EESTI VANATEHNIKA KLUBIDE LIIT
Lugupeetud rahandusminister Mart Võrklaev
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn
[email protected]
Austatud Annely Akkermann
Riigikogu
Rahanduskomisjon 16. oktoober 2023
[email protected]
Avaldus seoses mootorsõidukimaksu seaduseelnõuga
MTÜ Eesti Vanatehnika Klubide Liit (registrikood 80381430) esitas 18.08.2023 oma
seisukohad mootorsõidukimaksu väljatöötamiskavatsusele. Esitasime 10 põhjendust, miks
väljatöötamiskavatsuses esitatud kujul ei ole mootorsõidukimaksu võimalik kehtestada või
avaldab see ebaõiglast mõju osadele sõidukiomanikele. Esitasime kolm ettepanekut
mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamisega jätkamiseks. Samuti esitasime neli
konkreetset ettepanekut, kuidas lahendada väljatöötamiskavatsusega üheks oluliseks
eesmärgiks esitatud nn romusõidukite ning fantoomsõidukite probleeme, mis on ka eelnõu
seletuskirja kohaselt oluline maksu kehtestamise põhjendus.
09.10.2023 avaldatud mootorsõidukimaksu seaduseelnõus ei ole arvestatud mitte ühegi meie
esitatud seisukohaga. Seejuures ei ole seaduseelnõu seletuskirjas ega arvamustega arvestamise
tabelis mitte ühegi sõnaga põhjendatud, miks on esitatud ettepaneku jäetud arvestamata.
Vabariigi Valitsuse 22.12.2001 määrusega nr 180 kehtestatud „Hea õigusloome ja
normitehnika eeskiri“ § 50 lg 1 p 3 näeb ette, et seletuskirja osas „Eelnõu kooskõlastamine,
huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon” märgitakse, mil määral esitatud arvamusi ja
ettepanekuid eelnõus arvestati. Määruse § 50 lg 2 kohaselt kooskõlastamisel arvestatud ja
arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute kohta esitatakse asjakohased selgitused ja
põhjendused tabelis, mis vormistatakse seletuskirja lisana. Määruse § 50 lg 3 selgitab, et
nimetatud tabelis märgitakse kooskõlastamisel esitatud märkuse või ettepaneku sisu, esitaja,
millises eelnõu sättes märkus või ettepanek on arvesse võetud ning põhjendatakse märkuse või
ettepaneku arvestamata jätmist.
Soovime väljendada oma nördimust, et meie esitatud ettepanekute arvestamata jätmisel ei ole
esitatud mitte ühtegi põhjendust. Pöördusime Rahandusministeeriumi poole oma
ettepanekutega heas usus, et rahandusministri poolt tõepoolest sooviti huvigruppide kaasamist.
Paraku ei olnud me väärt niigi palju, et meie põhjalikud ja motiveeritud ettepanekud oleksid
saanud vähemalt põhjenduse nendega mittearvestamiseks.
Kuna oleme pöördunud Rahandusministeeriumi poole juba kaks kuud tagasi, siis palume
meie avaldusele vastata esimesel võimalusel.
Soovime rõhutada, et museaalide ning kollektsioneerimisobjektide maksustamine
keskkonnamõjust lähtuval põhjendusel ei ole õige. Samuti on keskkonnamõju saavutamisega
Classic Riders AMC Pärnumaa Vanatehnika Klubi
Eesti Klassikaliste BMW´de Klubi Tartu Uunik Auto
Eesti VanaAuto Klubi Vanatehnikaklubi "RETROM"
Eesti Vanamootorrattaklubi "UNIC-MOTO" Vanatehnika Klubi "Levatek"
Eesti Vanatehnika Klubi Võru Vanatehnikaklubi Vänt
Eesti Volga Selts Wana-Kolga Tsiklitall
Klubi “UNIC”
täielikus vastuolus lähenemine, et mootorsõiduki eest tuleb maksta terve aasta eest ning selle
kasutamine lühemal perioodil ei mõjuta maksu suurust. Seisvate keskkonnale ohtu kujutavate
sõidukitega tegelemiseks ei ole õiglane maksustada keskkonnasõbralikul viisil hoitavaid
sõidukeid.
Eesti Vanatehnika Klubide Liit esindab eelkõige oma liikmete ehk vanasõidukite omanike
huvisid, kuid meie seas on palju ka hobisõidukite omanikke (kuna tegemist on tulevaste
vanasõidukitega) ning oleme pidanud konsultatsioone ka üksnes hooajaliselt või üksikutel
kordadel aastas kasutatavate sõidukite omanikega. Mootorsõidukimaksu kui keskkonnamaksu
kehtestamine omandimaksuna on sügavalt ebaõiglane ning vastuolus eesmärgiga vähendada
sõidukite kasutamist. See toob kaasa olukorra, kus endiselt kasutuskõlbulikud sõidukid
utiliseeritakse, kuna nende säilitamine ei ole majanduslikult mõistlik. Seega ei kasutata
sõidukeid nö lõpuni. Teiseks vähendab see võimalusi kasutada lõpuni ka neid endiselt alles
jäänud vanemaid sõidukeid, kuna varuosi vanematele sõidukitele ei toodeta ning varuosi Eestis
enam osta ei ole võimalik.
Mootorsõidukimaksuga on sisuliselt kehtestatud ka muuseumimaks, millega takistatakse Eestis
seni vaid eraalgatusel tegutsevaid auto-, mootorratta- ja muid tehnikamuuseume. Eestis puudub
riiklik tehnikamuuseum (maanteemuuseumis on vaid eritehnika ning erakollektsionääride
deponeeritud üksikud sõiduautod) nagu on näiteks Lätis või Soomes ning seda lünka täidavad
riigilt toetust saamata avalikkusele juurdepääsetavad erakollektsioonid. Paljudes
kollektsioonides on mitukümmend kuni mitusada sõidukit, millest vaid üksikud suveperioodil
mõnel korral ka liikluses osalevad. Seejuures on mootorsõidukimaks eriti ebaõiglane nende
kollektsionääride suhtes, kes on seni õiguskuulekalt kandnud registrisse ka need sõidukid, mida
tegelikult liikluses ei kasutata.
Vanasõidukeid ning vähemalt 50 aastat vanu sõidukeid kasutatakse harva ja mõningaid üldse
mitte kunagi liikluses. Neid hoitakse keskkonnale sõbralikult, et nad ei kahjustuks. Seejuures
nii vanade sõidukite omanikud ei pruugi olla jõukad inimesed, vaid neid sõidukeid on hoitud
perekonnas aastakümneid.
Nõue utiliseerida vanu sõidukeid on vastuolus:
- põhiseaduse preambulaga - säilitada Eesti kultuuri, sh tehnikakultuuri ja tehnikaajalugu;
- põhiseaduse omandivabaduse regulatsiooniga;
- Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 18.09.2000 direktiiv 2000/53/EÜ (kasutuselt kõrvaldatud
sõidukite kohta) preambula lõikega 10 - Nõuetekohaselt ja keskkonnasõbralikul viisil
hoitavate vanasõidukite kohta, mille puhul mõeldakse ajaloolisi, kollektsionääridele huvi
pakkuvaid või muuseumidele mõeldud sõidukeid, olgu need siis kasutusvalmis või osadeks
lahti võetud, ei kehti direktiivis 75/442/EMÜ sätestatud jäätmete määratlus ning kõnealused
sõidukid ei ole käesoleva direktiivi reguleerimisalas;
- Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse § 2 lg 1 p 15 – kultuuriväärtus on
mootorsõidukid ja auto kered, samuti militaartehnika, mis on vanemad kui 50 aastat, välja
arvatud sellised, mis on toodud Eestisse pärast 1991. aasta 20. augustit. Neid ei tohi loata
Eestist välja viia.
Palume põhjendusi eelkõige meie järgmistele ettepanekutega mittearvestamisele:
1.1. Vabastada planeeritavast mootorsõiduki maksust liiklusseaduse § 83 alusel
tunnustatud ja liiklusregistris registreeritud/registreeritavate vanasõidukid, kuna
tegemist on tehnikapärandi kandjatega ning sisuliselt museaalidega.
1.2. Vabastada planeeritavast mootorsõidukimaksust kõik vähemalt 50 aastat tagasi
valmistatud sõidukid, kuna tegemist on kultuuriväärtustega.
1.3. maksu tasumine peab toimuma üksnes reaalse kasutamisaja põhiselt ning
proportsionaalse päevatasuga 1/365 aastasest maksumäärast:
2
- ainult sellisel viisil on võimalik tegelikult motiveerida sõidukite kasutajaid loobuma
periooditi mootorsõiduki kasutamisest – kui maksta tuleb nagunii terve aasta eest, siis ei
motiveeri see loobuma auto kasutamisest näiteks päevaks, nädalaks või kuuks.
- kasutamisaja määrab sõiduki kasutaja ise sarnaselt teekasutustasu või kohustusliku
liikluskindlustusega minimaalselt päeva kaupa, liiklusregistris registreerimise kande
kehtivuse (maks üksnes sõidukitele, mille registrikanne ei ole peatatud või ei ole ajutiselt
registrist kustutatud nagu raskeveokimaks) või kohustusliku liikluskindlustuse perioodi
alusel.
Palume ka põhjendust, miks ei ole võimalik nö romude ja fantoomsõidukitega tegelemisel
kasutada muid meetmeid kui registripõhine omandimaks, mis mõjutab eelkõige õiguskuulekaid
sõidukite omanikke. Täielikult on tegemata analüüs, kui suur on üldse selliste sõidukite
probleem ning kas nende maksustamine võimaldab seda probleemi üldse lahendada (sõidukid
on surnud inimeste, kustutatud juriidiliste isikute või varatute isikute nimel). Probleem ei ole ju
selles, et sõidukid on kantud liiklusregistrisse. Nii on see ka teistes riikides, kus on kehtestatud
mootorsõidukimaks. Üksnes registri puhastamise eesmärgil maksu kehtestamine ei paranda
keskkonda ning ainus tulemus on ka selliste sõidukite utiliseerimine, mida maksu valguses ei
ole majanduslikult mõistlik hoida, kuid neil oleks täna või tulevikus nii tarbimis- kui museaalne
väärtus.
Palume põhjendatud vastust ka meie esitatud muudele ettepanekutele:
2.1. Avalikus ruumis asuvate „romude“ vähendamiseks teeme ettepaneku kehtestada
liiklusseaduses nõue, et tehnoülevaatust mitteläbinud, registreerimismärgita,
registreerimata või peatatud registrikandega sõidukid ei tohi lisaks liikudes teeliikluses
osalemisele ka parkida avalikult kasutatavatel teedel – seda nii riigile ja kohalikule
omavalitsusele kuuluvatel teedel kui erateedel. Sellised sõidukid tuleb paigutada hoiukohta
omaniku kulul nagu liiklust takistavalt pargitud sõidukid ning kui omanik sõidukit ära ei
vii, siis lugeda hüljatuks ja utiliseerida omaniku kulul.
2.2. Eramaa omaniku loata eramaal hoitavate sõidukite hoiukohta paigutamiseks kehtestada
samasugune regulatsioon nagu avalikus ruumis parkivate sõidukitele – sõiduki omaniku
kulul.
2.3. Tõhustada riiklikku kontrolli, et sõidukeid hoitaks keskkonnale ohutul viisil.
2.4. Luua regulatsioon, mis võimaldab omaniku valdusest väljunud sõidukite liiklusregistrist
kustutamiseks olukorras, kus sõidukit omaniku valduses enam ei ole, kuid registrikanne on
säilinud.
Palume kiiret vastust, kuna oleme esitanud avalduse juba kaks kuud tagasi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Tõnu Piibur
MTÜ Eesti Vanatehnika Klubide Liidu juhatuse liige
Koostaja Indrek Sirk, telefon +372 5136991,
[email protected]
3