Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn Advokaadibüroo NOVE OÜ Registrikood: 12984303 Tallinn Estonia pst 9, Solaris keskus 12. oktoober 2023 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Veiko Vaske Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Kristjan Tamm Maret Kruus Allkirjastatud digitaalselt Veikko Puolakainen Heili Püümann Laura Raadik Mari Past Indrek Niklus Kristiina Koll Sten Tikerpe Liis Kikas ESITATUD E-POSTI TEEL Mart Parind Madis Abel Andra Olm [email protected] VA I D LUS T US Riigihange: „Keskkonnamaja ehitus“ (viitenumber 258308) Vaidlustaja: Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti Registrikood 12203636 Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn Vaidlustaja esindajad: Advokaadid Mart Parind ja Veiko Vaske Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected]; [email protected] Hankija: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts Registrikood 10788733 Tartu mnt 85, 10115 Tallinn Eeldatav kolmas isik: Nordecon AS Registrikood 10099962 Toompuiestee 35, 10149 Tallinn TAOTLUSED: 1. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhatuse 28.09.2023 otsus jätta Nordecon AS kui edukas pakkuja riigihanke „Keskkonnamaja ehitus“ (viitenumber 258308) menetlusest kõrvaldamata. 2. Jätta kõik menetluskulud hankija kanda ning mõista vaidlustaja menetluskulud välja hankijalt vastavalt vaidlustaja menetluskulude nimekirjale.  NOVE - 2/12 - I RIIGIHANKE SENINE KÄIK 1. 12.12.2022 alustas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts („Hankija“) avatud hankemenetlusena läbiviidavat riigihanget „Keskkonnamaja ehitus“ (viitenumber 258308). Pakkumusi hinnatakse hinna ja kvaliteedi suhte alusel järgmiselt: (1) pakkumuse maksumus – 85% koguhindest; (2) ehitustööde projekti- ja objektijuhi ning pakkuja enda kogemus – 2%; (3) töökorralduskava kvaliteet – 8%; (4) tehaseline tootmine – 5%.1 2. Tähtajaks (03.04.2023) esitasid pakkumuse kuus pakkujat / ühispakkujate konsortsiumi: (1) Nordecon AS („Nordecon“ või „Kolmas isik“); (2) Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti („Merko“ või „Vaidlustaja“); (3) OÜ Fund Ehitus; (4) ühispakkujad OÜ Nordlin Ehitus ja Aktsiaselts KH Energia – Konsult; (5) Ehitus5ECO OÜ; (6) OÜ Astlanda Ehitus. 3. 02.10.2023 teavitas Hankija pakkujaid kõigist hankes tehtud otsustest (Hankija juhatuse 28.09.2023 otsused, vt lisa 1): (1) tunnistada kõigi pakkujate pakkumused vastavaks; (2) tunnistada edukaks Nordeconi pakkumus; (3) jätta Nordecon kui edukas pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata; (4) kvalifitseerida Nordecon kui edukas pakkuja. Teavituskirjast nähtub, et Hankija hindas pakkumusi järgmiselt: Nordecon – 100 p; Merko – 97,84 p; OÜ Astlanda Ehitus – 93,35 p; OÜ Fund Ehitus – 89,89 p; OÜ Nordlin Ehitus ja Aktsiaselts KH Energia – Konsult – 89,55 p; Ehitus5ECO OÜ – 87,22 p. 4. Merko ei nõustu Nordeconi hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsusega, pidades seda õigusvastaseks ning esitab käesolevaga selle otsuse peale vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“). II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja hinnangul on Kolmanda isiku kui eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvalda- mata jätmise otsus õigusvastane ning kuulub kehtetuks tunnistamisele kolmel eri alusel: (1) Hankija on rikkunud RHS § 104 lg-s 8 sätestatud menetlustoimingute tegemise järjekorda; (2) Kolmanda isiku suhtes esineb RHS § 95 lg 4 p-s 9 sätestatud kõrvaldamise alus (valeandmete esitamine) ja asjaoludest tulenevalt pidanuks Hankija ta sel alusel hankemenetlusest kõrvaldama; (3) Kolmanda isiku suhtes esineb RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alus (varasemate hankelepingute rikkumine) ja asjaoludest tulenevalt pidanuks Hankija ta sel alusel hankemenetlusest kõrvaldama – igal juhul ei ole Hankija Kolmanda isiku varasemaid rikkumisi nõuetekohaselt uurinud ja hinnanud, millest tuleneb oluline kaalutlusviga. 6. Vaidlustaja käsitleb iga eelmainitud õigusvastasuse alust allpool eraldi. II.a RHS § 104 lg 8 – menetlustoimingute järjekorra rikkumine ▪ Õiguslik regulatsioon ja selle tõlgendamine 7. RHS § 104 lg 8 sätestab, et enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakku- jalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. 1 Info hanke kohta on kättesaadav RHRist: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5305080/general-info  NOVE - 3/12 - Pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist kontrollib hankija edukal pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastamist ning teeb otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise, ja kui ta on seadnud pakkujatele kvalifitseerimise tingimused, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta. Niisiis näeb RHS § 104 lg 8 ette, et hankija võib asuda eduka pakkuja kõrvaldamise aluste ja kui asja- kohane, siis ka kvalifikatsiooni kontrolli juurde alles pärast seda, kui ta on võtnud vastu otsuse asjaomase pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. 8. Eeltoodud tõlgendust RHS § 104 lg-st 8 kinnitab üheselt selle seaduseelnõu seletuskirjas öeldu, millega kõnealune säte alates 01.06.2022 selle täna kehtivale kujule muudeti (alla- kirjutanu rõhutused): „[RHS § 104 lg 8] sõnastatakse /---/ ümber selliselt, et oleks selge, et kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimuste kontroll tuleb teha pärast pakkumuse edukaks tunnista- mise otsuse tegemist. Teisisõnu tuleb kontroll läbi viia eduka pakkuja suhtes, mis eeldab vastava otsuse tegemist, st pakkuja peab olema juba edukaks tunnistatud, mis toimub pakkumuse edukaks tunnistamise otsusega. Sedasama sätestab ka riigihangete direktiivi 2014/24/EL art 59 lg 4 teine lõik, mille kohaselt nõuab hankija enne hanke- lepingu sõlmimist dokumentide esitamist „pakkujalt, kellega ta on otsustanud lepingu sõlmida“. See on ainuke koht, kus direktiiv märgib eraldi ära hankija otsuse. Seega ei ole hankepassiga menetlustes võimalik olukord, kus kõik otsused, st hankepassi alusel tehtav otsus, pakkumuste vastavaks tunnistamise otsus, pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ja eduka pakkuja kõrvaldamata jätmist ja kvalifitseerimist puudutav otsus tehakse koos. Viimane otsus peab olema tehtud eraldi.“2 9. Niisugusel moel on VAKO RHS § 104 lg-t 8 tõlgendanud juba ka enne 01.06.2022, mil jõustus sätte sõnastuse muudatus, mis eriliselt rõhutab vajadust alustada eduka pakkuja kontrolli alles pärast pakkumuse edukaks tunnistamist ning mitte vormistada hankepassiga menetlustes kõiki hankeotsuseid üheskoos.3 See tuleneb nimelt loogikast, et „eduka“ pakkuja kontrolli ei saa läbi viia enne, kui asjaomase pakkuja pakkumus ei ole edukaks tunnistatud. Staatus „edukas pakkuja“ kaasneb pakkumuse edukaks tunnistamisega. Seda enam on VAKO eelosundatud seaduseelnõu seletuskirja eeskujul toonitanud eduka pakkuja kontrolli puudu- tavate toimingute lahutamist eelnevatest hankeotsustest pärast 01.06.2022, kui RHS § 104 lg 8 hakkas kehtima oma tänases redaktsioonis. Nii on VAKO nt veebruaris 2023 sedastanud: „RHS § 104 lg-ga 8 pole kooskõlas see, kui kõik otsused tehakse koos, eduka pakkumuse esitanud pakkuja kõrvaldamist ja kvalifitseerimist puudutav otsus tuleb teha eraldi, kahe otsuse tegemise vahel peab kontrollima eduka pakkumuse esitanud pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist ja tema vastavust kvalifitseerimise tingimustele.“4 ▪ Hankija tegevus ja õiguslik hinnang sellele 10. Käesoleva vaidlustuse p-s 3 kirjeldatud Hankija tegevusest järeldub üheselt, et Hankija võttis kõik vaidlusaluses hankes tehtud otsused vastu ühel ajal, juhatuse 28.09.2023 koos- olekul. Sealhulgas tunnistas Hankija ühe ja sama otsusega Kolmanda isiku edukaks ning jättis Kolmanda isiku kui eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata. Selline toimimisviis rikub RHS § 104 lg-s 8 sätestatud protseduurireegleid. Juba loogiliselt ei ole võimalik, et kui pakku- muse edukaks tunnistamise otsus ja eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise otsus võeti vastu üheskoos, siis asus Hankija eduka pakkuja kõrvaldamise aluseid kontrollima alles pärast selle pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamist. 2 Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (491 SE, RK XIV koosseis) seletuskiri, lk 31–32. 3 Nt VAKOo 38-19/203234, p 4 ja 6; 57-19/204557, p 17; 92-20/215323, p 44. 4 VAKOo 8-23/255129, p 11.4.  NOVE - 4/12 - 11. Eelnevast järeldub omakorda, et Hankija ei ole Kolmanda isiku suhtes kõrvaldamise aluste puudumist kas üldse kontrollinud või on teinud seda valel ajal. Näiteks kui Hankija kont- rollis Kolmanda isiku maksuvõlgu enne 28.09.2023 juhatuse koosolekut, siis on see kontroll tehtud liiga vara, kuna tol ajal ei kontrollitud eduka pakkuja maksuvõlgu.5 Ajas muutuvad võivad olla mitmed teisedki kõrvaldamise alustega kaetud asjaolud nagu nt karistatus erine- vate süütegude eest (RHS § 95 lg 1 p 1–3, lg 4 p 11), hankelepingute rikkumine (RHS § 95 lg 4 p 8), sanktsioonide alla sattumine (RHS § 95 lg 1 p 5) jpm. 12. Mõnede kõrvaldamise aluste puhul on alternatiivne variant, et Hankija on Kolmandal isikul nende esinemist või puudumist kontrollinud pealiskaudselt, mitte sisuliselt, nagu nõuab RHS § 104 lg 8.6 Nimelt on ilmne, et kui Hankija võttis eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise otsuse vastu kohe koos tema pakkumuse edukaks tunnistamise otsusega, ei saanud ta olla nõuetekohasel sisulisel ja põhjalikul moel süüvinud kõigi kõrvaldamise aluste kontrollimisse, nt otsides ja töödeldes infot varasemate hankelepingute rikkumise kohta (vt selle kohta põhjali- kumalt allpool ptk III.c). 13. Kokkuvõttes on Hankija, võttes kõik hankeotsused vastu ühel ajal (28.09.2023 juhatuse koosolekul), rikkunud RHS § 104 lg-t 8 ning see rikkumine juba iseenesest tingib Kolmanda isiku kui eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamise. Hankija toime pandud menetluslikul rikkumisel on sisuline tähendus: osa kontrollitoiminguid on (õigel ajal) tegemata, osa on tehtud pinnapealselt. II.b RHS § 95 lg 4 p 9 – valeandmete esitamine 14. Lisaks eelnevale on Kolmanda isiku kui eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise otsus õigusvastane ja tuleb kehtetuks tunnistada, kuna Kolmanda isiku suhtes esineb RHS § 95 lg 4 p-s 9 sätestatud kõrvaldamise alus (valeandmete esitamine). ▪ Õiguslik regulatsioon ja selle tõlgendamine 15. RHS § 95 lg 4 p 9 sätestab, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid RHS §-s 95 sätestatud või RHS §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või RHS § 104 lg-te 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Seega jaguneb RHS § 95 lg 4 p 9 omakorda mitmeks alamalternatiiviks, millest üks on, et pakkuja on esitanud valeandmeid tema suhtes hankemenetlusest kõrvaldamise aluste esinemise kohta.7 16. Kohtupraktikas on leidnud kinnitust, et mõiste „valeandmete esitamine“ ei hõlma mitte üksnes aktiivselt valeteabe esitamist, vaid ka korrektsete andmete varjamist (passiivne tegevus).8 Nõnda liigitub RHS § 95 lg 4 p 9 mõistes valeandmete esitamiseks ka see, et kui pakkuja ei loetle hankepassis üles kõiki enda varasemaid hankelepingute rikkumisi.9 Pakkujailt nimelt küsitakse hankepassis järgmine küsimus: “Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigi- hankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrrel- davad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?“ 17. VAKO ja kohtud on juba korduvalt selgitanud, et tegu on faktiküsimusega, mitte pakkuja subjektiivse hinnanguga selle kohta, kas temale etteheidetud rikkumised või tema suhtes 5 VAKOo 22-19/202472, p 10.3; 57-19/204557, p 17; 92-20/215323, p 44; 6 Vt nõude kohta, et eduka pakkuja kontroll peab olema sisuline, nt VAKOo 145-19/210602, p 31; 8-23/255129, p 11.4.2. 7 VAKOo 261-18/199438, p 9. 8 TlnRKo 3-20-80, p 21; 3-20-334, p 16; TrtRKo 3-21-320, p 24 ja 26. 9 RKHKo 3-21-1733, p 25.  NOVE - 5/12 - kohaldatud õiguskaitsevahendid olid põhjendatud.10 Seega peab pakkuja hankepassis sõltu- mata omaenda nägemusest asja kohta üles loetlema kõik episoodid, mil talle on ette heidetud mõne hankelepingu rikkumist ja sellega seonduvalt tema suhtes rakendatud õiguskaitse- vahendeid. ▪ Kolmanda isiku tegevuse faktiline kirjeldus 18. Kolmas isik on oma hankepassis (vt lisa 2) vastuseks varasemate hankelepingute rikku- mist puudutavale küsimusele (vt lk 18) küll vastanud üldsõnaliselt „Jah“, st jaatades rikkumisi, kuid on lahtrisse „Kirjeldage neid“, kus tuleb rikkumisi jaatava vastuse korral kõik rikkumised üles lugeda, sisestanud vaid ühe sõna: „Ebaolulised“. Selline lakooniline vastus rikub mõlemat eelrefereeritud vaidlustus- ja kohtupraktikas paika pandud põhimõtet. 19. Esiteks on Kolmanda isiku kommentaar hinnanguline, ehkki asjaomane küsimus ei ole esitatud pakkuja hinnangu saamiseks. Teiseks ei viita niisugune „täpsustus“ vähimalgi määral ühelegi konkreetsele rikkumisele, nõnda et tegelikult pole võimalik aru saada, milliseid rikku- misi hinnang puudutab – kui mitu neid rikkumisi on, mis riigihankeid need puudutavad, mis on nende rikkumiste faktiline sisu jne. Kõik see on aga info, mis tuleb hankepassis välja tuua, kui pakkuja on varem hankelepinguid rikkunud. 20. Selguse huvides olgu eraldi toonitatud, et väär on Kolmanda isiku pakkumuse koosseisu kuuluvas dokumendis „Selgitus Nordecon AS hankepassi juurde“ (vt lisa 3) esitatud väide, et „[h]ankepassi vorm ei näe ette võimalust selgitada seal toodud kinnituste sisu ja asjaolusid.” Vastupidi, sel otstarbel on hankepassi loodud eraldi väli11 ning üldjuhul taipavad pakkujad seda ka sihtotstarbeliselt kasutada. Hoolas ja kogenud pakkuja peaks kahtlemata mõistma, mis on lahtri „Kirjeldage neid (rikkumisi)“ mõte ning selle pakutavad võimalused. VAKO ja kohtute praktika tunnustab pakkujate hoolsuskohustust12, samuti on Kolmas isik väga kogenud riigi- hangetes osaleja13, mistõttu ei saa ta end vabandada teadmatuse või kogenematusega. Keskmine mõistlik isik kindlasti saab aru, mis on hankepassi lahtri „Kirjeldage neid“ (rikkumisi) mõte. 21. Ainuüksi tõik, et Kolmas isik ise jaatab varasemate hankelepingute rikkumist, ent seejärel ei maini ühtegi rikkumist, tähendab andmete varjamist ehk valeandmete esitamist. Seda puhta loogika pinnalt tehtavat järeldust kinnitavad a fortiori Vaidlustaja valduses olevad tõendid selle kohta, et Kolmas isik on teatavaid hankelepinguid rikkunud ning tema suhtes on seetõttu rakendatud õiguskaitsevahendeid, kusjuures kõik need rikkumisepisoodid jäävad viimase kolme aasta piiresse – s.o periood, mida RHS § 95 lg 5 lubab pakkuja kõrvaldamise aluste kontrollimisel arvesse võtta. 22. Vaidlustajal on tõendid, et: (1) Kolmanda isiku poolt riigitee nr 51 Viljandi-Põltsamaa 35,809-43,109 kilomeetril Võisiku-Kuningamäe lõigul paigaldatud asfaltbetoonkatte ülakiht ei vastanud nakke- määra nõuetele ning seetõttu alandati Vaidlustaja suhtes lepingu hinda 30 000 eurot (vt lisa 4); (2) Kolmas isik jättis riigitee nr 1 Tallinn-Narva Väo liiklussõlme ehitustööde käigus: (A) kahel korral õigaegselt pikendamata lepingu täitmisaegse tagatise (panga garantiikiri) ning selle eest määrati talle leppetrahv summas 67 000 eurot; 10 Nt VAKOo 7-20/214965, p 16; TlnRKm 28.02.2020, 3-20-80, p 15; RKHKo 3-21-1733, p 25. 11 Seda on kinnitatud ka TlnRKo 3-20-80, p 21; 3-20-334, p 16. 12 Nt VAKOo 95-17/184994, p 16; TlnHKo 3-17-865, p 25; TrtHKo 3-18-977, p 18; TlnRKo 3-12-971, p 24. 13 RHRi hankelepingute otsingu järgi on Kolmas isik sõlminud seisuga 11.10.2023 kokku 279 hankelepingut. See tähendab, et Kolmas isik on osalenud vähemalt 279 riigihanke menetluses. Tegelik osalemiskordade arv on ilmselt kordi suurem, sest ehitusettevõtja enesestmõistetavalt ei võida kõiki riigihankeid, kus ta osaleb, pigem vastupidi – hankevõite tuleb harvemini kui lepinguta jäämisi.  NOVE - 6/12 - (B) liiklejaid eksitaval ja ohustaval moel korraldamata liikluse (puudused teekatte- märgistuses) ning selle eest määrati talle leppetrahv summas 1000 eurot; (C) mitmed tööde vastuvõtuaktis fikseeritud puudused kõrvaldamata ning selle eest määrati talle leppetrahv summas 5000 eurot; (D) teostusdokumentatsiooni õigeaegselt esitamata (enam kui 4 kuud viivitust) ning selle eest määrati talle leppetrahv summas 300 eurot (vt lisa 5); (3) Kolmas isik jättis põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 166,564–170,964 kilomeetril Kärevere–Kardla lõigul kahel korral (st ka pärast täiendavat tähtaega) suurulukite läbipääsude betoonitööd tähtaegselt tegemata ning selle eest määrati talle leppetrahve kokku summas 96 451,40 eurot (68 426,37 eurot + 27 025,03 eurot) (vt lisad 6 ja 7). Kõigi nende rikkumiste asjaolusid on lähemalt vaadeldud allpool ptk-s III.c seoses RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alusega. Valeandmete esitamist puudutava kõrvaldamise aluse kontekstis piisab teadmisest, et tõendatud on hankelepingute rikkumised, nende eest erinevate õiguskaitsevahendite kohaldamine ja selle teabe Kolmanda isiku poolt mahavaiki- mine. 23. Eespool on loetletud need Kolmanda isiku toime pandud hankelepingute rikkumised, millest on tänase seisuga teadlik Vaidlustaja. Kuna Kolmas isik on oma rikkumiste andmeid varjanud, ei saa välistada, et on teisigi rikkumisi, mida Kolmanda isiku „Jah“ vastus hõlmab, aga mida ta ei ole soovinud avaldada. Sellist hinnangut ainult kinnitab asjaolu, et vaidlustuse lisa 7 (Transpordiameti 11.08.2022 leppetrahviteatis) pealkiri algab sõnadega „Leppetrahvi- nõue nr 9“. Sellest võib järeldada, et asjaomase lepingu raames esitas tellija Kolmandale isikule vähemalt 9 leppetrahvinõuet! Ehkki Vaidlustajal on hetkel tuua tõendid vaid kahe selle lepingu raames esitatud leppetrahvinõude kohta (lisad 6 ja 7), kinnitab järjekorras 9. leppe- trahvile viitav dokumendi pealkiri, et eksisteerib veel arvukalt hankelepingute rikkumisi, mida Kolmas isik on oma hankepassis varjanud, seda ainuüksi selle ühe hankelepingu raames. 24. Kolmas isik on oma pakkumusele lisanud küll teatava seletuskirja (vt lisa 3), kus olnuks tal samuti võimalik kõik oma viimase kolme aasta rikkumised välja tuua ning soovi korral neid enda vaatenurgast selgitada14, kuid ta jättis kasutamata ka selle võimaluse. Seletuskiri pärineb aastast 2019 (!) ja puudutab mitte hankelepingu rikkumist või rikkumisi, vaid hoopis ühe puu ebaseaduslikku raiumist, mis on keskkonnaalane väärtegu ja seondub RHS § 95 lg 4 p-s 2, mitte p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alusega. Seega on seletuskiri asjakohatu nii ajaliselt, väljudes RHS § 95 lg-s 5 sätestatud 3-aastasest ajaraamist, kui ka sisuliselt, mitte seondudes varasemate hankelepingute rikkumist puudutava kõrvaldamise alusega, mille kontrollimise tarbeks kogub infot see hankepassi küsimus, mida on vaidlustuse p-s 16 tsiteeritud.15 ▪ Õiguslik hinnang Kolmanda isiku poolt valeandmete esitamisele 25. Valitseva kohtupraktika järgi ei piisa pakkuja RHS § 95 lg 4 p 9 alusel hankemenetlusest kõrvaldamiseks pelgast valeandmete esitamise faktist, vaid varjatud peab olema sellist teavet või ebaõigeid andmeid peab olema esitatud sellise teabe kohta, mis võinuks tingida pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise. Viimase kohta on selgitatud, et RHS § 95 lg 4 p 9 kohalda- misel pole siiski nõutav, et õigete andmete esitamise korral oleks pakkuja ka tegelikult hanke- menetlusest kõrvaldatud – piisav on, kui valeandmete iseloomu arvestades ei oleks see olnud ilmselgelt välistatud (s.o varjatud andmed võinuks mõjutada hankemenetluse tulemust). Kui nõuda, et varjatud asjaolud pidanuks kindlasti kaasa tooma pakkuja kõrvaldamise mõnel muul RHS § 95 lg-tes 1 või 4 toodud alusel, jätaks see § 95 lg 4 p 9 iseseisva regulatiivse toimeta 14 RKHKo 3-21-1733, p 25. 15 Vt kõnealuse hankepassis esitatud küsimuse eesmärgi kohta VAKOo 7-20/214965, p 14.  NOVE - 7/12 - (muudaks selle mõttetuks).16 Riigikohtu praktika järgi ei tohi seadusesätteid tõlgendada viisil, mis muudab nad mõttetuks.17 RHS § 95 lg 4 p 9 eesmärgina tuleb mõista, et hankijal oleks objektiivselt võimalik oma kaalutluskohustust erinevate kõrvaldamisaluste vaagimisel kohaselt täita, mis on aga võimalik üksnes asjakohase info avaldamisel. 26. Antud juhul on Kolmanda isiku varjatud andmed kahtlemata niisugused, mis võinuks mõjutada hankemenetluse tulemust. Nimelt: (1) varjatud andmed puudutavad varasemate hankelepingute rikkumist, millega seondub RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alus; (2) varjatud lepingurikkumisi ei ole võimalik avastada RHRi vastavast otsingust, st kui pakkuja neid ise Hankijale teatavaks ei tee, siis ei pruugi Hankija neid ise avastada ja ilmselt ei avastagi (antud juhul näibki olevat nii, et Hankija saab Kolmanda isiku paljudest rikkumistest lugeda alles konkurendi vaidlustusest); (3) varjatud lepingurikkumisi on ainuüksi vaidlustusele lisatud tõendite järgi arvuliselt palju ja ilmselt tegelikkuses veel oluliselt rohkemgi; (4) ükski Vaidlustaja näidatud rikkumine ei ole prima facie selline, mis kindlasti ei täidaks RHS § 95 lg 4 p 8 koosseisu. Seoses viimasega olgu märgitud, et kõik Vaidlustaja osutatud rikkumised jäävad RHS § 95 lg-s 5 sätestatud ajaperioodi, nad kõik puudutavad asjaomaste lepingute olulisi kohustusi, on ka ise rikkumisena olulised või pidevad ning kõigi nende tulemusel on rakendatud kas leppe- trahvi või hinna alandamist (Selle kohta vt täpsemalt ptk III.c.) 27. Seega saab ja tulebki väita, et Kolmanda isiku varjatud andmed on sellise kvaliteediga, et kui Hankija neid andmeid teadnuks, poleks Kolmanda isiku RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldamine olnud ilmselgelt välistatud ja see ongi RHS § 95 lg 4 p 9 kohaldamiseks piisav. 28. Vaidlustaja on veendumusel, et Hankijal ei ole eellaotatud faktide valguses mitte üksnes kaalutlusruum otsustada, kas Kolmas isik hankemenetlusest kõrvaldada või mitte, vaid kõrval- damine on niisuguste faktide möödapääsmatu järelm. Teisisõnu, tekkinud olukorras on Hankija kaalutlusruum kahanenud nulli, millist võimalust on Eesti kohtupraktikas jaatatud.18 Nimelt ei saa Hankija, ilma et talle ei saaks ette heita jämedat kaalutlusviga, kaasuse faktide pinnalt mõistlikult järeldada, et Kolmanda isiku usaldusväärsus võimaliku lepingupartnerina pole saanud kriitilisel määral kahjustada ning et kõrvaldamine oleks ebaproportsionaalselt karm meede. Need on hinnangud, mida Hankija peab RHS § 95 lg 4 p 9 kohaldamisel, nagu ka mistahes teise nn vabatahtliku kõrvaldamise aluse kohaldamisel, andma19. 29. VAKO praktika järgi on enda varasemate lepingurikkumiste varjamine juba olemuslikult raske eksimus. Nii on VAKO selgitanud, et: „Valeandmete esitamine küsimuses, kas pakkuja suhtes on varasemate hankelepingute raames rakendatud võlaõiguslikke sanktsioone, kätkeb endas juba olemuslikult märki- misväärselt rasket eksitamist ja võimalik, et ka pahatahtlikku varjamissoovi. Esiteks on igale pakkujale hästi teada, kas ja milliseid sanktsioone on tema suhtes kohaldatud. Pakkujal ei ole üldjuhul võimalik põhjendatult väita, et ta polnud tema vastu esitatud trahvinõuetest jms teadlik. Teiseks on kõnealuse info näol tegemist hankemenetluse läbiviimise seisukohast äärmiselt olulise teabega, hindamaks võimaliku lepingupartneri usaldusväärsust. Ehkki riigihangete registri praegune versioon annab hankijaile, aga ka avalikkusele infot ettevõtjate suhtes rakendatud sanktsioonide suhtes, ei pruugi see 16 TlnRKo 3-20-80, p 21 ja 22; 3-20-334, p 16 ja 17. 17 RKPJKo III-4/A-6/94, p 1; RKKKm 05.10.2018, 1-17-2629, p 14; 31.01.2023, 1-22-1949, p 29. 18 TrtRKo 3-21-320, p 26. 19 VAKOo 261-18/199438, p 12 ja 13.  NOVE - 8/12 - teave olla ja ilmselt ei olegi täielik, mistõttu on ka pakkujate endi esitataval teabel suur kaal.“20 Neil samadel argumentidel leidis VAKO ühes teises asjas, et hankija otsutas õigesti, et pakkuja poolt enda varasemate hankelepingute rikkumiste varjamine oli käsitatav sedavõrd raske eksitamisena, et see õigustas selle pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamist.21 Viidatud kaasustega ja VAKO argumentatsiooniga sarnane olukord esineb ka praegu. 30. Igal juhul on Kolmanda isiku kõrvaldamise jätmise otsus praegusel juhul – hinnates seda selle otsuse vastuvõtmise aja seisuga, nagu VAKO ja kohtute praktika seda ette näeb22– õigusvastane, sest Hankija ei ole ilmselgelt andmete varjamisega seotud asjaolusid kaalunud. Õieti ei olegi Hankija ilmselt saanud seda teha, sest Kolmas isik eksitas teda. Sellegipoolest vastutab Hankija enda otsuste õiguspärasuse eest. Ka näeb kohtupraktika ette, et kui seadus annab hankijale kaalutlusõiguse (ja RHS § 95 lg 4 seda annab), siis peab viimane seda ka kasutama – kaalutlusõiguse kasutamata jätmine on nii ränk kaalutlusviga, et tingib asjast puudutatud otsuse õigusvastasuse.23 31. Ülaltoodu kokkuvõttes on Kolmanda isiku kui eduka pakkuja hankemenetlusest kõrval- damise otsus õigusvastane ka põhjusel, et Kolmas isik tuleks RHS § 95 lg 4 p 9 alusel vale- andmete esitamise tõttu hankemenetlusest kõrvaldada, ent Hankija ei ole seda isegi kaalunud. III.c RHS § 95 lg 4 p 8 – varasemate hankelepingute rikkumine 32. Täiendavalt on Kolmanda isiku kui eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise otsus õigus- vastane ja tuleb kehtetuks tunnistada, kuna Kolmanda isiku suhtes esineb RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alus (varasemate hankelepingute rikkumine). ▪ Õiguslik regulatsioon ja selle tõlgendamine 33. RHS § 95 lg 4 p 8 sätestab, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hanke- lepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Seega eeldab pakkuja RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldamine järgmiste kumulatiivsete eeltingimuste täidetust: (1) pakkuja on rikkunud ühe või enama hankelepingu olulist tingimust; (2) see rikkumine või need rikkumised peavad olema olnud ise olulised või pidevad; (3) rikkumis(t)e tulemusel on asjaomane hankija kohaldanud pakkuja suhtes vähemalt ühte järgmistest õiguskaitsevahenditest: lepingust taganemine, lepingu ülesütle- mine, hinna alandamine, kahjuhüvitise nõudmine, leppetrahvi nõudmine RHS § 95 lg-st 5 tuleneb lisaks tingimus, et arvesse saab võtta ainult rikkumisi, mis jäävad viimase kolme aasta sisse, arvates asjaomase riigihanke alustamisest. 34. Peale seaduses otsesõnu sätestatud tingimuste näeb väljakujunenud VAKO ja kohtu- praktika ette, et hankija peab kõiki pakkuja hankelepingute rikkumisi põhjalikult uurima ja hindama, et võtta nende osas RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud eeltingimuste valguses informeeritud seisukoht.24 20 VAKOo 189-19/214746, p 15. 21 VAKOo 7-20/214965, p 19. 22 VAKOo 165-18/194960, p 18; 52-20/219089, p 22; TrtRKo 3-18-1144, p 18. 23 RKHKo 3-3-1-52-02, p 11. Vt ka VAKOo 177-18/194960, p 18. 24 EKo C-267/18: Delta, p 27–29; TlnRKo 3-20-80, p 27, 3-22-803, p 20; VAKOo 24-21/228731, p 18–19.  NOVE - 9/12 - ▪ Hankija tegevusetus ja õiguslik hinnang sellele 35. Tulenevalt eespool käsitletud valeandmete esitamisest võib pidada äärmiselt tõenäoli- seks, et mitte öelda ilmseks, et Hankija ei ole Vaidlustaja viidatud Kolmanda isiku toime pandud hankelepingute rikkumisi isegi mitte teatavaks võtnud, ammugi mitte neid põhjalikult uurinud ja hinnanud. Olgugi et Kolmas isik on Hankijat eksitanud ja tema eest teavet varjanud, vastutab Hankija ikkagi enda otsuste õiguspärasuse eest ning pakkuja hankelepingute rikkumiste väljaselgitamine ja uurimine on absoluutne kohustus. Hankijale on etteheidetav ka täiendava teabe kogumata jätmine olukorras, kus edukas pakkuja on hankepassis jaatanud hankelepingute rikkumisi, kuid öelnud kõigi nende kirjelduseks kõigest seda, et need on „ebaolulised“. VAKO praktikast tuleneb, et hankija ei saa pakkuja jaatavat vastust hanke- lepingute rikkumist puudutavale küsimusele ignoreerida – hankija peab asjaolusid uurima ja hindama.25 36. Ehkki võib pidada tõenäoliseks, et Hankija ei olnud Vaidlustaja viidatud rikkumistega (ja kõigi teiste rikkumistega, mis on tõenäoliselt aset leidnud) kursis, ei muuda see fakti, et asjaomaseid rikkumisi ei ole uuritud. See tähendab, et Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus on puuduliku – isegi puuduva – uurimistöö ja sellel põhineva kaalutluse teostamata jätmise tõttu juba eos ja põhimõtteliselt õigusvastane ning kuulub kehtetuks tunnistamisele. Selline järeldus tuleneb nii ülalviidatud kohtupraktikast, mille järgi peab hankija talle antud kaalutlusõigust reaalselt kasutama (vt eespool p 30), kui ka spetsiifiliselt RHS § 95 lg 4 p 8 kontekstis tehtud VAKO ja kohtulahenditest.26 ▪ Kolmanda isiku rikkumised ja õiguslik hinnang nendele 37. Ehkki eelnevast piisab, et lugeda Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsus ka RHS § 95 lg 4 p 8 valguses õigusvastaseks, näitab Vaidlustaja allpool, et kõnealune otsus ei ole õigusvastane mitte üksnes menetluslikel, vaid ka sisulistel põhjustel. Teisisõnu, Hankija ei saa kaasuse asjaoludel asuda teistsugusele seisukohale, kui et Kolmas isik tuleb hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldada. 38. Esiteks on vaidlustuse p-22 viidatud tõenditest nähtuvalt selge, et asjaomased hankijad on vastavate rikkumiste tõttu kasutanud Kolmanda isiku suhtes erinevaid RHS § 95 lg 4 p-s 8 nimetatud õiguskaitsevahendeid (enamasti leppetrahv, ühel juhul hinna alandamine). Seega on õiguskaitsevahendite kohaldamist puudutav eeltingimus täidetud. 39. Lisaks olgu märgitud, et vastavalt kohtupraktikale ei ole RHS § 95 lg 4 p 8 kontekstis määrav, mis summas on pakkujale leppetrahve määratud või milline on leppetrahvide osakaal lepingutasust.27 Sellegipoolest on paslik osutada, et nii Tallinn-Narva Väo liiklussõlme kui ka Kärevere–Kardla lõigu hankelepingute raames on Kolmandale isikule määratud väga suuri, kohati lausa napilt 100 000 euro alla jäävaid leppetrahve (vt ülal p 22 alap 2 ja 3). See näitab, et tegu on olnud suurte rikkumistega. Iseäranis märkimisväärne on, et Transpordiamet on mõlema Kärevere–Kardla lõigu hankelepingu raames esitatud leppetrahvi puhul trahvisummat heast tahtest veel 50% ulatuses vähendanud (vt lisad 6 ja 7). Seega, kui Transpordiamet ei ole Kolmandale isikule vastu tulnud, olnuks need trahvid veelgi hiiglaslikumad. 40. Teiseks on Vaidlustaja esitatud tõenditest ilmne ka see, et kõik asjaomased rikkumis- episoodid ei ole n-ö aegunud, vaid jäävad RHS § 95 lg-s 5 sätestatud kolmeaastase arvestusperioodi sisse. Nimelt, vaidlusalust riigihanget alustati 12.12.2022 ning sellest kolm aastat tagasi on 12.12.2019. Kõik vaidlustuse lisades 4 kuni 7 käsitletud rikkumised on viimati mainitud kuupäevast hilisemad. 25 VAKOo 68-22/246628, p 10.3. 26 VAKOo 33-19/203234, p 20 ja 22; 24-21/228731, p 19 ja 23; TrtRKo 3-21-320, p 25. 27 TlnRKo 3-19-1000, p 8.  NOVE - 10/12 - 41. Kolmandaks puudutavad Vaidlustaja esile toodud rikkumised asjaomaste hanke- lepingute olulisi tingimusi. Vaidlustuse lisas 4 kajastatud hankelepingu rikkumine seondub asfaltbetoonkatte ülakihi mittenõuetekohaste omadustega (liiga väike nake). Arvestades, et asjaomase lepingu esemeks oli teatava teelõigu rekonstrueerimine (lihtsustatult tee-ehitus- tööd), siis ei saa olla mõistlikku vaidlust, et asfaltbetoonkatte ülakihi tööd kuuluvad lepingu oluliste, isegi kesksete tööde hulka. Seda enam, et sõidutee pealmise kihi nakkemäär mõjutab oluliselt liiklusohutust ja seeläbi inimeste elu ning tervist, samuti inimeste vara. 42. Vaidlustuse lisas 5 kajastatud hankelepingu rikkumine hõlmas mitmeid erinevaid episoode, sh lepingu täitmisaegse tagatise kahel korral õigeaegselt pikendamata jätmine ja teekattemärgistuse nõuetekohane tegemata jätmine. Nii täitmisaegse tagatise esitamist ja jõushoidmist kui ka liikluse ohutut korraldamist puudutavaid lepingutingimusi tuleb pidada oluliseks. Täitmisaegne tagatis ei ole pelk formaalne kõrvalkohustus, vaid on tähtis instrument, andmaks tellijale kindlust juhuks, kui töövõtja poolelt peaksid lepingu täitmisega tekkima olulised probleemid. Ilma (kehtiva) täitmistagatiseta on tellija õiguslik positsioon, reageerimaks töövõtja võimalikele rikkumistele, nõrk. Eelöeldut kinnitab otsesõnu, sealjuures riigihangete kontekstis, ka VAKO ja kohtupraktika.28 Mis puudutab liikluse korraldamist, siis ehkki see kohustus ei puuduta iseenesest ehitustöid, on tegemist kahtlemata olulise kohustusega, mis vältimatult kuulub avalikel teedel teostatavate ehitustööde juurde. Liiklusohutuse tagamine, sh korrektse teekattemärgistuse tegemine, on mõeldud mh tagama inimeste tervist ja elu, millest kõrgemat hüve ei leidu. 43. Vaidlustuse lisades 6 ja 7 kajastatud hankelepingu rikkumine seondub suurulukite läbi- pääsude betoonitööde tähtaegselt tegemata jätmisega. Arvestades, et asjaomase lepingu esemeks oli teatava teelõigu ehitamine, kusjuures ehitustööde üheks keskseks elemendiks oli ka suurulukitele läbipääsude loomine, on tegemist olulise lepingutingimusega.29 Seda kohustust ei saa pisendada viitega, et ehitustööd olid loomade, mitte inimeste tarbeks. Loomadele eraldi käiguteede loomine aitab neid eemale hoida maanteeliiklusest ning seeläbi teenib ka inimeste elu, tervise ja vara kaitsmise eesmärki – liiatigi kui jutt käib suurulukitest, kelle liiklusesse sattumine võib põhjustada eriti keerulisi liiklusolukordi ja avariisid. 44. Neljandaks ja viimaseks on kõik need hankelepingute oluliste tingimuste rikkumised ka ise olulised või pidevad. Tingimuse „pidev rikkumine“ puhul on selge, et rikkumisi peab olema olnud enam kui üks, vähemalt kaks. „Olulise rikkumise“ mõistet tuleb sisustada konkreetse lepingu eripärasid arvesse võttes (lepingu ese, asjasse puutuva lepingutingimuse eesmärk jne). 45. Vaidlustuse lisas 4 kajastatud asfaltbetoonkatte ülakihi mittenõuetekohasust tuleb pidada oluliseks rikkumiseks. Nimelt jäi Kolmanda isiku ehitatud tee nakkeprotsent allapoole õigusaktidega nõutavat minimaalmäära (50%), olles seega kehtivate standardite järgi hinna- tuna liiklemiseks mittenõuetekohane ja ohtlik. Selline rikkumine on – ükskõik kui suur on kõrvalekalde protsent nakke miinimumäärast – juba olemuslikult oluline, kuna sel on potentsiaal seada ohtu asjaomasel teelõigul liikluses osalevate inimeste elu, tervis ja vara. 46. Vaidlustuse lisas 5 kajastatud lepingu täitmisaegse tagatise pikendamata jätmist tuleb esiteks pidada pidevaks lepingurikkumiseks, sest Kolmas isik eksis pikendamise kohustuse vastu kahel korral. Lisaks tuleb seda rikkumist, õieti selle kordusepisoodi, pidada ka oluliseks rikkumiseks, kuna Kolmanda isiku tegevusetuse tõttu ei olnud tellijal kehtivat täitmistagatist koguni nii pika perioodi kui 01.06.2022–08.08.2022 jooksul (see on enam kui 2 kuud). 28 VAKOo 11-23/256589, p 8.2.1.3; TrtHKo 3-22-279. 29Vt täpsemalt RHRist riigihanke nr 229786 hankeleping ja tehniline kirjeldus: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/2583552/documents?group=B  NOVE - 11/12 - Võrdluseks: haldusasjas nr 3-22-279 vaieldi selle üle, kas tellija võis hankelepingu erakorra- liselt üles öelda seetõttu, et täitja oli 1 kuu pikkuses viivituses täitmistagatise esitamisega. Kohtu vastus oli jaatav, st tegemist oli piisavalt olulise rikkumisega, et hankija võis lepingu ennetähtaegselt lõpetada.30 Seda enam on oluline enam kui 2 kuu pikkune viivitus täitmis- tagatise esitamisega või selle kehtivuse pikendamisega. 47. Vaidlustuse lisas 5 kajastatud liikluskorralduse alase kohustuse rikkumist tuleb ilmselgelt pidada oluliseks rikkumiseks, sest rikkumine puudutab sedavõrd olulist õigushüve nagu inimeste elu ja tervis ning ka tellija Transpordiamet ise on leppetrahvinõudes märkinud, et Kolmanda isiku tegevusetusega loodud olukord oli „liiklejaid eksitav ja ohtlik“. 48. Vaidlustuse lisas 6 kajastatud suurulukite läbipääsude betoonitööde tähtaegselt tegemata jätmist tuleb esiteks pidada pidevaks lepingurikkumiseks, sest tellija andis Kolmandale isikule töö lõpule viimiseks täiendava tähtaja, kuid viimane ei saanud töid valmis ka selleks ajaks. Seega, Kolmas isik rikkus tööde tähtaega kokku kahel korral. Lisaks tuleb kõnealust rikkumist pidada ka oluliseks, sest suurulukite läbipääsude betoonitööd pidanuks olema lõpetatud 31.12.2021, kuid Kolmas isik lõpetas need alles 28.07.2022, s.o 208 päeva hiljem. Tegemist on märkimisväärselt pika tähtajaületusega. 49. Eeltoodust järeldub, et leidub küllaldane alus lugemaks, et Kolmanda isiku mitmed varasemad hankelepingu rikkumised täidavad RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise aluse koosseisu. Siinjuures tuleb toonitada, et selline järeldus on tehtud ainuüksi Vaidlustaja esile toodud mõnede rikkumisepisoodide pinnalt. Sama järeldus kehtib a fortiori, kui võtta arvesse ka kõik muud Kolmanda isiku hankelepingute rikkumised, mida on kõikide märkide kohaselt arvukalt, kuid mida Kolmas isik on Hankija eest varjanud. 50. Arvestades Kolmanda isiku poolsete rikkumiste mastaapsust ja arvukust31, ei saa Hankija ilma olulist kaalutlusviga tegemata asuda seisukohale, et rikkumistest hoolimata võib Kolmanda isiku siiski hankemenetlusest kõrvaldamata jätta, kuna tema usaldusväärsus pole saanud kannatada või et kõrvaldamine oleks liiga range meede. Nii ülekaalukate tõendite valguses, nagu presenteeritud selle vaidlustuse lisades ja nagu ilmneks ilmselt veel, kui teha nõuetekohast uurimistööd, on Hankija kaalutlusruum kahanenud nulli. 51. Neil asjaoludel on Kolmanda isiku kui eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus õigusvastane ka põhjusel, et Kolmas isik tuleks igal juhul RHS § 95 lg 4 p 8 alusel varasemate hankelepingute rikkumise tõttu hankemenetlusest kõrvaldada. Minimaalselt on see otsus igal juhul õigusvastane juba ainuüksi Hankija kaalutuskohutuse olulisel määral täitmata jätmise tõttu, mida Hankija ei saa teha vaidlustusmenetluse käigus tagantjärele, ka ei saaVAKO Hankija puuduvaid kaalutlusi oma kaalutlustega asendada. III MENETLUSLIKUD AVALDUSED 52. Rikkumisest teadasaamine. Vaidlustaja sai vaidlustatud otsusest teada 02.10.2023, mil Hankija pakkujaid sellest otsustest teavitas. 53. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud riigilõivu summas 1280 eurot (vt lisa 8). 54. Esindusõigus. Allakirjutanud kinnitavad, et neil on volitus Vaidlustajat selles vaidlustusasjas esindada. 55. Asja läbivaatamise viis. Vaidlustaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. 30 TrtHKo 3-22-279. 31 Viitame ka vaidlustuse lisas 5, lk 3, tehtud Transpordiameti osutus, et „[Nordeconile] on varasemalt korduvalt liikluskorralduse eest leppetrahve määratud.“  NOVE - 12/12 - 56. Edasine suhtlus. Vaidlustaja palub kõik menetlusdokumendid ja menetluslikud teated edastada tema lepinguliste esindajate e-posti aadressidele, mis on toodud dokumendi tiitellehel. Lisad: 1) Hankija 02.10.2023 teavitus hankeotsustest; 2) Nordeconi hankepass; 3) Nordeconi lisaselgitused; 4) Kohtumäärus asjas nr 2-21-10575; 5) Väo liiklussõlme leppetrahv; 6) Kärevere-Kardla leppetrahv nr 7; 7) Kärevere-Kardla leppetrahv nr 9; 8) Riigilõivu tasumise tõend. Lugupidamisega Veiko Vaske Mart Parind Vandeadvokaat Advokaat