Hankija vastus

KONTROLLIARUANNE nr OSIV-2-6/06/7 13.02.2006 Riigimaanteede hoolduse korraldus Tallinn 2006 Kokkuvõte Riigi omandis on 16 460 kilomeetrit maanteid. 2005. aastaks oli nende hooldamiseks kavandatud enam kui 400 miljonit krooni. Ligikaudu kolmandikku riigimaanteedest hooldavad Maanteeameti koosseisu kuuluvad teedevalitsused omal jõul, ülejäänud kahte kolmandikku hooldavad ettevõtjad teedevalitsustega sõlmitud lepingute alusel. Riigikontrolli auditi eesmärgiks oli saada vastused järgmistele küsimustele: • Kas riiklik järelevalve avalikult kasutatavate teede nõuetele vastavuse üle toimib tõhusalt? • Kas riigimaanteede hooldekulutuste planeerimine, arvestus ja kasutamine on läbipaistev? • Kas ettevõtjatelt teehooldusteenuse ostmisel rakendatavad põhimõtted ja järelevalve korraldus tagavad riigimaanteede vastavuse seisundinõuetele? Auditi tulemusena jõudis riigikontroll järgmiste olulisemate järeldusteni: Riigimaanteede seisundinõuetele vastavuse üle puudub tõhus riiklik järelevalve. Teeseadus paneb seadusest tulenevate nõuete täitmise üle riikliku järelevalve korraldamise kohustuse Maanteeametile, kes ühtlasi peab korraldama riigimaanteede korrashoidu. Sellega on riik määranud Maanteeameti tegema riiklikku järelevalvet iseenda tegevuse üle, mis muudab küsitavaks sellise järelevalvesüsteemi toimivuse. Riigikontrolli hinnangul ei ole teehooldekulude arvestus läbipaistev. Riigi teehooldekulutusi kavandatakse ja arvestatakse osana Maanteeameti tegevuskuludest ning riigil puudub tegelike kulutuste kohta täpne arvestus ja aruandlus. Planeerides pidevalt suurenevat teehooldekulu eelarves tegevuskulude koosseisus, puudub eelarvestamisel võimalus hinnata Maanteeameti tegevuskulude kasvu põhjendatust. Riik ei saa teid hooldavatelt äriühingutelt nõuda hooldelepingutes seatud eesmärgi – hoida teed vastavuses riigi kehtestatud seisundinõuetega – saavutamist. Kuna riik pole suutnud riigimaanteid vajalikus mahus remontida, ei ole neist paljusid võimalik hoida seisundinõuetega vastavuses vaid hooldetööde abil. Teehoolduslepingud on viimase paari aastaga muutunud palju täpsemaks, kuid ka praegu ei ole neis selgelt ja mõõdetavalt kindlaks määratud teede olukord, mis hooldega tuleb tagada. Seetõttu on raske hinnata ettevõtjate teehooldelepingutes võetud kohustuste täitmist. Ettevõtjailt riigimaanteede hoolde ostmise majandusliku otstarbekuse kohta puuduvad usaldus- väärsed andmed. Teostatud uuring ei ole Riigikontrolli hinnangul piisavalt põhjalik, et otsustada, kas riigil on säästlikum tellida teehooldust teedevalitsustelt või osta teenusena äriühingutelt. Kagu Teedevalitsus maksis 2005. aastal Põlva maakonna riigimaanteede hoolde eest põhjenda- matult 641 000 krooni. Teedevalitus tunnistas viga ja kavatseb enammakstud summa nõuda hoolde tegijalt tagasi. Riigikontrolli olulisemad ettepanekud majandus- ja kommunikatsiooniministrile: • Teha rahandusministrile ettepanek täpsustada riigieelarve klassifikaatorit selliselt, et Maanteeameti tegevuskuludes oleks võimalik eristada teehooldega seotud kulusid. • Algatada õigusaktide muutmine, millega Maanteeametilt võetaks kohustus teostada avalikult kasutatavate maanteede seisundinõuetele vastavuse üle riiklikku järelvalvet ja see kohustus pandaks mõnele teisele riigiasutusele. • Tellida lisauuring, et hinnata riigimaanteede hoolde äriühingutelt ostmise otstarbekust. 2 Riigikontrolli olulisemad ettepanekud Maanteeameti peadirektorile: • Teha teehooldajaile ettepanek fikseerida kehtivates hooldelepingutes selgelt ja mõõdetavalt hooldega tagatav seisund nendel teedel, mis juba hooldelepingu sõlmimise ajal ei vasta seisundi- nõuetele või mis lepingu täitmise ajal on muutunud hooldajast olenemata põhjustel seisundi- nõuetele mittevastavaks. • Otsustada Kagu Teedevalitsuse nende töötajate vastutusele võtmine, kelle ametialase lohakuse tõttu tasus riik tee hooldajale 2005. aastal põhjendamatult 641 080 krooni. *** Majandus- ja kommunikatsiooniminister teatas, et ei pea vajalikuks riigieelarves teehooldekulude omaette kuluna kavandamist, kuna see “risustaks” riigieelarvet liigse informatsiooniga. Selles osas lahkneb ministeeriumi seisukoht Maanteeameti omast, kes oma vastuskirjas teatas, et on korduvalt tõstatanud küsimuse vajadusest eraldada teehooldekulud ameti tegevuskuludest. Minister ei näe selles probleemi, et Maanteeamet peab teostama riiklikku järelevalvet oma allasutuste tegevuse üle. Minister põhjendab oma seisukohta asjaoluga, et amet teeb teehoiutöid vaid viies maakonnas; teistes maakondades hooldavad riigimaanteid hooldelepingu alusel ettevõtjad, kelle tegevust kontrollivat Maanteeamet ehitusjärelevalve korras. Riigikontroll märgib, et ehitusjärelevalve hõlmab vaid tee-ehituse ja -remondi vastavust nõuetele, mitte teehoolet. Minister teatas, et Maanteeamet on tellinud uue uuringu, et selgitada teehoolde äriühingutelt ostmise majanduslikku otstarbekust. Maanteeamet teatas, et uuringus tehtud järeldustest informeeritakse ministeeriumi 2006. aasta veebruaris. Maanteeameti peadirektor teatas ameti kavandatud toimingutest praegu kehtivates teehoolde- lepingutes tingimuste täpsustamiseks ja edaspidi sõlmitavate lepingute täpsemaks sõnastamiseks. Ka teatas ta ameti kavatsusest rakendada meetmeid Kagu Teedevalitsuse juhataja vastu. Majandus- ja kommunikatsiooniministri ning Maanteeameti peadirektori vastuste täistekstid on toodud aruande lõpus. 3 Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 5 Auditi iseloomustus ............................................................................................................................... 5 Valdkonna ülevaade .............................................................................................................................. 6 1. RIIGIMAANTEEDE HOOLDEKULUDE KAVANDAMINE JA ARVESTAMINE .................... 10 1.1. Ministeeriumil puudub ülevaade riigimaanteede hooldekuludest...................................... 10 1.2. Riigimaanteede hoolde ostmise majanduslikku otstarbekust tuleb täiendavalt analüüsida .................................................................................................................................................. 11 2. RIIGIMAANTEEDE HOOLDE OSTMISE KORRALDUS............................................................. 12 2.1. Teehoolde ostmise korraldus on paranenud......................................................................... 12 2.2. Riigimaanteede hooldajailt ei nõuta kõigi hooldatavate teede seisundinõuetega vastavuses hoidmist.................................................................................................................................... 12 2.3. Maanteeamet pole pööranud hooldelepingutes vajalikku tähelepanu hooldetööde ühikuhindadele ........................................................................................................................ 14 3. RIIGIMAANTEEDE SEISUNDI JÄRELEVALVE .......................................................................... 16 3.1. Hooldelepingute täitmist ei kontrollita nõutud määral ....................................................... 16 3.2. Teede hooldajate vastu ei saa rakendada tõhusaid rahalisi sanktsioone ........................... 17 3.3. Puudub riiklik järelevalve teede seisundinõuetele vastavuse üle........................................ 18 4. MUUD TÄHELEPANEKUD ............................................................................................................... 20 4.1. Teedehooldajale maksti põhjendamatult 641 000 krooni.................................................... 20 4.2. Kohalike maanteede seisundinõuetele vastavuse üle ei tehta riiklikku järelevalvet......... 21 LISA. MAANTEEAMETI HOOLDUSSTRUKTUUR SEISUGA 1. JAANUAR 2005. A ........................... 22 MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTRI NING MAANTEEAMETI PEADIREKTORI VASTUSED............................................................................................................................................ 23 4 Sissejuhatus Auditi eesmärgiks oli saada vastused küsimustele: • Kas teehooldelepingutes sätestatu on piisav, et tagada teede vastavus seisundinõuetele? • Kas teede seisundinõuete sõnastus hoolduslepingus võimaldab kontrollida ettevõtja kohustuste täitmist? • Kas hooldelepingute täitmist kontrollitakse piisavalt ja kas puuduste tuvastamise korral rakendatavad meetmed mõjuvad tõhusalt? • Kas riiklik järelevalve kõigi avalikult kasutavate teede üle toimib tõhusalt? • Kas teehoolde kulude arvestus ning aruandlus on usaldusväärseks aluseks, et hinnata, kas riigi jaoks on otstarbekam teha teehooldetöid omal jõul või tellida seda eraettevõtjailt? Auditi käigus analüüsiti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maanteeameti ja tema allasutuste – Põhja Regionaalse Maanteeameti, Pärnu Teedevalitsuse ja Kagu Teedevalitsuse tegevust riigi õiguste rakendamisel kehtivate teehoolduslepingute puhul ajavahemikul 2004–2005. Auditi korraldas audiitor Tarmo Olgo. Auditi iseloomustus Auditis käigus hinnati teehooldelepinguid ja nende täitmise järelevalvet Põlva maakonnas (hooldusteenuse osutajad AS Teede REV-2, AS Põlva Teed), Lääne Maakonnas (OÜ ÜLE, OÜ Lääne Teed) ja Harju maakonna Keila teemeistri piirkonnas (AS ASPI). Valimi koostamisel oli eesmärgiks hõlmata kõige odavama (OÜ Lääne Teed), keskmise (AS Põlva Teed) ja kõige kallima (AS ASPI) hooldushinnaga ettevõtjate hoolduslepingud. Valimisse kuuluvate lepingute alusel hooldatavate teede pikkus on ca 16% riigimaanteede kogupikkusest. Auditi käigus ei hinnatud • teedevalitsuste vara erastamistehingute (teedevalitsuste bilansis olnud vara müük ja rent) otstarbekust ja seaduslikkust; • hooldelepingute sõlmimisele eelnenud hankekonkursside korraldust ja seda, kas lepingud sõlmiti edukaks tunnistatud pakkumistes olnud tingimustel; • kas teede hooldajaile on makstud lepingute kohaselt; • teehoolduseks eraldatud raha piisavust teede seisundinõuetele vastavuse tagamiseks; • Maanteeameti kohalike asutuste – teedevalitsuste omal jõul tehtava riigimaanteede hoolduse korraldust ja sellega seotud kulude arvestuse õigsust; • teehoolde kvaliteeti; • Politseiameti tegevust teeseaduse nõuete täitmise kontrollimisel. 5 Auditi metoodika ja toimingud Aruande järeldusteni jõuti tulemusuuringute (eelkõige eesmärgi ja vahendi analüüsi) ja kulu- efektiivsusuuringute abil.1 Analüüsitud info koguti Maanteeametis ja teedevalitsustes olevate dokumentide vaatluse teel, teehoolde probleemistikku käsitlevatest artiklitest ja uuringutest ning intervjuudest selle valdkonna ametnike ning ettevõtjatega. Peamisteks analüüsitud dokumentideks olid õigusaktid ja nende rakendamiseks Maanteeametis kehtestatud juhised; Põlva maakonna, Lääne maakonna ja Harju maakonna Keila hooldepiirkonna teehoolde ostmiseks korraldatud riigihangete dokumentatsioon, sõlmitud hooldelepingud koos lisadega, teehoolde järelevalve päevikud ja teehoolde ülevaatuse aktid. Tehti järelepärimine Politseiameti infosüsteemis POLIS registreeritud teeseaduse rikkumiste korral rakendatud politseitoimingute kohta. Riigimaanteede hoolde ostmise otstarbekuse hindamiseks tutvuti Maanteeameti sel teemal tellitud uurimistööga ning analüüsiti Maanteeameti-sisese teehoiutööde aruandluse koostamise põhimõtteid. Valdkonna ülevaade Eestis on 56 800 km maanteid. Neist 16 459 km ehk 29% on riigi omandis. Riigimaanteedele langeb ligikaudu 90% liikluskoormusest.2 Kasutatud mõisted Avalikult kasutatav tee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks. Selleks on riigimaantee, kohalik tee, üldiseks või kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ning avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Teehoid. Teehoiuna käsitletakse teetöö kavandamist, tee projekteerimist, ehitamist ja remontimist, tee ja selle kaitsevööndi hooldamist, teekasutuse korraldamist ning tee haldamisega seotud muud tegevust.3 Teehoole. Teeseadus ja sellest tulenevad õigusaktid ei ütle, mis on teehoole. Maanteeameti käsitluses on teehoole teehoiutööde kompleks, mille eesmärgiks on tagada maanteede pidev hoidmine nõutud seisundis.4 Tavahoole. Õigusaktides ja ka Maanteeameti korraldavates dokumentides pole tavahoolet defineeritud, kuid mõiste on teehoiutöödega seoses üldkasutatav. Mõiste sisu on avatud hoolde- lepingutes, kus tavahooldena käsitletakse töid, millega tagatakse maanteede vastavus seisunditaseme nõuetele.5 Tavahoolde koosseisu kuuluvad tööd on määratletud hoolduslepingu, selle lisade ja Maanteeameti peadirektori käskkirjaga.6 Tavahooldena käsitletakse näiteks kruusateede hööveldamist, teekatte löökaukude, pragude ja vuukide täitmist, pindamisdefektide likvideerimist, teeäärse maa niitmist. Perioodiline hoole. Õigusaktides ja ka Maanteeameti korraldavates dokumentides pole perioodilist hoolet defineeritud, kuid mõiste on mõiste teehoiutöödega seoses üldkasutatav. Mõiste sisu selgub hooldelepingutest, kus perioodilise hooldena käsitletakse tee-elementide kulumise ja kahjustuste 1 Standards and guidelines for performance auditing based on INTOSAI’s Auditing Standards and practical experience, 2003 2 Kaldas, Aleksander. “Maanteedest ja maanteehoiust”. Teeleht nr 1 (33), 2003 3 Teeseadus, § 14 4 Nii on käsitlenud teehoolet teehoiuosakonna juhataja. Maanteeameti juhendid teehoolde mõistet ei sätesta. 5 Nii on tavahoole määratletud Kagu Teedevalitsuse Põlva maakonna maanteede 03.12.2004. a hooldelepingus punktis 7.1. 6 Maanteeameti peadirektori 21.01.2003. a käskkirjaga nr 6 kinnitatud “Maanteehoiutööde rühmitamine ja tähistamine” 6 tagajärgede kõrvaldamist ning maanteede seisunditasemete nõuetele vastavuse taastamist ühekordse või mahuliselt määratud tegevusega aasta jooksul.7 Enamik perioodilise hoolde koosseisu kuuluvatest töödest on remonditööd (lauspindamine, teekatete ja truupide ehitus jms) või täiendavad hooldustööd (nt täiendav libeduse tõrje). Perioodiliste tööde kogumaht moodustab ligikaudu 1/5 hoolduslepingu aastasest maksumusest. Maanteeameti sisereeglid käsitlevad perioodilise hoolde töid üldjuhul remonditöödena. Tee seisundinõuded. Tee seisundinõuded tähendavad avalikult kasutava tee kasutuskõlblikku seisukorda kirjeldavaid näitajaid, mis on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. 12. 2002. a määrusega nr 45 “Tee seisundi nõuded”. Sellega on sätestatud maanteede seisundi- nõuded suveks ja talveks, lähtudes nende tähtsusest ja liiklussagedusest. Tee seisunditasemed. Lähtudes tee liigist (kattega tee, kruusatee, tänav) ja selle liiklussagedusest, jaotatakse tee seisundinõuded neljaks seisunditasemeks. Kõrgeim seisunditase on nõutav kiirteedel, mida Eestis aga ei ole. Seisunditase 3 on kehtestatud kõigil põhi- ja tugimaanteedel, kus liiklussagedus on üle 3000 auto ööpäevas. Selliseid teid on riigimaanteede kogupikkusest ligikaudu 11%. Seisundi- tase 2 tuleb tagada tugimaanteedel, kus liiklussagedus on 200–3000 autot ööpäevas, ja kõrvalmaan- teedel, kus liiklussagedus on 1000–3000 autot ööpäevas (praegu ligikaudu 14% riigimaanteede kogupikkusest). Seisunditase 1 on nõutav valdavalt kõrvalmaanteedel, kus ööpäevas sõidab kuni 1000 autot. Talviste seisunditasemete kehtestamise aluseks on mõnevõrra teistsugune liiklussagedus. Ministeeriumi hinnang riigimaanteede seisundile Teeseaduse kohaselt peavad maanteed olema sellises seisundis, et neil oleks võimalik ohutult liigelda. Teed peavad vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud seisundinõuetele. Minister on maanteede tähtsusest ja liiklussagedusest lähtudes kehtestanud suvised ja talvised seisundinõuded, mis käsitlevad teekatet, teepeenraid, tähistust, külgnähtavust ja heakorrastust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud transpordi arengukava eelnõus aastateks 2006–2013 tõdetakse, et teehoiu alafinantseerimise tulemusena on viimase 10 aasta jooksul tekkinud tõsine mahajäämus riigimaanteede hoolduses ja teekatte remondis. Teekatte seisukord on seetõttu kohati mitterahuldav, suur osa teekatte seisundist ei vasta liiklejate ootustele ning teekatte taastamise maht ei korva selle kulumist.8 Riigimaanteede hoolde korraldus Teeseaduse kohaselt peab tee omanik (riigimaanteede puhul – riik) hoidma temale kuuluva tee nõuetele vastavas seisundis. Riigimaanteede hoidu korraldab Maanteeamet teedevalitsuste ja Põhja Regionaalse Maanteeameti kaudu. 2000. aastal alustati riikliku maanteehoiuorganisatsiooni ümberkorraldamisega. Eesmärgiks seati lahutada teehoolduses tellija ja töövõtja ülesanded. Maakondades olnud teedevalitsuste põhjal moodustati viis regionaalset teedevalitsust ja Põhja Regionaalne Maanteeamet, teehoolet hakati tellima eraettevõtjatelt ning võõrandati teedevalitsuste vara neis maakondades, kus teehoole osteti era- ettevõtjailt. Skemaatiline ülevaade maanteeameti praegusest hooldusstruktuurist on aruande lisas 1. Neis maakondades, kus asuvad regionaalsete teedevalitsuste keskused (Pärnu, Tartu, Saare, Lääne- Virumaa ja Võru maakonnas), teevad teehooldetöid teedevalitsused ise, teistes maakondades aga hooldavad teid lepingu alusel eraettevõtjad. 7 Nii on perioodiline hoole määratletud Kagu Teevalitsuse Põlva maakonna maanteede 03.12.2004 hooldelepingu punktis 8.1. 8 Transpordi arengukava 2006–2013. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005. Vt http://www.mkm.ee/index.php?id=9019 7 2004. aasta alguseks oli Maanteeamet andnud 16 460 km pikkusest teedevõrgust eraettevõtjate hooldada 10 293 km (s.o 62,5% teedevõrgust).9 Ülejäänud teid hooldavad teedevalitsused oma töötajatega ise. Joonis 1. Teehoolde jagunemine maakonniti hooldeettevõtete järgi Allikas: Maanteeamet Teid hooldavate ettevõtjatega on sõlmitud kolmepoolsed (teedevalitsus kui tööde tellija, Maanteeamet kui tööde rahastaja ning ettevõtja) lepingud üldjuhul viieks aastaks. Lepingute järgi kohustuvad ette- võtjad tavahooldega tagama maanteede vastavuse majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud seisunditasemele aasta ringi. Hooldelepingutes fikseeritakse teede tavahoolde maht ja tööde ühikuhinnad, samuti ühikuhinnad, mille alusel riik tasub teede hooldajale perioodilise hoolde eest. Lepingute järgi korrigeeritakse igal aastal lepinguhinda Statistikaameti ehitushinna koondindeksiga. Samuti muudetakse lepinguhinda siis, kui riik tõstab hooldatavate teede kohustuslikku seisunditaset ning kui ehitus- või remonditööde käigus muudetakse hooldatavate tee-elementide olemit. Lepinguhinna muudatused vormistatakse lepingumuudatustena. 9 Ligikaudu 46% riigimaanteede kogupikkusest hooldavad neli suurt teedeehitusfirmat (AS Teede REV-2, AS ASPI, AS TALTER, AS TREF), kes paljudel juhtudel on teedeehituse hankekonkurssidel konsortsiumina osalenud. 8 Riigimaanteede hoolde rahastamine 2004. aastal olid teehooldekulud 352 mln krooni, mis moodustab 18% teehoiu kogukuludest. 2001. aastaga võrreldes on teehooldekulutused suurenenud 47%. Ühe kilomeetri riigimaantee hooldamiseks kulus 2004. aastal keskmiselt 21 385 krooni. Maanteeamet on seisukohal, et teede nõutava seisunditaseme tagamiseks peaksid teehooldekulutused edaspidi oluliselt kasvama ja saavutama 2010. aastal taseme 35 000 krooni ühe kilomeetri kohta.10 Järgnev diagramm kujutab teehoiukulude, nende koosseisu kuuluvate Maanteeameti (sh teede- valitsuste) tegevuskulude ja selle hulgas teehooldekulude muutusi viimastel aastatel. Joonis 2. Teehoiukulud aastatel 2001–2005 2500 2000 mln krooni 1500 1000 500 0 2001 2002 2003 2004 2005* teehoid kokku Maanteeameti tegevuskulud hooldekulud *2005. aastaks kavandatud teehoiukulud Allikas: Maanteeamet Lähtudes riigieelarve seadusest ja klassifikaatorist, ei ole alates 2004. aastast vajalik ega võimalik eraldada riigieelarves hooldustöid. Riigimaanteede hoolduskulud kajastuvad Maanteeameti tegevus- kuludes, jagunedes eelarve erinevate artiklite vahel. Riigimaanteede hooldamiseks planeeritud raha ei kajastu ka teehoiukavas aastateks 2004–2006.11 Kuigi teehoiukava seletuskirjas nimetatakse teehooldust prioriteetseks teehoiutööks, on hooldetööde kulud planeeritud Maanteeameti tegevuskulude koosseisus ühe summana koos Maanteeameti administreerimiskuludega. 2005. aasta lõpuks peaks valmima uus teehoiukava aastateks 2006–2009. 10 Maanteeameti seletuskiri Vabariigi Valitsuse 25. veebruari 2004. a korralduse nr 112-k “Teehoiukava aastateks 2004–2006” eelnõu juurde 11 Vabariigi Valitsuse 25. veebruari 2004. a korraldus nr 112-k 9 1. Riigimaanteede hooldekulude kavandamine ja arvestamine 1.1. Ministeeriumil puudub ülevaade riigimaanteede hooldekuludest Riigi-, ministeeriumi ega ka Maanteeameti eelarvest ei selgu, kui palju riik kulutab riigimaanteede hooldamiseks. Kuigi teehoolet peetakse ohutu liiklemise tagamiseks äärmiselt oluliseks, ei määratle õigusaktid maanteehoolde mõistet ja selleks ei ole ette nähtud eraldi raha Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi ega ka Maanteeameti eelarves. Maanteeametilt ei nõuta aruannet selle kohta, kui palju kulutatakse tegelikult teehoolde peale raha. Riigieelarve seadus näeb ette, et ministeeriumite ja nende allasutuste, sh Maanteeameti eelarves liigendatakse kulud riigieelarve klassifikaatorigakehtestatud ühtsete põhimõtete alusel.12 Riigieelarve klassifikaatori järgi kajastatakse riigimaanteede hooldekulud koondsummana Maantee- ameti tegevuskulude koosseisus koos administreerimiskuludega. Sama moodi kirjendatakse hooldekulusid ka valitsuse kinnitatud teehoiukavades. Selle lisades on fikseeritud vaid Maanteeameti tegevuskulud, milles muu hulgas sisalduvad ka teehooldekulutused. Majandus- ja kommunikatsiooniministri kinnitatud Maanteeameti eelarves on riigimaanteede hoolde- kuludest eraldi esitatud vaid äriühingutelt ostetavate hooldetööde maksumus – koondsummana “Rajatiste majandamiskulude” artikli all (nr 5512). Teedevalitsuste oma töötajatega tehtavad hoolde- kulud jagunevad eelarve erinevate artiklite vahel – tööliste töötasu, sotsiaalmaks, mehhanismid, rajatiste majandamiskulud jne. Riigieelarve klassifikaator on üles ehitatud finantsarvestuse põhi- mõtetest ja vajadustest lähtudes ning ei anna vajalikku informatsiooni juhtimisotsuste tegemiseks. Maanteeameti eelarve täitmise, sh teehooldekulude jälgimiseks kasutab Majandus- ja Kommunikatsioon- iministeerium riigieelarve kassalise täitmise aruandluse andmebaasi. Kuna selles on ministeeriumite ja nende allasutuste kulud kajastatud eelarveklassifikaatori liigituse kohaselt, puuduvad ministeeriumil raamatupidamisarvestusele ja -aruandlusele tuginevad andmed teehooldekulutuste kohta. Riigieelarve kassalise aruandluse andmebaasist võiks saada ülevaate riigimaanteede hooldega seotud kuludest üksnes siis, kui neid andmeid rühmitada ja töödelda juhtimisotsuste tegemise vajadust silmas pidades. See eeldaks aga riigieelarve klassifikaatori osalist muutmist või täiendamist (nt indeksee- rimist). Ministeerium ei ole teehoiukulutuste analüüsimiseks kasutanud kõiki olemasolevaid võimalusi, näiteks Maanteeametis kehtestatud ametkonnasisest aruandlust, mis annab ligilähedase ülevaate Maanteeameti eelarve täitmisest teehoiutööde (hoole, taastusremont, ehitus ja rekonstrueerimine) ja nende rahastamisallikate kaupa. Maanteeametis ja teedevalitsustes teehooldetööde maksumuse kohta peetav arvestus ei anna täpset ülevaadet tehtud hooldetööde kogumaksumusest. Maanteeameti peadirektor on küll kehtestanud teede- valitsustele ametisisese aruandluse teehoiukulude kaupa, kuid see ei kajasta kõiki teehooldega seotud kulutusi. Näiteks ei arvata hooldekulude koosseisu tehnika soetamise, hoonete remondi- ja halduskulutusi (vesi, elekter, valve jms) ning teedevalitsuste keskustes töötavate juhtide ja spetsialistide palgakulu. Riigikontrolli hinnangul ei anna riigieelarve klassifikaatorile tuginev teehooldekulude arvestus üle- vaadet riigi teehooldekulutustest, mistõttu ministeeriumil puudub vajalik andmebaas hindamaks tee- hoolde kulude kavandamise otstarbekust ja kasutamise sihipärasust. 12 Rahandusministri 11.12.2003. a määrus nr 103 “Eelarveklassifikaatorite kehtestamine” 10  Ettepanekud majandus ja kommunikatsiooniministrile Riigimaanteede hooldega seotud otsuste vastuvõtmiseks peab olema tõene ja täielik info valdkonnaga seotud kuludest. Selle saamiseks soovitab Riigikontroll järgmist: • Algatada teeseaduse muutmine, et määratleda seaduses teehoolduse mõiste. • Teha rahandusministrile ettepanek täpsustada riigieelarve klassifikaatorit selliselt, et Maanteeameti tegevuskuludes oleks võimalik eristada teehooldega seotud kulusid. Kuni riigieelarve klassifi- kaatori täpsustamiseni tuleks eristada Maanteeameti eelarves teehooldega seotud kulud ja nõuda nende kohta aruandlust. 1.2. Riigimaanteede hoolde ostmise majanduslikku otstarbekust tuleb täiendavalt analüüsida Riik võib oma maanteid hooldada ise või tellida teehooldust äriühingutelt. Mõlema variandi puhul kehtib teeseaduse nõue, et hooldatavad teed peavad vastama seisundinõuetele. Selleks, et võrrelda, kas kasulikum on osta teehoolet äriühingutelt või teha vajalikke töid oma töötajatega, peab otsustajatel olema adekvaatne informatsioon hooldekulude kohta. Teedevalitsuste ja ettevõtjate hooldekulude võrdlemiseks tellis Maanteeamet Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeeriumi nõudel 2004. aastal ühelt äriühingult vastavasisulise uurimistöö.13 Selle eesmärgiks oli võrrelda 1 km riigimaanteede hooldamise kulu 2003. aastal neis maakondades, kus teid hooldasid äri- ühingud, nende maakondade teehooldekuludega, kus teid hooldasid teedevalitsused omal jõul. Võrdlus- andmeid pidi kasutatama selleks, et kaaluda, kas on otstarbekas tellida teehooldetööd kogu ulatuses era- ettevõtjailt – ka nende teede jaoks, mida teedevalitsused seni oma töötajatega hooldavad. Uurimistöö kokkuvõttes märgiti, et teedevalitsuste oma töötajatega tehtav riigimaantee hoole on riigile keskmiselt 17% kallim kui äriühingutelt ostetav hooldus. Sellisele tulemusele jõuti pärast seda, kui teedevalitsustes suurendati hooldekulusid 15%, arvestades teehooldega seotud üldkulusid, ning äriühingute kulusid vähendati 14% kulutuste arvel, mis nad olid teinud teedevalitsustelt põhivara rentimiseks ja ostmiseks. Riigikontrolli arvates on õige, et uuringus andmeid hooldekulude suuruse kohta korrigeeriti, kuid väär on korrigeerimise metoodika – teedevalitsuste töötajate hooldetööde kulutusi on mõneti liigselt suurendatud ja äriühingute kulutusi põhjendamatult vähendatud. Näiteks vähendati õigustamatult äriühingute tegelikke kulutusi riigile tehtud maksete võrra seoses teedevalitsuste vara ostmisega (aastas 7,8 miljonit krooni) ning rentimisega (aastas 2,2 miljonit krooni). Maanteeameti juhtide selgituste kohaselt on uuringus kasutatud metoodika Maanteeametiga kooskõlastatud ja nad peavad selles töös tehtud järeldusi usaldusväärseteks. Ühtlasi kinnitasid nad Riigikontrollile, et tõenäoliselt ei suurendata ka lähitulevikus ettevõtjatelt ostetava teehoolde osakaalu; nende meelest on õige teha osa teehooldetöödest teedevalitsuste omal jõul, kuna nii säilib riigil võimalus saada võrdlusandmeid, et hinnata ettevõtjate soovitud tasu põhjendatust. Ettepanek Maanteeameti peadirektorile • Analüüsida täiendavalt teedevalitsuste ja äriühingute teehooldekulutusi võrdleva uuringu andmeid ning informeerida tulemustest teedevalitsusi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit. Ettepanek majandus- ja kommunikatsiooniministrile • Tellida lisauuring, et hinnata riigimaanteede hoolde äriühingutelt ostmise otstarbekust. 13 Eesti riigimaanteede hooldekulude võrdlev analüüs. OÜ TP Invest. Tallinn 15.12.2004 11  2. Riigimaanteede hoolde ostmise korraldus 2.1. Teehoolde ostmise korraldus on paranenud Maanteeamet ostab ettevõtjatelt riigimaanteede hoolet alates 2000. aastast. Kuni 2005. aasta detsembrini oli sõlmitud 14 hooldelepingut ja neist oli jõus 12. Hooldelepingute sisu ja tööde teostamise reguleeritus on iga järgneva hooldelepinguga paranenud. Hiljem sõlmitud hooldus- lepingutes on oluliselt paremini sätestatud hooldenõuded, nende järgimise hindamine, teedevalitsuste ja äriühingute omavahelise suhtluse korraldus probleemide lahendamisel. Näiteks on viimati sõlmitud hooldelepingutes määratud esimest korda kindlaks hoolde eesmärk ja kehtestatud põhimõte, et hoolde- lepingu lõppemisel fikseeritakse aktiga puudused, mis hoolde tegija on jätnud kõrvaldamata. Täpsemaks on muutunud ka teehoolde korraldust reguleerivate õigusaktide sõnastus ja Maanteeameti juhendid. Viimasel kolmel aastal on täpsustatud tee seisundinõudeid, kehtestatud on teehoolde järele- valve põhimõtted ja teehoiutööde tehnoloogianõuded. Näiteks kehtestatakse 2006. aastast riigi- maanteedel nõutav haardetegur, sätestades sellega mõõdetavad väärtused talvise tee seisundi hindamiseks (seni hindasid teedevalitsused talvise tee libedust peamiselt visuaalselt). Et saada parem ülevaade äriühingute hooldatavatel teedel fikseeritud puudustest ja nende kõrvaldamisest, juurutatakse teehoolde elektroonilist järelevalvepäevikut (auditi ajal oli see veel katsetamisjärgus, tuvastatud puudused fikseeriti paberkandjal vormistatavais päevikuis). Kuna kõik teehooldajad peavad hooldega tagama samaväärse teeseisundi, siis tuleks Riigikontrolli arvates kõigis kehtivates hooldelepingutes sätestada samaväärselt ka hoolde sisu ning tööde tellija ja täitja omavahelised suhted. Kuigi hilisemates hoolduslepingutes on hoolde tegemine oluliselt paremini reguleeritud, pole varem sõlmitud ja praegu kehtivaid lepinguid analoogsete sätetega täiendatud. Kehtivaid hooldelepinguid kohendatakse üksnes siis, kui muutuvad õigusaktide või Maanteeameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud nõuded ja tee olem, mis on fikseeritud lepingu lisades. Ühegi valimisse kuulunud hooldelepingu põhiteksti ei ole selle kehtivuse ajal muudetud. Ettepanek Maanteeameti peadirektorile • Teha riigimaanteid hooldavaile äriühinguile ettepanek täpsustada kehtivaid hooldelepinguid, arvestades viimastes lepingutes kasutatud formuleeringuid. Sellega tagatakse suurem selgus lepinguosaliste vastastikustes kohustustes. 2.2. Riigimaanteede hooldajailt ei nõuta kõigi hooldatavate teede seisundinõuetega vastavuses hoidmist Riigikontroll peab vajalikuks, et riigimaanteede hooldeteenuse ostmise lepinguis fikseeritaks võimalikult selgelt ja täpselt lepingu objekt, osapoolte vastastikused kohustused ning lepingu täitmise kontrollimehhanism. Ostja peab täpselt teadma, mida ta tahab, ning suutma selle hankekonkurssidel osalejatele kirjalikus vormis üheselt mõistetavalt selgeks teha ja hooldelepinguis täpselt fikseerida. Teede hooldajailt ei osteta mitte töid, vaid teede nõutavas seisundis hoidmist Riigimaanteede tavahoolde hankekonkurssidel on Maanteeamet kasutanud peamise valiku- kriteeriumina hinda – hankeleping sõlmitakse sellega, kes lubab kõige väiksema tasu eest teed seisundinõuetega kookõlas hoida. Ettevõtja peab tagama tee vastavuse seisundinõuetele. Kui palju ja mida ta selle saavutamiseks teeb, ei ole oluline. Riik maksab teede seisundinõuetele vastavuse, mitte selleks vajalike tööde tegemise eest. 12 Teede hooldajailt ei nõuta kõigi teede seisundinõuetega vastavuses hoidmist Kuna paljusid teid ei ole õigeaegselt remonditud ja ka hooldetöödeks pole piisavalt raha olnud, ei vasta paljud hooldada antavad teed kõigile seisundinõuetele. Mittevastavus esineb tavaliselt kahe- kolme nõude täitmise osas. Lääne Maakonna hooldelepingu sõlmimisel oli selliseid mittevastavusi näiteks enamikul kruusateedel, mille kogupikkus moodustab 47% maakonna riigimaanteede kogu- pikkusest. Selliste teede vastavust seisundinõuetele ei ole võimalik tagada tavahooldetöödega. Mitte alati ei ole seda võimalik saavutada ka perioodiliste hooldetöödega (teedel või nende lõikudel tuleb teha töid, mida nende iseloomu või ulatuse tõttu käsitletakse teede remondina). Hankekonkursside jaoks ettevalmistatud dokumentides selliste mittevastavuste asukohta ja ulatust ei fikseerita. Hinna- pakkumised esitatakse eeldusel, et tee mittevastavuses ja selles, kes selle kõrvaldab, lepitakse kokku hiljem, lepingu sõlmimise käigus. Hankekonkursi võitjaga hooldelepingut sõlmides fikseeritakse kahepoolse aktiga need teed, mida pole ainult hooldetöödega võimalik nõuetega vastavuses hoida. Seisundinõuetega vastavust nõutakse selliste teede puhul alles pärast seda, kui need on korda tehtud täiendavalt tasustatava tööga (perioodi- line hoole, remont). Samas ei vähendata selliste teelõikude pikkuse võrra hooldatavate teede kogu- pikkust. Sellest järeldub, et kuigi sellistel teelõikudel peab ettevõtja tegema tavahooldetöid, ei ole ta kohustatud tagama teede vastavust kõigile seisundinõuetele (hooldelepingutes kasutatakse sõnastust – hoolde tegija ei vastuta tee seisundi mittevastavuse eest, mida ei ole hoolde koosseisu kuuluvate töödega võimalik kõrvaldada). Kuna teed hooldavate ettevõtjatega sõlmitud lepinguis ei soovita neilt mitte konkreetsete tööde konkreetses mahus tegemist, vaid teede seisundi kindlal tasemel hoidmist, siis selliste teede ja teelõikude puhul ei saa teedevalitsus hooldelepingute täitmist hinnata. Puuduvad selged kriteeriumid tee hooldaja kohustuste hindamiseks Hankekonkurssidel nõutakse ettevõtjalt, et nad peavad hooldega tagama teede vastavuse majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirjaga kehtestatud seisundinõuetele niivõrd, kuivõrd seda on võimalik saavutada teehooldelepingus kokku lepitud hooldetöödega. Seda, milline teeseisund on võimalik hooldetöödega tagada, hanke tingimused ega ka hooldelepingud kindlaks ei määra. Kuigi teehooldetöödega ei ole alati võimalik tagada tee seisundi vastavust nõutule, polnud üheski valimisse kuulunud hooldelepingus kriteeriume, mille järgi hinnata, millal ettevõtja on/ei ole kohustatud hooldetöödega mittevastavust kõrvaldama. Kuna riik ei ole suutnud teid selliselt remontida, et hooldetöödega saaks tagada nende seisundinõuetele vastavust, siis on teehooldajad ja teedevalitsused otsinud kompromisse – teedevalitsused ei nõua ette- võtjalt tee vastavust kõigile seisundinõuetele ning hoolde tegija kõrvaldab puudused võimalustest lähtudes. Sellised kokkulepped sõlmitakse lepingute täitmise kontrollimisel suuliselt. Ettepanekud Maanteeameti peadirektorile Hooldelepingutes peavad hooldaja kohustused nõutud teeseisundi tagamisel olema üheselt mõistetavalt fikseeritud. Selle saavutamiseks soovitab Riigikontroll järgmist: • Määrata teehoolde hankekonkursside dokumentides kindlaks seisundinõuetele mittevastavad teed ning seisund, mis tuleb neil teedel hooldetöödega tagada. • Teha teehooldajaile ettepanek fikseerida kehtivates hooldelepingutes selgelt ja mõõdetavalt hooldega tagatav seisund nendel teedel, mis juba hooldelepingu sõlmimise ajal ei vasta seisundi- nõuetele või mis lepingu täitmise ajal on muutunud hooldajast olenemata põhjustel seisundi- nõuetele mittevastavaks. 13 2.3. Maanteeamet pole pööranud hooldelepingutes vajalikku tähelepanu hooldetööde ühikuhindadele Hooldetööde ühikuhinnad erinevad hooldelepinguti mitmeid kordi Ostetavate hooldetööde deklareeritud ühikuhindade suure erinevuse põhjuseks võib olla asjaolu, et ettevõtjad ei pea oma kulude korrektset arvestust tööliikide kaupa. Neil puudub ülevaade sellest, mil moel sõltuvad nende teehooldekulutused hooldatavate teede seisunditasemest. Seetõttu hinnatakse hankekonkursil oma kogukulutusi, arvestamata, et neid mõjutavad teede seisunditase ja erinevate tööliikide osakaal. Kuid pole välistatud võimalus, et tööde ühikuhindade suur erinevus ei ole tingitud mitte (ainult) ebatäpsest kuluarvestusest, vaid ettevõtjate soovist saada lepinguajal hooldatavate teede kohta esitatavate nõuete muutumisest võimalikult palju tulu. Seetõttu fikseeritakse pakkumises nende tööde ühikuhinnad, mille maht ettevõtjal oleva info kohaselt võib lepinguajal väheneda, eeldatavaist madalamana, ning edaspidi kasvada võivate tööde ühikuhinnad fikseeritakse eeldatavaist kuludest kõrgemana. Sama eesmärki silmas pidades diferentseeritakse ka konkreetsete tööde ühikuhinnad. Loogiline oleks, et tööde ühikuhinnad ei erine teehoolet tegevate ettevõtjate vahel palju, kuna kasutatakse enam-vähem sama tehnikat ja tehnoloogiat. Tegelikult see nii ei ole, mõningate tööde puhul erineb hooldelepingute lisades fikseeritud ühikuhind isegi seitse korda. Tööde erinevate ühiku- hindade tõttu erines näiteks valimisse kuulunud hooldelepingutes ühesuguse seisunditasemega tee- hoolde maksumus mitmeid kordi. Joonis 3. Hoolde eest makstava tasu erinevus seisuga 1. jaanuar 2005. a 80 000 60 000 kr/km 40 000 20 000 0 seisunditase 3 seisunditase 2 seisunditase 1 Keila teemeistri piikond Põlva maakond Lääne maakond Allikas: Maanteeamet Kuigi tööde ühikuhinnad on hankekonkursil pakkumise osaks ja fikseeritakse hankelepingute lisades, ei ole sellel pakkumiste hindamisprotsessis sisulist tähendust. Teenuse pakkuja valitakse tööde kogu- maksumuse järgi. Teehoolet tegevate äriühingute töötajate selgituste kohaselt on ühikuhindade erinevus tingitud sellest, et hoolde hinnapakkumise tegemisel keskendutakse hoolduse kogumaksumusele, mis jaotatakse töö- liikide vahel tunnetuslikult, arvestamata tööliigi tegelikku hinda. 14 Hooldetööde ühikuhindade erinevus omandab tööde koosseisu muutumisel olulise tähtsuse Hooldelepingud on sõlmitud viieks aastaks. Selle aja jooksul hooldatav objekt muutub. Näiteks, lähtudes liiklusintensiivsuse kasvust, tõstab Maanteeamet 2006. aastal seisunditaset 230 km teedel, mistõttu suureneb teehooldajale makstav tasu 7,6 mln krooni võrra.14 Samuti paigaldatakse teedele täiendavaid kaitsepiirdeid, teemärke, viitasid, tähisposte, ehitatakse uusi bussiootekodasid, parklaid jms. On loogiline, et sellest tulenevalt tehakse muudatusi ka hooldelepingutes, sh korrigeeritakse ka teehooldajatele makstavat tasu. Nõnda on see ka hooldelepingutes fikseeritud – teehooldajale makstavat tasu tuleb korrigeerida lepingus fikseeritud tööliikide ühikuhinna järgi juhul, kui toimuvad muudatused tee ja seda ümbritseva maa, rajatiste ja liikluskorraldusvahendite olemis. Seepärast omandab tööde ühikuhind lepingu täitmise käigus olulise tähtsuse. Näiteks – kuna Põlva maakonna riigimaanteede hooldelepingu lisas fikseeritud tööde ühikuhindades pole teepiirde hoolde hinda selle vanusest lähtudes diferentseeritud, suureneks uue teepiirde paigaldamisel teepiirde meetri hoolde maksumus 60 kr, kuigi alguses pole neid vaja hooldada ja seetõttu ei teki teedevalitsuse paigaldatud teepiiretest lisakulu. Teedevalitsused ei pea täpset arvestust omal jõul tehtavate hooldetööde hindade kohta Riigikontrolli arvates on teedevalitsuste ebapiisav tähelepanu teehooldelepingute lisades fikseeritud hooldetööde hindadele tingitud ka sellest, et teedevalitsused ei tea, kui palju nad ise üksikute hooldega seotud tööde tegemiseks kulutavad. Riigikontroll ei pea normaalseks olukorda, et kuigi ligikaudu kolmandiku teehooldetöödest teevad teedevalitsused omal jõul, puuduvad teedevalitsustel usaldusväärsed andmed selle kohta, kui palju kulutatakse keskmiselt omal jõul tehtavate hooldetööde liikide peale. Ettepanekud Maanteeameti peadirektorile • Kehtestada teehoolde hankekonkursside tingimused selliselt, et need arvestaksid ka tee seisunditaseme võimaliku tõstmisega kaasnevat hoolde maksumuse kallinemist. • Nõuda teehoolde riigihankekonkursside korraldamisel pakkujatelt uute ja renoveeritud tee- elementide kohta eraldi hooldehinna esitamist. • Teha riigimaanteid hooldavaile äriühinguile ettepanek sätestada kehtivates hooldelepingutes, et lepinguperioodil rajatud uute või renoveeritud tee-elementide hooldehind lepitakse kokku tegelikult lisanduvast (või vähenevast) hooldekulust lähtudes. • Muuta hooldekulude arvestuse korraldust selliselt, et see kajastaks teedevalitsuse kõiki tee- hooldekulutusi ja võimaldaks saada neist ülevaate tööliikide kaupa nii, nagu soovitakse infot erinevate hooldetööde hindade kohta teehoolde hankekonkurssidel osalevatelt äriühingutelt. 14 2006. a riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 15 3. Riigimaanteede seisundi järelevalve 3.1. Hooldelepingute täitmist ei kontrollita nõutud määral Igapäevased ülevaatused Hooldelepingutes on kokku lepitud, et lähtudes teehoolde järelevalve juhendist, teeb teedevalitsus teede igapäevast järelevalvet nende seisunditasemest olenevalt. Kõrgema seisunditasemega teid15 peab juhendi kohaselt kontrollima vähemalt kord nädalas, madalama seisunditasemega teid tuleb üle vaadata poole harvem – kord kahe nädala jooksul. Talvisel perioodil, 1. oktoobrist kuni 30. aprillini, igapäevase ülevaatuse sagedus kahekordistub. Ülevaatusel tuleb kontrollida tee vastavust seisundi- nõuetele ja hooldelepingus kokkulepitule. Ülevaatusega avastatud puudused tuleb registreerida teehoolde järelevalve päevikus. Valimisse kuulunud kolmest hooldepiirkonnast vaid ühes – Keila teemeistri hooldepiirkonnas – nähtus teehoolde järelevalve päevikuist, et teede igapäevast ülevaatust oli tehtud nõutud ulatuses ja juhendist lähtudes. Täielikult puudusid teehoolde järelevalve päevikud Põlva hooldepiirkonnas. Läänemaa teede järelevalve päevikus oli maikuus, kui audiitor seda uuris, 2005. aasta kohta vaid üksikud järelevalve toimumist fikseerivad sissekanded. Igapäevase ülevaatuse nõutud mahus tegemata jätmist põhjendati sellega, et sellises mahus järelevalve tegemiseks puudub vajalik hulk inimesi, järelevalve käigus tuvastatu fikseerimata jätmist aga väitega, et järelevalve päeviku pidamine on tarbetu ajakulu, kuna ettevõtja on kohustatud likvideerima puudused vaatamata sellele, kas päevik seda kajastab või mitte. Teedevalitsuste juhtide arvates piisab, kui hooldelepingu rikkumisest informeerida ettevõtjat suuliselt. Hooldelepingu rikkumiste akteerimine teehoolde järelevalve päevikus on oluline, kuna see on aluseks ettevõtja vastu sanktsioonide rakendamiseks. Kui tee seisundinõuete mittevastavusi ei fikseerita, siis ei saa hooldelepingu rikkumise eest vähendada ettevõtjale makstavat tasu. Auditeeritud teedevalitsustes, kus ei fikseeritud igapäevase järelevalve tulemusi, ei olnud igapäevase järelevalve alusel 2004. ja 2005. a kordagi vähendatud ettevõtjale makstavat tasu. Igakuised ülevaatused Lisaks igapäevasele järelevalvele tuleb teehoolde järelevalve juhendi kohaselt kord kuus koos hoolde- ettevõtjaga kontrollida tee seisundi vastavust nõuetele. Ülevaatuse kohta tuleb koostada akt, kus registreeritakse kõik puudused, nende esinemise koht ning antakse hinnang teede vastavuse kohta kehtestatud nõuetele. Puuduste registreerimisel ei ole tähtis, kas teehooldaja oleks pidanud need kõrvaldama või mitte. Tegelikult ei registreerita kuuülevaatuse käigus kõiki puudusi. Teedevalitsuste juhtide selgituste kohaselt fikseeritakse teehoolde ülevaatuse aktis üldjuhul tee seisundinõuete mittevastavused, mida peab kõrvaldama hoolde tegija. Need tee seisundinõuetele mittevastavused, mida peaks kõrvaldama Maanteeamet, jäävad fikseerimata. Auditeeritud teedevalitsuste dokumentidest ei selgunud, et Maanteeamet oleks kontrollinud teehoolde järelevalve juhendi täitmist. 15 Kattega maanteed seisunditasemel “4” ja “3” 16 3.2. Teede hooldajate vastu ei saa rakendada tõhusaid rahalisi sanktsioone Hooldelepingutes on sätestatud, et lepingujärgset tasu vähendatakse teehoolde järelevalve juhendis sätestatud korrast lähtudes. Erineva iseloomuga puuduste summeerimiseks määrab juhend igale puudusele selle arvestusliku ulatuse kilomeetrites. Näiteks ühel teekilomeetril ühe suure augu olemas- olu või ühe kilomeetri tee lumest lahti lükkamata jätmise arvestuslik mõõt on ühesugune – üks kilo- meeter. Väikese augu arvestuslikuks mõõduks on 0,5 kilomeetrit. Kui kilomeetrisel lõigul esineb mitmeid ühte liiki puudusi, siis nende arvestuslikud pikkused summeeritakse, kuid kuni suuruseni üks kilomeeter (st kui kilomeetrisel lõigul on kümme suurt auku, siis puuduse arvestuslik ulatus on ikka üks kilomeeter). Kui tuvastatud puuduste arvestuslik koguulatus ületab 20% kontrollitud teede kogupikkusest, on teedevalitsusel õigus vähendada hoolde eest makstavat tasu. See tähendab, et ka siis, kui teehooldaja mõnel teel või teelõigul jätab tegemata hooldelepingu järgi hädavajalikud tööd ja seetõttu tee sõideta- vus halveneb, ei saa vähendada teehooldajale lepingu järgi makstavat tasu, kui puuduste koguulatus ei ületa 20%. Tasu vähendamise suurus sõltub sellest, kas puudus on fikseeritud igakuise või igapäevase ülevaatuse käigus. Igakuisel ülevaatusel tuvastatud puuduste eest on õigus alandada hoolde eest makstavat tasu 10 krooni ja igapäevasel ülevaatusel tuvastatud puuduste eest 200 krooni iga nõuetele mittevastanud kilomeetri eest. Näiteks maksti Põhja Regionaalse Maanteeameti Keila piirkonnas teehooldajale välja kogu lepingujärgne tasu, kuigi 2005. aasta juulikuus ei vastanud nõuetele 19,2% kontrollitud teedest.16 2004. aastal ja 2005. aasta 9 kuuga olid valimisse kuulunud teedevalitsused vähendanud hoolde eest makstavat tasu kokku 51 730 krooni, sellest igapäevasel ülevaatusel tuvastatud puuduste tõttu 8450 krooni. Samal ajavahemikul maksti hoolde tegijatele valimisse kuulunud hooldelepingute alusel kokku üle 110 miljoni krooni. Riigikontrolli arvates ei toeta hooldetasu sanktsiooniga vähendamise põhimõtted piisavalt hoolde eesmärki – tagada riigimaanteede vastavus seisundinõuetele. Riigikontroll ei pea õigeks, et hooldus- tasu vähendatakse ainult siis, kui seisundinõuetele ei vasta arvestuslikult enam kui 20% teedest. Ettepanekud Maanteeameti peadirektorile Teede hooldelepingute täitmise üle järelevalve parandamiseks soovitab Riigikontroll järgmist: • Kontrollida lähiajal kõigis teedevalitsustes ja Põhja Regionaalses Maanteeametis teehoolde järele- valve juhendi täitmist ning kontrolli tulemustest lähtudes muuta vajaduse korral juhendit või rakendada sanktsioone teedevalitsuste töötajate vastu, kes juhendit ei järgi. • Kehtestada Maanteeametis tõhus kontroll teehoolde järelevalve juhendi täitmise üle. • Muuta teehoolde järelevalve juhendit selliselt, et kui hoole ei vasta lepingutingimustele, tuleb tõstatada küsimus lepingujärgse tasu vähendamisest, ning teha teid hooldavaile äriühingutele konkreetsed ettepanekud hoolduslepingutesse sellekohaste muudatuste tegemiseks. 16 Teehoolde ülevaatuse akt. Harju teedevalitsuse Keila piirkond. Ülevaatuse aeg 26.07.2005. a 17 3.3. Puudub riiklik järelevalve teede seisundinõuetele vastavuse üle Maanteeamet ei saa teostada riiklikku järelevalvet riigimaanteede seisundinõuetele vastavuse üle Tee nõuetele vastavas seisundis hoidmise kohustus on tee omanikul. Riigimaanteede korrashoidu korraldab Maanteeamet, kohalikel teedel kohalik omavalitsus ja erateedel eraõiguslik tee omanik. Teeseadus sätestab, et järelevalvet teeseaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetest kinnipidamise üle korraldavad Maanteeamet ja Politseiamet ning tee omanik. Majandus- ja kommunikatsiooni- minister on määranud ametnikud, kes on pädevad teostama riiklikku järelevalvet teeseaduse järgimise üle (nendeks on nimetatud ainult Maanteeameti töötajad). Järelevalvet teostavail ametnikel on õigus teha tee omanikule ettekirjutusi ja rakendada asendustäitmist, kui neid ei järgita. Maanteeameti põhimääruse kohaselt on ameti üheks põhiülesandeks riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja vajaduse korral riikliku sunni rakendamine.17 Teede seisundinõuetele vastavuse järelevalve ülesannet pole Maantee- ametis konkreetsetele struktuuriüksustele ega ametnikele pandud, selleks puudub ka kirjalikult fikseeritud kord. Veelgi enam – teedevalitsuste põhimäärustes pole riikliku järelevalve kohustust üldse sätestatud, see on fikseeritud vaid ameti enda ja Põhja Regionaalse Maanteeameti põhimäärustes.18 Teeseaduse ja selle alusel antud õigusaktide täitmise järelevalvel tuleb eristada kahte järelevalve liiki: omanikujärelevalvet ja riiklikku järelevalvet. Omanikujärelevalve eesmärgiks on kaitsta teeomaniku huve ja anda talle kindlustunne, et tee on hoitud tema juhistest ja õigusaktide nõuetest lähtudes. Riikliku järelevalve eesmärgiks on kaitsta ühiskonna huve ja anda inimestele kindlustunne, et kõiki avalikult kasutatavaid teid hoitakse teeseaduse ja sellest lähtuvate õigusaktide nõuete kohaselt. Tehes järelevalvet selle üle, kuidas riigimaanteid hooldavad äriühingud oma lepingujärgseid kohustusi täidavad, teostab Maanteeamet omanikujärelevalvet. Teedevalitsuste omal jõul tehtava teehoolde ja nende poolt tellitud teehoolde üle ei saa Maanteeamet teostada riiklikku järelevalvet, kuna iseenda kohustuste täitmise üle ei saa järelevalvet teha. Teeseadus on Maanteeametile selles osas pannud ülesande, mida ametil ei ole võimalik täita. Seda sellepärast, et haldusmenetluse seadus keelab haldus- menetluses osaleda isikul, kes on asjas menetlusosaline või on menetlusosalisest tööalases, teenistuslikus või muus sõltuvuses (menetlusosaliseks loetakse isikut, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada.19 Kui tee omanik alustaks enda suhtes riikliku järelevalvemenetlust, oleks tema toimingud õigustühised ja vastuolus haldusmenetluse seadusega. Kehtiva järelevalve korralduse kohaselt oleks riigimaanteede seisundi vastavust teeseaduse nõuetele õigus kontrollida üksnes Politseiametil. Kuid see ei ole Politseiameti põhiülesanne. Samuti puudub tal selleks vajalik ressurss ja kompetents. Politseistatistika andmetel ei ole politsei algatanud aastatel 2002–2004 ühtegi haldusõigusrikkumist või väärteomenetlust seoses tee seisundinõuete mitte- järgimisega.20 17 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. veebruari 2003. a määrus nr 31 “Maanteeameti põhimäärus” 18 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. oktoobri 2004. a määrus nr 197 “Põhja Regionaalse Maanteeameti põhimäärus” 19 Haldusmenetluse seadus, § 11 lg 1 p 2–3 20 POLIS infosüsteem. Andmekogu registrinumber 1017. Infosüsteemis registreeritakse andmeid õigusrikkumiste ja politseitegevuse kohta. 18 Riigikontroll ei pea õigeks, et Maanteeametile on pandud seadusega kohustus teha riiklikku järele- valvet riigimaanteede seisukorra üle, kuna amet korraldab riigimaanteede korrashoidu ja iseenda kohustuste täitmise üle riiklikku järelevalvet teha ei saa. Ettepanek majandus- ja kommunikatsiooniministrile Teeseaduse täitmise üle riikliku järelevalve tegeliku toimimise eelduseks on, et seaduse täitja ei pea kontrollima iseenda tegevust. Riigikontroll soovitab • algatada õigusaktide muutmine, millega Maanteeametilt võetaks kohustus teostada riiklikku järele- valvet riigimaanteede seisundinõuetele vastavuse üle. See kohustus tuleks panna mõnele teisele riigiasutusele, kellel on vajaduse korral voli tellida järelevalvet riigimaanteede hoolduse üle vastavat tegevusluba omavatelt isikutelt. Vastutus riigimaanteedel nõutud seisundi tagamise eest on määratlemata Teeseadus sätestab, et avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud hoidma tee teeseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis. Teeseadus ja selle alusel antud õigusaktid ei määratle, kes konkreetselt vastutab riigis selle eest, et riigimaanteed vastaks nõutud seisundile. Teeseadus sätestab küll Maanteeameti kohustuse korraldada teehoidu (st ka teehoolet) riigimaanteedel, kuid ei pane talle vastutust riigimaanteede seisundinõuetele vastavuse eest. Maanteeameti vastutust selle eest ei sätesta ka ükski teine õigusakt.21 See on ka mõistetav, kuna Maanteeameti juhti ei saa panna vastutama riigimaanteede seisukorra eest, eraldamata ametile piisavalt raha teede korrashoiuks. Riigikontrolli arvates ei ole loomulik, et riik vastutab omanikukohustuste täitmise eest riigimaanteedel umbisikuliselt. Kui riik on vara omanikuna kohustatud täitma seadusest tulenevaid nõudeid, siis peab olema selge, milline institutsioon ja millised isikud nende kohustuste täitmise eest vastutavad. Ettepanek majandus- ja kommunikatsiooniministrile • Algatada teeseaduse muudatus, millega määratakse kindlaks, kes vastutab riigimaanteedel nõutud seisundi tagamise eest. 21 Riigivaraseaduse § 7 lg 2 sätestab, et riigivara valitsejad on kohustatud nende valitsemisel olevat riigivara ja volitatud asutused on kohustatud nende valduses olevat riigivara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema igati selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Riigivaraseaduse sõnastusest ei tulene, et riigivara valitseja või volitatud asutus on kohustatud tagama riigimaanteede vastavuse kehtestatud seisundinõuetele. 19 4. Muud tähelepanekud 4.1. Teedehooldajale maksti põhjendamatult 641 000 krooni Kagu Teedevalitsus maksis Põlva maakonna riigimaanteede hoolde eest 2005. aastal teehooldajale põhjendamatult 641 000 krooni. Hoolde tegijale tasuti olematu teemaa hooldamise eest. Kagu Teedevalituse juhataja väitel on põhjendamatu makse põhjuseks inimlik eksitus Põlva maakonna riigimaanteede hooldelepingus esimese seisunditasemega kõrvalmaanteede ja teise seisunditasemega kruusateede hooldatava teemaa pindala määramisel. Tabel 1. Tegeliku ja hooldelepingus näidatud teemaa võrdlus Tee liik Teemaa Tegelik Vahe Ühikuhind Põhjendamatu Põhjendamatu pindala teemaa (ha) (sh käibe- makse aastas makse kokku lepingus pindala maks), (kr) (kr) (kr) seisuga (ha) (ha) 30.10.2005 Kõrvalmaanteed ja ühendusteed, seisunditase 1 391 145 246 1510 371 966 309 972 Kruusateed, seisunditase 2 741 460 281 1416 397 330 331 108 Kokku 527 769 296 641 080 Allikas: Kagu Teedevalitsus Riigikontrollile antud selgituste kohaselt tehti hooldatava teemaa määramisel kaks viga. Esimene neist riigihanke pakkumise kutse dokumentides, kus esimese seisunditasemega kõrvalmaantee teemaa puhul märgiti tegeliku pindala asemel kogu kattega teede pindala. Teist korda eksiti hooldelepingu sõlmi- misel, kui 460 hektari kruusateede teemaa asemel kirjutati hooldelepingusse kruusateede kogupikkus (741 km) ja sellest tulenevalt suurendati aastas hooldetööde summat 397 330 krooni võrra. Kogu lepinguperioodi jooksul kandnuks riik tehtud vigade tõttu kahju üle 3 800 000 krooni. Kui Riigikontroll juhtis auditi käigus Kagu Teedevalitsuse tähelepanu teemaa ebaõigele fikseerimisele hooldelepingus, muutis teedevalitsus kokkuleppel hoolde tegijaga lepingut. Alates 1. novembrist 2005. a on hooldatava teemaa pindala 527 ha võrra väiksem, ning põhjendamatult makstud summa ulatuses pidi vähendatama novembri- ja detsembrikuu hooldetasu. Ühtlasi lepiti kokku, et tavahoolde maksumuse vähendamise arvelt tellitakse ettevõtjalt igal aastal 700 000 krooni eest täiendavaid perioodilise hoolde töid. Riigikontroll on seisukohal, et Kagu Teedevalitsus ei järginud täiendavate perioodiliste hooldetööde tellimisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Perioodiliste hooldetööde kogumaksumus hoolde- lepingu edasise kestuse perioodil on suurem kui piirmäär, mille ületamisel tuleb algatada riigihanke- menetlus. Kagu Teedevalitus seda ei teinud. Ettepanekud Maanteeameti peadirektorile • Otsustada Kagu Teedevalitsuse nende töötajate vastutuselevõtmine, kelle ametialase lohakuse tõttu tasus riik tee hooldajale 2005. aastal põhjendamatult 641 080 krooni. • Rakendada täiendavaid kontrollimeetmeid, et tagada hoolduslepingute vormistamisel nende tingimuste fikseerimine, milles tegelikult kokku lepitakse. 20 4.2. Kohalike maanteede seisundinõuetele vastavuse üle ei tehta riiklikku järelevalvet Nii nagu Maanteeamet ei saa teha riiklikku järelevalvet teeseadusega kehtestatud nõuete täitmise üle riigimaanteedel, ei saa seda teha kohalik omavalitsus kohalikel teedel. Kohalike teede seisundi vastavust teeseaduse nõuetele peaks kontrollima Maanteeamet. Ameti töötajad seda viimastel aastatel teinud ei ole, ka ei ole seda teinud ükski valimisse kuulunud teede- valitsus. Teedevalitsuste põhimäärused neile selleks pädevust ei anna; teedevalitsuste töötajaid ei ole majandus- ja kommunikatsiooniminister määranud nendeks isikuteks, kes on pädevad teostama teeseaduse täitmise üle riiklikku järelevalvet. Maanteeameti arvates on kohalike omavalitsuse omandis olevate teede olukord tunduvalt halvem riigimaanteede omast. Kohalikel teedel riikliku järelevalve tegemata jätmise põhjusena nimetab Maanteeamet töötajate vähesust ametis (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis kaalutaksegi võimalust muuta teeseadust selliselt, et Maanteeametilt võetaks kohustus teha riiklikku järelevalvet kohalike teede seisundinõuetele vastavuse üle). Ettepanek Maanteeameti peadirektorile • Määrata kindlaks Maanteeameti teostatava riikliku järelevalve korraldus kohalikel teedel ja nõuda sellest lähtudes teedevalitsustelt ning Põhja Regionaalselt Maanteeametilt kohalike teede seisu- korra kontrollimist. Olav Lüüs IV auditiosakonna peakontrolör 21 Lisa. Maanteeameti hooldusstruktuur seisuga 1. jaanuar 2005. a 22 Majandus- ja kommunikatsiooniministri ning Maanteeameti peadirektori vastused 23 Hr Olav Lüüs Riigikontroll Teie 30.12.2005 nr OS-2-7.1/05/1853 Narva mnt 11a Meie 07. 02.2006 nr 12-7/982 15013 TALLINN Riigimaanteede hoolduse korraldus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab arvamuse Riigikontrolli 30.12.2005. a aruande “Riigimaanteede hoolduse korraldus” eelnõu kohta. Kirjas on vastatud aruandes toodud ettepanekutele. Aruandest p 1.1 1. Algatada "Teeseaduse" muutmine eesmärgiga määratleda seaduses teehoolduse mõiste. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on valmimas ""Teeseaduse" muutmise seaduse" eelnõu, milles on muuhulgas sätestatud ka teehoolduse mõiste. 2. Teha rahandusministrile ettepanek täpsustada riigieelarve klassifikaatorit selliselt, et Maanteeameti tegevuskuludes oleks võimalik eristada teehooldega seotud kulusid. Kuni riigieelarve klassifikaatori täpsustamiseni tuleks eristada Maanteeameti eelarves teehooldega seotud kulud ja nõuda nende kohta aruandlust. Aruande osa 1.1 pealkirjas toodud väide, et ministeeriumil puudub ülevaade riigimaanteede hooldekuludest, ei vasta tõele. Tegevuskulude koosseisus olevate kulude, sealhulgas hoolduskulude kohta, on kulude analüüsimiseks vajalikud andmed Maanteeametil olemas ning eelarvete ja teehoiukavade koostamisel analüüsitakse kõikide teehoiualaste tegevuste vajadusi, võimalusi ja maksumusi, sh ka teehoolde mahtu ja kulusid. Hoolduskulud aastate lõikes on olemas ka Riigikontrolli aruandes. Liiga üksikasjalik kulude planeerimine riigieelarves ei ole otstarbekas. Maanteeameti tegevuskulude planeerimisel ei analüüsita mitte ainult hoolduskulude vajadust, vaid kõiki riigieelarve klassifikaatoris nimetatud tegevuskulude koosseisus olevaid kulusid. Aruandes on viidatud teehoolde kulude äranäitamise vajadusele riigieelarves seoses teehoolde kulude suure osakaaluga teehoiu kogukuludes. Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et kui näiteks 2004.a. olid teehooldekulud 352 mln kr, siis investeeringute osakaal ulatus koguni 1450 mln kr. Investeeringud omakorda jaotuvad erinevate tegevuste vahel, nagu näit kõvakattega maanteede ja kruusateede erinevad remondiliigid, kruusateedele katete ehitamine jne. Aruande ettepaneku loogika kohaselt tuleks siis riigieelarvesse lisada täpsustatud klassifikaatorid ka investeeringute lõikes, mis ministeeriumi hinnangul pigem “risustaks” riigieelarvet liigse informatsiooniga. Seoses eeltooduga ei pea Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vajalikuks muuta riigieelarve klassifikaatorit. Aruandest p 1.2. 3. Tellida lisauuring, et hinnata riigimaanteede hoolde äriühingutelt ostmise otstarbekust. Eesti riigi majanduspoliitika üheks põhiseisukohaks on asjaolu, et riik ei pea üldjuhul tegelema ettevõtlusega, v.a kui tegemist on spetsiifilise avaliku teenuse osutamisega. Selle tulemusena on ellu viidud teehoiu erastamisprogramm ja saavutatud eelnevalt püstitatud majanduslik eesmärk. Maanteede hooldustööde andmisel ettevõtetele jääb riigile tellija roll. Maanteeametile kui tellijale on lisandunud ulatuslikum riigihanke konkursside korraldamine, ausa konkurentsi soodustamine, järelevalve ning sanktsioonide rakendamine. Maanteeameti ülesandeks on teehoiu organisatsiooni arengu tagamine. Harju 11 tel: 625 6304 [email protected] 15072 Tallinn faks: 631 3660 www.mkm.ee Reg. kood 70003158 Riigimaanteede hoiutööde andmine ettevõtjatele on toimunud aastatel 2001 - 2003 teede- ja sideministri 24.aprilli 2001.a käskkirjaga nr 115 määratud ja Teede- ja Sideministeeriumi 6. dets 2001. a protokolliga täpsustatud tähtaegadel. Nimetatud otsus tugines Aktsiaseltsi TP Invest ja TP Konsultatsiooni Aktsiaseltsi poolt tehtud uurimistööle "Eesti Vabariigi maanteehoiu organisatsiooni ümberkorraldamise ettepanekute koostamine" ja Maanteeameti peadirektori moodustatud töögrupi soovitustele "Teehoiu organisatsiooni ümberkorraldamise ettepanekud". Käesoleval aastal on Maanteeameti tööplaanis arengukava koostamine. See peab andma vastuse teehoiutööde korraldamise kava kohta lähematel aastatel. Äriühingute poolt teehooldustööde tegemise võrdlus ja hindamine, mis saab olema üks osa sellest arengukavast, on Maanteeameti poolt tellitud. Aruandest p 3.3. 4. Teeseaduse täitmise üle riikliku järelevalve tegeliku toimimise eelduseks on, et seaduse täitjad ei pea kontrollima iseenda tegevust. Riigikontroll soovitab: - algatada õigusaktide muutmine, millega Maanteeametilt võetaks kohustus teostada riiklikku järelevalvet riigimaanteede seisundinõuete vastavus üle. See kohustus tuleks panna mõnele teisele riigiasutusele, kellel on vajaduse korral voli tellida järelevalvet riigimaanteede hoolduse üle vastavat tegevusluba omavatelt isikutelt. Maanteeamet on praegu teehoiutööde täitjaks vaid viie teedevalitsuse asukoha maakonna hooldustöödel. Teistes maakondades teostab Maanteeamet ehitusjärelevalvet ettevõtjate poolt tehtavatel hooldustöödel. Suurematel ehitus- ja remonditöödel kõikides maakondades valitakse ehitusjärelevalve teostaja "Riigihangete seaduses" ettenähtud korras. Peale ehitusjärelevalve on Maanteeameti kohustuseks teha järelevalvet teede kasutajate üle. Aruandes viidatakse ühtlasi sellele, et riigimaanteede seisundi vastavust "Teeseaduse" nõuetele on õigus kontrollida ka Politseiametil, kuid see ei ole Politseiameti põhiülesanne, tal puudub selleks vajalik ressurss ja kompetents. Sellise hinnangu taustal jääb arusaamatuks, millisel teisel riigiasutusel, peale Maanteeameti või Politseiameti, on täna olemas vastav kompetents ja ressurss. Meie hinnangul oleks Maanteeameti ressursi ja pädevust dubleeriva täiendava riikliku struktuuriüksuse loomine ebaproportsionaalselt kulukas võrreldes järelevalve tõhustamisest teoreetiliselt saavutatava efektiga. Seetõttu ei pea Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium mõistlikuks moodustada teehoiu riiklikuks järelevalveks ja järelevalveks "Teeseaduse" ja selle alusel antud õigusaktide nõuetest kinnipidamise üle eraldi riikliku institutsiooni. Maanteeameti kohustuste täpsustamiseks on eespool nimetatud ""Teeseaduse" muutmise seaduse" eelnõus muudatused ette nähtud. 5. Algatada teeseaduse muudatus, millega määratakse kindlaks, kes riigimaanteedel nõutud seisundi tagamise eest vastutab. "Teeseaduse" § 25 lõike 1 kohaselt korraldab teehoidu tee omanik ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt korraldab riigimaanteedel teehoidu ja kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks Maanteeamet. Kohustus tagada ohutu liiklus sisaldab endas nii nõutud seisundi tagamist kui ka muid teehoiu mõistes sätestatud tegevusi. Seaduses sätestatud kohustuste täitmise eest peabki vastutama teehoiu korraldaja. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei pea põhjendatuks ettepanekut muuta "Teeseadust" Maanteeameti kohustuste täpsustamiseks. Lugupidamisega (allkiri) Edgar Savisaar Minister Jaak Säälik 6256437 [email protected]  MAANTEEAMET Riigikontroll Teie: 30.12.2005 nr. OSIV-2-7.1/05/ Meie: 20.01.2006 nr. 11.1-3/3226 Seisukohad kontrolliaruande eelnõu kohta Esitame siinjuures Maanteeameti seisukohad Riigikontrolli auditi "Riigimaanteede hoolduse korraldus" kontrollaruande (edaspidi tekstis - aruanne) eelnõu kohta. Oma kirjas oleme veelkord esitanud mõningaid kommentaare (vaatamata meievahelistele varasematele aruteludele) aruandes toodud tähelepanekute kohta ning anname seisukohad tehtud ettepanekute rakendamise võimaluste osas, lisades ühtlasi ettepanekute rakendamiseks tehtavad toimingud. 1. KOMMENTAARID 1.1. Aruande kokkuvõtte järelduste esimese lõigu osas: Riigimaanteede korrashoidu korraldab Maanteeamet, kuid tegelikku korrashoidu teostavad või tellivad Maanteeameti allasutused ( PRMA, teedevalitsused ). Riiklikku järelvalvet teostades kontrollib Maanteeamet oma allasutuste ning lepingute alusel korrashoiu töid tegevate äriühingute tööd. Seega ei saa väita, et Maanteeamet teostab riiklikku järelvalvet otseselt iseenda tegevuse üle. 1.2. Aruande p.1.1. osas: 1.2.1. Rahandusministeeriumi poolt uue eelarve klassifikaatori väljatöötamise käigus (2002- 2003.a.) juhtis Maanteeamet Rahandusminiteeriumi tähelepanu sellele, et uue klassifikaatori kasutusele võtmise tulemusel pole võimalik eelarves välja tuua riigimaanteede hooldeks planeeritavaid kulusid. Aruandes võiks ikkagi ära märkida Maanteeameti pöördumised Rahandusministeeriumi poole (edastati kontrolli käigus ka Riigikontrollile), kes pidas eelarve klassifikaatori juures nimetatud probleemi ebaoluliseks. Maanteeametil oma tegevuses on olnud võimalik lähtuda ainult riiklikult kehtestatud eelarveklassifikaatorist ja vastavalt sellele planeerida eelarves kulusid ning pidada sellekohast arvestust. 1.2.2. Märkus, et teehooldetööde maksumus ei kajasta kõiki teehooldega seotud kulusid (aruande lk 10 alt teine lõik) on ainult osaliselt paikapidav. Kulude arvestuses on lähtutud riiklikult kehtestatud kulude arvestamise korrast. Näiteks: tehnika soetamine on investeering ja arvestatakse raamatupidamislikult põhivara, mitte tegevuskulude hulka kuuluvaks. Seega ei ole võimalik tehnika soetamist arvata hooldekulude koosseisu. Hooldekulude hulka kuulub kasutatava tehnika kulum (amortisatsioon). Pärnu mnt. 463A telefon: 611 9300 10916 faks: 611 9360 TALLINN e-post: [email protected]  2 Teedevalitsuse keskuses töötavate juhtide ja spetsialistide palgakulu, hoonete remondi- ja halduskulud, jne. ei ole seotud teedevalitsustes ainult hooldetööde teostamisega ühes maakonnas, vaid kogu regionaalse teedevalitsuse hooldetööde korraldamisega kõikides maakondades, remondiobjektide hangete ja teostamise korraldamisega, liiklusohutusalase tegevusega, teeilmajaamade, liiklusloenduse ja paljude muude tegevustega. Nende kulude jagamine kõikide tööliikide, objektide, teepiirkondade, teelõikude, jne. lõikes on väga töömahukas ja majanduslikku efekti mitteandev tegevus. Samaaegselt ei ole millegagi kindlustatud, et ettevõtjatelt saadavad võrreldavad andmed hooldelepingute alusel tehtavate tööde osas teistes maakondades oleksid sama metoodika alusel koostatud ja nende omavaheline võrdlus tuleks objektiivne. 1.2.3. MKM-ile tehtud ettepaneku kohta (lk 11 kolmas alalõik): Arvestades Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud eelarvestamise korda, põhimõtteid ja klassifikaatoreid ning eelpool toodud põhjendusi, on Maanteeameti süsteemis võimalik jätkata ainult Riigieelarve seadusele vastavat kulude eelarvestamist ja riigi raamatupidamise üldeeskirjale vastavat kasutatud vahendite arvestust ning aruandlust. 1.2. Aruande p. 3.3. osas: Sisalduva väite kohta, et tehes järelvalvet selle üle, kuidas riigimaanteid hooldavad äriühingud oma lepingujärgseid kohustusi täidavad, teostab Maanteeamet omanikujärelvalvet: Omanikujärelvalve teostajaks on Maanteeameti allasutused ehk teedevalitsused. Maanteeametil on võimalik täita teeseaduses toodud ülesannet, kuna riikliku järelvalve raames algatatud haldusmenetluses on menetlusosaliseks isikuks äriühingu esindaja, kes ei ole Maanteeametiga tööalases, teenistuslikus ega muus sõltuvuses vaid lepingulises suhtes. Küll on aga Politseiametil võimalik algatada väärteomenetlust iga hooldega seotud vastutava isiku suhtes kui tuvastatakse rikkumisi. Seda on Politseiameti töötajad ka teinud, tõsi küll mitte teeseisundi nõuetega seoses, vaid muude teehoiuga seotud puuduste korral. 1.4. Aruande p. 4.1. osas: Tahame kõigepealt tänada hr. Olgot, kes avastas vea Kagu TV lepingus ja arvestades Riigikontrolli autoriteeti, oli võimalik hooldeettevõtjat selliselt mõjutada, et ta nõustus lepingu mahtude vähendamisega. See, kas riik tasus põhjendamatult või mitte teehooldajale üle 600 tuhande krooni, on siiski tõlgendamise küsimus, sest tegelikult muudeti lepingulist tööde mahtu lepingu summat muutmata ja saadi lihtsalt lisatöid. Samuti on tõenäoline, et aasta arvestuse lõppedes oleks ka viga välja tulnud. See on muidugi oleksite küsimus, kuid "oleks" on ka väide, et veaga oleks lepinguperioodi vältel olnud kahjud üle 3,8 miljoni krooni. Oleme seisukohal, et pakkumise avamise hetkel olev lõpphind ei kuulu muutmisele, kui lepingu sisemiselt toimub mingite töömahtude asendamine teistega ja summad on võrdsed (ka Riigihangete Ameti varasemad selgitused on sellised). Seega ei saa käsitleda perioodilise hoolde lisamist riigihangete seaduse rikkumisena kuna hanke maksumust selle tegevusega ei muudetud. 2. ETTEPANEKUTE RAKENDAMINE. 2.1.Majandus ja kommunikatsiooniministrile tehtavatest ettepanekutest. Lk.11 • Ettepanek teeseadusesse teehoolduse mõiste lisamiseks, koos muude vajalike täpsustustega on koos ministeeriumiga käesoleval hetkel menetluses olevas teeseaduse muudatuse eelnõus juba algatatud.  3 Kuivõrd seaduses ei saa kõike vajaliku põhjalikkusega kirjeldada, oleme algatanud ka hoolde alla kuuluvate toimingute täpsustamiseks MA peadirektori 21.jaanuari 2003.a käskkirjaga nr. 6 kinnitatud "Maanteehoiutööde rühmitamine ja tähistamine" muutmise. Muudatuse rakendamine toimub alates 01.01.2007. • Klassifikaatori osas vaata kommentaaride osa p.1.2.3. Samal ajal on Maanteeametis olemas piisav info hooldekulude kohta teedevalitsustest kehtiva aruandluse alusel laekuva teabe põhjal. Vajadusel saab täiendavat infot igas teedevalitsustes hoolde kohta peetavate kulude analüüsist. • Teedevalitsuste ja äriühingute teehooldekulutuste võrdleva analüüsi II etapi, milline hõlmab kõiki maakondi, on Maanteeamet juba tellinud ja selle saame kätte lähiajal. Lisauuringu vajaduse peaks otsustama peale analüüsi II etapi tulemuste kohta info esitamist ministeeriumile. Lk.19 • Kui on võimalik mõnele teisele riigiasutusele panna riikliku järelevalve teostamine, ei vaidle Maanteeamet vastu, kuid juhime tähelepanu asjaolule, et kehtiv seadusandlus ei võimalda alustada järelvalvemenetlust ühel riiklikul institutsioonil teise riikliku institutsiooni suhtes. • Kuivõrd maanteede nõutud seisundi peab tagama omanik – seega riigimaanteedel riik, siis ei saa teeseadusesse kirjutada konkreetset tagajat, vaid see tuleb täpsustada seaduse alamaktidega: põhimääruste ja käskkirjade kaudu kuni konkreetse persooni määramiseni. 2.2. Maanteeameti peadirektorile tehtavatest ettepanekutest. Lk. 11 • Teedevalitsuste ja äriühingute teehooldekulutuste võrdleva analüüsi II etapi tulemuste, milline hõlmab kõiki maakondi, kättesaamise (jaanuaris 2006) järel informeerime 2006.a. veebruari kuu jooksul teedevalitsusi ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumit. Lk. 12 • Kõikide varem sõlmitud lepingute uue malli järgi muutmine on küll teoreetiliselt võimalik, kuid praktiliselt tähendaks see lepingupartneritega uute läbirääkimiste pidamist. Järgides riigihangete seaduse mõtet, et lepingu täitmisel ei tohiks olulisi lepingutingimusi muuta, on Maanteeamet siiski seisukohal, et vanemates lepingutes peab täpsustama kindlasti neid tingimusi, mis on olulised ja aitavad kaasa eesmärgi saavutamisel. Kuid kõigi varasemate lepingute ümbertegemine sinna uutest lepingutest punktide ümberkandmisega ei ole võimalik. Lepinguid on vastavalt vajadusele täiendatud ja täiendatakse ka edaspidi ja seda teeme lepingute igaaastaste täpsustuste käigus. Lk.13 • Maanteede nõutavale seisundile vastavuse tagamine on laiem protsess ning tähtis on ka see, millal on toimunud või toimub maantee remont, millise perioodilisusega jne. Seetõttu on pakkumise kutse dokumentidesse tulevikus kavatsus lülitada remonditavate teede nimekiri teehoiukavade alusel. Samal ajal on kõigil potentsiaalsetel pakkujatel võimalik maanteede seisukorraga tutvuda enne omapoolse pakkumise esitamist. Lisatakse ka järelandmised remonti vajavatel teedel seisunditasemete näitajate osas, mida pole võimalik tagada hooldega. • Saame rääkida puudustest, mille poolest üks või teine maantee ei vasta nõuetele, kuid me ei saa alandada terve tee seisunditasemeid. Et fikseerida, millised puudused hooldelepinguga töid alustades maanteedel on, vaadatakse tellija ja töövõtja poolt ühiselt teedevõrk üle ja koostatakse hooldelepingu sõlmimisel lepingule lisaks kahepoolsed hoolde üleandmise- vastuvõtmise aktid. Sama tehakse ka hooldelepingu lõppemisel.  4 Lk 15 • Pole võimalik rakendada, sest kehtiv Riigihangete seadus nõuab objektiivseid ja täpselt mõõdetavaid hindamiskriteeriume. Sellist kriteeriumit seisunditasemete muutumise korral vastava hinnakorrigeerimise alusel määrata pole võimalik. • Ettepaneku realiseerime juba alustatud ettevalmistavates Jõgeva maakonna järgmise hoolde hanke pakkumise kutsedokumantides. Oleme kaalunud hanke läbiviimisel rakendada korda, kus ehitus- või remondiobjekti valmimisjärgselt maksaksime esimesel kahel aastal näiteks 50- 60% ja edaspidi 70-80% hoolde seisunditaseme maksumusest. Hetkel on käsil analüüs õigete protsentide leidmiseks ja lähiajal kuulutatakse riigihange välja. • Seda on ka mõningail juhtudel üksikute teeelementide puhul rakendatud. Kas need on võrdsed tegelike hooldekuludega või mitte, seda ei ole võimalik ettevõtjate puhul absoluutse täpsusega tuvastada. Kuigi ettevõtjail seaduslikku kohustust uute ühikuhindade esitamiseks pole, üritame igaaastaste lepinguhindade täpsustuste käigus saada remonditud teelõikudele uued seisunditasemete hooldehinnad. • Siin on liialt rõhku pandud ühikhindadele ja nende võrdlusele. Teedevalitsustes on käesolevalt kulude arvestuses aluseks MA peadirektori 21.jaanuari 2003.a käskkirjaga nr. 6 kinnitatud "Maanteehoiutööde rühmitamine ja tähistamine" – tööde ja kulude liikide tähistussüsteem, mis on aluseks kulude klassifitseerimiseks ning selle alusel statistilise aruandluse koostamiseks. Teedevalitsuses omajõududega tehtavad tavahoolde tööde kulud saadakse vastavalt klassifikaatorile seisunditasemete kaupa. Ka hooldelepingu alusel tavahoolde eest tasumine toimub maanteede seisunditasemete hindade, mitte tavahoolde koosseisu kuuluvate ühikuhindade alusel (näiteks Põlva maakonna teede hooldeleping AS Teede REV-2-ga punkt 7.14). Tuleb hoolikalt kaaluda kulude detailse jaotamise vajalikkust ( ühikuhindade saamist ja kasutuselevõttu ), sellega kaasnevat töömahtu ja sellest oodatavat (tegelikult saadavat !) kasu. Selle ettepaneku rakendamine vajab eelnevat põhjalikku analüüsi ja analüüsi põhjal teeme järgmisest aastast rakendatava hooldekulude arvestuse otsuse - kas detailiseerida olemasolevat arvestust või hoopiski üldistada arvestus seisundite tasemetele (sama ka hankedokumentides) kirjeldades väga täpselt lahti vastava taseme juures teostatavad tööliigid. Lk 17 • 2006.a. I poolaasta jooksul kontrollitakse Maanteeameti poolt kõigis teedevalitsustes ja PRMA-s teehoolde järelevalve juhendi täitmist. Juba teehoolde järelvalve juhendi koostamise ajal oli kavas paariaastase perioodi möödumisel alates selle kehtestamisest juhend üle vaadata ja otsustada täiendamise vajadus. Maanteeameti teehoiu osakonna 2006. aasta tööplaani on lülitatud juhendi täiendamine esimese poolaasta jooksul. Selle aja jooksul koondatakse kõigepealt kokku järelvalve töötajate ettepanekud, tehakse nende põhjal analüüs ja viiakse seejärel sisse muudatused. • Käesoleva aasta 01.aprilliks täiendatakse Teehoiu osakonna ja Järelevalve osakonna põhimäärusi ja töötajate ametijuhendeid teehoole järelevalve juhendi kontrolli ülesandega. • Korrigeerimist vajab mahaarvamiste rakendamise skaala ja see korrigeeritakse koos teehoolde järelevalve juhendi korrigeerimisega. Kuivõrd hooldelepingutes on tehtud hoolde eest maksumuse vähendamise võimalus ka ette nähtud, siis juhendi muutmise järel saab ka seda osa lepingust täiendada.  5 Lk 20 • Maanteeamet saab rakendada meetmeid Kagu Teedevalitsuse juhataja suhtes, mida ka tehakse aruande lõpplikul kättesaamisel. Kagu Teedevalitsuse töötajate suhtes rakendatavate meetmete suhtes jääb otsustamise õigus teedevalitsuse juhatajale. • Maanteeameti Teehoiu osakond võtab oma peale teedevalitsuste poolt sõlmitavate hoolde lepingute ülevaatamise enne nende lõplikku allkirjastamist. Lk 21 • Kohalike teede riikliku järelevalve korraldamiseks koostatakse 2006.a. esimesel poolaastal juhend, milles määratakse konkreetselt teedevalitsuste ja PRMA ülesanded ja kohustused. Samal ajal ei võimalda kehtiv seadusandlus alustada Maanteeametil järelvalvemenetlust kohaliku omavalitsuse kui riikliku institutsiooni suhtes. Lugupidamisega Riho Sõrmus Peadirektor  Riigiteede hooldelepingute finantseerimine Riigiteede korrashoiutööde finantseerimise juhend attemärgistus Juhis riigiteede teekattemärgistuse valikuks, paigaldamiseks MA 2016-020 SISSEJUHATUS Käesolev juhend on koostatud riigiteede hooldelepingutes sisalduvate korrashoiutööde eelarveliseks jaotuseks tegevuskulude ja investeeringute vahel. 1. TEGEVUSKULUDEST FINANTSEERITAVAD TÖÖD 1.1 Tavahooldus 1.1.1 Tavahoolduse tegemise eesmärgiks on riigiteede nõutavate seisundinõuete tagamine. Tehtud tööde mahulist arvestust tehtud tööde eest tasumise eesmärgil ei toimu, tasumine toimub maantee nõutava seisundi tagamise eest. 1.1.2 Tavahooldust kajastatakse tegevuskuluna. 1.1.3 Tavahoolduse koosseisu kuuluvad järgmised tööd: 1.1.3.1 Järelevalve ja teeolude info: hooldaja poolne riigiteede järelevalve, ülevaatus ja talvine patrullteenistus, ööpäevaringne valve, tee- ja ilmaolude alase teabe kogumine (sh teeilmajaamade infosüsteemi ja teeilmaprognoosi andmete ja Keskkonnaagentuuri ilmateadete abil) ja edastamine maanteeinfokeskusesse, hooldepäeviku pidamine ja järelevalvepäeviku täitmine. 1.1.3.2 Sõidutee (kattega tee): katte puhastamine tolmust, porist, lahtise pindamiskillustiku ja libedustõrje materjalide jääkidest, prahi koristamine teelt ja teemaalt, teel hukkunud loomade eemaldamine, löökaukude parandamine, pragude ja vuukide täitmine, pragude remont väljafreesimise ja mastiksiga täitmisega, teekatte servade remont, „higistavate“ teelõikude ülepuistamine sõelmete, peenkillustiku või liivaga, liiklusohtlike katte ebatasasuste likvideerimine täitmise või mahafreesimisega, külmakerkeliste kohtade katmine liivaga ja selle hilisem koristamine. 1.1.3.3 Sõidutee (kruusa- ja pinnastee): prahi koristamine, teel hukkunud loomade eemaldamine, lohkude ja läbilöögikohtade täitmine materjali lisamisega, hööveldamine (sh konaruste, aukude ja lohkude väljalõikamine, täitmine, planeerimine, servavallide likvideerimine, teepinnale vajaliku põikkalde andmine ning tihendamine). 1.1.3.4 Teepeenrad: mahalõikamine (vajadusel koos materjali utiliseerimisega), tugipeenra lohkude täitmine, planeerimine ja tihendamine; kattega peenra pühkimine. 1.1.3.5 Muldkeha ja kraavid: uhtumiste jm vigastuste likvideerimine, nõlva planeerimine, vee äravoolurennide ja kraavide puhastamine. 1.1.3.6 Haljastus: rohu ja peene võsa niitmine teepeenardelt, teemaalt, nõlvadelt, eraldusribalt, liiklussaartelt, võsa raiumine ja koristamine, üksiku puu mahavõtmine, puude, põõsaste, hekkide pügamine, kuivanud ja põlenud hekkide likvideerimine, mahakooldunud või murdunud puude jm haljastuse kahjustuste likvideerimine, raiejääkide koristamine, haljastuse kahjustuste parandamine. 1.1.3.7 Sillad ja viaduktid: mulde, koonuste ja kindlustuse vigastuste kõrvaldamine, avaehituse raudbetoon-, kivi- ja betoonpindade puhastamine, sõiduosa puhastamine ja vajadusel defektide kõrvaldamine, jäämineku ja tulvavete läbilaske tagamine, sildade valve jäämineku ajal, tugiosade puhastamine ja määrimine, deformatsioonivuukide ja vete ärajuhtimissüsteemide puhastamine, käsipuude puhastamine ja vajadusel värvimine, sildade pesemine pärast talveperioodi lõppu, jõesängi puhastamine. 1.1.3.8 Truubid: voolusängi puhastamine setetest, prahist jm, päiste ja tiibmüüride üksikute vigastuste parandamine, isolatsiooni parandamine, kindlustuse parandamine, lülidevaheliste vuukide täitmine, ummistunud truupide avamine. 1.1.3.9 Drenaaži ja sadevee äravooluvõrgud: aastaringse töötamise tagamiseks tehtavad tööd, vajadusel läbipesu, kaevude setetest puhastamine, rentslite ja restkaevu luukide puhastamine. 1.1.3.10 Autobussipeatused: ootekodade ja platvormide korrastamine, koristustööd, ootekoja koosseisu kuuluva inventari puhastamine, parandamine ja värvimine, WC-de regulaarne tühjendamine ja puhastamine, prügikastide regulaarne tühjendamine. 1.1.3.11 Parklad: katte puhastamine tolmust, porist lahtise pindamiskillustiku ja libedustõrjematerjalide jääkidest, prahi koristamine, löökaukude parandamine, pragude ja vuukide täitmine, parkla koosseisu kuuluva inventari puhastamine, parandamine ja värvimine, prügikonteinerite regulaarne tühjendamine. 1.1.3.12 Liikluskorraldus: liiklusohtlike katteaukude, ebatasasuste, uhtumiste, vigastatud piirete jms tähistamine, ajutiste koormuspiirangute tähistamine, ajutine liikluskorraldus liiklus sulgemisel, piiramisel ja ümbersuunamisel liiklusõnnetuste, tormikahjustuste, keskkonnareostuste jm võimalike takistuste puhul, loata paigaldatud liiklusmärkide, viitade ja liiklusvälise teabe kõrvaldamine. 1.1.3.13 Liikluskorraldusvahendid: liiklusmärkide, viitade ja tähispostide puhastamine, pesemine ja korrastamine, nõuetele mittevastavate ja kadunud liiklusmärkide , viitade ja tähispostide asendamine, helkuritega teekattetähiste puhastamine, helkurite vahetamine, kaitsepiirete puhastamine, korrastamine ja pesemine, vajadusel vigastatud lülide asendamine, kiiruskaamerate mõõtekabiinide hooldus. 1.1.3.14 Talihooldus: helkurribadega markiiride paigaldamine ja kokkukogumine, libedustõrje kloriididega, soolaliiva seguga, liivaga, peenkillustikuga, muude selleks sobivate materjalidega nõutava haardeteguri tagamiseks, lumetõrje autosahkadega, teehöövliga, traktorsahaga, rootorsahaga, lume äravedu, pinna tasandamine (teel oleva kinnisõidetud lume ja jääkonaruste tasandamine või eemaldamine ) ja karestamine nõutava haardeteguri tagamiseks, lumeväravate paigaldamine, liikluskorraldusvahendite puhastamine, sildade puhastamine lumest ja jääst, vajadusel kõnniteede libedustõrje, autobussipeatuste platvormide lume- ja libedusetõrje. 1.1.3.15 Jääteed: rajamiseks tehtavad uuringud, dokumenteerimine, liikluskorraldus, sõiduosa tähistus, pragudest ja lõhedest ülesõitudeks sildade rajamine, valvetalituse korraldamine, seisukorra alase info edastamine maanteeinfokeskusesse, side ja päästevahenditega varustamine. 1.1.3.16 Muud: valgustuse korrashoid, elektrienergia maksumus, vigastatud postide jm asendamine, mürakaitseseinte korrashoid, settebasseinide korrashoid, võrkaedade ja väravate korrashoid. 1.2 Perioodiline hooldus 1.2.1 Perioodilise hoolduse eesmärgiks on tee-elementide kulumise ja kahjustuste tagajärgede kõrvaldamine ühekordsete või mahuliselt määratud tegevustega, tagades tee vastamise kehtestatud nõuetele. 1.2.2 Perioodilist hooldust kajastatakse tegevuskuluna. 1.2.3 Perioodilise hoolduse koosseisu kuuluvad järgmised tööd: 1.2.3.1 Sõidutee: ribapindamine, tolmutõrje (vajadusel koos materjali lisamisega). 1.2.3.2 Liikluskorraldusvahendid: liiklusmärgid, portaalid, viidad – olemasolevate eemaldamine või uute paigaldamine. 1.2.3.3 Märgistustööd: teekattemärgistus erinevatest plastikutest, värvidega, olemasoleva markeeringu eemaldamine. 1.2.3.4 Riigitee maa – riigile kuuluv kinnisasi või maaüksus riigitee tarindite ja elementide paigutamiseks ja korrashoiuks (edaspidi teemaa): ala puhastamine jämedast võsast, puudest kompleksselt (raiumine, koristamine, vajadusel juurimine ja maa planeerimine), üksikute puude langetamine, koristus, vajadusel juurimine. Kraavi põhja kindlustamine geotekstiili ja killustikuga. 1.2.3.5 Muud rajatised: bussipeatuse platvormi lammutamine ja utiliseerimine, ootekoja lammutamine ja utiliseerimine, düükrikaevude kaante paigaldus (vajadusel kaevude puhastamine). 1.2.3.6 Tööd toimepidevuse plaani rakendumisel jm ettenägemata tööd: 1.2.3.6.1 tunnipõhine: teetööline, väikemehhanism, meeskonnaauto, teehöövel, kallur, ekskavaator-laadur, autokraana, laadur, treiler, ekskavaator, autode teisaldamine; 1.2.3.6.2 ohtlike jäätmete teisaldamine ja utiliseerimine pärast päästesündmust. 1.2.3.7 Riigitee valgustuse taastusremont: olemasolevate lampide, valgustusmastide, kaablite demonteerimine. Uute üksikute lampide, valgustusmastide paigaldamine ja nendega kaasnevad tööd. Maanteevalgustuse juhtimiskontrollerite paigaldamine. 2. INVESTEERINGUTEST FINANTSEERITAVAD REMONTTÖÖD Investeeringutena käsitletakse allpool olevaid töid: 2.1 Killustikust dreenide ehitus. 2.2 Külmakerkeliste kohtade väljakaevamine, pinnase äraveoga. 2.3 Muldkeha remont liivaga, vajadusel geosünteetide paigaldusega. 2.4 Purustatud kruusast aluse ehitus. 2.5 Killustikust aluse ehitus. 2.6 Asfaltbetoonkatte taastamine (vajadusel koos eelneva katte freesimisega). 2.7 Profiiliparandus. 2.8 Kruuskatte remont purustatud kruusaga*. 2.9 Uute truupide ehitus ja olemasolevate truupide lammutamine. 2.10 Truubiotste kindlustamine. 2.11 Külgkraavide rajamine (vajadusel koos materjali äraveoga). 2.12 Põrkepiirde või torupiirde lammutamine koos utiliseerimisega. 2.13 Uue torupiirde või põrkepiirde ehitus. 2.14 Äärekivide paigaldamine. _________________________ * Hooldelepingutes, mis on sõlmitud enne 01.01.2016, võib käsitleda kruuskatte remonti paksusega kuni 5 cm tegevuskuluna kuni lepingute lõppemiseni.  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 23.12.2011–23.12.2016 Avaliku teabe seadus, § 35 lg 2 p 2 Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Kas riigimaanteid hooldatakse mõistlikult? Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Kas riigimaanteid hooldatakse mõistlikult? Kokkuvõte auditeerimise tulemustest Mida me auditeerisime? Riigikontroll auditeeris riigimaanteede hooldust. Auditi eesmärgiks oli hinnata, kas teid on hooldatud nõuetekohaselt ja säästlikult. Auditiga sooviti saada ka ülevaade, kuidas on Maanteeamet rakendanud Riigikontrolli 2006. aastal auditis „Riigimaanteede hoolduse korraldus“ tehtud soovitusi hooldelepingute ühtlustamise, teede hooldusnõuete täpsustamise ja järelevalve korralduse parandamise kohta. Miks on see maksumaksjatele Riik kulutab riigimaanteede hooldamiseks igal aastal ligikaudu oluline? 45 miljonit eurot. Eriti kriitiline on teede hea sõidetavus talveperioodil, kui liiklusohutus sõltub suuresti hoolde kvaliteedist. Uuringud on näidanud, et hooldesse tehtavad kulutused on enamasti oluliselt väiksemad võrreldes sellest saadava ühiskonna majandusliku kasuga. Kuna riik ise hooldetöid ei tee, vaid tellib kõik hooldetööd ettevõtetelt, siis on riigil tellijana vastutusrikas ülesanne tagada lepingute ja järelevalve kaudu teede vastavus seisundinõuetele. Mida me auditi tulemusel Riigikontrolli hinnangul ei ole Maanteeamet suutnud hoolimata leidsime ja järeldasime? 2006. aastal antud lubadustest 5 aasta jooksul riigimaanteede hoolduse korralduses positiivset arengut esile kutsuda. See peegeldub jätkuvalt ühtlustamata hoolduslepingutes, oluliselt kasvanud kuludes ning puudulikus järelevalves. ■ Riigi kulud teede hooldusele on kasvanud põhjendamatult palju. Eraettevõtetega sõlmitud hooldelepingutes on teehoolde kulud aastatel 2006–2010 olnud keskmiselt 8% võrra kõrgemad, kui see hinnaindeksist lähtuvalt objektiivselt põhjendatud oleks. Kokku on eraettevõtetele sel perioodil põhjendatud tasemega võrreldes makstud ligikaudu 8 miljonit eurot rohkem. Seejuures tuleb märkida, et riigimaanteede hooldusnõudeid ei ole sel perioodil karmistatud. ■ Kulude suurenemise põhjuseks on vähene konkurents ja teede hooldajatelt tellitavate remonditööde mahtude suurendamine. Vähese konkurentsi tagajärjel on hankekonkursside tulemusel sõlmitud lepingud üldjuhul sellised, kus teede hooldamise kulud on varasemast oluliselt suuremad. Seega on ettevõtted saanud küsida hangetel neile sobivat hinda ning Maanteeamet on sellega ka leppinud. Samuti on Maanteeamet suurendanud oluliselt teede hooldajatelt ilma avaliku hanketa tellitavate remonditööde mahtu. Ka lisatöid on ostetud riigihanketa rohkem, kui hoolduslepingus algselt kokku lepiti. ■ Konkurents teede hoolduses on pidevalt nõrgenenud, sellele on kaasa aidanud ka Maanteeamet. Piirkondade teehooldelepingute Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 1 Teehooldetööd ja järelevalve nende üle kestus on muutunud üha pikemaks ning uutel hankekonkurssidel on parimaks osutunud vaid mingis piirkonnas varem tegutsenud hooldajad. Pooltel Maanteeameti korraldatud hangetel on hooldusleping sõlmitud ainsa pakkumise alusel. Maanteeamet on teinekord uusi tulijaid ka otsitud põhjustel kõrvale lükanud. Seega pole hanked täitnud oma eesmärki saavutada põhjendatud kuludega kvaliteetset hooldust. ■ Hooldelepingud on viimase viie aasta jooksul ühtlustamata. Kuigi Riigikontroll soovitas oma 2006. aasta auditis ühtlustada piirkondade hooldelepingud, ei ole seda siiani tehtud. Senini ei ole üheselt selge teehooldetööde eesmärk, kehtestamata on hooldetööde tehnoloogianõuded ja kokku leppimata hooldetööde koosseis lepingutes. Seetõttu ei ole ka üheselt arusaadav, mida tuleb hooldega saavutada, milliseid töid tuleb teha igapäevase tavahoolde käigus ja milliste tööde jaoks on hooldajal õigus küsida lisaraha. ■ Teehooldes esineb hulgaliselt puudusi. Tõsisemad probleemid esinevad talveperioodil. Riigikontrolli analüüs näitas, et kuigi põhimaanteid hooldatakse üldjuhul korralikult, jääb hulk kõrvalmaanteid ettenähtud aja jooksul lumest puhastamata. Samuti esineb hulgaliselt hooldusvigu ka suveperioodil: paljud sillad on unarusse jäetud, kruusateed on tihti auklikud või treppis jm. ■ Maanteeameti järelevalve hooldelepingute täitmise üle on puudulik. Teede ülevaatusi ei tehta piisava ulatuse ja sagedusega. Nõutust väiksema järelevalvemahu juures ei fikseerita paraku kõiki puudusi ning antakse puuduste kõrvaldamiseks põhjendamatult pikki tähtaegu. Puudused teede hoolduses näitavad, et järelevalve tulemusel ei nõuta piisavalt kõikide tööde tegemist ega suudeta sundida ettevõtteid lepingutest kinni pidama. ■ Sanktsioonid tegemata teehoolduse eest on väga väikesed. Kuigi teede hoolduses on igapäevaselt näha hulgaliselt puudusi, ei pea teede hooldajad sisuliselt kartma tasust ilmajäämist. Näiteks määrati Riigikontrolli vaadeldud piirkondades 2010. aastal hooldajatele trahvi kokku 5600 eurot, mis on 0,02% ettevõtjatele tavahoolde eest makstavast rahast. Perioodiliste ülevaatustega tuvastatud probleemide eest on üldse võimalik kokku määrata trahvi maksimaalselt 3% ulatuses aastas. Riigikontrolli arvates ei motiveeri sedavõrd väikesed sanktsioonid ühtegi ettevõtjat oma tööd korralikult tegema. ■ Riiklikku järelevalvet tee seisundinõuete tagamise üle ei tehta. Kuna Maanteeamet ei saa ise riigimaanteede hoolduse nõuete täitmise üle teeseaduse alusel riiklikku järelevalvet teha ega seaduses ette nähtud sanktsioone rakendada, on see kohustus pandud Politsei- ja Piirivalveametile. Politsei- ja Piirivalveameti kinnitusel puudub aga politseil pädevus ja kvalifikatsioon, et hinnata teede hoolduse kvaliteeti ja teede seisundinõuetele vastavust – seda isegi mitte liiklusõnnetuste korral. Auditeeritute vastused. 2 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Sisukord Valdkonna ülevaade 4 Teede hoolduse kulud 10 Kulude kasvu põhjuseks on ka konkurentsi puudumine ja ebaühtlased reeglid 15 Kulude erinevuste põhjused ei ole objektiivsed 17 Tee seisundinõuded ja nende järgimine 19 Sõlmitud lepingud on sageli vastuolus ministri määruse ning Maanteeameti kordadega 21 Teede hoolduses on hulgaliselt puudusi 23 Maanteeameti järelevalve teehooldelepingute täitmise üle 35 Järelevalvet ei tehta nõuetekohaselt 36 Sanktsioonid ei sunni teede hooldusnõudeid täitma 42 Teede hoolduse vastavus kasutajate ootustele 45 Tavakasutajate ja kutseliste juhtide hinnangud hoolduse kvaliteedile on erinevad 45 Teede hoolduse korraldus peab tagama oluliste teede sõidetavuse ka ekstreemsetes ilmastikuoludes 47 Teehoolde mõju keskkonnale 48 Riigikontrolli soovitused ja auditeeritu vastused 52 Auditi iseloomustus 53 Auditi eesmärk 53 Hinnangu andmise kriteeriumid 53 Riigikontrolli varasemaid auditeid teehoiu valdkonnas 57 Lisa A. Hooldehangete vaidlustatud tingimused 58 Lisa B. Kutseliste sõidukijuhtide küsitlus 59 Lisa C. Eesti maanteede lähedal asuvad põhjavee seirekaevud 62 Lisa D. Tavahoolde ja perioodilise hoolde tööde võrdlus 63 Lisa E. Ülevaade esitatud pakkumiste ja kvalifitseeritud pakkumiste arvust Maanteeameti hangetel aastatel 1999–2010 66 Lisa F. Väljavõte auditi valimi perioodilise hoolde tööde kirjeldustest 67 Lisa G. Sillad, viaduktid ja tunnelid 72 Lisa H. Katendite vanus maanteeliikide kaupa 73 Lisa I. Tavahooldetööde, perioodilise hoolde ja säilitusremondi tööde kajastamine maanteede hoolduse finantseerimise juhendis ja hooldelepingutes 75 Lisa J. Teede hooldajate seas läbi viidud teede rahastamist, teede hooldusvajadust ning teede hooldamise kulusid käsitleva küsitluse tulemused 77 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 3 Teehooldetööd ja Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Valdkonna ülevaade 1. Eestis on kokku 16 500 kilomeetrit riigimaanteid, millest kattega teede osa on 64% ning kruusa- ja pinnasteid 36%. Riigimaanteede jagunemist maakonniti kajastab joonis 1. Joonis 1. Riigimaanteede kogupikkused maakonniti 2010. aastal 1800 1600 Teede kogupikkus (km) 1400 1200 1000 800 600 400 200 0 Valga Ida‐Viru Viljandi Saare Järva Lääne Harju Pärnu Rapla Tartu Jõgeva Võru Lääne‐Viru Hiiu Põlva Kattega riigimaanteed Kruusa‐ ja pinnasteed Allikas: Maanteeameti aastaraamat 2. Eestis on praegu maanteede sõidetavus ja liiklusohutus paremad kui kümmekond aastat tagasi. Igal aastal renoveeritakse või parandatakse katteid kokku 4–6,5% riigimaanteedel. Lisaks on suur hulk kruusateid saanud tolmuvaba katte. Kruusateedele kerg- või mustkatte ehitamise tulemusel on aastatel 2006–2010 kruusateede kogupikkus vähenenud 1103 km ehk ligi viiendiku võrra. Aastatel 2006–2010 on riigimaanteede (edaspidi maanteede) ehitusse ja remonti investeeritud kokku 654 miljonit eurot. Lisaks on kohalikud omavalitsused teede remondiks ja hoolduseks kulutanud samal perioodil ligikaudu 115 miljonit eurot.1 Kõik see peegeldub nii siledamates teedes kui ka teedel esinevate defektide koguarvu vähenemises (vt joonis 2). Maanteid saab tasasemaks muuta eelkõige katete remondiga. Defektide hulka on võimalik aga vähendada aukude ja pragude parandamisega ning selle järgneva katete pindamisega. 1 Käesolevas auditis kohalike omavalitsuste teede hoolduse korraldust ei käsitletud. Auditi „Kohalike teede hoiu korraldamine“ korraldas Riigikontroll 2010. aastal 4 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Joonis 2. Remonditud ja ehitatud teede ja pinnatud teede maht (km) ning katete kvaliteedi muutumine 4,5 2500 Teede ehituse ja remondimaht 4 Defektide summa, tasasus 3,5 2000 kilomeeetrites 3 1500 2,5 2 1000 1,5 1 500 0,5 0 0 2001200220032004200520062007200820092010 katete ehitus, remont ja pindamistööd, km Katete defektisumma Katete tasasuse muutumine Allikas: Maanteeameti aastaraamatud Majandus- ja 3. Lisaks teede ehitusele ja remontimisele tuleb neid pidevalt hooldada, kommunikatsiooniminister on et tagada nii teede säilimine kui ka sõidetavus ja liiklusohutus (eriti kehtestanud talvel). Maanteede hoolduse nõuded lähtuvad teelõigu olulisusest ja liiklussagedusest. Teed on nende tähtsuse järgi liigitatud põhi-, tugi- ja teehooldusnõuded kõrvalmaanteedeks ning igale maanteeliigile on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega2 seisundinõuded ja nende täitmise tähtajad. Nõuded on esitatud nii tee katte, märgistuse, valgustuse kui ka teemaa korrashoiu kohta. 4. Tee seisundinõuete kohaselt on nii kattega maanteedele kui ka kruusateedele määratud nende liiklussageduse alusel seisunditase. Kokku on neli seisunditaset.3 Kuna Eestis ei ole kiirteid, siis kõrgeimat seisunditaset 4 praegu ei rakendata. Seega kehtib üldjuhul põhimaanteedel 3. seisunditase, tugimaanteedel 3. või 2. ning väiksema liikluskoormusega kõrvalmaanteedel 2. või 1. seisunditase. Määratud seisunditasemest sõltub, milliseid tähtaegu ja nõudeid tee hooldusele rakendatakse. Liikleja seisukohalt on erinevused tuntavad eelkõige talvel. Kõige väiksematel kõrvalmaanteedel tuleb näiteks tee lumest puhastada kas enne seda, kui lumekihi paksus teel ületab 10 cm, või ühe ööpäeva jooksul (väiksema lumesaju või tuisu korral) pärast lumesaju lõppemist (varem 36 tunni vältel). Põhimaanteedel peab sama töö olema tehtud juba 5 tunni jooksul või 4 cm ületamisel (ajaliste nõuete kohta vt tabel 1). Auditi ajal, 1. novembril 2011, jõustusid tee seisundinõuete muudatused, 2 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002. a määrus nr 45 „Tee seisundinõuded“, jõustunud 09.01.2003, muudetud määrusega nr 83, mis jõustus 01.11.2011 3 Tee seisundinõuded sõltuvad tee liiklussagedusest. Kattega teede, kruusateede ja tee talvise seisunditaseme määramiseks kasutatakse liiklussageduse vahemikke. Näiteks on kattega kõrvalmaantee seisunditasemed (ST) suvel järgmised: 0–1000 liiklejat ööpäevas ST 1; 1000–3000 liiklejat ST 2; üle 3000 liikleja ST 3. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 5  Teehooldetööd ja Teehooldetööd ja järelevalve nende üle mis muutsid peamiselt mõningaid teede hooldusaegu. Varasemad nõuded tee hooldusaegadele kehtisid muutmata kujul alates 2003. aastast. Tabel 1. Talvise hooldustsükli aeg tundides enne ja pärast seisundinõuete määruse muudatuste kinnitamist Tee Lume ja lörtsi Libedusetõrje Soolalume segu seisundi- eemaldamine (tundi) eemaldamine tase sõiduteelt (tundi) sõiduteelt (tundi) Kuni Alates Kuni Alates Kuni Alates 1.11. 1.11. 1.11. 1.11. 1.11. 1.11. 2011 2011 2011 2011 2011 2011 4 2 2 2 2 4 4 3 5 5 4 4 8 8 2 12 12 8 8 – – 1 36 24 24 12 – – Allikas: Tee seisundinõuded Tavahoole – töö, mille eesmärk on tagada 5. Teede hooldamiseks on sõlmitud pikaajalised, kuni kaheksa aasta teede liiklusohutus, sõidetavus ja pikkused lepingud. Hooldelepingute järgi on ettevõtjatelt ostetav teede säilimine. Tavahoolde alla käivad hooldusteenus jaotatud kolmeks: tavahoole, perioodiline hoole ja igapäevased teede hoolduse tegevused nagu teepervede niitmine, lume säilitusremont. Sellest, kuidas teede hoolduskulud on jaotatud sõlmitud lükkamine, libedusetõrje, löökaukude teehooldelepingutes 01.07.2011. a seisuga, annab ülevaate joonis 3. lappimine, liiklusmärkide, truupide ja kraavide puhastamine jm. Joonis 3. Kulude jaotus hooldelepingus 01.07.2011. aasta seisuga Perioodiline hoole – ühekordselt või mahu poolest kindlaks määratud töödega teede seisunditaseme nõuetest mahajäämuse likvideerimine, sh kraavide Kruusa‐ rajamine, truupide vahetus, mustkatte Säilitus‐ teede ehitamine, märkide vahetus. remont 23% Kattega hooldus Tavahooldus teede Säilitusremont – teede remont, peamiselt suvihooldus Tali‐ 62% kruusateede remont ja sinna juurde hooldus Perioodiline kuuluvad tööd ning kattega teede hooldus pindamine. 15% Sillad Allikas: Riigikontroll Maanteeameti andmete järgi 6. Kuna teehooldelepingud on pikaajalised, siis on teede hooldelepingutesse jäetud võimalus osta remondiga seotud töid üldjuhul järgmiselt: ■ perioodilist hoolet 20–40% ulatuses lepingu tavahoolde maksumusest; ■ säilitusremonti 30–40% ulatuses tavahoolde maksumusest. 7. Tavahoolet kui teede igapäevast hooldust ostetakse ettevõtetelt eelnevalt kokku lepitud summa eest ühtse tervikteenusena. See tähendab, et kui ühe piirkonna teede hooldus on hooldajale üle antud, siis peavad need teed pidevalt, sõltumata tööde mahust või ilmastikuoludest, vastama kindlaks määratud kvaliteedinõuetele. Näiteks ei tohi katendis esineda 6 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle löökauke, talvisel ajal peavad põhimaanteede sõidujäljed olema lumevabad, tugi- ja kõrvalteedel ei tohi tee lumekihi paksus ületada lubatut. Kuidas täpselt selline tee seisund tavahooldega saavutatakse, on teehooldaja ülesanne, mille täitmise eest ta vastutab. 8. Teatud kulumisest alates on hooldajal lisaks tavahooldusele õigus nõuda raha teede väiksemaks remondiks (nn perioodiline hoole). 9. Eri tööde pidamine tavahooldeks või perioodiliseks hooldeks ei ole alati ühene, sest ka tavahoole sisaldab teede väiksemat remonti ning kahjustuste kõrvaldamist. Piir tavahoolde ja perioodilise hoolde vahel on nii käskkirjades kui ka lepingutes sõnastatud erinevalt, samuti on Maanteeameti piirkonnad mõisteid erinevalt tõlgendanud. Seega määras osa tööde puhul iga Maanteeameti regioon ise kindlaks, kas teede hooldaja peab neid töid tegema hooldelepingus tavahooldetööde eest makstava raha eest või saab ta tööde eest lisaraha. 10. Peale tavahoolde ja perioodilise hoolde kulude on teede hoolduslepingutesse täiendavalt lisatud ka osa teede pindamise ja kruusateede remondi tööd, mida nimetatakse säilitusremondiks. Need tööd ei ole seotud teede hooldamisega, vaid on sinna lisatud, et suurendada lepinguga ette nähtud tööde hulka ja maksumust. Teid on kõikides piirkondades vaja pinnata ja remontida igal aastal rohkem, kui on hooldelepingutes säilitusremonditöid ette nähtud. Selleks korraldatakse teede remondiks (mida ei sisalda hooldeleping) veel lisaks eraldi hanked, kus saavad osaleda kõik ettevõtted. Hooldelepingutega ette nähtud tööde kulude jaotusest annab ülevaate joonis 3. 11. Hooldelepingute kogumaksumus moodustab keskeltläbi 28% kogu teedesse minevast rahast (vt joonis 4). Aastatel 2008–2010 on teede hooldelepingute alusel ostetud teede remonti kokku 34 miljoni euro eest, mis moodustas sel perioodi ligikaudu kuuendiku riigi teeremondi kuludest.4 4 Varasematel perioodidel ei sisaldanud hooldelepingud sellises mahus teede remondi teenuse tellimist. 2006.–2007. aastal hooldas 5 maakonnas riik teid riigile kuuluvate teedevalitsuste kaudu ehk sel ajal ei ostetud kõikides maakondades teede hoolduse teenust eraettevõtetelt. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 7 Teehooldetööd ja Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Joonis 4. Teede ehitus-, remondi- ja hoolduskulud ning hoolde lepingutes ette nähtud tööde maksumus 200 Riigieelarve kulud, mln eurot 150 100 50 28% 31% 28% 15% 18% 0 2006 2007 2008 2009 2010 Riigimaanteede hooldamine Riigimaanteede remont Riigimaanteede ehitus Hooldelepingute kogumaksumus Allikas: Riigikontroll Maanteeameti andmete põhjal 12. Kuigi teehoiule kulutatakse igal aastal märkimisväärne summa, on Eestis need kulud võrreldes naaberriikidega siiski väiksemad. Kui ühe kilomeetri kohta on hooldamise kulu Eestis keskmiselt 2300–2400 eurot, siis Lätis, Leedus ja Soomes on sama näitaja Maanteeameti andmete alusel ligikaudu 3000 eurot. Siinkohal peab siiski arvestama, et teed ja neile esitatavad nõuded on kõikides riikides mõnevõrra erinevad. Nii näiteks puuduvad Eestis kiirteed, kuid need on olemas nii Soomes kui ka Leedus. Samuti võivad pealtnäha väikesed erinevused lumetõrjenõuetes esile kutsuda mitmekordse kulude erinevuse. Teede hooldusega tegelevad 13. Eesti on jaotatud neljaks Maanteeameti teede hooldust korraldavaks ettevõtted regiooniks ja 17 hooldepiirkonnaks, kus auditi tegemise ajal hooldasid teid 5 riigile kuuluvat äriühingut ja 11 eraettevõtet (vt joonis 5). Riigile kuuluvateks äriühinguteks olid AS Saaremaa Teed, AS Pärnumaa Teed, AS Võrumaa Teed, AS Virumaa Teed, AS Tartumaa Teed. 8 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Joonis 5. Eesti jagunemine hooldepiirkondadeks Allikas: Maanteeameti aastakogumik 14. Kuni 2000. aastani hooldas riigile kuuluvaid teid riik ise. Pärast seda on järk-järgult teede hooldamine erastatud. Riik ei ole oma allasutuste kaudu teede hooldamisega tegelenud alates 2008. aastast, kui riiklikest teedevalitsustest eraldati teede hooldusega tegelevad üksused ning need korraldati ümber viieks riigile kuuluvaks aktsiaseltsiks. 2011. aasta sügisel otsustas Vabariigi Valitsus riigi omandis olevad teede hooldami- sega tegelevad aktsiaseltsid koondada ühte äriühingusse: ASi Eesti Teed. 15. Ümberkorralduste tulemusena on alates 1 jaanuarist 2012 ligi 40% teede kogupikkusest ühe riigile kuuluva ettevõtte hooldada. Ülejäänud turg on jaotunud 6 eraettevõtte vahel, kellest suuremad on TREV-2 Grupp ja Nordecon AS (vt joonis 6). Joonis 6. Riigimaanteede hoolduse turu jaotus riigi- ja eraettevõtete vahel 2011. aastal AS Teede Rev 2 Grupp 9% 12% Lemminkäinen Eesti AS Riigile OÜ Sakala Teed kuuluvad 20% Eraettevõtted ettevõtted 32% 11% Nordecon AS 16% AS Vooremaa Teed AS Üle Allikas: Riigikontrolli arvutused Maanteeameti andmete alusel Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 9 Teehooldetööd ja Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Teede hoolduse kulud 16. Nõuded teede hooldusele ja selle kvaliteedile on suures ulatuses olnud samad alates 2003. aastast, kui kehtestati tee seisundinõuded. Riigikontroll eeldab seega, et teede hooldamisega seotud kogukulude kasv on põhjendatud, kui see on olnud tingitud kas elukalliduse tõusust, Hooldehinnaindeks – Statistikaameti koostatav indeks, mis võtab arvesse teede mida mõõdetakse hooldehinnaindeksi abil, või siis teede olemi muutusest, hooldamisega seotud kulusid ning nende mis tuleneb teede katete muutumisest (näiteks kruusateedele rajatakse muutust. Hooldehinnaindeksis on tolmuvaba kate), uute teelõikude ehitamisest või liiklusintensiivsuse ehitushinnaindeksist erinev kulude kasvust, mille tõttu muutuvad teele esitatavad nõuded. Teede hoolduseks proportsioon: materjalide hinna osakaal on korraldatavad hanked peavad tagama põhjendatud hinnaga teenuse väiksem, kütuse ja masinate maksumuse ostmise. Hangete korraldamisel ei tohi osalejatele teha põhjendamatuid osakaal aga suurem. Hooldehinnaindeks avaldatakse kord kvartalis. piiranguid ning sõlmitud lepingud peavad vastama riigihangete seadusele. Kuigi nõuded teede hooldusele on samad, on kulud suurenenud mitu korda 17. Eraettevõtetega sõlmitud teede hoolduslepingute järgi on tee hooldamise maksumus suurenenud alates 2003. aastast, kui hakkasid kehtima teede hoolduse praegused nõuded, üle kolme korra (vt joonis 7). Auditis on täpsemalt vaadatud perioodi 2006–2010 kulude kasvu põhjuseid, sest varasema perioodi kohta valmis Riigikontrollil juba 2006. aastal audit „Riigimaanteede hoolduse korraldus“. Joonis 7. Tööde maksumus eraettevõtetega sõlmitud hooldelepingutes perioodil 2003–2010 25 20 15 10 5 0 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Tavahoole Perioodiline hoole Säilitusremont Allikas: Riigikontroll Maanteeameti andmete alusel 18. Eraettevõtetega sõlmitud hooldelepingute alusel makstud teede hoolduskulud ei moodusta kogu teede hooldamiseks minevat hoolduskulu. Kuni 2008. aastani tegelesid teede hooldusega viies piirkonnas teedevalitsused. 2008. aastal asutati teedevalitsuste asemele riigile kuuluvad teede hooldeettevõtted, kellele on makstud aastate kaupa järgmiselt: 10 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle ■ 2008. aastal kokku 1,4 mln eurot5; ■ 2009. aastal 14,4 mln eurot; ■ 2010. aastal 16,9 mln eurot. 19. Riigiettevõtetega on sõlmitud otselepingud riigihankeseaduse Sisetehing –hankija leping äriühinguga, sisetehingu erisust kasutades. See tähendab, et riigile kuuluvad ettevõtted mille kõik aktsiad või osad kuuluvad otseselt sellele hankijale. ei pea oma piirkonna hooldamiseks osalema avalikel hangetel, vaid nendega sõlmitakse lepingud ettevõtte ja Maanteeameti kokkuleppe alusel. Seetõttu ei ole käesolevas aruandes käsitletud hangete korralduse puhul riigile kuuluvaid ettevõtteid. 20. Teehooldelepingutes on kulud suurenenud kahel põhjusel: esiteks on kallinenud lepingujärgsete teehooldetööde maksumus ning teiseks on suurenenud tööde hulk. 21. Joonisel 7 esitatud hooldekulud on perioodil 2006–2010 tõusnud nii suures mahus peamiselt uute hangete tulemusel. Kulude suurenemist on põhjustanud pärast eelmise lepinguperioodi lõppemist korraldatud hangete tulemusel sõlmitud uute lepingute hooldetööde maksumus. Sellel perioodil sõlmitud 14 hankelepingus kokku lepitud tööde kogumaksumused kallinesid keskmiselt 40% võrreldes lepingu sõlmimisele eelnenud aasta hoolde maksumusega samas piirkonnas. Hangete tulemusena vähenes tööde kogumaksumus vaid neljas lepingus (3–15%). Kõige rohkem suurenes võrreldes eelneva lepinguga Jõgeva hooldelepingus ette nähtud tööde maksumus: 1,6 miljonit eurot ehk üle kahe korra. Jõgeva lepingus kallines tavahoole 461 000 euro võrra (34% võrreldes varasemaga) ja perioodiliste hooldetööde kogumaksumus 255 000 euro võrra (kasv 100%). Lisaks telliti 931 000 euro eest säilitusremonti, mida varasemas lepingus ei olnud. Kulud on tõusnud märgatavalt 22. Teede hoolduse kulude tõusu on mõjutanud pidev materjalide, rohkem, kui hinnaindeksi palkade ja kütuse hinnatõus. Kuna Maanteeamet on sõlminud alusel võiks eeldada hooldelepingud kuni kaheksaks aastaks, siis selleks, et teehoolde maksumus pikaajalistes lepingutes kajastaks muutusi majanduskeskkonnas, muudetakse igal aastal lepingutes ette nähtud tööde maksumusi Statistikaameti avaldatava hinnaindeksi alusel. Kuni 2009. aastani kasutati selleks ehitushinnaindeksit ja sellest alates hooldetööde kulude spetsiifikat arvesse võtvat hooldehinnaindeksit. 23. Selleks et anda hinnangut, kui suur osa hooldelepingute kulude tõusust on põhjendatav valdkonna kulude suurenemisega, võrdles Riigikontroll ehitus- ja hooldehinnaindeksit (ehk hooldeturu põhjendatud kulude tõusu) ning tegelikke hooldelepingujärgseid maksumusi. Eraettevõtetega6 sõlmitud teede hooldelepingutest tulenevate kulude võrdlus (vt joonis 8) näitab, et lepinguga täiendavalt tellitud tööde ehk perioodilise hoolde kulude kasv on olnud auditis vaadatud perioodil suurem, kui seda oleks eeldanud hinnaindeksiga korrigeerimine. 5 Riigiettevõtted asutati kahes jaos: kaks ettevõtet aasta keskel ja kolm aasta viimases kvartalis. Seetõttu ei ole 2008. aasta lepingu alusel väljamakstud kulud võrreldavad 2009. ja 2010. aastaga. 6 Joonisel on käsitletud vaid eraettevõtteid, sest enne 2009. aastat ei peetud toonaste teedevalitsuste tavahoolde ja perioodilise hoolde kulude kohta eraldi arvestust. Riigikontrollil pole siiski alust arvata, et riigile kuuluvate ettevõtete puhul oleksid tendentsid oluliselt erinevad võrreldes eraettevõtetega. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 11 Teehooldetööd ja Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Joonis 8. Hooldelepingus ette nähtud tööde maksumuse ja hooldehinnaindeksi suurenemine võrreldes 2006. aastaga 30 000 Tavahoole kokku 25 000 Teeholdelepingute kulud (tuhat eurot) Perioodiline hoole 20 000 Hooldelepingu kulud kokku 15 000 Hinnaindeksi alusel põhjendatud tavahoolde kulu 10 000 Hinnaindeksi alusel põhjendatud perioodilise hoolde 5 000 kulu Hinnaindeksi alusel põhjendatud kulud kokku 0 2006 2007 2008 2009 2010 Allikas: Riigikontrolli arvutused Maanteeameti andmete alusel 24. Kui kõikide eraettevõtete teehooldetööde lepingujärgne maksumus oleks muutunud vaid hinnaindeksi võrra, peaksid tegelike kulude tulbad ja hinnaindeksi alusel arvutatud kulude kõverad omavahel ühtima. Lepingutes ette nähtud tavahoolde ja perioodilise hoolde kulu on 2006. aastast 2010. aastani tõusnud kokku 19%. Kuigi ka hinnaindeksi alusel on selline kulude kasv olnud laias laastus põhjendatud (viie aasta jooksul oleks selle alusel objektiivselt põhjendatud hinnatõus pidanud olema ca 15%), on vahepealsetel aastatel käärid põhjendatud tasemega võrreldes olnud märksa suuremad. Riigikontrolli arvutuste põhjal on sel perioodil eraettevõtetele makstud kokku ligikaudu 8 miljonit eurot enam, kui see hinnaindeksite alusel põhjendatud oleks. Näiteks 2008. aastal, kui perioodilise hoolde kulud kasvasid ligi 60% üle põhjendatud taseme, tõi see kaasa kulude kasvu peaaegu 3 miljonit eurot. 25. Teehooldetööde hind on kallinenud eelkõige seepärast, et Maanteeamet ei analüüsi, kas hanke võitja pakutav tööde maksumus on põhjendatud. Hanke võitjaks kuulutatakse alati küll odavaima kogumaksumuse pakkuja, kuid seda ka juhul, kui hankele on laekunud vaid üks pakkumine. Täpsemalt on käsitletud konkurentsi teede hooldehangetel punktides 41–46. 26. Hooldelepingute alusel ostetud tööde maksumus ei muutu ainult uue lepingu sõlmimisel. Tellitud tööde kogust ja seega lepingu eest makstavat summat on võimalik muuta ka lepingute kestuse ajal. Riigikontroll analüüsis kokku viit hooldelepingut ja nendes tehtud muudatuste põhjendatust. Neist kahes on Maanteeamet tellinud ettevõtete käest algul 12 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle lepingus ette nähtud kogusest oluliselt rohkem perioodilise hoolde ja säilitusremondi töid. 27. Kõige rohkem on lepinguga ette nähtud tööde kogust muudetud Ida- Virumaal, kus on alates teisest lepinguaastast oluliselt suurendatud nii perioodilise hoolde- kui ka säilitusremonditööde hulka. Põhiliselt on juurde tellitud katete remonti, markeerimist ja kraavide rajamist, samas Külmakerkelised kohad – veega on vähendatud või üldse tellimata jäetud teekatte alumiste kihtide ehitust, küllastunud kohad tee muldkehas või külmakerkeliste kohtade väljakaevamist ja muude rajatiste remonti. katendis, mis talvel külmumise tagajärjel paisuvad ning põhjustavad teepinna 28. Ida-Virumaa hooldepiirkonnas on lepingus ette nähtud tööde paigutist kerkimist (tekivad muhud). kogukulud koguste suurendamise tõttu kasvanud perioodil 2008–2011 Kevadel sulades kaotavad need oma kandevõime ja lagunevad. kokku 455 500 eurot. Sellest moodustavad perioodilise hoolde ja säilitusremondi tööd 362 000 eurot ehk 79%. Kui plaaniväliste tööde kogused ei oleks suurenenud, oleksid pidanud lepingus ette nähtud tööde kogukulud hooldehinnaindeksi languse tõttu hoopis vähenema ca 312 000 euro võrra. Lepinguga vastuolu siiski pole, kuna Ida-Virumaa hooldelepingu järgi on võimalik perioodilise hoolde summat muuta kuni 40% ja säilitusremondi summat kuni 30% ulatuses tavahoolde maksumusest. 29. Sellist summa muutmist võimaldab Maanteeameti sõnul enamik sõlmitud lepingutest. Riigikontrolli vaadeldud viiest lepingust oli lepingujärgsete tööde kogust võimalik muuta neljas. Vaid Viljandi lepingu üldsummat ei tohi üldse muuta. Ilma lepinguta on välja 30. Maanteede hoolduskulud on tõusnud ka seetõttu, et Maanteeamet on makstud vähemalt maksnud ettevõtetele rohkem, kui on lepingus ette nähtud. 2009. ja 2010. 43 000 eurot aasta kohta lepingujärgse maksumuse ja hooldelepingu alusel väljamaksete andmeid võrreldes selgus, et Maanteeameti lõuna ja põhja regioonis ületavad lepingu alusel tehtud väljamaksed lepinguga kokkulepitud tööde maksumust. Ilma lepingu muudatusi sõlmimata oli sel perioodil välja makstud kokku üle 72 000 euro (1,13 miljonit krooni). Maanteeameti selgitusel oli sellest osa, 29 000 eurot (455 000 krooni), tingitud käibemaksu muutmisest, mille kohta ei vormistatud eraldi lepingu muudatust. Sellest ülejäänud osa, 43 000 eurot (675 000 krooni), maksti Maanteeameti selgitusel ettevõtetele täiendavate tööde eest, mille kohta aga lepingu muudatust ei sõlmitud. 31. Lepingute järelevalve puudusele viitas ka Riigikontrolli finantsauditi osakonna audit „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2010. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“. Selles auditis leiti, et kontrollides sõlmitud hankelepinguid ja tehtud makseid Maanteeametis ja regionaalsetes maanteeametites, selgus, et Maanteeameti riigihangete talitus ei jälgi lepingute rahalist täitmist. Hoolduslepingu vastavus 32. Algses lepingus ette nähtud tööde koguse muutmine ja lisatööde riigihangete seadusele on tellimine tekitab küsimuse, kas sõlmitud lepingud on kooskõlas küsitav riigihangete seadusega. Riigihangete seadus eeldab, et leping sõlmitakse kas tavalise hankelepingu või raamlepingu tingimustel. Kui tavalise hankelepingu puhul ei saa muuta ei lepingu tingimusi ega ilma mõjuva põhjuseta ka hangitud tööde kogust, siis raamlepingu puhul ei ole see keelatud. Raamlepingu võib sõlmida riigihangete seaduse kohaselt üldjuhul kuni neljaks aastaks. Sellest pikem tähtaeg on lubatud juhul, kui see on raamlepingu esemest tulenevalt objektiivselt vajalik ja põhjendatud. Raamlepinguga reguleeritakse eelkõige tingimused kas Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 13 Teehooldetööd ja Teehooldetööd ja järelevalve nende üle ainult hinna, hinna ja ettenähtud koguste või ainult koguste kohta. Oluline on seejuures, et raamlepingut ei või sõlmida konkurentsi välistamiseks, piiramiseks ega kahjustamiseks. 33. Maanteeameti kinnitusel on nad sõlminud teede hoolduslepingu ettevõtetega hankelepinguna, millesse on jäetud võimalus seda muuta. Tavahoolde teenuseid ostetakse hankelepingu kohaselt, kus on fikseeritud hooldatavate teede kilomeetrid ning nende hooldamise eest makstav hind. Samas on remonditööde puhul tegu pigem raamlepinguga, kus algul on kindlaks määratud vaid hind ning ostetavate tööde kogus määratakse kindlaks igal aastal tehtavate lepingumuudatustega. Teisalt ei ole tegu ka klassikalise raamlepinguga, sest teenust ei osteta mitmelt teenuseosutajalt ning lepingu tähtaega on pikendatud tavaliselt lubatud neljalt aastalt kuni kaheksa aastani. Tavalise hankelepingu kasutamine eeldab, et teede täiendavate remonditööde tellimiseks korraldatakse hange. Teehooldelepingutes koguste 34. Kuna pidev hooldelepingujärgsete tööde koguse muutmine on kaasa muutmise võimaldamine ei toonud teede hoolduse kogukulude suure tõusu, hindas Riigikontroll, kas ole olnud majanduslikult remonditööde koguste suurendamine teehooldelepingutes on olnud majanduslikult põhjendatud. Selleks uuris Riigikontroll, kas teede põhjendatud hooldelepingus kokku lepitud tööde hind on olnud soodsam eraldi hangetega saadud hinnast. 35. Säilitusremonditööde hindade võrdlus näitas, et hooldelepinguga tööde ostmine ei ole sageli põhjendatud. Kruusateede ja pindamiste hinna võrdlusest selgus, et kruusateede remont oli hooldelepingu puhul keskmiselt 14% kallim kui sama töö eraldi hangituna. Kuigi pindamiste puhul ei olnud Eesti keskmisena võimalik hinnavahet eristada, esines maakonniti juhtumeid, kus hooldelepingujärgne töö oli kallim kui eraldi hankes. Seega, kui kruusateede remondiks oleks korraldatud eraldi Ühikhind – ühe konkreetse töölõigu või hanked, siis oleks riik 2010. aastal eeldatavasti säästnud 850 000 eurot. materjali kohta lepingus kehtestatud hind. Näiteks ühe tähisposti vahetamise Teiste tööde ühikhindu auditi käigus ei võrreldud. maksumus või 600 mm truubi ehituse hind. 36. Pindamise ja kruusateede remontimise (mis on peamised säilitusremondi liigid) tellimiseks on kasutatud peaaegu kõikides maakondades ka eraldi hankeid. Samas on nende tööde tegemine ette nähtud ka hooldelepingutes. Riigikontrolli hinnangul ei ole lepingutes nende tööde koguse suurendamine põhjendatud, sest see ei ole riigile soodsam. Suuremas koguses remonditööde andmine kindlale ettevõtjale on vastuolus ka riigihangete seadusega. 37. Kuigi remonditööde ühikhinnad muutuvad oluliseks lepingutes ette nähtud tööde koguse muutmisel, ei hinda Maanteeamet praegu kasutatava hankelepingu formaadi tõttu nende hindade põhjendatust hankelepingu sõlmimisel. Hanke võitjaks kuulutatakse alati odavaima lõppmaksumuse pakkuja. See ei tähenda aga, et iga eraldiseisva töö hind selles lepingus oleks olnud kõige soodsam. Ka varem näitena kasutatud Ida-Virumaa lepingu järgsete tööde maksumuse tõusu on põhjustanud eraldi tellitud tööde kõrged ühikhinnad. Näiteks oli 2010. aastal Ida-Virumaa hooldelepingus pindamine 19% kallim kui eraldi hangetes samas piirkonnas. Kuigi hanke võitja väljaselgitamisel ei hinnata pakkumises esitatud üksikute tööde hindade põhjendatust, on need hinnad olulised lisatööde tellimisel ning muudavad kokkuvõttes ka lepinguga ette nähtud tööde üldmaksumust. 14 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle 38. Riigikontroll ei pea õigeks ilma täiendavate hangeteta niivõrd suures ulatuses remonditööde andmist hooldehanke võitnud ettevõtetele. Täiendavate koguste tarvis eraldi hanke korraldamine on ette nähtud ka riigihangete seaduses. Selle kohaselt võib hankija sõlmitud hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal võimalik lepingu sõlmimise ajal ette näha, ning kui lepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. 39. Teehooldelepingutes on remonditöid ette nähtud järjest rohkem. Kui 2006. aastal oli tavahoolde maksumus lepingute kogusummast 81% ja remonditööde maksumus 19%, siis 2010. aastal moodustas tavahooldetööde osakaal 61%, perioodilise hoolde ja säilitusremondi tööd 39%. 40. Riigikontrolli hinnangul ei sea vajalike remonditööde täiendav tellimine eraldi hankega ohtu hooldelepinguga taotletud eesmärgi saavutamist. Pigem aitaks lisaks vaja olevate remonditööde eraldi hankega tellimine suurendada ettevõtete vahel konkurentsi. Kulude kasvu põhjuseks on ka konkurentsi puudumine ja ebaühtlased reeglid Hangetel on vähe pakkujaid 41. Aastatel 1999–2011 korraldatud riigihankeid analüüsides selgub, et teede hoolduses ei ole tekkinud oodatud konkurentsi. Kõikides piirkondades jätkavad teede hooldusega samad ettevõtted, kes võitsid esimesed teede hoolduse teenuse ostmiseks korraldatud hanked (samal ajal toimus ka riigile kuuluva hooldetehnika müük). Aastatega on vähenenud ka hangetele esitatud pakkumiste arv ning tavaliselt osaleb hankel vaid 1–2 pakkujat. Kuigi hangetel osalemisest on alguses huvitatud (s.t võtavad hanke kutse dokumendid välja) isegi kuni 7 ettevõtjat, on lõpuks esitatud pakkumiste arv järjest vähenenud. Teatud piirkondades puudub konkurents üldse. Näiteks osales Valgas, Raplas ja Kuusalus teede hoolduse hankel vaid üks ettevõte ning leping sõlmiti seega ainsa pakkujaga. Piirkondade monopoliseerumist süvendavad ka üha pikema kestusega lepingud (vt tabel 2). Tabel 2. Pakkumiste arv Maanteeameti riigimaanteede hoolduse hangetel Hangete Hangete Laekunud Kvalifitseeritud Lepingu aeg arv pakkumiste arv pakkumiste arv pikkus 1 hanke kohta hanke kohta 1999–2005 14 2,7 2,4 4–5 aastat 2006–2010 12 1,9 1,4 7–8 aastat Allikas: Riigikontrolli arvutused Maanteeameti andmete alusel 42. Neljalt aastalt kuni kaheksa aastani pikendatud lepingu kestus ei ole iseenesest halb. See muudatus võimaldab tagada ettevõtetele tööde olemasolu pikema perioodi jooksul ja muudab seega teede hoolduse lepingud ettevõtetele atraktiivsemaks. Kuna teede hooldust teevad tavaliselt tee-ehitusettevõtted, siis tagab teede hooldus ettevõttele pikema aja jooksul ühtlase rahalise käibe ning võimaldab teha kindlamalt investeeringuid hooldetehnikasse. Samuti võimaldab teede hooldus rakendada töötajaid aasta läbi, sest talvel annab enamiku koormusest Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 15 Teehooldetööd ja Teehooldetööd ja järelevalve nende üle teede hooldus. Hooajalise koormuse ühtlustamiseks on hooldelepingutesse lisatud omakorda kruusateede remont ja kattega teede pindamine, sest need tööd tagavad ettevõttele suurema käibe võrreldes ainult teede hooldusega. Maanteeamet on ise 43. Kuigi Maanteeamet on püüdnud muuta hooldelepinguid ettevõtetele põhjendamatult konkurentsi atraktiivsemaks, on ta teiselt poolt hangetel osalemist piiranud. Neljas piiranud hankes on Maanteeamet seadnud hangetel osalejatele selliseid tingimusi, mis on põhjendamatult piiranud pakkujate osalemist ja konkurentsi teket. Maanteeamet on hanke tingimustega soosinud ka senise hooldaja jätkamist. Selliseid hangete tingimusi on mitmel korral ka edukalt vaidlustatud ning Maanteeamet on olnud sunnitud hangete tingimusi muutma. Mõned näited sellistest tingimustest (täpsemalt vt lisa A): ■ Põlva maakonna hankes (2010) ja Keila piirkonna hankes (2008) nõuti pakkujalt soolalao olemasolu teede hoolduse piirkonnas. Soolalao nõue annab hankes eelise pakkujale, kes on varem selles piirkonnas teid hooldanud. Soolalao olemasolu ei ole nõutud kõikides hangetes, kuigi teid soolatatakse kõikides maakondades. Soolalaoks sobilike ruumide rent (näiteks betoonpõrandaga angaar või tootmishoone) jäi Riigikontrolli kinnisvara pakkumiste analüüsi kohaselt olenevalt piirkonnast ja hoone suurusest vahemikku 6000 – 15 600 eurot aastas, mis moodustas alla 1% lepingu maksumusest. ■ Valga maakonna hankes (2007) oli teemeistrite hindamise üheks kriteeriumiks varasem töökogemus Kagu piirkonnas, mis andis lisapunkte. Selline tingimus andis põhjendamatu eelise varasemale lepingupartnerile. 44. Vähest konkurentsi hangetel on tinginud ka pakkujate mittekvalifitseerumine. Näiteks ei ole perioodil 2006–2010 neljandikul hangetest üks kahest pakkujast kvalifitseerunud ning hanke võitjaks on välja kuulutatud ainus järele jäänud pakkuja. Tähelepanuvääriv on seejuures asjaolu, et võitjaks on alati osutunud juba eelmisel korral teenust pakkunud ettevõte. Mittekvalifitseerimiste ja pakkujate vähese arvu tõttu on perioodil 2006–2010 pooled lepingutest sõlmitud ainsa pakkujaga. Ülevaade esitatud pakkumiste ning kvalifitseeritud pakkumiste arvust on toodud aruande lisas E. 45. Maanteeamet ei ole soovinud alati soodsaimat pakkumist vastu võtta. Vaieldavate tingimuste tõttu pakkujate kõrvalejätmine on vähemalt ühel juhul kaasa toonud teede hoolduse kallinemise. Viljandi maakonnas kallines hange odavama pakkuja mittekvalifitseerimise tõttu lepingu sõlmimise hetkel 1,9 miljonit krooni aastas ehk kogu 7aastase lepinguperioodi peale ligikaudu 13,6 miljonit krooni (ca 870 000 eurot). Võistleva pakkuja mittekvalifitseerumise põhjuseks oli algul Soome ehitusharidust tõendavate diplomite mitteaktsepteerimine ning see, et pakkumuses ei olnud kolm seadet märgitud hanke dokumentides nõutud kohas (kuigi info nende seadmete kohta oli pakkumise dokumentides olemas). 46. Riigihangete vaidlustuskomisjon rahuldas haridust tõendavate dokumentide mitteaktsepteerimise vaidlustuse, kuid seadmete valel lehel märkimise otsus tunnistati õigeks. Seega maksab riik Viljandi piirkonnas teede hoolduse eest 8 aasta jooksul kokku ligi 900 000 eurot rohkem, sest 16 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle hanke hindamise komisjon pidas seadmete valel lehel kirjeldamist niivõrd oluliseks puuduseks. Kulude erinevuste põhjused ei ole objektiivsed Samade teedehooldusnõuete 47. Teehoolde piirkondi võrreldes võib täheldada erinevatest täitmise maksumus erineb ilmastikuoludest ja materjalide hindadest tingitud erisusi. Näiteks on kuni kaks korda rannikualad tuulisemad ja seega tuisusemad, teatud piirkondades on rohkem sademeid. Materjalide hinnaerinevuste tõttu on näiteks saartel ja Lõuna-Eestis kallim teha pindamisi, sest graniitkillustiku ja bituumeni kohalevedu on kulukam. Samas ei ole ühtki maakonda, kus kõik probleemid oleksid koondunud. Seega ei ole võimalik üheski piirkonnas suuremat kulude taset ühe kilomeetri tee hooldamise kohta põhjendada piirkonna eripäraga. 48. Maantee hooldekulude suurust mõjutab nii tee liiklusintensiivsus kui ka teekate. Tihedama liikluse korral kehtivad tee hooldamisele rangemad nõuded, eriti talvisele teehooldusele. Kattega teede korrashoid, sh aukude parandamine ja pindamine, on tunduvalt kallim kui kruusateede hooldamine. 49. Maanteeameti aastaraamatud näitavad juba aastaid pilti, kus hangetega saadud tavahoolde hinnad ühe kilomeetri kohta erinevad piirkonniti ligi kaks korda, jäädes vahemikku 1750–3200 eurot. Kuigi võiks eeldada, et suurema hulga kattega teede või suurema liikluskoormusega maakondades on ühe kilomeetri kulu suurem, ei näita Maanteeameti andmed nende näitajate otsest põhjuslikku seost (vt joonis 9). Lääne-Virumaal on proportsionaalselt kõige rohkem kattega teid ning Harjumaal suurim liiklustihedus, kuid hooldekulu on mõlemas oluliselt väiksem kui näiteks Ida-Virumaal. Mitmekordset erinevust ei saa põhjustada lepingutega kehtestatud nõuded, sest peamised nõuded ja tingimused on samad. Joonis 9. Kattega riigimaanteede ja 1 km teede tavahoolde kulude võrdlus 2010. aastal 1800 3500 Riigimaanteed kilomeetrites Teede tavahoolduse kulu 1600 1 km kohta (eurodes) 1400 3000 1200 1000 2500 800 2000 600 400 1500 200 0 1000 Lääne Viljandi Rapla Lääne‐Viru Võru Järva Saare Põlva Tartu Harju Jõgeva Pärnu Valga Ida‐Viru Hiiu Kattega riigimaanteid Kokku riigimaanteid Hoolde kulud 1 km kohta (eurodes) Allikas: Riigikontrolli arvutused Maanteeameti aastaraamatute alusel Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 17 Teehooldetööd ja Teehooldetööd ja järelevalve nende üle 50. Kuigi Maanteeameti selgitusel on erinevused põhjustatud katete erinevast seisukorrast ja vanusest, ei leidnud Riigikontroll ka siin ühest seost. Põhi- ja tugimaanteede katendite vanuse võrdlus näitab (vt lisa H), et kõige vanemate katetega on Viljandi maakonna teed. Samas näitab 1 km kohta arvestatud hoolekulude võrdus, et Viljandi maakonnas on hoolekulu kõige väiksem. 51. Mitu korda erinevad hooldelepingutes nii lisaks tellitavate tööde ühikhinnad kui ka ühe kilomeetri tavahoolde maksumused. Nii mõnelgi juhul oli ilmne, et hangetes esitatud hind ei saa vastata tegelikule kulule. Näiteks maksab Viljandi hooldelepingus tugimaanteede hooldamine ligi neljandiku rohkem põhimaanteedest ehk kõrgema seisunditasemega teedest. Eesti Teede AS oleks hindade 52. Selleks et hinnata, kas hangetes pakutud hinnad on põhjendatud, peab analüüsil heaks allikaks riigil olema ülevaade teede hooldustööde põhjendatud maksumusest. Sellist infot saab Maanteeametile pakkuda riigile kuuluv ettevõte. 53. Riik ei ole ka siiani ostnud kogu teede hooldamise teenust eraettevõtetelt. Kuigi varem oli Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumil (MKM) plaan erastada kogu teede hoolduse sektor, otsustati 2011. aastal riigile kuuluvad teede hooldusega tegelevad aktsiaseltsid maha müümata jätta. Riigile kuulunud 5 äriühingut koondati ühte äriühingusse AS Eesti Teed. 54. Riigi osalemine äritegevuses peab olema põhjendatud. Siiani ei ole teede hoolduse äriühingu omamise eesmärki üheski otsuses kirjas, kuigi Riigikontrolli hinnangul võiks põhjendatud kulude tasemest ülevaate saamine üheks eesmärgiks olla. Sellisena on ka MKM näinud selle ettevõtte eesmärki 2011. aasta suvel valitsusele esitatud analüüsis, kus MKM põhjendas ASi Eesti Teed loomise vajadust. Samas ei olnud see ettevõtte moodustamise peamine argument. Uus teehooldeettevõte peab aitama teede hoolduses kasvatada konkurentsi ja seeläbi tagama tee kui vara säilimise. Lisaks tuleb tagada ohutu liiklemiskeskkond koos teede hooldusvõimekuse suurendamisega, sh talvistes eriolukordades. 55. Kuigi ka siiani kuulus riigile 5 teede hoolduse äriühingut, ei ole Maanteeamet ja MKM nende äriühingute kaudu teehooldekulude põhjendatust analüüsinud. Tegelikkus näitab, et Maanteeamet on nendele riigi äriühingutele olnud seni täpselt samasugune lepingupartner nagu eraettevõtetele ning nende ettevõtete finants- ja tegevusnäitajaid ei ole kasutatud riigile vajaliku info saamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on alustanud muudatusi, millega riigile kuuluvad äriühingud täidaksid riigile strateegiliselt vajalikke ülesandeid. 56. Riigikontrolli soovitused Maanteeameti peadirektorile: ■ Analüüsida riigile kuuluvate äriühingute andmete alusel hoolduskulude hindade põhjendatust ning järgmistel riigihangetel mitte aktsepteerida mõistlikke hooldekulusid ületavaid pakkumisi. ■ Analüüsida praeguste teehooldelepingute kehtivuse perioodil täiendavate tööde tellimisel kokku lepitud hindade põhjendatust ning võimaluse korral korraldada perioodilise hoolde ja säilitusremondi tööde tegemiseks eraldi hanked. 18 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle ■ Analüüsida teehooldepiirkondade kaupa teede remondivajadust. Nende tööde rahastamisvajaduse planeerimisel lähtuda eelkõige remondivajaduse analüüsi tulemustest, et tagada teede ühtlane vastavus nõuetele kõikides maakondades. ■ Määrata detailselt kindlaks tavahoolde ja täiendavalt tellitavate tööde piirid ning nende töödega saavutatav eesmärk, et vältida tööde topelttasustamist. ■ Eraldada uute teehooldehangete korraldamisel teehooldetööde ja remonditööde hanked, et tagada ülevaade tellitavatest töödest ja kuludest. ■ Hinnata uute teehangete puhul lisaks hangitavate teehooldetööde lõppmaksumusele ka hangete tulemusel kokku lepitud remonditööde ühikmaksumuste põhjendatust, kui uute teehooldehangete korraldamisel jätkatakse praeguse hanke-/ lepinguformaadi kasutamist, kus teede hooldust ostetakse kompleksteenusena ning teede remonti tööde koguse alusel. Maanteeameti peadirektori vastus: Tee seisundinõuded ja nende järgimine 57. Teede suvine ja talvine hooldus on oluline selleks, et tagada ehitatud ja remonditud teede pikaajaline säilimine, sõidetavus ja sõiduohutus. Maanteede hoolduse finantseerimise juhendi7 järgi on teede suvise hoolduse peamised tegevused järgmised: ■ teede löökaukude parandamine, pragude ja vuukide täitmine ning teepeenarde lohkude täitmine, planeerimine ja tihendamine; ■ teede puhastamine nii prahist, hukkunud loomadest kui ka libedusetõrje jääkidest; ■ muldkehade, kraavide ja truupide puhastamine ning vigastuste parandamine; ■ sildade ja viaduktide puhastamine ja vigastuste kõrvaldamine. 58. Kruusateede hooldamise käigus tuleb neid teid nii hööveldada kui ka lisada vajaduse korral aukudesse uut kruusa. Hööveldamine on vajalik peamiselt konaruste ja aukude väljalõikamiseks, servavallide likvideerimiseks ning teepinnale vajaliku põikkalde andmiseks. Teele uuesti laotatud kruusakiht nõuab tihendamist. Sellised tööd peavad tagama kruusateede pikaajalise säilimise. 59. Talvine hooldus hõlmab tavapärast lume- ja libedusetõrjet, vajaduse korral ka lume äravedu (näiteks ristmikelt, kus tuleb tagada piisav külgnähtavus). Samuti tuleb teede hooldajal tagada kinnisõidetud lume- ja jääkonaruste tekkimise korral pinna tasandamine ja karestamine 7 Juhendis on toodud tavahoolde ja perioodilise hooldena tehtavate tööde loetelu. Auditi ajal kehtis Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr 119 kehtestatud juhend, mida muudeti käskkirjaga nr 65. Muudatused jõustusid 11.02.2011. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 19 Teehooldetööd ja Teehooldetööd ja järelevalve nende üle libeduse vältimiseks. Täpsem ülevaade hooldega nõutavatest töödest on toodud aruande lisas D. Segadus lepingutes 60. Teehoolde lepingud peavad olema selged ja üheselt mõistetavad. kehtestatud nõuetes toob Maanteeamet ostab teehooldelepingute alusel ettevõtetelt teede kaasa tööde topelt hooldamise teenust selliselt, et teede igapäevase hooldamisega seotud tööde eest makstakse ettevõtetele aastas üks kindel summa, täiendavate tasustamise remonditööde eest aga makstakse eraldi, lähtudes tehtud töödest. Riigikontroll eeldas, et pärast 2006. aastat sõlmitud uutes lepingutes on kogu riigis läbivalt ühtsed põhimõtted selle kohta, milliseid töid tehakse tavahooldusena, milliseid perioodilise hooldena jne. Seega peab teehoolde lepingutes olema täpselt ja üheselt määratud, mida tellitakse. Kuna ka igapäevane hooldus sisaldab aukude lappimist jms teenuseid, peab täiendavate remondi- ja ehitustööde liigitus ning lepingute sõnastus olema täpne, et ei tekiks võimalust nõudeid erinevalt mõista. Vajadusele hooldelepingutes hooldaja kohustused täpselt fikseerida juhtis Riigikontroll Maanteeameti tähelepanu juba 2006. aastal valminud riigimaanteede hoolduse korralduse auditis. 61. Maanteeametil puudub mitmete tööde puhul ühtne praktika, kas teehooldeettevõte peab neid töid tegema teede igapäevase ehk tavahoolde käigus või tuleb neid töid samalt ettevõtetelt perioodilise hoolde tööna eraldi tellida. Kuna kõik praegu kehtivad teehooldelepingud on koostatud ajal, kui iga Maanteeameti regioon toimis iseseisva allasutusena, on kõik lepingud oma sisult mõnevõrra erinevad. Näiteks on mitmes lepingus külmakerkeliste kohtade parandamine, teepeenardele ja mahasõitudele materjali lisamine, liiga kõrgete peenarde mahalõikamine ja äravedu, tähispostide asendamine kirjas nii tavahoolde kui ka perioodilise hoolde poolel (vt Lisa I). Erinev lepingu sõnastus ja sellest tulenevate kohustuste tõlgendamine on kaasa toonud olukorra, kus osas piirkondades peavad ettevõtted teatud tööd ära tegema oma iga-aastase teehoolduse raha eest ehk tavahooldena, teistele ettevõtetele makstakse aga nende tööde eest lisaks. Lume äraveo eest on 62. Lumerohketel talvedel peab hooldaja ristmikel nähtavuse tagamiseks põhjendamatult juurde või teedel nõutava laiuse saavutamiseks vajaduse korral lund ära vedama. makstud Tee seisundinõuete kohaselt on lumeveo korraldamine tee omaniku kohustus. Hoolduse finantseerimise juhendis on see tegevus kirjas nii tavahoolde kui ka perioodilise hoolde tööna, mistõttu on lumevedu 13 lepingus tavahoolde töö, ülejäänud neljas aga mitte. Lume äraveo eest maksti hooldajatele, kellel lume äravedu oli tavahoolde töö, 2009/2010. aasta talvel lisaks 23 000 eurot (Järva, Ida-Viru ja Saare piirkonnas), 2010/2011. aasta talvel kokku lisaks 3500 eurot (Järva ja Saare piirkonnas). Riigikontrolli hinnangul ei olnud lisaraha maksmine selle töö eest põhjendatud. 63. Lepingutes puudub info teede seisukorra ja remondivajaduse kohta. Teehooldelepingutest ja nende muudatustest (lepingu lisadest) ei ole võimalik saada ülevaadet, millistel maanteedel säilitusremonditöid tehakse ja milliste kriteeriumite järgi on need teed välja valitud. Analüüsitud lepingute seas oli positiivseks erandiks vaid Tartu piikonna hooldeleping, kus säilitusremondi tööd olid fikseeritud objektide ja tellitavate tööde kaupa. 64. Eraldi tasustatavate tööde puhul on teehooldelepingus kokku lepitud vaid hind, millega töid tehakse. Tööde iga-aastane vajadus ja maht 20 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle määratakse kindlaks igal kevadel enne remondihooaja algust ning maksmine toimub tööde vastuvõtmisel aktide alusel. Tööde ebaselge jaotus ning lepingute erinev tõlgendamine võimaldab ettevõtetel saada tavahoolde koosseisus oleva töö eest raha ka perioodiliseks hooldeks ette nähtud summadest. 65. Korrapära puudumist Maanteeameti tööde tellimisel näitab asjaolu, et samad tööd on lepingutes kirjas erineva detailsuse ning sisuga (vt lisa F). Näiteks on katendite ehitusel Kuusalu piirkonnas kokku lepitud nii ehitatava kihi paksus kui ka tehnoloogia (kruntimine ja teehöövli kasutamine), Tartu maakonnas aga vaid kasutatava asfaltbetooni kogus tonnides. Sõlmitud lepingud on sageli vastuolus ministri määruse ning Maanteeameti kordadega 66. Maanteeameti regioonid ei ole lepingute sõlmimisel järginud ei majandus- ja kommunikatsiooniministri ega Maanteeameti peadirektori kehtestatud nõudeid ja tähtaegu. Eri aegadel teehoolde piirkondades sõlmitud hooldelepingud on hoolimata samadest alusnõuetest oma sisult erinevad. Mitmeti tõlgendatakse ja rakendatakse ka nõuete täpsustamiseks Maanteeameti peadirektori käskkirjadega välja antud teehoolde järelevalve8, finantseerimise jt juhendeid. Juhendite vasturääkivus ning nende sõnastus annabki tihtilugu võimaluse nõuete erinevaks tõlgendamiseks ja nende täitmisega venitamiseks. Seisundinõuete leevendamine 67.Enamikus lepingutes on seatud teede hoolduseks tee seisundinõuete hooldelepingus määrusest erinevaid tähtaegu või nõudeid: ■ Lumekoristuse ja niitmisega, samuti liiklusõnnetuste tagajärjel tihti kannatada saavate tähispostide asendamine peaks seisundinõuete kohaselt toimuma vajaduse tekkimisest lähtudes mõistliku aja jooksul, kuid 15 lepingus on nende väljavahetamisele seatud tähtaeg (15. mai). Paraku ei peetud ka sellest tähtajast kinni ning juhul, kui järelevalvaja leidis kontrollkäigul defektseid tähisposte pärast tähtaja saabumist, võis ta järelevalvejuhendi kohaselt anda nende asendamiseks või korrastamiseks veel ühekuulise (uues juhendis kuni kahenädalase) lisatähtaja. ■ Kahes lepingus (Võru ja Valga) on teedele, kus liiklussagedus on vähem kui 50 autot ööpäevas, kehtestatud talihooldes seisunditase „1*“, mille puhul ei ole kehtestatud mingisuguseid nõudeid teel libedusetõrjega saavutatavale haardetegurile. See oli vastuolus ministri määrusega, kus ei olnud selliste erandite tegemist ette nähtud. Tee seisundinõuete määrus sätestas, et teel, mille liiklussagedus on alla 50 auto ööpäevas, määrab tee seisunditaseme tee omanik. Samas ei saanud tee omanik seda 8 Maanteeameti peadirektori käskkiri nr 132 „Teehoolde järelevalve juhend riigimaanteedel“, muudetud käskkirjaga nr 295 (kehtib alates 01.09.2011). Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 21 Teehooldetööd ja Teehooldetööd ja järelevalve nende üle seisunditaset ja selle nõudeid ise välja töötada, vaid pidi lähtuma määruses antud valikust.9 ■ 11 hooldelepingus (s.o 2/3 kõikidest lepingutest) on lisatingimustega leevendatud kehtivaid tee seisundinõudeid, pikendades määrusega kehtestatud kevadiste hooldustööde tähtaega kõrvalmaanteedel ühe kuu võrra, s.o 15. juunini. Selleks ajaks on vihmad teed ja sillad libedusetõrje liivast puhtaks pesnud ning rohi teemaal kasvanud nii kõrgeks, et talvest jäänud prahti enam autoga mööda sõites ei näegi (vt foto 1) ja koristustööd võib tegemata jätta. Foto 1. 18. mai ülevaatusel tehtud foto põhimaantee-äärsest teemaast, kus rohi prahi peatselt ära peidab. Kuigi hooldaja tegi järelevalvepäevikusse sissekande prahi koristamise kohta, siis 24. oktoobril Riigikontrolli tehtud kontrollkäigul oli sama praht endiselt samas kohas alles. Foto: Riigikontroll Seisundinõuete karmistamine 68. Kehtivaid seisundinõudeid on hooldelepingutes ka rangemaks hooldelepingus muudetud. Nii näiteks on 11 lepingus lühendatud libedusetõrjeks ette nähtud hooldustsükli aega 24 tunnilt 12 tunnini bussiliiklusega 1. seisunditaseme teedel. Sama seisunditasemega bussiliiklusega teedel on kokku 12 lepingus lühendatud ka lumetõrje hooldustsükli aega 36 tunnilt 24-ni. Selline tegevus ei ole seisundinõuete määrusega vastuolus, kuna määruses on maksimaalsed hooldustsükli ajad. 69. Auditi ajal muutis majandus- ja kommunikatsiooniminister oma määrusega teede talviseid seisundinõudeid ning kehtestas üle riigi 1. seisunditasemega teedel eelmises punktis nimetatud lühemad hooldustsükliajad. Määruse muudatus jõustus 1. novembril 2011 ja tingis kõigi hooldelepingute muutmise vajaduse, mille käigus hooldajad tõenäoliselt ka raha juurde küsivad. Riigikontrolli hinnangul ei ole 9 01.11.2011 kehtima hakanud tee seisundinõuete muudatusega on see punkt muudetud. Muudetud määrus lubab tee omanikul ise määrata tee hooldustsükli ajad. Nõuded teedele on aga ühesugused. 22 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle säärane kulude tõus põhjendatud, kuna enamikus lepingutes on rangemad tingimused juba varem kehtestatud. Samuti olid rangemate nõuetega lepingutes talihoolde maksumused ühe kilomeetri kohta 1. seisunditasemega teedel keskmiselt hoopis 8% odavamad kui ülejäänud lepingutes. Teede hoolduses on hulgaliselt puudusi Kõrvalmaanteede talvist 70. Kuna kõikidele teeliikidele kehtivad ühesugused nõuded, mille on hooldust ei tehta piisavalt kehtestanud majandus- ja kommunikatsiooniminister tee seisundinõuetena, siis ei tohiks teel liikleja jaoks märgatavalt erineda hooldepiirkondade vahetumisel eri teehooldajate töö kvaliteet. Kas teadsite, et 71. Talvise teehoolduse sageduse ning kehtivate nõuete tagamise täitmise kontrollimiseks analüüsis Riigikontroll teede hooldust 2010/2011. aasta põhimaanteedel tuleb talihoolet teha talvel teede hooldajate peetavate hooldepäevikute ja GPS-anduritega järgmiste nõuete kohaselt: sõidujälgede varustatud teede hooldemasinate andmete alusel. Analüüs hõlmas 10% vahel võib olla maksimaalselt 4 cm kohevat lund või 2 cm lörtsi või ühistranspordiga ja kooliliinidega kaetud teedest Kuusalu ja Viljandi soolasegust lund ning nendel teedel tuleb teehoolde piirkonnas. Kuigi ükski õigusakt ega leping ei nõua kooliteede lumi ära lükata vähemalt 5 tunni jooksul hooldamist vähemalt laste koolimineku ajaks (neid teid tuleb hooldada alates lumesaju või tuisu lõppemisest. teiste teedega samadel tingimustel), on ilmne, et sellistel teedel on Kõrvalteedele kehtivad kõige madalamad seisundinõuete täitmine ülimalt tähtis. teehoolde nõuded: sõidujälgede vahel võib olla maksimaalselt 10 cm kohevat lund või 72. Talihoolde analüüs näitas, et vaadeldud piirkondades oli talihoole 8 cm lörtsi või soolasegust lund ning tehtud nõuetega ette nähtud määral ligikaudu 80%-l juhtudest. Kõikidel nendel teedel tuleb lumi ära lükata põhimaanteedel tehti lumetõrjet nii, nagu nõuded ette näevad. Tuisustel vähemalt 36 tunni jooksul alates lumesaju päevadel suutsid teede hooldajad tagada põhimaanteede pideva hoolduse, või tuisu lõppemisest. sahates teid isegi kuni 9 korda päevas. 73. Peamised puudused teede hoolduses olid aga kõrvalteedel, kus esines lumetõrjega viivitusi Viljandis 24%-l ja Kuusalus 18%-l nõutud juhtudest. Sealjuures hilineti töödega enamasti 2–3 päeva. Kõige pikemalt oli pärast lumesaju või tuisu lõppu puhastamata Vaida-Pajupea tee Harju maakonnas (8 päeva). Kokkuvõttes võib tõdeda, et vaadeldud piirkondades ei saanud vähemalt pooltel kõrvalteedel ühistranspordiga sõitjad ja koolilapsed mitme päeva jooksul sõita mööda puhastatud teid. Seega ei olnud neile tagatud piisavalt ohutu sõit kooli või tööle. Teekatete lappimine ei ole 74. Kattega teede hooldus näeb ette tekkinud aukude lappimist nii talvel kvaliteetne kui ka suvel. Kui talvel kasutatakse lappimiseks külmsegusid, siis suvel on selleks kaks põhilist tehnoloogiat: ■ väiksemate kahjustuste parandamiseks kasutatakse eelkõige hooldemasinat (ingl k blow patcher), mis kõigepealt puhub augu prahist ja lahtisest killustikust suruõhuga puhtaks ning seejärel täidab selle õiges vahekorras killustiku ja bituumenemulsiooni seguga. Lapp tahkestub emulsioonist vee aurumise järel. Selline töö on suhteliselt odav ja sel kombel saab ühe tööpäevaga lappida suure hulga auke. Säärased parandused püsivad hästi väikese liiklussagedusega teel, kuid Eestis kasutatakse seda meetodit paraku ka nii suurte aukude kui ka suure liiklusega teedel, mistõttu autod sõidavad paigaldatud segu lühikese aja jooksul teekattest välja (vt foto 2); ■ suurema augu puhul tuleb see kõigepealt piisavas sügavuses ja laiuses tühjaks freesida, puhastada tolmust ja lahtisest materjalist, Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 23 Teehooldetööd ja Teehooldetööd ja järelevalve nende üle vajaduse korral bituumeniga kruntida ning siis kuuma asfaltbetooniga õiges paksuses täita. Seejärel tuleb lapp tihendada ning vee sissetungimise vältimiseks katta lapi ääred bituumeni ja peene killustikuga. Kui lapp paigaldatakse eelnevalt pinnatud teele, tuleb see ka üle pinnata. Kokkuvõttes on see töö hooldemasina tööga võrreldes oluliselt kallim ja aeganõudvam, kuid tulemus on korraliku teostuse puhul ka märksa püsivam. Foto 2. Ühe suurema liikluskoormusega põhimaantee Tallinna ringtee Jüri ringil, kus on hästi näha, kuidas nii bituumen kui ka killustik on suure liikluskoormuse tõttu august välja tulnud ja tee tasasus ei vasta kindlasti seisundinõuetele. Foto: Riigikontroll 75. Kattega teedel kasutatakse suuremate aukude puhul mõistlikumat meetodit (s.o freesimine ja seejärel täitmine) vähe sel põhjusel, et valdavalt ei ole tegu tavahoolde tööga. Tavahoolde tööks on küll aukude lappimine mustsegu ja asfaltbetooniseguga, kuid heaks tulemuseks hädavajalikku freesimist peab Maanteeamet iga kord perioodilise hooldetööna eraldi tellima (ainult Tartu piirkonnas on katete freesimine aukude lappimisel ette nähtud tavahoolde tööna, Ida-Viru lepingus on see töö tavahooldes kirjas kui otstarbekas, kuid mitte kohustuslik). Kuna teehoiutööde tehnoloogianõuetes10 ei ole toodud kattega teede augulappimiste konkreetseid nõudeid, siis teeb iga hooldaja seda, nagu paremaks peab. Tulemuseks on odavalt ja viletsa kvaliteediga lapitud katted, mis toob kiiresti kaasa nende väljavahetamise vajaduse suurema remondiga. Kõigi tööde tegemist ei nõuta 76. Lepingutingimuste leevendamise kõrval on teede hoolduses Riigikontrolli arvates põhiliseks probleemiks, et Maanteeamet ei nõua alati teehooldelepingutes ette nähtud tööde tegemist. Näiteks oli Riigikontrolli analüüsitud lepingutes külmakerkeliste kohtade parandamine tavahoolde töö nii Viljandi, Pärnu, Kuusalu kui ka Ida- Virumaa lepingutes. Mida parandamise all mõeldakse, dokumentides toodud ei ole, kuid Maanteeameti sõnul seisneb see kevadel külmakerkelise koha katmises liivaga ja hilisemas koristamises koos sellele järgneva teekatte lappimisega, et tagada kuni remondini tee sõidetavus. Seega ei ole tegu mitte probleemi lahendamisega, nagu 10 Teehoiutööde tehnoloogianõuded, kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 132, 13. mail 2004. Määrusega on kehtestatud nõuded, mida peab jälgima avalikult kasutatavate teede teehoiutööde tegemisel, põhiliselt ehitamisel ja kvaliteedi kontrollimisel. 24 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle sõnastusest aru võiks saada, vaid pelgalt puuduse kõrvaldamise edasilükkamisega. Hooldepäevik – kindlaks määratud 77. Nii ei kajastanudki 2010. aasta hooldepäevikud külmakerkeliste vormiga paber- või veebipäevik, milles kohtade väljakaevamist ja remonti mitte üheski Riigikontrolli vaadeldud hooldaja kajastab operatiivselt kõiki piirkonnas (Ida-Viru piirkonna hooldepäevik oli Maanteeameti serveri hooldetöid, mida ta teedel teeb. rikke tõttu hävinenud, seega ei olnud seda võimalik kontrollida). Järelevalvejuhendis selle olulise töö tegemata jätmise eest sanktsiooni ette nähtud ei ole. Järelevalvesõitudel nähtud külmakergete tagajärjel lagunenud kattega teede kohta teadis Maanteeameti esindaja öelda vaid seda, et tee läheb peatselt remonti ehk töö tehakse perioodilise hooldena (s.t lisarahastuse eest). Selle töö tegemine perioodilise hooldetööna on ette nähtud vaid Tartu hooldelepingus. 78. Hooldajalt ei nõuta alati ka teetööde tehnoloogiast kinnipidamist. Paljudes piirkondades on probleemiks, et teede hooldaja ei hoia teepervi korras: teepeenrad on kattest madalamad (vt foto 3), katte servad on auklikud ning ohtlikult teravate äärtega. Mitmel pool veab küll teede hooldaja teepeenrale täiteks killustikku või purustatud kruusa, kuid ei tihenda seda nõuetekohaselt. Materjali laotava veoauto rattaga materjalist ülesõit ei taga materjali piisavat tihendamist ning seetõttu sõidetakse laotatud materjal teepeenrast varsti jälle minema ning teekatte serv laguneb. Foto 3. Esmapilgul ideaalses korras teel on tegelikult lubamatult madal teepeenar (maksimaalne lubatud kõrguse erinevus kuni 5 cm), mis põhjustab teekatte serva lagunemist ja on liiklusohutuse seisukohast sellises kurvis väga ohtlik. Foto: Riigikontroll Kruusateede hooldus ei taga 79. Kruusateede hoolduse eesmärk peaks olema nende teede säilimine nende säilimist kasutuskõlblikuna pika aja vältel, seda eelkõige õigeaegse hööveldamise ja kulumiskihi uuendamise abil. Erinevalt kõvakattega teedest ei ole kruusateede puhul vaja oodata, kuni kate on kulunud määral, mil ta tuleb maha freesida ja uuesti asfalteerida. Kruusatee valmimisel peab tema kulumiskihi paksus olema vähemalt 12 cm ja selle säilitamine peakski olema tavahoolde ülesanne, sest hooldusega peab olema tagatud teede vastavus projektile ning seisundinõuetele (sh nt tee projektijärgsed piki- ja põikkalded). Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 25 Teehooldetööd ja Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Kas teadsite, et 80. Kruusateede säilimise tagamiseks peaks kulumiskihti pidevalt uuendama vähemalt selle kulumise ulatuses. TTÜ teedeinstituudi kruusateid on Eestis umbes 6000 uurimisandmete kohaselt kuluvad kruusateed sõltuvalt kilomeetrit ehk 36% riigimaanteedest. kasutusintensiivsusest keskmiselt 4 mm aastas (liiklussagedusel 100 autot Kruusateede keskmine liikluskoormus on ööpäevas), mis tähendab, et Eesti kruusateede võrgu kulumiskihi vahemikus 100–120 autot ööpäevas. taastamiseks peaks igal aastal teedele lisama umbes 300 000 tonni kruusa. 81. Hooldelepingutest 11-s on tavahooldes nõutud igal aastal lisada kokku 70 000 tonni kruusa kulumiskihi taastamiseks, kuid sellega kaetakse ainult 33% nende piirkondade kruusateede iga-aastasest kulumisest. Ülejäänud viies lepingus ei ole kruusa teedele vedamiseks miinimumkogust seatud, mis tähendab, et hooldaja peaks materjali kasutama täpselt nii palju, kui on vaja kulumiskihi taastamiseks. Kas hooldaja seda ka teeb, see hooldepäevikutest ei selgu. Erandlikult ei kuulu Viljandi piirkonna hooldelepingus kruusakatte kulumiskihi korrastamine materjali lisamisega üldse tavahoolde hulka, vaid on perioodilise hoolde summadest eraldi tasustatav töö. Nõutud ja vajaliku kruusakoguse erinevused auditeeritud piirkondades on toodud tabelis 3. Tabel 3. Lepingutes nõutud ja vajaliku kruusakoguse erinevused Hooldepiirkond Tavahooldes lisatav Vajalik kogus kulumiskihi kruusakogus, t säilimiseks, t11 Ida-Viru Norm puudub 13 322 Tartu 5 106 24 509 Pärnu 9 028 30 953 Kuusalu 1 048 1 677 Viljandi Norm puudub 30 582 Allikas: Riigikontrolli arvutused Maanteeameti ja TTÜ teedeinstituudi andmete alusel Kas teadsite, et 82. 12 hooldelepingu kohaselt tuleb kruusateed hööveldada enne seda, 1. seisunditasemel kruusateel võib kui augud või trepp teepinnas saavutab nõuetes lubatud seisundinõuete kohaselt esineda ebatasasusi ja roopaid sügavusega maksimumsügavuse. Tööga peab alustama, kui ebatasasused on kuni 10 cm, vahemikus 2–4 cm. Viies hooldelepingus seda nõutud ei ole, mistõttu on 2. seisunditasemel kuni 8 cm, lubatud kruusateedes kuni 10 cm sügavused augud. Ka poole väiksemad 3. seisunditasemel kuni 5 cm. ebatasasused lõhuvad kindlasti autosid. 83. Kuigi teehoiutööde tehnoloogianõuete kohaselt peab kruusatee Kruusateid hoolduse käigus ei pealiskihi ehitamisel mineraalmaterjali pärast laotamist tihendama ja tihendata tihendamine on kruusatee hööveldamisel ette nähtud ka maanteede hoolduse finantseerimise juhendis12, sellist tööd Eestis hooldetööna siiski ei tehta. Nii Maanteeameti kui hooldajate arvates on hööveldamisjärgne tihendamine liiast, sest seda teevad teel liiklevad autod niigi. Kui hööveldamisele järgnevad suuremad vihmasajud, siis sõidetakse tihendamata teepind väga kiiresti taas auklikuks. 84. Hööveldamise järel tihendamata kruusateel on üldjuhul palju lahtisi kive, mis sõiduki rataste alt lendu paiskudes ohustavad kaasliiklejaid. Siinkohal olgu märgitud, et lubatud suurim sõidukiirus asulavälisel kruusateel on enamasti 90 km/h. Riigikontrolli küsitletud kutselised sõidukijuhid tõid sageli välja ka probleemi, et lahtised kivid teepinnal 11 Riigikontrolli arvutus, kus kruusatee laiuseks on võetud 8 m ja kulumiseks 4 mm aastas. 12 Uus versioon hakkas kehtima veebruaris 2011. 26 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle muudavad osa kruusateid suvel libedamaks kui talvel (vt foto 4), lisaks põhjustavad probleeme ja autode lagunemist augud, treppis teepind, tolm ja pori. Foto 4. See äsja remonditud kruusatee on küll sile ja ilma aukudeta (vastab selles osas seisundinõuetele), kuid kaetud lahtiste kividega, mis sõiduautoga kiiremini kui 40 km/h ohutult liigelda ei võimalda. Seega on tee sisuliselt libedam kui talvisel ajal. Foto: Riigikontroll 85. Kruusateede ebaühtlase korrashoiu on Riigikontrolli hinnangul põhjustanud osaliselt ka maanteede hoolduse finantseerimise juhendi nõuded, kus on seatud lohkude ja läbilöögikohtade täitmisel materjali lisamisele piirang kuni 30 tonni kilomeetri kohta aastas. Sellest tulenevalt on 14 hooldelepingus kehtestatud kruusateele materjali lisamisele piirang 3 kuni 30 tonni kilomeetri kohta ja mitmes lepingus on lisaks kogusele piiratud veel tööde ulatust, s.o materjali tuleb lisada üksikutele läbilöögikohtadele pikkusega kuni 30 meetrit. Isegi kui selline materjalikogus ei ole piisav kruusateel nõuete täitmiseks, siis hooldaja tavahooldes rohkem kruusa teele juurde vedama ei pea. Nii hooldaja kui ka Maanteeamet ootavad remondijärjekorra jõudmist laguneva teeni, et siis lisaraha eest remondiga see jälle mõneks ajaks sõidukorda seada. 86. Seega ei ole praeguse hooldepraktika puhul kruusateede säilimine tavahooldusega tagatud, sest pole selge, millised töid tehakse kruusateede tavahoolduse komplekshinna eest ja mis on nende tööde eesmärk. Seejuures erinevad kruusateede suvihoolde komplekshinnad piirkonniti kuni 4 korda (vt tabel 4), samas ei ole selge, mida kallima hinna eest rohkem saab. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 27 Teehooldetööd ja Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Tabel 4. Kruusateede hooldehinnad piirkonniti 2010. aastal Hoolde- Kruusateede Kruusateede suvihoolde Kogumaksumus piirkond pikkus, km maksumus, euro/km aastas, euro Ida-Viru 272 2 357 641 000 Tartu 511 1 789 914 000 Pärnu 464 1 158 537 000 Harju 235 1 356 318 000 Viljandi 635 668 424 000 Allikas: Maanteeameti aastaraamat ja teehoolde lepingud Kaitsepiirdeid ei korrastata 87. Tee kaitsepiirded peavad tee seisundinõuetest lähtudes olema paigaldatud teeprojekti ja kehtestatud nõuete kohaselt, põrkepiire ei või olla roostes ega püsivust ohustavas seisundis. Maanteeameti peadirektor on oma käskkirjaga kehtestanud maanteede hoolduse finantseerimise juhendi, kus on kirjas tavahoolde ja perioodilise hoolde üldised piirid. Samas võimaldab juhendi sõnastus ka teatud mööndusi. Ühelt poolt on juhendis nõutud põrkepiirde puhastamist, korrastamist, pesemist ja vajaduse korral vigastatud lülide asendamist tavahooldetööna, kuid teisalt on samade piirete remonti ja postide vahetust lubatud rahastada ka perioodilisest hooldest. Eeltoodust tulenevalt ei kiirusta hooldajad piirdeid tavahoolde komplekshinna eest remontima, vaid lükkavad neid töid edasi, kuni saavad tööks lisaraha perioodilise hoolde poolelt. 88. Näiteks ei olnud 2011. aasta talvel talihooldusega muljutud, viltu vajunud ja ebaühtlasel kõrgusel asetsevat põrkepiiret septembri alguseks korrastatud nii Tallinna-Tartu maanteel Assaku ja Patika vahelisel ligikaudu 10kilomeetrisel lõigul (vt foto 5), mitmes kohas Tallinna-Narva maanteel ja mujal. Piirete korrastamise tähtaeg oli seisundinõuete kohaselt 15. mai. 28 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Foto 5. Talihooldega rikutud põrkepiire Tallinna-Tartu maanteel, mis ei kaitse vastutulijate tulede valguse eest ega välista ka sõiduki vastassuunda sõitmist. Pilt on tehtud 31. mail 2011. Foto: Riigikontroll Sildu ja viadukte hooldatakse 89. Sillad ja viaduktid on kallid insenertehnilised rajatised, mille hooldus puudulikult on nende kasutusea seisukohalt väga oluline. Tee seisundinõuetes on sildade kohta omaette peatükk. Nende nõuete täitmine peab tagama sildade pikaajalise kasutamise. Milliseid rajatisi käsitletakse sildadena ja millised nõuded neile kehtivad, on toodud aruande lisas G. Nõuete täitmiseks vajalikud hooldetööd on toodud lisas D. Silla seisundit peab regulaarselt kontrollima hooldustöid ja hooldustööde järelevalvet tegev töötaja. 90. Kõigi hooldelepingute üheks osaks on sildade hooldetööd, mille maksumus on osa hooldelepingu maksumusest. Sildade hooldetööde maksumus on piirkonniti lepingutes väga erinev (vt tabel 5). Eesti riigimaanteedel on Maanteeameti andmetel kokku 938 silda ja viadukti, mille hooldamise eest maksis riik 2010. aastal 861 500 eurot, mis teeb keskmiseks sillahoolde kuluks 919 eurot iga silla kohta. Tabel 5. Sildade hoolde maksumus piirkonniti 2010. aastal Hooldepiirkond Ühe silla hoolde Sildade ja Kogumaksumus, maksumus aastas, viaduktide arv eurodes eurodes piirkonnas Ida-Viru 233,6 52 12 147 Tartu 943,3 47 45 278 Pärnu 528,5 115 61 306 Kuusalu 511,3 52 26 588 Viljandi 190,5 72 13 716 Allikas: Riigikontrolli arvutused Maanteeameti andmete alusel Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 29 Teehooldetööd ja Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Sildu pestakse vaid mõnes 91. Riigikontrolli audiitorite osalemine hooldeülevaatustel ja analüüsitud piirkonnas hooldepäevikud näitasid, et mitmeid sildade hooldetöid ei tehta. Nii näiteks oli piirkonna kõikide sildade pesu libedusetõrjes kasutatud kloriididest ja liivast kirjas ainult Pärnu piirkonna hooldepäevikus, kus see töö oli enamikus ka tähtajaks tehtud. Mujal oli pesu tehtud 10–15%-l sildadest (Tartu piirkond) või jäetud hoopis tegemata (vt foto 6). Hooldetööde tegemata jätmist kinnitab ka sildade üldine seisukord, mis on kohati väga halb. Foto 6. 18. mai ülevaatusel tehtud pilt sillast kõrvalteel, kus talvel kogunenud sool ja praht on koristamata ning sillapiirded läbi roostetanud. Foto: Riigikontroll Deformatsioonivuuk – silla 92. Sildade deformatsioonivuugid vajavad korrapärast puhastamist kandeelementide temperatuuri mõjul liivast, pindamiskillustikust ja muust prahist, mida autod neisse oma paisumist ja kokkutõmbumist võimaldav rehvidega kannavad. Selleks peaks hooldajate kasutuses olema põikvuuk, mis on üldjuhul nähtav kattes sillale peale ja sillalt maha sõites kompressor, imur (sarnane tolmuimejaga), survepesur ja muud (vt foto 7) töövahendid. Hangetes selliseid masinaid või mehhanisme nõutud ei ole. Samuti ei olnud üheski järelevalvepäevikus selle töö tegemist nõutud. Riigikontroll tuvastas vaadeldud piirkondades sillavuukide puhastamise ainult ühel juhul (Viljandi piirkonnas, mujal hooldepäevikutes selle kohta kanded puudusid). 30 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Foto 7. Nii näeb välja korralikult puhastatud ja heas töökorras deformatsioonivuuk, kuigi ka sellel on näha talihooldes sahaga tekitatud kahjustusi. Foto: Riigikontroll 93. Läbisadavad vuugid põhjustavad enamiku sildade kahjustustest: puruneb talade otste betoon, samuti talade alla jäävad postid või neile toetuvad põiktalad (riiglid). Läbitilkuv vesi võib muidu heas korras silla kasutusiga vähendada mitu korda (vt foto 8). Ülevaatustel tuvastas Riigikontroll koos Maanteeameti järelevalveametnikuga, et Kuusalu piirkonnas (sh Tallinna-Narva maanteel) lasid üheksal sillal kümnest vuugid vett läbi. Sealjuures enamik neist sildadest on remonditud või ehitatud 2005. aasta paiku. Ka teistes piirkondades vaadeldud sildadest lasid suurel osal vuugikohad vett läbi, sest praht vuukide vahel oli nende hüdroisolatsiooni ära lõhkunud. Foto 8. Vee toimel betoonist välja ladestunud sooladest stalaktiit näitab, et silla kapitaalne remont on peagi vältimatu. Foto: Riigikontroll Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 31 Teehooldetööd ja Teehooldetööd ja järelevalve nende üle 94. Sildade tugiosi ja liigendeid tuleb määrida vähemalt üks kord aastas, kui silla passis pole ette nähtud seda sagedamini teha. Ülevaatustel, kus osalesid ka Riigikontrolli audiitorid, ilmnes, et määrdetöid ei olnud tehtud ühelgi vaadeldud paarikümnest sillast, samuti ei kajastunud selle töö tegemine üheski hooldepäevikus. Hooldajad väitsid, et neil puuduvad abivahendid (redelid, paadid vms), et näiteks jõgede keskel olevatele sammastele toetuvatele silla liigenditele ligi pääseda või sillaelemente altpoolt pesta. Riigikontrolli arvates on elementaarne, et kui ettevõte on võtnud endale kohustuse muu hulgas sildu hooldada, siis soetatakse ka selleks vajalikud abivahendid. 95. Vaid mõnel üksiku silla ja sillatreppide käsipuud olid enne värvimist roostest puhastatud (vt foto 9), enamiku neist oli hooldaja lihtsalt roostekarva pruuni värviga paksult üle võõbanud või jätnud sootuks kunagi tulevikus tehtavat remonti ootama (Tallinna-Tartu mnt Jüri ja Assaku viaduktid, Tallinna ringtee sillad). Foto 9. Korralikult värvitud käsipuud on esteetilised ja pikema elueaga. Foto: Riigikontroll Ohutuspiirded ei taga ohutust 96. Mitmes piirkonnas olid sildade ohutuspiiretest puudu tõmbelatid, mis on projekteeritud põrkepiirde ühe osana tagamaks, et põrkepiire vajaduse korral töötaks ruumiliselt (samal põhimõttel nagu ralliauto turvapuur) ja võtaks vastu tekkiva löögi sellele otsa paiskuvalt sõidukilt. Ilma tõmbelattideta piirded ei tööta nagu ette nähtud ja on oht, et avarii korral võivad sõidukid sillalt siiski alla sõita (vt foto 10). Järelevalveametnik ei teadnud koos Riigikontrolli audiitoritega ülevaadatud sildadel üldjuhul, kas neil sildadel on tõmbelatid üldse olnud paigaldatud kogu projekteeritud ulatuses või mitte. Ripakil tõmbelatid ja kinnitusjäljed kandepostidel lubasid siiski arvata, et latid on küll algul olemas olnud, kuid juba mõni aeg tagasi ära varastatud. 32 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Foto 10. Kui sellisele kahjustatud postide ja tõmbelattidega piirdele peaks otsa sõitma auto, siis suure tõenäosusega lõpeks avarii läbi piirete sillalt allasõiduga. Foto: Riigikontroll 97. Enamik eelnimetatud sildade probleemidest olid Maanteeametile väidetavalt teada, kuid Riigikontrolli arvates ei tähtsustatud neid ega kajastatud ka järelevalvepäevikus. Mitmed tööd ei pruugi olla küll esmatähtsad, kuid kui riik on nende tööde eest maksnud ainuüksi auditis vaadeldud piirkondades kokku üle 350 000 euro aastas, siis ei tohiks sellele läbi sõrmede vaadata. Kõrvalmaanteede hooldusele 98. Kõrvalmaanteed moodustavad 75% riigimaanteede kogupikkusest ja pööratakse vähem neil toimub 27% kogu riigimaanteede liiklusest. Elukutselised tähelepanu sõidukijuhid hindasid Riigikontrolli küsitluses nende teede hooldust halvaks. Sellise hinnangu üheks põhjuseks on Riigikontrolli hinnangul tõsiasi, et need teed kui vähem olulised on jäetud välja mitmest teehoolde korraldust reguleerivast õigusaktist ning järelevalve kõrvalteede hoolduse üle on põhi- ja tugimaanteedega võrreldes oluliselt nõrgem. Nii näiteks pole seadusega reguleeritud kõrvalmaanteede hoolde korraldamine hädaolukorras, mille hulka arvavad liiklejad ilmselt ka rasked ilmastikuolud, sh pikaajalise rohke lumesaju ja tuisu. Maanteeameti initsiatiivil on kõrvalmaanteede hooldus kajastatud riigimaanteede toimepidevuse tagamise plaanides. Kuna sujuva liikluse tagamine ei ole võimalik ilma kõrvalmaanteede korrashoiuta, tuleb kriisiolukorras tagada olulistes kohtades ümbersõitude toimimine ja teede läbitavus prioriteetsetel, kohalikke majandus- ja elutingimusi arvestavatel marsruutidel. 99. Kattega kõrvalmaanteedele, kus liikluskiirus on üle 50 km/h ning liikluskoormus kuni 1000 autot ööpäevas, pole tee seisundinõuetes seatud ristmikel külgnähtavuse tagamise nõuet. Kogu tee ulatuses piisab MKMi määruse kohaselt ühemeetrisest nähtavusest külgkraavi välisservast või mulde alumisest servast. Kurioosumina peab aga näiteks kruusateedest kõrvalmaanteedel ristmikule lähemal kui 10 m olema tagatud 5 m võrra laiem külgnähtavus. Lisaks olgu märgitud, et Eestis on kõrvalmaanteena kasutusel mitu tuhat kilomeetrit väljaehitamata muldkehaga teid, mis on kujunenud ajalooliselt vanadest vankriteedest ning millel puuduvad nii Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 33 Teehooldetööd ja Teehooldetööd ja järelevalve nende üle külgkraavid kui ka nähtav mulde serv. Seega ei ole nendel teedel ka olematu külgnähtavuse korral võimalik teehooldajale midagi ette heita. 100. Samuti ei ole teehoolde järelevalve juhendis käsitletud kõrvalmaanteede teepeenra ja nõlvade tähtajaks niitmata jätmist. Neile töödele ei ole tee seisundinõuetes tähtaega seatud, vaid kõrvalmaanteede peenardel ja nõlvadel on sõltuvalt seisunditasemest lubatud kuni 30 või 40 cm kõrgune rohi. See tähendab, et niita tuleb nii tihti kui vaja, et rohi oleks nõutust madalam, ent kui seda ei tehta, siis järelevalvejuhendis ei ole sanktsioone ette nähtud. Samas on järelevalvejuhendis näiteks kõrvalmaanteede teemaa niitmise tähtajaks kehtestatud 15. november, kui Eestis on mitmel viimasel aastal juba lumi maas olnud ning seega hooldelepingu tavahoolde hinnas sisalduv niitmisnõude täitmise vajadus kadunud. Selle tagajärjel kasvavad kraavid ja teemaa võsa täis. 101. Riigikontrolli soovitused majandus- ja kommunikatsiooniministrile: ■ Määrata ettevalmistamisel olevates teehoiutööde kvaliteedinõuetes täpselt kindlaks hooldetööde eesmärk ja töö ulatus kattega teede, kruusateede ja sildade hooldamisel, et ühtlustada hooldetööde mõistet ning edaspidi vältida tööde tegemata jätmist või nende tööde eest topelt tasustamist. ■ Töötada välja ja kehtestada kattega teede, kruusateede ja sildade remondi ning hoolduse tehnoloogianõuded ja kehtestada need kvaliteedinõuetena. See aitaks Maanteeameti järelevalvel hooldetööde tulemuse hindamisel tugineda lisaks seisundinõuetele ka konkreetsetele tehnoloogianõuetele. ■ Lisada seisundinõuetesse kattega kõrvalmaanteede ristmikele külgnähtavuse tagamise nõue. See eemaldaks praeguse vastuolu juhenditest ning aitaks suurendada kõrvalmaanteede liiklusohutust. Majandus- ja kommunikatsiooniministri vastus: 102. Riigikontrolli soovitused Maanteeameti peadirektorile: ■ Rakendada talihoolde kvaliteedi analüüsimisel riskipõhist metoodikat, kasutades selleks hooldepäevikuid ja Track24 infosüsteemi. See aitaks tõhustada talihoolde üle tehtavat järelevalvet. ■ Töötada välja ühtsed teehooldelepingud, et tagada eri tööde tegemine ühesugustel alusel. See aitaks kaasa tee hooldamises ühtlase kvaliteedi saavutamisele piirkondades ning muudaks samade tööde ühikhinnad eri piirkondades võrreldavaks. ■ Määrata teede hooldelepingutes iga hooldusperioodi alguses kindlaks lisaks tellitud säilitusremondi tööde kogusele ka objektid, kus töid tehakse. See suurendab läbipaistvust ja annab võimaluse analüüsida lepinguga ostetavate lisatööde põhjendatust. 34 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle ■ Teha uute hangete korraldamisel enne hanget teede põhjalik inventuur ning esitada andmed teede seisukorra ja hooldusvajaduse kohta hanke dokumentides. See võimaldab ka piirkonda varem mitte hooldanud ettevõttel paremini hinnata tööde kogust ja vajadust ning teha sellest lähtuvalt hankel oma pakkumine. Samuti saaks seda infot kasutada edaspidi, et määrata kindlaks, millised teed peavad vastama sajaprotsendiliselt seisundinõuetele (mis tuleks saavutada vaid tavahooldega) ja milliste teede suhtes lepitakse remonti oodates kokku eritingimustes. ■ Lisada järelevalvejuhendisse sanktsioonid kõrvalmaanteede teepeenra ja nõlvade niitmata jätmise eest, kui sellega ületatakse nendel teedel seisunditasemega lubatud taimestiku kõrgus; samuti sanktsioonid külmakerkeliste kohtade remontimata jätmise eest. Sellega kõrvaldatakse olukord, kus isegi oluliste rikkumiste korral ei ole aluse puudumise tõttu võimalik sanktsiooni määrata. ■ Ühtlustada järelevalvejuhendis teemaa niitmise nõuded tugi- ja kõrvalmaanteedel, seades nende tööde tegemiseks ühise tähtaja (nt 15. oktoober). Maanteeameti peadirektori vastus: Maanteeameti järelevalve teehooldelepingute täitmise üle 103. Hooldeteenuste sisseostmisel erasektorilt või riigi äriühingutelt on eriti oluline riigi võimekus teha järelevalvet tehtud tööde kvaliteedi ja lepingu täitmise üle. Maanteeameti järelevalve lepingutingimuste täitmise üle tagab maksumaksjale soovitava tulemuse – igal ajal hästi hooldatud ja ohutud teed – juhul, kui järelevalve on operatiivne ja tõhus ning rakendatavad sanktsioonid hooldepuuduste kõrvaldamiseks on teenuse osutajale mõjusad. 104. Järelevalvet reguleerib Maanteeameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud „Teehoolde järelevalve juhend riigimaanteedel“, mille uus, muudetud redaktsioon hakkas kehtima 1. septembril 2011. Eelmine juhend kaotas oma kehtivuse juba 2008. aastal, kui selle aluseks olnud määrus tunnistati kehtetuks. Juhend oli siiski Maanteeametis kasutusel hoolde järelevalves kuni uue kehtima hakkamiseni, kuna see oli kõigi hooldelepingute osa. 105. Järelevalvejuhendi kohaselt teeb Maanteeamet maanteede hoolduse üle järelevalvet kahe toiminguga: Tavapärane ülevaatus – kandis ■ Tavapärane ülevaatus on toiming, mida teeb järelevalve tegija varasemas järelevalvejuhendis nimetust vähemalt üks kord nädalas. Teede seisukorda jälgitakse nii igapäevane ülevaatus. muude ametisõitude kui ka spetsiaalsete teede hoolduse Perioodiline ülevaatus – kandis kvaliteedi kontrolliks tehtavate ülevaatuste käigus. Selliste varasemas järelevalvejuhendis nimetust ülevaatuste marsruudi koostab järelevalve tegija, kes lähtub igakuuline ülevaatus. põhimõttest, et kõigepealt saaksid läbitud teed, mille seisundi kohta on laekunud pretensioone või millel on hiljuti tehtud või tehakse töid või on mõni muu oluline põhjus ülevaatuse tegemiseks. Puudused pannakse koos nende kõrvaldamise tähtaegadega kirja veebipõhisesse järelevalvepäevikusse, mille Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 35 Teehooldetööd ja Teehooldetööd ja järelevalve nende üle jälgimine ja täitmine tööde teostamise kuupäevadega on hooldajale lepinguga seatud kohustus. ■ Perioodiline ülevaatus on toiming, mida sooritab üks kord kuus vähemalt kolmeliikmeline komisjon, mille koosseisu kuuluvad lisaks Maanteeameti regiooni hoolde- ja liikluskorraldusosakonna esindajatele ka hooldaja esindaja (-d). Perioodilise ülevaatusega tuleb läbida iga kord erineva seisunditasemega teede pikkusest vähemalt 30% (varem 20–30%) selliselt, et kuue kuu jooksul saaks läbitud kogu lepingupiirkonna teedevõrk (varem see nõue puudus). Ülevaatuse tulemused kajastatakse teehoolde ülevaatuse aktis. Teekasutajate pretensioonid 106. Teede hoolduse kvaliteedi hindamise ehk järelevalve üheks osaks on ei jõua Maanteeameti teede kasutajate pretensioonide arv ning nende põhjendatus. Info järelevalveni põhjendatud pretensioonide kohta peab jõudma nii maanteede hooldaja kui ka järelevalvajani. 107. Teedel toimuvat vahendab teede hooldajate ja avalikkuse vahel Maanteeinfokeskus. Seda teenust on alates 1997. aastast osutanud eraettevõte. Leping ASiga Kiirkandur oli eelmistel perioodidel sõlmitud suunatud hangete alusel ja alates 2006. aastast avatud hanke tulemusel. Kokku on ajavahemikul 1997–2010 sõlmitud 9 lepingut. Viimase viie aasta pikkuse lepingu kohaselt oli tööde kogumaksumus 655 000 eurot. 108. Infot teedel toimuva kohta saab esitada infotelefonile 1510 ööpäev läbi. Samas ei ole siiani välja töötatud elektroonilist süsteemi, kuidas teavitada saabunud kaebustest nii teede hooldajat kui ka järelevalvet. Töökorraldus keskuses näeb ette teede seisundi või hoolduse kohta saabunud teadete käsitsi kaustikusse üleskirjutamise ja telefoni teel hoolde tegijale edastamise. Maanteeametile (sh ka järelevalvele) kui teenuse tellijale siiani tihti infot ei edastata, seega ei ole Maanteeamet oma järelevalves seni saanud oma toimingute planeerimisel juhinduda laekunud kaebustest. 109. Kuna uue järelevalvejuhendi kohaselt tuleb alates 1. septembrist 2011 tavapärast ülevaatust kavandades arvestada teede hoolde või seisundi kohta esitatud pretensioonide ja nende kontrollimise vajadusega, on Maanteeamet planeerinud muudatusi ka Maanteeinfokeskuse töös. Seoses lepingutähtaja lõppemisega ei plaani Maanteeamet uut hanget korraldada ning kavatseb luua ametis eraldi osakonna maanteeinfo kogumiseks, analüüsimiseks ja edastamiseks. Järelevalvet ei tehta nõuetekohaselt Teehoolde igakuiseid 110. Auditi käigus analüüsis Riigikontroll järelevalve töökorraldust viies ülevaatusi ei tehta kõigis piirkonnas ja jõudis järeldusele, et järelevalve-ülevaatusi ei korraldata piirkondades piisavas juhendis nõutud sagedusega ja ettenähtud ulatuses. Nii näiteks korraldati 2010. aastal igakuiseid ülevaatusi Ida-Viru piirkonnas 2 korda, Tartu ulatuses ja vajaliku piirkonnas 6, Pärnu piirkonnas 9, Kuusalu piirkonnas 11 ja ainsana sagedusega Viljandi piirkonnas nõutud 12 korda. Seejuures täideti nendel 40 ülevaatusel juhendis esitatud minimaalse läbisõidu nõue vaid pisut üle pooltel juhtudel. 36 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Foto 11. Truubid ja kraavid peavad olema võsast, umbrohust ja prahist puhtad, vastasel juhul on vee äraliikumine vaevaline ja see on tee muldkehale suureks ohuks. Nii paksult kinni kasvanud truup nagu siinsel fotol viitab otseselt nii hooldaja kui ka järelevalvaja tegematajätmisele. Foto: Riigikontroll Puuduse arvestuslik ulatus – 111. Igakuulistel ülevaatustel leitud ja akti kirja pandud hooldega järelevalvejuhendis igale puudusele teel kõrvaldamata probleemide või tegemata tööde (puuduste) hulk oli (nt auk teekattes, puuduv märkepost, piirkonniti väga erinev (vt tabel 6). Igale puudusele (auk kattes, puuduv lubatust madalam teepeenar) kehtestatud arvestuslik ulatus kilomeetrites või loetamatu liiklusmärk, deformeerunud kaitsepiire jm) on (nt 1 auk = 0,5 km, puhastamata järelevalvejuhendis kehtestatud nn puuduse arvestuslik ulatus. truup = 0,5 km) Ülevaatusel leitud kõigi puuduste arvestusliku ulatuse summast arvutatakse hoolde hälve, mis on aluseks mahaarvamise tegemiseks hooldetööde maksumusest. Tabel 6. 2010. aastal igakuulise ülevaatusega leitud puuduste keskmine arvestuslik ulatus piirkonniti Hooldepiirkond Puuduste keskmine arvestuslik ulatus iga ülevaatusel läbitud 100 km kohta, km Ida-Viru 3,77 Tartu 8,45 Pärnu 1,87 Kuusalu 2,86 Viljandi 3,55 Allikas: Riigikontrolli arvutused Maanteeameti andmete alusel 112. Ülevaatuse aktides kirja pandud puuduste arv ei pruugi sealjuures kajastada objektiivselt hoolde kvaliteeti. 2011. aasta suvel osalesid Riigikontrolli audiitorid viies piirkonnas ühel igakuulisel ülevaatusel. Nendest kahel juhul erines hooldajale tehtud märkuste hulk 2010. aasta sama kuu ülevaatusega võrreldes oluliselt: märkusi tehti ligemale kolm korda rohkem kui varasema aasta sarnasel ülevaatusel (vt tabel 7). Puuduste hulk jäi samaks või vähenes vaid riigile kuuluvate ettevõtete hooldepiirkondades. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 37 Teehooldetööd ja Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Tabel 7. Piirkondades ühel ülevaatusel tehtud märkuste hulga võrdlus Hooldepiirkond 2010. aasta ülevaatusel 2011. aasta ülevaatusel leitud puuduste hulk leitud puuduste hulk Ida-Viru 152 149 Tartu 81 33 Pärnu 38 34 Kuusalu 20 56 Viljandi 12 42 Allikas: Riigikontrolli arvutused Maanteeameti andmete alusel 113. Seejuures märgati hulka puudusi alles siis, kui Riigikontrolli audiitor oli sellele järelevalvaja tähelepanu juhtinud. Oluliselt enam märkusi hoolde kohta oli ka 2010. aasta ülevaatusel Tartu piirkonnas, mida tegi kolleegi puhkuse ajal teise piirkonna järelevalvetöötaja (erinevus 2,5 korda); ja 2011. aasta Kuusalu piirkonna ülevaatusel, kus piirkonna järelevalvetöötajat asendas hooldeosakonna juhataja. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et aastate jooksul tekkinud rutiin mõjutab oluliselt järelevalvajate oskust vigu märgata. 114. Järelevalvepäevikute analüüsil tuvastas Riigikontroll ebakorrektsusi peaaegu kõikides võimalikes aspektides. Järelevalvepäevikutes ei kajastatud kõiki avastatud puudusi või kanti neid sinna hilinemisega. Samuti oli puuduste kõrvaldamiseks antud lubatust kuni kolm korda pikemaid kõrvaldamistähtaegu. Järelevalvepäevikute järjepidevat täitmist ei peetud vajalikuks, kuna operatiivsuse huvides suhtleb järelevalvaja hooldajaga nagunii telefonitsi või e-posti teel. Kuigi üksikute vigade kõrvaldamiseks võib selline moodus olla tõhusam, ei tähenda see, et probleemide ametlikust fikseerimisest peaks üldse loobuma, seda enam, et järelevalvejuhendi järgi tuleb kõik puudused registreerida. 115. Nagu näitavad koos Riigikontrolli audiitoritega tehtud ülevaatuste tulemused, jätavad hooldajad teinekord ka selgelt kirja pandud puudused kõrvaldamata. Seejuures esines ka juhtumeid, kus hooldaja kinnitas, et töö on tehtud, kuid tegelikult oli see tehtud erinevalt järelevalvaja esitatud nõudmistest või halvimal juhul jäetud üldse tegemata. Järelevalveks hoolde üle ei 116. Järelevalvepäevikutes kajastatud tavapärase ehk varem igapäevase jätku aega järelevalve tegemist analüüsides ilmnes, et järelevalvekandeid on sinna kõigis piirkondades sageli tehtud kord nädalas või harvem. 2010. aastal leidus ka perioode, kus hoolde kohta ei olnud märkusi tehtud terve kuu jooksul. Maanteeameti selgitusel põhjustab järelevalve nii vähest tegemist asjaolu, et Maanteeameti töötajatel, kes teevad järelevalvet hooldelepingu täitmise üle, on lisaks järelevalvekohustusele kümmekond mahukat lisaülesannet nagu projektidele ja teetöödele kooskõlastuste andmine, ehituslubade, kaevelubade ja metsamaterjalide laadimislubade väljastamine ja järelevalve nende üle, teetööde kirjelduste koostamine, kodanike kirjadele vastamine jm. Halvimal juhul ei jää nende ülesannete täitmisest nädala jooksul järelevalve tegemiseks üldse aega üle, samuti ei leita töötajatele sageli puhkuse ajaks asendajat. 117. Intervjuudes tõdesid järelevalvetöötajad, et kehtestatud tööaja raames (40 tundi nädalas) jääb järelevalveks hoolde üle aega minimaalselt. 38 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Ajapuudusega seletati ka järelevalvepäevikute ning ülevaatusaktide analüüsi tulemusi, mille kohaselt mõnedele teedele ei jõua järelevalvaja perioodiliste ülevaatustega kas mitte kordagi või siis mitte üle ühe korra aastas (vt tabel 8). See tähendab ühtlasi, et järelevalveametnikud ei kontrolli üldjuhul, kas hooldaja tehtud märkustele reageerib ja nõutud tööd ka tähtajaks ära teeb. Mõnel juhul oli järelevalvaja avastanud siiski ka hooldajapoolset pettust, kus hooldaja järelevalvepäevikusse tehtud kanne järelevalve teel leitud puuduse kõrvaldamise kohta osutus valeks ja töö oli järelkontrolli ajal endiselt tegemata. Tabel 8. Perioodiliste ülevaatustega katmata või üks kord aastas üle vaadatud teede osakaal hooldatavate teede kogupikkusest piirkonnas Hooldepiirkond Ülevaatus 1 kord aastas, Aasta jooksul üle % vaatamata, % Ida-Viru 27,4 17,3 Tartu 0,3 2,0 Pärnu 6,7 4,2 Kuusalu 21,9 5,2 Viljandi 4,2 0,1 Allikas: Riigikontrolli analüüs Maanteeameti andmete alusel Riiklikku ehitusjärelevalvet 118. Maanteeameti järelevalvetöötajate ülesannete hulka kuulub veel kohalikel teedel ei tehta kohalike omavalitsuste nõustamine teehoiul, kohalike teede seisundinõuete tagamise järelevalve ning tee ehitus- ja remonditööde riiklik ehitusjärelevalve kohalikel teedel. Maanteeameti selgitusel ei jätku järelevalvel nende ülesannete täitmiseks enam aega ning seetõttu teavitatakse KOVide asjaomaseid ametnikke probleemidest kohalike teede ehitus- ja remondiobjektidel vaid juhul, kui neid märgatakse muude ülesannetega seoses või kui KOVi ametnikud ise konsultatsiooni soovivad. Üldhinnangut teede 119. Perioodilise ülevaatuse ühe osana peab hindamiskomisjon juhendi seisukorrale ja hooldele ei kohaselt andma ka hinnangu piirkonna teede seisundi kohta tervikuna. ole antud Sellist hinnangut kirjalikus vormis ei olnud üheski aktis üheski piirkonnas. Maanteeameti selgituste kohaselt võib hinnanguna käsitleda tuvastatud hälbe protsenti. Riigikontrolli arvates eeldab hinnang siiski eelnevalt seatud kriteeriumiga võrdlemist, kuid sellist alust Maanteeamet määranud ei ole. Üldhinnangu andmiseks ei saa pidada ka akti põhjal koostatud ettekirjutusi. Järelevalvetöötajate sõnul korraldavad piirkonna hooldeosakonnad perioodiliselt hooldekoosolekuid, kus probleeme arutatakse ja lahendusi otsitakse, kuid mis sageli jäetakse protokollimata. Hooldepäevikute puudulik 120. Järelevalvetöö organiseerimise üheks abivahendiks on hooldepäevik. täitmine raskendab Hooldelepingute kohaselt peab hooldeettevõte tegema hooldepäevikusse järelevalvet kanded kõigi oma hooldepiirkonnas parasjagu teoksil olevate tööde kohta, et järelevalvaja saaks vajaduse korral kontrollida tehnoloogianõuetest või tähtaegadest kinnipidamist nende tööde tegemisel. Ettevõtted peavad hooldelepingute kohaselt kajastama tehtud tööd ja toimingud veebipõhises päevikus hiljemalt tööde tegemisele järgneval päeval, mis annab järelevalvetöötajatele võimaluse planeerida oma ülevaatusi, et kontrollida käimasolevaid või juba tehtud töid. Erandina ei pea hooldepäevikus kajastama GPS-seadmetega varustatud Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 39 Teehooldetööd ja Teehooldetööd ja järelevalve nende üle hooldemasinate töid, mis kajastuvad veebipõhises kaardirakenduses Track24. 121. Kuigi tänapäeva tehnilised vahendid võimaldavad pidada hooldepäevikut veebis, täidavad mõnes piirkonnas hooldefirmad endiselt hooldepäevikut oma arvutis ja edastavad need täidetuna Maanteeametile tööde tegemisest suure ajalise nihkega – kord nädalas või kord kuus. Veebipõhise hooldepäeviku mittetäitmise põhjused on erinevad. Kui Viljandi hooldajal ei ole lepingus kohustust veebis hooldepäevikut täita (leping sõlmiti 2007. a), siis näiteks Kuusalu hooldajal on veebipõhise hooldepäeviku täitmise kohustus hooldelepingus kirjas, kuid hooldaja ei täida seda kohustust ning esitab päeviku paberil. 122. Kõik hooldajad ei pea lepingu nõuetest kinni ega täida veebipõhist hooldepäevikut operatiivselt (hiljemalt järgmiseks päevaks). Nii ei olnud Rapla piirkonna järelevalvetöötajal võimalik tugineda hooldepäeviku kannetele Riigikontrolli audiitoritega ülevaatuse marsruuti kokku seades, sest 18. maiks 2011 ei olnud hooldaja teinud hooldepäevikusse ühtki kannet samal kuul tehtud tööde kohta. 123. Ka kannete sisu on piirkonniti erinev ega kajasta sageli tegelikult tehtud tööde sisu (nt „seisunditaseme 3 järgsed puhastus- ja korrastustööd“ või „märgid ja puud“). See ei võimalda järelevalveametnikul kuidagi hinnata, milliseid lepingutes ette nähtud töid on tehtud ja kas neid on tehtud õigel ajal. Samas jätavad järelevalveametnikud sisutud, hilinenud või selgelt valed kanded tähelepanuta ja hooldajale sellest mingeid tagajärgi ei kaasne. Ometi võib lepingu kohaselt Maanteeamet hooldepäeviku täitmisega seotud rikkumiste (hilinemine võrreldes kokkulepitud tähtajaga, tööde ebaõige kajastamine jm) eest määrata iga kord trahvi suurusega 32 eurot ning seda kas või iga päev, kuni hooldepäevikut hakatakse täitma operatiivselt ja korrektselt. Kruusateede hoolduse 124. Kruusateede säilimiseks on neile vaja õigeaegse hööveldamisega järelevalve ei toimi anda kalded, mis vastavad projektile ja nõuetele; kõrvaldada teelt vee äravoolu takistavad vallid, tagada materjali lisamisega tee kandvus ja kulumiskihi säilimine. Järelevalvaja ülesandeks on kruusatee nõuetele vastavuse kontroll visuaalselt ja mõõtmise teel: kaldeid hinnatakse digitaalse kaldemõõdikuga, kandvust elastsusmooduli testriga, ebatasasusi mõõtelati ja mõõdulindiga jne. 125. Praktikas piirdub järelevalve kruusateede hoolde üle vaid teede läbisõitmise ja mõnel üksikul juhul uhtumiste või teerajatiste halva seisukorra äramärkimisega. Järelevalvepäevikutes ei olnud ühtki sissekannet põikkallete mõõtmise või tee põik- ja pikiprofiili andmete projektile vastavuse kontrollimise kohta. Kruusateede kohta pole järelevalveametnike sõnul õigeid projektegi või on need siis paberil kuskil arhiivis. Ülevaatustel, kus osalesid Riigikontrolli audiitorid, kruusateedel järelevalvaja mingeid mõõtmisi ei teinud, mõnes kohas pani ametnik küll akti kirja teel olnud veeloigud (vt foto 12). 40 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Foto 12. Selline Eesti teedel küllaltki sageli esinev vaatepilt on tegelikult üks raskemaid eksimusi tee seisundinõuete vastu. Vesi ei tohi mingil juhul tee peale püsima jääda, eriti suure liikluskoormusega kruusateel muudab see tee sõiduautodele kiiresti läbimatuks. Foto: Riigikontroll 126. Riigikontrolli soovitused Maanteeameti peadirektorile: ■ Korraldada järelevalvetöötajatele teehoiutööde tehnoloogia ja valdkonda reguleerivate aktide kohta täienduskoolitusi. Sellega saaks parandada praegust olukorda, kus kõiki tegemata hooldetöid teehoolde tavapärase järelevalve käigus ei fikseerita. ■ Juurutada sisekontrollisüsteem, mis aitaks tagada, et järelevalvetöötajad fikseerivad kõik hooldepuudused veebipõhises järelevalvepäevikus. Näiteks algatada pisteline kvaliteedikontroll, millega veendutakse, et järelevalvetöötajad fikseerivad kõik hooldepuudused ja muud probleemid. Nõuda perioodilise ülevaatuse aktis hinnangu andmist ka piirkonna tavapärase järelevalve kvaliteedile ja hooldajate kvaliteedi tagamise plaanide täitmisele. ■ Juurutada süsteem, kus järelevalvetöötajad teevad perioodilisi ülevaatusi aeg-ajalt teistes piirkondades. See aitaks vältida rutiini tekkimist ning sellega kaasnevat teehoolde ja tee seisundi probleemide tähelepanuta jäämist. ■ Kehtestada ranged sanktsioonid järelevalvepäevikusse tööde tegemise kohta valeandmete esitamise eest. ■ Analüüsida ressursside vajadust Maanteeametile pandud kohustuste (kohalike omavalitsuste nõustamine teehoiul ja järelevalve tegemine kohalike teede seisundinõuete tagamise üle) täitmiseks ning eraldada nendeks tegevusteks vajalikud ressursid. Maanteeameti peadirektori vastus: Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 41 Teehooldetööd ja Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Sanktsioonid ei sunni teede hooldusnõudeid täitma Maanteeamet ei saa 127. Sanktsioonid teede hooldusnõuete mittetäitmise eest peavad olema rakendada teede piisava suurusega, et sundida nii teede omanikku kui ka teede hooldajat hooldusnõuete rikkumise eest teid õigel ajal ja kokkulepitud mahus hooldama. Kui riik on kehtestanud nõuded teede hooldusele, peab neid olema võimalik kontrollida riikliku teeseadusest tulenevaid järelevalve raames ning nende täitmata jätmise eest peab olema võimalik sanktsioone rakendada sanktsioone. 128. Kuna Maanteeamet vastutab teeseaduse kohaselt riigimaanteede korrashoiu eest, ei saa Maanteeametile panna riikliku järelevalve kohustust teede hooldusnõuete täitmise üle, sest iseenda üle järelevalvet teha ei saa. Maanteeamet saab riiklikku järelevalvet tee seisundinõuete täitmise üle teha vaid kohalikule omavalitsusele kuuluvate teede puhul. Kuna Maanteeamet ostab teede hoolduse teenust lepingu alusel ettevõtetelt, saab Maanteeamet tee seisundinõuete tagamise järelevalves lähtuda ainult hooldelepingu sanktsioonidest. Need sanktsioonid on kehtestatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga „Teehoolde järelevalve juhend riigimaanteedel“ ning on hooldelepingute osaks. 129. Järelevalvejuhendist tulenevad sanktsioonid teede hooldamata jätmise eest ei ole sundinud hooldajaid kõiki töid tähtaegselt ning täies mahus tegema. Igapäevase ülevaatuse käigus leitud puuduste eest võis järelevalveametnik teha mahaarvamise kuni 200 krooni iga puuduse arvestusliku ulatuse kilomeetri kohta, näiteks kui hooldaja ei pidanud kinni hooldustsükli ajast, rikkus tehnoloogianõudeid või tekitas liiklusohu. Väljakujunenud praktika kohaselt pidi järelevalveametnik aga kõigepealt tegema suulise märkuse või korralduse hooldajale. Kui see ei aidanud, siis tehti ettekirjutus, ning kui ka see jäeti täitmata, alles siis tehti mahaarvamine hooldesummast. 130. Puuduse arvestuslikuks ulatuseks on ka mitme probleemi korral tee ühel kilomeetril alati ainult 1 kilomeeter. Näiteks sildade hoolet käsitlenud aruande punktides 91–96 kirjeldatud probleemide kogum ühel sillal (puhastamata vuugid, värvimata käsipuud, määrimata liigendid jm) oleks läinud kirja kui tee ühe kilomeetri hooldamata jätmine ning toonud hooldajale kaasa 200kroonise mahaarvamise lepingus ette nähtud hooldesummast. Selline sanktsioon ei ole sundinud hooldajat oma tööd tegema, seda enam, et järelevalve jõudmine samale sillale või teele tehtut kontrollima on väga vähe tõenäone. Kas teadsite, et 131. Järelevalvetöötajad olid seda meelt, et sellise suurusega mahaarvamiste vormistamiseks kuluv aeg ja energia ei õigustanud ennast. 2,3 kilomeetri tee lumest puhastamata Uues järelevalvejuhendis, mis hakkas kehtima 1. septembril 2011, on jätmine 2010/2011. aasta talvel nii, et tee tavapärase ülevaatusega avastatud puuduste kõrvaldamata jätmisel olid nädal aega läbimatu, tõi hooldajale kaasa mahaarvamise lepingus ettenähtud sanktsioone karmistatud ja mahaarvamiste maksimumi on tõstetud hooldemaksumusest kokku 29 eurot. ligemale 8 korda – leitud puuduse arvestuslik ulatus kilomeetrites korrutatakse 100 euroga varasema 12,8 euro asemel. Riigikontrolli hinnangul on sellise suurusega sanktsioon enamiku hooldetööde tegemise maksumusest suurem ning peaks motiveerima hooldajat töid tähtajaks tegema. Sanktsioonide rakendamiseks 132. Lisaks sellele, et sanktsioonide summad olid väga väikesed ega puudub ühtne praktika motiveerinud ettevõtteid lepinguid täitma, on sanktsioonide määramine olnud siiani piirkonniti väga erinev. Maanteeameti andmetel ei ole perioodil 2007–2010 kaheksas teehoolde piirkonnas tehtud mitte ühtegi 42 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle ettekirjutust ega mahaarvamist hooldelepingujärgsest summast. Ülejäänud üheksas piirkonnas ei ulatunud mahaarvamiste summa isegi mitte 0,1 protsendini lepingute maksumusest (vt tabel 9). Tabel 9. Sanktsioonide rakendamine Aasta Mahaarvamiste Mahaarvamiste osakaal Ettekirjutuste summa (euro) hooldelepingute arv tavahoolde summast, % 2007 2046 0,012 27 2008 4191 0,021 30 2009 2081 0,007 17 2010 5585 0,018 11 Allikas: Riigikontrolli arvutused Maanteeameti andmete alusel 133. Kui arvestada seda, et hooldelepingutejärgne tavahoolde maksumus oli 2010. aastal 31 miljonit eurot ja keskmine ettevõttele hooldelepinguga tavahoolde eest makstav summa 1,8 miljonit eurot, siis ei motiveeri aastatel 2007–2010 keskmiselt tehtud 660 euro suurune trahvisumma ühtegi ettevõtet lepingust kinni pidama. Seda enam, et riigihanke seaduse tingimused ei luba varasemate tegematajätmiste tõttu järgmistel hangetel osalemist piirata. Sanktsioone karmistati 134. Kui varasema järelevalvejuhendi kohaselt võis järelevalveametnik näiliselt lepingus ette nähtud summast teha igakuulistel ülevaatustel leitud puuduste põhjal mahaarvamise alles siis, kui kogu ülevaatusega läbitud Keskmine hälve – puudustega teelõikude teepikkuse keskmine hälve ületas 15%, siis uues juhendis on seda arvestusliku pikkuse suhe kõigi sanktsiooni karmistatud ja hälbe protsenti alandatud. Hälve peab nüüd ülevaatusel läbisõidetud teede pikkusesse. ületama 10%, et saaks teha mahaarvamise lepinguga hooldeks ette nähtud summast. Riigikontroll analüüsis 2010. aasta igakuuliste ülevaatuste akte ja leidis, et hälbe keskmine protsent oli enamikus piirkondadest väiksem kui 10% (vt tabel 10). Seega võib väita, et uues juhendis on sanktsioonide karmistamine suuresti ikkagi vaid näiline. Tabel 10. Igakuuliste ülevaatustega leitud hälbe keskmine piirkonniti Hoolde- 2010. aasta ülevaatuste 2011. aasta ülevaatusel14 piirkond keskmine hälve13, % leitud hälve, % Ida-Viru piirkond 9,41 12,6 Tartu piirkond 10,52 6,2 Pärnu piirkond 2,54 6,7 Kuusalu piirkond 3,33 12,9 Viljandi piirkond 4,65 6,6 Allikas: Riigikontrolli arvutused igakuiste ülevaatuste aktide alusel Mahaarvamiste lagi on umbes 135. Samas on uues järelevalvejuhendis nagu eelmiseski seatud summale, 3% lepingu maksumusest mille võib lepinguga ette nähtud tööde maksumusest maha arvata, lähtudes perioodilisel (varem igakuulisel) ülevaatusel leitud hooldelepingu rikkumistest, jätkuvalt ülempiir: kuni 6500 eurot kuus. 13 Arvutatud kõigi igakuiste ülevaatuste kaalutud keskmise hälbena. 14 2011. aasta suvine igakuine ülevaatus, millel osalesid Riigikontrolli töötajad. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 43 Teehooldetööd ja Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Keskmine 1 kilomeetri hooldekulu Maanteeameti andmeil15 oli 2010. aastal 2294 eurot. Keskmine hooldepiirkonna suurus (kui arvata Harjumaa üheks piirkonnaks) on ca 1100 km. Sellise piirkonna hooldamine maksab riigile keskmiselt 2,5 miljonit eurot aastas. Lepingu täitmata jätmise korral saab riik hooldajalt kinni pidada maksimaalselt 78 000 eurot ehk umbes 3% selle lepingu kogumaksumusest. 136. Mahaarvamine lepinguga ette nähtud summast ei tähenda, et hooldaja võikski oma töö tegemata jätta, vaid tal tuleb tegemata töö lisaks mahaarvamisele ära teha. Kui aga mahaarvamine on tehtud näiteks talviste seisunditasemete saavutamata jätmise eest, siis võib hooldajal soodsate ilmastikuolude puhul jääda töö siiski ka tegemata, sest lumi või jää on sulanud. Sama puudutab ka näiteks hilissügisesse jäetud teemaa niitmist. Kvaliteedi tagamise plaane ei 137. Kõigi hooldehangete pakkumuste ühe osana esitavad ettevõtted oma järgita teehoolde kvaliteedi tagamise kava, kus on detailselt esitatud hooldaja sisemine töökorraldus hoolde planeerimisel, tegemisel ja järelevalvel. See kava muutub hanke võitmisel üheks hooldelepingu osaks. 138. Paraku seda mitmes piirkonnas igapäevases tegevuses ei rakendata. Järelevalvepäevikute kanded neis piirkondades ilmnenu kohta näitavad, et hooldeettevõtete patrullteenistused ei ole talvel lumest puhastamata bussipeatustele, sildadele ja liiklusmärkidele tähelepanu pööranud, kuigi patrullsõite tehakse mitu korda päevas. Veel halvem on olukord suvihooldes, kus patrullitakse harvem ning osa puudusi võib kuude kaupa kõrvaldamata olla. Vajalikku nõudlikkust ei ole üles näidanud ka Maanteeamet, kes pole omapoolse järelevalve tulemusena kordagi uurinud, miks paberil igati asjaliku kvaliteedisüsteemiga ei ole vigu varem tuvastatud või välistatud. Samuti ei ole Maanteeamet kasutanud õigust teha ettepanekuid kvaliteedi tagamise plaani muutmiseks, kuna sellega on oldud valdavalt rahul. 139. Kuna ülevaatused ei kajasta objektiivselt kõiki puudusi ning järelevalvajate suur läbisõit n-ö lahjendab leitud defektide hulga ja sellest arvutatava hälbe protsendi, siis ei teki hooldajal vajadust ettevõttes hooldekvaliteeti tagada. Talle on kasulikum ära oodata, milliste tööde tegemata jätmist järelevalveametnik märkab, ning teha need tööd alles siis ära. Mitme piirkonna järelevalvajad kurtsid, et nendest on saanud hooldaja jaoks tööde organiseerijad: kui nad märkust mõne tegemata töö kohta ei tee, siis neid töid ilmselt ka ei tehta. 140. Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et kõiki hooldetöid ei tehta tähtajaks, nõuetekohaselt ja lepinguga kokku lepitud koguses, vaid neid tehakse valikuliselt. Kuna järelevalve teel ei tuvastata erinevatel põhjustel kõiki tegematajätmisi, maksab riik ka nende tööde eest, mida hooldajad tegelikult ei tee. Perioodiliste ülevaatuste käigus leitud lepingu rikkumise eest rakendatavate sanktsioonide piiramine 3%-ga lepingujärgsest maksumusest ei sunni hooldajat oma tööd kvaliteetselt tegema. Politseil pole võimekust teha 141. Kuna Maanteeamet ei saa ise riigimaanteede hoolduse nõuete üle järelevalvet teede hoolduse riiklikku järelevalvet teha, on see kohustus pandud Politsei- ja üle Piirivalveametile. Politsei esitatud andmete kohaselt kontrollivad nad teede seisundinõuetest kinnipidamist eelkõige liiklusõnnetuste korral. 15 Maanteehoolde kulud. – Aastaraamat 2010. Maanteeamet, lk 28. 44 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Politseiameti kinnitusel puudub aga politseil pädevus ja kvalifikatsioon liiklusõnnetustega seoses teede hoolduse kvaliteedi ja teede seisundinõuetele vastavuse hindamiseks. Eelkõige puudutab see tee libeduse hindamist. Politsei käsutuses olevatel autodel puuduvad nimelt tee haardeteguri ehk tee libeduse mõõtmise seadmed, ilma milleta ei saa anda mõõtmistulemusel põhinevat objektiivset hinnangut. Kas teadsite, et 142. Seega ei saa peamisest liiklusõnnetusi kajastavast allikast – politsei peetavast liiklusõnnetuste registrist – ülevaadet, kas liiklusõnnetus võib kuna politseil puuduvad olla põhjustatud tee seisundinõuete täitmata jätmisest või mitte. Kuigi liiklusõnnetuste puhul seadmed 2010/2011. aasta talvel toimunud liiklusõnnetuste üheks põhjuseks oli libeduse tõrje nõuetekohasuse hindamiseks, jääb õnnetuses süüdlaseks teede seisukorrana märgitud tihti ka libe tee, ei tähenda see, et tee oleks üldjuhul liikleja ning teede hooldajat ei olnud lubatust libedam, sest politseil pole tee libeduse määramiseks võeta tee hooldamata jätmise eest seadmeid. vastutusele. 143. Riigimaanteedel on tee seisundinõuete tagamata jätmise eest võimalik teeseaduse kohaselt määrata rahatrahv kuni 3200 eurot tee omanikule ehk Maanteeametile. Tee seisundinõuete täitmata jätmise eest ei ole Politsei- ja Piirivalveamet aastatel 2006–2010 ühtki trahvi määranud. Ameti sõnul teevad nad teede seisundinõuete üle järelevalvet eelkõige oma teenistusülesannete täitmise käigus. Eraldi tööülesandena teede seisundinõuete üle järelevalvet ei tehta. 144. Riigikontrolli soovitus majandus- ja kommunikatsiooniministrile koostöös siseministriga: tagada teede seisundinõuete üle riikliku järelevalve toimimine. Selleks tuleks Politsei- ja Piirivalveametis kindlaks määrata järelevalvet tegevad ametnikud ning kindlustada neile järelevalveks vajalikud vahendid ja väljaõpe. Sellega lõpetataks praegune seaduse sisuline mittetäitmine, samuti paraneks tõhusama järelevalve kaudu üldine liiklusohutus. Majandus- ja kommunikatsiooniministri vastus: Siseministri vastus: 145. Riigikontrolli soovitus Maanteeameti peadirektorile: kaotada perioodilise ülevaatusega tuvastatud puuduste alusel tehtavatelt mahaarvamistelt piirmäär (praegu 6500 eurot). See paneks hooldeettevõtted lepingute täitmise vajadusse tõsisemalt suhtuma. Maanteeameti peadirektori vastus: Teede hoolduse vastavus kasutajate ootustele Tavakasutajate ja kutseliste juhtide hinnangud hoolduse kvaliteedile on erinevad 146. Teede hoolduse nõuetes tuleb arvestada inimeste liikumisvajadusi ning liiklejate sõiduohutust ja -mugavust. Kehtivad teede seisundinõuded on MKMi kinnitusel need minimaalsed nõuded, millele vastavus tuleb teedel hooldusega tagada, ja on seda rangemad, mida suurem tähtsus on teel liikluse seisukohalt. Näiteks ei tohi talvel põhimaanteedel lumekihi paksus sõidujälgede vahel ületada 4 cm ja tee tuleb lumest puhastada 5 tunni jooksul pärast lumesaju lõppemist, samas on kõrvalmaanteel Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 45 Teehooldetööd ja Teehooldetööd ja järelevalve nende üle lubatud kuni 10 cm kohevat lund ja kuni 24 tundi lumest puhastamiseni. Libedusetõrje tuleb neil teedel teha vastavalt 4 ja 12 tunni jooksul. Maanteeameti väitel ollakse 147. Teehoiu korraldamine ja liiklusohutuse tagamine riigimaanteedel on hooldega rahul Maanteeameti üks põhiülesandeid. Teede sõidetavusega rahulolu selgitamiseks on Maanteeamet alates 2002. aastast tellinud mitmelt uuringufirmalt teekasutajate küsitlusi. 2010. aastal korraldati küsitlused16 nii talviste kui ka suviste sõiduolude kohta ja tulem oli igati suurepärane: 69% vastanutest pidas talviseid sõiduolusid heaks või väga heaks ning suvistele sõiduoludele andis sama hinnangu 88% vastajatest. 148. Teede olukorra ja hooldusega tutvumise järel võib Riigikontroll kinnitada, et otseselt sõitu takistavaid probleeme on teedel üldiselt vähe. Suurimate ohuallikatena liiklusele nägid 2011. aasta kevadel, suvel ja sügisel järelevalvega kaasa sõitnud audiitorid teedel üksikuid tormide tagajärjel mahalangenud puid, kohati vigastatud liikluskorraldus- vahendeid, roostes ja äravajunud põrke- ja sillapiirdeid, auklikke ja täitmata teepeenraid ning üksikuid sügavaid auke teekattes, mille põhjuseks oli näiteks katkiste torude või äravajunud päistega truubid või külmakerked. Teehooldega rahuloluks 149. Kuigi eelnevast võib tunduda, et teede seisukorraga on hooldusest põhjust siiski veel ei ole lähtuvalt kõik valdavalt korras, leidis Riigikontroll lisaanalüüsi tulemusel siiski veel küllaga probleeme. Küsitleti operatiivteenistuste (kiirabi, 150. Erinevalt Maanteeametist, kes uuris tavakasutajate hinnanguid päästeamet) ning reisijate- ja kaubaveo teehooldele, korraldas Riigikontroll kutseliste sõidukijuhtide küsitluse (vt ettevõtete autojuhte. auditi iseloomustus, lisa B). See näitas, et valdavalt ollakse rahul suurte põhi- ja tugimaanteede suvihooldega, kuigi ka selles jääb Eesti teede olukord omajagu alla põhjamaade või Kesk-Euroopa tasemele. Ligemale poolte vastajate arvates tuleks kõrvalteid ja kohalikke teid suvel paremini hooldada. Kui sääraseid hinnanguid võiks võtta teatava reservatsiooniga (paremini võiks teha alati), siis tõsiselt tuleks Maanteeametil analüüsida, miks koguni 14% vastanutest leidis, et kõrvalteedel ei ole isegi suviti tagatud sõiduohutus, ja 28% arvas sedasama kohalike teede kohta. 151. Eesti teede talihooldele tegid kutselised sõidukijuhid karmi kriitikat. Pooled vastajatest leidsid, et isegi riigi põhimaanteid tuleks paremini hooldada, seejuures arvas 21%, et põhimaanteedel ei ole talvel tagatud sõiduohutus. Tugimaanteedel puudus talvel sõiduohutus 31%, kõrvalteedel ja kohalikel teedel ca 50% vastanute arvates. Talvise libedusetõrjega oli üldjuhul rahul vaid 23% ja üldse polnud rahul 39% vastanutest. Seejuures kasutas ligi 80% küsitlusele vastanutest talirehve. 152. Küsitlusele vastanud 121 ettevõttest 77 hinnangul oli nende sõidukitega halva teehoolde tõttu juhtunud liiklusõnnetusi. Neist õnnetustest 57% põhjuseks oli vastajate arvates teede vilets talihooldus: libedus, nähtavuse puudumine ristmikul, valesti lahti lükatud tee jm. 16 Teekasutajate seas 2010. aastal tehtud uuringutest riigimaanteede sõiduolude kohta. – Aastaraamat 2010. Maanteeamet, lk 32. 46 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Teede hoolduse korraldus peab tagama oluliste teede sõidetavuse ka ekstreemsetes ilmastikuoludes Maanteede hoolduse 153. Hädaolukorra seaduse kohaselt tuleb Maanteeametil tagada põhi- ja kriisireguleerimisplaanide tugimaanteede läbitavus, sest seda peetakse elutähtsaks teenuseks. jõustamise ja õppusteni jõuti Ekstreemsete ilmastikuoludega toimetuleksuks peab olema koostatud selgete juhistega kriisireguleerimise plaan, kus on kokku lepitud info aastase hilinemisega liikumine eri ametkondade, Maanteeameti ja hooldaja vahel, samuti hoolduse eest vastutajad ning vajalikud vahendid ja nende kättesaadavus. Plaani toimimist peab olema proovitud reaalse õppuse käigus. 154. Lumetorm Monika ajal 2010. aasta detsembris ei toiminud ametkondadevaheline ega Maanteeameti-sisene koostöö ning sündmustest teavitamine. Kuigi hädaolukorra seadus, mis peaks reguleerima elutähtsate valdkondade toimimist, on vastu võetud juba 2009. aasta juunis, ei ole seni koostatud ega katsetatud kõiki hädaolukorra seaduses teehoolde toimimist tagavaid plaane, mis pidid olema valmis 2011. aasta alguseks ja seega ka torm Monika toimumise ajaks. Varasemad plaanid ja kokkulepped on aga vananenud, sest vahepeal on muutunud nii ametite struktuur kui ka vahetunud vastutavad isikud. 155. Erakorralised ilmaolud paari viimase aasta talvedel on talihooldele antud hinnangutele kindlasti oma pitseri vajutanud. Rasketest teeoludest teavitamine oli 54% küsitlusele vastanud sõidukijuhtide arvates korraldatud nende igapäevatöö organiseerimiseks piisavalt hästi. Ülejäänute arvates puudus Eestis operatiivne maanteeinfosüsteem, Maanteeinfokeskuse teavitused olid liiga üldsõnalised ega kajastanud väiksemate teede seisukorda. 156. Maanteeamet on koostanud teede valdkonnas hädaolukorra riskianalüüsi, kuid selles ei ole käsitletud Padaoru-laadse sündmuse tekkimise võimalust, sest hädaolukordade võimaliku nimekirja väljatöötamisel osati ette näha hädaolukorra tekkimist vaid ahelavarii (kus raskelt on kannatada saanud vähemalt 30 inimest) või ohtliku veose avarii tagajärjel. 157. Riigi põhi- ja tugimaanteede hoiu toimimiseks on Maanteeamet enne 2011/2012. aasta talve saabumist ette valmistanud riigi põhi- ja tugimaanteede hoiu toimimise plaani, mis on aluseks ka kõikidele regioonidele. Sellele koostatakse juurde maakondlikud lisad. Plaanide kinnitamist hooldepiirkondade kaupa alustati novembris 2011. Esimene regionaalne tormiga seotud kriisireguleerimisõppus toimus 9. novembril 2011 Jõhvis. Staabiõppusel mängiti virtuaalselt läbi hädaolukorra lahendamise juhtimine lumetormi tingimustes. Õppuse üldisem eesmärk oli kontrollida regionaalse kriisireguleerimisplaani ja teavituskava kasutatavust ja toimimist. 158. Riigikontrolli soovitus majandus- ja kommunikatsiooniministrile: teha Vabariigi Valitusele ettepanek lisada hädaolukordade nimekirja, mille kohta koostatakse hädaolukorra riskianalüüs ja hädaolukorra lahendamise plaan, maanteeliikluse katkemise lahendamine tormi tõttu. Majandus- ja kommunikatsiooniministri peadirektori vastus: Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 47  Teehooldetööd ja Teehooldetööd ja järelevalve nende üle 159. Riigikontrolli soovitus Maanteeameti peadirektorile: korraldada koostöös teiste ametitega kõikides Maanteeameti kohalikes regioonides õppused, et tagada kriisireguleerimise koostöökokkulepete toimivus. Maanteeameti peadirektori vastus: Teehoolde mõju keskkonnale Kloriidide kasutamiseks ei ole 160. Kõigi hooldelepingute aluseks olevate teehoiutööde piirmäärasid kehtestatud tehnoloogianõuete järgi peavad tehnoloogilised lahendused vältima looduse kahjustamist, keskkonna geoloogilise või ökoloogilise seisundi Kas teadsite, et muutmist. Soolade kasutamisel peab vältima nende lekkeid ning sattumist pinnasesse ja veekogudesse. riigimaanteede libedusetõrjeks kasutati kloriide järgmiselt: 161. Teehooldes kasutatavate kloriidide mõju keskkonnale (sh põhjaveele) 2006. aastal 31 000 tonni, ei ole kogu Eesti ulatuses uuritud ja nende kasutamisele ei ole 2007. aastal 36 100 tonni, keskkonnaohutuse tagamiseks piirmäärasid kehtestatud. Ainsaks ministri 2008. aastal 34 000 tonni, määrusega sätestatud kriteeriumiks on kloriidide nõutav kontsentratsioon 2009. aastal 37 000 tonni, ja kulumäär ühe kilomeetri kohta igal talvisel soola puistamisel teele. 2010. aastal 35 000 tonni. 17 162. Tallinna linna tellimusel on TTÜ teedeinstituut uurinud kloriidide Sellele lisanduvad veel linnade ja mõju Tallinna keskkonnaseisundile aastatel 2003–2008 ja aastal 2009, asulate tänavatel kasutatud kloriidid. kasutades selleks Eesti Geoloogiakeskuse OÜ ja Harjumaa Keskkonnateenistuse andmebaase. Pikimad põhjavee kloriidiooni sisalduse andmeread saavad alguse 1960. aastatest ja neile andmeridadele tuginedes tegid uuringu koostajad järelduse, et „tänaseks on kloriidide sisaldused põhjavees paljudes kohtades ohtlikult tõusnud.“ Teehoolde soolad jõuavad 163. Auditi käigus analüüsiti Keskkonnateabe Keskuselt saadud andmeid põhjavette põhjavee seirekaevudes kloriidide sisalduse kohta aastatel 2000 kuni 2010. Vaatluse alla võeti kaevud, mille põhjavee kloriidide sisaldus ületas joogiveele kehtestatud piirmäära 250 mg/l või oli kasvanud aasta-aastalt (kokku 43 kaevu). Suuremate maanteede lähedusse jäi neist 10 kaevu (vt joonis lisa C), millest viies kloriidide sisaldus kasvas ja ühes vähenes. Kloriidide sisaldus kasvas madalate kaevude põhjavees vahemikus 2,5 kuni 100% aastas ehk maksimaalselt kuni kaheksakordseks kaheksa aasta jooksul. Maanteede äärde jäävate kaevude põhjavees ei pruugi kloriidide sisaldus kasvada kohe, vaid pikema aja jooksul (vt järgmine punkt), sest kloriidide (ja teiste vees lahustuvate ainete) jõudmine põhjaveekihti sõltub näiteks vett pidavate kihtide hulgast, pinnase kivimilisest koostisest (poorsusest), sademete hulgast, pindmisest äravoolust ning vee liikumise suunast maantee ja kaevu asukoha suhtes. 164. Riigikontroll võttis koos Eesti Keskkonnauuringute Keskuse töötajaga 2011. aasta kevadel proove suuremate maanteede lumesulamisvetest, mis suubusid vahetult mõnda vooluveekogusse (Pirita, Keila, Pääsküla ja Vääna jõgi). Analüüside kohaselt oli proovides kloriidide sisaldus suur, ulatudes kuni 2200 mg/l. Keskkonnametnikelt saadud selgituse kohaselt kannab lumesulamisvesi endaga kaasa osa kloriididest, osa neist imbub hangede sulamisel pinnasesse ja sealt edasi põhjavette. (Pole teada, kui suur osa läheb põhjavette ja milline osa pinnavette.) Pinnaseproove maanteede äärest auditi ajal ei võetud. 17 Kloriidide mõju keskkonnaseisundile (põhjaveele). TTÜ teedeinstituut, Tallinn, 2009. 48 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle 165. Kuigi kloriidide sisaldus põhjavees kõigub eri aastatel ja aastaaegadel võetud proovides, peaks mõnedes seirekaevudes leitud kasvutendents osutama vähemalt vajadusele jätkata üleriigilist seiret (mitme kaevu seireandmed olid puudulikud ja kaevude kasutamine lõpetatud) ning teha uuringuid. 166. Kloriidid mõjutavad keskkonda ka kaudselt. Nii tuleb soolaseid ja bituumeniga määrdunud autosid tihemini pesta, sellest tekkiv reovesi vajab käitlemist, autode metallosad korrodeeruvad ning vajavad asendamist jm. Samuti vähendavad soolaseguga määrdunud tuuleklaasid oluliselt nähtavust ja sõiduohutust, neid tuleb klaasipesu kemikaalidega tihemini pesta, suurendades sellega omakorda keskkonnareostust. Elukutselised sõidukijuhid 167. Riigikontrolli küsitletud elukutselistest sõidukijuhtidest arvas 80%, et ootavad jäise tee liivatamist libedusetõrjes tuleks teid rohkem liivatada ja teepinda mehaaniliselt ja mehaanilist karestamist karestada (vt foto 13). Kloriidide kasutust lisaks pooldas alla viiendiku vastanutest. Kuigi põhi- ja tugimaanteede liivatamine Eestis lõpetati kümmekond aastat tagasi, sest sellega kaasnes suur tolmukogus, on Maanteeameti andmetel mitmed keskkonnauuringud näidanud, et kloriidide tõttu teekattest lahti leotatud materjal lendub samuti tolmu või uduna ning on oluliselt kahjulikuma mõjuga teeäärsele loodusele, kui seda oli liivatolm, mida on võimalik hea tahtmise korral kevadel kokku koguda. TTÜ teedeinstituudi andmetel on tänapäeval kasutusel tehnoloogiad, mis võimaldavad liivatamisel liiva kogust vajaduse järgi täpselt doseerida ja lendumise vastu liiva näiteks enne puistamist soojendada, et see siis kohe jäätunud teepinna külge kleepuks. Foto 13. Mehaaniline karestamine on väiksematel kõrvalteedel enamasti sobilik alternatiiv tee soolatamisele. Foto: Riigikontroll Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 49 Teehooldetööd ja Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Kas teadsite, et 168. Kloriidide kasutamine mõjutab ka teekattematerjale. Sellekohases TTÜ teedeinstituudi uuringus18 on tõdetud, et kui kruus- ja kloriidide kasutamise vähendamine on killustikkatetele on hügroskoopsete soolade mõju soodus (CaCl2 soodne nii keskkonna kui ka teedeehituse kasutatakse nt suviseks tolmutõrjeks), siis orgaaniliste sideainetega katete seisukohast. puhul muudavad kloriidid katte pinna lume ja jää sulatamisel märjaks, aidates kaasa sideaine eraldumisele kivimaterjali pinnalt, sideaine emulgeerumisele ja emulsiooni väljapesemisele segust, mistõttu tekivad kattesse sõidujäljed ehk pikiroopad. Roobaste tekitajateks peetakse küll naastrehve, kuid kuna kloriidid võimaldavad teekatteid talvel täiesti paljana hoida, siis on naastrehvide kahjustav mõju kaudselt soolade kasutamise tagajärg. Alternatiiviks oleks senisest tihedam lumetõrje koos talirehvide kasutamise nõudega kõigile sõidukitele, kusjuures kloriide kasutataks valikuliselt teatud teelõikudel ja teatud ilmastiku puhul. Taimemürke kasutatakse 169. Lisaks kloriidide laialdasele kasutamisele on teede hooldajad lohakalt hakanud viimastel aastatel niitmise asemel kasutama rohttaimede kasvu tõkestamiseks liiklusmärgi- ja piirdepostide ümbruse mürkkemikaalidega pritsimist, mida üldjuhul tehakse spetsiaalse traktori või hooldemasina pealt. 170. Paraku ei peeta seejuures sageli kinni veeseaduse nõudest ja pritsitakse liikluskorraldusvahendite ümbrust ka veekogude kallastel, ohustades sellega veetaimi ja -loomi. Samuti pritsitakse kemikaale suure kiiruse pealt või tugeva tuulega, nii et kemikaali mõjuala on vajalikust oluliselt suurem. Nii näiteks algatas Põllumajandusamet väärteomenetluse ja määras hoiatustrahvi 60 eurot hooldeettevõttele, kes kasutas rohutõrjeks mürkkemikaale Pirita jõe kaldal oluliselt lähemal veepiirile kui seadusega lubatud 10 meetrit (vt foto 14). Maksimaalne trahvimäär sellise tegevuse eest on 2000 eurot. Paraku avastati see alles kodaniku kaebuse peale, mitte näiteks igapäevase järelevalve või teehoolde ettevõtte enda kvaliteedi tagamise toimingute käigus. Foto 14. Mürkkemikaalide kasutamise jäljed Pirita jõe kaldal vähem kui 10 m kaugusel veepiirist. Foto: Riigikontroll 18 Transpordi saastekoormuse mõju hindamine ja mõju vähendamise meetmete analüüs. TTÜ teedeinstituut, Tallinn, 2003. 50 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle 171. Riigikontrolli soovitused majandus- ja kommunikatsiooniministrile koostöös keskkonnaministriga: ■ Korraldada uuring teehooldes kasutatavate kloriidide mõjust põhjavee kvaliteedile. See aitaks kaitsta põhjavett reostuse ja seisundi halvenemise eest. Samuti aitaks see kaasa põhjavee kaitset käsitleva direktiiviga (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2006/118/EÜ) seatud eesmärkide täitmisele. ■ Analüüsida kloriidide kasutuse piiramise või nende asendamise võimalusi muude libedusetõrjemeetodite ja -ainetega, nagu seda on tehtud põhjamaades. Tähelepanu tuleks pöörata kloriidide kasutusele eriti kaitsmata põhjaveega aladel, kus hooldes kasutatud kloriidid lumesulavetega peaaegu otse põhjavette satuvad. ■ Selgitada olemasolevate andmete alusel välja piirkonnad, kus põhjavee vähese kaitstuse tõttu ei ole kloriidide kasutamine teehooldes soovitatav, ja edastada info nende piirkondade kohta Maanteeametile hooldetingimuste muutmiseks. koostöös Maanteeameti peadirektoriga: ■ Töötada välja ja kehtestada teehooldes kasutavate kloriidide piirkogused. Majandus- ja kommunikatsiooniministri vastus: Keskkonnaministri vastus: Maanteeameti peadirektori vastus: 172. Riigikontrolli soovitus Maanteeameti peadirektorile: töötada välja keskkonnanõudeid arvestavad soovitused ja juhised teehooldes herbitsiidide jt kemikaalide kasutamisele. Maanteeameti peadirektori vastus: Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 51 Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Riigikontrolli soovitused ja auditeeritu vastused Riigikontroll andis auditi põhjal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Maanteeametile ning Keskkonnaministeeriumile ja Siseministeeriumile mitmeid soovitusi. XXX ja YYY saatsid XX. XXXX 201X oma vastuse Riigikontrolli soovitustele. XXX üldised kommentaarid auditiaruande kohta Riigikontrolli soovitused Auditeeritu vastused ■ 52 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Auditi iseloomustus Auditi eesmärk Auditi eesmärgiks on hinnata, kas riigi tegevus riigimaanteede hooldamise korraldamisel on olnud säästlik ning taganud teede kasutajate vajadustele vastavad sõidutingimused ja liiklusohutuse. Hinnangu andmise kriteeriumid Üldhinnangu andmisel võeti aluseks järgmised kriteeriumid: 1. Teede hooldehangete ja -lepingutega on tagatud inimeste liikumisvajadust arvestava ja liiklusohutust tagava hooldusteenuse ostmine. Teid hooldatakse keskkonnale ohutult. 2. Teehoolde parema toimimise tagab ettevõtjate kohustus teavitada Maanteeametit nõuetele vastavas mahus hoolde teostamisest ning Maanteeameti teostatav järelevalve, mis hõlmab pisteliste kontrollide tegemist ja puuduste korral piisavate sanktsioonide rakendamist. 3. Rasketest ilmastikuoludest ja õnnetustest tingitud eriolukordade lahendamiseks on riigil kriisireguleerimise süsteem, mis suudab ära hoida suuremaid liiklusseisakuid ja tagada inimeste ohutuse, samuti on seatud teehoolde lepingutesse konkreetsed ülesanded tee hooldajale. 4. Maanteeamet sõlmib teehooldajaga majanduslikult soodsaima pakkumise põhjal lepingu, mille hind kujuneb vähemalt 2 pakkumisega avaliku konkursi teel. Maanteeamet oskab hinnata konkursil pakutud hindade põhjendatust. 5. Hooldetööde hinna kallinemine lepingu kestuse ajal tuleneb kas hooldehinnaindeksi tõusust või tee olemi muutusest, mida ei olnud võimalik lepingu sõlmimisel ette näha. Hooldehinnaindeks kajastab õigesti hooldetööde kulude muutusi. Auditi ulatus ja käsitlusviis Auditeeritavateks olid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Maanteeamet koos regioonidega. Auditeeriti riigi tegevust perioodil 2006–2010 ja järelevalvetoiminguid ka aastal 2011. Auditis otsiti vastuseid kahele põhiküsimusele: ■ Kas teed on hästi hooldatud? ■ Kas teede hooldekulud on põhjendatud? Põhiküsimustele vastamiseks kasutati järgmist metoodikat: 1. Teehooldeettevõtetest moodustati ekspertvalim järgmistel põhimõtetel: Valimisse võeti kõik neli Maanteeameti regiooni. Kokku analüüsiti 5 hooldepiirkonna hoolde korraldust. Valimisse kaasati nii riigile kuuluvate ettevõtete kui ka eraettevõtetega sõlmitud lepingud. Valim koostati põhimõttel, et oleks esindatud nii odavama kui kallima teehoolde maksumus 1 kilomeetri kohta. 2. Teehoolduse õigusaktide ja dokumentide analüüs Teehoolduse nõuete piisavuse analüüs Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 53 Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Analüüsiti teeseadust ja selle alamakte, riigihangete seadust, hanketingimusi ja sõlmitud hooldelepinguid, et selgitada välja, kas hooldelepingutega on tellitud teede hoolet ulatuses, mis tagab teede seisundinõuete täitmise. Analüüsiti hädaolukorra seadust, kriisireguleerimise jms dokumente ning hooldelepinguid, et välja selgitada, kas riiklikul tasandil toimib kiire ja efektiivne kriisireguleerimise süsteem, mis tagab inimeste ohutuse ja suudab ära hoida suuremaid liiklusseisakuid. Hooldetööde keskkonnaohutuse analüüs Keskkonnaõigusaktide ja hooldepäevikute analüüs, et selgitada välja kemikaalide kasutuse normid ning kontrollida nende järgimist. Proovide võtmine maanteeäärsetest kraavidest, et selgitada välja, kas kloriidide sisaldus vees võib põhjustada ohtu keskkonnale. Hangete ja lepingute analüüs Analüüsiti riigiettevõtete lepingute ja hangete ettevalmistamise dokumente, et selgitada, kas Maanteeametil on olemas ülevaade hooldustööde maksumustest, tööde vajadusest regioonide kaupa ning kas seda infot kasutatakse hooldelepingute maksumuse põhjendatuse analüüsiks. Analüüsiti mittekvalifitseerunud pakkumusi, hanke tingimusi, vaidlustusi ning lepinguid, et selgitada, kas hanked on korraldatud konkurentsi soodustaval viisil ning ilma põhjendatud piiranguteta. Analüüsiti hanke dokumente ja sõlmitud lepinguid, et selgitada välja, kas odavaima hinna väljavalimisel on arvesse võetud ka täiendavalt tellitavate tööde maksumust, mille mõju iga-aastastele hooldelepingu alusel tehtavatele väljamaksetele. Analüüsiti teehoolde lepinguid ja nende muudatusi, et selgitada, kas hooldelepingu kallinemine on olnud põhjendatud ja tulenenud ainult hooldehinnaindeksi muutusest, seisundinõuete muutusest või tee olemi muutusest. Teehoolde nõuete, hoolduslepingute, hooldepäevikute ja järelevalvepäevikute analüüs Kahes regioonis analüüsiti ca 10% ühistranspordi ja õpilasliinide teekondadega kaetud teid, et selgitada välja, kas hooldajad on kinni pidanud lume lükkamise seisunditasemete nõuetes või hooldelepingutes kehtestatud intervallidest. Lumetõrje õigeaegsuse kontrollimiseks analüüsiti EMHIst saadud andmeid sademete ja lumetormide kohta ning teede hooldajate poolt hooldepäevikusse kantud hooldusandmeid, et selgitada välja, kas lund on lükatud õigel ajal. Analüüsiti igakuiste teede ülevaatusakte ja kokkuvõtteid, et selgitada, kas teede võrk on aasta jooksul ka üle vaadatud ning kas neid tulemusi kasutatakse teehooldetööde planeerimisel. 3. Osalusvaatlus Audiitorid sõitsid kolmes erinevas hooldepiirkonnas järelevalvespetsialistiga kaasa ühe igapäevase ülevaatuse ja kõigis viies valimi piirkonnas kaasa igakuulise ülevaatuse, et näha, kuidas tehakse järelevalvet ning millisel kujul kajastuvad tulemused järelevalveaktides ja -päevikutes. 4. Auditi käigus intervjueeritud isikud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: ■ Ain Tatter, teede ja raudteeosakonna juhataja 54 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle ■ Taivo-Ahti Adamson, teedetalituse juhataja ■ Jelena Figurina, teedetalituse peaspetsialist Maanteeamet: ■ Tamur Tsäkko, peadirektor ■ Andri Tõnstein, peadirektori asetäitja ■ Rain Hallimäe, hooldeosakonna juhataja ■ Ülo Pormeister, hooldeosakonna peaspetsialist ■ Maire Rooba, eelarveosakonna peaspetsialist ■ Jaan Ingermaa, teeregistritalituse juhataja Maanteeameti põhja regioon: ■ Kaupo Sirk, direktor ■ Peeter Paju, direktori asetäitja ■ Kristjan-Raul Pettinen, hooldeosakonna juhataja ■ Tiit Heinapalu, hooldeosakonna peaspetsialist Maanteeameti lääne regioon: ■ Enn Raadik, direktor ■ Heiti Popp, direktori asetäitja Statistikaamet: ■ Viktoria Trasanov, hinna ja palgastatistika osakonna juhataja ■ Eveli Šokman, hinnastatistika talituse juhataja ■ Krõõt Ojamaa, juhtivstatistik TTÜ teedeinstituut: ■ Andrus Aavik, Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituudi direktor Tallinna Tehnikakõrgkool: ■ Priit Vilba, ehitusteaduskonna rajatiste õppetooli juhataja ■ Sven Sillamäe, ehitusteaduskonna rajatiste õppetooli assistent Maanteeinfo keskus: ■ Tiit Ploom, AS Kiirkandur juhataja Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 55 Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Lemminkäinen Eesti AS: ■ Olari Vainokivi, Virumaa osakonna juhataja Pärnumaa Teed AS: ■ Uno Kask, juhatuse liige 5. Korraldatud küsitlused ■ Teekasutajate küsitluses uuriti kiirabi, päästeameti, reisijateveo- ja maanteetranspordiettevõtetelt, kuidas on nad rahul teede hooldamisega ja millised on nende tööd takistavad teehoolde probleemid. ■ Teehooldajate küsitluse eesmärk oli selgitada välja, millised peaksid hooldajate arvates olema teehooldetsüklite ajad, et tagada liiklusohutus. Samuti uuriti, kas hooldajate arvates on praeguse rahastamise juures võimalik tagada teede nõuetele vastav hooldamine ning millised on osa teehooldetööde ühikhinnad. Auditi lõpetamise aeg Audititoiminguid alustati 2011. aasta jaanuaris ja need lõpetati oktoobris 2011. Auditi meeskond Auditi meeskonda kuulusid audiitorid Margit Grauen ja Jaanus Saadve. Auditijuht oli Kaire Kuldpere (kuni 06.2011) ja Jaanus Kasendi (alates 06.2011). Kontaktandmed Auditi kohta saab lisainfot Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistusest tel +372 640 0704 või +372 640 0777, e-post [email protected] Auditiaruande elektrooniline koopia (pdf) on saadaval koduleheküljel www.riigikontroll.ee. Auditiaruande kokkuvõte on saadaval ka inglise keeles. Auditiaruande number Riigikontrolli asjaajamissüsteemis on 2-1.7/11/70043/10. Riigikontrolli postiaadress on: Narva mnt 11a 15013 TALLINN Tel +372 640 0700 Faks +372 661 6012 [email protected] 56 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Riigikontrolli varasemaid auditeid teehoiu valdkonnas 29.09.2010 – Kohalike teede hoiu korraldamine 13.02.2006 – Riigimaanteede hoolduse korraldus Kõik aruanded on kättesaadavad Riigikontrolli koduleheküljelt www.riigikontroll.ee Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 57 Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Lisa A. Hooldehangete vaidlustatud tingimused Ülevaade Maanteeameti poolt teede hoolduse hangetes kasutatud tingimustest, mis on pakkujad vaidlustanud. Tabel. Näited Maanteeameti poolt kasutatud hanke tingimustest, mis vähendavad konkurentsi Tingimus Hange, kus Tingimuse mõju hankes osalejatele Vaidlustuse tulemus seda kasutati Soolalao olemasolu Põlva maakonna Soolalao nõue annab hankes eelise Selle tingimuse tõttu ei teede hoolduse hange (2010– pakkujale, kes on varem selles piirkonnas kvalifitseerunud algselt kahe piirkonnas 2017), Keila teid hooldanud. Soolalao olemasolu ei ole pakkujaga hankes üks pakkuja. hange 2008 nõutud kõikides hangetes, kuigi teid Keila piirkonna hange vaidlustati soolatakse kõikides maakondades. kohtus. Põlva maakonnas Soolalaoks sobilike ruumide rent (näiteks mittekvalifitseerunud pakkuja betoonpõrandaga angaar või tootmishoone) hanget ei vaidlustanud. jääb olenevalt piirkonnast ja hoone suurusest vahemikku 6000 – 15 600 eurot aastas, mis moodustab alla 1% lepingu maksumusest. Teatud käibemahuga Rapla maakonna Oma olemuselt ei erine riigimaanteede ja Hanke tingimused vaidlustati teehoolde kogemuse (2006–2013) ja teiste teede hooldus. Sellise tingimuse riigihangete ametis. Vaidlustus nõudmine Põlva maakonna esitamine välistab kohalikel teedel (sh rahuldati ja see tingimus riigimaanteedel, mis hange (2010– linnades) tegutsevate hooldusettevõtete ja kõrvaldati hanke dokumentidest on olnud lähedane 2017) välismaiste ettevõtete konkureerimise. piirkonnas tegutseva Kuna riigimaanteid saab hooldada sellises ettevõtte käibe mahus vaid hankelepingu alusel, ei tohi suurusele varasema hankelepingu olemasolu seada hankes osalemise tingimuseks. Teemeistrite Valga maakonna Selline tingimus annab eelise varasemale Hanke tingimused vaidlustati töökogemuse hange (2007– lepingupartnerile. riigihangete ametis. Vaidlustus hindamise 2015) rahuldati ja see tingimus kriteeriumiks on kõrvaldati hanke dokumentidest. varasem kogemus Kagu piirkonnas, mis andis lisapunkte Masinad ja seadmed Rapla maakonna Riigihangete ameti seisukoht: masinatele ja Hanke tingimused vaidlustati peavad olema hange (2006– seadmetele ei saa esitada nõuet, et need riigihangete ametis. Vaidlustus ettevõtte omad või 2013) peavad olema pakkumise esitamise hetkel rahuldati ja see tingimus kasutusrendil kas ettevõtte omandis või kasutada kehtiva kõrvaldati hanke dokumentidest. pakkumise esitamise kasutus- või rendilepingu alusel. Oluline on, hetkel et masinad peavad olema kasutatavad lepingu täitmise ajal. Allikas: Hangete vaidlustamise materjalid 58 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Lisa B. Kutseliste sõidukijuhtide küsitlus Selleks et teada saada, milline on igapäevaselt teid kasutavate kutseliste sõidukijuhtide arvamus Eesti teede hooldest, korraldati auditi käigus kiirabi- ja päästeasutuste ning bussi- ja kaubaveo ettevõtete hulgas veebiküsitlus, millele vastas 121 ettevõtet ja asutust. Vastused erinesid suuresti Maanteeameti 2010. aasta sõiduoludega rahulolu uuringu tulemustest. Alljärgnevalt on toodud küsitluse tulemused tabelitena, kus arv näitab, mitu protsenti vastanutest küsimusele niisuguse vastuse andis, v.a viimane tabel, kus on toodud vastajate arv. Kui Riigikontroll palus vastajatel võrrelda Eesti teede suvihoolet Läti ja Leedu teehooldega, siis ligemale pooled pidasid neid samaväärseteks ning paremaks või kehvemaks hinnanuid oli peaaegu võrdselt ehk umbes 20%. Põhjamaade ning Kesk-Euroopaga võrdluses hindas Eesti teede suvihoolet kehvemaks või tunduvalt kehvemaks ligemale 80% vastanutest. Välisvedusid tegi vastanud ettevõtetest 51. Tabel 1. Hoolduse võrdlus teiste riikidega Suvihoole Talihoole Läti ja Põhjamaad Kesk- Läti ja Põhjamaad Kesk- Leedu Euroopa Leedu Euroopa tunduvalt parem 4 0 2,0 0 0 2,0 parem 16 0 3,9 17,4 2,1 2,0 samaväärne 54 6,1 9,8 43,5 2,1 7,8 kehvem 14 34,7 37,3 23,9 27,7 19,6 tunduvalt kehvem 4 46,9 31,4 4,3 53,2 43,1 ei osanud hinnata 8 12,2 15,7 10,9 14,9 25,5 Võrdluses Läti ja Leedu teede talihooldega hinnati Eesti teede hoolet paremaks või samaväärseks 61%-l vastustest. Põhjamaadega võrdluses leidis 28% vastanutest, et Eestis on hooldus kehvem, ja 53%, et tunduvalt kehvem. 63% vastanutest hindas talihoolet Eestis kehvemaks ka Kesk-Euroopa talihooldest. Tabel 2. Hinnang Eesti teede hooldusele SUVI TALV Põhitee Tugitee Kõrvaltee KOV Põhitee Tugitee Kõrvaltee KOV hästi hooldatud 12,4 5,0 0,8 4,1 1,7 1,7 0 0,8 võib rahule jääda 65,3 53,3 34,2 17,4 26,9 9,4 5,2 3,4 tuleks paremini 22,3 35,8 45,0 50,4 49,6 58,1 39,7 46,6 hooldada ei taga sõiduohutust 0 5,8 14,2 28,1 21,0 30,8 50,0 49,2 ei oska öelda 0 0 5,8 0,0 0,8 0,0 5,2 0,0 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 59  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Tabel 3. Hinnang kruusateede seisukorrale suvel talvel väga halb 5,0 7,8 halb 30,3 34,5 keskmine 56,3 49,1 hea 8,4 8,6 väga hea 0,0 0,0 Tabel 4. Vastuste jagunemine küsimusele, kuidas on tagatud külgnähtavus ristmikel suvel talvel väga halvasti 1,7 18,5 halvasti 5 33,6 normaalselt 68,3 38,7 hästi 22,5 7,6 väga hästi 2,5 1,7 Tabel 5. Vastused küsimusele, mida tuleks lisada libedusetõrjes % vastanutest liivatamist 42,1 mehaanilist karestamist 36,4 kloriide 18,2 midagi ei tule muuta 3,3 Tabel 6. Vastuste jagunemine küsimusele, mitme tunni jooksul pärast tuisku või lumesadu peaksid teed olema lumest puhastatud Tee liik Tunnid, % vastanutest 2 4 8 12 24 36 põhimaantee 83,9 11,0 2,5 2,5 0,0 0,0 tugimaantee 30,5 51,7 14,4 0,8 2,5 0,0 kõrvalmaantee 16,1 39,8 24,6 13,6 5,1 0,8 60 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Tabel 7. Vastuste jagunemine küsimusele, millisel ajavahemikul peaksid Teie iga päev tegevusest lähtuvalt olema teed lume- ja libedusevabad Tööpäeviti % vastanutest Puhkepäeviti % vastanutest ööpäev läbi 74,38 ööpäev läbi 64,10 kl 5.00 kuni 23.00 9,92 kl 5.00 kuni 23.00 7,69 kl 6.00 kuni 22.00 10,74 kl 6.00 kuni 22.00 11,11 kl 7.00 kuni 21.00 4,96 kl 7.00 kuni 21.00 17,09 Küsimusele, kas Teie asutuse/ettevõtte sõidukitega on tulnud ette liiklusõnnetusi, mille põhjuseks on Teie hinnangul teede hoolduse halb kvaliteet, vastas jaatavalt 63,6%. Küsimusele, kas tekkinud kahju korvas Teile kindlustusettevõte või tee hooldaja, vastas jaatavalt 35 ja eitavalt 36 vastajat. Tabel 8. Vastuste jagunemine küsimusele, kui suur on Teie hinnangul iga-aastane veeremi remondikulu, mis on tingitud Eesti teede seisukorrast Remondikulu, euro Vastajaid kuni 1000 11 1000 – 10 000 43 üle 100 000 16 ei oska hinnata 51 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 61  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Lisa C. Eesti maanteede lähedal asuvad põhjavee seirekaevud Allikas: Keskkonnateabe Keskus 62 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Lisa D. Tavahoolde ja perioodilise hoolde tööde võrdlus19 Tavahoole Perioodiline hoole Eesmärk Tavahoolduses tehtud tööde mahulist arvestust ei toimu, Perioodilise hoolduse tegemise eesmärgiks on tasumine toimub maantee nõutava seisundi tagamise selle koosseisu kuuluvate töödega tee- eest. Tavahoolduse tegemise eesmärgiks on selle elementide kulumise ja kahjustuste tagajärgede koosseisu kuuluvate töödega maanteede nõutavate kõrvaldamine ning maanteede seisunditasemete seisundinõuete tagamine. nõuetele vastavuse võimaliku mahajäämuse likvideerimine ühekordse või mahuliselt määratud tegevusega, tagades olemasoleva katte säilimise ja tee vastamise kehtestatud nõuetele. Tehtud tööde kohta peetakse mahulist arvestust. Tööde vastuvõtmine toimub aktide alusel. Hooldaja- Hooldajapoolne maanteede järelevalve, ülevaatus ja Pole perioodilise hoolde töö poolne talvine patrulliteenistus, ööpäevaringne valve, tee- ja järelevalve ilmaolude teabe kogumine (teeilmajaamade infosüsteemi ja teeolude andmete ja EMHI ilmateadete abil) ning edastamine info Maanteeinfokeskusesse, hooldepäeviku pidamine. Sõidutee Katte puhastamine tolmust, porist, lahtise Katte ebatasasuste tasandusfreesimine. Katte (kattega pindamiskillustiku ja libedustõrje materjalide jääkidest. defektsete kohtade väljafreesimine. Ülekatte tee) Prahi koristamine teelt ja teemaalt, teel hukkunud loomade ehitamine asfaltbetoon- või mustsegust. Katte eemaldamine. Löökaukude parandamine, pragude ja profiili parandus mustsegu või asfaltbetooniga vuukide täitmine, teekatte servade remont. "Higistavate" enne pindamist või uue kihi ehitamist. Katte teelõikude ülepuistamine sõelmete, peenkillustiku või parandatud kohtade pindamine erinevate liivaga. Liiklusohtlike katte ebatasasuste likvideerimine materjalidega. Ribapindamine erinevate täitmise või mahafreesimisega. Külmakerkeliste kohtade materjalidega. Ohutussaarte remont. katmine liivaga ja selle hilisem koristamine Muldkehast külmakerkeliste kohtade väljakaevamine. Sõidutee Prahi koristamine, teel hukkunud loomade eemaldamine. Kruuskatte profiili parandus materjali lisamisega (kruusa- ja Lohkude ja läbilöögikohtade täitmine materjali lisamisega (kuni 5 cm). Kruuskatte profiili parandus pinnastee) kuni 30 tonni kilomeetrile. Hööveldamine (s.h konaruste, materjali lisamisega (üle 5 cm). Mahasõitude aukude ja lohkude väljalõikamine, täitmine, planeerimine, remont purustatud kruusaga. Tolmutõrje servavallide likvideerimine, teepinnale vajaliku põikkalde tegemine kaltsiumkloriidiga. Tolmutõrje koos andmine ning tihendamine). täiendava materjali lisamisega. Teepeenrad Mahalõikamine (äraveota), tugipeenra lohkude täitmine, Peenarde kindlustamine purustatud kruusaga. planeerimine ja tihendamine. Kattega peenra pühkimine. Teepeenra lõikamine koos ülejääva materjali äraveoga. Muldkeha Muldkeha ja kraavide uhtumiste jm vigastuste Killustikust dreenide ehitus. Geotekstiili ja kraavid likvideerimine, nõlva planeerimine, vee äravoolurennide ja paigaldamine. Külmakerkeliste kohtade kraavide puhastamine. väljakaevamine. Muldkeha remont kruusliivaga, kruusaga, liivaga. Uute külgkraavide rajamine greideriga. Külgkraavide rajamine ekskavaatoriga koos pinnase äraveoga. Nõlvade kindlustuse remont (sh. kasvumulla ja murukülviga, erosioonitõkkematerjali ja murukülviga, hüdrokülviga, mätastega) .Kraavide kindlustamine geotekstiili ja jämekillustikust puistega. Haljastus Rohu ja peene võsa niitmine teepeenardelt, teemaalt, Ala puhastamine jämedast võsast, puudest nõlvadelt, eraldusribalt, liiklussaartelt; võsa raiumine ja kompleksselt (raiumine, koristamine, vajadusel koristamine, üksiku puu mahavõtmine, puude, põõsaste, juurimine ja maa planeerimine). Üksikute puude hekkide pügamine. Kuivanud ja põlenud hekkide langetamine, koristus, vajadusel juurimine. likvideerimine. Mahakooldunud või murdunud puude jm Lumekaitsehekkides üksikute hävinud kohtade haljastuse kahjustuste likvideerimine. Raiejääkide taastamine. Lumekaitsehekkide rajamine. koristamine. Haljastuse kahjustuste parandamine. 19 Maanteeameti peadirektori 27.09.2009. a käskkiri nr 19 „Maanteede hoolduse finantseerimise juhend“ Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 63  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Sillad ja Ülevaatus. Mulde, koonuste ja kindlustuse vigastuste Silla vuugi osaline parandamine. Silla vuukide viaduktid kõrvaldamine. Kaldasammaste ning tugiseinte pindmiste parandamine kompleksselt. vigastuste kõrvaldamine. Avaehituse raudbetoon-, kivi- ja betoonpindade puhastamine. Betoonpindade kaitsekihtide uuendamine. Sõiduosa puhastamine ja vajaduse korral defektide kõrvaldamine. Jäämineku ja tulvavete läbilaske tagamine, sildade valve jäämineku ajal. Tugiosade puhastamine ja määrimine, deformatsioonivuukide ja vete ärajuhtimissüsteemide puhastamine, käsipuude puhastamine ja vajaduse korral värvimine. Sildade pesemine pärast talveperioodi lõppu. Jõesängi puhastamine. Truubid Voolusängi puhastamine setetest, prahist jm, päiste ja Uute truupide ehitus. Olemasolevate truupide tiibmüüride üksikute vigastuste parandamine, isolatsiooni lammutamine. Truubiotste kindlustuse remont parandamine, kindlustuse parandamine, lülidevaheliste maakividega (sh. geotekstiilalusel, mördiga). vuukide täitmine, üksikute lülide väljavahetamine. Truubi otsa betoonist portaali ehitus. Ummistunud truupide avamine. Drenaaži ja Aastaringse töötamise tagamiseks tehtavad tööd, Drenaaži ehitus. sadevee vajadusel läbipesu. Kaevude setetest puhastamine. äravoolu- Rentslite ja restkaevu luukide puhastamine. võrgud Autobussi- Ootekodade ja platvormide korrastamine. Koristustööd. Platvormi vanade äärekivide lammutamine ja peatused Ootekoja koosseisu kuuluva inventari puhastamine, utiliseerimine. Vana platvormi uute äärekivide parandamine ja värvimine. WC-de regulaarne paigaldamine. Vana bussipeatuse platvormi tühjendamine ja puhastamine. Prügikastide regulaarne lammutamine ja utiliseerimine. Uue tühjendamine. asfaltbetoonkattega bussipeatuse platvormi ehitamine kompleksselt. Parklad Katte puhastamine tolmust, porist, lahtise Pole perioodilise hoolde töö pindamiskillustiku ja libedustõrje materjalide jääkidest. Prahi koristamine. Löökaukude parandamine, pragude ja vuukide täitmine. Parkla koosseisu kuuluva inventari puhastamine, parandamine ja värvimine. Prügikonteinerite regulaarne tühjendamine. Liiklus- Liiklusohtlike katteaukude, ebatasasuste, uhtumiste, Loata rajatud mahasõitude likvideerimine ja korraldus vigastatud piirete jmt tähistamine. Vajalike kasutute traataedade likvideerimine. koormuspiirangute tähistamine. Ajutine liikluskorraldus liikluse sulgemisel, piiramisel ja ümbersuunamisel liiklusõnnetuste, tormikahjustuste, keskkonnareostuste jm võimalike takistuste puhul. Loata paigaldatud liiklusmärkide, viitade ja liiklusvälise teabe kõrvaldamine Liiklus- Liiklusmärkide, viitade ja tähispostide puhastamine, Uute liiklusmärkide paigaldamine. Uute korraldus- pesemine ja korrastamine. Nõuetele mittevastavate ja lisatahvlite paigaldamine olemasolevatele vahendid kadunud liiklusmärkide, viitade ja tähispostide märgipostidele. Täiendava liiklusmärgi asendamine. Helkuritega teekattetähiste puhastamine, paigaldamine olemasolevale märgipostile. helkurite vahetamine. Kaitsepiirete puhastamine, Olemasoleva liiklusmärgi tõstmine teise kohta. korrastamine ja pesemine, vajadusel vigastatud lülide Uue viida paigaldamine. Uute tähispostide asendamine. paigaldamine. Kaitsepiirete remont olemasolevate piirdelattide kasutamisega ja postide vahetus. Kaitsepiirete lammutamine ja uue ehitus. Uue piirde ehitus. Tee märgistamine termoplastiku, pritsplastiku, värvi ja klaaskuulidega. Ristmike, suunanoolte, teeandekohtade ja ülekäigukohtade märgistamine käsitsi värvi ja klaaskuulidega. Talihooldus Helkurribadega markiiride paigaldamine ja kokkukogumine. Hädaolukordade tagajärgede likvideerimine. Libedustõrje kloriididega, soolaliiva seguga, liivaga, peen- killustikuga, muude selleks sobivate materjalidega nõutava haardeteguri tagamiseks. Lumetõrje autosahkadega, teehöövliga, traktorsahaga, rootorsahaga. Lume äravedu. Pinna tasandamine (teel oleva kinnisõidetud lume ja jääkonaruste tasandamine või eemaldamine) ja karestamine nõutava haardeteguri tagamiseks. Lumeväravate paigaldamine. Liikluskorraldusvahendite puhastamine. Sildade puhastamine lumest ja jääst, vajadusel kõnniteede libedusetõrje. Autobussipeatuste platvormide lume-ja libedusetõrje. 64 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Jääteed Rajamiseks tehtavad uuringud, dokumenteerimine, Pole perioodilise hoolde töö liikluskorraldus, sõiduosa tähistus, pragudest ja lõhedest ülesõitudeks sildade rajamine, valvetalituse korraldamine, seisukorra alase info edastamine Maanteeinfokeskusesse, side- ja päästevahenditega varustamine. Muud Valgustuse hooldamine, elektrienergia maksumus, Pole perioodilise hoolde töö vigastatud postide jm asendamine. Mürakaitseseinte hooldus. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 65  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Lisa E. Ülevaade esitatud pakkumiste ja kvalifitseeritud pakkumiste arvust Maanteeameti hangetel aastatel 1999–2010 Maakond/ Lepingu Lepinguperioodi Hoolde hanke võitja pakkumuste arv Kvalifitseeritud pakkujate arv piirkond sõlmimise alguse ja lõpu kuupäev Tehtud kuupäev Harju 28.12.1999 01.01.2000–31.12.2004 1 1 OÜ Üle Kuusalu 27.12.2004. 01.01.2005–31.12.2009 1 1 Üle OÜ 9.12.2009 01.01.2010-31.12.2018 1 1 Üle OÜ Harju Kose 30.01.2003 01.02.2003–31.01.2008 2 2 OÜ Üle 25.01.2008 01.02.2008–31.01.2016 2 2 OÜ Üle Harju Keila 28.11.2003 01.12.2003–30.11.2008 4 3 AS Aspi 15.01.2010 01.02.2010–31.01.2018 2 1 Nordecon Infra AS ja Hiiu Teed OÜ ühispakkumine Põlva 28.01.2000 01.04.2000–31.12.2004 2 2 Teede REV-2 AS 3.12.2004 01.01.2005–31.12.2009 3 3 Teede REV-2 AS 29.12.2009 01.01.2010–30.09.2017 2 1 Põlva Teed AS Rapla 12.03.2001 01.04.2001–31.03.2006 4 4 AS Teede REV-2 17.05.2006 01.06.2006–31.05.2013 1 1 AS Teede REV-2 Jõgeva 28.06.2001 01.07.2001–30.06.2006 4 2 AS Vooremaa Teed 28.09.2006 01.10.2006-01.10.2014 4 2 Vooremaa Teed AS Talter AS Valga 23.04.2002 15.05.2002–14.05.2007 5 4 AS Teede REV-2 14.05.2007 15.05.2007–01.10.2015 1 1 Teede REV-2 Grupp Järva 28.06.2002 01.08.2002–31.07.2007 3 2 AS Aspi 9.11.2007 01.01.2008–31.12.2015 2 2 AS Aspi, täna Nordecon Infra AS Hiiu 15.11.2002 01.12.2002–30.11.2007 4 4 AS Aspi 26.11.2007 01.12.2007–30.11.2015 2 2 AS Aspi ja OÜ Hiiu Teed Lääne 15.11.2002 01.12.2002–30.11.2007 2 2 OÜ Üle 28.01.2008 01.02.2008–31.01.2016 2 1 OÜ ÜLE ja OÜ Lääne Teed Viljandi 30.12.2002 01.01.2003–31.12.2007 2 2 AS Tref 30.01.2008 01.03.2008–31.12.2015 2 1 OÜ Sakala Teed Ida-Viru 28.03.2003 01.04.2003–30.03.2008 1 1 AS Talter 28.03.2008 01.04.2008–31.03.2016 2 2 Lemminkäinen Eesti AS (AS Talter) 66 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Lisa F. Väljavõte auditi valimi perioodilise hoolde tööde kirjeldustest Pärnu Kuusalu Tartu Viljandi Ida- Virumaa Katted X Katend X Katted X Katted X Katted 0 Katte freesimine m2 Olemasoleva katte m2 Katte freesimine h m2 Katte freesimine h = m2 Katte freesimine h < m2 Katte freesimine kesk. h = 6 cm, süvafreesimine h= 5 < 10 cm 6 cm 10 cm koos materjaliveo- ga L kesk= 20 km Olemasoleva katte m2 tasandusfreesimine h= 5 Asfaltbetoonkatte t Tihedast asfalt- t Asfaltbetoonkatte t Asfaltbetoonkatte t Asfaltbetoonkatte m2 ehitus/profiili- betoonist TAB 12(8) I ehitus/profiiliparand ehitus/profiiliparand ehitus TAB 12 I Asfaltbetoonkatte ehitus või profiili parandus parandus KAB tasanduskihi ehitus us KAB 12, us KAB 8/12/16, 8/12, keskmine koos kruntimisega veokaugus 25 km keskmine h = 6 cm h = 6 cm (höövliga) Asfaltbetoonkatte t Tihedast asfalt- t Asfaltbetoonkatte t Asfaltbetoonkatte t Asfaltbetoonkatte m2 ehitus/profiiliparan betoonist TAB 12(8) ehitus/profiiliparand ehitus/profiiliparand profiiliparandus TAB dus TAB 8/12, II tasanduskihi ehitus us TAB 12, us TAB 8/12, 8 II keskmine h = 6 koos kruntimisega veokaugus 25 km keskmine h = 6 cm cm (höövliga) Tihedast asfalt- m2 Ühikuhinna muutus t betoonist TAB 12 I must- ja asfalt- kihi ehitus h = 5 cm betoonsegu veo- koos kruntimisega kauguse muutu- misel 1 km võrra Tihedast asfalt- m2 betoonist TAB 12 II Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 67 Teehooldetööd ja järelevalve nende üle kihi ehitus h = 5 cm koos kruntimisega Pindamine nafta- m2 Pindamine m2 Pindamine emul- m2 Pindamine nafta- m2 Pindamine m2 bituumeni B 180– emulsiooni BE65 ja I siooni ja kruus- bituumeni B180– naftabituumeni ja 300, kulunorm 2,2 klassi killustikuga fr killustikuga fr 8–12; 300, kulunorm 2,2 lubjakivikillustikuga fr l/m2 ja I klassi 8–12 kruuskillustiku l/m2 ja I klassi 8–16; lubjakivi- tardkivikillustikuga norm 12 l/m2; graniitkillustikuga fr killustiku norm 14l/m2; fr 8–12 mm, bituumenemulsioo- 8–12 mm, kulunorm naftabituumeni norm kulunorm 15 kg m2 ni norm 2,3 I/m2 15 kg m2 2,3l/m Pindamine m2 Pindamine m2 Pindamine m2 Pindamine m2 tardkivikillustiku ja emulsiooni BE65 ja II emulsiooni ja emulsiooni ja tardkivi- emulsiooniga, klassi killustikuga fr graniitkillustikuga fr killustikuga( I või II kulunorm 2,4 l/m2 8–12 8–12; klass) fr 8–12; tard- Pindamine ja I klassi tardkivi- graniitkillustiku kivikillustiku norm 12 killustikuga fr 8–12 norm 12 l/m2; l/m2; bituumenemuls. mm, kulunorm 15 bituumenemulsioon norm 2,4 l/m2 (kogu kg m2 i norm 2,3 I/m2 arvestuslik kulu) 2 x pindamine m2 Pindamine m2 Pindamine m2 tardkivikillustiku ja emulsiooni BE65 ja III emulsiooni ja tardkivi- naftabituumeniga klassi killustikuga fr killustikuga (III klass) B100–300, kulu- 8–12 fr 8–12; tardkivi- norm 3,8 l/m2 ja II killustiku norm 12 klassi tardkivi- l/m2; bituumenemuls. killustikuga fr 12– norm 2,4 l/m2 (kogu 16, 8–12 mm, arvestuslik kulu) kulunorm 29 kg m2 Freespurust katte m2 Freespurust katte m2 Mustkatte ehitus ehitus h = 10 cm, ehitus h = 10 cm veokaugus 15 km Mustkatte ehitus t Freespuru katte MSE, veokaugus profileerimine põik- 25 km kaldele 3%, tihenda- mine enne pindamist 68 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Kruuskatte remont m3 Purustatud kruusast m3 Kruuskatte remont m2 Kruuskatte remont Kruuskatte remont m3 purustatud aluse või katte ehitus purustatud purustatud kruusaga purustatud kruusaga kruusaga fr 0–40 kruusaga ilma fr 0–25 mm (segu 3 (purustatud kruusa mm (segu 3 või 5) materjali või 5) koos tihenda- maksumus koos koos tihendami- maksumuseta misega, paksusega paigaldamise ja sega, 500 m3/km, kuni 5 cm, keskmine veoga 40 km veokaugus 30 km veokaugus 30 km kaugusele) Purustatud kruusast m2 Mahasõitude m2 Kruuskatte remont m3 Ühikuhinna muutus m3 Kruuskette remont ja teepeenarde kindlustamine aluse või katte ehitus remont purustatud purustatud kruusaga pur. kruusa veo- h = 10 kruusaga ilma fr 0–25 mm (segu 3 kauguse muutumisel materjali või 5) koos 1 km võrra maksumuseta tihendamisega, 500 m3/km, keskmine Kruuskatte remont m3 Purustatud kruusa m3 veokaugus 30 km km Kruuskatte remont purustatud kruusaga fr. 0–32 mm purustatud kruusaga h = 10 cm (maht maksumus (pur. kruusa vedu ja tihedas olekus) paigald. teele ilma pur. kruusa maksu- museta, tellija materjal) keskm. veokaugus 55 km Mahasõitude remont m2 Purustatud kruusa m3 Kruuskatte remont m3 purustatud kruusaga fr. 0–16 mm purustatud kruusaga maksumus fr 0–25 mm (segu 3 või 5) koos Peenarde m2 Purustatud kruusa m3 tihendamisega, 800 km kindlustamine pur. fr. 0–16 mm tolmu- m3/km, keskmine kruusaga või tõrje maksumus veokaugus 30 km ribakillustikuga h = 5 Peenarde m3 Purustatud kruusa m3 Kruuskatte remont m3 kindlustamine pur. vedu veokaugusele purustatud kruusaga kruusaga või 25 km fr 0–25 mm (segu 3 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 69 Teehooldetööd ja järelevalve nende üle ribakillustikuga või 5) koos tihenda- misega, lühikestel lõikudel, keskmine veokaugus 30 km Ühikuhinna muutus m3 purustatud kruusa veokauguse muutumisel 1 km võrra Defektpindamine m2 Ribapindamine m2 Ribapindamine m2 Defektpindamine m2 Ribapindamine m2 emulsiooni ja graniitkillustiku ja bit. emuls. ja kr. killust. emulsiooni ja sobiva emuls. ja gr. killust. fr Defekt- ja riba- pindamine sobiva tardkivi- emulsiooniga fr 4–8 graniitkillustikuga 4–8 killustikuga Ribapindamine m2 Defektpindamine m2 emuls. ja gr. killust. emulsiooni ja sobiva fr 4–8 paekillustikuga Sideaine hulga 0,1 Ühikuhinna muutus m2 Sideaine hulga 0,1 Freespuru katte muutusest tulenev l/m2 freespuru veo- muutusest tulenev l/m2 kahekordne hinna muutus kauguse hinna muutus pindamine põlevkivi- Ühikhindade muutmise alused muutumisel 1 km bituumeni ja lubjakivi- võrra killustikuga fr 8–16 Killustiku hulga 1 Killustiku hulga l/m2 Killustiku hulga 1 Freespuru katte ühe- muutusest tulenev kg/m2 muutusest tulenev muutusest tulenev kg/m2 kordne pindamine hinna muutus täpsustatud hind hinna muutus põlevkivibituumeni ja üle või alla p 1 lubjakivikillustikuga fr toodud normi 8–16 Sideaine hulga 0,1 Sideaine hulga l/m2 muutusest tulenev l/m2 muutusest tulenev hinna muutus täpsustatud hind üle või alla p 1 toodud normi 70 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Killustiku hulga 1 Killustiku hulga l/m2 muutusest tulenev kg/m2 muutusest tulenev hinna muutus täpsustatud hind üle või alla p 2 toodud normi Sideaine hulga 0,1 Sideaine hulga l/m2 muutusest tulenev l/m2 muutusest tulenev hinna muutus täpsustatud hind üle või alla p 2 toodud normi Killustiku hulga 1 Freespurust katte 1 m2 muutusest tulenev kg/m2 x pindamine hinna muutus emulsiooni ja kr. killust. fr 12–16 Veokauguse km suurenemine/ vähenemine 1 km võrra Kruuskatte aluse m3 tugevdamine dolomiitkillusti- kuga fr 32–64, veokaugus 30 km Veokauguse km suurenemine/ vähenemine 1 km võrra Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 71  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Lisa G. Sillad, viaduktid ja tunnelid20 § 31. Sild (1) Sild on ühe- või mitmeavaline rajatis, mida mööda tee kulgeb üle veetakistuse (jõe, järve, oja, kraavi, mere jms) ja millel on vähemalt üks puhas ava pikkusega 3,0 m või rohkem. (2) Käesoleva määruse mõistes käsitatakse sillana ka viadukti, tunnelit ja truupi. (3) Viadukt on ühe- või mitmeavaline rajatis, mida mööda tee kulgeb üle kuivamaa takistuse (ristuva tee, raudtee, kodu- või metsloomade liikumistee, jalgratta- ja jalgtee jms) ja millel on vähemalt üks puhas ava pikkusega 3,0 m või rohkem. (4) Tunnel on ühe- või mitmeavaline rajatis jalakäijate, kariloomade jt läbilaskmiseks tee alt. §32 Silla seisundinõuded Silla vastavuse seisundinõuetele määrab silla üksikute konstruktsioonielementide seisund. Konstruktsioonielemendid peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) sõidutee katte laius peab olema võrdne silla pealesõitude katte laiusega. Juhul kui laius ei ole võrdne, peab tee kitsenemine olema tähistatud liikluskorraldusvahenditega. Katte tasasus ei tohi erineda pealesõitude katte tasasusest ja kate peab olema märgistatud vastavalt maantee märgistusele; 2) piirde puudumisel peab silla algus olema tähistatud püstmärgistega, piirde algus tähispostidega või ohtlikust kohast teavitava liiklusmärgiga; 3) kõnnitee peab olema eraldatud sõiduteest teekattemärgistuse, äärekivide või piirdega; 4) käsipuude asetus peab olema paralleelne silla äärega, selle kõrgus kõnnitee katte pinnast ja tihedus peab kogu ulatuses olema ühtlane, postide kinnitus silla pealisehitise külge peab olema tugev, detailid ei tohi olla deformeerunud, värvkate peab olema terve ning metalldetailid ei või olla roostes, käsipuudel peab olema tagatud temperatuuripaisumise võimalus; 5) hüdroisolatsioon ja deformatsioonivuugid peavad olema vettpidavad; 6) sildeehitise aluspinnal ei tohi esineda märgumisnähte; 7) silla tugiosad (laagrid) ei tohi olla deformeerunud ega metalltugiosad roostes ja värvkate peab olema terve; 8) joatorude sissevooluavadel peavad olema restkatted, neis ei tohi olla ummistusi, metallist veeviimarid ei tohi olla roostes ega ummistunud; 9) betooni karboniseerumine ei tohi olla jõudnud armatuurini, armatuur ei tohi olla nähtav; 10) teraselementide pind peab olema värvitud ja puhas ning värvkate peab olema terve, elementides ning nende keevisühendustes ei tohi olla pragusid ning poltühendustel defekte; 11) kandvate puitelementide pind peab olema puhas ja ilmastikumõjude eest kaitstud, neil ei tohi olla silla kandevõimet vähendavaid pehkimisnähte; 12) sildeehitis tervikuna peab olema defektideta, ei tohi esineda elementide läbivajumisi ega omavahelisi nihkumisi; 13) sammastel ei tohi esineda deformatsioone ja vajumisi, sammaste riiglid, istepadjad ja tiivad peavad olema puhtad; 14) sõidutee katendi profiil peab tagama vee juhtimise veeviimaritesse ja vältima elementide märgamist sillalt valguva vee poolt, silla otstes peavad olema veeviimarid mulde uhtumise vältimiseks; 15) mulde koonused peavad olema kindla geomeetrilise kujuga, puhtad rohust, võsast ja puudest, uhtumisi ei tohi esineda, koonuste kindlustus peab olema terviklik, betoonist või kivipuistest kindlustuse tugi ei tohi olla vajunud; 16) sillaalune voolusäng ei tohi olla risustatud; 17) truubid peavad olema vähemalt 75% läbimõõdust puhtad, truubi kohal teekattes ei tohi olla auke ega läbivajumisi, mis viitavad konstruktsiooni lagunemisele; 18) sild peab olema puhastatud lumest ja tee kohal ei tohi olla jääpurikaid. 20 Tee seisundinõuded, MKM määrus, jõustunud 09.01.2003 72 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Lisa H. Katendite vanus maanteeliikide kaupa Joonis 1. Põhimaanteede katendite vanus 20 Katete vanus aastates 18 16 14 12 10 8 6 4 2 0 Allikas: Riigikontrolli joonis Maanteeameti andmete alusel Joonis 2. Tugimaanteede katendite vanus 35 Katete vanus aastates 30 25 20 15 10 5 0 Allikas: Riigikontrolli joonis Maanteeameti andmete alusel Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 73  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Joonis 3. Kõrvalmaanteede katendite vanus 35 Katete vanus aastates 30 25 20 15 10 5 0 Allikas: Riigikontrolli joonis Maanteeameti andmete alusel 74 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Lisa I. Tavahooldetööde, perioodilise hoolde ja säilitusremondi tööde kajastamine maanteede hoolduse finantseerimise juhendis ja hooldelepingutes Juhendi nõuded Lepingu nõuded 21 Tavahooldetöö Perioodilise hoolde töö Tavahooldetöö Perioodilise hoolde või Maksumus, kr säilitusremondi töö 1.4. Teepeenarde mahalõikamine 2.1.1. Teepeenra lõikamine Kõigis lepingutes: Teepeenarde profileerimisega Peenarde mahalõikamine koos liigse (äraveota), tugipeenra lohkude koos ülejääva materjali ei tohi täis ajada kraave, üleliigne materjal pinnase äraveoga: täitmine, planeerimine ja äraveoga tuleb ära vedada või koos kraavi 3 tihendamine. korrastamisega laotada ja planeerida. Kattega Kuusalu, 4000 m 240 000 teel ainult ära vedada 3 Ida-Viru, 150 m 13 757 Viljandi, 10 000 jm 60 000 3 Tartu, 833 m 33 332 3 Pärnu, 2094 m 83 760 1.2. Külmakerkeliste kohtade 2.1.5. Külmakerkeliste Külmakerkekohtade parandus üksikutel Külmakerkeliste kohtade katmine liivaga ja hilisem kohtade väljakaevamine lõikudel (lepingutes erinevad pikkused kuni 30 väljakaevamine: koristamine. (investeering) või 50 m), v.a Tartu leping 3 Ida-Virumaa ,250 m 16 238 Teistes piirkondades ei tellita külmakerkeliste kohtade välja- kaevamist perioodilise hoolde tööna. 1.5. Muldkeha ja kraavide uhtumiste 2.5. Uute külgkraavide Kraavide puhastamise käigus tekkinud Kraavi puhastamine jm vigastuste likvideerimine, nõlva rajamine (greideriga või pinnasevallid tasandada või üleliigne materjal planeerimine, vee äravoolurennide ekskavaatoriga koos materjali ära vedada, kattega teel ainult ära vedada 3 ja kraavide puhastamine planeerimise või äraveoga) Kuusalu, 200 m 5 000 22 1.13. Liiklusmärkide, viitade ja 2.9.7. Uute tähispostide Talvistest kahjustustest tingitud tähispostide Tähispostide paigaldamine 21 Sõnastust on võrreldavuse huvides ühtlustatud. 22 Tähispostide paigaldamine perioodilises hooldes on põhjendatud ainult liikluskorralduse muudatusest tulenevalt. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 75 Teehooldetööd ja järelevalve nende üle tähispostide puhastamine, pesemine paigaldamine (seoses asendamine ja õgvendamine peab olema Kuusalu, 100 tk 21 000 ja korrastamine. Nõuetele liikluskorralduse lõpetatud igal aastal 15. maiks mittevastavate ja kadunud muudatusega) tähispostide asendamine 1.13. Kaitsepiirete puhastamine, 2.9.8. Kaitsepiirete remont Kaitsepiirded peavad olema puhtad, visuaalselt Pärnu ja Kose piirkonnas äravajunud korrastamine ja pesemine, vajaduse olemasolevate piirdelattide vaadeldes ühtlaselt õigetel kõrgustel; piirete tõstmine nõutavale kõrgusele korral vigastatud lülide kasutamisega ja postide paigaldatud, tähistatud, värvitud. Betoonist asendamine vahetus kaitsepiirdepostid tuleb värvida. Roostes kaitsepiirded värvida või asendada igal Ida-Viru ja Tartu piirkonnas aastal 15. juuniks. käsitletakse piirde tõstmist perioodilise hooldena, kui olemasolev piire on jäänud madalaks tee-ehitus- ja remonditööde käigus 1.13 Helkuritega teekattetähiste Perioodilise hoolde tööna ei Ida-Viru leping: rikutud või purunenud „Kassisilmad“ puhastamine, helkurite vahetamine ole tasustamist ette nähtud helkuritega teekattetähised kuuluvad Ida-Viru, 50 tk 39 504 väljavahetamisele vastavalt “Teehoolde järelevalve juhendile riigimaanteedel” tähtajaga 1 kuu Libedusetõrje 1. seisundi-tasemega 2.13.1 Täiendav libedusetõrje Ida-Viru leping: 1. seisunditasemega Ida-Viru leping: täiendav libedusetõrje 139 305 teedel (saavutatav haardetegur 0,20 1. seisunditasemega teedel maanteedel tuleb algul kasutada mehaanilist "seisunditasemega 1" riigimaanteedel 23 (ohtlikud kohad 0,25)) haardeteguri tagamiseks karestamist tapp-, võrk- või hammasteraga. Kui erandlikes olukordades, kus karestamine ei anna tulemust, tuleb teha temperatuuri tõusust ja vihmast tingituna libedusetõrje puistamisega, et tagada nõutav teed on muutunud liiklemisele haardetegur raskendatuks (ohtlikuks) Kuusalu lepingus täpsustus puudub Kuusalu leping: libedusetõrje 1. 17 600 seisunditasemega teedel 23 Selline töö oli kirjas auditeerimisperioodil 2006–2010 kehtinud finantseerimise juhendis. Uuest Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr 65 juhendist, mis hakkas kehtima 2011. aasta märtsis, on selline punkt kõrvaldatud. 76 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Lisa J. Teede hooldajate seas läbi viidud teede rahastamist, teede hooldusvajadust ning teede hooldamise kulusid käsitleva küsitluse tulemused Riigikontroll korraldas teede hooldajate seas küsitluse, et selgitada nende seisukohti teede rahastamise, hooldusvajaduse ja hoolduse kulude suhtes. Küsimustik saadeti riigimaanteede ja kohalikele omavalitustele kuuluvate maanteede hooldajatele. Küsitlusele vastas kokku 43 ettevõtte esindaja. Nendest hooldasid peamiselt riigimaanteid 13 ettevõtet ja kohalike omavalitsuste teid 30 ettevõtet. Tabelis 1–7 on toodud küsitluse tulemused. Tabel 1. Kas teede hoolduse rahastamise praeguse tasemega on võimalik tagada teede nõuetele vastav hooldamine Teid on võimalik hästi Nõudeid on võimalik Raha teede hoolduseks ei Ettevõte ei tegele selle hooldada enamjaolt täita piisa teeliigi hooldusega teede hooldaja Riigi KOVi Riigi KOVi Riigi KOVi Riigi KOVi põhimaanteed 1 8% 3 10% 7 54% 2 7% 5 38% 1 3% 0 0% 14 47% tugimaanteed 1 8% 0 0% 7 54% 4 13% 5 38% 2 7% 0 0% 14 47% kõrvalteed 1 8% 1 3% 5 38% 4 13% 7 54% 10 33% 0 0% 7 23% kohalikud teed 1 8% 1 3% 1 8% 8 27% 3 23% 19 63% 0 0% 0 0% Tabel 2. Mitme tunni jooksul pärast tuisku või lumesadu peaksid teed olema lumest puhastatud? 2 tunni jooksul 4 tunni jooksul 8 tunni jooksul 12 tunni jooksul 24 tunni jooksul 36 tunni jooksul teede hooldaja Riigi KOVi Riigi KOVi Riigi KOVi Riigi KOVi Riigi KOVi Riigi KOVi põhimaanteed 0 0% 14 47% 12 92% 8 27% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 1 3% 0 0% 0 0% tugimaanteed 0 0% 3 10% 1 8% 13 43% 10 77% 6 20% 1 8% 0 0% 0 0% 1 3% 0 0% 0 0% kõrvalmaanteed 0 0% 1 3% 0 0% 4 13% 0 0% 9 30% 3 23% 8 27% 8 62% 2 7% 1 8% 1 3% kohalikud teed 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 4 13% 1 8% 7 23% 4 31% 5 17% 2 15% 3 10% Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 77 Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Tabel 3. Kui kiiresti tuleks teha libedusetõrjet pärast libeduse tekkimist? 2 tunni jooksul 4 tunni jooksul 8 tunni jooksul 12 tunni jooksul 24 tunni jooksul teede hooldaja Riigi KOVi Riigi KOVi Riigi KOVi Riigi KOVi Riigi KOVi põhimaanteed 5 38% 21 70% 7 54% 5 17% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% tugimaanteed 1 8% 8 27% 4 31% 12 40% 7 54% 3 10% 0 0% 1 3% 0 0% 0 0% kõrvalteed 0 0% 2 7% 1 8% 7 23% 2 15% 12 40% 3 23% 2 7% 5 38% 1 3% kohalikud teed 0 0% 2 7% 0 0% 3 10% 1 8% 8 27% 4 31% 7 23% 4 31% 5 17% Tabel 4. Kas praegu kehtivad nõuded libedusetõrjele on piisavad, et tagada liiklejate sõiduohutus? Jah Ei Ei avaldanud arvamust teede hooldaja Riigi KOVi Riigi KOVi Riigi põhimaanteed 13 100% 19 63% 0 0% 8 27% 0% 10% tugimaanteed 12 92% 17 57% 0 0% 10 33% 8% 10% kõrvalteed 12 92% 10 33% 1 8% 17 57% 0% 10% kohalikud teed 5 38% 6 20% 3 23% 13 43% 38% 37% Tabel 5. Milline on Teie arvates kruusateede üldine sõidetavus? Riigimaanteede hooldajad Kohalike omavalituste teede hooldajad Suvel arv % arv % väga hea 0 0 0 0 hea 5 38 3 10 keskmine 7 54 22 73 halb 1 8 4 13 78 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  Teehooldetööd ja järelevalve nende üle väga halb 0 0 1 3 Talvel väga hea 0 0 0 0 hea 7 54 7 23 keskmine 6 46 16 53 halb 0 0 4 13 väga halb 0 0 3 10 Tabel 6. Milline on Teie arvates kattega teede üldine sõidetavus? Riigimaanteede hooldajad Kohalike omavalituste teede hooldajad Suvel arv % arv % väga hea 0 0 2 7 hea 11 85 17 57 keskmine 2 15 10 33 halb 0 0 1 3 väga halb 0 0 0 0 Talvel arv % arv % väga hea 0 0 0 0 hea 8 62 16 53 keskmine 5 38 11 37 halb 0 0 3 10 väga halb 0 0 0 0 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011 79 Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Tabel 7. Teede hoolduse kulude küsitluse tulemused Teede hooldustöö Kõik vastajad Riigimaanteede hooldajad Kohalike omavalituste teede hooldajad keskmine kulu vastajate arv keskmine kulu vastajate arv keskmine kulu vastajate arv (euro) (euro) (euro) Üks kord 1 km 6 meetri laiuse tee lumest 8,5 36 12,1 7 7,6 29 lahtilükkamine sahaga Üks kord 1 km 6 meetri laiuse tee lumest 16,8 13 16,7 6 16,9 7 lahtilükkamine greideriga Üks kord 1 km 6 meetri laiuse tee lumest lahti 29,9 7 27,9 2 30,7 5 lükkamine lumefreesiga 1 km libedusetõrje kloriididega 22,0 11 18,0 7 28,8 4 1 km libedusetõrje erisahkadega 14,9 16 16,9 7 13,4 9 1 km libedusetõrje abrasiivmaterjalidega 17,5 11 17,7 6 17,3 5 1 km teepeenra niitmine ilma helkurpostideta teedel 16,2 16 11,4 7 19,9 9 1 km teepeenra niitmine helkurpostidega teedel 24,2 12 18,6 7 31,9 5 1 km teemaa-ala niitmine helkurpostideta teedel 35,9 12 32,7 6 39,1 6 1 km teemaa-ala niitmine helkurpostidega teedel 48,9 10 39,8 6 62,6 4 1 meetri oksapuuheki pügamine 3,8 11 2,8 6 5,0 5 80 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 23. detsember 2011  KÄSKKIRI 25.05.2023 nr 1.1-1/23/104 Volituse andmine Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6 punkti 5 alusel: 1. Volitan Transpordiameti õigusosakonna hankeüksuse hankeekspert Gertrud Suve (49405124230): 1.1. esindama Transpordiametit riigihangete vaidlustuskomisjonis, Rahandusministeeriumi poolt läbiviidavas riigihangete järelevalvemenetluses ja Eesti Vabariigi kohtutes riigihangete vaidlustuste ja kaebuste lahendamisel; 1.2. tagastama nõuete puudumisel krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina väljastatud hankemenetlusega seotud pakkumuste tagatisi. 2. Volitus kehtib tagasiulatuvalt alates 01.05.2023, on antud edasivolitamise õiguseta ja kehtib kuni volituse kehtetuks tunnistamiseni või töösuhte lõppemiseni. Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Sauk Peadirektor  Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] Teie 10.10.2023 nr 12.2-10/153 Endla 13 10122, Tallinn Meie 17.10.2023 nr 1.3-5/23/21380-2 Vaidlustaja: EKT Teed OÜ registrikood: 12709519 Artelli tn 15, 10621 Tallinn e-post: [email protected] Seaduslik esindaja: ⁠Argo Luude juhatuse liige Hankija: Transpordiamet Registrikood: 70001490 Valge 4, 11314 Tallinn e-post: [email protected] Volitatud esindaja: Gertrud Suve õigusosakonna hankeüksuse hankeekspert e-post: [email protected] Hankija selgitused vaidlustusele riigihankes „Jõgeva hooldepiirkonna riigiteede korrashoid 2024-2029“ (viitenumber 268083) 1. Faktilised asjaolud 1.1. Hankija viib läbi avatud hankemenetlusega riigihanget „Jõgeva hooldepiirkonna riigiteede korrashoid 2024-2029“ (viitenumber 268083) (hange). Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 1.2. 10.10.2023. a edastas Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) hankijale vaidlustaja poolt esitatud vaidlustuse ning palus hankijal kolme tööpäeva jooksul, s.t hiljemalt 13.10.2023, esitada VAKOle kirjalik vastus vaidlustuse kohta ja vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid. Muuhulgas palus VAKO esitada hankijal seisukoht riigihanke peatamise taotluse kohta või teatada pakkumuste esitamise tähtaja pikendamisest. 1.3. 10.10.2023. a teavitas hankija, et pikendas pakkumuste esitamise tähtaega ning esitas taotluse vaidlustusele vastuse esitamise tähtpäeva pikendamiseks kahe tööpäeva võrra, s.o kuni 17. oktoober. Samal päeval pikendas VAKO vaidlustusele vastamise tähtaega kuni 17.10.2023 kell 16.00. 1.4. VAKO 12.10.2023. a otsusega jäeti riigihanke peatamise taotlus rahuldamata. 2. Hankija vastus vaidlustusele A. Tehnilise kirjelduse punktid on õiguspärased 2.1. Hankija ei nõustu vaidlustaja väitega, et vaidlusalused lepingu lisa 2 Korrashoiutööde tehniline kirjelduse (TK) punktid on õigusvastased, vastuolus RHS § 3 punktidega 1 ja 2 ning § 87 lõikega 1 ja § 88 lõikega 1 osas, milles TK ei määra kindlaks viidatud punktides töövõtjale pandavate kohustuste mahtu. 2.2. Riigi teede sõidetavuse tagamine on elutähtis teenus ehk teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist. 2.3. Teede korrashoid on jaotatud tava- ja perioodiliseks hooldeks. Tavahoole jaguneb omakorda suviseks ning talviseks hooldeks. Riigiteede korrashoid ning seisundinõuete tagamine on korraldatud korrashoiulepingutega, mida Transpordiamet hangib viieaastaseks perioodiks kuueteistkümnes hooldepiirkonnas. 2.4. Vaidlustaja poolt välja toodud TK punktide 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2, 1.18.2 ja 1.22.3 näol on tegemist tavahoolde töödega. 2.5. Tavahoolde tegemise eesmärgiks on selle koosseisu kuuluvate töödega teede nõutava seisundinõuete tagamine. Riigikontrolli kontrollaruandes „Riigimaanteede hoolduse korraldus“ (nr OSIV-2-6/06/7 13.02.2006) toodi välja, et „Õigusaktides ja ka Maanteeameti korraldavates dokumentides pole tavahoolet defineeritud, kuid mõiste on teehoiutöödega seoses üldkasutatav. Mõiste sisu on avatud hooldelepingutes, kus tavahooldena käsitletakse töid, millega tagatakse maanteede vastavus seisunditaseme nõuetele. Tavahoolde koosseisu kuuluvad tööd on määratletud hoolduslepingu, selle lisade ja Maanteeameti peadirektori käskkirjaga. Tavahooldena käsitletakse näiteks kruusateede hööveldamist, teekatte löökaukude, pragude ja vuukide täitmist, pindamisdefektide likvideerimist, teeäärse maa niitmist.“ 2.6. Kehtiv Transpordiameti juhend „Riigiteede hooldelepingute finantseerimine“ (MA 2016- 020) määratleb riigiteede korrashoiulepingutes sisalduvate korrashoiutööde eelarvelise jaotuse tegevuskulude ja investeeringute vahel. Selle järgi on tegevuskuludest finantseeritavad tööd kõik tavahoolde tööd. Tavahoolde tegemise eesmärgiks on riigiteede nõutavate seisundinõuete tagamine. Tehtud tööde mahulist arvestust tehtud tööde eest tasumise eesmärgil ei toimu, tasumine toimub maantee nõutava seisundi tagamise eest. Juhendi kohaselt kuuluvad tavahoolde koosseisu muuhulgas Vaidlustaja poolt välja toodud 2 (8)  tööliigid TK punktides 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2, 1.18.2 ja 1.22.3. 2.7. Riigikontrolli aruandes (Tallinn, 3.veebruar 2012) „Teehooldetööd ja järelevalve nende üle“ on välja toodud: „7. Tavahoolet kui teede igapäevast hooldust ostetakse ettevõtetelt eelnevalt kokku lepitud summa eest ühtse tervikteenusena. See tähendab, et kui ühe piirkonna teede hooldus on hooldajale üle antud, siis peavad need teed pidevalt, sõltumata tööde mahust või ilmastikuoludest, vastama kindlaks määratud kvaliteedinõuetele. Näiteks ei tohi katendis esineda löökauke, talvisel ajal peavad põhimaanteede sõidujäljed olema lumevabad, tugi- ja kõrvalteedel ei tohi tee lumekihi paksus ületada lubatut. Kuidas täpselt selline tee seisund tavahooldega saavutatakse, on teehooldaja ülesanne, mille täitmise eest ta vastutab.“ 2.8. Seega on tavahoolde näol tegemist komplekstöödega, mille teostamisel eraldi mahulist arvestust ei peeta, st selleks, et tagada tee seisundinõuded tuleb teha kõiki tööliike, mida on muuhulgas kirjeldatud TK esimeses peatükis. Tasumine toimub töövõtjale igakuiselt, kus tavahoolde kompleksmaksumus on kalendriaasta peale (12 kuud) ära jaotatud. Seega tasutakse teehooldajale igakuiselt tee seisundinõuete tagamise eest, mitte iga üksiku tööliigi eest. Sealjuures ei ole teehooldajal ka kohustust tõendada reaalselt tehtud tööde mahtu üksikute tööliikide osas. Teehooldajale tasu maksmise eeldus on see, et hooldaja tagab igakuiselt teedel nõutavad seisunditasemed. 2.9. Tee seisundinõuete määrus on täna tee omaniku kõigi kohustuste ja ülesannete nö alusdokument. Tee seisundinõuete määrusega reguleeritakse avalikult kasutatava tee seisundinõudeid, mis tähendab, et tee omanik peab hoidma teid korras viisil, et oleksid täidetud kõik tingimused ohutuks liiklemiseks. Tee seisundinõuete määruse täitmine on kohustuslik kõigile teede omanikele. Määrusega on kehtestatud tee seisunditasemed, millega on määratletud igale tasemele nõuded. Tee omanik võib tulenevalt määrusest rakendada tee seisundile täiendavaid nõudeid ning Transpordiameti korrashoiulepingutes ongi nõudeid täpsemalt välja kirjutatud. 2.10. Kuna Transpordiamet peab riigiteede korrashoiu tagamisel lähtuma tee seisundinõuete määrusest, siis on riigiteedele kehtestatud vastavalt liiklussagedusest suvised ja talvised seisunditasemed. Tee seisundinõuete määrus ei reglementeeri ega määratle määrusega kehtestatud seisunditasemetele töödega kaasnevaid võimalikke mahte, sest määruse eesmärk on, et tee omanik tagaks teede korrashoiu ja tingimused ohutuks liiklemiseks. Teede seisunditasemete tagamiseks on määratletud selleks vastavad nõuded ja tingimused ning nende tagamiseks ei ole tee omanikul võimalik ette planeerida tööde mahte, mis selliste tegevustega võivad kaasneda, sest nõuded tasemete tagamiseks on erinevad ja tööde mahud prognoosimatud. Määruse täitmise tänane parim praktika riigi seisukohast on korraldada avalikud riigihanked, mille kaudu ostetakse avatud turult riigiteede korrashoiu tagamiseks teenust eraettevõtjatelt seisundinõuete tagamiseks vastavalt tee seisundinõuete määrusele. Selline on riigi praktika olnud alates 2000ndate aastate algusest, kui alustati riigi poolt erastamise protsessiga, et viia korrashoiulepingud avatud turule. 2.11. Hankija hinnangul ongi tavahoolde üksikute tööde maht iga-aastaselt ja igakuiselt erinev ja seega peab pakkumuse koostamisel arvestama pakkuja ka teatava äririskiga. Hankija eesmärk on see, et seaduses nõutud seisunditasemed ja seega ka elutähtsa teenuse osutamine on tagatud kogu lepinguperioodil ja pakkujad peavad pakkumust koostades sellega arvestama. Ka VAKO on 08.12.2021. a otsuses nr 197-21/242498 selgitanud, et „Kõrge äririsk ei võta aga pakkujalt õigust pakkumust esitada. Pakkujal on võimalik, kui ta ei soovi riske võtta, jätta pakkumus esitamata, või kui ta soovib hankes osaleda, siis pakkuda sellist hinda, mis kataks ära tema äririskid.“. Hankija on arvestanud, et tulenevalt hangitava töö iseloomust on tegemist võrdlemisi kalli teenuse hankimisega. Küll aga on hankija kogemus selline, et sarnastes hangetes on pakkumuste maksumused olnud alati võrdlemisi sarnased ja 3 (8)  seetõttu ei ole hankijal kahtlust, et teehooldega tegelevad ettevõtted saavad täpselt aru, millele pakkumust esitatakse. 2.12. Eelnevat arvesse võttes ei ole võimalik riigiteede korrashoiu nõuete ja põhimõtete valguses vaidlustaja nõue, et vaidlustuses viidatud TK punktid viiakse eraldiseisva mahu arvestusse, kuna tegemist on oma olemuselt igapäevaste korrashoiutöödega, millega tagatakse tee seisundinõuete määruse täitmine. See, kuidas tulevane teehooldaja tavahoolde teenuse igapäevast toimimist tagab, on teehooldaja enda kujundada. Seega on pakkujatel kohustus esitada pakkumuses tavahoolde komplekshind, millega on pakkuja suuteline täitma seadustes ning lepingus esitatud nõudeid. B. Hankija on veendunud, et pakkujad on suutelised pakkumuse maksumust kalkuleerima ning esitatavad pakkumused on omavahel võrreldavad 2.13. Hankija eeldab, et pakkumusi esitavad teedeala asjatundjad, kelle jaoks on hankelepingu lisades (sh viidatud TK punktides) sätestatu piisav kalkuleerimaks pakkumuse maksumus. 2.14. Vaidlustaja heidab hankijale ette, et pakkujale ei ole teada: a) kui palju erinevaid auke, pragusid ja vuuke peab ta järgmise viie aasta jooksul parandama ja täitma; b) millises mahus tuleb teostada bussiootekodade, -ooteplatvormide, -ootealade ja parklate korrashoiutöid, sh parandada välis- ja siseseinu ja katust, puhastada, parandada ja värvida ning vajadusel asendada istepinke, klaase ja muu ootekoja koosseisu inventari; c) kas ja millise sagedusega ja millises mahus ta peab kohalike omavalitsuste paigaldatud prügikaste ja prügikonteinereid tühjendama; d) millistelt objektidelt (tee koosseisu kuuluvatelt ristmikelt, kiirendus- ja aeglustusradadelt, ühissõidukite peatuskohtadelt, ülekäigukohtadelt ja -radadelt, parklatest, autobusside ümberpööramise kohtadel ning kasutusel olevatel mahasõitudelt) tuleb lund ja lörtsi eemaldada. 2.15. Vaidlustaja on vaidlustuse punktis 4.3.3 öelnud, et „Vaidlustaja on tegutsev riigiteede korrashoiu valdkonnas ning on seetõttu valdkonnas tegutsev ettevõtja. Samas, vaidlustaja kui valdkonnas tegutsev ettevõtja ei oska hinnata Hanke objektiks olevate TK punktides 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2, 1.18.2 ja 1.22.3 näidatud kohustuste füüsilist ja rahalist ulatust.“. 2.16. Vaidlustuses esitatud ja eelnevalt punktis 2.12 viidatud küsimuste valguses tekib hankijal kahtlus, kas vaidlustaja on kursis või õigesti aru saanud teede korrashoiu valdkonnas kehtivatest põhimõtetest ja normidest. 2.17. Hankija ei ole hoidnud pakkujate eest saladuses hooldepiirkonnas hooldamisele kuuluvaid mahte. Hankija selgitab, et kõik Jõgeva hooldepiirkonnas paiknevad riigiteed koos sinna kuuluva olemiga kuuluvad hooldamisele vastavalt tee seisundinõuete määrusele, Jõgeva hooldepiirkonna hankedokumentides toodule ja valdkonnas kehtivatele normdokumentidele. Kõik pakkumuse koostamiseks vajalik info on leitav ja kättesaadav hankedokumentidest ja avalikult kättesaadav ka Riiklikust Teeregistrist ning kogu hooldepiirkonnaga on pakkujatel võimalik looduses iseseisvalt tutvuda. 2.18. Hankija on viimastel aastatel kasutanud korrashoiuhangetes (lepingus viidatud p 4.2.) Tableau keskkonda, kus on nii tekstiliselt, numbriliselt kui ka kaardirakenduse abil pakkujatele kättesaadavaks tehtud kogu hooldepiirkonna teede olem. Hankija korraldas 22.09.2023 a. ka hankedokumente tutvustava koosoleku, kus tutvustas mh pakkujatele Jõgeva hooldepiirkonna olemit. Vaidlustaja esitas koosolekul soovi, et hankija esitaks 4 (8)  pakkujatele hanke shapefailid. Vaidlustaja põhjendas oma soovi sellega, et nende põhjal on tal lihtsam töid planeerida ning hankija need pakkujatele ka esitas. Seega on hankija teinud pakkujatele kättesaadavaks kõik mõistlikult võimalikud lahendused, mille abil on võimalik pakkumuse maksumust kujundada ja hinnata muuhulgas ka tavahoolde mahtusid. 2.19. Hankija hinnangul ei ole punktis 2.12 viidatud vaidlustaja küsimused asjakohased, kuid hankija analüüsib ka neid alljärgnevalt. a) kui palju erinevaid auke, pragusid ja vuuke peab ta järgmise viie aasta jooksul parandama ja täitma: 2.20. Hankija nõustub, et aukude ja pragude tekke maht sõltub suuresti sellest, kui heas või halvas seisukorras on riigihanke objektiks olevad kattega riigiteed täna, millises mahus kavatseb Transpordiamet kattega riigiteid järgmise viie aasta jooksul remontida ja millise kvaliteediga kavatsetakse vastavat remonti teostada. Riigiteede seisukorda on kõikidel pakkujatel võimalik hinnata avalikult kättesaadavast Riiklikust Teeregistrist. Keskmine põhimaanteede katete ehitamise aasta Jõgeva hooldepiirkonnas on näiteks 2016. See tähendab, et põhimaanteede katted on hankelepingu algamise ajaks eeldatavalt keskmiselt 8 aasta vanused. Reeglina sellises vanused katted ei eelda suuremahulisi katte remonttöid. Hankija eeldab, et pakkujad on oma ala professionaalid, kes suudavad iseseisvalt leida ja analüüsida kättesaadavat infot ja selle põhjal vajadusel hinnata ka ligikaudset auguremondi ja pragude täitmise mahtu sõltuvalt katte vanusest. Soovitatav on tutvuda teede olemis toodud teedega looduses, et võimalikku mahtu veelgi paremini hinnata. 2.21. Remondiplaanid on üheselt fikseeritud Riigiteede teehoiukavas. Lisaks teehoiukavas väljatoodule teostab Transpordiamet igal aastal teedevõrgu, sh ka Jõgeva hooldepiirkonna, teede regulaarset defektide inventeerimist ja teisi mõõtmisi (tasasus, kandevõime, roobas ja muud defektid). Riiklikus Teeregistris on kõigile pakkujatele avalikult kättesaadav info katte defektide (põikpraod, pikipraod, löökaugud jne) kohta. Antud info alusel saab hinnata katete seisukorda ja vajalikke mahte pragude ja aukude parandamiseks. 2.22. Eelpool kirjeldatud mõõtmiste alusel koostatakse Transpordiametis erinevate meetmete tarvis (säilitus- ja taastusremont, aga ka rekonstrueerimine) iga-aastaselt pingerida remonti vajavatest teelõikudest. Teehoiukava ja remondimeetmete objektide valiku metoodikad on leitavad Transpordiameti kodulehel Teehoiukava alt (https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava). See tähendab, et kui selgub, et mõni teelõik vajab oma seisukorrast lähtuvalt enamat kui üksikut auguremonti või pragude täitmist, liigitub see investeeringu alla. Kuni remondi teostamiseni peab korrashoiu teostaja seisundinõuded täitma ning augud ja praod täitma. Massiliste pragude korral ühe teelõigu või grupi teede jaoks on Hankija korraldanud ka eraldi hanked pragude täitmiseks. Lisaks sellele, remonditakse ka talveperioodil massilisi külmakahjustusi saanud katted eraldiseisvate hangete raames. Samuti korraldatakse eraldi riigihankeid teede remontimiseks, kui tegemist on ulatusliku teede lagunemisega kevadperioodil. 2.23. Hankija ei saa ilmastikuolusid kontrollida, seetõttu on oluline, et aukude ja pragude aegajaline parandamine on osa komplekshooldest ning juhul kui on vaja teha ulatuslikke töid, siis teehooldaja selle arvelt ei kannata ning hooldetööde kompleksteenuse osutamist see ei mõjuta – tööde teostamine hangitakse eraldi riigihangetena. Hankija ei ole täheldanud Jõgeva hooldepiirkonna riigiteedel ulatuslikke probleeme aukude ja pragudega. b) millises mahus tuleb teostada bussiootekodade, -ooteplatvormide, -ootealade ja parklate korrashoiutöid, sh parandada välis- ja siseseinu ja katust, puhastada, parandada ja värvida ning vajadusel asendada istepinke, klaase ja muu ootekoja koosseisu inventari: 2.24. Vaidlustaja viitab vaidlustuses sellele, et sisuliselt ei tea pakkujad pakkumust esitades, millises seisukorras on nimetatud rajatised, inventar jms pakkumuse esitamise seisuga. 5 (8)  Hankija rõhutab veelkord, et tegemist on tavahoolde tööde hulka kuuluvate tööliikidega ning Hankija ei saa kindlalt väita, et Vaidlustaja poolt loetelus toodud elemendid igal ajahetkel vastavad lepinguga kehtestatud nõuetele. Seisundinõuetele mittevastavuste korral lepingu täitmise ajal reageeritakse vastavalt Jõgeva hooldepiirkonnas kehtivas korrahoiulepingus toodud nõuetele. 2.25. Lepingu täitmise algusele eelnevalt tehakse koos tänase teehooldajaga korrashoiu piirkonna teede ja sildade ülevaatus ja tuvastatakse sel hetkel esinevad puudused, mille eelmine teehooldaja peab likvideerima. Seega ei pea pakkujad kartma, et Jõgeva hooldepiirkonna olem (sh rajatised, inventar jms) ei vasta lepingus kehtestatud nõuetele. Vaidlustaja poolt viidatud kohaliku omavalitsuse hallatavate rajatiste kohta esitatud küsimused ei puuduta kuidagi vaidlusalust riigihanget. 2.26. Vaidlustaja küsimus sellest, kuidas on bussiootekoja inventar Hankija poolt hanketingimustes kirjeldatud (nt kas iste on disainiste või lihtsalt neljal jalal olev pink) jääb samuti hankijale arusaamatuks, sest kogu vajalik info on pakkujatele hankedokumentides kättesaadavaks tehtud. Muuhulgas on pakkujatel võimalik ka käia reaalselt eksisteerivaid pinke jm kohapeal vaatamas. Jõgeva hooldepiirkonnas ei ole erisusi inventari disaini osas, näiteks erilisi disainpinke, vastasel korral oleks see välja toodud TK-s piirkonna eripäradena. 2.27. Seega ei saa vaidlustuses esitatud küsimused Hankija hinnangul kuidagi mõjutada pakkumuse hinna kujunemist. c) kas ja millise sagedusega ja millises mahus ta peab kohalike omavalitsuste paigaldatud prügikaste ja prügikonteinereid tühjendama: 2.28. Jõgeva hooldepiirkonnas ei pea pakkumuse koostamisel arvestama kohalike omavalitsuste paigaldatud prügikastide tühjendamistega, sest need ei kuulu hooldepiirkonna korrashoiu koosseisu. Tühjendamisele kuuluvad prügikastid on toodud teede olemis. Tühjendamise sagedus sõltub täituvusest ja pakkuja enda poolt kujundatud tööde graafikust. Hankija on veendunud, et Vaidlustaja omab piisavaid teadmisi ja kogemusi seoses jäätmekäitlusega, mistõttu ei tohiks pakkumuse hinna kujundamine selles küsimuses segadust tekitada. d) millistelt objektidelt (tee koosseisu kuuluvatelt ristmikelt, kiirendus- ja aeglustusradadelt, ühissõidukite peatuskohtadelt, ülekäigukohtadelt ja -radadelt, parklatest, autobusside ümberpööramise kohtadel ning kasutusel olevatel mahasõitudelt) tuleb lund ja lörtsi eemaldada. 2.29. Hankija peab esitatud küsimust kummastavaks, kuna teede hooldusega tegelev ettevõte, lähtuvalt oma majandus- ja kutsetegevusega seonduvast professionaalsusest, peaks saama aru, et lume ja lörtsi lükkamine on üks osa talvisest teehooldusest ning pakkujatele on kättesaadav kogu vajalik info, millistel ristmikel, kiirendus- ja aeglustusradadel, ühissõidukite peatuskohtadel, ülekäigukohtadel ja -radadel, parklates, autobusside ümberpööramise kohtadel ning kasutusel olevatel mahasõitudel tuleb nende töödega arvestada. Korrashoiutöid tuleb teostada kogu Jõgeva hooldepiirkonda kuuluval teede olemil. 2.30. Eelnevat arvestades on Hankija veendunud, et pakkujad on suutelised pakkumuse maksumust kalkuleerima ning esitatavad pakkumused on omavahel võrreldavad. Hankija ei ole hankedokumentides viimse detailini lahti kirjeldanud, kuidas täpselt peab teehooldaja nõutud seisunditaseme tagama, millise graafiku alusel töid teostama või mitu meeskonnaliiget peab teehooldaja mingi töö jaoks varuma. Seetõttu on teehooldajal teatud vabadus, kuidas töid teostatakse selliselt, et oleks saavutatud lepingus seatud eesmärgid ning elutähtsa teenuse osutamine säiliks kogu lepingu perioodil. 6 (8) C. Tehniline kirjeldus on koostatud majandus- ja kutsetegevuses tegutsevatele hooldeettevõtetele üheselt arusaadavalt ja valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavas terminoloogias ja täpsusastmes 2.31. Hankija on tehnilise kirjelduse koostanud lähtuvalt sellest, et teehooldaja võtab endale lepinguga määratud ulatuses kohustuse riigi omandis olevatele teedele korrashoiu korraldamisel. Hankija ja tulevane teehooldaja lepivad muuhulgas lepingus kokku, et lepinguga määratud ulatuses on teehooldajal riigiteedel, teemaal ja kaitsevööndis samad kohustused, mis tellijal õigusaktide täitmisel, kui lepingus pole määratud rangemaid nõudeid võrreldes õigusaktidest tulenevate kohustustega. Hankija hinnangul on TK sõnastatud selgelt ja täpselt, andes kõigile potentsiaalsetele, piisavalt arukatele, kogenud ja mõistlikult hoolsatele pakkujatele objektiivse võimaluse luua endale konkreetne ettekujutus teostavatest töödest ja nende tegemise kohast ning võimaluse koostada sellest lähtudes oma pakkumus. 2.32. Hankija poolt läbiviidavate korrashoiu hangete eesmärk on tagada analoogsed ja ühesugused lepingud kõigis kuueteistkümnes hooldepiirkonnas. Selline on Hankija teada olnud ka teehooldajate soov – täita lepingud võrdse kohtlemise ja sarnaste põhimõtete alusel. 2.33. Hankija on korrashoiu hangetes rakendatavad põhimõtted kooskõlastanud ka Eesti Taristuehituse Liiduga (ESTEL) ning pole saanud tagasisidet, et vaidlusalused tingimused oleks nende hinnangul ebaproportsionaalsed või et nende alusel ei ole võimalik pakkumuse maksumust kujundada. Transpordiameti ja ESTEL-i vahel on ellu kutsustud koosolekformaadis korrashoiu ümarlaud, mis toimub sagedusega keskmiselt kord kuus. Ümarlaual osalevad nii Transpordiameti kui teehoolde ettevõtete korrashoiu valdkonna esindajad, kes arutavad päevakajalistel teemadel ja probleemidel. Erakorraliste teemade käsitlemise korral on kooskäimised olnud sagedasemad. 2.34. Seni ei ole kumbki osapool pidanud vajalikuks arutada korrashoiulepingute hankimise ja täitmise põhimõtteid, mh ettevõtjate soovi tavahoolde komplekstöödele mahtude määramise teemadel. Kui teehooldajatel on soov hangete korralduse või lepingu täitmise osas midagi muuta, siis sellised ettepanekud tulevad üldiselt ESTEL-i poolt ja neid tuleks kaalutakse laiapõhjalisemalt, kaasates aruteludesse kogu vastava sektori pakkujad ehk teehooldega tegelevad ettevõtted. 2.35. VAKO on 21.05.2020. a. otsuses nr 69-20/222286 öelnud, et „Hankelepingu tingimuse ebaproportsionaalsus tuleb kõne alla vaid juhul, kui lepingupoolte õiguste-kohustuste tasakaal on äärmuslikult ja ilma mõistliku põhjenduseta paigast ära. Vaidlustusmenetlus ei ole ettevõtja jaoks vahend saavutamaks endale lihtsalt meelepärasemaid hankelepingu tingimusi. Vastasel juhul muutuks vaidlustuskomisjon sisuliselt lepingueelsete läbirääkimiste areeniks.“ Hankija hinnangul on käesolev vaidlustus esitatud pahatahtlikult ja selle eesmärk seisneb ilmselt milleski muus (nt pakkumuste esitamise tähtaja edasilükkamise soov vms). Hankijale hinnangul on kõik valdkonnas tegutsevad ettevõtted seni suutnud iga aasta samasugustes hangetes hinda kujundadada – seejuures ka vaidlustaja ise ning seega jääb arusaamatuks, kuidas käesolevas hankes on Vaidlustaja arvates justkui ebamõistlikud tingimused. Hetkel tundub see olema ühe ettevõtte soov, talle pakkumuse tegemiseks soodsama kontseptsiooni loomisel ja vaidlustusmenetlus ei peaks olema koht, kus hankija, üks ettevõte ja VAKO analüüsivad, millistel alustel peab toimuma elutähtsa teenuse osutamine ja kuidas peaks selle eest tasumine toimuma. 2.36. Kuna ka vaidlustuse esitaja on samuti ESTEL-i liige, peaks ta olema kursis, et hea tava on olnud selline, et kõik suuremad põhimõttelised muudatused korrashoiu valdkonnas arutatakse läbi üheskoos korrashoiu ümarlaua raames, mitte ühe hooldepiirkonna vaidlustuse läbi hankija ja ühe hooldeettevõtte vahel. Täna on hankijal ka teadmine, et turuosalistel ei ole ootust, et riigi teede korrashoiu põhimõtted tuleks ühikhindade põhise lähenemise vaatest ümber kujundada. 7 (8) 3. Kokkuvõte ja Hankija taotlused 3.1. Kokkuvõtlikult leiab Hankija, et riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimused on kooskõlas riigihangete seadusega ning palub: a) jätta vaidlustus rahuldamata; b) jätta menetluskulud Vaidlustaja kanda; c) lahendada asi kirjalikus menetluses. 4. Asja lahendamiseks vajalike dokumentide edastamine 4.1. Vaidlustatud riigihanke alusdokumendid on kättesaadavad riigihangete registrist või lisatud käesolevale vastusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Gertrud Suve hankeekspert õigusosakonna hankeüksus Lisa: Lisa 1 – Volikiri Lisa 2 – Riigiteede hooldelepingute finantseerimise juhend Lisa 3 – Riigikontrolli aruanne Lisa 4 - Kontrollaruanne 8 (8)