SA Saaremaa Muuseum nõukogu koosoleku protokoll

Sihtasutuse Saaremaa Muuseum nõukogu koosolek Koosolek toimus 28.08.2023 kell 09.30-11.30 Vahtkonnamaja Õppeklassis Juhatas: Aivar Aru Protokollis: Külli Liiv Osalesid: Aivar Aru, Sihtasutus Saaremaa Muuseum nõukogu esimees Kristi Sillart, Sihtasutus Saaremaa Muuseum nõukogu liige Kristiina Maripuu, Sihtasutus Saaremaa Muuseum nõukogu liige Marju Niinemaa, Sihtasutus Saaremaa Muuseum nõukogu liige Riina Uljas, Sihtasutus Saaremaa Muuseum nõukogu liige Andres Levald, Sihtasutus Saaremaa Muuseum nõukogu liige (Zoom vahendusel) Lisaks osalesid: Rita Valge, Sihtasutus Saaremaa Muuseum juhatuse liige Marju Reismaa, Kultuuriministeerium muuseuminõunik (päevakorrapunkt nr 1) Koit Voojärv, Saaremaa Vallavalitsus abivallavanem Tõnu Sepp, Sihtasutus Saaremaa Muuseum projektijuht Arno Jevgrafov, Eesti Kontsert haldusjuht (päevakorrapunkt nr 2) Koosoleku juhataja Aivar Aru paneb hääletusele päevakorra. Päevakord kinnitati ühehäälselt. Päevakord: 1. SA Saaremaa Muuseum asutajaliikmete ootused; 2. Ülevaade ja analüüs toimunud Saaremaa Ooperipäevadest, edasine koostöö Eesti Kontserdiga; 3. Juhatuse liikme konkurssi korraldamine; 4. Jooksvad küsimused. Päevakorra punkt nr 1: SA Saaremaa Muuseum asutajaliikmete ootused. Marju Reismaa ja Koit Voojärv tutvustavad asutajate ootusi ja nende rakendamise põhimõtteid. (Lisa1.1). Tõnu Sepp: asutajate ootuste sõnastamisel ei saa kõrvale jätta fakti, et SA tegutseb kultuurimälestisteks tunnistatud hoonetes. Mälestiste hoolduskohustus lasub omanikul ning see peab olema dokumendis selgelt sõnastatud (puudutab Lisa 1.1 p 3). Koit Voojärv ja Marju Reismaa nõustusid märkusega. Otsustati (ühehäälselt): Informatsioon teatavaks võetud. Päevakorra punkt nr 2: Ülevaade ja analüüs toimunud Saaremaa Ooperipäevadest, edasine koostöö Eesti Kontserdiga. Arno Jevgrafov räägib muredest seoses linnusehoovi seisukorra taastamisega. Vastavad Rita Valge ja Tõnu Sepp (Lisa 2.1, Lisa 2.2, Lisa 2.3). Tekkinud arutelus võtavad sõna Kristi Sillart, Koit Voojärv, Kristiina Maripuu, Andres Levald, Aivar Aru, Riina Uljas ja Marju Niinemaa. Otsustati (ühehäälselt): Sõnastada mõlema poole ootused ning kaasata lahenduste leidmiseks neutraalne kolmas osapool. Päevakorra punkt nr 3: Juhatuse liikme konkursi korraldamine. Aivar Aru teeb teatavaks juhatuse liikme konkursi korraldamise ajakava. Koit Voojärv selgitab asutajate seisukohta. Andres Levald teeb ettepaneku kasutada värbamisagentuuri teenuseid. Sõna võtavad veel Riina Uljas ja Marju Niinemaa. Otsustati: (ühehäälselt): koostada kuulutuse sisukirjeldus ja võtta värbamisagentuuridelt pakkumised. Võitja korraldab konkursi ning lõpliku valiku teeb nõukogu. Päevakorra punkt nr 4: Jooksvad küsimused Marju Niinemaa esitab küsimuse 2023. a suve tulemuste kohta. Vastab Rita Valge tuues välja, et omatulu on teenitud planeeritust paremini, PTK projekt edeneb, hanked on läbi viidud, ehitus on plaanipärane, kuid aasta lõpp saab olema kindlasti intensiivne. Meedias on rohket kajastamist leidnud Saaremaa muuseumi näitused. Eriti positiivne on tagasiside näitusele „Silmast silma keskaegse saarlasega“. Otsustati (ühehäälselt): Informatsioon teatavaks võetud ja koosoleku lõpus külastada ühiselt keskaegse saarlase elu tutvustavat näitust. Aivar Aru, nõukogu esimees (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Maripuu, nõukogu liige (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Sillart, nõukogu liige (allkirjastatud digitaalselt) Andres Levald, nõukogu liige (allkirjastatud digitaalselt) Marju Niinemaa, nõukogu liige (allkirjastatud digitaalselt) Riina Uljas, nõukogu liige (allkirjastatud digitaalselt) Päevakorra punkt nr 1 selgituseks: Lisa 1.1 SA Saaremaa Muuseum asutajate ootused Päevakorra punkt nr 2 selgituseks: Lisa 2.1 Kuressaare linnus-kindluse väärtused ja kasutusvõimalused Lisa 2.2 Võrdlustabel muuseum ja ooperipäevad Lisa 2.3 Üürileping SOP2023 Lisa 2.4 Külastajate statistika Koosoleku salvestus asub Google Drive kataloogi „Saaremaa Muuseumi nõukogu“ alamkataloogide „Koosolekute materjalid“ ja „2023.aasta nõukogu koosolekute materjalid“ üksuses „28.08.2023 koosoleku materjalid“.  Lisa 1.1 Asutajate ootused Sihtasutusele Saaremaa Muuseum  Sissejuhatus Riigi kui asutaja ootused sihtasutusele tulenevad strateegiast „Eesti 2035“, „Kultuuri arengukavast 2021–2030“, Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOM eetikakoodeksist ning muuseumiseadusest. Ootused on kooskõlas sihtasutuse põhikirjaga. Saaremaa valla kui asutaja ootused tulenevad valla arengukavast. Eesti Vabariik, asutajaõiguste teostajana Kultuuriministeerium, ning Saaremaa vald, asutajaõiguste teostajana Saaremaa Vallavalitsus, seavad sihtasutusele neli peamist eesmärki:  tagada riigile kuuluva muuseumikogu pikaajaline säilimine ja arendamine;  järgida sotsiaalse vastutuse põhimõtteid ning head juhtimistava;  tagada muuseumi jätkusuutlik majandustegevus;  olla avatud suhtluses kogukonnaga ja tugevdada Saaremaa kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet. Seatavate eesmärkide täitmise eest vastutab sihtasutuse nõukogu ja juhatus. Asutajate ootuste täitmist hinnatakse kord aastas enne majandusaasta aruande kinnitamist sihtasutuse nõukogus. Vajaduse korral räägitakse uuendamine läbi sihtasutuse nõukogu esimehe, juhatuse esimehe ja asutajate esindajatega, hiljemalt pärast korralisi kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude valimistulemuste selgumist.  Riigi ja kohaliku omavalitsuse osalemise põhjused sihtasutuse asutamisel Riik ja Saaremaa vald (sel ajal Kuressaare linn) asutasid üheskoos 07.08.2017 Sihtasutuse Saaremaa Muuseum, et tagada sihtasutuse avaliku funktsiooni täitmine, milleks on vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada Saare maakonna kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning tugevdada Saare maakonna kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet. Riigile kuuluvasse muuseumikogusse, mida sihtasutus kasutab halduslepingu alusel, kuulub väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist, mille hoidmine ja arendamine on avalik huvi. Saaremaa Muuseumi missioon on olla Saaremaa kui eripärase looduse, ajaloo ja kultuuriga piirkonna identiteedi säilitaja ja tugevdaja ning Saaremaa ja saarlaste lugude uurija, koguja ja vahendaja. Aidata kohalikel inimestel tunda ennast saarlasena ning tekitada külalistes arusaamist saarlastest ja saarlusest.  Strateegilised valdkondlikud eesmärgid Võtmeindikaatorid1 on järgmised: 1) külastajate rahulolu; 2) töötajate rahulolu. Täpsemad valdkonnapõhised ootused Sihtasutusele Saaremaa Muuseum on järgmised: 1. Olla avatud suhtlemisele ja koostööle kogukonnaga, huvituda nende seisukohtadest ja vajadustest. Olla kultuurivaldkonna suursündmuste korraldajatele toetav ja 1 Vt kõigi indikaatorite metoodikat ning baas- ja sihttasemeid lisas 1. 1  heatahtlik koostööpartner. Teha aktiivset koostööd Saaremaa Vallavalitsuse turismi- ja turundusteenistuse ning kommunikatsiooniteenistusega. Tulemusindikaatorid: 1.1. Koostööpartnerite rahulolu (soovitusindeks) 2. Hoida kogumispõhimõtted ajakohased ja täiendada muuseumikogu järjepidevalt kogumispõhimõtete alusel. Tulemusindikaatorid: 2.1. Uute museaalide vastavus kehtivatele kogumispõhimõtetele 2.2. Muuseumikogu täiendamise otsuste põhjendatus 3. Säilitada muuseumikogu turvalistes ja stabiilsetes tingimustes. Tulemusindikaatorid: 3.1. Nõuetekohast säilitamist tagava hoidlapinna osakaal hoidlate kogupinnast 3.2. Rahuldava füüsilise seisukorraga museaalide osakaal museaalide koguarvust 4. Võimaldada huvilistele ligipääs muuseumikogule ja algatada muuseumikoguga ja/või muuseumi uurimisteemaga seotud uurimisprojekte. Soodustada Saaremaale oluliste ajalooliste objektide arendamist ning olla Saaremaa arheoloogilistel väljakaevamistel teaduspartneriks. Tulemusindikaatorid: 4.1. Foto- ja dokumendikogu kättesaadavus MuIS-is 4.2. Uurimisprojektide arv aastas, sh koostööprojektide arv 5. Pakkuda muuseumi missioonist, kogust ja teemadest lähtuvaid haridustegevusi kogu elukaare ulatuses ning unikaalset ja inspireerivat näituseprogrammi. Tulemusindikaatorid: 5.1. Muuseumi külastajate arv aastas, sh piletiga külastajate arv (panustab „Kultuuri arengukava 2021–2030“ üldeesmärgi mõõdikusse „Eesti elanike osalemine kultuurielus“) 5.2. Haridustegevustes osalejate rahulolu pakutud tegevustega 5.3. Aasta jooksul haridustegevusest osa saanud kooliõpilaste arv 5.4. Aasta jooksul haridustegevusest osa saanud täiskasvanute arv 6. Tagada muuseumikogusse kuuluvate autoriõigustest vabade teoste digikujutiste vabakasutus. Tulemusindikaatorid: 6.1. MuIS-is on määratud õiged litsentsid 6.2. Muuseumi veebilehel on vabakasutuse kohta asjakohane selgitus 7. Hoida muuseum külastajatele avatud vähemalt viiel päeval nädalas, sh nädalavahetustel ja üldjuhul ka riigipühadel, ning iga nädal vähemalt ühel tööpäeval kauem kui kella 18.00-ni. Hoida Kuressaare lossihoov kui atraktiivne puhkeala külastajatele alati avatud. Erandeid võib teha madalhooajal ning väljaspool Kuressaare linna asuvate filiaalide puhul. Tulemusindikaator: 7.1. Muuseumi lahtiolekuajad filiaalide lõikes 2 8. Arvestada kõigi teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses: lapsed, eakad, erivajadusega inimesed, lapsevanemad, ajutise tegevuspiiranguga inimesed, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja kõik teised. Analüüsida teenuseid nn suutlikkussurvest ja kogemuse terviklikkusest lähtudes: st millist võimekust või suutlikkust iga konkreetne teenus kasutajalt igas üksikus kasutusetapis nõuab ning kuidas on võimalik teenust kõigile kasutajasõbralikumaks muuta või alternatiive pakkuda. Suuremaid investeeringuid nõudvate muudatuste puhul koostada tegevuskava. Tulemusindikaator: 8.1. Enesehindamine kõigi teenuste lõikes, tegevuskava koostamine puuduste likvideerimiseks ja selle täitmine 9. Vähendada muuseumi keskkonnajalajälge. Tulemusindikaatorid (panustavad „Kultuuri arengukava 2021–2030“ alaeesmärgi mõõdikusse „Eesti kultuurikorralduse keskkonnamõju“): 9.1. Elektri- ja soojusenergia kasutus aastas 9.2. Vee kasutus aastas 9.3. Jäätmete liigiti kogumine ja sorteerimata olmeprügi kogus aastas 9.4. Keskkonnahoidlike hangete osakaal kõigist hangetest aastas 9.5. „Rohelise muuseumi“ ja/või „Rohelise võtme“ märgise saamine/hoidmine  Finantseesmärgid Kasumi teenimine ei ole riigi asutatud sihtasutuste peamine tegevuseesmärk. Vaatamata sellele on vaja jälgida, et sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud rahaliste vahenditega võimalikult kulutõhusalt. Võtmeindikaatorid on järgmised: a. majandustegevusest laekuva tulu osakaal kogutulust (v.a investeeringutoetused); b. projektitoetuste osakaal kogutulust; c. lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja. Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama järgmised finantseesmärgid ja -põhimõtted: 1. Tõhusus ja jätkusuutlikkus: a. majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult; b. keskpikas ajahorisondis (4 a) summeerituna ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada tulude kasvu. 2. Investeerimispoliitika: a. sihtasutuse põhitegevuse arendusliku iseloomuga investeeringuid tehakse lähtudes nõukogu otsusest ning need kaetakse üldjuhul sihtasutuse majandustegevusest laekunud tulust ja avalikest siseriiklikest ja välisvahendite taotlusvoorudest; b. kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ja arvesse võetud; c. üksikobjektide investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil lähtutakse põhimõttest, et arendusprojekt peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte suurendama sihtasutuse püsikulusid määral, mida projekti tulud ei kata; d. uute hoonete ehitamisele eelistatakse olemasolevate hoonete (eelkõige mälestiste) renoveerimist. 3 3. Sihtasutuse eelarve kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse esmajärjekorras lisas 1 loetletud baasteenuste osutamiseks ja asutajate ootuste dokumendis nimetatud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisateenused on teenused, mille osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus. St et sihtasutus võib, aga ei pea neid pakkuma. Muuseumiseaduse (§ 20 lg 2) kohaselt ei tohi lisateenused takistada põhiülesannete täitmist, need peavad olema isetasuvad (soovituslikult kasumlikud) ning nende osutamise otsesteks kuludeks ei või kasutada riigi tegevustoetust.  Juhtimiskvaliteedi eesmärgid Eesmärk on, et sihtasutuse juhtimise ja teenuste kvaliteet tõuseks ning maksumaksja raha on seeläbi tõhusalt kasutatud. Oluline on juhatuse ja nõukogu liikmete kompetentsipõhine valimine ja määramine (esindatud on sisutegevuse, juhtimise, finants, õiguse jm asjakohased kompetentsid), liikmete vastastikune hea koostöö ning tõhus toimimine. 1. Sihtasutus on töötajaid väärtustav, paindlik, efektiivselt majandatud kaasaegne organisatsioon, mis rakendab sobivat juhtimissüsteemi ja hindab regulaarselt selle toimimist (nt ISO standard 9001, CAF-mudel, hindamine siseauditite abil jms). 2. Selleks toimub muuhulgas: 2.2. kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega; 2.3. kord aastas nõukogude liikmete enesehindamine ning juhatuse liige annab tagasisidet nõukogu liikmete tööle2. 3. Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja arendamisel avaliku sektori infoturbe nõuetest3 ning Kultuuriministeeriumi haldusala IKT teenuste korraldamise põhimõtetest4. Tulemusindikaator: küberhügieeni koolituse (digitesti) läbinud töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse töötajatest, kellele test saadeti. 4. Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud mh asutaja ootuste täitmisega (on sõlmitud tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel). 2 Vt korraldamise metoodika lisas 1. 3 https://eits.ria.ee/ 4 Heaks kiidetud Kultuuriministeeriumi IT nõukogu 31.10.2022 koosolekul. 4  Lisa 2.1 KURESSAARE LINNUS-KINDLUSE VÄÄRTUSED JA KASUTUSVÕIMALUSED Objekt Kuressaare linnus-kindlus Reg nr. Kinnistu Kindluse keskse osa aadressiga Lossihoov 1 3491:014:0202 omanikuks on SA Saaremaa Muuseum. Väljapoolse seda kinnistut jääv ajalooline kindluse osa (vallikraav, raveliinid ja glassii) kuulub Saaremaa vallale. Lisaks on kirderaveliinil kaks ja glassii joonel veel neli eraomandis kinnistust. Kultuurimälestis  Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala; 27011  Kuressaare linnus; 20868  Kuressaare linnuse bastionid raveliinid ja 20869 vallikraav;  II maailmasõjas hukkunute ühishaud. 4112 Kindluse kasutamist  Muinsuskaitseseadus; Jõustunud 01.05.2019 reguleerivad aktid  Sihtasutuse Saaremaa Muuseum põhikiri; Jõustunud 11.02.2008  Saaremaa Muuseumi arengukava; Kinnitatud 15.10.2021  Kuressaare kindluse arengukava, Koostatud 2003-04.a.  Lossihoovi kasutuskord ja Kinnitatud 11.05.2020 dokumentatsioon;  Saaremaa Vallavolikogu määrus: Avaliku Vastu võetud, ürituse korraldamise ja pidamise kord. 31.01.2020 Kuressaare linnus-kindlus on polüfunktsionaalne kultuuriobjekt, mida kasutatakse Saare maakonna ajaloo ja looduse museoloogiliseks tutvustamiseks, puhkemajanduslikel eesmärkidel ning kultuuri- ja spordiürituste korraldamiseks. Kuna erineva iseloomuga tegevused on erineva mõjuga keskkonnale ja kohati vastandlikud, tuleb alati meeles pidada ja arvestada, mis on primaarsed väärtused ja mis on sekundaarne. Lühiajalise ajutise tegevuse rakendamine ei tohi kunagi ohustada selle koha püsiväärtusi ega takistada Saaremaa Muuseumi põhikirjalist tegevust. Alljärgnevalt Kuressaare kindluse väärtuste ahel nende tähtsuse järjekorras: 1) Kuressaare kindlus on Eesti üks haruldasemaid ehitismälestisi ja terviklikumaid kindlusarhitektuuri näidiseid kogu Põhja-Euroopas. See on ka kindluse kõige olulisemaks väärtuseks. See on midagi, mida ei ole võimalik muude tegevustega kompenseerida või hävingu korral taasluua. Seepärast ongi kogu kindluse territooriumil toimuv tegevus reglementeeritud lisaks muudele seadusandlikele aktidele ka Eesti Vabariigis kehtiva muinsuskaitseseadusega ning mitmete rahvusvaheliste hartadega, millega Eesti Vabariik on ühinenud. 2) Linnus-kindlus on ka rahvusvaheliselt tuntud Kuressaare linnamärk ja linnakeskkonna visuaali oluline osa ning Saaremaa üks tuntumaid turismiobjekte. See, kui heas seisukorras on linnus-kindlus ja milliseid emotsioone see loob, mõjutab otseselt muljet tervest linnast ja Saaremaast. Saaremaa Muuseum on viimased aastakümned intensiivselt tegelenud linnus-kindluse uurimise, restaureerimise ja heakorrastamisega. Muuseumi töö tulemusena on kindluse visuaal linna  keskkonnas oluliselt paranenud ning linnuse (aja)lugu külastajatele oluliselt paremini visualiseeritud ning mõistetavaks tehtud. 3) Linnus-kindlus on aastaringselt SA Saaremaa Muuseumi kodu ja tegutsemise koht. Nii kindluse territoorium kui ka hooned on sihtasutuse hallata, kasutada, hooldada ja ka vastutada ning vajalikud muuseumi põhikirjaliste tegevuste ellu viimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Kindlus on Saaremaa Muuseumi kõige olulisem museaal. Kõik, mis kindluse hoovil toimub, peab olema muuseumiga kooskõlastatud ja arvestama muuseumi vajadustega, eriti turismi kõrghooajal. 4) Linnus-kindlus on oluline osa linna puhkealast, mis toimib aastaringselt. Kindluse visuaal, ühendusteed, haljasalad, WC-d jne mõjutavad otseselt terve linna rekreatiivset väärtust. Vaatamata sellele, et nii suure piirkonna hooldamine on muuseumile väga suur majanduslik koormus, on muuseum sellesse oma vahenditest järjepidevalt panustanud. 5) Linnus-kindlus on oluline avalike ürituste toimumise koht, mida kasutavad kokkuleppel SA Saaremaa Muuseumiga haridus-, spordi- ja kultuuriasutused nii Saaremaalt kui ka tervest Eestist. Kõik kavandatavad üritused peavad arvestama kindluse kui mälestise füüsiliste taluvuse piiridega ja SA Saaremaa Muuseumi poolt kehtestatud avalike ürituste toimumise korraga.  Lisa 2.2. SA Saaremaa Muuseum – Saaremaa Ooperipäevad 2022.a. SA Saaremaa Muuseum Saaremaa ooperipäevad Kindlus 365 päeva aastas, muuseum Teenuse pakkumine (päevi aastas) 5 258 päeva aastas Külastajaid 91 776 6786 s.h külastajaid ooperipiletiga 40 Omatulu 570 871 ei tea Tegevusoetus KM 677 873 ei tea Tegevustoetus KOV 12 867 50 000 Eelarve (omatulu+toetused) 1 261 611 1 200 000  Lisa 2.3. Külastajate kogused ja käive 2022 /2023 juulikuus 1. Kogukäive 2022. aasta juulikuu võrreldus 2023. aasta juulikuuga juuli.22 Käive km-ta juuli.23 Käive km-ta Muutus KOKKU 162 794 € 179 557 € 16 763 € sh piletid 19753 107 466 € 20499 112 740 € 5 274 € sh teenused 24 803 € 27 373 € 2 570 € sh pood 30 525 € 39 444 € 8 919 € 2. Piletimüük aastanädalate lõikes 2019-2023 (kuni 27.august) PILETID Aasta 2019 Aasta 2020 Aasta 2021 Aasta 2022 Aasta 2023 Läbimüük Läbimüük Läbimüük Läbimüük Külastajad brutto Külastajad brutto Külastajad brutto Külastajad brutto Külastajad Läbimüük 2023 Nädal (TK) € (TK) € (TK) € (TK) € (TK) brutto € MUUTUS 22 484 2345 0 0 945 5516 1127 6536 1789 10379 3843 23 3101 11537 380 1913 1655 9096 2859 16604 3344 20741 4137 24 2187 11025 429 2338 1750 10496 2210 14213 2503 15132 919 25 2327 13906 912 4994 3375 21889 2864 19985 2271 17261 -2724 26 2342 12179 1670 9173 2575 16895 3273 19459 2694 18979 -480 27 2931 26362 1856 9607 4316 28327 3675 25257 4447 28756 3500 28 4612 26242 3062 16239 5143 34533 4606 31438 5019 31112 -326 29 4205 27003 3864 19589 5467 32902 5151 31107 5445 37684 6577 30 3809 22319 3837 19834 4890 33163 4745 32640 4219 27803 -4837 31 4129 23882 4053 20515 3991 25961 3397 23194 4360 29573 6379 32 3690 20270 3265 17209 2749 19263 3741 25972 3532 25906 -66 33 3802 20590 3120 15596 2681 18396 3165 22090 3801 27045 4955 34 3057 15933 2941 15419 1708 10816 2559 16902 2470 17642 740  3. Pileti ostnud külastajad riigiti 2023.a Eesti 63% Soome 10% Läti 7% Leedu 5% Saksamaa 3% 4. Ooperipäevade soodustuse -10% kasutamine 2023 16 arvel -310,55 € 2022 40 arve -669,60 € Koostas Külli Liiv Juhiabi +372 4554 463  ÜÜRILEPING kuupäev digitaalses allkirjas SA Saaremaa Muuseum, juhatuse liige Rita Valge isikus, kes tegutseb põhikirja alusel (edaspidi „üürileandja“) ja SA Eesti Kontsert juhatuse liige Kertu Orro isikus, kes tegutseb põhikirja alusel (edaspidi „üürnik“), sõlmivad käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu objekt ja tähtaeg 1.1 Üürileandja annab ja üürnik võtab Saaremaa Ooperipäevade 2023 (edaspidi SOP) korraldamise eesmärgil üürile: 1.1.1 ajavahemikus 6. juuli - 10. august 2023 - Kuressaare kindluse hoovi vastavalt logistika plaanile; 1.1.2 ajavahemikus 25. juuli - 30. juuli 2023 vabaõhuürituste hoone; 1.1.3 vajadusel eraldi kokkuleppel kapiitlisaali. 1.1.4 hoovi üleandmine toimub 10. augustil kell 14:00. 2. Üürileandja kohustub: 2.1 andma üürnikule üle territooriumi 6. juulil 2023 ja vabaõhuürituste hoone hiljemalt 21. juulil 2023. 2.2 võimaldama SOP külastajatel kasutada tasuta muuseumi vallisiseseid tualettruume SOP etenduste ajal, näitlejatel ja korraldajatel etenduste eelnevate proovide toimumise ajal s.o: 21-30. juulil 2023 kell 9:00 – 24:00 25-30. juulil 2023 kell 24:00 – 03:00 ning esinejatel ja üürniku töötajatel 8. juulil – 10. augustil 2023 kell 09:00 - 18:00 ja 10. augustil kuni 14:00. 2.3 tagama ürituse toimumise ajal elektrienergia kättesaadavuse olemasolevate võimaluste tasemel ning vastava spetsialisti kohaloleku 1 tunni jooksul vajaduse tekkimisest (elektrik Jaak Turja, tel 5142778). 2.4. tagama, et muuseumis toimuvad ehitustööd ei tekita müra, mis segab proovide ja etenduste läbiviimist 24. juulist kuni 30 juulili kella 03:00. 3. Üürnik kohustub: 3.1 mitte takistama muuseumi külastajate vaba pääsu linnusesse muuseumi lahtioleku ajal kell 10:00 – 18:00 ja kindluse vallidele kuni kella 23:00-ni ürituse logistika plaanil märgitud territooriumi ulatuses; 3.2 mitte takistama muuseumikülastajate juurdepääsu Püssirohukeldri ekspositsitioonile; 3.3 mitte takistama muuseumi kohvikute ja töökodade tööd nende lahtioleku ajal; 3.4. mitte takistama lossis toimuvaid ehitustöid; 3.5 tagama ehitustööde (SOP rajatiste paigaldamise ja mahavõtmise) vältel muuseumi toimimine (s.h kontserdid ja muud üritused), mille kava kooskõlastatakse hiljemalt 31. mail; 3.6 tasuma üürileandjale vastavalt esitatud arvele üüri 15 000 € (viisteist tuhat), millele lisandub käibemaks; 3.7 kooskõlastama hiljemalt 31. maiks üürileandjaga ajavahemikul 6. juuli – 10. august 2023 SOP toimumiseks vajalike rajatiste püstitamise ja rekvisiitide paigaldamise ja mahavõtmise; 3.8 tegutsema ainult vastavuses käesoleva lepingu lisa nr 1 oleva logistikaplaani alusel; 3.8.1 kindluse hoovi värav on automaatne. Kindluse hoovi on õigus siseneda ainult ehitusvahendeid ja -seadmeid transportivatel autodel ning kohvikuid teenindaval transpordil laadimistööde ajaks. Tööjõudu transportivad autod peavad parkima väljaspool kindluse hoovi territooriumit; 3.8.2 laadimisala (vt. Lisa 1.1) on mõeldud ainult laadimisprotsessi läbi viimiseks, sinna ladustamine on keelatud. Lossihoovis toimub laadimine ühe veose kaupa ning veoselt maha tõstetud alus peab olema laadimisalalt ära viidud 15. minuti jooksul. 3.9 rangelt kinni pidama logistikaplaanis fikseeritud liikluskorraldusest; 3.10 määrama objektijuhi, kes korraldab kõiki Kuressaare kindluse hoovil toimuvaid ehitus- ja transporditöid ning parkimist SOP rajatiste püstitamise ja demonteerimise ajal ja on nende tööde ajal igal hetkel kohapeal reaalselt kättesaadav (objektijuhi kontaktid: Arno Jevgrafov 53308332); 3.11 tasuma elektri- ja vee tarbimise eest vastavalt näitudele. 3.12 korrastama ooperiplatsi pärast ürituse lõppemist; 3.13 hüvitama üürileandjale tekitatud materiaalse kahju, kui see kahju tekkis SOP toimumise ajal üürniku süül; 3.14 välja kutsuma hädaabi (politsei, kiirabi, tuletõrje), kui see osutub objektiivsetel põhjustel vajalikuks; 3.15 tagama SOP toimumise ajal teenindavatel ettevõtetel kauplemislubade olemasolu; 3.16 tagama üürileandja poolt määratud töötajate pääsu igal ajal lepingu punktis 1 nimetatud objektile; 3.17 eraldama 2 priipääset igale Kuressaare Lossihoovis toimuvale etendusele. 4. Üürileandja õigused: 4.1 nõuda kahju hüvitamist, kui lepingu tingimusi on rikutud. 4.2 Lepingu punkt 3.8.2 mittetäitmisel rakendub trahvimäär 10 eurot aluse kohta ööpäevas. 5. Üürniku õigused: 5.1 korraldada SOP lepingus ettenähtud ajal ja lepingus fikseeritud tingimustel; 5.2 nõuda üürileandjalt üüri alandamist või kahju hüvitamist, kui lepingu objekti lepingujärgne kasutamine on takistatud. 6. Lisakokkulepped 6.1 kõik käesolevas lepingus mittekajastuvad üürilepingust tulenevad küsimused reguleeritakse poolte vahel täiendavate kirjalike kokkulepetega. Kõik üürileandjale või üürnikule teadaolev käesoleva lepinguga seonduv info edastatakse üürnikule meiliaadressil [email protected] ja üürileandjale [email protected]. 6.2 üürileandja ja üürnik kohustuvad informeerima teineteist käesolevas lepingus mittekajastuvatest otsustest, mis võivad mõjutada teist lepingupoolt käesoleva lepingu täitmisel. 7. Muud sätted 7.1 käesolev leping jõustub allkirjastamise momendist ning kehtib kuni 11. augustini 2023; 7.2 käesolevast lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele; 7.3 ürituse logistikaplaan (Lisa 1) ja ürituste kava (Lisa nr 2) on käesoleva lepingu lahutamatud osad; 7.4 käesoleva lepingu sisu on konfidentsiaalne ega kuulu avalikustamisele kolmandatele isikutele; 7.5 käesolev leping on koostatud kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks eksemplar jääb kummalegi poolele. 8. Poolte andmed: SA Saaremaa Muuseum SA Eesti Kontsert Lossihoov 1/1 Estonia puiestee 4 Kuressaare 93810 Tallinn 10148 reg.nr 90013957 reg.nr 90012596 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Rita Valge Kertu Orro Saatja: <[email protected]> Saadetud: 11.10.2023 15:14 Adressaat: <"RAM Info">; <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: <[email protected]> Teema: [Webdesktop: Nõukogu protokoll] SA Saaremaa Muuseum nõukogu protokoll Manused: 20230828_SM_noukogu_koosoleku_protokoll.asice Lp. SA Saaremaa Muuseum asutajad ja rahandusminister Edastan 28.08.2023 toimunud SA Saaremaa Muuseum nõukogu koosoleku allkirjastatud protokolli läbi dokumendihaldussüsteemi Webdesktop: Reg nr: 1-11.1/46 Reg kpv: 28.08.2023 Päevakord: 1. SA SM asutajaliikmete ootused 2. Ülevaade ja analüüs toimunud Saaremaa Ooperipäevadest, edasine koostöö Eesti Kontserdiga. Selle punkti aruteluks tuleb kohale Eesti Kontserdi esindaja ja SA SM poolt Tõnu Sepp 3. Juhatuse liikme konkurssi korraldamine 4. Jooksvad küsimused Heade soovidega SA Saaremaa Muuseum