Teie 25.09.2023 nr 15.1-2/703-11,
Välisministeerium VÄM/23-1256/-1K
[email protected] Meie 17.10.2023 nr 1.1-11/6031-2
Välissuhtlemisseaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamine
Austatud härra välisminister
Rahandusministeerium kooskõlastab välissuhtlemisseaduse ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega.
1. Eelnõu § 1 punktis 24 (VäSS § 11¹ lõige 4 ja § 11⁶ lõige 4) on märgitud, et andmekogusse
kantud andmed ei ole avalikud. Avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkt 19 sätestab, et
teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks
seaduses sätestatud muu teabe. Seega tuleks viidatud lõiked sõnastada pigem, et „andmed on
juurdepääsupiiranguga ning on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks“.
2. VäSS § 11² lõikes 4, § 11³ lõikes 4, § 11⁷ lõikes 4, eelnõu § 2 punktis 3 on märgitud, et
„andmed on juurdepääsupiiranguga, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti“ . Palume
seletuskirjas seda selgitada. Justiitsministeeriumi 2022. aasta andmekogude analüüsis on
välja toodud, et andmekogude juhendis selgitatakse seda järgnevalt: „AvTS võimaldab
teabele, sh andmekogudele, juurdepääsupiirangu seada kas AvTS § 35 alustel või eriseaduse
alusel. Seega peabki eriseaduses vajadusel sätestama erinormina AvTS-ist andmete
juurdepääsupiirangu. Juurdepääsupiirangu norm peab olema konkreetne ja selge ning sellest
peab selguma, miks juurdepääsupiirang kehtestatakse.“
3. Seletuskirja leheküljel 22 on märgitud, et eelnõu kohaselt otsustaks minister lepingu
muudatuste üle määrusega. Palume selgitada, millisele eelnõu sättele see selgitus viitab.
4. Teeme ettepaneku täiendada välissuhtlemisseaduse § 8 järgmiselt:
1) muuta seaduse § 8 lõiget 5 ja sõnastada see järgmiselt:
„(5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega Euroopa Liidu toetuse ja välisabi tagasinõudmise
tingimused, määrad ja korra.“;
2) täiendada § 8 lõigetega 52–55 järgmises sõnastuses:
„(52) Toetus nõutakse täielikult või osaliselt tagasi lähtuvalt rikkumise olemusest ja raskusest
Euroopa Liidu toetuse ja välisabi andmise õigusaktis või lepingus ettenähtud alustel. Nende
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
aluste puudumisel nõutakse toetus täielikult või osaliselt tagasi eelkõige juhul, kui pärast
toetuse väljamakse tegemist selgub, et toetuse saaja:
1) on taotlemisel või toetuse kasutamisel esitanud teadlikult valeandmeid või ilmneb asjaolu,
mille korral toetuse taotlust ei oleks rahuldatud;
2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid;
3) ei ole täitnud osaliselt või täielikult toetuse saamisega seotud kohustust;
4) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.“;
„(53) Otsuse toetuse tagasinõudmise kohta võib teha toetuse andmise otsuse tegemise päevast
alates kümne aasta jooksul. Toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul sellekohase otsuse
saamisest arvates. Erandlikel ja põhjendatud juhtudel võib toetuse andja toetuse saaja taotlusel
toetuse tagasimakse tähtaega pikendada ja tagasimaksmise ajatada, nõudes vajaduse korral
tagatist.
(54) Kui toetuse tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta või toetust ei ole
tasaarvestatud, peab toetuse saaja maksma viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega
viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle
arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. Toetuse tagasinõudmise otsusega on
võimalik põhjendatud juhul viivist vähendada, kuid tagada tuleb piisav kahjuhüvitis.
(55) Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral maksab toetuse saaja intressi alates käesoleva
paragrahvi lõike 5 teises lauses sätestatud tähtpäevale järgnevast päevast. Intressimäär
tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu
euribor võetakse toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemisele eelnenud pangapäeva
seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood. Negatiivse euribori korral ei
kohaldata summeeritud protsendimäärasid alla ühe.“.
Selgitused:
Riigikohus on kohtuasjas 5-23-2 leidnud, et toetuse tagasinõue on eripärane avalik-õiguslik
kohustus, millele laienevad seda eripära arvestavad nõuded. Tegemist on alusetult saadud
soodustuse tagastamisega. Samuti, et kuivõrd toetuste andmise ja kasutamise üksikasjad on
suures ulatuses määratud kindlaks seadusandja volitusnormide alusel antud määrustega, on
asjakohane, et ka toetuste tagasinõudmise üksikasjad reguleeritakse määruse tasandil. Samas
tuleb nii viivise kui intressi maksmise kohustust pidada avalik-õiguslikuks rahaliseks
kohustuseks, mida saab tulenevalt PS §-st 113 kehtestada vaid seadusega.
Seetõttu tuleb ka välissuhtlemisseaduses sisalduvaid toetuse tagasinõudmisega seonduvat
täiendada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Virge Aasa 5885 1493
2
[email protected]
3