Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 136-23/254499 Otsuse kuupäev 11.10.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus HID CID LIMITED vaidlustus Politsei- ja Piirivalveameti riigihankes „ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide plankide ostmine ning isikustamisteenuste ja teiste teenuste tellimine“ (viitenumber 254499) Politsei- ja Piirivalveameti otsustele tunnistada vastavaks ja edukaks Thales DIS Finland OY pakkumus Menetlusosalised Vaidlustaja, HID CID LIMITED, esindajad vandeadvokaadid Kadri Matteus ja Kaidi Reiljan- Sihvart Hankija, Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja vandeadvokaat Merit Lind Kolmas isik, Thales DIS Finland OY, esindajad vandeadvokaadid Erki Fels ja Priit Lätt Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel 1. Jätta rahuldamata HID CID LIMITED vaidlustus Politsei- ja Piirivalveameti riigihankes „ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide plankide ostmine ning isikustamisteenuste ja teiste teenuste tellimine“ (viitenumber 254499). 2. Mõista äriühingult HID CID LIMITED Politsei- ja Piirivalveameti kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 8640 eurot käibemaksuta. 3. Mõista äriühingult HID CID LIMITED Thales DIS Finland OY kasuks välja lepinguliste esindajate kulud summas 6460 eurot käibemaksuta. 4. Jätta HID CID LIMITED poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 21.09.2022. a avaldas Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi ka Hankija) võistleva dialoogi menetlusega riigihanke „ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide plankide ostmine ning isikustamisteenuste ja teiste teenuste tellimine“ (viitenumber 254499) (edaspidi Riigihange) hanketeate. Hanketeatega koos avaldati ka taotluse esitamise ettepanek (edaspidi TEE) ning osaline tehniline kirjeldus. Taotlused Riigihankes osalemiseks esitati 25.10.2022. a. Pärast kõikide kvalifitseeritud taotlejatega peetud dialoogide lõppemist 06.04.2023. a edastas Hankija taotlejatele pakkumuse esitamise ettepaneku (edaspidi PEE), millele oli lisatud dialoogide käigus arutatust lähtuvalt lõplikult kindlaks määratud hankelepingu eseme tehniline kirjeldus (edaspidi TK) ning teised riigihanke alusdokumendid sh, Hankelepingu projekt (edaspidi Leping)1. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 09.05.2023. a, esitasid pakkumused Thales DIS Finland OY, HID CID LIMITED ja ühispakkujad IDEMIA IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS, IDEMIA FRANCE SAS (edaspidi IDEMIA) ning AS Hansab. 2. Hankija tunnistas 01.09.2023 otsusega nr 20-2.27/3-46 „Riigihankes „ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide plankide ostmine ning isikustamisteenuste ja teiste teenuste tellimine“ (viitenumber 254499) esitatud pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamine“ (edaspidi Otsus) Thales DIS Finland OY ja HID CID LIMITED pakkumused vastavaks ning Thales DIS Finland OY pakkumuse edukaks. Eelnimetatud otsuste põhjendused on esitatud 01.09.2023. a põhjenduste protokollis nr 20-2.27/3-45 „Riigihankes „ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide plankide ostmine ning isikustamisteenuste ja teiste teenuste tellimine“ (viitenumber 254499) pakkuja HID CIC LIMITED ja pakkuja Thales DIS Finland Oy pakkumuste vastavuse kontrollimine ja pakkumuste hindamise põhjenduste kontroll“ (edaspidi Protokoll). 3. 11.09.2023. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) HID CID LIMITED (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele tunnistada Thales DIS Finland OY pakkumus vastavaks ja edukaks. 4. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas vaidlustuskomisjon 21.09.2023 kirjaga nr 12.2-10/136 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 26.09.2023. a ja selleks tähtpäevaks esitatud menetlusdokumentidele vastamiseks aega kuni 29.09.2023. a. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja. Vaidlustuskomisjoni määratud teiseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad Hankija ja Kolmas isik Vaidlustuskomisjon jätab tähelepanuta menetlusosaliste poolt pärast vaidlustuskomisjoni määratud tähtpäevi esitatud menetlusdokumendid. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, HID CID LIMITED, vaidlustuses ja 26.09.2023. a esitatud täiendavates seisukohtades põhjendatakse taotlusi alljärgnevalt. 5.1. 01.09.2023. a Otsusega tunnistas Hankija: 1) HID CID LIMITED pakkumuse vastavaks; 2) Thales DIS Finland Oy pakkumuse vastavaks; 3) Thales DIS Finland Oy pakkumuse edukaks, Protokolli kohaselt sai Vaidlustaja pakkumus kokku 71,16 punkti ning Kolmanda isiku pakkumus 78,66 punkti. 5.2. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine on õigusvastane, kuna pakkumus on vastuolus pakkumuse sisemise ristsubsideerimise keeluga (RHS § 114 lg 2 ja PEE p 3.5.9.1). 5.3. PEE p 3.5.9 sätestab, et pakkuja peab arvestama järgmist (vastavalt PEE p-le 3.5.9.1): TEE lisa 6 vormil 6.1 hinnapakkumuse ja PEE punktis 3.5.11 sätestatud hindade esitamisel peab pakkuja arvestama, et hankelepingu lisa 2 „Detailne hinnastruktuur“) hinnakirja elemente (sh TEE lisas 6.1 „Maksumuse vorm“ toodud Dokumentide (Dokumendid nr 1-5) maksumusi (ühikuhindu), arendustööde (arendustööd a-c) maksumusi (ühikuhindu) ega näidis- või testdokumentide maksumusi (ühikuhindu)) ei ole lubatud hankelepingu siseselt ristsubsideerida. See tähendab, et ristsubsideerimine on keelatud nii hindamiskriteeriumite 1 1 Kõik riigihanke alusdokumendid edaspidi koos nimetatult RHAD. 2 (28) ja 2 vahel (keelatud on ühe, mitme või kõigi Dokumentide maksumuse ristsubsideerimine ühe, mitme või kõigi arendustööde maksumustega ja vastupidi), ühe hindamiskriteeriumi siseselt alakriteeriumite ja kategooriate vahel [---] kui ka muude hankelepingu lisa 2 („Detailne hinnastruktuur“) hinnakirja elementide vahel. Ristsubsideerimise osas juhib hankija tähelepanu, et TEE lisa 6 vormil 6.1 hinnapakkumuses ja PEE punktis 3.5.11 sätestatud hindades peab sisalduma kõikide RHAD-i tingimuste täitmine (sh PEE Lisa 1 ja PEE Lisa 2 tingimused, mille täitmine pakkuja poolt on Tellijale tasuta), kuid käesolevas hankes ja hankelepingu siseselt tähendab ristsubsideerimise keeld seda, et ei ole lubatud ristsubsideerimine hankelepingu lisa 2 „Detailne hinnastruktuur“ hinnakirja elementide vahel. Kui hankijal tekib ristsubsideerimise kahtlus, peab pakkuja hankija nõudmisel tõendama, et pakkuja pakkumuses ei ole tegemist riigihankes keelatud ristsubsideerimisega, ning esitama hankijale kõik hankija nõutud selgitused, andmed, dokumendid ja tõendid. Kui pakkuja ei kõrvalda hankijal tekkinud ristsubsideerimise kahtlust või ei esita hankija nõutud selgitusi, andmeid, dokumente või tõendeid või kui pakkuja esitatud selgituste, andmete, dokumentide või tõendite põhjal säilib või tekib hankijal põhjendatud kahtlus, et tegemist võib olla keelatud ristsubsideerimisega, on hankijal õigus tunnistada pakkumus mittevastavaks ja lükata pakkumus tagasi. 5.4. Tunnistuste ja arendustööde hinnad esitati pakkumustes järgmiselt: Tabel 1 Kaardi liik Thales DIS Finland HID CIC LIMITED IDEMIA2 Elamisloa kaart 27,55 13,97 10 Isikutunnistus (ID-kaart) 9,45 8,23 8,95 Digitaalne isikutunnistus 3,9 6,98 5,53 Diplomaatiline 3,9 7,15 4,5 isikutunnistus Rahvusvahelise kaitse 3,9 3,97 2,2 taotleja tunnistus Arendustööd (keskmine) 31,67 85 50 5.5. Kohtupraktikas on leitud, et kuigi ettevõtjatel pole üldist keeldu oma hindu lepingute alusel ristsubsideerida ning seetõttu eristatakse hankelepingu välist ja sisemist ristsubsideerimist, tuleb juhul, kui riigihanke alusdokumendid sätestavad ristsubsideerimise keelu, vastavast keelust lähtuda (RKHKo 04.11.2020 nr 3-20-924, p 22). PEE p-st 3.5.9.1 tuleneb hankelepingu sisese ristsubsideerimise keeld nii dokumentide, arendustööde kui ka näidis- või testdokumentide maksumuste puhul ning seda nii iga eelnimetatud liigi siseselt kui ka kululiikide vaheliselt. Ühtlasi omab vastav nõue tähtsust pakkumuse hindamise etapis, vastavalt RHAD-is kajastatud nõuetele. Kolmanda isiku pakkumus ei vasta RHAD-ile, kuna rikub PEE p-s 3.5.9.1 sätestatud hankelepingu sisese ristsubsideerimise keeldu. 5.6. Kolmanda isiku pakutud elamisloa kaardi maksumus (27,55 eurot) erineb teiste pakkujate pakutust (vastavalt 13,97 ja 10 eurot) ca 2 korda. Kolmanda isiku pakutud elamisloa kaardi maksumus erineb nii tema enda kui ka teiste pakkujate pakutud standardse isikutunnistuse maksumusest lausa ca 3 korda (olles 3 korda suurem), mis ei ole kaardi tootmisega seotud kuludega põhjendatav. 5.6.1. Elamisloa kaart ja standardne isikutunnistus on RHAD-is esitatud nõuetest tulenevalt sarnased, sh on mõlemad polükarbonaadist, mõlemal on mikrokiip, hologramm jms. Kuigi elamisloa kaardiga seotud kulud on veidi suuremad kui standardse isikutunnistuse puhul, ei ole elamisloa kaardiga seotud tegelikud kulud isikutunnistuse kuludest oluliselt suuremad ega erine kordades. 5.6.2. Lähtudes teiste pakkujate pakutud elamisloa kaardi oluliselt väiksematest maksumustest ning väga suurest erinevusest Kolmanda isiku elamisloa kaardi maksumuse ja isikutunnistuse maksumuste vahel on alust arvata, et Kolmanda isiku pakutud elamisloa kaardi kõrge maksumus ei ole põhjendatav kaardi tootmisega seotud kuludega ning põhineb Kolmanda isiku pakkumuses komponentide keelatud ristsubsideerimisel – vastava kulukomponendiga 2 Pakkuja ei esitanud lõplikku pakkumust, kuid esitas pakkumuse esimeses voorus ja hinnad kajastavad vastavaid hindu. 3 (28) subsideeritakse pakkumuses toodud maksumusi, mis on esitatud tegelikel kuludel põhinevast madalamana. 5.6.3. Olukorras, kus pakkumuses on ühelt poolt kulupõhisest maksumusest madalamad maksumused ning samal ajal ka ülepaisutatud maksumused, on põhjendatud järeldus, et madalad maksumused kompenseeritakse ülepaisutatud tasude, mitte hankelepingu väliste vahendite arvel. Sama kinnitab pakkumuste kogumaksumuste võrdlus. Seega on tegemist hankelepingu sisese ristsubsideerimisega, mis on PEE p-i 3.5.1 kohaselt lubamatu. 5.7. Kolmanda isiku pakutava digitaalse isikutunnistuse, diplomaatise isikutunnistuse ja rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse maksumus on identne, kuigi vastavate kaartidega seotud kulud on oluliselt erinevad. 5.7.1. Kolmas isik pakkus digitaalse isikutunnistuse, diplomaatise isikutunnistuse ja rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse maksumusena ühesugust maksumust – 3,9 eurot tunnistuse (kaardi) kohta. TK kohaselt on digitaalsel isikutunnistusel, diplomaatilisel isikutunnistusel ja rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistusel erinevad tehnilised nõuded, millega kaasnevad erinevad kulud. Kuigi kõik kolm kaardiliiki on materjalilt komposiitkaardid, on digitaalse isikutunnistuse ja diplomaatilise isikutunnistuse puhul nõutav (mikro)kiip, millega kaasneb märkimisväärne kulu, samas kui rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistusel kiip puudub. Samuti, nt diplomaatilise isikutunnistuse ning rahvusvahelise kaitse taotleja sertifikaadi puhul on nõutav turvaline lamineerimine, kuid digitaalse isikutunnistuse puhul lamineerimise nõue puudub (vt TK p 5.1.17) - ka vastava tingimuse täitmisega kaasneb arvestatav kulu, mis mõjutab dokumendi maksumust. Ainuüksi TK p-st 5.1 nähtub eeltoodud dokumendiliikide lõikes hulgaliselt erinevusi turvaprintimise ja -elementide nõuetes. Seega on ilmne, et digitaalsele isikutunnistusele, diplomaatilise isikutunnistusele ning rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistusele kehtivatest nõuete erinevusest tulenevalt ei ole vastavate tunnistuste pakkumisega seotud kulud ühesugused. Asjaolu, et kõnealuste tunnistuste maksumused ei saa olla kulupõhise arvestuse kohaselt identse hinnaga, kinnitab ka see, et ülejäänud pakkujad pakkusid igale eelnimetatud isikutunnistusele erineva maksumuse. 5.7.2. Digitaalse ja diplomaatilise isikutunnistuse maksumused on teiste pakkujate puhul Kolmanda isiku pakutust oluliselt kõrgemad, kusjuures teiste pakkujate puhul on pakkumuste siseselt digitaalse ja diplomaatilise isikutunnistuse maksumused rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse maksumusest ca kaks korda kallimad. Seega on põhjendatud arvata, et Kolmanda isiku pakutud identsed maksumused ei põhine vähemalt digitaalse ja diplomaatilise isikutunnistuse puhul tegelikel kuludel, vaid on nendest oluliselt väiksemad ning Kolmanda isiku pakkumus põhineb vastavate maksumuste subsideerimisel pakkumuses toodud teiste, kõrgemate kulude arvel. 5.8. Kolmas isik pakkus arendustöö kategooriate tunnitasumäärade keskmiseseks tunnitasumääraks 31,67 eurot, samas kui Vaidlustaja pakkus vastavaks maksumuseks 85 eurot ning IDEMIA 50 eurot. Kolmanda isiku pakutud maksumus ei põhine turutingimustel, kuivõrd arendustööde tunnimäärad on nii Eestis kui ka mujal Euroopas oluliselt kõrgemad nii vastava kvalifitseeritud teenuse hindasid kui ka tööjõukulu arvestades. Seega indikeerib ka Kolmanda isiku pakutud arendustööde maksumus pakkumuse komponentide ristsubsideerimist, so arendustööde põhjendamatult madalana esitatud maksumust kompenseeritakse teiste komponentide arvelt. 5.9. Kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumus on sisemise ristsubsideerimise tõttu Riigihanke eeldatavaid mahtusid arvestades Vaidlustaja pakkumuse kogumaksumusest oluliselt kallim, so tegelikult majanduslikult ebasoodsam. Lepingu p-s 5.4 on toodud Hankija ostetavate dokumentide ja nende alatüüpide eeldatav arv miinimum- ja maksimumkogustena. Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumustes toodud maksumusi ning eeldatavaid miinimumkoguseid arvestades kujunevad pakkumuste võrdlevad kogumaksumused järgmiselt: 4 (28) Tabel 2 Maht Thales DIS Finland HID CID Oy hind (eurodes) LIMITED hind (eurodes) Isikutunnistus 1900000 17 955 000 15 637 000 Elamisloa kaart 377000 10 386 350 5 266 690 Digitaalne 23000 89 700 160 540 isikutunnistus Diplomaatiline 4900 19 110 35 035 isikutunnistus Ajutise kaitse taotleja 350 1 365 1390 kaart Kokku 28 451 525 21 100 655 Minimaalsetel kogustel põhinevaid pakkumuste kogumaksumusi arvestades on Kolmanda isiku pakkumus Vaidlustaja pakkumusest 7 350 871 euro võrra kallim, so ristsubsideerimise tulemusena on Kolmanda isiku pakkumus küll pakkumuste hindamist mõjutavate üksikute komponentide poolest soodsam, kuid kokkuvõttes Hankijale 35% võrra ebasoodsam. Kolmas isik on manipuleerinud hindamiskriteeriumidega, kuigi Hankija on soovinud seda vältida ja keelanud hankelepingu sisese ristsubsideerimise. 5.10. Kuivõrd Hankija on otsuses märkinud, et Kolmanda isiku pakkumus ei sisalda sisulisi kõrvalekaldeid, võib järeldada, et pakkumuses olid siiski teatud puudused. Vaidlustaja palub vaidlustuskomisjonil hinnata, kas Hankija kasutas diskretsiooni õiguspäraselt ega ole pidanud sisulist puudust mittesisuliseks. Teadmata, milles seisnes Kolmanda isiku pakkumuse formaalne puudujääk, on kahtlus, et Hankija on selleks pidanud hindade ristsubsideerimist. 5.11. RHS § 117 lg 1 alusel kuulub hindamisele vaid vastavaks tunnistatud pakkumus. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine on õigusvastane ning Kolmas isik ei saa seetõttu edasises hankemenetluses osaleda, mistõttu tuleb tunnistada ühtlasi kehtetuks ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. 5.12. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane ka seetõttu, et pakkumuse hindamise kriteeriumide kohaselt on majanduslikult soodsaim Vaidlustaja pakkumus. Isegi juhul, kui Kolmanda isiku pakkumus on vastav, on Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine õigusvastane. Hankija on pakkumuse hindamise kriteeriume RHS § 117 lg 1 alusel ebaõigesti rakendanud ning on jätnud Vaidlustaja pakkumusele hindamiskriteeriumi nr 4 (edaspidi Kriteerium 4) alusel ebaõigesti andmata 10 lisapunkti alamkriteeriumi 4.1 (edaspidi Alamkriteerium) alusel (s.o andnud 15 punkti asemel 5 punkti). Vaidlustaja sai Alamkriteeriumi alusel 0 punkti. Hindamiskriteeriumide õiguspärase rakendamise korral oleks majanduslikult soodsaim pakkumus Vaidlustaja pakkumus (81,16 punktiga). Hankija õigusvastane tegevus pakkumuste hindamisel seisneb alljärgnevas. 5.12.1. Kriteeriumi 4 alusel hinnati Dokumentide eID funktsionaalsuse aktiveerimise protsessi maksimaalse punktide arvuga 15. Alamkriteeriumi metoodika on sõnastatud järgmiselt: Lahendus, milles on Dokumendi elektroonilise osa aktiveerimisel kasutajalt oodatavate sammude (etappide) arv kõige väiksem, saab 10 punkti. Teistest lahendustest moodustatakse sammude (etappide) arvu alusel (kasvavas järjestuses väiksemast suuremani) pingerida ning teised lahendused saavad punkte järgmiselt: 4.1.1. igale lahendusele pingereas vahetult järgnev suurema sammude (etappide) arvuga lahendus saab punktisumma, mis on eelneva lahenduse punktisummast 2 punkti võrra väiksem. Kui kirjeldatud viisil punktide andmisega jõutakse punktisummani 2 punkti, saab iga sellele lahendusele pingereas sammude (etappide) arvu alusel järgnev lahendus 0 punkti. Võrdse sammude (etappide) arvuga lahendused saavad sama palju punkte. 5.12.2. Kriteeriumi 4 kohta on selgitatud, et Hankija käsitleb sammuna näiteks järgmisi samme: a) vajuta nupule; b) sisesta andmeid; c) sisesta kood; jne. Hankija on näidiseks esitanud ka video, millised on sammud (etapid) Eesti ID-kaardi sertifikaatide uuendamise protsessis, ning andnud juhise, et pakkuja saab sammude kohta informatsiooni esitamisel selle näidise eeskujuks võtta. Hankija on sätestanud, et Dokumentide elektroonilise osa aktiveerimise protsessi kirjeldus peab muu hulgas olema selge, detailne, realistlik ja 5 (28) ammendav. Näidiseks toodud videost on näha, et sertifikaatide uuendamise protsess lõpeb sellega, et kasutajal kästakse vajutada „Sulge“ nupule. 5.12.3. Vastavalt Alamkriteeriumile omistab Hankija 0 punkti muu hulgas juhul, kui esitatud kirjelduse hindamisel tekib mitmetimõistetavusi või kahtlusi etappide kirjelduse täielikkuses või esitatud kirjeldus ei ole Hankija hinnangul arusaadav, realistlik või teostatav või sisaldab tegelikkuses täiendavaid etappe vmt. 5.13. Pakkumuste hindamise ja edukaks tunnistamise otsus on hindamisotsus, ning vaidlustuskomisjon peab kontrollima sisuliselt Vaidlustaja pakkumusele antud hinnangute põhjendatust, iseäranis kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-is teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). 5.14. Protokolli p-st 2.1.2 selgub, et Vaidlustaja lõplikus pakkumuses on Dokumendi elektroonilise osa aktiveerimiseks kasutajalt oodatavate sammude (etappide) arvuks märgitud 0. 5.15. Protokolli p-s 2.3 toodud tabelis on Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumuste võrdlus eID aktiveerimise osas toodud järgmisena: Tabel 3 Hindamiskriteerium HID THALES 4. Dokumentide elD funktsionaalsuse aktiveerimise protsess: osakaal 15% Alakriteeriumid: 4.1. Lahendus, milles on Dokumendi elektroonilise osa 0,00 0,00 aktiveerimisel kasutajalt oodatavate sammude (etappide) arv kõige väiksem, saab 10 punkti Sammude (etappide) arv 0 3 4.2. Lahendus, milles on Dokumendi elektroonilise osa 5,00 5,00 aktiveerimisel hankijalt oodatavate sammude (etappide) arv kõige väiksem, saab 5 boonuspunkti. Sammude (etappide) arv 0 0 Hindamiskriteeriumi nr 4 punktide arv kokku 5,00 5,00 5.16. Vaidlust ei ole, et Vaidlustaja on lõpliku pakkumuse p-s 10.1.3 märkinud kasutaja poolt tehtavate sammude arvuks 0, kuid Hankija leiab, et sammude (etappide) hulgast on puudu vähemalt Dokumendi elektroonilise osa aktiveerimise protsessi lõpetamine, mistõttu peaks Hankija hinnangul sammude arv olema mitte 0 vaid 1. Hankija on seda vastuolu pidanud ebaselgeks kirjelduseks ja määranud Vaidlustajale 10 punkti asemel 0 punkti. Vaidlustaja sellega ei nõustu ja leiab, et otsus sisaldab seetõttu olulist kaalutlusviga. 5.16.1. Hankija ei ole põhjendanud, miks on hinnatud vaid punktis 10.1.3 toodud lahendust ja mitte p-s 10.1.2 toodud lahendust, kus oli sammude arvuks 2. Vaidlustaja pakkumuse lk-del 106-108 on kirjeldatud alternatiivset kaardi aktiveerimise võimalust, kuid seda ei ole Hankija üldse hinnanud. Pakkumuse lk-l 106 on selle protsessi kohta antud palju üksikasju. Vaidlustaja kirjeldas üksikasjalikult kaardiomaniku vajalikke meetmeid; ametniku poole pealt nõudis see lahendus nii tegevusi kui ka suhtlemist tugisüsteemidega. Vaidlustaja demonstreeris selget arusaamist aktiveerimisprotsessist, mida toetas ka skeem, mis näitab andmevoogu RA ja terminalide vahel (lk 107). Pakkumuse p-s 10.1.2 on näidatud ka kaardiomaniku võimet aktiveerida kaart kaugjuhtimise teel, kasutades oma personaalarvutit, mis samuti vastab TK nõuetele. Näidatud aktiveerimisprotsessi diagramm (joonis 38, lk 108) näitab vajalikke samme ja vaidlustaja märkis aktiveerimiseks kaks vajalikku sammu. Eeltoodu kujutab endast iseseisvat kaalutlusviga, mis toob kaasa edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise. 5.16.2. Hankija ei ole eelnevalt defineerinud sammude/etappide mõistet nii, et kõik pakkujad saaksid sellest ühtmoodi aru. Hankija on teatud määral kirjeldanud sammude/etappide mõistet TEE lisas 6, kuid Vaidlustajale jäi sammude mõiste ja nende loetlemise metoodika selgusetuks. Võistleva dialoogi ajal toimunud arutelul pööras Vaidlustaja esindaja sellele tähelepanu ning Hankija vastas järgmiselt: Lõplikus tehnilises kirjelduses otsustame, mis on meie jaoks parim ja kõigil kandidaatidel on samad nõuded. Me kirjeldame lõplikus 6 (28) juhenddokumendis, kuidas neid samme arvutada, nii et kõigil on sama arusaam ja sama alus. Kõik peavad kohanema meie nõuetega, et need oleksid võrreldavad. Vaatamata Hankija lubadusele puudus nii PEE-s kui lõplikus TK-s täiendav info, kuidas samme arvutada. PEE p 3.5.9.3 esitab üksnes kohustuse sammud üles loetleda ning pakkuja kohustuse arvestada, et aktiveerimisprotsess algab pärast dokumendi ja dokumendi turvakoodide väljastamist (üleandmist) kasutajale (st dokumendi ja turvakoodi väljastamist dokumendi kasutajale loetakse sammuks (etapiks) 0). 5.16.3. Juhul, kui Hankija pidas kaardi kaardilugejast välja tõmbamist eraldi sammuks, siis hindamiskriteeriumide ja proportsionaalsuse põhimõttega oleks olnud kooskõlas korrigeerida sammude arvu 1 peale, mitte väita, et lahendus on nii ebaselge, et väärib 0 punkti. 5.17. Kuna Vaidlustaja pakkumus on TK-le vastav ja majanduslikult soodsaim, siis on Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine õigusvastane ning Hankija otsus tuleb ka Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kehtima jäämise korral kehtetuks tunnistada. 5.18. 26.09.2023. a esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 5.18.1. PEE p-i 3.5.10 kohaselt pidid kõik pakkujad esitama pakkumuse koosseisus TEE lisas 6.1. „Maksumuse vorm“ toodud Dokumentide (Dokumendid nr 1-5) ja arendustööde (arendustööde a-c) omahinnad (ilma käibemaksuta). Nimetatud andmed on osa teabest, mida Hankija võib arvestada PEE p-s 3.5.9.1 sätestatud ristsubsideerimise keelu järgimise kontrollimisel. Hankija selgitas tingimuses täiendavalt, et omahindade esitamata jätmine võrdub pakkumuse mittevastavusega ning Hankijal on õigus pakkumus tagasi lükata. Vaidlustajal on kahtlus, et Kolmas isik ei esitanud nõutud andmeid või Hankija ei kontrollinud esitatud omahindasid, sest Hankija ega Kolmanda isiku vastuses vaidlustusele ei ole viidatud RHAD-is nõutud omahindade olemasolule ega nende kontrollimisele. Juhul kui see on õige, on Hankija rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet ja RHS § 114 lg-d 2, sest RHAD-is on toodud andmete esitamata jätmise tagajärg - pakkumuse mittevastavus. Juhul, kui andmed on esitatud, aga Hankija ei kasutanud neid ristsubsideerimise keelu kontrollimisel, on tegemist olulise menetlusveaga. 5.18.2. Vaidlustaja ei nõustu Hankija väitega, et tal on suur kaalutlusruum otsustamaks, kas pakkumuse maksumus on põhjendatud või mitte, sest käesolev vaidlus ei ole RHS §-i 115 vaidlus, vaid PEE p-i 3.5.9.1 sõnastusest tulenevalt RHS §-i 114 üle käiv vaidlus. Hankija on seadnud nõude, et Dokumentide kulusid ei tohi omavahel ristsubsideerida ja igal Dokumendil peab olema seega õiglane hind, mis kajastab selle dokumendi tootmise kulu. Samuti on tingimuses toodud selge tagajärg – ristsubsideerimise keelu rikkuva pakkumuse esitamisel on Hankijal õigus tunnistada pakkumus mittevastavaks ja lükata pakkumus tagasi (PEE p-i 3.5.9.1 viimase lause lõpp). Tingimus ei ole tõlgendatav, kui põhjendamatult madala pakkumuse hindamise komponent, seda enam, et Kolmanda isiku pakkumus on tervikuna kallim kui Vaidlustaja oma. 5.18.3. Juhul, kui riigihanke alusdokumendid sätestavad ristsubsideerimise keelu, tuleb vastavast keelust lähtuda (RKHKo 04.11.2020 nr 3-20-924, p 22). Küsimus on Vaidlustaja võrdses kohtlemises, kes tõlgendas PEE p-de 3.5.9.1 ja 3.5.10 õiguspäraselt ning esitas hinnad viisil nagu Hankija soovis - igale dokumendile vastavalt nende tegelikule kuluproportsioonile. Küsimus ei ole niivõrd Kolmanda isiku hindade võrdluses teiste pakkujatega hindadega vaid Kolmanda isiku pakkumuse ebakõlades, mis kajastab manipulatsiooni hindamiskriteeriumidega eirates hankelepingu sisest ristsubsideerimise keeldu. Kolmanda isiku pakkumuses olevaid hindu on vaja võrrelda omavahel saamaks aru, et seal toimub hankelepingu sisene ristsubsideerimine (vt Tabel 1). 5.18.4. Kolmas isik selgitab vastuses vaidlustusele, et tema pakkumuses ei ole sisest ega välist ristsubsideerimist. See tähendab, et vaatamata Kolmanda isiku pakkumuses esinevatele ilmsetele viidetele ristsubsideerimisele, on väidetavalt Kolmanda isiku kulu elamisloa kaardi tootmisel pea 3 korda kõrgem kui isikutunnistuse tootmisel ning ca 7 korda kõrgem kui kõikide muude dokumentide tootmisel. 5.18.5. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine on vastuolus konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega. 7 (28) Hankija ei ole kontrollinud ristsubsideerimise keelu rikkumist võimaliku konkurentsi kahjustamise seisukohast. Hankija on oma vastust põhistanud peamiselt läbi asjaolu, et edukaks tunnistatud pakkuja suudab hankelepingut täita, jättes kõrvale konkurentsi kahjustamise küsimuse. 5.18.6. Hankija eesmärk oli vältida turumoonutusi ja ebaõiglaseid hindu. Vaidlustaja esitas sellekohase küsimuse enne lõpliku pakkumuse esitamist Hankijale, millele Hankija vastas 25.04.2023. a. Hankija ei lükanud vastuses ümber ristsubsideerimise keelu tajutavat eesmärki. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud järgmist (TlnRnKo 16.12.2020, 3-20-924 p 20): Riigikohtu seisukoha järgi pole kolmandal isikul keelatud oma hindu lepingute üleselt ristsubsideerida. Seejuures tuleb aga hinnata selle mõju konkurentsile. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija ei ole selgitanud vastuses, kas ja millisel viisil ta hindas Kolmanda isiku pakkumuse kontrollimisel selle mõju konkurentsile. Hankija on vastuses selgitanud, mis ei olnud lepingusisese ristsubsideerimise keelu eesmärgiks, kuid ei ole selgitanud, mis Hankija eesmärk oli. Kui Hankija seatud lepingusisese ristsubsideerimise keelu mõtteks oli välistada konkurentsimoonutusi, siis Hankija ei ole enda otsuses ristsubsideerimise keelu eesmärgist lähtunud. 5.18.7. Vaidlustaja ei nõustu Kolmanda isiku seisukohaga, et pakkumuse majanduslik soodsus tehakse kindlaks hindamise kriteeriumite alusel. See, et dokumentide eeldatava mahu juures on kolmanda isiku kogumaksumus suurem, ei oma hindamisel ja hankija otsuse õiguspärasuse kindlakstegemisel mingit tähendust. Hankijal on RHS §-i 3 alusel kohustus lisaks konkurentsi tagamisele kasutada ka riigi vahendeid säästlikult. Käesoleval juhul ei ole Hankija vahendite säästliku kasutamise tagamiseks loonud hindamiskriteeriume, mille tulemusel selguks majanduslikult soodsaim pakkumus. 5.18.8. Kolmas isik on viidanud, et RHAD kehtib, kuivõrd seda pole vaidlustatud. Euroopa Kohus (EK) on asjas C-538/13, p 55-58 leidnud, et hindamiskriteeriumi õiguspärasust peab pärast liikmesriigi õiguses ette nähtud tähtaja möödumist olema võimalik vaidlustada ka juhul, kui pakkujal oli võimalik hindamiskriteeriumi sisust aru saada alles siis, kui hankija pärast pakkumuste hindamist ammendavalt oma otsust põhjendas. Hindamiskriteeriumi kahtluse alla seadmisel sellises hilisemas etapis tuleb hinnata, kas hindamiskriteerium oli tõesti pakkuja jaoks arusaamatu ja kas see oli arusaamatu ka piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepaneliku pakkuja standardist lähtudes. Olukorras, kus hindamiskriteeriumi õigusvastasus, nt selle ebaselgus või seosetus hankelepingu esemega selgub alles pärast pakkumuste hindamist, peab pakkujal olema võimalik tugineda hindamiskriteeriumi enda, mitte hindamise õigusvastasusele. Hankija on püüdnud manipulatsiooni vältimiseks kasutada täiendavat abinõu - lepingusisese ristsubsideerimise keeldu - kuid see ei ole kas taganud konkurentsi moonutamise vältimist või Hankija ei ole oma kontrollikohustust piisava hoolsusega täitnud. Hoolimata asjaolust, et ristsubsideerimise keelu eiramise kontroll tuli teostada RHS §-i 114 alusel, siis on käesoleval juhul kohalduv ka RHS §-i 115 kohtupraktika, mis puudutab ristsubsideerimist. 5.18.9. Vaidlustaja jääb seisukohale, et Kolmas isik manipuleeris hindadega konkurentsi kahjustavalt täpselt sellisel viisil nagu Hankija soovis välistada - kus üks Dokumendi liik on ebaproportsionaalselt kõrge maksumusega võrreldes teistega. 5.18.10. Hankija ja Kolmanda isiku seisukohtades on vastuolu. Vaidlustusmenetluses näib Hankija möönvat võimalust, et Kolmas isik ristsubsideerib kulusid hankelepingu väliste tuludega. Kolmas isik on enda vastuses vaidlustusele kinnitanud, et tema pakkumuses ei ole ristsubsideerimist. 5.18.11. Vastuses vaidlustusele on Hankija leidnud, et olukorras, kus Kolmas isik kavatseb pakutud hinnaga lepingut täita ja puudub teenuse katkemise risk, pole Hankijal alust pakkumuse tagasilükkamiseks PEE p-i 3.5.9.1 alusel. Hankija loetletud eeldused ei ole pakkumuse vastavaks tunnistamiseks kohased. Need eeldused on asjakohased hankelepingu välise ristsubsideerimise korral, sest nendega kaasneb tõeline äririsk ja teenuse katkemise risk. Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kontrollimisel PEE p-i 3.5.9.1 suhtes peab Hankija olema veendunud, et Kolmas isik ei ristsubsideeri elamisloa kaartide tootmise pealt teenitava tuluga teiste dokumentide tootmise kulu. 8 (28) 5.18.12. Hindamiskriteeriumides on kirjas: Sammude (etappidena) käsitleb hankija riigihankes näiteks järgmisi samme: a) vajuta nupule; b) sisesta andmeid; c) sisesta kood; jne. Toimingud, mis toimuvad taustal, peavad olema lisatud (kirjeldatud) informatiivsena (näiteks andmevahetus, päringud süsteemi vastu jms), kuid ei lähe arvesse dokumendi kasutaja ega hankija sammudena (etappidena)4. Viite nr 4 juures on selgitav märkus: 4 Hankija selgitab, et sammude (etappidena) tuleb kajastada neid samme, mida dokumendi kasutaja või hankija peavad füüsiliselt tegema. Automaatselt taustal toimuvad toimingud ja protsessid tuleb esitada kirjelduses informatiivsena, kuid need ei lähe sammuna (etapina) arvesse. 5.18.12.1. Vaidlustaja lahendusele punktide omistamisel on määravaks küsimuseks, kuidas defineerida „samme“ Alamkriteeriumi mõttes. Vaidlustaja hinnangul ei toeta RHAD Hankija käsitlust, et ID-kaardi kaardilugejast väljatõmbamine on eraldi samm, sest kasutaja saab jätkata arvutis tööd ja kasutada eID funktsionaalsusi ilma, et ta peaks selleks kaarti lugejast välja tõmbama. See, kas kasutaja tõmbab kaardi lugejast välja või mitte, ei ole vajalik Vaidlustaja pakutud lahenduses eID funktsionaalsuse aktiveerimiseks. 5.18.12.2. Hindamiskriteeriumide kirjelduses olev video (ID-kaardi sertifikaatide uuendamine 2017 - YouTube) kajastab sertifikaatide uuendamist ega ole heaks näidiseks „sammude“ defineerimisel. Hankija väidab RHAD-i ja selle video põhjal, et Nii tuleb hankija esitatud juhistest üheseltmõistetavalt välja, et kasutaja poolt teostavaks sammuks tuleb pidada kasutaja nupulevajutust (s.t. füüsiline liigutus vajutada (klikkida) nuppu (näiteks klikkida nupule „Sulge“, klikkida akna sulgemiseks ristile)), samuti kasutaja füüsilist liigutust/toimingut eemaldada Dokument kaardilugejast jne. Vastupidi, kaardi väljatõmbamise liigitamine sammuks ei olnud kuidagi iseenesestmõistetav ega kusagil kirjas. Vaidlustaja lahenduses ei ole aktiveerimiseks vaja kaarti välja tõmmata. 5.18.3 Kolmas isik väidab vastuses vaidlustusele, et Vaidlustajal ei ole võimalik edukaks osutuda, sest kui Hankija on Alamkriteeriumi alusel jätnud Vaidlustaja pakkumuse ebaõigesti punktidest ilma, on punktidest ebaõigesti ilma jäetud ka Kolmanda isiku pakkumus. Kuivõrd praeguse vaidluse esemeks on üksnes Vaidlustaja ja mitte Kolmanda isiku lahendusele antud punktide arv ning vaidlustuskomisjon ei asu ise hindama esitatud lahendusi, siis ei ole Kolmanda isiku väide vaidlustusmenetluses asjakohane. 6. Hankija, Politsei- ja Piirivalveamet, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija vastus esitati 19.09.2023 ja 29.09.2023 kirjadega) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 6.1. Vaidlustaja leiab, et Kolmanda isiku pakkumus tulnuks tagasi lükata, sest selles on rikutud hankelepingu sisest ristsubsideerimise keeldu (PEE p 3.5.9.1). Samuti leiab Vaidlustaja, et Hankija on Vaidlustaja pakkumusele Kriteeriumi 4 Alamkriteeriumi rakendamisel omistanud vääralt 0 punkti, mistõttu Hankija tunnistas Kolmanda isiku pakkumuse ebaõigesti edukaks. Vaidlustus on põhjendamatu. Hankija on õigesti tunnistanud Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks, rakendanud õigesti hindamiskriteeriume ning tunnistanud õigesti edukaks Kolmanda isiku pakkumuse. 6.2. Kolmanda isiku pakkumus ei ole vastuolus PEE p-s 3.5.9.1 kehtestatud ristsubsideerimise keeluga. 6.2.1. Puudub vaidlus, et Riigihankes ei ole kehtestatud üldist ristsubsideerimise keeldu. Hankija kehtestas PEE p-s 3.5.9.1 üksnes hankelepingu sisese ristsubsideerimise keelu ning piiritles, kuidas Hankija seda määratleb: st hankelepingu siseselt ei ole lubatud ristsubsideerida hankelepingu lisa 2 („Detailne hinnastruktuur“) hinnakirja elemente (st Dokumentide, arendustööde ega näidis- või testdokumentide maksumusi). Hankija tahet näitab ka Hankija 25.04.2023. a vastus PEE p-i 3.5.9.1 kohta 20.04.2023. a küsimusele, kus Hankija selgitas, et keelatud on hankelepingu sisene ristsubsideerimine, ning viitas konkreetsetele elementidele, mille vahel on hankelepingu sisene ristsubsideerimine keelatud. 6.2.2. Hankesisese ristsubsideerimise keeld ei tähenda ettevõtjale keeldu teenida kasumit ega keeldu subsideerida hindu ettevõtja muu äritegevuse arvelt. Samuti ei tähenda see keeldu hindu ühtlustada. Hankija eesmärgiks hankelepingu sisese ristsubsideerimise keelu sätestamisel ei olnud selliselt ettevõtjate tegevusse sekkuda, mistõttu defineeriski Hankija 9 (28) ristsubsideerimise keelu hankemenetluse jaoks hankelepingu sisesena ja kitsalt. Seda, et Hankija eesmärgiks ei olnud kehtestada üldist ristsubsideerimise keeldu või keeldu subsideerida hindu lepingute üleselt, näitab ka asjaolu, et TEE lisa 6 vormil 6.1 ei olnud keelatud 0 ühikuhindade märkimist. 6.2.3. Hankijal puudub alus arvata, et Kolmas isik oleks rikkunud pakkumuses hankelepingu sisest ristsubsideerimise keeldu. Vaidlustuses esitatud etteheited on oletuslikud ning baseeruvad peamiselt Vaidlustaja ja Kolmanda isiku hindade võrdlusel ja TK mõne nõude erisuse väljatoomisel erinevate dokumentide puhul. Erinevalt Vaidlustaja etteheitest, et Hankija ei ole Kolmanda isiku pakutud hindu sisuliselt kontrollinud, on Hankija Kolmanda isiku pakkumuse hinnastamist pakkumuste vastavuse kontrollimisel sisuliselt uurinud. Hankija küsis Kolmandalt isikult korduvalt selgitusi ning asus selgituste kontrollimise järel seisukohale, et puudub alus arvata, et Kolmanda isiku pakkumuses esineb keelatud hankelepingu sisene ristsubsideerimine. 6.2.4. Hankija palus 14.06.2023. a päringuga Kolmandal isikul selgitada oma pakkumuse hinnakujundust, täpsemalt anda selgitusi nende asjaolude kohta, millele Vaidlustaja on vaidlustuses tähelepanu pööranud: 1) elamisloa kaardi (27,55 eurot) ja teiste sarnaste kaartide (nt ID kaart (9,45 eurot)) hinnavahe põhjused; 2) digitaalse isikutunnistuse, diplomaatilise isikutunnistuse ja rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse hinnastamise põhimõtted; 3) Dokumentide ja arendustööde hindade omavaheline suhe. Kolmas isik vastas Hankijale 19.06.2023. a ja selgitas, millistest kaalutlustest ta oma pakkumuse hinnastamisel lähtus. Samuti kinnitas Kolmas isik, et ta ei ole PEE p-s 3.5.9.1 sätestatud nõude vastu eksinud3. Hankija kontrollis Kolmanda isiku selgitusi ning esitas 11.07.2023. a täiendavad küsimused. Hankija esitas ka vastuväiteid Kolmanda isiku selgitustele ja põhjendustele ning palus sellest tulenevalt täiendavaid selgitusi. Kolmas isik vastas küsimustele 14.07.2023. a4. 6.2.5. Hankija järeldas Kolmanda isiku selgituse alusel, et Kolmanda isiku pakkumuses konkreetsetele dokumentidele ja arendustöödele pakutud hinnad on kujundatud lähtuvalt Kolmanda isiku tootmisprotsessidest ja riskihinnangutest ning puudub alus arvata, et Kolmanda isiku hinnakujunduses esineb hankelepingu sisest ristsubsideerimist. Hankija hinnangul on Kolmas isik oma hinnakujundust usutavalt põhjendanud ning hankesisest ristsubsideerimist ei toimu, vaid Kolmas isik on hinna kujundamisel lähtunud selgitatud kaalutlustest. Hankija otsustus selle kohta, et Kolmanda isiku pakkumuses ei esine keelatud ristsubsideerimist, ei ole põhjendamatu ega kaalutlusveaga. 6.2.6. Asudes kontrollima, kas Kolmanda isiku pakkumuses võib olla tegemist keelatud ristsubsideerimisega, pidi Hankija veenduma, kas Kolmanda isiku pakutud hinnad on esitatud selgitusi arvestades mõistlikult põhjendatud. Hankija veendus selles. 6.2.6.1. Protokollist nähtub Hankija tegevus PEE p-le 3.5.9.1 vastavuse kontrollimisel. Hankija uuris ja hindas Kolmandalt isikult saadud selgitusi ja teavet, analüüsis endal olemasolevat teavet ja veendus, et Kolmanda isiku pakkumuses ei ole tegemist keelatud ristsubsideerimisega. Kolmas isik on pakkumuse hinnastamisel lähtunud selgetest kaalutlustest ja pakutud hinnad on majanduslikult põhjendatud. Kolmanda isiku põhjendused ja kaalutlused pakkumuse hinnastamisel on Hankijale usutavad. 6.2.6.2. Hankijale on teada, et elamisloa kaardile kehtivad teistsugused nõuded kui ID kaardile ning elamisloa kaardiga seotud kulud on suuremad kui ID-kaardi puhul. Arvestades Kolmanda isiku selgitusi selle kohta, milliste kulude (sh kulude muutumisega) ja potentsiaalsete riskidega ta elamisloa kaardi hinnastamisel arvestas, ei ole Hankijal põhjust Kolmanda isiku väidetes kahelda, sest ettevõtjate ärilised otsused ja riskihinnangud ongi erinevad. 6.2.6.3. Hankijale on usutavad Kolmanda isiku põhjendused selle kohta, miks on Kolmas isik hinnastanud ühetaoliselt digitaalse isikutunnistuse, diplomaatilise isikutunnistuse ja rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse. Hindade ühetaoliseks ühtlustamine ei ole 3 Selgitus sisaldab Kolmanda isiku ärisaladust. 4 Selgitus sisaldab Kolmanda isiku ärisaladust. 10 (28) Riigihankes keelatud. Hankijal ei ole põhjust arvata, et mõni nende 3 kaardi hinnast ei oleks kuludega põhjendatav, kuid isegi kui see nii oleks, ei saaks sellest teha järeldust, et toimub hankelepingu sisene keelatud ristsubsideerimine, sest pakkuja lepingute ülene subsideerimine ei ole Riigihankes keelatud. Lisaks ei erinenud Kolmanda isiku pakutud hinnad märkimisväärselt teiste pakkujate pakutud hindadest. Kolmanda isiku poolt arendustööde hinnastamise kohta esitatud selgituste ja põhjenduste hindamisel arvestas Hankija muu hulgas seda, et Kolmanda isiku pakutud arendustööde maksumus on võrreldavas suurusjärgus ka Hankija olemasoleva teenusepakkuja arendustööde turuhinnaga. 6.2.6.4. Hankijal puudub põhjus arvata, et Kolmanda isiku hinnapakkumuses esitatud hinnad ei ole kuludega põhjendatavad, kuid isegi kui mõni Kolmanda isiku pakutud hind oleks madalam, ei ole Hankijal põhjust järeldada, et madalama hinna puhul on tegemist keelatud ristsubsideerimisega. Igasugune madalama hinna pakkumine ei ole keelatud. 6.2.6.5. Eeltoodust nähtub, et Hankija jõudis õiguspäraselt järeldusele, et puudub alus arvata, et Kolmanda isiku pakkumuses esineks keelatud hankesisest ristsubsideerimist. Kolmanda isiku pakkumus ei ole vastuolus PEE p-ga 3.5.9.1. 6.3. Vaidlustaja väide ristsubsideerimise kohta põhineb peamiselt oletusel, et kuna Kolmanda isiku pakutud elamisloa kaardi hind on teiste pakkumustega võrreldes liiga kõrge, siis ristsubsideerib Kolmas isik elamisloa kaardi arvel teisi kaarte ja arendustöid, sest need on teiste pakkumustega võrreldes liiga madalad. Samamoodi on Vaidlustaja võrrelnud digitaalse isikutunnistuse, diplomaatilise isikutunnistuse ja rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse hindu ja leidnud, et kuna nende kaartide pakkumusega seotud kulud ei ole Vaidlustaja arvates ühesugused, siis ei tohi ühesugused olla ka nendele pakutud hinnad. Asjaolu, et teised pakkujad esitasid Kolmanda isiku pakkumusest erineva pakkumuse, ei tähenda, et Kolmanda isiku pakkumust tuleb võrrelda Vaidlustaja või mõne teise pakkuja pakkumusega. Kuna Kolmanda isiku pakutud elamisloa kaardi hind on Hankija hinnangul põhjendatud, langeb ära ka etteheide põhjendamatult kõrgest elamisloa kaardi hinnast ja sellega koos ka elamisloa kaardi hinna arvelt toimuvast väidetavast hankelepingu sisesest keelatud ristsubsideerimisest. 6.3.1. Kohtupraktikas on leitud, et kui kaebaja toob välja mõne enda jaoks loogilise arvutuskäigu selle kohta, kuidas pidi hankes hinnapakkumuses maksumus kujunema ja jõudis selles kolmanda isiku pakkumusest kõrgema hinnani, ei tähenda, et kolmandal isikul ei oleks olnud võimalik erinevate ja tema ärisaladusena käsitletavate lahenduste abil leida enda jaoks sobiv ja soodne pakkumuse metoodika (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2022 otsus 3-21-2077 p 17.2). See kohtu mõttekäik on kohane ka käesolevas vaidluses. Kui Vaidlustaja on leidnud, kuidas peab nt elamisloa kaardi hind kujunema või kuidas tema hinnastab digitaalse isikutunnistuse, diplomaatilise isikutunnistuse ja rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse hindu, ning jõudnud selle tulemusena Kolmanda isiku pakkumusest kõrgema või madalama hinnani, ei tähenda see, et Kolmanda isiku pakutud hind oleks kunstlikult ülepaisutatud või põhjendamatult madal või et toimuks keelatud ristsubsideerimine. 6.3.2. Kohtupraktikas on selgitatud, et asjaolu, et vaidlustaja esitas hankemenetluses kolmanda isiku pakkumusest erineva pakkumuse, ei tähenda, et kolmanda isiku pakkumust tuleb võrrelda vaidlustaja pakkumusega. Asudes kolmanda isiku esitatud pakkumuse maksumust kontrollima, peab hankija veenduma, kas kolmanda isiku pakkumus on tema esitatud selgitusi arvestades mõistlikult põhjendatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2022 otsus 3-21-2077 p 17.2). Vaidlustaja arvutuskäigud ei ole tõendiks, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus pidi kindlasti olema põhjendamatult madal või tõendaks hankelepingu sisest ristsubsideerimist. 6.3.3. Nagu Kolmas isik vastustes Hankijale põhjendas, ei tulene ID-kaardi ja elamisloa kaardi hinnaerinevused üksnes tehnilistest nõuetest, vaid ka muudest asjaoludest, mistõttu ei ole põhjendatud Vaidlustaja väide, et kuna nende kaartide tehnilised nõuded erinevad, kaasnevad sellega automaatselt erinevad kulud, mis peavad kindlasti kajastuma ka erinevas hinnas. 6.3.4. Digitaalse isikutunnistuse, diplomaatilise isikutunnistuse ja rahvusvahelise kaitse tunnistuse maksumused ei erine pakkumuste siseselt ja erinevate pakkumuste lõikes märkimisväärselt. Näiteks on IDEMIA diplomaatilise isikutunnistuse maksumus vaid 0,6 11 (28) eurot kallim kui Kolmandal isikul; Vaidlustaja digitaalne isikutunnistus on 1,45 eurot kallim kui IDEMIA-l; Vaidlustaja rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus on 0,07 euro võrra kallim kui Kolmandal isikul; Vaidlustaja digitaalse ja diplomaatilise isikutunnistuse vahe on üksnes 0,17 eurot ja IDEMIA-l 1,03 eurot. Pakutud maksumustest on näha, et igal pakkujal oli oma metoodika, mille järgi ta nende kaartide hinnad määras. Nt Vaidlustaja on määranud neist kaartidest kõrgeima hinna diplomaatilisele isikutunnistusele (7,15 eurot), aga IDEMIA digitaalsele isikutunnistusele (5,53 eurot); Vaidlustaja rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus (3,97 eurot) on kallim kui Kolmanda isiku vastav kaart (3,9 eurot), kuid IDEMIA oma on kõikidest teistest oluliselt odavam (2,2 eurot); Vaidlustaja nende 3 kaardi keskmine maksumus on kallim kui teistel (6,03 eurot), kuid Kolmanda isiku ja IDEMIA 3 kaardi keskmised maksumused on enam-vähem võrdsed jne. Eelnev näitab, et pakkujad kasutavad hinnastamisel erinevaid lähenemisi ning puudub üks ainus õige metoodika. 6.3.5. Põhjendamatu on Vaidlustaja järeldus, nagu näitaksid Kolmanda isiku pakkumuses nende kaartide ühetaolised hinnad nende kaartide omavahelist ristsubsideerimist või ristsubsideerimist elamisloa kaardi hinnaga. Arvestades nende 3 kaardi suhteliselt väikest arvu (nende eeldatav miinimumkogus kokku on 28 250 tk), ei annaks nende omavaheline ristsubsideerimine ka hankelepingu kogumahtu arvestades erilist efekti. Nende kolme kaardi miinimumkogus kokku on 28 250 (millest digitaalseid isikutunnistusi 23 000, diplomaatilisi isikutunnistusi 4 900 ja rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistusi vaid 350). 6.3.6. Tabelist 2 ilmneb, et Kolmandal isikul puudub mõistlik põhjus elamisloa kaardi arvel teiste kaartide ristsubsideerimiseks. Nii Vaidlustaja kui Kolmanda isiku pakkumuse puhul moodustab ID-kaartide kogumaksumus (miinimumkogus x hind) kõige suurema osa kaartide kogumaksumusest ning Kolmanda isiku ja Vaidlustaja puhul ei erine need kogumaksumused märkimisväärselt – Vaidlustaja isikutunnistuste kogumaksumus (arvutatuna miinimumkoguste pealt) on 15 637 000 eurot ja Kolmandal isikul 17 955 000 eurot. Elamisloa kaartide kogumaksumus on Kolmandal isikul 10 386 350 eurot ja Vaidlustajal 5 266 690 eurot. Nendest numbritest saab pigem järeldada, et Kolmas isik ei ristsubsideeri ID-kaarte elamisloa kaartide arvel ning elamisloa kaartide arvel ei ristsubsideerita ka digitaalse isikutunnistuse ja diplomaatilise isikutunnistuse maksumusi. Tabelist 2 nähtub, et digitaalse isikutunnistuse ja diplomaatilise isikutunnistuse miinimumkogus kokku on 27 900 eurot ning selle põhjal arvutatud Kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumus 108 810 eurot ja Vaidlustaja pakkumuse kogumaksumus 195 575 eurot – vahe Kolmanda isikuga on vaid 86 765 eurot. Need numbrid näitavad, et Kolmandal isikul ei ole tõsiseltvõetavat põhjust ristsubsideerida 5 miljoni euroga alla 100 tuhande euro suurusjärku jäävat Vaidlustaja väidetavat puudujääki Kolmanda isiku pakkumuses. 6.3.7. Kuigi vaidlustusest ei selgu, kas Vaidlustaja peab Kolmanda isiku pakutud rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse maksumust selleks, mida ristsubsideeritakse, või selleks, millega ristsubsideeritakse – arvestades asjaolu, et Vaidlustaja poolt on pakutud sellele dokumendile sisuliselt sama hind – märgib Hankija, et arvestades nende tunnistuste miinimumkogust (350 tk) ja Kolmanda isiku kogumaksumust (1365 eurot), ei ole tõsiseltvõetav, et sellega midagi ristsubsideeritakse või et seda on vaja ristsubsideerida. 6.3.8. Hankijal säilib ka pakkumuse maksumuse sisulise kontrolli teostamisel ulatuslik kaalutlusruum. Hankija on välja selgitanud kõik vajalikud asjaolud, sh küsinud Kolmandalt isikult tema pakkumuse hinnastamise kohta selgitusi, ning jõudnud veendumusele, et Kolmanda isiku esitatud selgitused, kaalutlused ja põhjendused on usutavad, ning Hankijal puudub põhjus asuda seisukohale, et Kolmas isik oleks hinnastamisel rikkunud ristsubsideerimise keeldu. Kui siiski leitakse, et Hankija ei saanud tal olemasolevate põhjenduste ja teabe pinnalt veendumust kujundada, ei too see menetlusökonoomiast lähtuvalt kaasa Hankija otsuste tühistamist, sest vaidlustuskomisjon ja kohus saavad sisustada määratlemata õigusmõisteid (st põhjendamatult madal maksumus) ilma, et sekkuks halduse kaalutlusruumi. Riigikohus (vt Riigikohtu 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p 32) on juhendanud, et vaidlustuskomisjoni ja kohtu kogutud täiendavate andmete põhjal saab hankija anda oma hinnangu pakkumuse maksumuse põhjendatusele ning vaidlustuskomisjon/kohus saavad võtta seisukoha, kas tõendid ja hankija täiendavad põhjendused toetavad hankija tehtud otsust. 6.3.9. TEE p-i 9.8.4 teise lause, PEE p-i 4.6 teise lause ja RHS § 114 lg 2 teise lause kohaselt võib Hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-is nimetatud tingimustest. Kolmanda isiku pakkumuse kontrollimise käigus tekkis 12 (28) Hankijal pakkumuse kohta küsimusi ning ta palus Kolmandalt isikult nende kohta selgitusi. Olles tutvunud Kolmanda isiku selgitustega asus Hankija seisukohale, et Kolmanda isiku pakkumuses esineb küll paar formaalset kõrvalekallet, kuid sisuliselt vastab pakkumus RHAD-is nimetatud tingimusele. Hankija otsustas tunnistada Kolmanda isiku pakkumuse TEE p-i 9.8.4 teise lause, PEE p-i 4.6 teise lause ja RHS § 114 lg 2 teise lause alusel vastavaks. Vaidlustaja oletus, et Hankija tuvastatud mittevastavuseks võib olla ristsubsideerimise keelu rikkumine, ei ole õige. 6.4. Hankija tunnistas Kolmanda isiku pakkumuse õigesti vastavaks. Kuna vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamise tulemusena sai Kolmanda isiku pakkumus kõige rohkem punkte, tunnistas Hankija Kolmanda isiku pakkumuse ka õiguspäraselt edukaks. Pakkumuse hindamise kriteeriumide kohaselt läbi viidud hindamise tulemusel on majanduslikult soodsaim Kolmanda isiku pakkumus. 6.4.1. Hankija omistas Vaidlustaja pakkumusele Kriteeriumi 4 alusel õiguspäraselt kokku 5 punkti (Alamkriteeriumi alusel 0 punkti ja alakriteeriumi nr 4.2 alusel 5 punkti). Hankija jättis õiguspäraselt Vaidlustaja pakkumusele andmata 10 lisapunkti Alamkriteeriumi alusel. 6.4.1.1. Hankija kehtestas pakkumuste hindamise kriteeriumid TEE lisas 6 „Hindamiskriteeriumid“. Selle p-i 4 kohaselt oli üheks hindamiskriteeriumiks Dokumentide eID funktsionaalsuse aktiveerimise protsess (osakaaluga 15%). Hankija soovis selle hindamiskriteeriumi kehtestamisega, et pakkujad pakuksid TK-s nõutava tehnilise lahenduse, mis võimaldab Dokumendi kasutajatel ise aktiveerida oma Dokumendi eID funktsionaalsuse ning mis oleks seejuures võimalikult vähe koormav nii Dokumendi kasutajale kui Hankijale. Kuna Dokumendi kasutaja aktiveerib TK nõuete kohaselt ise oma Dokumendi eID funktsionaalsuse üksnes juhul, kui Dokument väljastatakse kasutajale ilma turvakoodide ümbrikuta, tuli Kriteeriumi 4 rakendamiseks pakkuda üksnes Dokumentide eID aktiveerimise protsessi. 6.4.1.2. TK-s sätestas Hankija, et Dokumente oleks võimalik väljastada koos turvakoodide ümbrikuga (TK lisa 1 p 23.2.6.1) (turvakoodide ümbrik on ümbrik, milles sisalduvad Dokumendi PIN1, PIN2 ja PUK kood) ja ilma turvakoodide ümbrikuta (TK lisa 1 p 23.2.6.2). Dokumentide väljastamine koos turvakoodide ümbrikuga tähendab seda, et Dokument väljastatakse kasutajale Hankija või Välisministeeriumi (VäM) teeninduspunktis või välise teenusepakkuja (VTP) juures. Koos Dokumendiga saab kasutaja kätte ka Dokumendi turvakoodide ümbriku ning väljastamisel lõpetatakse kätteandja (PPA, VäM-i või VTP ametniku või töötaja) poolt Dokumendi kasutajasertifikaatide (tuvastussertifikaat ja allkirjastamissertifikaat) peatatud olek ehk aktiveeritakse Dokumendi eID funktsionaalsus (vt TK lisa 1 p 23.2.7). Koos turvakoodide ümbrikuga lahenduse puhul ei aktiveeri kasutaja ise oma Dokumendi eID funktsionaalsust vaid ta saab teenindusest kätte Dokumendi, mille eID funktsionaalsus on juba aktiveeritud (vt TK lisa 1 p 23.2.7.3). Dokumendi koos ümbrikuga väljastamise järgselt mingit eID aktiveerimise tegevust ei toimu. Ilma turvakoodide ümbrikuta Dokumentide väljastamise korral ei saa Dokumendi kasutaja Dokumendiga kaasa turvakoodide ümbrikku, ta peab turvakoodid pärast Dokumendi väljastamist saama muul viisil ning Dokumendi kasutaja peab ise lõpetama oma kasutajasertifikaatide peatatud oleku (vt TK lisa 1 p 23.2.8.11) ehk aktiveerima ise pärast Dokumendi väljastamist oma Dokumendi eID funktsionaalsuse (vt TK lisa 1 p 23.2.8). 6.4.1.3. Kriteeriumi 4 kirjelduse kohaselt pidid pakkujad pakkuma ja Hankija hindas Dokumendi väljastamise järgselt Dokumendi eID funktsionaalsuse aktiveerimise protsessi nii Dokumendi kasutaja kui ka Hankija vaatest. Pakkujad pidid esitama oma pakutava tehnilise lahenduse protsessikirjelduse, mis pidi sisaldama informatsiooni selle kohta, mitu sammu (etappi) on vajalik teha inimese (dokumendi kasutaja) ja Hankija vaatest Dokumendi elektroonilise osa aktiveerimiseks pärast Dokumendi väljastamist, st pakkuja lahenduse korral Dokumentide väljastamiseks ilma turvakoodide ümbrikuta. Kirjeldus (nii sammude (etappide) osa kui taustal toimuvate toimingute osa) pidi olema selge ja detailne, selgelt struktureeritud, loogiline, läbimõeldud, realistlik, teostatav ja ammendav. Protsess pidi sobima Eesti eID ökosüsteemi. Protsessi sammud (etapid) ning nende taustategevused ja toimingud pidid olema ammendavad ning loogiliselt seostatud. Hankija rõhutas, et esitada tuleb ühe lahenduse kirjeldus, kusjuures protsessikirjelduses peavad olema esitatud kõik sammud (etapid) nii dokumendi kasutaja kui ka Hankija vaatest ning sellise täpsusega, et võimaldada Hankijal hinnata vajalike kasutajalt ja Hankijalt oodatavate sammude hulka ja eeldatavat töömahtu 13 (28) protsessi algusest lõpuni. Hankija andis samas ka juhised sammude (etappide) kirjeldamiseks, esitades selleks nii näitliku loetelu sellest, mida käsitletakse sammudena: a) vajuta nupule; b) sisesta andmeid; c) sisesta kood; jne), selgitades, et sammude (etappidena) tuleb kajastada samme, mida Dokumendi kasutaja ja Hankija peavad füüsiliselt tegema (vt Kriteeriumi 4 juures selgitav joonealune märkus nr 4), ning esitades lingi näidisvideole, mis näitab, kuidas määratleda samme (etappe) protsessi algusest lõpuni. 6.4.1.4. Lähtuvalt eID funktsionaalsuse aktiveerimise protsessi kahest eri vaatest (dokumendi kasutaja ja Hankija vaade) sätestas Hankija Kriteeriumile 4 kaks alakriteeriumit – Alakriteerium, kus hinnatakse kasutajalt oodatavate sammude arvu, ning alakriteerium 4.2, kus hinnatakse Hankijalt oodatavate sammude arvu. Kuna Hankija soovis, et pakutav lahendus oleks võimalikult vähe koormav, sätestas ta, et kummaski alakriteeriumis saavad rohkem punkte need pakkumused, mille puhul aktiveerimisel on vastavalt kasutajalt või Hankijalt oodatavate sammude arv kõige väiksem. Kuna Hankija tähtsustas Dokumendi kasutaja mugavust ja toimingute lihtsust rohkem kui Hankija oma, nägi Hankija ette, et Alakriteeriumi eest on võimalik saada rohkem punkte kui alakriteeriumi 4.2 eest. 6.4.1.5. Kuna pakkujad pidid ise esitama dokumendi eID lahenduse kirjelduse ning kirjelduses toodud sammude arvu ja sammude numbrilise kokkuvõtte järgi oli pakkujatel võimalik punkte saada, andis Hankija selged reeglid selle kohta, mida tuleks pidada sammuks, kuidas samme lugeda ja millest tuleks sammude lugemist alustada. Hankija avas sammu (etapi) sisu RHAD-is kirjeldatud tunnuste ja näidete kaudu. 6.4.1.6. PEE p 3.5.9.3 täpsustab, millisest hetkest alates hakkab Hankija Kriteeriumi 4 rakendamisel lugema eID aktiveerimise protsessi samme (st milline on sammude lugemise alguspunkt). Kuna pakkujate lahendused Dokumendi väljastamise järgse eID aktiveerimise jaoks on väga erinevad (sh viisi osas, kuidas toimub Dokumendi väljastamise järgselt kasutajale turvakoodide elektrooniline kättesaadavaks tegemine (üle andmine)), täpsustas Hankija, et hakkab Kriteeriumi 4 rakendamisel samme lugema alates hetkest, mil Dokumendi kasutaja on Dokumendi ja turvakoodid kätte saanud, ning selgitas ühetaolise sammude lugemise alguspunkti tagamiseks hindamiskriteeriumi rakendamisel, et Dokumendi ja turvakoodi väljastamine Dokumendi kasutajale on käsitletav 0-punktina. See tähendab, et esimene samm (etapp), mida pakkuja pakutava lahenduse protsessikirjeldusest hakatakse hindamiskriteeriumi rakendamisel lugema, peab olema järgnev samm. 6.4.1.7. Selleks, et vältida võimalikke vaidlusi selle üle, kas Hankija on pakkujate kirjelduste põhjal sammude arvu õigesti kokku lugenud, nägi Hankija ette selged reeglid, et pakkujad peavad lisaks sammude kirjeldusele esitama ka selge numbrilise kokkuvõtte eraldi nii kasutajalt kui ka Hankijalt Dokumendi elektroonilise osa aktiveerimisel oodatavate sammude arvu kohta. Kuna Hankija eeldas juba RHAD-i koostamisel, et Kriteeriumi 4 alakriteeriumite eest võimalikult suurte hindepunktide saamise nimel soovivad pakkujad näidata sammude arvu võimalikult väiksena, sätestas Hankija selged reeglid selleks, kui sammude arvus või esitatud kirjelduses tekib hindamiskriteeriumi rakendamisel vastuolusid või kahtlusi. Hankija sätestas, et omistab Alamkriteeriumi eest 0 punkti muu hulgas järgmistel juhtudel (alternatiivsed): 1) kui taotleja esitatud kirjelduse hindamisel tekib mitmeti mõistetavusi või kahtlusi selle realistlikkuses, teostatavuses või etappide kirjelduse täielikkuses; 2) kui taotleja esitatud kirjeldus ei ole Hankija hinnangul arusaadav, realistlik või teostatav või ei sobi Eesti eID ökosüsteemi; 3) kui taotleja esitatud kirjeldus sisaldab tegelikkuses täiendavaid etappe; 4) kui taotleja esitatud kirjeldus ja arvulise kokkuvõtte vahel esineb vastuolu. 6.4.2. Pakkumuste hindamise käigus analüüsis Hankija, milline oli pakkumuses kirjeldatud Dokumendi väljastamise järgse eID funktsionaalsuse aktiveerimise protsess, milline oli pakkujate poolt mõlemas alakriteeriumis esitatud vastavalt kas kasutajalt või Hankijalt oodatavate sammude kirjeldus ja sammude arvuline kokkuvõte. Hankija kontrollis ja hindas, kas esitatud sammude kirjelduste ja arvuliste kokkuvõtete puhul esineb asjaolusid, mille puhul on ette nähtud pakkumusele 0 punkti omistamine. 6.4.2.1. Hankija kontrollis ja hindas Vaidlustaja pakkumust Kriteeriumi 4 mõlema alamkriteeriumi lõikes. Hankijal ei tekkinud kahtlusi ega küsimusi alakriteeriumi 4.2 osas ja ta omistas selle 14 (28) alakriteeriumi eest Vaidlustaja pakkumusele 5 punkti. Alamkriteeriumi osas tuvastas Hankija, et Vaidlustaja on märkinud eID aktiveerimiseks kasutajalt oodatavate sammude arvuks 0 sammu. Seega tuli Hankijal RHAD-is kehtestatud reeglite kohaselt omistada Vaidlustaja pakkumusele Alamkriteeriumi eest 0 punkti. Hankija ei olnud TEE lisas 6 „Hindamiskriteeriumid“ Kriteeriumi 4 juures näinud selliseks puhuks ette Hankijale kaalutlusõigust, vaid oli selgesõnaliselt sätestanud Hankija kohustuse omistada 0 punkti. 6.4.2.2. Hankija otsus anda Vaidlustaja pakkumusele Alamkriteeriumi alusel 0 punkti ei sisalda Vaidlustaja osundatud olulisi kaalutlusvigu. Kriteeriumi 4 juures ei olnud Hankijale ette nähtud kaalutlusõigust, vaid oli selgesõnaliselt sätestatud Hankija kohustus omistada alakriteeriumi(te) eest 0 punkti, kui pakutava tehnilise lahenduse protsessi kirjeldusest on puudu samm või sammud. Vaidlustaja ei ole vaidlustanud Hankija järeldust, et protsessikirjelduses esitatud sammude hulgast on puudu vähemalt protsessi lõpetamisega seonduvad sammud, mistõttu puudub vaidlus, et protsessi lõpetamine on Vaidlustaja sammude hulgast puudu. 6.4.2.3. Kriteeriumi 4 puhul ei pidanud Hankija hindama Vaidlustaja pakkumuse p-s 10.1.2 toodud alternatiivset lahendust, kus kasutajalt oodatavate sammude arvuks oli Vaidlustaja poolt märgitud 2. Samuti ei pidanud Hankija otsuses põhjendama, miks on Hankija hinnanud vaid Vaidlustaja pakkumuse p-s 10.1.3 toodud lahendust, kus kasutajalt oodatavate sammude arvuks oli märgitud 0 ja mitte p-s 10.1.2 toodud lahendust, kus sammude arvuks oli 2. Hankijal ei tekkinud ega pidanudki tekkima selles osas mingit küsimust, sest Vaidlustaja pakkumus oli väga selge ja suunas Hankija hindama just p-s 10.1.3 toodud lahendust. 6.4.2.4. Arvestades, et Vaidlustaja on oma pakkumuses viidanud, et eID aktiveerimisprotsessi puhul tuleb lähtuda tema pakkumuse p-s 10.1.3 kirjeldatud protsessist ning lähtudes Kriteeriumi 4 kirjelduses toodust, et Taotleja peab esitama ühe (1) lahenduse kirjelduse [---], puudus Hankijal põhjus asuda Vaidlustaja pakkumusest veel mõnd aktiveerimise protsessi otsima, rääkimata selle hindamisest. Kuna Kriteeriumi 4 kohaselt oli hinnatav Dokumentide eID funktsionaalsuse aktiveerimise protsess seotud sellise Dokumentide väljastamise lahendusega, kus Dokument väljastatakse ilma turvakoodide ümbrikuta on Hankija Kriteeriumi 4 puhul hinnanud õigesti Vaidlustaja pakkumuse p-s 10.1.3 kirjeldatud ilma turvakoodide ümbrikuta Dokumentide väljastamise lahendust. Seega ei olnud Vaidlustaja pakkumusele võimalik Kriteeriumi 4 eest omistada kokku 15 hindepunkti. 6.5. Hankija on piisavalt selgelt määratlenud, mida tuleb Kriteeriumi 4 tähenduses pidada sammuks (etapiks). 6.5.1. Kriteeriumi 4 kirjelduses andis Hankija põhjalikult juhiseid, et sammud tuleb esitada kogu protsessi ulatuses algusest lõpuni ning kuidas samme määratletakse (st mida Hankija peab sammuks). Kriteeriumi 4 kirjelduses toodud sammude tunnuste (sealhulgas juhis, et samm on see, mida kasutaja või Hankija peab füüsiliselt tegema), Hankija esitatud sammude näidisloetelu ning lingilt avaneva näidisvideo põhjal oli arusaadav, milline tegevus kujutab endast selle hindamiskriteeriumi tähenduses sammu (etappi). Nii tuleb Hankija juhistest üheselt mõistetavalt välja, et kasutaja poolt teostavaks sammuks tuleb pidada kasutaja nupulevajutust (st füüsiline liigutus vajutada (klikkida) nuppu (nt klikkida nupule „Sulge“, klikkida akna sulgemiseks ristile)), samuti kasutaja füüsilist liigutust/toimingut eemaldada Dokument kaardilugejast jne. 6.5.2. Hankija sätestas juba TEE p-s 1.13, et kui enne taotluste (ja hiljem ka enne pakkumuse) esitamist ei ole huvitatud isik küsinud selgitusi mis tahes RHAD-i tingimuse kohta, on Hankijal õigus sisustada vastav tingimus mitmeti mõistetavuse korral ühepoolselt, arvestades Riigihanke tulemusena sõlmitava lepinguga taotletavaid eesmärke. PEE p-s 1.7 rõhutas Hankija üle, et kõik hankemenetlust käsitlevad reeglid ja põhimõtted kehtivad kogu hankemenetluse vältel, sh pakkumuse esitamisele ja menetlemisele. Eeltoodust lähtuvalt pidanuks Vaidlustaja juhul, kui ta tõepoolest leidis, et sammude määratlemine on ebaselge, esitama Hankijale enne pakkumuse esitamist sellekohase küsimuse. Kuna Vaidlustaja selgitusi ei palunud, on tegemist Vaidlustaja hoolsuskohustuse rikkumisega ning sellega seotud võimalike eksimuste risk jääb Vaidlustaja kanda. 15 (28) 6.6. 29.09.2023. a esitas Hankija täiendavad seisukohad. 6.6.1. Vaidlustaja on oma 26.09.2023. a täiendavas seisukohas esitanud uue vaidlustuse aluse võrreldes 11.09.2023. a esitatud vaidlustusega (etteheiteid seoses omahindade ja PEE p-s 3.5.10 sätestatud tingimusega), mis tuleb RHS § 191 lg-s 1 sätestatud tähtaegade rikkumise tõttu jätta läbi vaatamata. RHS § 191 lg-s 1 sätestatud tähtaja järgimiseks oleks Vaidlustaja pidanud esitama uusi asjaolusid sisaldavad dokumendid hiljemalt 21.09.2023. a. 6.6.2. Hankija on Kolmanda isiku pakkumuse õigesti vastavaks tunnistanud, kuna see ei ole vastuolus ristsubsideerimise keeluga. 6.6.2.1. Kohtupraktikas on ristsubsideerimise keelu ja keelatud ristsubsideerimise kontrollimise kontseptsioonid välja kujundatud põhjendamatult madala maksumuse kontekstis ning eristatakse hankelepingu sisest ristsubsideerimist ja üldist ristsubsideerimist, mis sisaldab ka hankelepingu välistest vahenditest subsideerimist. Riigikohus on selgitanud, et ettevõtjal pole üleüldist keeldu oma hindu riigihangetes lepingute üleselt ristsubsideerida, välja arvatud juhul, kui see on hankelepingu esemele kohalduvatest erinormidest tulenevalt keelatud. Kui hankelepingu esemele ei kohaldu eriseadustest tulenevad erireeglid, siis puudub riigihangetes üldine ristsubsideerimise keeld, ning kohtupraktika kohaselt tuleb sel juhul lähtuda sellest, kas ja mis ulatuses on hankija konkreetse riigihanke dokumentides ristsubsideerimise keelu kehtestanud. PEE p-s 3.5.9.1 on kehtestatud üksnes hankelepingu sisese ristsubsideerimise keeld ja Hankija ei soovinud kehtestada üldist ristsubsideerimise keeldu. Hankija tahe oli üksnes see, et pakkujad ei ristsubsideeriks hankelepingu siseselt ühe Dokumendi ja/või arendustöö hinna arvelt teist Dokumenti ja/või arendustööd, kuid sellega ei keelanud Hankija pakkujatel kasumi teenimist, hindade ühtlustamist, hankelepingu täitmiseks vajalike investeeringute jaotamist erinevate hinnakomponentide vahel jms. Seega ei vasta tõele Vaidlustaja väide, et Hankija on kehtestanud nõude, et igal Dokumendil peab olema õiglane hind, mis kajastab selle Dokumendi tootmise kulu. 6.6.2.2. Hankija lähtus PEE-d koostades ja Kolmanda isiku pakkumust kontrollides pakkumuse põhjendamatult madalat maksumusest ja selle kontekstis kujundatud ristsubsideerimise kontseptsioone käsitlevast kohtupraktikast. Hankija soovis saada ülevaate pakutavate Dokumentide ja arendustööde hinnastamise struktuurist, andis PEE-s selged reeglid pakutavate hindade ristsubsideerimise kohta ja kehtestas PEE p-s 3.5.9.1 hankelepingu sisese ristsubsideerimise keelu. Kolmanda isiku pakkumuse kontrollimise käigus ei tuvastanud Hankija hankelepingu sisese ristsubsideerimise keelu rikkumist. 6.6.2.3. Kogu Vaidlustaja ristsubsideerimise kontseptsioon tugineb seisukohale, et Kolmanda isiku pakkumuse arendustööde maksumus on põhjendamatult madal ja elamisloa kaardi maksumus põhjendamatult kõrge, sest kui puuduks mõni põhjendamatult madal komponent, poleks Vaidlustajal põhjust rääkida ka väidetavast hankelepingusisesest ristsubsideerimisest. Samuti on Vaidlustaja viidanud just põhjendamatult madalat maksumust käsitlevale kohtupraktikale. Sellest tulenevalt on arusaamatu Vaidlustaja seisukoht, et Hankija ei saanud hankelepingu sisese ristsubsideerimise kontrollimisel lähtuda põhjendamatult madala maksumuse kontrollimise põhimõtetest. See väide on vastuolus ka Vaidlustaja nõuetega, et Hankija peab kohaldama põhjendamatult madala maksumusega seotud kohtupraktikat ja hindama konkurentsi kahjustamise küsimusi. 6.6.2.4. Hankija kontrollis Kolmanda isiku pakkumust ja jõudis õiguspäraselt järeldusele, et puudub alus arvata, et pakkumuses esineks keelatud hankelepingu sisest ristsubsideerimist. Hankija pidi kontrollima, kas pakutud hinnad on mõistlikult põhjendatud, seejuures ei pidanud Hankija nõudma pakkujatelt detailsete kalkulatsioonide esitamist ega tegema pakutud hindadele finantsanalüüsi. 6.6.2.5. Hankijale jääb arusaamatuks, mis andmeid Hankija täiendavalt koguma ja hindama oleks pidanud. Hankija saab usaldada pakkuja esitatud põhjalikke selgitusi, mida Hankija on ka sisuliselt analüüsinud. 6.6.2.6. Vaidlustaja nõuab, et Hankija pidanuks kontrollima ristsubsideerimise keelu rikkumist võimaliku konkurentsi kahjustamise seisukohast. Hankija kontrollis Kolmanda isiku poolt hankelepingu sisese ristsubsideerimise keelu järgimist ning ei tuvastanud keelu rikkumist. 16 (28) Selgus, et kõik hinnakomponendid on majanduslikult põhjendatud (st ei ole põhjendamatult madalad) ning ühegi komponendid subsideerimiseks välistest vahenditest ega mõne teise komponendi eest saadava tulu arvelt põhjust ei ole. Sellises olukorras ei saa rääkida konkurentsi kahjustamisest, konkurentsi ebamõistlikult kahjustamise ohust vms. 6.6.2.7. Isegi kui Vaidlustaja hinnangul on mõne Kolmanda isiku pakutud komponendi hind liiga madal, ei ole tegemist konkurentsi kahjustava alapakkumisega, sest Riigikohtu praktika kohaselt kahjustab alapakkumus konkurentsi ennekõike turgu valitseva seisundi kuritarvitamise korral. Ettevõtjal, kellel ei ole turgu valitsevat seisundit, ei ole keelatud riigihankes isegi agressiivsema hinnapakkumise esitamine, sest see ei saa põhjustada vastaval kaubaturul konkurentsimoonustust või selle ohtu – selleks puudub vajalik turujõud kaubaturul. Kolmas isik ei ole turgu valitsevas seisundis olev ettevõtja ning teda ei saa turgu valitsevaks ettevõtjaks pidada ka tulenevalt Vaidlustaja viidatud kahe õhutõrjeradari lepingu sõlmimise tõttu. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus sõlmis lepingu Thales gruppi kuuluva kaitsetööstuse valdkonnas tegutseva Prantsusmaa äriühinguga, kuid Riigihankes osaleb Soome äriühing Thales DIS Finland Oy. Asjaolu, et Thales gruppi kuuluv kaitsevaldkonnas tegutsev äriühing on teises sektoris (kaitsetööstus) sõlminud teise hankijaga lepingu kahe radari müümiseks, ei ole kuidagi seotud käesoleva Riigihanke lepingu esemega, sellega seotud kaubaturuga ega ka Riigihankes pakkumuse esitanud Thalese gruppi kuuluva äriühinguga. 6.6.2.8. RHS § 3 p-s 3 sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõte on käesoleval juhul realiseeritud eelkõige läbi hankemenetluse korraldamise, mitmete pakkujate osalemise ja konkureerimise ning pakkumuste hindamise Riigihankes kehtestatud pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel. Seetõttu ei nõustu Hankija Vaidlustaja väidetega, mille kohaselt pidanuks Hankija jätma konkurentsimoonutuste vältimiseks tähelepanuta RHAD-is kehtestatud hindamiskriteeriumid, sest Vaidlustaja hinnangul ei ole nendega võimalik kindlaks teha majanduslikult soodsaimat pakkumust. Hindamise kriteeriumide alusel leiti majanduslikult soodsaim pakkumus, mitte odavaim pakkumus. 6.6.2.9. Korrektne ei ole Vaidlustaja väide, et Kolmanda isiku pakkumus on tervikuna kallim kui Vaidlustaja oma. Vaidlustaja on võrrelnud üksnes Dokumentide maksumust, võtmata arvesse nt arendustööde maksumusi. Vaidlustaja arendustööde maksumused on oluliselt kõrgemad kui teistel pakkujatel ning ei ole välistatud, et see võib muuta Vaidlustaja pakkumuse tervikuna kallimaks kui teised pakkumused. 6.6.2.10. Vaidlustaja osundatud Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht 27.08.2018 otsuses nr 3-18-1116 konkurentsi ebamõistliku kahjustamise kohta ei käsitle Hankija hinnangul mitte pakkumuste vastavuse kontrollimise olukorda, vaid hankija otsust, kas konkreetses hankes ristsubsideerimine lubada või mitte, ning hankija oli teinud otsuse, et ta ristsubsideerimise kasutamist üldse ei keelanud. Vaidlusaluses Riigihankes otsustas Hankija kehtestada PEE-s hankelepingu sisese ristsubsideerimise keelu. 6.6.2.11. Vaidlustaja on kunstlikult konstrueerinud eelduse, et Hankija on hankelepingu sisese ristsubsideerimise keelamisega soovinud välistada konkurentsimoonutusi ning väidab oma eelduse pinnalt, et Hankija ei ole konkurentsimoonutuste toimumist kontrollinud. Hankija kontrollis Kolmanda isiku pakkumuses märgitud hindu ja ei tuvastanud keelatud ristsubsideerimist. Asjaolu, et Vaidlustaja ise sidus kunagi Hankijale esitatud küsimuse konkurentsimoonutuste ja turuvallutusliku hinnapoliitikaga (predatory pricing) või et kohtulahendites on ristsubsideerimise kontekstis mainitud mõju konkurentsile, ei tähenda, et Hankijal oleks ristsubsideerimise keeldu kehtestades selline eesmärk olnud või et Hankija oleks pidanud hakkama läbi viima eraldiseisvaid konkurentsi-, turu- ja finantsanalüüse. 6.6.2.12. Väites, et hindamiskriteeriumide tulemusena ei selgu majanduslikult soodsaim pakkumus, soovib Vaidlustaja sisuliselt vaidlustada RHAD-i. RHAD-i ei ole tähtaegselt vaidlustatud. Asjassepuutumatu on väide, et hindamiskriteeriumi on seoses ebaselguse või arusaamatusega võimalik vaidlustada kuni edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamistähtaja möödumiseni. Vaidlustaja ei ole täpsustanud, milline hindamiskriteerium on tema hinnangul arusaamatu, milles arusaamatus seisneb või kas ta üldse vaidlustab mõne hindamiskriteeriumi. Kui Vaidlustaja leiab, et on vaidlustanud mingi hindamiskriteeriumi oma vaidlustuses või 26.09.2023. a seisukohas, on see vaidlustatud hilinenult. Vaidlustaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendist nr 3-15-1824 tuleneb käesoleva vaidluse kontekstis, et kui hindamiskriteeriume ei ole vaidlustatud, kuid mitteedukas pakkuja leiab hiljem, et konkurendi 17 (28) pakutud madalama hinna ja hindamiskriteeriumite koosmõjul osutub valituks kallima koguhinnaga pakkumus, ei saa see pakkuja tugineda väitele, et hindamiskriteeriumid ei taganud tema hinnangul nõuetekohast tulemust või et hankija poleks tohtinud hindamiskriteeriume rakendada. 6.6.2.13. Hankijale on eluliselt usutav, et teatud piirides pakkujad üldiselt manipuleerivadki hindamiskriteeriumidega ning see ei ole ka keelatud. Kriteeriumidega saab manipuleerida kuni Riigihankes kehtestatud ristsubsideerimise keeluni, mis omakorda tähendab, et kui ei ole tegemist keelatud ristsubsideerimisega, ei saa pakkujatele ette heita ka hindamiskriteeriumidega manipuleerimist. 6.6.2.14. Hankija ja Kolmanda isiku vastustes vaidlustusele ei esine Vaidlustaja väidetud vastuolusid. Hankija ei ole tuvastanud Kolmanda isiku pakkumuses hankelepingu välistest vahenditest subsideerimist ega ka hankelepingu sisese ristsubsideerimise keelu rikkumist. 6.6.3. Kriteeriumi 4 Alamkriteeriumis hindas Hankija Dokumentide eID funktsionaalsuse aktiveerimise protsessi Dokumendi kasutaja vaatest. IT terministandardi sõnastik defineerib protsessi kui ettemääratud sündmustejada, mis leiab aset kogu programmi või mingi osa täitmisel. Protsessil on algus ja lõpp. Asjaolu, et kasutaja saab jätkata arvutis tööd ka ilma ID-kaarti lugejast eemaldamata, ei muuda fakti, et Vaidlustaja esitatud protsessi kirjeldus ei kajasta eID protsessi lõppu – sealt on loogiliselt võttes mõni samm puudu või, kui protsessi lõpetamiseks ei ole kasutajal tõesti vaja teha mitte ühtegi füüsilist sammu ja protsess lõpeb iseenesest, on see osa protsessist ebaselge. Hankija andis Vaidlustaja pakkumusele Alamkriteeriumi alusel õigesti 0 punkti. 6.6.4. Hankija palub jätta vaidlustus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse peale läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata, sest Vaidlustajal puudub kaebeõigus. Vaidlustaja leiab, et tema pakkumus oleks pidanud Kriteeriumi 4 alusel saama kokku 15 punkti (Alamkriteeriumi alusel 10 punkti ja alakriteeriumi 4.2 alusel 5 punkti). Vaidlustaja pakkumusele ei ole võimalik Kriteeriumi 4 eest kokku 15 punkti omistada. 6.6.4.1. Hankija on õigesti andnud Vaidlustaja pakkumusele Kriteeriumi 4 Alamkriteeriumi eest 0 punkti (hinnates Vaidlustaja pakkumuse p-s 10.1.3 kirjeldatud lahendust). Ka juhul, kui Vaidlustaja pakkumusele omistataks pakkumuse p-s 10.1.2 kirjeldatud lahendust hinnates 10 punkti Alamkriteeriumi alusel, saaks Vaidlustaja pakkumus 0 punkti alakriteeriumi 4.2 alusel. Vaidlustaja ei ole sellele Hankija seisukohale oma täiendavates seisukohtades vastu vaielnud. 6.6.4.2. Eeltoodu valguses puudub Vaidlustajal kaebeõigus vaidlustada Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsust, sest see ei muuda riigihanke tulemusi – Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse korral jääb edukaks pakkumuseks Kolmanda isiku pakkumus. 7. Kolmas isik, Thales DIS Finland OY, vaidleb vaidlustusele vastu (Kolmanda isiku vastus esitati 20.09.2023 ja 29.09.2023 kirjadega) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 7.1. Vaidlustaja põhjendab vaidlustust järgmiselt: 1) Kolmanda isiku pakkumus on vastuolus PEE p-st 3.5.9.1 tuleneva sisemise ristsubsideerimise keeluga, mistõttu pidi Hankija Kolmanda isiku pakkumuse RHS § 114 lg 2 alusel mittevastavaks tunnistama; 2) Vaidlustaja pakkumus pidanuks saama hindamise kriteeriumi 4 „Dokumentide eID funktsionaalsuse aktiveerimise protsess“ (Kriteerium 4) alusel 5 punkti asemel 15, mille tulemusel saaks Vaidlustaja pakkumus Kolmanda isiku pakkumusest rohkem punkte. Vaidlustaja eksib mõlemas väites. 7.2. Kolmas isik ei ole pakutud maksumusi ristsubsideerinud hankelepingu siseselt ega väliselt. 7.2.1. PEE p-i 3.5.9.1 kohaselt on hankelepingu siseselt ristsubsideerimine keelatud, st keelatud on ristsubsideerimine: 1) erinevate maksumuse kriteeriumide vahel (ühe, mitme või kõigi dokumentide ristsubsideerimine ühe, mitme või kõigi arendustööde maksumusega); 18 (28)  2) maksumuse kriteeriumi siseselt (mis tahes dokumendi ristsubsideerimine teise dokumendiga või mis tahes arendustöö ristsubsideerimine teise arendustööga); 3) muude hankelepingu lisa 2 „Detailne hinnastruktuur“ hinnakirja elementide vahel. 7.2.2. Vaidlustaja arvab ekslikult, et Kolmas isik katab elamisloa kaardist saadava tuluga teiste kaartide ja arendustöödega seotud kahjumi. Kolmas isik ei ristsubsideeri hankelepingu kulusid hankelepingu siseselt ega väliselt. Iga dokumendi kulu on kaetud sellest dokumendist saadava tuluga ning iga arendustöö kulu on kaetud sellest arendustööst saadava tuluga. Ühegi ühiku pealt ei saa Kolmas isik kahjumit. 7.2.3. Hankija rakendas PEE p-st 3.5.9.1 tulenevat õigust nõuda pakkujalt selgitusi, andmeid, dokumente ja tõendeid, kui tal tekib ristsubsideerimise kahtlus ning esitas Kolmandale isikule 14.06.2023. a päringu selle kohta, kas Kolmas isik ristsubsideerib teatud dokumentidega seotud kulu või arendustöödega seotud kulu. Kolmas isik esitas vastused 19.06.2023. a. Hankija esitas 11.07.2023. a täiendava päringu, millele Kolmas isik vastas 14.07.2023. a. 7.2.4. Kolmas isik on põhjalikult (kokku 12 leheküljel) Hankijale selgitanud ja tõendanud, et ristsubsideerimist ei toimu 5 . Kontrollimenetlus on toimunud piisava põhjalikkusega, Hankija on täitnud uurimiskohustuse ja teinud selle pinnalt kaalutletud otsuse. 7.2.5. Pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on õigusvastane, kui hankija ei ole pakkumuse vastavust kontrollinud sisuliselt, vaid formaalselt. Kontroll oleks formaalne siis, kui hankija ei tuvastada kahtlustäratavaid detaile, ei küsi selgitusi või on põhjendamatult passiivne. Praegu niisugust olukorda ei esine, kuna Hankija on pakkumuse vastavust (sh PEE p 3.5.9.1 keelu osas) kontrollinud sisuliselt ja hoolikalt. 7.2.6. Vaidlustusmenetluses ei saa olla küsimuseks, kas Kolmas isik on pakkunud teatud kaartide puhul „liiga kõrget“ hinda. Maksimaalseid piirhindu Riigihankes kehtestatud ei ole. Samuti ei ole ega saa olla vaidluse all, milline võiks olla minimaalne hind, millega kaarte toota saab. Selline tehniline hinnang väljub vaidlustuskomisjoni või kohtu pädevusest (ja kompetentsist). Vaidluse all on vaid küsimus, kas Hankija on kontrollinud ristsubsideerimise keelu järgimist ning kas Kolmanda isiku vastuste alusel oli põhjendatud tema pakkumus vastavaks tunnistada. 7.2.7. Kõik Vaidlustaja kahtlused ristsubsideerimise kohta on spekulatiivsed. Asjaolu, et teatud dokumendid on Kolmas isik hinnastanud Vaidlustajast kõrgemalt ja teatud dokumendid madalamalt, ei tähenda ristsubsideerimist. Isegi kui Kolmas isik taotleb teatud dokumentide pealt suuremat kasumit, ei oma see ristsubsideerimise keelu juures mingit tähtsust. Oluline on, et ühegi dokumendi ega arendustöö kulu ei ületa selle dokumendi ega arendustöö maksumust. 7.2.8. Vaidlustaja väitel viitab sisemisele ristsubsideerimisele see, et Kolmas isik on digitaalse isikutunnistuse, diplomaatilise isikutunnistuse ja rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse hinnastanud samamoodi - 3,9 eurot. Vaidlustaja väidab, et see pole võimalik, kuna kaartidega seotud kulud on erinevad. Kolmas isik märgib, et hind ei ole samastatav kuluga. Isegi kui kaartidega seotud kulu ei ole identne, ei tähenda see, et Kolmas isik ei saa kaarte sarnaselt hinnastada. RHAD-ist ei tulene, et pakkuja ei või kaarte hinnastada sama hinnaga. Kuna hind ületab iga kaardiga seotud kulu, on selline hinnastamine PEE p-i 3.5.9.1 järgi lubatav. 7.2.9. Vaidlustaja väide, et Kolmanda isiku pakutud arendustööde maksumus ei ole kuludega põhjendatav ega põhine turutingimustel, on alusetu. Kolmas isik on 19.06.2023. a vastuses Hankijale põhjalikult selgitanud arendustöö maksumuse kujunemist, sh seda, et pakutud hind ületab kulu. 7.2.10. Vaidlustaja väidab, et ristsubsideerimise tõttu on Vaidlustaja pakkumuse kogumaksumus Vaidlustaja omast suurem, s.o „tegelikkuses majanduslikult ebasoodsam“. Esiteks, ristsubsideerimist ei toimu. Teiseks, pakkumuse majanduslik soodsus tehakse kindlaks hindamise kriteeriumide alusel (RHS § 117 lg 1). See, et dokumentide eeldatava mahu juures on Kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumus Vaidlustaja pakkumuse kogumaksumusest kõrgem, ei oma hindamisel ega Hankija otsuse õiguspärasuse 5 Selgituste näol on tegemist Kolmanda isiku ärisaladusega. 19 (28) kindlakstegemisel mingit tähendust. Kui Vaidlustaja pidas õigusvastaseks, et hindamise kriteeriumis „Dokumendi maksumus“ võib rohkem punkte saada pakkumus, mille eeldatav kogumaksumus on teistest kõrgem, pidanuks ta seda kriteeriumit tähtaegselt vaidlustama. 7.3. Vaidlustaja pakkumus sai Kriteeriumi 4 alusel õige arvu punkte 7.3.1. Hindamise kriteeriumi „Dokumentide eID funktsionaalsuse aktiveerimise protsess“ alakriteeriumis 1 (s.o Alamkriteerium) hinnati, kui mitu sammu on vajalik teha inimese ehk dokumendi kasutaja poolt dokumendi elektroonilise osa aktiveerimiseks. RHAD-is selgitati, et sammudena käsitleb Hankija nt järgimist: vajuta nupule, sisesta andmeid, sisesta kood jmt. Sammudena tuli kajastada neid samme, mida dokumendi kasutaja peab füüsiliselt tegema. Taustal toimuvad toimingud arvesse ei läinud. Koos kirjeldusega sammudest pidi esitama ka numbrilise kokkuvõtte sammude arvust. 7.3.2. Hankijal oli õigus omistada alakriteeriumi eest 0 punkti, kui: 1) esitatud kirjelduse hindamisel tekib mitmetimõistetavusi või kahtlusi selle realistlikkuses, teostatavuses või etappide kirjelduse täielikkuses; 2) esitatud kirjeldus ei ole Hankija hinnangul arusaadav, realistlik või teostatav või ei sobi Eesti eID ökosüsteemi; 3) esitatud kirjeldus sisaldab tegelikkuses täiendavaid etappe; 4) esitatud kirjelduse ja arvulise kokkuvõtte vahel esineb vastuolu vms. 7.3.3. Vaidlustuses esitatud põhjendustest nähtub, et Vaidlustaja on märkinud: 1) pakkumuse p-s 10.1.3 dokumendi kasutaja poolt tehtavate sammude arvuks 0; 2) alternatiivselt, pakkumuse p-s 10.1.2 dokumendi kasutaja poolt tehtavate sammude arvuks 2. Nendel asjaoludel on selge, et Vaidlustaja pakkumusele tuli Alamkriteeriumi alusel anda 0 punkti. Seda järgmistel põhjustel: 1) Riigihankes ei olnud lubatud alternatiivsete pakkumuste esitamine. PEE p-i 3.4 järgi pidi iga pakkuja esitama vaid ühe pakkumuse, sh pidi Kriteeriumi 4 raames esitama vaid ühe sammude kirjelduse ja numbrilise kokkuvõtte sammudest. Vaidlustaja ei saanud esitada alternatiivseid lahendusi, millest ühe puhul tuleb teha dokumendi kasutaja poolt 0 sammu, teise puhul aga 2 sammu. Seega on Vaidlustaja pakkumuses esitatud kirjeldus mitmeti mõistetav ning kirjelduses esineb vastuolu arvulise kokkuvõttega. Mõlemal juhul oli Hankijal õigus anda Vaidlustaja pakkumusele 0 punkti; 2) vaidlustusest nähtub, et tegelikkuses peab dokumendi kasutaja tegema rohkem samme kui 0. Kolmanda isiku hinnangul on võimatu dokumendi aktiveerimine kasutaja poolt 0 sammuga. Hankija on põhjendanud, et sammude hulgast on puudu vähemalt dokumendi elektroonilise osa aktiveerimise protsessi lõpetamine, mille tõttu ei saa sammude arv kindlasti olla 0. Vaidlustaja väidab, et sellisel juhul oleks Hankija ise pidanud korrigeerima tema sammude arvu 1 peale. See väide on ebaõige. Hankija ei saa omaalgatuslikult pakkumusi muuta. Kriteeriumis 4 oli sätestatud tagajärg, kui pakkuja esitatud kirjeldus sisaldab tegelikult enam samme või kui esitatud kirjelduse ja arvulise kokkuvõtte vahel esineb vastuolu. Sellisel juhul oli Hankijal õigus jätta Alamkriteeriumi alusel punktid andmata; 3) tõele ei vasta Vaidlustaja väide, et Hankija ei ole sammude mõistet defineerinud. Samuti ei vasta tõele väide, et Hankija ei ole lõplikus juhenddokumendis andnud täiendavaid selgitusi. Sammude mõiste on detailselt avatud juba TEE-s, kus on selgitatud, et sammudena käsitletakse dokumendi kasutaja poolt füüsiliselt tehtavaid samme, kuid mitte automaatselt taustal toimuvaid toiminguid. Lõplikus juhenddokumendis on Hankija täiendavalt selgitanud, et aktiveerimise protsess algab pärast seda, kui dokument ja selle turvakoodid on kasutajale väljastatud. Nende suuniste valguses pidi olema Vaidlustajale selge, et dokumendi aktiveerimine ei saa toimuda 0 sammuga. Et 0 sammu ei ole realistlik, nähtub ka Vaidlustaja pakkumusest, kus on esitatud „alternatiivne“ sammude arv. Seega pidi ka Vaidlustaja kahtlema 0-sammulises lahenduses. Muidu polekski tarvidust „alternatiive“ pakkuda, sest 0-sammuline lahendus annaks maksimaalsed punktid. 7.3.4. Hankija on kõiki pakkujad võrdselt kohelnud – ka Kolmandale isikule jäeti samal põhjendusel Alamkriteeriumi alusel punktid andmata. Seega ei ole Vaidlustajal võimalik edukaks osutuda, sest kui Hankija on Alamkriteeriumi alusel jätnud Vaidlustaja pakkumuse ebaõigesti punktidest ilma, on ebaõigesti punktidest ilma jäetud ka Kolmanda isiku pakkumus ja Vaidlustaja pakkumus ei osutuks jätkuvalt edukaks.. 20 (28) 7.4. 29.09.2023. a esitas Kolmas isik täiendavad seisukohad. 7.4.1. Vaidlustaja eksib väites, et PEE p-i 3.5.9.1 järgi ei tohi dokumentide kulusid sisemiselt ristsubsideerida ja dokumendil peab olema seega õiglane hind, mis kajastab selle dokumendi tootmise kulu. Pakkujal ei olnud kohustust pakkuda „õiglast hinda,“ mis „kajastab dokumendi tootmise kulu“. Kolmas isik ei tooda mitte ühtegi dokumenti kahjuga, seega ei toimu dokumentide hindade vahelist ristsubsideerimist. 7.4.2. Vaidlustaja väidab, et Kolmanda isiku pakutud hinnad kajastavad „ilmselget manipulatsiooni hindamise kriteeriumidega“. Vaidlustaja seisukoht on rajatud eeldusele, mis on alusetu ja asjakohatu. Ükski RHAD-i ega RHS-i säte ei keela pakkujal teenida hankelepingu täitmisel kasumit, maksimeerides samas hankelepingule konkureerides oma eduperspektiivi. Vaidlustuskomisjon ei anna hinnanguid pakkujate hinnakujundusele, vaid kontrollib hankija otsuste õiguspärasust. 7.4.3. Vaidlustaja väidab, et Kolmanda isiku kulu elamisloa kaardi tootmisel on ca 3 korda kõrgem kui isikutunnistuse tootmisel ning ca 7 korda kõrgem kui kõikide muude dokumentide tootmisel. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et hind ei ole samastatav kuluga. RHAD-ist ei tulene kohustust esitada dokumentide hindu proportsionaalselt dokumentide kuludega. Ka ei tulene RHAD-ist hindade piirmäärasid ega kasumimarginaali maksimaalset suurust. On vale väita, et Kolmanda isiku kulud kaardi tootmisel on 3 (või 7) korda kõrgemad, kui Vaidlustaja ei tea tootmiskulude suurust. Käesolevas vaidluses on oluline see, kas toimub sisemine ristsubsideerimine ehk kas Kolmas isik toodab dokumenti kahjumiga ning katab kahjumi teise dokumendi tulu arvelt. Seda olukorda ei esine. 7.4.4. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et Kolmas isik toodab dokumente kahjumiga. 7.4.5. Vaidlustaja viited kohtupraktikale, mille kohaselt peab ristsubsideerimise korral kontrollima ka konkurentsi moonutamist, on asjassepuutumatud. Kolmas isik ei ristsubsideeri hindu. Konkurentsi moonutamise kahtlust ei saa tekkida, kui Kolmas isik on esitanud hinnad, mis katavad ära iga üksiku dokumendi kulu. Hankija ei pidanud konkurentsi moonutamist kontrollima, kuna ta on teinud kindlaks, et ristsubsideerimist ei esine. 7.4.6. Pakkumuse majanduslik soodsus tehakse kindlaks hindamise kriteeriumide alusel (RHS § 117 lg 1 ls 2). Vaidlustaja ei esitanud majanduslikult soodsaimat pakkumust. Hankijal ei ole õiguslikku alust eirata hindamise kriteeriume ja suvaliselt otsustada, et edukaks osutub teine pakkuja, kes kehtivate hindamise kriteeriumide järgi kõige rohkem punkte ei saa. 7.4.7. Kui Vaidlustaja pidas hindamise kriteeriume õigusvastaseks, oleks ta pidanud neid vaidlustama. Vaidlustaja poolt viidatud EK lahendis kirjeldatud olukorda praegu ei esine. Hindamise kriteerium „Dokumendi maksumus“ ei sisalda subjektiivseid elemente ega ole ebamäärane. Tegemist on maksumuse kriteeriumiga, mitte kvaliteedikriteeriumiga. Maksumuse kriteeriumis arvutatakse punktid valemi alusel, mis oli Vaidlustajale ja kõigile teistele pakkujale teada. Hankija rakendas hindamise kriteeriumi „Dokumendi maksumus“ täpselt nii, nagu see kogu aeg sätestatud on olnud. Vaidlustaja pidi mõistma selle sisu. 7.4.8. Vaidlustaja väidab, et Hankija on jätnud kontrollimata PEE p-s 3.5.10 nõutud omahinnad. See väide on praeguses vaidluses asjassepuutumatu (esitatud hilinemisega) ja tuleb jätta tähelepanuta. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. 26.09.2023. a esitatud täiendavates seisukohtades (edaspidi Seisukohad) leidis Vaidlustaja, et Hankija on jätnud kontrollimata PEE p-s 3.5.10 nõutud omahinnad või on Kolmas isik jätnud need esitamata. Seega leiab Vaidlustaja, et lisaks vaidlustuses välja toodud PEE p-le 3.5.9.1 on võimalik, et Kolmanda isiku pakkumus ei vasta ka PEE p-le 3.5.10. Seda väidet Vaidlustaja vaidlustuses ei esitanud. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et tegemist on uue vaidlustuse alusega RHS § 190 lg 6 mõttes. RHS § 190 lg 6 kohaselt on vaidlustuse alus põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. 21 (28) RHS § 191 lg 1 kohaselt võib vaidlustuse nõuet või alust muuta või täiendada, kuid uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavad dokumendid peavad olema vaidlustuskomisjonile laekunud hiljemalt kaks tööpäeva enne [---] kirjalikus menetluses vaidlustuskomisjoni määratud selgituste ja dokumentide esitamise tähtpäeva. Vaidlustuskomisjon määras 21.09.2023 kirjaga nr 12.2-10/136 täiendavate seisukohtade või dokumentide esitamise tähtpäevaks 26.09.2023. a. Seega oleks Vaidlustaja pidanud vaidlustuse uue aluse esitama hiljemalt 22.09.2023. a, s.o 2 tööpäeva enne täiendavate seisukohtade esitamise tähtpäeva (26.09.2023. a). Kuna Vaidlustaja on hilinenud vaidlustuse aluse täiendamisega, tuleb see jätta tähelepanuta. 9. Vaidlustaja on seisukohal, et: 1) Hankija oleks pidanud Kolmanda isiku pakkumus tagasi lükkama, sest selles on rikutud hankelepingu sisest ristsubsideerimise keeldu (pakkumuse vastuolu PEE p-ga 3.5.9.1); 2) Hankija on tunnistanud Kolmanda isiku pakkumuse õigusvastaselt edukaks, kuna Kriteeriumi 4 alusel oleks Vaidlustaja pakkumus pidanud saama 10 punkti enam, mille tulemusel oleks Vaidlustaja pakkumus osutunud Kolmanda isiku pakkumusest majanduslikult soodsamaks. 10. Vaidlustaja on seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumuses esineb PEE p-s 3.5.9.1 (vt käesoleva otsuse p 5.3) keelatud hankelepingu sisene ristsubsideerimine, mille tõttu oleks Hankijal tulnud Kolmanda isiku pakkumus RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata. Seisukohtades rõhutab Vaidlustaja sõnaselgelt, et PEE 3.5.9.1 sõnastusest tulenevalt on tegu vaidlusega Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse üle RHS §-i 114 mõttes, mitte vaidlusega pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse üle RHS §-i 115 alusel. Samas viitab Vaidlustaja ise korduvalt kohtupraktikale, mis on seotud nimelt RHS § 115 kohaldamisega, ilmutades sellega ebajärjekindlust oma väidetes. Vaidlustuskomisjon möönab, et kohtupraktikas on asutud seisukohale, et hinna kujunemise küsimust tuleb reeglina hinnata pakkumuse edukaks tunnistamise raames, mitte aga pakkumuse vastavuse hindamisel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2021 otsus nr 3-21-1826 ja 08.12.2021 otsus nr 3-21-1979). Protokollist nähtub aga üheselt mõistetavalt, et Hankija kontrollis PEE p-s 3.5.9.1 kehtestatud ristsubsideerimise keelu järgimist Kolmanda isiku pakkumuses pakkumuse vastavuse kontrolli raames, milline tegevus on ka mõistetav, kuna hankelepingu sisest ristsubsideerimise keeldu rikkuva pakkumuse maksumus ei pruugi lõpptulemusel olla põhjendamatult madal või alluda põhjendamatult madala maksumuse kontrollile RHS §-s 115 sätestatud reeglite alusel. Samas hankelepingu sisest ristsubsideerimise keeldu rikkuv pakkumus ei tohi Riigihanke reeglite järgi jõuda pakkumuste hindamise staadiumisse. Hankija poolt Kolmandale isikule ristsubsideerimise kohta esitatud küsimustest ega muudest hankemenetlusega seotud dokumentidest ei nähtu, et Hankijal oleks tekkinud kahtlus selles, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus võiks olla põhjendamatult madal või et Hankija oleks alustanud RHS §-s 115 sätestatud kontrollimenetlust. Kuna puudub vaidlus, et Hankija ei ole teostanud Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse üle kontrolli RHS §-i 115 alusel, peab vaidlustuskomisjon kontrollima Kolmanda isiku pakkumuse vastavust PEE p-le 3.5.9.1 pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õiguspärasuse kontrollimise kaudu. 11. Puudub vaidlus, et PEE p-s 3.5.9.1 on Hankija kehtestanud pakkumuse sisese ristsubsideerimise keelu, millest tulenevalt Lepingu lisa 2 „Detailne hinnastruktuur“ elemente (sh TEE lisas 6.1 „Maksumuse vorm“ toodud Dokumentide (Dokumendid 1-5) maksumusi (ühikuhindu), arendustööde (arendustöö a-c) maksumusi (ühikuhindu) ega näidis- või testdokumentide maksumusi (ühikuhindu)) ei olnud lubatud hankelepingu siseselt ristsubsideerida. 12. PEE p 3.5.9.1 sätestab muuhulgas: [---] Kui hankijal tekib ristsubsideerimise kahtlus, peab pakkuja hankija nõudmisel tõendama, et pakkuja pakkumuses ei ole tegemist riigihankes keelatud ristsubsideerimisega, ning esitama hankijale kõik hankija nõutud selgitused, andmed, dokumendid ja tõendid. Kui pakkuja ei kõrvalda hankijal tekkinud ristsubsideerimise kahtlust või ei esita hankija nõutud selgitusi, andmeid, dokumente või tõendeid või kui pakkuja esitatud selgituste, andmete, dokumentide või tõendite põhjal säilib või tekib hankijal põhjendatud kahtlus, et tegemist võib olla keelatud ristsubsideerimisega, on hankijal õigus tunnistada pakkumus mittevastavaks ja lükata pakkumus tagasi. Kontrollimaks Kolmanda isiku pakkumuse vastavust pöördus Hankija 14.06.2023. a 22 (28) Kolmanda isiku poole rea küsimustega 6 . Muuhulgas esitas Hankija päringud ka seoses ristsubsideerimise keeluga (PEE p 3.5.9.1), paludes Kolmandal isikul selgitada: 1) elamisloa kaardi hinna (27,55 eurot) ja sarnase kaardi, nt ID-kaardi (9,45 eurot) hinna erinevuste põhjused; 2) digitaalse ID-kaardi, diplomaatilise ID-kaardi ja AIP kaardi hinnastamise põhimõtteid; 3) dokumentide hindade ja arendustööde hindade seost. Seega ei saa olla vaidlust selles, et Hankijal tekkis kahtlus, et Kolmanda isiku pakkumuses võib esineda ristsubsideerimine ning vastavalt PEE p-le 3.5.9.1 pöördus Hankija selgituste nõudega Kolmanda isiku poole. 19.06.2023. a vastas Kolmas isik Hankijale põhjalike selgitustega7, esitades muuhulgas oma põhjendused elamisloa kaardi kõrge maksumuse ning elamisloa kaardi ja ID-kaardi maksumuste erinevuse kohta. Samuti selgitas Kolmas isik teiste kaartide hinnastamise põhimõtteid. Arvestades Kolmanda isiku 19.06.2023. a vastuse seisukohti, esitas Hankija 11.07.2023. a Kolmandale isikule täiendavad küsimused8, sh pakkumuse vastavuse kohta ristsubsideerimise keelu nõudele. Eelkõige olid täpsustavad küsimused suunatud sellele, et selgitada elamisloa kaardi kõrgemat maksumust võrreldes ID-kaardiga. Samuti selgitas Kolmas isik, millest lähtuvalt on ta kujundanud pakkumuses arendustööde hinna. 14.07.2023. a vastas Kolmas isik Hankijale taas põhjalike selgitustega (pakkumuse vastavuse kohta PEE p-le 3.5.9.1 kokku 7-l leheküljel)9. Kolmanda isiku selgituste alusel leidis Hankija, et põhjendused, millistest kaalutlustest lähtuvalt pakkuja esitas TEE lisas 6.1 kehtestatud „Maksumuse vormil“ hinnad ning millest on tingitud hindade erinevused, on Hankijale usutavad ning Hankijal puudub põhjus asuda seisukohale, et Thales oleks hinnastamisel rikkunud ristsubsideerimise keeldu.10 13. Olles tutvunud käesoleva otsuse p-s 12 nimetatud Hankija ja Kolmanda isiku küsimuste- vastustega märgib vaidlustuskomisjon, et Hankijal tekkis kahtlus, et Kolmanda isiku pakkumuses on rikutud ristsubsideerimise keeldu, mistõttu Hankija pöördus Kolmanda isiku poole täiendavate selgituste saamiseks, kuid erinevate kaartide hinnakujunduse kohta antud selgitustega veenis Kolmas isik Hankijat, et tema pakkumuses ristsubsideerimist ei esine. Vaidlustuskomisjoni arvates on Hankija, kontrollides Kolmanda isiku pakkumuse vastavust PEE p-le 3.5.9.1, näidanud üles kohast hoolsust ning kontrollinud pakkumuse vastavust sisuliselt. 14. Vaidlustaja põhiargumendiks selle kohta, et Kolmanda isiku pakkumuses võib olla tegemist pakkumuse sisese ristsubsideerimisega on see, et Kolmanda isiku pakutud elamisloa kaardi hind (27,55 eurot) ületab märgatavalt Vaidlustaja ja IDEMIA pakkumuses esitatud elamisloa kaartide hindu, samas, kui digitaalse isikutunnistuse, diplomaatilise isikutunnistuse ja rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuste hinnad on Vaidlustaja ja IDEMIA pakutud hindadest madalamad ning esitatud pealegi ühes suuruses (3,9 eurot). Vastuseks Hankija küsimustele on Kolmas isik väga põhjalikult selgitanud, millistel kaalutlustel ta leiab, et elamisloa kaartide hind on oluliselt kallim isikutunnistuste (ID-kaardid) hinnast (kokkuvõtlikult: erinevad nõuded, eeldatavad tootmiskulud ning riskid) ning miks ta on oma pakkumuse nimelt nii hinnastanud. Samas, isegi, kui Kolmanda isiku pakutud elamisloa kaartide hind ületab nende kaartide tootmise kulu, ei tähenda see veel pakkumuse sisest ristsubsideerimist, kuna ei tõenda kuidagi, et Kolmas isik doteeriks selle tulu arvelt teiste dokumentide tootmist. Vaadeldes Vaidlustaja poolt Tabelis 2 esitatud elamisloa kaartide ja isikutunnistuste (ID-kaart) kogumaksumusi (miinimumkogus x hind), mis moodustavad kaugelt kõige suurema osa kaartide (Dokumentide) kogumaksumusest, ilmneb, et Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumuste puhul ei erine isikutunnistuste kogumaksumused märkimisväärselt – miinimumkoguselt arvestatud on Vaidlustaja isikutunnistuste kogumaksumus 15 637 000 eurot ning Kolmandal isikul 17 955 000 eurot. Elamisloa kaartide kogumaksumus on Vaidlustajal 5 266 690 eurot ja Kolmandal isikul 10 386 350 eurot. Sellest saab pigem järeldada, et Kolmas isik ei ristsubsideeri isikutunnistusi elamisloa kaartide arvel. Kuna digitaalsete isikutunnistuste ja diplomaatiliste isikutunnistuste kogumaksumus on võrdlemisi 6 Sõnumi ID 753182. 7 Vastuste sisu puhul on tegemist Kolmanda isiku ärisaladusega. 8 Sõnumi ID 760529. 9 Vastuste sisu puhul on tegemist Kolmanda isiku ärisaladusega. 10 Protokolli p-i 1.2.1 viimane lause. 23 (28) väike (miinimumkogused on 23 000 + 4900), ei näe vaidlustuskomisjon nende maksumuste puhul kinnitust väitele, et neid oleks tarvis ristsubsideerida Kolmanda isiku poolt elamisloa kaartidest saadava tulu arvel. 15. Põhimõtteliselt on õige Kolmanda isiku seisukoht, et hind ei ole samastatav kuluga. Isegi kui digitaalse isikutunnistuse, diplomaatilise isikutunnistuse ja rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuste kaartidega seotud kulu ei ole identne, ei tähenda see, et Kolmas isik ei võiks neid kaarte oma pakkumuses sarnaselt hinnastada. Kolmas isik rõhutab, et kuna nende kaartide tootmise hind ületab iga kaardiga seotud kulu, on selline hinnastamine PEE p-i 3.5.9.1 järgi lubatav. Vaidlustuskomisjon leiab, et ka Vaidlustaja ei ole tõendanud vastupidist. Asjaolu, et Vaidlustaja ja IDEMIA on neile dokumendi liikidele pakkumuses pakkunud mõnevõrra kõrgemaid hindu ei tõenda, et Kolmas isik oleks need hinnad määranud põhjendamatult liiga madalatena ning kavatseks neid katta nt elamisloa kaartide arvelt. 16. Vaidlustuskomisjon märgib, et olukord kus pakkumuses tuleb esitada erinevaid ühikuhindu, mis on ka hindamise alakriteeriumideks, võib paratamatult anda pakkujatele võimaluse oma pakkumuse kujundamiseks viisil, mis võimaldab saada erinevate alakriteeriumide põhjal võimalikult kõrged hindepunktid Seda võib nimetada ka hindamiskriteeriumidega manipuleerimiseks. Siiski on pakkujal õigus iseseisvaks hinnakujunduseks, niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus riigihanke alusdokumentidega. Käesoleval juhul leiab vaidlustuskomisjon, et asjaolu, et Kolmanda isiku pakkumuses oleks tegemist PEE p-s 3.5.9.1 keelatud sisemise ristsubsideerimisega ei ole kinnitust leidnud. 17. Vaidlustuskomisjon märgib, et Vaidlustaja kahtlus, et mittesisuline kõrvalekalle RHAD-i tingimustest, millele Hankija Kolmanda isiku pakkumuse puhul Otsuse p-s 2 viitab, on seotud ristsubsideerimise keelu rikkumisega Kolmanda isiku poolt, ei ole põhjendatud. Protokolli p-st 1.2.1 nähtub, et Hankija leidis, et Kolmanda isiku pakkumus vastas PEE p-le 3.5.9.1. Mittesisuline kõrvalekalle RHAD-i tingimustest on seotud teiste RHAD-i tingimustega. 18. Vaidlustuskomisjon märgib, et kuigi Vaidlustaja rõhutab oma menetlusdokumentides korduvalt, et vaidlus Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse üle PEE p-le 3.5.9.1 on pakkumuse vastavuse (RHS § 114), mitte põhjendamatult madala maksumuse kontrollimise (RHS § 115) küsimus, esitab ta ise argumente ning nõudeid, mis seonduvad nimelt põhjendamatult madala maksumuse kontrollimisega ning pakkumuste hindamisega. 19. Vaidlustaja leiab, et Hankija on jätnud kontrollimata Kolmanda isiku poolt ristsubsideerimise keelu rikkumise võimaliku mõju konkurentsile. Vaidlustuskomisjon märgib, et kuivõrd Hankija tuvastas, et Kolmanda isiku pakkumuses ei ole ristsubsideerimise keeldu rikutud (millega vaidlustuskomisjon käesoleva otsuse p-des 11-16 esitatud põhjustel nõustub), ei saa selline küsimus üldse tõusta – kui ristsubsideerimise keeldu rikutud pole, ei saa selle rikkumine ka konkurentsi kahjustada. Siiski on oluline silmas pidada, et Vaidlustaja viidatud kohtupraktika (vt nt Riigikohtu 04.11.2020 otsus 3-20-924, p-d 22-23; Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2018 otsus 3-18-1116, p 17), mis seondub konkurentsi kahjustamise võimalusega, on seotud pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli (kas esitatud pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal), mitte pakkumuste vastavuse kontrolliga, kus pakkumuse maksumuse põhjendatuses üldse vaidlust ei ole. Vaidlustaja poolt Seisukohtades esitatud arvamus, et kuigi ristsubsideerimise keelu eiramise kontroll tuli Hankijal teostada RHS §-i 114 alusel, siis on käesoleval juhul kohalduv ka RHS §-i 115 kohtupraktika, mis puudutab ristsubsideerimist, on vaidlustuskomisjoni arvates põhjendamatu. 20. Puudub vaidlus, et Hankija hindas pakkumuste maksumusi TEE lisas 6 „Hindamiskriteeriumid“ kehtestatud hindamise kriteeriumide „Dokumendi maksumus“ ja „Arendustööde maksumus“ ning nende alakriteeriumide alusel. Pakkumuste hindamist nende hindamise kriteeriumide alusel Vaidlustaja vaidlustanud ei ole. Eesti kohtupraktikas on üldtunnustatud seisukoht, et kui riigihanke alusdokumente ei ole seadusega ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustatud, tuleb neist juhinduda, seda isegi sõltumata nende kooskõlast RHS-iga (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2013 otsuse nr 3-12-2650 p 18). Ka Euroopa Kohus on korduvalt kinnitanud, et enda poolt määratud tingimustest peab rangelt kinni pidama ka hankija (vt nt Euroopa Kohtu otsus asjas C-496/99, p 115 ja otsus asjas C-336/12, p 40). 24 (28) Eeltoodust tulenevalt ei saanud see, et Hankija hindas pakkumusi vastavalt RHAD-is kehtestatud hindamise kriteeriumidele, olla õigusvastane, sh vastuolus RHS §-is 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, millele Vaidlustaja viitab. Vastupidi, arvestades Hankija kohustust juhinduda hankemenetluses RHAD-is kehtestatud tingimustest, ei näe vaidlustuskomisjon õiguspärast võimalust, et Hankija oleks saanud pakkumuste hindamisel jätta mõnda hindamise kriteeriumi (nt kriteeriumi „Dokumendi maksumus“) arvestamata või anda sellele pakkumuste hindamisel sisu, mis RHAD-ist ei tulene või on sellega vastuolus. 21. Seisukohtades viitab Vaidlustaja seoses hindamise kriteeriumide õiguspärasusega Euroopa Kohtu lahendile C-538/13 (eVigilo Ltd vs Priešgaisrines apsaugos ir gelbejimo departamentas prie Vidaus reikalu ministerijos). Vaidlustuskomisjonile jääb arusaamatuks, miks Vaidlustaja seda teeb, sest Seisukohtadest ei nähtu, et eelnimetatud lahendile tuginedes sooviks Vaidlustaja seada kahtluse alla mõne konkreetse hindamise kriteeriumi (kontekstist tulenevalt ilmselt hindamise kriteeriumi „Dokumendi maksumus“) õiguspärasust. Vaidlustuskomisjon peab siiski vajalikuks märkida, et isegi kui Vaidlustajal selline soov oleks, ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis võimaldaksid hindamise kriteeriumi „Dokumendi maksumus“ õiguspärasuse vaidlustamist Euroopa Kohtu lahendist C-538/13 tulenevalt, s.o pärast RHS § 189 lg 2 p-s 2 sätestatud riigihanke alusdokumentide vaidlustamise tähtaja möödumist. 21.1. Euroopa Kohtu lahendi C-538/13 p-dest 55-58 tuleneb, et erandina üldreeglist peab (hanketeates avaldatud) hindamise kriteeriumi õiguspärasust pärast liikmesriigi õiguses ette nähtud tähtaja möödumist olema võimalik vaidlustada ka juhul, kui pakkujal oli võimalik hindamise kriteeriumi sisust aru saada alles siis, kui hankija pärast pakkumuste hindamist ammendavalt oma otsust põhjendas. Sel juhul tuleb kontrollida, kas pakkujal ei olnud tõepoolest võimalik hindamise kriteeriume mõista või kas ta oleks pidanud, lähtudes piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepaneliku pakkuja standardist, neist aru saama. Sealjuures tuleb hindamisel arvestada asjaolu, et pakkujad suutsid pakkumused esitada ega kasutanud võimalust hankijalt selgituste küsimiseks. Hindamise kriteeriumi vaidlustamise õigust saab sellisel juhul kasutada kuni edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamistähtaja möödumiseni. 21.2. Vaidlustuskomisjoni arvates on hindamise kriteerium „Dokumendi maksumus“ selge ja üheselt mõistetav, mistõttu ei saa olla tegemist olukorraga, kus Vaidlustaja sai selle hindamise kriteeriumi sisust aru alles Hankija põhjendustest hindamise tulemuse kohta. Mitte üksnes Vaidlustaja, kui kogenud ettevõtja, vaid iga mõistlik isik pidi hindamise kriteeriumist „Dokumendi maksumus“ tavalise tähelepanelikkuse juures aru saama, mida kriteeriumi puhul hinnatakse ning kuidas seda tehakse. Seda, et Vaidlustaja mõistis hindamise kriteeriumis „Dokumendi maksumus“ nõutut näitab, et 11.09.2023. a esitatud vaidlustuses ei sea ta kahtluse alla pakkumuste hindamist käsitletava kriteeriumi alusel. Seega ei esine käesoleval juhul Euroopa Kohtu lahendis C-538/13 kirjeldatud olukorda, et Vaidlustaja sai ebaselgest hindamise kriteeriumist aru alles Hankija otsuse põhjendustest. 21.3. Vaidlustuskomisjon mõistab Euroopa Kohtu lahendit C-538/13 nii, et selles viidatud hindamise kriteeriumi võimalik õigusvastasus, mille vaidlustamist tuleb võimaldada kuni edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamistähtaja möödumiseni, peab olema objektiivselt olemas enne pakkumuste esitamist, kuid pakkujal oli võimalik hindamise kriteeriumi sisust aru saada alles hankija põhjendustest, pärast pakkumuse hindamist. Käesoleval juhul niisugust olukorda ei eksisteeri. Üksnes rahulolematus hindamise tulemusega ei anna Vaidlustajale õigust hindamise kriteeriumi pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu vaidlustada. 22. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumus vastab PEE p-le 5.3.9.1, mistõttu Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks on kooskõlas RHS § 114 lg-dega 1 ja 2 ning seega õiguspärane. 23. Vaidlustaja on seisukohal, et õigusvastane on Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks, kuna pakkumuste hindamisel jättis Hankija Vaidlustaja pakkumusele Kriteeriumi 4 alusel ebaõigesti andmata 10 lisapunkti Alamkriteeriumi eest (s.o hindas Vaidlustaja pakkumust Kriteeriumi 4 alusel 5 punktiga 15 asemel). Vaidlustaja sai Alamkriteeriumi alusel 0 punkti. Vaidlustaja leiab, et Kriteeriumi 4 õiguspärasel rakendamisel oleks kokkuvõttes saanud kõige rohkem punkte Vaidlustaja pakkumus (81,16 punkti) ning see oleks tulnud tunnistada edukaks. 24. Pakkumuste hindamise kriteeriumid on kehtestatud TEE lisas 6 „Hindamiskriteeriumid“. 25 (28) Kriteeriumi 4 - „Dokumentide eID funktsionaalsuse aktiveerimise protsess“ (osakaal 15%) on Hankija sõnastanud järgmiselt: Taotleja peab esitama kirjelduse Dokumendi väljastamise järgselt Dokumendi eID funktsionaalsuse aktiveerimise protsessist nii dokumendi kasutaja kui ka hankija vaatest. Kirjeldus peab sisaldama informatsiooni selle kohta, mitu sammu (etappi) on vajalik teha inimese (dokumendi kasutaja) ja hankija vaatest Dokumendi elektroonilise osa aktiveerimiseks. Sammude (etappidena) käsitleb hankija riigihankes näiteks järgmisi samme: a) vajuta nupule; b) sisesta andmeid; c) sisesta kood; jne. Toimingud, mis toimuvad taustal, peavad olema lisatud (kirjeldatud) informatiivsena (näiteks andmevahetus, päringud süsteemi vastu jms), kuid ei lähe arvesse dokumendi kasutaja ega hankija sammudena (etappidena). Taotleja peab esitama ühe (1) lahenduse kirjelduse, kus peavad olema esitatud kõik sammud (etapid) nii dokumendi kasutaja kui ka hankija vaatest ning taustal toimuvad toimingud. Informatsioon sammude (etappide) ning taustal toimuvate toimingute kohta tuleb esitada piisava täpsusega, et võimaldada hankijal hinnata vajalike kasutajalt ja hankijalt oodatavate sammude hulka ning eeldatavat töömahtu protsessi algusest lõpuni. Järgnevalt lingilt kättesaadavast videost saab taotleja näha, millised on sammud (etapid) näiteks Eesti ID-kaardi sertifikaatide uuendamise protsessis, ning taotleja saab sammude (etappide) kohta informatsiooni esitamisel selle näidise eeskujuks võtta (taotleja ei pea esitama protsessi ega protsessikirjeldust video kujul): https://www.youtube.com/watch?v=25CMNrgjWGA. Taotleja peab kirjelduses või koos kirjeldusega esitama ka selge numbrilise kokkuvõtte eraldi nii kasutajalt kui ka hankijalt Dokumendi elektroonilise osa aktiveerimisel oodatavate sammude (etappide) arvu kohta (esitatud kirjelduse ja selle arvulise kokkuvõtte vahel ei tohi esineda vastuolu). Dokumentide elektroonilise osa aktiveerimise protsessi kirjeldus (nii sammude (etappide) osa kui taustal toimuvate toimingute osa) peab olema selge ja detailne, selgelt struktureeritud, loogiline, läbimõeldud, realistlik, teostatav ja ammendav. Protsess peab sobima Eesti eID ökosüsteemi. Protsessi sammud (etapid) ning nende taustategevused ja toimingud peavad olema ammendavad ning loogiliselt seostatud. Kui taotleja esitatud kirjelduse hindamisel tekib mitmetimõistetavusi või kahtlusi selle realistlikkuses, teostatavuses või etappide kirjelduse täielikkuses või taotleja esitatud kirjeldus ei ole hankija hinnangul arusaadav, realistlik või teostatav või ei sobi Eesti eID ökosüsteemi või sisaldab tegelikkuses täiendavaid etappe või kui taotleja esitatud kirjelduse ja arvulise kokkuvõtte vahel esineb vastuolu vms, omistatakse asjakohas(t)e alakriteeriumi(te) eest 0 (null) punkti. Hankijal on sellisel juhul ka õigus (mitte kohustus) kaasata lahenduse kirjelduse hindamisele Ekspert või Eksperdid. Eksperdi/Ekspertide kaasamisel on Eksperdi/Ekspertide hinnang taotleja esitatu kohta taotlejale siduv. Samas on Alamkriteeriumi metoodika sõnastatud järgmiselt: Lahendus, milles on Dokumendi elektroonilise osa aktiveerimisel kasutajalt oodatavate sammude (etappide) arv kõige väiksem, saab 10 punkti. Teistest lahendustest moodustatakse sammude (etappide) arvu alusel (kasvavas järjestuses väiksemast suuremani) pingerida ning teised lahendused saavad punkte järgmiselt: 4.1.1. igale lahendusele pingereas vahetult järgnev suurema sammude (etappide) arvuga lahendus saab punktisumma, mis on eelneva lahenduse punktisummast 2 punkti võrra väiksem. Kui kirjeldatud viisil punktide andmisega jõutakse punktisummani 2 punkti, saab iga sellele lahendusele pingereas sammude (etappide) arvu alusel järgnev lahendus 0 punkti. Võrdse sammude (etappide) arvuga lahendused saavad sama palju punkte. Kriteeriumi 4 puhul selgitab sammude(etappide) mõistet järgmine allmärkus: Hankija selgitab, et sammude (etappidena) tuleb kajastada neid samme, mida dokumendi kasutaja või hankija peavad füüsiliselt tegema. Automaatselt taustal toimuvad toimingud ja protsessid tuleb esitada kirjelduses informatiivsena, kuid need ei lähe sammuna (etapina) arvesse. 25. Protokolli p-st 2.1.2 nähtub, et Hankija hindas Vaidlustaja pakkumust Kriteeriumi 4 Alamkriteeriumi alusel 0 punktiga, kuna Vaidlustaja pakkumuses (p 10.1.3, lk 111) on Dokumendi elektroonilise osa aktiveerimiseks kasutajalt oodatavate sammude (etappide) arvuks märgitud 0. Hankija lähtus punktide andmisel Kriteeriumi 4 rakendamise kirjelduse osast [---] (kui) kirjelduse hindamisel tekib mitmetimõistetavusi või kahtlusi selle realistlikkuses, teostatavuses või etappide kirjelduse täielikkuses või [---] kirjeldus ei ole hankija hinnangul arusaadav, realistlik või teostatav [---] või sisaldab tegelikkuses täiendavaid etappe või kui taotleja esitatud kirjelduse ja arvulise kokkuvõtte vahel esineb vastuolu vms, omistatakse asjakohas(t)e alakriteeriumi(te) eest 0 (null) punkti, põhjendades oma otsust sellega, et Vaidlustaja pakkumuses esitatud etappide kirjeldus sisaldab tegelikult täiendavaid etappe, sest nende hulgast on puudu vähemalt Dokumendi elektroonilise osa aktiveerimise protsessi 26 (28) lõpetamine, kus kasutajalt on loogiliselt oodatav veel mingisugune samm – vajuta OK, vajuta SULGE, sulge rakendus vmt. Kui protsessi võib lõpetada ka kaardi eemaldamisega lugejast, siis on ka see sammuna loendamata ning kirjeldus ei ole täielik ega selge. Kui rakendus sulgub iseenesest ilma igasuguse kasutaja poolse tegevuseta, on see samuti kirjeldusest puudu, mistõttu kirjeldus ei ole selge. 26. Vaidlustaja leiab, et Alamkriteeriumi alusel tema pakkumusele 0 punkti omistamine on õigusvastane kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) Hankija ei ole põhjendanud, miks on hinnatud vaid Vaidlustaja pakkumuse p-s 10.1.3 toodud lahendust ja mitte p-s 10.1.2 toodud lahendust, kus oli sammude arvuks 2. Vaidlustaja pakkumuse p-s 10.1.2 on kirjeldatud alternatiivset kaardi aktiveerimise võimalust, kuid seda ei ole Hankija üldse hinnanud; 2) Hankija ei ole defineerinud sammude/etappide mõistet nii, et kõik pakkujad saaksid sellest ühtmoodi aru. Hankija on kirjeldanud sammude/etappide mõistet TEE lisas 6, kuid Vaidlustajale jäi sammude mõiste ja nende loetlemise metoodika selgusetuks; 3) juhul, kui Hankija pidas kaardi kaardilugejast välja tõmbamist eraldi sammuks, siis hindamise kriteeriumide ja proportsionaalsuse põhimõttega oleks olnud kooskõlas korrigeerida sammude arvu 1 peale, mitte väita, et lahendus on nii ebaselge,mille tagajärjeks on 0 punkti omistamine. 27. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et Alamkriteeriumi alusel tuli Hankijal hinnata Vaidlustaja pakkumuse p-s 10.1.3 pakutud lahendust, mitte pakkumuse p-s 10.1.2 esitatud alternatiivset lahendust, kus sammude arvuks oli 2. 27.1. Vaidlustaja pakkumuse põhidokumendi lk-del 8-9 on osa „Quick reference guide“ (edaspidi Juhis) mis annab kergema võimaluse väga mahukas pakkumuses orienteerumiseks. Juhises on Vaidlustaja muuhulgas näidanud, kus asuvad PEE p-s 3.5.9 nõutud andmed, mis on vajalikud pakkumuse hindamiseks. Juhise kohaselt on andmed eID aktiviseerimisprotsessi (Process for Activation) kohta pakkumuse p-des 7.2.3 ja 10.1.3. Pakkumuse p-s 7.2.3 suunatakse edasi pakkumuse p-i 10.1, kus on kirjeldatud kahte kaardi aktiveerimise protsessi: 1) aktiveerimine juhul, kui dokument väljastatakse koos turvakoodide ümbrikuga (pakkumuse p 10.1.2); 2) aktiveerimine juhul, kui dokument väljastatakse ilma turvakoodide ümbrikuta (pakkumuse p 10.1.3). Juhises toodud viide täpsustab selgelt ja üheselt mõistetavalt, et pakkumuste hindamise kontekstis tuleb juhinduda pakkumuse p-st 10.1.3. 27.2. Kriteeriumi 4 kirjelduses on selgesõnaliselt öeldud, et [---] Taotleja peab esitama ühe (1) lahenduse kirjelduse, kus peavad olema esitatud kõik sammud (etapid) nii dokumendi kasutaja kui ka hankija vaatest ning taustal toimuvad toimingud. [---] Seega tuli pakkujal esitada Kriteeriumis 4 ainult ühe lahenduse kirjeldus. Arvestades Juhises antud viidet pakkumuse p-le 10.1.3, sai Hankija põhjendatult lähtuda sellest, et selleks lahenduse kirjelduseks, kus on esitatud kõik sammud (etapid) on Vaidlustaja pakkumuse p-s 10.1.3 esitatud kirjeldus. Seega ei pidanud Hankija hindama alternatiivset lahendust ega selgitama Protokollis, miks ta seda ei teinud. 28. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Hankija on määratlenud RHAD-is ebaselgelt selle, mida tuleb lugeda sammuks (etapiks). Kriteeriumi 4 kirjelduses on põhjalik selgitus ja näidisloetelu sellest, mida käsitletakse sammu või etapina (vt käesoleva otsuse p 24). Sealhulgas on joonealuses märkuses 4 märgitud, et samm on see, mida kasutaja või Hankija peab füüsiliselt tegema. Lisatud on ka link näidisvideole. Nii tuleb Hankija juhistest üheselt mõistetavalt välja, et kasutaja poolt teostavaks sammuks tuleb pidada kasutaja nupulevajutust (st füüsiline liigutus vajutada (klikkida) nuppu (nt klikkida nupule „Sulge“, klikkida akna sulgemiseks ristile)), samuti kasutaja füüsilist liigutust/toimingut eemaldada Dokument kaardilugejast jne. Kui Vaidlustaja leidis, et sammude määratlemine on ebaselge, pidi ta esitama Hankijale enne pakkumuse esitamist sellekohase küsimuse. Vaidlustaja selgitusi küsinud ei ole. 29. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et juhul, kui Hankija pidas kaardi kaardilugejast välja tõmbamist eraldi sammuks, siis oleks proportsionaalsuse põhimõttega olnud kooskõlas korrigeerida sammude arvu 1 peale. Vaidlust ei saa olla selles, et Vaidlustaja pakkumuse p-s 10.1.3 on märgitud, et Dokumendi elektroonilise osa aktiveerimiseks 27 (28) kasutajalt oodatavate sammude (etappide) arv on 0. Seega on tegemist osaga pakkumusest, mida Hankija ei saa korrigeerida ega muuta. 30. Kriteeriumi 4 kirjelduses on Hankija kehtestanud, et asjakohas(t)e alakriteeriumi(de) eest omistatakse 0 (null) punkti, kui hindamisel tekib mitmetimõistetavusi või kahtlusi selle realistlikkuses, teostatavuses või etappide kirjelduse täielikkuses või taotleja esitatud kirjeldus ei ole hankija hinnangul arusaadav, realistlik või teostatav või ei sobi Eesti eID ökosüsteemi või sisaldab tegelikkuses täiendavaid etappe või kui taotleja esitatud kirjelduse ja arvulise kokkuvõtte vahel esineb vastuolu vms. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et Vaidlustaja pakkumuse p-s 10.1.3 esitatud protsessikirjeldusest on puudu vähemalt protsessi lõpetamisega seonduv(ad) samm(ud). Kuna protsessi lõpp on jäetud kirjeldamata, ei ole protsessikirjeldus ka selge, täielik ja realistlik, mistõttu on Hankija hinnanud Vaidlustaja pakkumust Alamkriteeriumi alusel 0 punktiga kooskõlas Kriteeriumis 4 kehtestatud hindamise korraga. 31. Eeltoodud põhjustel leiab vaidlustuskomisjon, et see, et Hankija on omistanud Vaidlustaja pakkumusele Kriteeriumi 4 alusel 5 punkti (alakriteeriumi 4.2 alusel) ning jätnud Vaidlustaja pakkumusele andmata 10 punkti Alamkriteeriumi alusel, on kooskõlas Kriteeriumi 4 kirjeldusega TEE lisas 6 „Hindamiskriteeriumid“. Kuna Vaidlustaja pakkumusele on Kriteeriumi 4 alusel antud õiguspärane punktide arv, on RHS § 117 lg-ga 1 kooskõlas ja seega õiguspärane ka Hankija otsus, millega tunnistati Kolmanda isiku pakkumus edukaks. Vaidlustusmenetluse kulud 32. Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. 32.1. Hankija on esitanud tähtaegselt taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kogusummas 10 894,4 eurot, kokku 68,11 h õigusabi osutamise eest. Esindaja tunnitasu on 160 eurot käibemaksuta. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et tegemist on väga mahuka ning ka sisult keeruka vaidlustusasjaga, milles kõigil menetlusosalistel tuli läbi töötada arvukalt materjale. Siiski leiab vaidlustuskomisjon, et Hankija lepingulise esindaja kulud on põhjendamatult suured. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on vajalikud ja põhjendatud Hankija lepingulise esindaja kulud 54 töötunni ulatuses, seega 8640 eurot (käibemaksuta), mis tuleb Vaidlustajalt välja mõista. 32.2. Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel. Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotlused lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks kogusummas 8835 eurot, kokku 46,5 h õigusabi osutamise eest. Esindaja tunnitasu on 190 eurot käibemaksuta. Vaidlustuskomisjon on seisukoha, et kuigi tegemist on väga mahuka ning ka sisult keeruka vaidlustusasjaga, on Kolmanda isiku töömaht väiksem Hankija omast, mistõttu peab vaidlustuskomisjon Kolmanda isiku lepinguliste esindajate kulusid põhjendamatult suureks. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on vajalikud ja põhjendatud Kolmanda isiku lepinguliste esindajate kulud 34 töötunni ulatuses, seega 6460 eurot (käibemaksuta), mis tuleb Vaidlustajalt välja mõista. 32.3. Vaidlustaja kulud vaidlustusmenetluses jäävad Vaidlustaja kanda. Taivo Kivistik (allkirjastatud digitaalselt) 28 (28)