Haridus- ja Teadusministeerium
Rahandusministeerium Meie: 16.10.2023
nr 7-5.1/23-01988-2
Pöördumise edastamine
Edastan peaministrile saabunud õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaatori kirja.
Palun saata vastuse koopia Riigikantseleile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
From: Madis Somelar <
[email protected]>
Sent: Wednesday, October 4, 2023 11:47 PM
To: Kaja Kallas <
[email protected]>; Mart Võrklaev <
[email protected]>
Cc: Gerrit Mäesalu <
[email protected]>; HTM minister <
[email protected]>; Jevgeni
Ossinovski <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected];
[email protected]; Age Minka <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected]; Viivika Sirelpu <
[email protected]>
Subject: Õpetajate kõneisikute uus pöördumine
Lugupeetud peaminister Kaja Kallas ja rahandusminister Mart Võrklaev
Õpetajate kõneisikud pöördusid teie poole 17. septembril 2023. aastal. Palusime austada
valimisprogrammide põhjal sündinud koalitsioonilepingus avalikkusele antud lubadusi. Vabariigi Valitsus
võttis 2024. aasta riigieelarve vastu 26. septembril 2023. Rahandusminister on avalikes esinemistes
rõhutanud, et 2024. aasta eelarve on visioon, kuhu soovite Eestit juhtida. Avalikkusega jagatud materjalid
on sundinud õpetajate kõneisikuid uuesti pöörduma teie poole, et väljendada õpetajaskonna seisukohti
teie juhtimisel koostatud 2024. aasta eelarve osas.
Toote riigi eelarvestrateegias 2024–2027 selgelt esile, et õpetajaskonna järelkasvu probleem muutub iga
aastaga üha teravamaks. Tõdete, et õpetajate keskmine vanus tõuseb ja kvalifikatsioonile vastavaid
õpetajaid lisandub koolidesse ja lasteaedadesse järjest vähem. Näete, et aine- ja klassiõpetajate vastuvõtt
ei ole vastupidiselt ootustele suurenenud ning lõpetamiseni jõuab vaid 62% õpetajakoolitusse
sisseastunutest. Toote esile, et kõige teravam on puudujääk loodus- ja reaalainetes. Olete võtnud suuna
rikastada B-võõrkeele õppimise võimalusi, minna üle eestikeelsele õppele, lasta igal koolil välja töötada
omanäoline uus õppekava. Lisaks on laialt levinud teadmine, et paljud vähestest õpetajakoolituse
lõpetanud tudengitest loobuvad peagi õpetajana töötamast. 2020. aastal Riigikogu poolt läbi viidud
õpetajatöö murekohtade kaardistamine tõi selgelt esile, et konkurentsivõimelise töötasu teenimiseks ning
õpetajate põua leevendamiseks töötavad õpetajad alaliselt ülekoormusega. Senini on läbi viimata kaasava
hariduskorralduse põhjalik kriitiline analüüs, kuigi selle ettepaneku tegi Vabariigi Valitsusele Riigikogu
kultuurikomisjon juba 2021. aastal. Arenguseire keskuse raport 8. septembrist 2023 tõdeb, et õpetajate
järelkasvu probleemist veel olulisemaks on kujunenud kogenud õpetajate töölt lahkumine. Õppeaastal
2021–2022 lahkus töölt 30 protsenti 40–59aastastest õpetajatest, kelle lahkumisega organisatsioonile
tekkivat kahju koolile hinnatakse ühe õpetaja kohta vähemalt 10 000 eurole.
Vaatamata olukorra adekvaatsele kirjeldamisele riigi eelarvestrateegias ning teile kättesaadavale
informatsioonile haridusvaldkonnas valitsevast tegelikkusest, ei paku teie juhtimisel koostatud 2024. aasta
riigieelarve lahendust üha kuhjuvatele probleemidele haridusvaldkonnas.
Palume austada valimisprogrammide põhjal sündinud koalitsioonilepingus avalikkusele antud lubadusi
ning esitada nägemus, kuidas kavatseb Vabariigi Valitsus lahendada õpetajate järelkasvu põua. Kahjuks on
paljude aastatega kujunenud olukord, mis vajab lahendamist teie juhitud Vabariigi Valitsuse poolt.
Eeskätt rõhutame järgnevat.
Õpetajaskonna silmis väärivad Eesti õpilased, et nendega töötavad kvalifikatsiooninõuetele vastavad
kutsumusega õpetajad. Palume kinni pidada lubadusest tõsta nelja aastaga õpetajate palk 120%-le Eesti
keskmisest palgast. Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi rõhutas juba 2015. aastal, et riigi strateegiline
eesmärk on tõsta õpetajate keskmine palk 120%-ni Eesti keskmisest. 2016. aastal rõhutas haridus- ja
teadusminister Jürgen Ligi, et nimetatud eesmärk tuleks saavutada 2019. aastal.
Mõistame, et riigi rahaline olukord on keeruline. Samas on õpetajaskond tasustamata lisatööga nii
pandeemia aastatel kui ka Ukraina sõjapõgenikest lastele abi pakkudes aidanud eelarve tasakaalule
oluliselt kaasa. Oleme valmis kompromissiks, et alampalga reaalne tõus puudutab eelkõige kvalifitseeritud
õpetajaid. Rõhutame veel kord, et koalitsioonilepingus on lubatud luua haridustöötajate karjäärimudelid
koos asjakohase koormusarvestuse ja palgamudeliga. Palume, et nimetatud mudelid töötataks välja
hiljemalt 2024. aasta varakevadeks. Nimetatud tegevuste eesmärk on pidurdada pädevate õpetajate
lahkumist õpetajatöölt, toetada eestikeelsele õppele üleminekut ning hoida ära õpetajate järelkasvu põua
süvenemist.
Madis Somelar, õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaator