Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 17.10.2023 nr 1.1-10.1/6423-1
[email protected]
Vabariigi Valitsuse korralduse
eelnõu esitamine
Austatud riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks korralduse eelnõu „Riigi
Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine, riigivara üleandmine ja varasema
sellekohase otsuse muutmine“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Katrin Solvak 5885 1384
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
KORRALDUS
Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine, riigivara üleandmine ja
varasema sellekohase otsuse muutmine
Riigivaraseaduse § 5 lõike 1, § 37 lõike 2 punkti 2 ning § 76 lõike 3 punktide 4 ja 5 alusel:
1. Volitada rahandusministrit riigi esindajana hääletama Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi
aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt kuni 57 200 euro võrra kuni 572
uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad. Aktsiate
nimiväärtust ületav summa loetakse ülekursiks.
2. Asendada Vabariigi Valitsuse 27.06.2013 a korralduse nr 299 „Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi
aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“ punkti 2 alapunktiga 4 üle antud kinnistust
eraldatud kinnistu (Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Alajõe külas asuv Alajõe kordoni
kinnistu, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 1996108, katastritunnus
13001:001:1056, sihtotstarve riigikaitsemaa, pindala 344 m2) 551,84 euro väärtuses punktis 5
nimetatud üleantava varaga.
3. Asendada Vabariigi Valitsuse 27.06.2013 a korralduse nr 299 „Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi
aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“ punkti 2 alapunktiga 9 üle antud kinnistu
(Ida-Viru maakonnas, Narva linnas asuv Jõe vaatlustorn, kinnistusraamatu registriosa nr
1836709, katastritunnus 5114:004:0128, sihtotstarve riigikaitsemaa, pindala 100 m2) 922,10
euro väärtuses punktis 5 nimetatud üleantava varaga.
4. Tasuda punktis 1 nimetatud uute aktsiate eest punktis 5 nimetatud üleantava varaga 57280,39
euro ulatuses.
5. Anda nõusolek Siseministeeriumi valitsemisel olevate järgmiste kinnistute Riigi Kinnisvara
Aktsiaseltsile mitterahalise sissemaksena üleandmiseks:
5.1 Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Ebavere külas asuv Harjutusväljaku kinnistu
hariliku väärtusega 54 234,33 eurot (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa
nr 2319731, katastritunnus 92801:001:0736, sihtotstarve riigikaitsemaa, pindala 9,08 ha, riigi
kinnisvararegistri objekti kood (edaspidi rvok ) KV33990);
5.2 Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Ebavere külas asuv Metsaserva kinnistu
hariliku väärtusega 4520 eurot (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 21873750,
katastritunnus 92801:001:0752, sihtotstarve riigikaitsemaa, pindala 15,05 ha, rvok KV110454).
5. Määrata Eesti Vabariigi omandatavate, punktis 1 nimetatud uute Riigi Kinnisvara
Aktsiaseltsi aktsiate ja vara valitsejaks Rahandusministeerium.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine,
riigivara üleandmine ja varasema sellekohase otsuse muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Vabariigi Valitsuse
korralduse „Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine, riigivara üleandmine ja
varasema sellekohase otsuse muutmine“ eelnõu. Korraldus kehtestatakse riigivaraseaduse § 5
lõike 1, § 37 lõike 2 punkti 2 ning § 76 lõike 3 punktide 4 ja 5 alusel. Nimetatud sätete alusel
võib Vabariigi Valitsuse nõusolekul ministeeriumide valitsemisel olevat riigivara üle anda
mitterahalise sissemaksena eraõiguslikule juriidilisele isikule aktsiakapitali suurendamiseks.
Riigi osalemisel äriühingus aktsionäri või osanikuna määrab Vabariigi Valitsus riigile
kuuluvate aktsiate valitseja arvestades vastava ministeeriumi pädevust ja sobivust aktsia või osa
valitseja õiguste ja kohustuste parimal teostamisel ning eesmärki vältida huvide konflikti.
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Siseministeeriumi info- ja
varahaldusosakonna nõunik Krista Pihlapuu (tel: 612 5097, e-post:
[email protected]) ja Rahandusministeeriumi riigivara osakonna
peaspetsialist Katrin Solvak (tel. 6113046, e-post:
[email protected]).
2. Eesmärk ja põhjendus
Riigi kinnisvarastrateegia rakendamisega seonduvalt võttis Vabariigi Valitsus
18. veebruari 2010. a valitsuskabineti nõupidamisel vastu otsuse, millega anti põhimõtteline
nõusolek Rahandusministeeriumi ettepanekule määrata riigile kinnisvarateenuste osutajaks
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ning seati riigivara valitsejatele ülesandeks anda Riigi Kinnisvara
Aktsiaseltsile üle nende valitsemisel olevad kinnisasjad. Lähtudes eelnimetatud otsusest ning
võttes aluseks riigivaraseaduse § 37 lõike 2 punkti 2 ning § 51 punkti 1, annab Siseministeerium
üle enda valitsemisel ja Sisekaitseakadeemia valduses olevad alljärgnevad teenistuseks
vajalikud kinnistud järgnevate selgitustega:
1) Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Ebavere külas asuv Harjutusväljaku kinnistu
on riigile vajalik, kuna see on Väike-Maarja Päästekolledži õppeväljaku maa-ala (edaspidi ka
õppeväljak).
2) Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Ebavere külas asuv Metsaserva kinnistu on riigile
vajalik, kuna Siseministeerium soovib riigikaitselise vajaduse tagamiseks laiendada enda
valitsemisel oleva Väike-Maarja Päästekolledži õppeväljaku maa-ala. Siseministeerium omandas
17.08.2022 kinnistu Keskkonnaministeeriumi valitsemiselt.
Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja harjutusväljak võeti kasutusele 1994. aastal. Tollal oli
õppeväljaku pindala 27 ha. Tänaseks on planeeritud õppeväljakut laiendada.
Selleks, et siseturvalisuse väljaõppe eest vastutav Sisekaitseakadeemia saaks tagada
siseturvalisuse asutustele järelkasvu, peab väljaõppe maht kasvama ja võimalused
mitmekesistuma.
Praegune Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja väljaõppebaas on mõeldud päästetööde
väljaõppeks. Õppeväljaku arendamiseks on valminud visioonplaneering ja autodroomi
ehitusprojekt. Kaugemas tulevikus kujuneb Väike-Maarjast nii Sisekaitseakadeemia kui ka
teiste valitsusasutuste mitmekülgseid võimalusi pakkuv taktikalise väljaõppe baas, mis
võimaldab nii päästetehnika, sidevahendite, transpordivahendite, laborite, erinevate
makettlahenduste jne kasutamist. Väike-Maarja harjutusväljaku visioonlahendust tutvustas
Siseministeerium Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil 17.11.2022.
Harjutusväljaku kinnistu on täna kasutuses, seal asuvad teed ja väljaõpperajatised.
Metsaserva kinnistule on plaanitud rajada autodroom ja piirirajatised. Täna on kinnistul peal
raiesmik. Sisekaitseakadeemial on plaanis seda kinnistut kasutada juba enne väljaõppeehitiste
rajamist - politseiharjutusteks, maastikul otsingute harjutamiseks, metsa maha võtta õppe
eesmärgil st puude langetamine rasketes tingimustes. Mõlemad kinnistud liidetakse RKAS
üürilepingusse.
Aktsiakapitali asendustehinguga võetakse RKASist välja kaks kinnistut, mis on vajalikud
riigikaitselisel eesmärgil:
1) Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, Alajõe külas asuv Alajõe kordoni kinnistu:
katastritunnus 13001:001:1056, pindala 344 m2, sihtotstarve riigikaitsemaa, bilansiline
jääkmaksumus 551,84 eurot. Kinnistu on vajalik põhitegevuseks Kaitseministeeriumile ja
antakse üle riigi omandisse Kaitseministeeriumi valitsemisele.
Vabariigi Valitsuse 27.06.2013 a korraldusega nr 299 „Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi
aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“ punkti 2 alapunktiga 4 anti RKASile üle
Siseministeeriumi valitsemisel olev Alajõe Kordoni kinnistu katastritunnusega
12201:001:0191 ja pindalaga 6137 m2 (riigi kinnisvararegistri kood KV5932). RKAS jagas
kinnistust välja 344 m2 osa katastritunnusega 13001:001:1056, mis antakse käesoleva eelnõuga
tagasi riigile. Ülejäänud osa kinnistust ehk maaüksus katastritunnusega 13001:001:1057
aadressiga Kanarbiku tn 1b ja pindalaga 5808 m2 jääb RKASi omandisse.
2) Ida-Viru maakonnas, Narva linnas asuv Jõe vaatlustorn: kinnistusraamatu registriosa nr
1836709, katastritunnus 5114:004:0128, sihtotstarve riigikaitsemaa, pindala 100 m2, bilansiline
jääkmaksumus 922,10 eurot. Kinnistu on vajalik põhitegevuseks Siseministeeriumi volitatud
asutusele Politsei- ja Piirivalveametile. Siseministeeriumi vastutusvaldkonda kuuluvad
riigipiiri valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi tagamisega seotud ülesanded. Nimetatud
ülesannete täitmiseks ja riigi sisejulgeoleku tagamiseks on riik alustanud piiri valvamiseks
vajaliku taristu väljaehitamist Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel. Antud
kinnistule rajatakse uus seirepositsioon olemasoleva amortiseerunud torni asemele. Uus Jõe tn
seirepositsioon on Narva-Jõesuu – Vasknarva seirepositsioonide rajamise projekti osa. Kinnistu
omandamisega on võimalik kõigi 15 riigipiiri seireks kasutatavate mehitamata mastide
projekteerimine ja ehitamine lähtuvalt riigikaitselistest vajadustest ühtse tervikuna (erinevate
omandivormide korral läheb hangete tegemine ja vajalike lubade/kooskõlastuste saamine
keeruliseks ja pikemat aega nõudvaks).
Aktsiakapital suureneb üleantavate ja väljavõetava kinnistute väärtuste vahe võrra.
3. Sisu
Korraldusega volitatakse rahandusministrit riigi esindajana hääletama Riigi Kinnisvara
Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt kuni 57 200 euro
võrra kuni 572 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad.
Aktsiate nimiväärtust ületav summa 80,39 eurot loetakse ülekursiks. Samuti antakse nõusolek
riigivara üleandmiseks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile mitterahalise sissemaksena
aktsiakapitali suurendamiseks. Riigivaraseaduse § 54 kohaselt sõlmib riigivara valitseja Riigi
Kinnisvara Aktsiaseltsiga riigivara üleandmise lepingu. Riigi poolt omandatavate uute Riigi
Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiate ja riigi omandatava vara valitsejaks määratakse
Rahandusministeerium.
Harilikuks väärtuseks loetakse riigile vajaliku vara puhul bilansilist jääkmaksumust.
Hindamisaruanded on koostanud ja kinnitanud 19.09.2023 riigivara valitseja riigivaraseaduse
§ 46 lõike 2 punkti 3 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2016. a määrusega
nr 79 "Kinnisasja kasutustasu ja hariliku väärtuse hindamise kord, nõuded hindamisaruannetele
ja nende tellimisele".
Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja
aruandluse juhend“ § 18 lõikele 4 tuginedes mitterahalise sissemakse objekti saaja võtab
võõrandatava vara arvele õiglases väärtuses, mida käsitletakse hariliku väärtusena äriseadustiku
ja riigivaraseaduse tähenduses. Õiglaseks väärtuseks loetakse üldjuhul turuväärtus, arvestades
sõlmitava lepingu tingimusi, kui vara on edaspidi vajalik avalike teenuste osutamiseks ja
üleandmise eesmärgiks on tagasirent. Kui rendileping sõlmitakse samasse
konsolideerimisgruppi kuuluva üksusega, siis loetakse õiglaseks väärtuseks vara
raamatupidamisväärtus üleandja bilansis.
Üleantavate kinnistute bilansilised väärtused 31.12.2023 seisuga on:
1) Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Ebavere külas asuv Harjutusväljaku kinnistu
54 234,33 eurot;
2) Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Ebavere külas asuv Metsaserva kinnistu 4520
eurot.
Üleantavate varade harilik väärtus kokku on 58 754,33 eurot.
Väljavõetava vara hariliku väärtuse (bilansilise jääkmaksumuse) on hinnanud RKAS, väärtus
kokku on 1473,94 eurot.
Aktsiakapitali suurendatakse üleantava ja väljavõetava vara väärtuste vahe võrra, mis on
57 200 eurot, aktsiate nimiväärtust ületav summa 80,39 eurot loetakse ülekursiks.
AS PricewaterhouseCoopers audiitor on kontrollinud ja kinnitanud hindamisaruannetes toodud
mitterahalise sissemakse objektideks olevate kinnistute väärtust 12.10.2023.
Vastavalt riigivaraseaduse §-le 96 viis Siseministeerium läbi kinnisasja vajalikkuse
väljaselgitamiseks menetluse nr 22-24894. Menetluse käigus ühtegi taotlust ega arvamust ei esitatud.
Riigi kinnisvararegistris on vara üleandmiseks algatatud menetlus nr 22-25529, kuhu on lisatud
menetlusega seotud dokumendid. Riigivara harilikku väärtust kajastavad hindamisaruanded ja
audiitori aruanne on kättesaadavad registrist.
Riigivaraseaduse (RVS) § 53 lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu
seletuskirjas esitada äriühingu äriplaan koos finantsplaaniga, mis hõlmavad vähemalt järgmist
nelja aastat. RVS § 76 lõike 7 punkti 3 kohaselt tuleb Vabariigi Valitsusele esitada äriühingu
nõukogu kinnitatud jooksva ja vähemalt järgmise nelja aasta strateegia, investeeringute kava
ning finantsplaan.
RKASi strateegia, investeeringute kava ja finantsplaan on leitavad riigi kinnisvararegistrist
menetluse 22-25529 juurest.
RVS § 53 lõike 1 punkti 5 ja RVS § 76 lõike 7 punkti 4 kohaselt tuleb Vabariigi Valitsusele
esitada äriühingu aktsiakapitali suurendamisega seotud finants- ja tasuvusarvutused. Finants-ja
tasuvusarvutuste rolli täidab käesoleval juhul üürihinna kujunemise põhimõtteid sisaldav
regulatsioon.
Riigile jätkuvalt vajaliku vara osas sõlmib Siseministeerium RKASiga üürilepingud kooskõlas
Vabariigi Valitsuse 26.01.2017. a määrusega nr 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute
tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“. Kinnisvara sisetehingu korral kujundatakse üür
üldjuhul kulupõhiselt ning see koosneb kapitalikomponendist, remondikomponendist ja
üüriteenuste komponendist. Kapitalikomponent on tasu üüripinna soetamiseks ja
parendamiseks kasutatud kapitali eest ning selle arvutamise valem ja arvutamise tingimused on
sätestatud määruse lisas 2. Valemi üheks osiseks on kapitali tulumäär, mille RKAS-i osaluse
valitseja ainuaktsionäri otsusega kaks korda aastas. Hetkel kehtiv RKAS-i kapitali perioodiline
tulumäär on 5,7 % ning seega teenib RKAS talle mitterahalise sissemaksena üleantava vajaliku vara
tagasirentimisega garanteeritud tootlust 5,7 % aastas.
4. Korralduse mõjud ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Korralduse eelnõus nimetatud vara üleandmine võimaldab vabaneda Siseministeeriumil
kinnisvara haldamisest. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud koosnevad riigilõivudest ja
notaritasust. Kulud katab Riigi Kinnisvara Aktsiaselts.