Otsus

OTSUS Vaidlustusasja number 152-23/267653 Otsuse kuupäev 17.10.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus OÜ Energia ja Ehitus vaidlustus Rõngu Vabatahtliku Päästeseltsi riigihankes „Rõngu Vabatahtliku Päästeseltsi depoohoone I etapi ehitus“ (viitenumber 267653) Menetlusosalised Vaidlustaja, OÜ Energia ja Ehitus, esindaja vandeadvokaat Erkki Leetsar Hankija Rõngu Vabatahtliku Päästeselts Kolmas isik Ameron Ehitus OÜ RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 8 ja § 192 lg 3 p 5 alusel Jätta vaidlustus läbi vaatamata ja tagastada vaidlustajale. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 24.08.2023 avaldas Rõngu Vabatahtlik Päästeselts (edaspidi Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Rõngu Vabatahtliku Päästeseltsi depoohoone I etapi ehitus“ (viitenumber 267653) (edaspidi Riigihange) hanketeate. 2. 09.10.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) OÜ Energia ja Ehitus (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus järgmistele Hankija 29.09.2023 otsustele: 1) tunnistada edukaks Ameron Ehitus OÜ pakkumus; 2) kvalifitseerida ja mitte kõrvaldada edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja Ameron Ehitus OÜ; 3) sõlmida Ameron Ehitus OÜ-ga hankeleping. 3. 17.10.2023 esitas Hankija vaidlustuskomisjonile juhatuse liikme otsuse Riigihanke RHS § 73 lg 3 p 6 alusel kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi Otsus). Otsust on põhjendatud kokkuvõtlikult sellega, et:  1) Hankija on eksinud kvalifitseerimistingimuses ja on nõudnud, et pakkuja oleks teostanud uue tsentraalse soojustustagastusega sundventilatsiooni rajamise, uue tsentraalse (tsentraalse jahutusagregaadiga) jahutussüsteemi rajamise ja uue tsentraalse hooneautomaatika süsteemi rajamise, kuid tellitavad ehitustööd ei sisalda nende tööde teostamist. Kuna ehitustööd toimuvad etappidena ning sooviti tellida ainult mahutabelis olevaid I-etapi töid, siis eelpool nimetatud tööde loetelu on riigihanke alusdokumentide koostamisel ja tingimuste riigihangete registrisse lisamisel Hankija eksimuse tõttu sisse jäänud; 2) Hankija eksimus võis piirata pakkujate ringi ja ka pakkumuste kogumaksumust. Pakkujad on lähtunud oma pakkumuse koostamisel nõutud referentstöödest; 3) Hankija eksimust ei ole selles Riigihankes enam võimalik kõrvaldada. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 4. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 197 lg 1 p-i 8 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 192 lg-s 3 sätestatud alused. RHS § 192 lg 3 p-i 5 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumine on kõrvaldatud. Kuna Hankija on Otsusega tunnistanud Riigihanke kehtetuks, esineb RHS § 192 lg 3 p-s 5 sätestatud alus vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks. 5. Vaidlustusmenetluse kulud 5.1. Riigilõiv Kuna vaidlustus jääb läbi vaatamata, on Vaidlustajal õigus nõuda riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu 640 eurot tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotlus tuleb esitada vaidlustuskomisjonile vastavalt riigilõivuseaduse §-le 12. 5.2. Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud RHS § 198 lg 51 sätestab, et kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest. Seega Vaidlustajal on õigus lepingulise esindaja kuludele väljamõistmisele vaid juhul, kui Riigihanke kehtetuks tunnistamine on tingitud vaidlustuse esitamisest. 5.2.1. Otsusest nähtuvalt on Hankija põhjendanud Riigihanke RHS § 73 lg 3 p 6 alusel kehtetuks tunnistamise vajadust eksimusega riigihanke alusdokumentides (kvalifitseerimise tingimuses). Kulude väljamõistmiseks ei hinda vaidlustuskomisjon seda, kas Hankija otsus Riigihanke kehtetuks tunnistamiseks on õiguspärane, vaid üksnes seda, kas need põhjendused on piisavalt veenvad järeldamaks, et Riigihanke kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud vaidlustuse 2 (3) esitamisest. 5.2.2. Vaidlustuskomisjon tuvastas, et Riigihanke alusdokumentidest tulenevalt ei kuulu tellitavate tööde hulka ventilatsioonitööd, jahutussüsteemi rajamise ja uue tsentraalse hooneautomaatika süsteemi rajamise tööd. Kvalifitseerimise tingimuse kohaselt aga vastavat kogemust nõutakse. Seega Otsuse põhjendus eksimusest kvalifitseerimise tingimuse kehtestamisel ei ole ilmselgelt alusetu. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna Hankija ei tunnistanud Riigihanget kehtetuks seepärast, et Ameron Ehitus OÜ kohta tehtud otsused on vaidlustuses esitatud põhjustel õigusvastased, ei ole Otsus tingitud vaidlustuse esitamisest ja RHS § 198 lg 51 sätestatud koosseis Vaidlustajale kulude väljamõistmiseks ei ole täidetud, mistõttu Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 3 (3)