Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Edastatud e-postiaadressil
[email protected] Kuupäev: 17 . 10 .202 3 Menetlusdokument : Pakkuja LEONHARD WEISS OÜ seisukoht hankija vastuse suhtes riigihankes viitenumbriga 266 764 ja menetluskulude nimekiri Vaidlustaja : LEONHARD WEISS OÜ Registrikood 12083348 Vesse tn 8, 11415 Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Raiko Lipstok Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn Telefon 622 9990 E-post
[email protected] Hankija : aktsiaselts Eesti Raudtee Registrikood 11575838 Telliskivi tn 60/2, 15073 Tallinn E-pos t
[email protected] Kolmas isik : Aktsiaselts TREF Nord Registrikood 10217746 Lagedi tee 30, 75325 Rae vald E-post
[email protected] Vaidlustaja taotlused: Vaidlustaja palub Riigihangete vaidlustuskomisjonil: Mõista vaidlustaja menetluskuludeks olev riigilõiv 640 eurot ja õigusabikulud 1520 eurot (käibemaksuta) välja hankijalt vaidlustaja kasuks. VAIDLUSTAJA VASTUS HANKIJA SEISUKOHALE Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal. Kolmas isik on 11.10.2023 vaidlustusele vastates kinnitanud, et ta oli hankijale põhjendamatult madala maksumuse kontrollimenetluses teatanud, et: Kolmas isik selgitas 12.09.2023 vastuskirjas, et pakkumine ei sisalda ehitusega kaasnevaid kõiki kulutusi. Vaidlustaja arvates ei saa olla mõistlikku vaidlust, et p akkumuse maksumus, mis ei kata kõiki sõlmitava hankelepingu täitmisega kaasnevaid kulusid, on põhjendamatult madal. Hankijal oli kohustus kolmanda isiku põhjendamatult madala maksumusega pakkumus tagasi lükata. Hankija poolse põhjendamatult madala maksumuse kontrollikohustuse täitmise tulemusena sätestab RHS § 115 lg 8, et: Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, lükkab hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi. Tähelepanuväärne on, et kui kolmas isik oleks hankijale vastamata jätnud, pidanuks hankija tema pakkumuse tagasi lükkama. Kolmas isik aga ei jätnud vastamata, vaid vastas, et tema pakkumus ei sisalda kõiki kaasnevaid kulutusi ehk kinnitas, et tema pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Ka sellises olukorras pole hankijal võimalik teha muud, kui pakkumus tagasi lükata. Algselt hankija seda tegigi ehk mõistis endal lasuvat kohustust õigesti. Hankija poolne hilisem enda õiguspärase otsuse tühistamine ja seadusega selgelt vastuolus oleva otsuse tegemine on vaidlustajale jätkuvalt arusaamatu. Hankija väide, et tal ei tekkinud kahtlusi kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses, ei vasta tõele. Asjaolud, mis kinnitavad, et hankijal tekkis kahtlus kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatusest, on järgmised: Kolmanda isiku pakkumuse maksumus oli 25,47% odavam hinnalt järgmisest pakkumusest . Kuna seadus näeb põhjendamatult madala maksumuse kontrollikohustuse ette juba 10%- ilise hinnaerinevuse juures, siis 25,47 %- iline hinnaerinevus tekitab hankijal kindlasti kahtluse maksumuse põhjendatusest. Kolma s isik kinnit a s hankijale , et tema pakkumuse maksumus ei sisalda kõiki hankelepingu täitmis ega kaasnevaid kulutusi . Selline kinnitus ei pidanud hankijas tekitama mitte üksnes kahtluse, vaid veendumuse, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Hankija lükkas kolmanda isiku pakkumuse tagasi kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse . Nimetatu kinnitab hankija seisukohta viidatud otsuse tegemise ajal. Vaidlustusmenetluses esitatud paljasõnaline ja põhjendamata väide, et selline otsus tehti mingi eksliku tõlgenduse ajel, ei ole usutav. Kolmanda isiku finantsvõimekus ei oma tähtsust. Hankija loogika paistab olevat selline, et kuigi kolmas isik on teinud pakkumuse maksumuse koostamisel vea, mille tulemusel pakutud maksumus ei kata kõiki kulutusi, on see kolmanda isiku risk ning hankija jätab kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkamata, sest arvab, et kolmanda isiku finantsvõimekus on selline, mis võimaldab tal hankelepingu kahjumlikult täita. Vaidlustaja on seisukohal, et põhjendamatult madala maksumuse tuvastamisel ja hankija poolt selle tagasi lükkamise kohustuse täitmisel ei oma kolmanda isiku finantsvõimekus tähtsust. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumus tuleb tagasi lükata sõltumata sellest, et pakkuja finantsvõimekus lubaks hankelepingu kahjumlikult täita. Vastasel juhul võikski piisava finantsvõimekusega pakkujad turgu manipuleerida, konkurentsi kahjustada ja teisi pakkujaid ebavõrdselt kohelda, tehes alapakkumusi, et mingid hankelepingud endale saada näiteks konkureerivate pakkujate turult väljasöömise eesmärgi l . Ka kohtupraktikas on leitud, et põhjendamatult madala maksumuse pakkumist ei õigusta pakkuja võimekus kahjumlikku hankelepingut täita teistelt klientidelt saadav a tulu või omavahendite arvelt . Vaidlustaja tugineb asjas 3-17-491 Tallinna Halduskohtu otsuse punktile 18 : Kaebaja viited teiselt klientidelt saadavatele tuludele ei ole asjakohased ning nendega ei saa pakkumuse esitamisel arvestada. Samuti ei õigusta kaebaja pakkumuse madalat hinda kaebaja võimalus katta lepingu täitmisega seotud otsesed kulud omavahendite arvelt. Hankija arvamus, et tal puudub kohustus lükata tagasi põhjendamatult madala maksumusega pakkumus, kui alapakkumuse põhjuseks on pakkuja eksimus, ei ole õige. Põhjendamatult madala maksumuse tekkepõhjused võib tinglikult jagada kaheks: Teadlikult põhjendamatult madala hinnaga tehtud pakkumused . Näiteks, pakkuja soovib referentsi hankimise eesmärgil saavutada hankelepingu sõlmimise, pakkudes teadlikult hinda, mis ei kata kõiki kulutusi, kavatsedes katmata kulud finantseerida omavahendite arvelt. Pakkumuse maksumuse koostamisel tehtud eksimused . Näiteks, pakkuja jätab hooletusest pakkumuse maksumuse koosseisu lülitamata mingi hankelepingu täitmise ga kaasneva kulu, mille tulemusel hankija makstav tasu ei kata kõiki kulutusi. Mõlemal juhul on tegemist alapakkumusega . Mõlemal juhul tooks sellise pakkumuse tagasi lükkamata jätmine kaasa RHS §-s 3 sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtete rikkumise. Sealjuures on nende juhtude objektiivne eristamine võimatu ja sõltub üksnes alapakkumuse teinud pakkuja väitest. Puudub mõistlik vaidlus, et teadlik dumpinghindade pakkumine ja sellega kaasnev teadlik turumoonutus on lubamatu. Kui lähtuda hankija loogikast, siis piisaks pakkujal, kes soovib teadlikult pakkuda dumpinghinda ja moonutada turgu näiteks konkurentide väljasöömise eesmärgil, oma alapakkumist põhjendada üksnes väitega, et eksisin pakkumuse maksumuse koostamisel. Seda peaks hankija pakkuja enda riisikoks ja ta jätaks piisavalt finantsvõimeka pakkuja kõrvaldamata . Kokkuvõttes pole vahet, kas alapakkumine on tehtud teadlikult või kogemata. Mõlemal juhul on sellel negatiivne tagajärg majanduslikult mõistlike maksumusi pakkunud pakkujatele . Neid koheldakse alapakkumuse teinud pakkujaga võrreldes ebavõrd selt ning samuti moonutatakse konkurentsi . Hankija jätab nii oma põhjendamiskohustuse sisustamisel kui ka alapakkumise regulatsiooni eesmärgi väljendamisel tähelepanuta, et vaidlustus pole esitatud mitte kolmanda isiku huvides, vaid vaidlustaja huvides. Vaidlustaja pole vaidlustust esitanud mitte selleks, et vabastada kolmas isik hankelepingu sõlmimise kohustusest, vaid selleks, et vaidlustaja saavutaks hankelepingu sõlmimise. Kuna vaidlustatud hankija otsus t ega tühista ti vaidlustaja pakkumuse edukaks tunnistamise, siis pole tegemist soodustava haldusaktiga, mistõttu sellest pidanuks ilmnema põhjendused, miks hankija on ümber mõelnud ja asunud üllatuslikult seisukohale, et hankija poolt põhjendamatul t madalaks peetud kolmanda isiku pakkumus pole enam põhjendamatult madal. Samuti jätab hankija tähelepanuta, et tema enda poolt nimetatud ausa konkurentsi, pakkujate võrdse kohtlemise tagamise ning konkurentsimoonutuste vältimise eesmärgid on praegusel juhul vaidlustaja puhul täitmata . Vaidlustatud hankija otsused on just nende riigihanke üldpõhimõtetega vastuolus ja seda just vaidlustaja vaatevinklist. VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustaja tasus vaidlustuse esitamisel riigilõivu 640 eurot. Vaidlustaja kannab seoses vaidlustusmenetlusega õigusabikulusid summas 1520 eurot käibemaksuta, mis hõlmab 8 töötundi tööd, mis sisaldab : Riigihanke alusdokumentatsiooni , h ankija otsuste , hankija ja pakkujate vahelise infov ahetuse analüüsi; vaidlustuse koostamist ja esitamist ; hankija ja kolmanda isiku vastuste analüüsi ; seisukoha koostamist hankija vastuse suhtes. Vaidlustaja kinnitab, et kõik eelnimetatud kulud on kantud seoses vaidlustusmenetlusega. Vaidlustaja peab oma menetluskulude suurust põhjendatuks ja palub need hankijalt välja mõista. Lugupidamisega ( allkirjastatud digitaalselt ) Raiko Lipstok Vandeadvokaat Vaidlustaja lepinguline esindaja