dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu esitamine

Rahandusministeerium · 17. oktoober 2023
Viit
1.1-10.1/6423-1
Registreeritud
17. oktoober 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post, EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2023
Vastutaja
Katrin Solvak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.16423-1 17.10.2023 Väljaminev kiri.asice1066 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 17.10.2023 nr 1.1-10.1/6423-1 [email protected] Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu esitamine Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks korralduse eelnõu „Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine, riigivara üleandmine ja varasema sellekohase otsuse muutmine“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Katrin Solvak 5885 1384 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU KORRALDUS Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine, riigivara üleandmine ja varasema sellekohase otsuse muutmine Riigivaraseaduse § 5 lõike 1, § 37 lõike 2 punkti 2 ning § 76 lõike 3 punktide 4 ja 5 alusel: 1. Volitada rahandusministrit riigi esindajana hääletama Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt kuni 57 200 euro võrra kuni 572 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad. Aktsiate nimiväärtust ületav summa loetakse ülekursiks. 2. Asendada Vabariigi Valitsuse 27.06.2013 a korralduse nr 299 „Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“ punkti 2 alapunktiga 4 üle antud kinnistust eraldatud kinnistu (Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Alajõe külas asuv Alajõe kordoni kinnistu, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 1996108, katastritunnus 13001:001:1056, sihtotstarve riigikaitsemaa, pindala 344 m2) 551,84 euro väärtuses punktis 5 nimetatud üleantava varaga. 3. Asendada Vabariigi Valitsuse 27.06.2013 a korralduse nr 299 „Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“ punkti 2 alapunktiga 9 üle antud kinnistu (Ida-Viru maakonnas, Narva linnas asuv Jõe vaatlustorn, kinnistusraamatu registriosa nr 1836709, katastritunnus 5114:004:0128, sihtotstarve riigikaitsemaa, pindala 100 m2) 922,10 euro väärtuses punktis 5 nimetatud üleantava varaga. 4. Tasuda punktis 1 nimetatud uute aktsiate eest punktis 5 nimetatud üleantava varaga 57280,39 euro ulatuses. 5. Anda nõusolek Siseministeeriumi valitsemisel olevate järgmiste kinnistute Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile mitterahalise sissemaksena üleandmiseks: 5.1 Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Ebavere külas asuv Harjutusväljaku kinnistu hariliku väärtusega 54 234,33 eurot (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2319731, katastritunnus 92801:001:0736, sihtotstarve riigikaitsemaa, pindala 9,08 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood (edaspidi rvok ) KV33990); 5.2 Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Ebavere külas asuv Metsaserva kinnistu hariliku väärtusega 4520 eurot (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 21873750, katastritunnus 92801:001:0752, sihtotstarve riigikaitsemaa, pindala 15,05 ha, rvok KV110454). 5. Määrata Eesti Vabariigi omandatavate, punktis 1 nimetatud uute Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiate ja vara valitsejaks Rahandusministeerium. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine, riigivara üleandmine ja varasema sellekohase otsuse muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine, riigivara üleandmine ja varasema sellekohase otsuse muutmine“ eelnõu. Korraldus kehtestatakse riigivaraseaduse § 5 lõike 1, § 37 lõike 2 punkti 2 ning § 76 lõike 3 punktide 4 ja 5 alusel. Nimetatud sätete alusel võib Vabariigi Valitsuse nõusolekul ministeeriumide valitsemisel olevat riigivara üle anda mitterahalise sissemaksena eraõiguslikule juriidilisele isikule aktsiakapitali suurendamiseks. Riigi osalemisel äriühingus aktsionäri või osanikuna määrab Vabariigi Valitsus riigile kuuluvate aktsiate valitseja arvestades vastava ministeeriumi pädevust ja sobivust aktsia või osa valitseja õiguste ja kohustuste parimal teostamisel ning eesmärki vältida huvide konflikti. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Siseministeeriumi info- ja varahaldusosakonna nõunik Krista Pihlapuu (tel: 612 5097, e-post: [email protected]) ja Rahandusministeeriumi riigivara osakonna peaspetsialist Katrin Solvak (tel. 6113046, e-post: [email protected]). 2. Eesmärk ja põhjendus Riigi kinnisvarastrateegia rakendamisega seonduvalt võttis Vabariigi Valitsus 18. veebruari 2010. a valitsuskabineti nõupidamisel vastu otsuse, millega anti põhimõtteline nõusolek Rahandusministeeriumi ettepanekule määrata riigile kinnisvarateenuste osutajaks Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ning seati riigivara valitsejatele ülesandeks anda Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üle nende valitsemisel olevad kinnisasjad. Lähtudes eelnimetatud otsusest ning võttes aluseks riigivaraseaduse § 37 lõike 2 punkti 2 ning § 51 punkti 1, annab Siseministeerium üle enda valitsemisel ja Sisekaitseakadeemia valduses olevad alljärgnevad teenistuseks vajalikud kinnistud järgnevate selgitustega: 1) Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Ebavere külas asuv Harjutusväljaku kinnistu on riigile vajalik, kuna see on Väike-Maarja Päästekolledži õppeväljaku maa-ala (edaspidi ka õppeväljak). 2) Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Ebavere külas asuv Metsaserva kinnistu on riigile vajalik, kuna Siseministeerium soovib riigikaitselise vajaduse tagamiseks laiendada enda valitsemisel oleva Väike-Maarja Päästekolledži õppeväljaku maa-ala. Siseministeerium omandas 17.08.2022 kinnistu Keskkonnaministeeriumi valitsemiselt. Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja harjutusväljak võeti kasutusele 1994. aastal. Tollal oli õppeväljaku pindala 27 ha. Tänaseks on planeeritud õppeväljakut laiendada. Selleks, et siseturvalisuse väljaõppe eest vastutav Sisekaitseakadeemia saaks tagada siseturvalisuse asutustele järelkasvu, peab väljaõppe maht kasvama ja võimalused mitmekesistuma. Praegune Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja väljaõppebaas on mõeldud päästetööde väljaõppeks. Õppeväljaku arendamiseks on valminud visioonplaneering ja autodroomi ehitusprojekt. Kaugemas tulevikus kujuneb Väike-Maarjast nii Sisekaitseakadeemia kui ka teiste valitsusasutuste mitmekülgseid võimalusi pakkuv taktikalise väljaõppe baas, mis võimaldab nii päästetehnika, sidevahendite, transpordivahendite, laborite, erinevate makettlahenduste jne kasutamist. Väike-Maarja harjutusväljaku visioonlahendust tutvustas Siseministeerium Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil 17.11.2022. Harjutusväljaku kinnistu on täna kasutuses, seal asuvad teed ja väljaõpperajatised. Metsaserva kinnistule on plaanitud rajada autodroom ja piirirajatised. Täna on kinnistul peal raiesmik. Sisekaitseakadeemial on plaanis seda kinnistut kasutada juba enne väljaõppeehitiste rajamist - politseiharjutusteks, maastikul otsingute harjutamiseks, metsa maha võtta õppe eesmärgil st puude langetamine rasketes tingimustes. Mõlemad kinnistud liidetakse RKAS üürilepingusse. Aktsiakapitali asendustehinguga võetakse RKASist välja kaks kinnistut, mis on vajalikud riigikaitselisel eesmärgil: 1) Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, Alajõe külas asuv Alajõe kordoni kinnistu: katastritunnus 13001:001:1056, pindala 344 m2, sihtotstarve riigikaitsemaa, bilansiline jääkmaksumus 551,84 eurot. Kinnistu on vajalik põhitegevuseks Kaitseministeeriumile ja antakse üle riigi omandisse Kaitseministeeriumi valitsemisele. Vabariigi Valitsuse 27.06.2013 a korraldusega nr 299 „Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“ punkti 2 alapunktiga 4 anti RKASile üle Siseministeeriumi valitsemisel olev Alajõe Kordoni kinnistu katastritunnusega 12201:001:0191 ja pindalaga 6137 m2 (riigi kinnisvararegistri kood KV5932). RKAS jagas kinnistust välja 344 m2 osa katastritunnusega 13001:001:1056, mis antakse käesoleva eelnõuga tagasi riigile. Ülejäänud osa kinnistust ehk maaüksus katastritunnusega 13001:001:1057 aadressiga Kanarbiku tn 1b ja pindalaga 5808 m2 jääb RKASi omandisse. 2) Ida-Viru maakonnas, Narva linnas asuv Jõe vaatlustorn: kinnistusraamatu registriosa nr 1836709, katastritunnus 5114:004:0128, sihtotstarve riigikaitsemaa, pindala 100 m2, bilansiline jääkmaksumus 922,10 eurot. Kinnistu on vajalik põhitegevuseks Siseministeeriumi volitatud asutusele Politsei- ja Piirivalveametile. Siseministeeriumi vastutusvaldkonda kuuluvad riigipiiri valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi tagamisega seotud ülesanded. Nimetatud ülesannete täitmiseks ja riigi sisejulgeoleku tagamiseks on riik alustanud piiri valvamiseks vajaliku taristu väljaehitamist Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel. Antud kinnistule rajatakse uus seirepositsioon olemasoleva amortiseerunud torni asemele. Uus Jõe tn seirepositsioon on Narva-Jõesuu – Vasknarva seirepositsioonide rajamise projekti osa. Kinnistu omandamisega on võimalik kõigi 15 riigipiiri seireks kasutatavate mehitamata mastide projekteerimine ja ehitamine lähtuvalt riigikaitselistest vajadustest ühtse tervikuna (erinevate omandivormide korral läheb hangete tegemine ja vajalike lubade/kooskõlastuste saamine keeruliseks ja pikemat aega nõudvaks). Aktsiakapital suureneb üleantavate ja väljavõetava kinnistute väärtuste vahe võrra. 3. Sisu Korraldusega volitatakse rahandusministrit riigi esindajana hääletama Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt kuni 57 200 euro võrra kuni 572 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad. Aktsiate nimiväärtust ületav summa 80,39 eurot loetakse ülekursiks. Samuti antakse nõusolek riigivara üleandmiseks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali suurendamiseks. Riigivaraseaduse § 54 kohaselt sõlmib riigivara valitseja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga riigivara üleandmise lepingu. Riigi poolt omandatavate uute Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiate ja riigi omandatava vara valitsejaks määratakse Rahandusministeerium. Harilikuks väärtuseks loetakse riigile vajaliku vara puhul bilansilist jääkmaksumust. Hindamisaruanded on koostanud ja kinnitanud 19.09.2023 riigivara valitseja riigivaraseaduse § 46 lõike 2 punkti 3 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2016. a määrusega nr 79 "Kinnisasja kasutustasu ja hariliku väärtuse hindamise kord, nõuded hindamisaruannetele ja nende tellimisele". Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhend“ § 18 lõikele 4 tuginedes mitterahalise sissemakse objekti saaja võtab võõrandatava vara arvele õiglases väärtuses, mida käsitletakse hariliku väärtusena äriseadustiku ja riigivaraseaduse tähenduses. Õiglaseks väärtuseks loetakse üldjuhul turuväärtus, arvestades sõlmitava lepingu tingimusi, kui vara on edaspidi vajalik avalike teenuste osutamiseks ja üleandmise eesmärgiks on tagasirent. Kui rendileping sõlmitakse samasse konsolideerimisgruppi kuuluva üksusega, siis loetakse õiglaseks väärtuseks vara raamatupidamisväärtus üleandja bilansis. Üleantavate kinnistute bilansilised väärtused 31.12.2023 seisuga on: 1) Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Ebavere külas asuv Harjutusväljaku kinnistu 54 234,33 eurot; 2) Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Ebavere külas asuv Metsaserva kinnistu 4520 eurot. Üleantavate varade harilik väärtus kokku on 58 754,33 eurot. Väljavõetava vara hariliku väärtuse (bilansilise jääkmaksumuse) on hinnanud RKAS, väärtus kokku on 1473,94 eurot. Aktsiakapitali suurendatakse üleantava ja väljavõetava vara väärtuste vahe võrra, mis on 57 200 eurot, aktsiate nimiväärtust ületav summa 80,39 eurot loetakse ülekursiks. AS PricewaterhouseCoopers audiitor on kontrollinud ja kinnitanud hindamisaruannetes toodud mitterahalise sissemakse objektideks olevate kinnistute väärtust 12.10.2023. Vastavalt riigivaraseaduse §-le 96 viis Siseministeerium läbi kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamiseks menetluse nr 22-24894. Menetluse käigus ühtegi taotlust ega arvamust ei esitatud. Riigi kinnisvararegistris on vara üleandmiseks algatatud menetlus nr 22-25529, kuhu on lisatud menetlusega seotud dokumendid. Riigivara harilikku väärtust kajastavad hindamisaruanded ja audiitori aruanne on kättesaadavad registrist. Riigivaraseaduse (RVS) § 53 lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu seletuskirjas esitada äriühingu äriplaan koos finantsplaaniga, mis hõlmavad vähemalt järgmist nelja aastat. RVS § 76 lõike 7 punkti 3 kohaselt tuleb Vabariigi Valitsusele esitada äriühingu nõukogu kinnitatud jooksva ja vähemalt järgmise nelja aasta strateegia, investeeringute kava ning finantsplaan. RKASi strateegia, investeeringute kava ja finantsplaan on leitavad riigi kinnisvararegistrist menetluse 22-25529 juurest. RVS § 53 lõike 1 punkti 5 ja RVS § 76 lõike 7 punkti 4 kohaselt tuleb Vabariigi Valitsusele esitada äriühingu aktsiakapitali suurendamisega seotud finants- ja tasuvusarvutused. Finants-ja tasuvusarvutuste rolli täidab käesoleval juhul üürihinna kujunemise põhimõtteid sisaldav regulatsioon. Riigile jätkuvalt vajaliku vara osas sõlmib Siseministeerium RKASiga üürilepingud kooskõlas Vabariigi Valitsuse 26.01.2017. a määrusega nr 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“. Kinnisvara sisetehingu korral kujundatakse üür üldjuhul kulupõhiselt ning see koosneb kapitalikomponendist, remondikomponendist ja üüriteenuste komponendist. Kapitalikomponent on tasu üüripinna soetamiseks ja parendamiseks kasutatud kapitali eest ning selle arvutamise valem ja arvutamise tingimused on sätestatud määruse lisas 2. Valemi üheks osiseks on kapitali tulumäär, mille RKAS-i osaluse valitseja ainuaktsionäri otsusega kaks korda aastas. Hetkel kehtiv RKAS-i kapitali perioodiline tulumäär on 5,7 % ning seega teenib RKAS talle mitterahalise sissemaksena üleantava vajaliku vara tagasirentimisega garanteeritud tootlust 5,7 % aastas. 4. Korralduse mõjud ja rakendamiseks vajalikud kulutused Korralduse eelnõus nimetatud vara üleandmine võimaldab vabaneda Siseministeeriumil kinnisvara haldamisest. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud koosnevad riigilõivudest ja notaritasust. Kulud katab Riigi Kinnisvara Aktsiaselts.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →