaotamiseks?
V: Olemas on juba võimalus investeerida maksuvabalt II ja III pensionisamba kaudu ja ka maksustamise edasilükkamine investeerimiskonto abil on olemuselt maksusoodustus. Maksustamisel on oluline lähtuda võimalikult palju neutraalsuse põhimõttest ja arvestades, et kapitalitulu maksustatakse (erinevalt palgatulust) nagunii ainult tulumaksuga, siis tekitaks tulumaksuvabastus täiendavaid majanduslikke moonutusi. Samal põhjusel ei toeta me tähtajalise hoiuse intressi tulumaksust vabastamist. Kui eeldada, et tähtajaline hoius on riskivaba alternatiiv investeerimisele, mida kasutavad pigem väiksema sissetuleku ja säästmisvõimekusega inimesed, siis maksuvaba tulu kehtib kõikidele tululiikidele.
Heade soovidega
Siiri Suutre
kommunikatsiooniosakond
Rahandusministeerium
tel 56 654 707
[email protected] <mailto:
[email protected]>
www.fin.ee <http://www.fin.ee/> | Suur-Ameerika 1, 10056 Tallinn
twitter.com/rahandus <http://twitter.com/rahandus> | blogi.fin.ee <http://blogi.fin.ee/>