Eesti seisukohad 16. oktoobri 2023. a eurorühma kohtumisel ja 17. oktoobri 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 11.10.2023 nr 11-3.1/6320-1 [email protected] Eesti seisukohad 16. oktoobri 2023. a eurorühma kohtumisel ja 17. oktoobri 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad 16. oktoobri 2023. a eurorühma kohtumisel ja 17. oktoobri 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev Rahandusminister Lisad: 1. Eesti seisukohad 16. oktoobri 2023. a eurorühma kohtumisel ja 17. oktoobri 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil 2. Protokollilise otsuse eelnõu Kristiina Abel, 611 3406 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja oktoober 2023 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad eurorühma 16. oktoobri 2023. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. oktoobri 2023. a istungil Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. oktoobri 2023. a istungil: Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise seis ning rakendusotsused - Eesti toetab Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsuseid Portugali, Tšehhi, Hollandi, Sloveenia ja Hispaania taastekavade muutmise kohta. EL nõukogu järeldused rahvusvahelise kliimakoostöö rahastamise kohta - Eesti toetab Euroopa Liidu Nõukogu järeldusi rahvusvahelise kliimakoostöö rahastamise kohta, rõhutades, et kliimaeesmärkide saavutamiseks on vaja püüda laiendada rahastusvõimalusi, sh kaasates erasektorit, jätkata arenguriikides kliimaeesmärkidele suunatud tegevuste toetamist ning teha globaalset koostööd eri formaatides ja institutsioonidega. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad eurorühma 16. oktoobri 2023. a kohtumisel ja majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. oktoobri 2023. a istungil“ eelnõu juurde SISSEJUHATUS Eurorühm kohtub USA rahandusministri Janet Yelleniga ja jätkab koos külalisesinejatega kapitali- ja finantsturgude arendamise arutelusid1. Veel käsitletakse käesoleva aasta euroala soovituste seisu ja Euroopa Keskpank teavitab ministreid oma kavandatavatest sammudest seoses digieuroga. Eurorühma president räägib euroala tippkohtumisele saadetavast kirjast, milles plaanib keskenduda kapitali ja finantsturgude arendamisele ning digieuroga seonduvale. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu keskendub EL majandusjuhtimise reformi kokkuleppe saavutamisele. Veel on kavas kinnitada mitme riigi taastekava muudatused ning rahvusvahelise kliimarahastuse järeldused. Arutatakse ka Vene agressiooni mõjude erinevaid aspekte ja antakse ülevaade rahvusvahelistest kohtumistest, mis toimuvad 11.-13. oktoobrini Marokos. Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Kristiina Abel ([email protected], 611 3406), osakonna juhataja Martin Põder ([email protected]) ning AEEL rahandustalituse juht Andres Kuningas ([email protected]). Ülevaate on kooskõlastanud välissuhete nõunik Märten Ross ([email protected], 611 3195). Eestit esindab eurorühma kohtumisel rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross ja nõukogu istungil suusaadik Aivo Orav. MAJANDUS- ja RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU 1. EL majanduse juhtimise reform - Poliitiline kokkulepe Juuli majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil tuvastatud ja septembrikuisel mitteametlikul kohtumisel kinnitatud teemavaliku alusel jätkavad ministrid poliitilise kokkuleppe otsimist majandusjuhtimise reformi õiguspaketi kohta. Läbirääkimised keskenduvad neljale suuremale plokile: - Tagatised, et kõrgema riskiga riikide puhul oleks tagatud minimaalne eelarve puudujäägi ning võla vähendamine kohandumisperioodi jooksul; - Millist paindlikkust võimaldada investeeringute tegemiseks ja reformide läbiviimiseks; - Institutsionaalne tasakaal – millised otsused komisjoni teha, millised nõukogu, millised koos Euroopa Parlamendiga, kuidas tagada menetluste ja otsuste läbipaistvus; - Usaldusväärne rakendamine ning riigi enda vastutuse tugevdamine. Eesti toetab reeglitel põhinevat ja läbipaistvat korraldust eelarvepoliitikate koordinatsioonis, milles on arvesse võetud riigi- ja riskipõhisust. Suurema paindlikkuse võimaldamise tasakaalustamiseks on kõrgema riskiga riikide puhul vajalik seada ka eelarve puudujäägi ja võla vähendamise miinimumeesmärgid. 1 Lähtume arutelus 2023. a märtsis võetud Eesti seisukohtadest Euroopa Komisjoni kapitaliturgude liidu ettepanekute kohta. Eesti lähtub arutelus Vabariigi Valitsuse 31. augustil 2023. a istungil heaks kiidetud ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 25. septembri 2023 a muudatustega kinnitatud seisukohtadest EL majandusjuhtimise reformi kohta. 2. Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise seis ning rakendusotsused - Arutelu ja rakendusotsuste vastuvõtmine Nõukogule on kinnitamiseks esitatud Portugali, Tšehhi Vabariigi, Hollandi, Sloveenia ja Hispaania taastekavade muutmise otsused. Kõikides taastekavades tehtud muudatuste ühised elemendid on eraldatud vahendite mahu korrigeerimine2, objektiivsetest asjaoludest tingitud muudatused (vahe)eesmärkides ja oodatud tulemustes ning RePowerEU3 peatüki ja vastavate tegevuste lisamine kavadesse. Hispaania, Sloveenia, Tšehhi Vabariigi ja Portugali taastekavade muudatused sisaldavad ka täiendavaid laenutaotlusi. Kõikide riikide kavad arvestavad endiselt Euroopa poolaasta raames antud soovituste täitmisega, panustavad rohe- ja digiülemineku eesmärkidesse ning aitavad suurendada riikide majanduslikku ja sotsiaalset vastupanuvõimet. Objektiivsed põhjused taastekava muutmisel tulenevad sõjaga seoses tekkinud tarneahela häiretest, kõrgest inflatsioonist (hinnatõusud ja nõudluse vähenemine) samuti õiguslikest- ja tehnilistest probleemidest, ning seetõttu on (vahe)eesmärkide rakendamise tähtaegu edasi lükatud. Portugalil suurenes taastekava 5,6 miljardi euro võrra 15,5 miljardi euroni. Suurenenud 5,6 miljardist on 2,4 miljardit toetuste ja 3,2 miljardit laenude maht. Meetmeid muudeti, kuna nende täitmiseks seatud (vahe)eesmärgid ei olnud enam objektiivsetel põhjustel saavutatavad. Kõik investeeringud ja reformid jäid kavasse alles, eesmärke täiendati territoriaalse ühtekuuluvuse parandamiseks ja need on jaotunud ühtlasemalt üle riigi. Lisandus RePowerEU peatükk mahus 855 miljonit eurot, mille raames lihtsustatakse näiteks regulatiivset süsteemi taastuvenergia projektide ja taastuvvesiniku arendamiseks, suurendatakse elektrivõrgu paindlikkust (salvestusmahte) ning edendatakse saastevaba avalikku transporti. Kokku on taastekavas 161 meedet: 44 reformi ja 117 investeeringut, 41,2% kliima ja 21,1% digiülemineku eesmärkide saavutamiseks. Näiteks viiakse ellu avalike teenuste ligipääsu reform ja avaliku teenistuse uus hindamissüsteem, uued reformid puudutavad ka maksusüsteemi ja sotsiaalkindlustussüsteemi lihtsustamist ning tõhustamist, samuti tõhusamat jäätmekäitlust. Hispaania taastekava korrigeeritud toetuste summa on 77,2 miljardit eurot (kasv 7,7 miljardi võrra). Hispaania kavas toetavad roheülemineku eesmärke 40% ja digiülemineku eesmärke 26% tegevustest. Lisainvesteeringud on suunatud ka sotsiaalse kindluse parandamisele, nt talentide programm, ligipääs eluasemele ja sotsiaalkaitsele, personaalmeditsiin. Taastekava RePowerEU peatükk mahus 2,66 miljardit eurot sisaldab ühte reformi ja 8 investeeringut. Taastekavasse on lisatud 32 meedet: 23 investeeringut ja 9 reformi, arvestades korrigeerimise tulemusena suurenenud toetust. Laenude maht on 83,2 miljardit eurot, mille raames tehakse 20 2 30.06.2022 vaadati toetuste mahud üle ja korrigeeriti vastavalt liikmesriikide tegelikele majandustulemustele jaotust. 3 18.05.2022 komisjoni esitatud kava liikmesriikides fossiilkütuste kasutamise vähendamiseks ja puhtale energiale ülemineku toetamiseks. investeeringut (taastuvvesiniku tootmise arendamine, tööstuses süsinikuheite vähendamine) ja 9 uut reformi (taastuvenergia allikate ning elektritaristu, tarkade võrkude ja salvestusvõimaluste arendamine). Digiüleminekut toetavatest reformidest on näiteks kavas riikliku AI asutuse loomine. Hollandi taastekava toetussumma on 5,4 miljardit eurot. Taastekavas sooviti muuta 9 meedet võrreldes algse kavaga ning lisada 1 uus. Eemaldati meede, mis polnud enam saavutatav ja asendati uuega, pikendati tähtaegu, vähendati (vahe)eesmärke, säilitades seejuures kava ambitsiooni. RePowerEU peatüki maht on 454 miljonit eurot ja see sisaldab meetmeid, et tegeleda energia valdkonna väljakutsetega, plaanis on energiamaksustamise reform, toetada energiatõhusust, tegeleda Hollandi energiaturu väljakutsetega, tehakse investeeringud näiteks võrgu taristu parandamiseks (selleks mitmeaastased investeerimisprogrammid provintsidele), elektrivõrgu ülekoormuse vähendamiseks ja taastuvenergia projektide lubade andmise menetluste kiirendamiseks. Kavas ka II pensionisamba reform, töötute oskuste täiend- ja ümberõppe edendamine, tervishoius kriisiaegadeks lisatööjõudu varuda. Sloveenia taastekava maht on 2,7 miljardit eurot. Toetuste maht vähenes 17% 1,6 miljardile eurole. Sellega seoses võeti kavast välja 6 investeeringut ja 23 investeeringu mahtu vähendati. Sloveenia taotles augustis ka lisalaenu 367 miljonit eurot ootamatu üleujutuse tõttu, kokku on laenumaht 1,07 miljardit eurot. Kliimaeesmärke toetab 48,8% ja digiülemineku eesmärke 20% tegevustest. Muudetud taastekava adresseerib jätkuvalt Sloveenia majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonna väljakutseid. Reformidest ei ole kavast midagi välja võetud ning meetmete muutmine ei halvenda ka Euroopa poolaasta soovituste rakendamist. RepowerEU peatükk mahus 122 miljonit eurot sisaldab üht reformi ja nelja investeeringut, mille eesmärk on energiatõhususe suurendamine ja süsinikuheite vähendamine, toetusskeemid tööstusele. Tugevdatakse elektrijaotusvõrke, transpordi vallas arendatakse alternatiivsete kütuste taristut, plaanis on ka ehitiste kestlik renoveerimine ja kestlik transport (raudtee taristu). Tšehhi taastekava mahuks on 8,4 miljardit eurot, 42,9% tegevustest on suunatud kliimaeesmärkide saavutamisele ja 22,8% digieesmärkide saavutamisele. Toetuste maht kasvas korrigeerimise tulemusena 7,07 miljardilt 7,67 miljardile eurole ja laenude maht on 818 miljonit eurot. RepowerEU tegevustele on suunatud 735,4 miljonit eurot, milles on planeeritud 15 uut reformi (uute energiaallikate arendamine, investeerimistoetus elektri/vesiniksõidukite ostmiseks) ja 7 investeeringut (elektrivõrkude uuendamine, taastuvenergia ja energiatõhususe, saastevaba transpordi edendamine sh raudteetranspordi elektrifitseerimine, energiatõhususe nõuandeteenus majapidamiste, ettevõtete ja avaliku sektori jaoks ning roheoskuste parandamine. Lisaks reformid avaliku halduse digitaliseerimise vallas ja digiteenused kodanikele ning ettevõtetele, samuti energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris. Seisukoht: Eesti toetab Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsuseid Portugali, Tšehhi, Hollandi, Sloveenia ja Hispaania taastekavade muutmise kohta.  3. Vene agressiooni mõjud - Arutelu Eeldatavalt on ministritel võimalus arutleda sanktsioonirežiimi toimimise üle ning võimalikest sammudest Venemaa keskpanga külmutatud varade ja nendest tulenevate tulude kasutamisest. Venemaa keskpangaga seonduvalt on Euroopa Liidus soov erinevate õiguslike algatustega täpsustada ning ühtlustada nende sanktsioneeritud varade haldamise ja haldamisega kaasnevate tulude kasutamisega seotud õiguste ja kohustuste üksikasju. Nende sammude eesmärk oleks luua alus nende tulude kasutamiseks Ukraina taasülesehitamise rahastamisel. Siin on võimalus saada ka tagasisidet G7 ja G20 kohtumistelt, milline on suhtumine sealtpoolt võimalike EL sammude suhtes. Eesti toetab sanktsioonide efektiivset rakendamist ning vajadusel täiendamist, et kindlustada nende tulemuslik ja ühesugune rakendamine EL liikmesriikide poolt. Toetame ka kõiki samme, mis aitaksid meid lähemale Venemaa külmtatud varade või nende haldamiselt tekkivate tulude kasutamisele Ukraina taasülesehitamise rahastamisel. 4. EL nõukogu järeldused rahvusvahelise kliimakoostöö rahastamise kohta - Nõukogu järelduste heakskiitmine EL nõukogu järelduste heakskiitmine on seotud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ning Pariisi kliimakokkuleppe osaliste järjekordse konverentsi (nn COP 28) ettevalmistusega, mis toimub 30.11-12.12.2023. a Dubais. 2023. a järeldustes viidatakse rahvusvahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) viimastele aruannetele, mitmetes rahvusvahelistes protsessides viimasel ajal saavutatud kokkulepetele üleskutsega kiirendada nende elluviimist; vajadusele, et valitsused tegeleksid jätkuvalt kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste rahastusvõimaluste laiendamisega, fossiilkütuste subsideerimise järkjärgulise lõpetamisega, majanduste ümberstruktureerimisega; ootusele, et COP 28-l tehtav esimene Pariisi kokkuleppe järgse nn edenemise ülevaate alusel vaadataks taas üle nii riikide kui EL eelarvega seotud jt rahvusvahelised rahavood ja rahastamissüsteemid (sh koostöös erasektoriga); tervitatakse rahandusministrite kliimakoalitsiooni viimase aja töötulemusi ja ergutatakse sealset kogemuste vahetust jm tulemuslikult jätkama. Samuti tuuakse välja 3. riikidega sõlmitavate partnerluste esialgsed tulemused ja üleskutse sellise koostöö laiendamiseks; EL ülemaailmse roheliste võlakirjade algatus (EU Global Green Bond Initiative); kinnitatakse EL jätkuvat pühendumist arenguriikides kliimaeesmärkidele suunatud tegevuste toetamise nn 100 miljardit aastas sihttasemele; avaldatakse toetust G20, IBRD jt koostööraamistikes kokku lepitud soovituste täitmise vajadusele ning tervitatakse kümne mitmepoolse arengupanga koostöös välja töötatud metoodikat tegevuse Pariisi kliimakokkuleppega paremini kooskõlla viimise jälgimiseks jmt. Muuhulgas rõhutatakse hiljuti kokku lepitud Pariisi kokkuleppega haakuva süsinikuturu arendamise üleskutset (Call to Action for Paris Aligned Carbon Market) ja ergutatakse uusi osalisi sellega liituma, viidates ka analoogsetele G7 2023. a maikuu kohtumisel kokku lepitud süsinikuturu arendamise põhimõtetele, ja antakse Euroopa Komisjonile ülesanne esitada COP 28 eel ülevaade EL ning selle liikmesriikide panusest rahvusvahelise kliimakoostöö rahastamisse 2022. aastal. Seisukoht: Eesti toetab Euroopa Liidu Nõukogu järeldusi rahvusvahelise kliimakoostöö rahastamise kohta rõhutades, et kliimaeesmärkide saavutamiseks on vaja püüda laiendada rahastusvõimalusi sh kaasates erasektorit, jätkata arenguriikides kliimaeesmärkidele suunatud tegevuste toetamist ning teha globaalset koostööd eri formaatides ja institutsioonidega. 5. Ülevaade G20 rahandusministrite ja keskpanga juhtide ning Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) aastakoosolekust 11.-13. oktoobril Marokos. - Ülevaade Eesistujariik Hispaania ja komisjon annavad ülevaate rahvusvahelistest kohtumistest, kus arutati tavapäraselt majanduse ja finantsstabiilsuse väljavaateid, samuti globaalsete väljakutsetega tegelemist. Aastakoosolekul toimus ka Ukraina eriüritus, kus mitmed riigid andsid teada täiendavate rahaliste panuste eraldamisest Ukraina toetuseks. Eesti kaalub samuti garantii andmist Maailmapangale, et seeläbi toetada Ukraina projekte (eelnõu on ettevalmistamisel). Marokos on päevakorras ka IMFi kvoodiülevaatuses kokkuleppimine, rahvusvaheliste arengupankade kapitalireformi elluviimine ning arenguriikide kasvava võlakoormusega tegelemine, samuti IMFi kvoodiühikute (Special Drawing Rights, SDR) suunamine arenenud riikidelt arenevatele riikidele IMFi fondide kaudu, et võimaldada IMFil sooduslaenude andmist. Kuna viimaste aastate kriisid (Covid-19, kliimamuutused, sõja mõjud) on eriti nõrgestanud arenguriike, siis on suureks väljakutseks, kuidas toetada sealset majanduskasvu ja aidata neil tegeleda globaalsete probleemidega geopoliitiliselt üha rohkem killustatud maailmas, samal ajal vältides arenguriikide võlalõksu langemist. Ülaltoodud pankade kapitaliraamistiku reform ja IMFi kvoodiülevaatusel plaanitav kvootide suurendamine aitavad finantsasutuste laenuvõimekust ja seeläbi arengurahastamist suurendada. Näiteks suurim arengupank Maailmapank tõhustab oma tegevus- ja finantsmudeli reformi tulemusena olemasolevat kapitalikasutust ning panga laenuvõimekus suureneb järgmise 10. aasta jooksul hinnanguliselt 50 miljardi USDi võrra. Ka teised Euroopa arengurahastamisega tegelevad pangad, nt EBRD ja EIB analüüsivad kapitalikasutuse tõhustamist olemasolevate ressursside piires arvestades seejuures oma mandaadi, ärimudeli ja otsustusprotsessidega. Seejuures on oluline tugevdada G20 riikide poolt ellu kutsutud ühtset võlahaldusraamistikku. Selles on oluline roll kõikide kreeditoride kaasamisel võlgade restruktureerimisse, omavahelise koordinatsiooni ning koostöö parandamine. 6. Muud küsimused Eesistujariik Hispaania ja komisjon annavad ministritele ülevaate finantsteenuste eelnõude menetluste seisust ja juba vastu võetud finantsteenuste õigusaktide ülevõtmisest.